AS PUU ISIKLIK Pr Annika Kask AS KOOSOLEK Pärnu mnt 8 01.06.2008 Pärnu 12353 Soov üürida ruume koolituspäeva läbiviimiseks Austatud Proua Kask Sooviks üürida ruume koolituspäeva läbiviimeseks 15.-17. Juunil 2008. Aastal. Tahaks teada saada infot tingimuste kohta ja hinna kohta. Jääme ootama tagasisidet teie poolt. Austusega /allkiri/ Mati Mänd AS Puu direktor
AS Vesiroos Madis Hurm AS Mööbel Silla 13 30.01.2019 nr 1 58890 Narva Mööbli tellimine Austatud härra Hurm Soovime tellida teie firmast 15 lauda ja 60 tooli. Jääme ootama teie hinnapakkumist. Lugupidamisega Samantha Ubakivi juhataja Daniel Marvel 646 9954 [email protected] Risti 8 Telefon 5609 3778Pangakonto EE6984316797838 58890 Narva E-post: [email protected] SEB Registrikood 52679800 https://puitsioon.ee
AS Värviline Roos Pr Riina Kallas Elektroonika OÜ Karlova 65-1 27.09.2015 nr 2-10 12345 Tartu Klaviatuuride tellimine Austatud proua Kallas Soovime tellida klaviatuure (nimekiri lisatud). Jääme ootama hinnapakkumist. Lugupidamisega Riin Siina Juhatuse liige Lisa: 2 lehel 2 eks Nimi [email protected] Kastani 45 Telefon 484 6666 Pangakonto: 12344 Tartu Faks 484 6667 1001033333333 SEB E-post: [email protected] Registrikood 1234567 Internet: www.roos.ee
AS ClubPSP ISIKLIK Reet Kartul AS Lillike Kuuse 2-3 24334 Pärnu Lillede tellimine Austatud proua Kartul Seoses firma juubeliga soovime tellida lilli (nimekiri lisatud). Jääme ootama hinnapakkumist. Austusega Maris Kask Kalju Tolu Juhatuse liige Juhatuse liige Lisa: 2 lehel 3 eksemplaar Maris Roos 454 4567 E-post: [email protected] Kastani 12 Telefon 56745124 Arvelduskonto 221024530911 789465 Pärnu Faks 442 1433 Swedbank
Pr Mari Maasikas Teie 12.03.2012 nr 3 OÜ Rahvapidu Kuuse 14 Meie 13.03.2012 nr 6 12345 TALLINN Ruumide rentimine Lugupeetud proua Maasikas Olles varem Teie rendiruume kasutanud ning rahul Teie pakutava teenusega sooviksime teha Teiega ka seekord koostööd Kas oleks võimalik 20.aprillil 2012 rentida koolitussaali 50-le inimesele ajavahemikul 12.00 16.00 ? Jääme ootama Teie vastust Koostööd soovides Taavi Tamm Personalijuht Taavi Tamm 650 2567 [email protected] Kuuse 14 Telefon 654 2567 12345 TALLINN E-post [email protected] Internet www.koolielu.ee
OÜ Rahvapidu Pärnu mnt 57 13. Oktoober 2013 nr 1 12345 TALLINN Ruumide rentimine Lugupeetud OÜ Rahvapidu juhatus Soovime rentida Teie ruume, et korraldada konverents 50-le inimesele kuupäeval 20.02.2013. Üritus kestaks kella 12st kella 16ni(~4 tundi). Kui palju läheb ruumide rentimine maksma ja kas on Teie poolt võimalik ka tellida toitlustus? Jääme ootama Teie vastust ja ka küsimusi konverentsi kohta Lugupidamisega Nimi juhataja 5404 4432 [email protected] Tondi 47 Tel. 5544 3111 Reg. Kood 12425533 12345 TALLINN E-post: [email protected] Internet: www.koolielu.ee
Meil on heameel pakkuda Teile : Klient: Kristel Aria Saabumine: 22.05.14 Lahkumine: 25.05.14 Toa tüüp: kahetuba (ühe laia voodiga) Inimeste arv: 2 Tubade arv: 1 Hind ööpäevas: 30 Summa kokku: 120 Majutuse hind sisaldab hommikusööki ja käibemaksu. Tellimuse nr: 555 Maksmine: Kohapeal, maksekaardi või sularahas. Hotelli saabumie alates 14.00-st saabumisest pärast kella 18.00-st palume eelnevalt hotelli teatada. Lahkumine kuni kella 12.00ni Jääme Teie tellimust ootama Lili Poslina Administraator Väimela Mõisahotell Tel: +372 44 43410 Faks: +372 44 43411 E-mail: [email protected] Kodulehekülg: www.vaimelamoisahotell.ee
Logo Kirjapeaväli (12-24) ISIKLIK Kasutusmärge Pr Reet Kuusk Adressaat Kuupäev Viit AS Lilleke Kuuse 2-3 Aadress 10.2009 nr 2-10/ 12345 PÄRNU . . Lillede tellimine Pealkiri . . . Austatud proua Kuusk Pöördumine . (.) Seoses firma juubeliga soovime tellida lilli (nimekiri lisatud). Jääme ootama hinnapakkumist. . (.) Austusega Lõputervitus Tekst (sisu) . . . . . Allkiri . . . . Pitser .
kurba meelt oma mõtlemata lollustega. ´´Ma nägin und ´´ PM- Kõige rahulikum aeg on siis kui keskendud ainult iseendale ja ei pööre ümbritsevale tähelepanu ega lase ennast häirida. S- Leia enda jaoks aega ning alati naudi talve ilma kui krõbe see ka poleks. ´´Ukse taga on su ase´´ PM-Me jääme alati oma kodu igatsema, meile jääb meelde iga pidi detail ning need ongi need asjad, mida me igatsema jäämegi. S- Kodu on koht, kus on hea olla ning kuhu alati tagasi tulla. Kus ka ei oleks jääme kodu ikkagi igatsema. ´´Saatust kujundad endas´´ PM- on varjatud unistused ja soovid inimestel mida ei avalikustata vaid kujutavad endale ette. S- Unistada millestki kellestki pole kunagi keelatud olnud
erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab nende liikumist teiste kehade suhtes. Hõõrdejõud Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teiste kehade suhtes. Hõõrdejõud Üks kõik, kui kõrgelt me liugu laseme – ikka jääme varem või hiljem seisma. Hõõrdejõud Hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal, nimetatakse liugehõõrdejõuks. Hõõrdejõudu, mis tekib keha veeremisel teise keha pinnal, nimetatakse veerehõõrdejõuks.
16. sajandiga olid sakslased. Ainult hiljem hakkasid kirjutama Eesti kirjanikud. Esimene tõeline eesti autor oli Käsu Hans,kes kirjutas Oh! ma vaene Tartu Linn! 19. sajandi alguses Tartu Ülikooli tudeng Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) hakkas kirjutama luuletusi saksa keeles ja emakeeles ja hakkas rääkima Eesti kirjanduse keeles oma oodas "Kuu". 20. sajandi algusel eesti kirjandus märkis tekkimist modernism. Selle loojad olid "Noor Eesti". Nende moto oli:"Jääme Eestlaseks,aga saame Eurooplaseks".Nende juht oli Gustav Suits. Kuulsamad kirjanikud Eestis 20 sajandil: Friedebert Tuglas Bernhard Linde Johannes Semper Anton Hansen Tammsaare August Mälk Karl Ristkivi Küsimused: 1. Kes olid esimesed autorid Eestis? 2. Kes oli esimene Eestlane autor? 3. Mis zanr tekkis 20. sajandi algusel? 4. Kirjutage Noor Eesti moto. 5. Nimetage vähemalt 3 kuulsat Eesti kirjanikke.
pressimine, küpsetamine ja jahutamine, ümmargune pirukas on toodetud. Näidetena saia ümbrised, tortillasid, chapati Puri ja pizza koorikud. Asendades jaotamist ja rullimist masinad automaatne koordumist masin (SD-97), Kaetud tooted, nagu chapati, täis puri või lihapirukad on võimalik teha . Lõunaosariikides vast tuntuim lapikleib...oi jeebus, neid asju leivaks nimetada on ikka pühaduseteotus, aga pannkook on ka imelik öelda. Jääme siis lapikleiva juurde. NISUjahust lapikleiva... Olen isegi seda teha proovinud ja esimese korra kohta tulid täitse kobedad välja. Lihtne valmistada, mitte nii lihtne õige tulemus saada. Umbes nii et jahu ja vesi ja siis teed sellise paksu voolitava taigna, mis käte küljest lahti tuleb. Siis võtad sealt väikesed pallid, mille ringikujuliseks rullid, niiii õhukeseks kui võimalik, peaaegu läbipaistvaks... Ja sealt edasi on juba trikiga
Oleme palju asju korda saatnud: käinud mitmel ekskursioonil, olümpiaadidel, kus saime head kohad. Meie klassis on ka mitmeid sportlasi olnud, kes tõid jalgpalliga ja saalihokiga meie kooli karikaid ja võite. Samuti on meie hulgas, need, kes osalesid ellujäämisoskuste maakondlikul võistlusel " Kaitse end ja aita teist!" ja toonud meie kooli 2 aastat järjest esimese koha. Oleme enda üle väga uhked. Õpetajatega on meil alati soojad suhted olnud. Nad ütlevad, et me jääme neile kauaks meelde. Oleme tänulikud õpetajatele, noorematele koolikaaslastele, meie kokkadele, kes valmistasid meie jaoks väga head toiti ja kõige rohkem oleme tänulikud meie klassijuhatajatele, kes alati toetasid, kiitsid ja olid meie jaoks alati olemas. Me loodame et, kunagi kohtume taas. Aitäh, et kuulasite.
Ei taevas ega keset suurt merd, ei mäekuristikus ega kusagil mujal maa peal ei ole paika, kus inimene leiaks pääsu oma pahelsite tegude viljadest. Igalühel meist on midagi südametunnistusel. Mõnel kergemad, teisel jälle raskemad asjad. Kuid kellegil meist ei ole südametunnistus täiesti puhas ja rikkumata. Ükskõik, kui väga me ei püüaks ja tahaks, ei saa me selle vastu. Me jääme ikka sellisteks nagu oleme mineviku tegude pärast välja kujunenud. Ma olen minevikus teinud mitmeid rumalaid tegusid. Kahjuks ei saa aga tagajärgede eest põgeneda või aega tagasi keerata, et endi vigu parandada. Tagajärjed jäävad terveks eluks jälitama ja minuga kaasas käima ükskõik kuhu ma ka ei läheks. Mitmeid kordi kui olen saanud millegi väga rumalaga hakkama - olen teinud kellegile haiget või midagi hoopis ära lõhkunud. Olen üritanud
seda, kui rõõm purskab välja. Õpetaja kuuleb ka neid lapsi, kes ei räägi valju häälega ja vahel on täitsa tasa. Õpetaja tunneb, kui lapsel on mure. Õpetaja räägib selliseid asju, mida lapsed veel ei tea. Õpetaja õpetab mõtlema. Õpetaja rõõmustab, kui lapsel läheb hästi. Õpetaja armastab oma tööd kogu südamest. Rääkisin teile praegu kokkuvõttes kõige paremast ja tähtsaimast maailmaimest, kelleks on õpetaja. Õpetajad, Teie olete need, keda me jääme mäletama! Te teete tuleviku ning teid mäletatakse tulevikus. Mina tean ja kindlasti ka teie, et õpetaja, erandina eesti keele reeglites, algab suure tähega ja selle tähe suuruse ehitab iga õpetaja endale ise. Kallid õpetajad, nautige seda päeva, sest see on teie päev! Palju õnne ja sügav kummardus meie klassi poolt!
Eestlased kas pigem eurooplased või indiaanlased ? Eestlased on eestlased, meid peetkase eurooplasteks, meid võidakse pidada ka indiaanlasteks, hoolimata sellest jääme me alati eestlasteks. See, kas me oleme nüüd eurooplased või indiaanlased, see sõltub inimesest, kes meid vaatab ning millise nurga alt. Sõltub sellest, kuidas inimene seda küsimust mõistab ning, kuidas ta sellesse suhtub või kuidas ta selle teema üle arutlenud on. Oma käitumiselt meenutame me pooleldi eurooplasi, aga pooleldi ka indiaanlasi. Me oleme eurooplased, kes soovivadki olla eurooplased, kuid sageli võtame Ameerikat eeskujuks, vaatame
Me oleme käinud konsultatsioonides, mis siiski pole aidanud meid, me oleme proovinud leida muid lahendusi, et saada aru kõikidest füüsika ja keemia teooriatest ning seda kõike tulutult. Kuid siiski suutsime me teha eksamid nii, et tuua rahulolu enda kui ka õpetajate hinge. Üheksa aastat tagasi me kohtusime meie esimese klassijuhataja valvsa pilgu all, me saime sõpradeks, kasvasime üheks ja oleme seda tänaseni. Mis saab edasi, kuhu meid teed viivad, kas jääme sõpradeks? Keegi ei tea sellele vastust. Üheskoos oleme saatnud korda koerustükke, ületanud kõigi ootusi ning pingutanud nii, et veri ninast väljas, kuid kõige selle juures, et oleme ühtekasvand, on see kõik tühine. Lõpetuseks tahan ma tänada kõiki õpetajaid, kes on aidanud kujundada meie maailmavaadet, meie eksamitulemusi ja suutnud meie halli argipäeva tuua vahest ka veidike päikest. Tahan
minevikus elada tähendab seda, et aeg justkui peatuks, tulevikus elada tundub, et aeg möödub liiga kiiresti ning ainult hetkes elada tundub hoopis nagu me ei vastutaks oma tegude eest. Mis siis oleks inimeste jaoks kõi ge õigem, et aega väärtuslikult kulutada? Aeg ei ole lihtsalt üks kella tiksumine, vaid selles peitub meie endi kogemused elust. Läbi kogemuste me muutumegi ja seda ei oleks ilma minevikuta. Mis juhtub aga siis, k ui jääme kinni minevikku? Aeg peatub. Mitte kell ei lõpeta tiksumist, vaid me ei saa edasi minna, kui p ole lasknud lahti oma süümepiinadest või vihast. Minu jaoks on elus kõik mööduv ja ka ov. Me oleme kõigest inimesed, me teeme vigu ning kuskil pole kirjas, et peaksime ilmtingimata kahetsema neid. Peame vaatama kaugemale, küsima endalt: „Mida ma sellest õppisin?“ , ja siis näeme, kuidas elu läheb ainult edasi. Eriti nooreeas me ei kontrolli oma aega
ka nende ostmisvõimalused on piiratud. Noore inimese kirjandushuvi pärsib kohustuslik kirjandus, mis on tihti rangelt piiritletud. Võibolla kui oleks suurem valiku vabadus oleks ka rohkem huvi. Tunnetades ohtu, et raamat võib järjest kaugemaks jääda on olukorra päästmiseks ka ühtteist ettevõetud. Heaks näiteks oli 2010 aasta kuulutamine kirjandusaastaks, mille kokkuvõtetest olen kuulnud, et lugemishuvi tunduvalt suurenes. Jääme siiski optimistlikuks ja loodame, et raamat asub oma auväärsele kohale juba lähitulevikus ja me ei pea enam rääkima vanamoodast mõnuainest. AITÄH KUULAMAST
Kuigi neid momente võib tänasel 21. sajandil ehk tekkida vähem, on minu hinnangul seda suurem luule väärtus. Mis on siis selles nii erilist? Nendes paaris reas? Esmalt ehk see, et luulega on võimalik väga kokkuvõtvalt ja tabavalt edasi anda erinevaid emotsioone ja sündmusi, maailmas toimuvat või siis näiteks mõne inimese iseloomu kirjeldades. Lisaks säilib luule paberil, arhiividesse panduna, suure tõenäosusega palju kauem, kui elektrooniliselt säilitades. Elektri kadudes jääme ühe hetkega ilma suuremast osast tänapäeva maailmas tavapäraseks saanud masinatest, kuid paberile pandut saame lugeda ka ilma selleta! Värsiread püsivad enamasti ka siis, kui nende autor on juba ammu surnud. Need kanduvad edasi põlvest-põlve ning loomulikult muutuvad aja jooksul. Nii tekkivadki väga tihti muudetud luuletused, kus võib mõte jääda samaks kuid sõnad muutuda. Aga võib juhtuda ka vastupidine. Lausete ümberehitus ja mõne koma puudumine võib muuta
inimesed ning lisaks on hotellis kaasaegne turvasüsteem, mis välistab kliendi asjade varastamise. Vajadusel saame kreemi kinni maksta. Olen kindel, et see juhtum oli õppetund meie töötajatele ning selliseid olukordasid enam ei juhtu. Meie hotell teeb omalt poolt kõik, et teenindus vastaks külastajate ootustele ja isegi ületaks neid. Loodetavasti halvad mälestused seoses meie hotelliga ununevad peagi. Ettevõte kompenseerib Teie visiidi pooles ulatuses. Jääme lootma, et Te võtate vastu meie hotellipoolsed vabandused seoses hotellitoaga ja teenindusega. Tänan, et selle probleemi üles teatasite, sest nüüd saame teha kõik endast sõltuva, et selliseid olukordasid enam ei juhtuks. Loodan, et Te siiski jätkate meie hotelliteenuste kasutamist ka edaspidi. Lugupidamisega, Mari Lind hotelli “ Kaunid elamused” juhataja
Kadus ka sõltuvus ehk mobiiltelefonid, sest telefonimastide toide oli kadunud. Meil ei ole olemas nii suurt generaatorit, mis tervele Eestile elektri tagasi toodaks. Väiksemate kriiside korral on erinevaid plaane välja mõeldud. Kriisi korral on väga oluline tagada haiglate töö, sest suure elektrikatkestuse korral võivad paljud inimesed elu kaotada. Mõne inimese elu sõltub sel hetkel elektrist. Elektri kadumine ei tapa inimesi, pigem see, millest me sel hetkel ilma jääme. On olemas loodusjõud, mille vastu inimene lihtsalt ei saa. Sellises olukorras ei tohi paanikasse sattuda, vaid tuleb teha kõik, et meil ja meie lähedastel oleks mugavam. Riik mõtleb antud olukorras sellele, kuidas olukorraga toime tulla ja ellu jääda. Inimesed peaksid mõtlema ette, et vältida paanikat. Üleplaneedilise elektrikatkestuse tagajärjel võivad sadada igale poole orbiidil olevad satelliidid ja kosmosejaamad. Teise variandina võivad nad jäädagi sinna tiirlema ja
kui 7-aastased. Raamatu „Seksuaalne vägivald paarisuhtes“ andmetel ei saa veel nii noored lapsed aru seksuaalsusest ning Punamütsike ei saanud seetõttu olla liiderlik. Kolmanda argumendina tooksin välja selle, et punamütsike korjas lilli. See näitab tema lapsemeelsust ja seda, et ta ei olnud huvitatud hundist ja temaga vestlemisest. Ta mõtles ainult sellele, kuidas vanaemale heameelt teha ja teda rõõmustada. Ma usun, et meie argumendid on piisavalt veenvad ja põhjalikud ja me jääme kõik koos endale kindlaks, et punamütsike ei olnud liiderlik tüdruk.
mitmekülgne kultuur, puhas loodus ja suurepärased võimalused õppimiseks. Paraku on inimesi, kes püüavad maksudest kõrvale hoida ning ei suuda mõista,et nii nad teevad kahju ka endale. Inimesi tuleb rohkem teavitada ja leida neile motivatsioon olla seaduskuulekas kodanik. Riigi kõige olulisem maksuallikas on maksutulu, tänu millele saab riik toimida ja pakkuda kodanikele vajalikke teenuseid. Kui me lõpetame maksmise, jääme ilma paljudest hüvedest. „Riigieelavesse laekuvad tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, raskeveokimaks, tollimaks, maamaks, hasartmängumaks ja aktsiisid“ (Maksu- ja Tolliamet, 2015). Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekuvad aga kohaliku omavalistuse eelarvesse. „Kohalikud maksud on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu“ (Kohalike maksude seadus, 2015)
Oleme olnud kokkuvõtteks tublid ja tahame tänada kõiki, kes meid sellel teel edasi viinud on. Läbi üheksa aasta oleme näinud pisaraid, raevuhoogi ja endast välja minemisi, halbu hindeid ning märkuseid. Kuid jäägem positiivseks me oleme siiski lõpetajad ning ennast kõigest sellest läbi vedanud Me oleme näinud õpetajaid, kes pole meiega üldse sobinud ning asemele saanud inimesed, kelle me nüüd pisarateis minema saadame. Jääme mäletama meie õpetajate valesti läinud sõnu ning lauseid. Üheks naljakamaks ja meeldejäävaimaks on kindlasti vene keele õpetaja öeldud Sähtela, millega ta kutsus Ehtelat. Eesti keele tunnid võisid mõni päev nii naljakad olla, et kui õpetaja kogu klassi noomis ning selle juures Raimole otsa vaatas, hakkas ta kohe naerma ning pidama ei saanudki. Inglise keele õpetaja Kalmus, jätka samas vaimus, meile sobisid 45- minutilised moraalipidamised, mille käigus me tundi ei teinudki
mitmeid looteid. Nagu ma eelpool mainisin kulus enne õnnestunud katset, mille tulemusena nägi ilmavalgust lammas Dolly aset 276 ebaõnnestunud katset. Kui üldsus suudab veel sellest suurest arvust loomade puhul mööda vaadata, siis inimembrüo kallale minnes nähtakse selles ebainimliku teguviisi, mida võiks võrrelda, vähemalt minu tõekspidamistele toetutudes, massimõrvaks. Ma näen organismide, eelkõige loomade ning inimeste, kloonimist ebaeetilisena. Teatud aspektid elust peaksid jääme laboritest ja katseklaasidest eemale. Kas see, et inimkonna areng on jõudnud tasemele, kus me oleksime võimelised tootma kloonindiviide peab kohe tähendama, et me seda ka tegelikult tegema peame ning vajame? Kõigele lisaks ei tea me ka seda, millised oleksid massiliste kloonimiste tagajärjed. Ja paljast uudishimust ei ole mõtet hakata ka katsetama ning maailma pahupidi lööma hakata.
Kalevipoeg on üheks eestlaste identiteedi allikaks. Ta on meie rahvuseepos ja rahvuskangelane, sellisena me teda austame ja armastame. Meie, eestlased rändame palju. Avastame uusi kultuure ja riike ning puhkame soojal maal palmide all. Kuid siiski peame tagasi tulema oma kodumaale, nii nagu seda tegi meie rahvuskangelane Kalevipoeg. Oma kodumaal on inimene kõige õnnelikum. Siin on meie kodu, sõbrad ja loomulikult armastav perekond. Me oleme siin üles kasvanud, õppinud ja läbinud erinavaid elu raskusi. Kodumaa pinnal oleme nutnud ja rõõmustanud. Siin on meie mälesused. Miks me peaks oma kodumaa hülgama? Meie elu on täis erinevaid seikluseid ja väljakutseid, millest tuleb igal võimalusel kinni haarata. Peame võtma elust kõike, sest elame vaid ükskord. Maailm on suur ja lai, kus on alati midagi uut avastada ja õppita, kuid peale igat seiklust pöördume tagasi kodumaale, kus meid oodatakse. Minu arvamus ühtib paljudega, et kod...
Kaduvus on olemus Kaduvus on on elus loomulik nähtus. Kaduvusse kaob kõik, mis on minevikus toimunud. Kõik mis meie elus toimunud on jääb mälestustesse, aga siiski paljusid asju ei saa enam uuesti kogeda. Me jääme igatsema vanu aegu, mälestusi ja inimesi. Me saame sellest kõigest aru alles siis kui oleme kaotanud lähedase. Kaduvus ei pruugi meid mõjutada, aga võib mõjutada meie elu. Selleks tuleb elada iga päeva nii, nagu oleks see viimane. Me peame hoidma asju, mis meil on ja inimesi, kes meil on. Elu on lühike. Üks vale samm ja olemus muutub kaduvuseks. Keegi ei tea ette, millal elutee lõpeb ja kõik kaob. Ei ole mõtet raisata aega kellegi vihkamisele. Inimesel on olemas pere, kodu,
Samas ma usun, et te pole mõelnud selle kasulikele külgedele. Te käite igal argipäeval koolis, vabatahtlikult ei teeks seda vist peaaegu pooledki, ja iga tunni lõpus ootate pikisilmi, millal kell heliseb. Seega saab öelda, et kool venitab teie aja pikemaks. Kui selle asemel saaks midagi meeldivamat teha, saaks noorus palju kiiremini läbi. Kas teie jaoks on tähtis üks sekund või üks minut? Suurem osa ajast vist mitte. Väga paljud meist teavad seda tunnet, kui jääme bussist maha. Tihtipeale ongi määravaks just mõned üksikud minutid ja sekundid. On inimesi, kes teevad väga kõvasti tööd, et võita vajalikul hetkel mõned minutit, sekundid või isegi sajandiksekundid. On suur vahe, kas sportlane võidab olümpia, saab teise-, kolmanada koha või ei saagi medalit. Teatud aladel jäävad esikolmiku võistlejaid teineteisest lahutama vaid mõned kümnendikud. Minu jaoks ei ole 1 sekund tähtis, kuid nende jaoks määrav.
Mina leian, et lapsed pole ainsad, kelle loomingut on vaja arendada. Loomingulisuse arendamine on pikk protsess, mille käigus inimene õpib elu enda ümber mitmekülgsemalt nägema ja tundma, ning see on üks kõige olulisemaid asju elu juures. Tänapäeva inimesed pole sugugi mitte laialdase mõtlemisega, sest enamik jääb siiski enda põhimõtete ja vaatenurkade juurde. Minu arvates pole see õige, kuna nii jääme poolest lõbust elus ilma. Kogu elu on mõistmine ja mõistatamine inimestes ning asjades, millega kokkupuutume. Seega oleks meie elu vähemalt poole võrra lihtsam, kui suudaksime mõista ka enda arvamusest ja seisukohtadest erinevaid inimesi. Tänini pole muinasjutud kadunud ning neid leiab igas raamatukogus. Lapseeast väljakasvanud inimesed sellest huvi enam ei tunne, kuid raamatuväline muinasjutt on samuti olemas.
Kohale jõudes pidime kurbusega tõdema seda, et vana oli meie juurest lahkunud parematele jahimaadele. Kui mehed koju jõudsid, rääkisime ka neile, mis Kustasega juhtunud oli. Matused pidasime järgmisel päeval, kaevates elamu põranda alla Kustase jaoks koha. Panime talle kaasa loomakihvast amuleti ja tema enda nikerdatud puust metssea kujukese. Meil jääb vaid loota, et ta saab oma teises elus hästi hakkama. Jääme Kustast igatsema, kuid igapäevaste töödega tuleb edasi minna... Anni Eerik, 10b
Need, kes seda näevad, hakatakse hulluks pidama. Me loome eraldi šriftid, et hoida neid nägemast meie vahelist seost. Me käitume nagu me poleks omavahel seotud, illusiooni elus hoidmiseks. Meie eesmärk saab saavutatud piisk piisahaaval nii, et meile kahtlust ei tõmbuks. See hoiab ära neid nägemas muutusi, kui need ette tulevad.'' ''Me seisame alati kõrgemal nende kogemusest võrdses valdkonnas, kuna teame täielikkuse saladusi. Me töötame alati koos ning jääme seotuks vere ja salalikkusega. Kes räägib, sellele tuleb surm.'' ''Me hoiame nende eluea lühikesena ja nende meeled nõrgana, teeseldes vastupidist tegema. Me kasutama oma teadmisi teadusest ja tehnoloogiast nii kavalal viisil, et nad ei hakka kunagi nägema mis toimub. Me hakkame kasutama pehmeid metalle, vanaduse kiirendajaid ning rahusteid toidus ja vees, samuti õhus. Naad saavad kaetud mürkidesse kõikjal kuhu nad pöörduvad. Pehmed metallid panevad neid nende arusid kaotama
Mis on ilu? ,,Ilu on vaataja silmades." Mina nõustun väitega, et ilu on iga inimese jaoks midagi isiklikku, sest ma usun, et ilu tuleb sügavalt hinge seest. Inimestel on erinevad ideed ilust ja erinevad maitsed, niisiis iluidee varieerub. Seda tõestavad meile teised inimesed; maailm, kus me kõik koos elame. On lugematul arvul võimalusi ilu tõlgendada. Ilu võib olla looduses: kosed, päikeseloojangud ning isegi orkaan; mõne inimese jaoks on eksootiline näha taevaid tumedana. Kõik sõltub sellest, kes sa oled ja millesse sa usud. Kes olen mina? Millese mina usun? Iga inimene leiab iseend uuesti ja uuesti. Sündmused meie elus muudavad meid kõiki pidevalt. Inimestel on komme leiutada iseendit mitte millestki. Nad tihti väidavad end olevat oma enese saatuse loojad, aga enamiku ajast veedavad nad reisijatena sõidukil, mille sihtkoht on teadmata. Kui inimesed rändavad läbi elu, avastavad na...
Memo Liigun oma memos vähem tähtsamast probleemist suurema poole, ehk nn. mööda tagurpidi püramiidi süsteemi. Arenenud riikides, nagu Eesti, on sotsiaalsedprobleemid käsitletavamad ja lahendatavamad kui seda on arengumaades kuna seal on sotsiaalhoolekandesüsteem enamasti välja arenemata ja piiratud. Sealne suurim probleem on kõrge sündimus. Aga jääme Eesti piiridesse. Enamasti vajavad Eestis sotsiaalabi lapsed, invaliidid, vanurid, vanglatest väljapääsnud. Vanurite, kes moodustavad Eesti elanikkonnast viiendiku, eest peavad hooltkandma seaduse järgi nende omakesed. Juhul, kui puudub neid või võimalusi, võtab riik vastutuse enda kanda. On loodud vanadekodusid, päevakeskuseid jne. Laste juures on oluline nende kasvatus, et nad kogeksid vanemlikku hoolitsust ja kasvaksid täisväärtuslikeks inimesteks
anda hinnangu oma väitele, st kas on võrdne, väiksem või suurem. meie oletatava
väärtusega.
38. Hüpoteeside tüübid
Kahepoolne hüpotees :
H0: w = w0
H1: w ≠ w0
Hüpotees “suurem” :
H0: w≤w0
H1:w>w0
Hüpotees “väiksem” :
H0: w≥w0
H1:w
Keelte oskusega on tänapäeval mitmeid võimalusi leida endale hea töökoht ja kool välisriigis . .Erivevate keelte oskus ei too ainult reisides kasu vaid ka kõrgelt arenenud tehnoloogia on tänapäeval näideks inglisekeelne: arvutiprogrammid, mängud , mõningate telefonide menüüd, jt. Enamus häid filme on inglisekeeles kuna neid vaadatakse üle kogumaailma ja paljud inimesed saavad sellest keelest aru. Meie kui väikeriik, peaksime ka oma keelt arendama ja niiöelda kuulutama või jääme varsti oma keelest ilma kuna inimsete suhtluskeeleks saab mõne suurema riigi riigikeel, mida kasutatakse ülemaailma ja mida enamik inimesi teab või tunneb. Meie muutuvas ühiskonnas peaksime õppima hindama Eesti iseseisva riigi riigikeelt, mis pole väga tuntud aga mittekeegi ei keela teha selleks midagi, et eestikeelt õpiksid tundma mõned suurriigid, kes on head suhtlejad ning tänu kellele jääks meie väikeriigi keel püsima ning Eestit tunneksid rohkemad
Kas Eesti riik on rikas või vaene? ,,Rikas" ja ,,vaene" on tohutult laiad mõisted, mis igaühe jaoks omavad erisugust tähendust. Esimesena arvatakse, et teemaks on materiaalsed väärtused, kuid tegelikult saab nende sõnadega võrrelda ka rahva, ajaloo ja kultuuripärandi mitmekesisust. Enne, kui saaks rääkida Eesti rikkusest või vaesusest, peaks selgitama, mida üldse mõeldakse. Minu arvates on riigi jõukuse määramiseks kaks põhilist kriteeriumi: materiaalsed väärtused ja muu, inimhingele oluline. Esimese all pean silmas eelkõige selliseid hüvesid nagu näiteks maavarad, investeeringud, suurettevõtted, riigikassa tagavarad ja tootlikkuse ning ekspordi suured numbrilised näitajad. Selle tahu poolt vaadates tuleks rikka riigina pähe esmalt suurriigid nagu USA või Lääne-Euroopa mõjukad riigid Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa. Neis on kindel majandus, suur EKP, vähene tööpuudus, suurepärane infrastruktuur ja muudki taolist...
olen siia heidetud. Puutun kokku kõikidega (Kareva 1990: 16) kes mind otseselt ei sega. Nagu narkomaanid (Bristol 2012: 55) sest nad ongi seda. Miks Jumal nõnda teeb vist ainult Kurat teab. (Kareva 1990:17) Talle on rajatud koridore ja käike. (Bristol 2012: 60) Koridoris jalutab enesekindlalt daam pärlikeega (Bristol 2012: 46) ja küsib kus elan praegu. Iseenese tumedas urus (Kareva 1990: 39) prügikastide vahel. Arva pealegi mis arvad, (Kareva 1990: 42) meie jääme edasi. Ühe sõnaga on palju öeldud (Bristol 2012: 41) sajaga veel rohkem jäetud ütlemata. Ei kannatanud oodata (Bristol 2012: 40) kokkulepitud ajani. End tõmbad oksa (Kareva 1990: 57) vaiksel koidikul. Bristol, Piret 2012. Nonstop Tartu: Ilmamaa Kareva, Doris 1990. Ärge pange tähele Tallinn: Eesti Raamat Liiv, Juhan 1998. Eesti luule antoloogia I köide Tallinn: AVITA
,,Mis see on, mis ärkvel hoiab hinge?" (Doris Kareva) Elu on tsükliline, käib lainetena üles-alla, kord läheb kõik hästi, teinekord aga mitte. Tõusu ajal sööstab inimene uljalt vilistades edasi, aga ühel hetkel on haripunkt käes ja edasi saab tulla ainult langus. Mis paneb hetkedel, mil kõik paistab halvasti minevat, üht võitlema ja edasi rühkima, teist aga heituma? Öeldakse, et kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks, ent on see nii? Kindlasti võib mõni negatiivne kogemus olla karastav ja kõigest on võimalik õppida, aga tõsimeeli arvata, et kõik meiega juhtuv halb teeb meid tugevamaks vaevalt. Paljudel vajuvad õlad maailma raskuse all hoopis longu ja jägneb ühel või teisel kujul allaandmine. Oleks küll tore uskuda, et kellelegi ei anta rohkem, kui nad kanda jõuavad, kuid kõlab see rohkem lohutuse kui reaalsusena. Kui inimese ümber on toetav pere ja lähedased; soe kodu ja toit laual; eneseteostus töö või hobide näol; su...
tänapäevase majanduse aluseks. Viimased maardlad muutuvad ülihinnalisteks ning kui sobivaid alternatiive ei leita, on uus sõda vältimatu. Milliseid tagajärgi see tooks, ei oska ega julge keegi arvata. Sõda on inimkonnaga kaasas käinud käsikäes ning nendel ei ole arvatavasti lõppu. Ükski suur riik ei ole tekkinud ega lagunenud täiesti rahumeelselt, alati on keegi saanud kasu ning keegi on pidanud selle eest maksma vere hinnaga. Jääb üle ainult loota, et meie jääme selle hukutavast mõjust puutumata. Sest sõda ei muutu kunagi.
Seoses maailmamajanduse kriisiga on ka Eesti majandus kriisis. Paljud firmad ja inimesed on selle tõttu sattunud suurtesse raskustesse. Kuidas sellest kriisist paremini välja tulla? Sellisel ajal on paras mõelda mis on parem, kas inflatsioon või deflatsioon. Kindlasti meeldib meile enamikule see, kui hinnad langevad. Oleme valmis ostma ka asju, mida me kohe ei vajagi. Aga peagi mõtleme, et äkki homme saab veel odavamalt ja me ei ostagi enam,jääme ootama uusi hinna langusi. Inimesed hoiavad pigem raha sukasääres, kus selle väärtus tõuseb, kui kulutavad. Väga hästi kirjutab sellel teemal Ruta Eieri oma artiklis “Deflatsioon silmapiiril” ( Eesti Päevaleht 18.02.2009). Ka tema leiab, et hindade alanemine toob pikas perspektiivis rohkem kahju kui kasu- tarbimine pigem väheneb ja see ei soodusta uusi investeeringuid tegema, majandus langeb. Ettevõtjate kasum väheneb, mis viib palkade kärpimiseni ja halvemal juhul ka pankrotini
Kaduvus on olemus Kaduvus on aja kõige loomulikum käik. Kaduvusse kaob ajajooksul kõik: majad, autod, kõik asjad ja isegi meie. Kõik mis on meie jaoks loomulik, iseenesest mõistetav võib ühe hetkega kaduda, et ise aru ei saagi. Igapäevane rutiin, tavaline igapäeva elu võib olla tagantjärele mõeldes aeg mida me kõige enam igatsema jääme. Kõige enam saame me aru sellest siis, kui meie kõrvalt kaovad lähedased inimesed, kes on meie elu üks osa, näiteks meie vanemad ja sugulased- need, kes on igapäevaselt meie kõrval. Võib kuluda vaid murdeosa sekund, kui olemusest on saanud kaduvus ja seda ei saa muuta. See kaduvus ei pruugi meid mõjutada, kuid võib muuta meie elu jäädavalt. Selleks tuleb elada ja hoida seda, mis on meie jaoks tavaline. Kõigest üks väike vale samm võib olemuse muuta kaduvuseks
kogu tehnika arendusele milles me oleme siiamaani tublid olnud. President võttis sõna ka julgeoleku teemal, kus ta rääkis NATO põhimõtetest ja kuidas üldse selline organisatsioon saab toimida. NATO toimib seni kuni sinna kuuluvad riigid peavad kinni kokkuleppest arendada enda riigikaitset intelligentselt ja ettenähtud tempos. Kõne lõpetuseks President ütles, et Eesti pole lihtsalt maja. Ta on meie kodu, mida me alles ehitame ja mida me jääme ehitama. Kodu, millest võib lahkuda kasvõi selleks, et hankida veel uusi teadmisi, et seda paremini üles ehitada. Aga ta jääb, erinevalt mistahes majast, kohaks, kuhu me saame alati tagasi tulla ja kus me ikka tahame olla. Andres Vambola 12D
enamasti pingevabalt, siis edasi piisab sellest, et kraanist ei tule vett või keegi ütleb halvasti ning tekib pinge. Kui me ei suuda neid olukordi lahendada, siis jääb neist jääkpinge. Seetõttu oleme edasistele stressoritele juba tunduvalt vastuvõtlikumad, võime hakata halvasti ütlema ja üliemotsionaalselt käituma. Stressi tunnused: tekib närvilisus, tööga ei saa enam hästi hakkama, tekivad minitraumad, sest asjad kukuvad ja vigastame ennast, oleme hajameelsed, jääme kergesti haigeks. Stress võib inimese panna ka alkoholi ja suitsuga liialdama, üle sööma või poodlema. Need on lohutustegevused premeerime ennast, sest asjad on halvasti. Uuringute järgi langevad kõige enam stressi ohvriks töönarkomaanid ehk A-tüüpi isiksused. Nad on enamasti kärsitud, ei malda kuulata, räägivad kiiresti, tegutsevad kiiresti, naudivad saavutamist. Nende töö ja vaba aeg kattub, sest töö ongi nende hobi ja tekib võimetus puhata.
organisatsioonidesse ning alles hiljuti toimunud rahavahetus. Pole tähtis sõja pikkus või aasta, aga mitte ükski eestlane ei tohiks unustada sündumusi, mis on mõjutanud meie elu. Me oleme olnud võõra võimu all, meid on küüditatud, aga praegu oleme me vabad. Meie iseseisvus kestab nii kaua, kui me seda tahame ja selle kallal vaeva näeme. Paljud rahvad ja tähtsad isikud olid kindlad, et nii väike ja abitu Eesti kauaks püsima ei jää. Aga me oleme jäänud ja jääme ka edasi. Maailmas on palju linnu, mille rahvaarv on suurem kui meie kogu riigi oma. See aga peaks meid panema austama ning uskuma kaasmaalastesse ja hoidma ülal ühtekuuluvus tunnet. On hea tunne minna poodi, kui Sind teretatakse või jäädakse natukeseks juttu rääkima. Seda peaksime me säilitama, et mitte kaugeneda üksteisest. Ka praegu võid sa naeratada oma sõbrale või õpetajale, et anda teada, et teda märgatakse. Oli aegu, kui Pika Hermani tornis ei lehvinud sini-must-valge lipp
protsenti. Sama artikkel kirjutab ka sellest, et lihased ei ole enam nii arenenud kui varem. Põhjus on tehnoloogia. Aju maht väheneb, sest inimene ei pea ise enam mõtlema, sest kõik info on kergesti leitav. Lihased vähenevad eeldusel, et inimesed ei pea enam tegema rasket füüsilist tööd, sest seda asendavad robotid ja muud masinad. Minu arvates on see üsna suur probleem, sest tehnoloogia areneb tohutult kiiresti ja see tähendab seda, et ka aju maht aina väheneb ja me jääme n-ö rumalamaks. Kui tehnoloogia areneb punktini, kus meie ajud ja lihased on tohutult vähenenud, siis pole enam rumalal ning füüsiliselt nõrgal inimkonnal mitte mingit põhjust Maal eksisteerida. Seetõttu olemegi pikas perspektiivis ohustatud. 134 Inimkonda ohustavad ka sõjad, täpsemalt näiteks tuumasõda. See tapaks kiiresti suurel territooriumil massiliselt nii inimesi kui ka kõik muu elusa. Võimsate riikide
Paljud vanemad peavad vajalikuks kontrolli laste arvuti kasutamise järgi, kas siis piirates arvutis oldud aega või lihtsalt laste järgi nuhkides. Viimane variant on muidugi halvem kuna kes meist tahaks, et keegi meie eraelus tuhnib? Vaevalt küll, et selliseid inimesi väga palju leidub. Ainuke lahendus sellises olukorras on tõesti lapsi juba varases eas õpetama käituma halbade inimestega internetis, õpetada kuidas end selles keskkonnas kaitsta. Esimesed sammud on juba astutud, jääme seekord jällegi lootma kiirele progressile selles valdkonnas.
Läksin Melissa juurde ja me läksime torudest alla laskma. Mõtlesin sellele mis juhtus. Nojah, tegelikult pole mõtet selle mõelda, see oli ta enda süü ja minuga ei juhtunud midagi, lihtsalt tema jäi minust ilma. Las nüüd olla selle Dini'ga. Ta veel ütles, et see oli vale. Lasime Messaga koos ühest torust alla ja meil oli üli lõbus. 2TUNDI MÖÖDAS! ,,Noored, hakkame minema!" Sõnas õpetaja. Kuna olime Pärnus elasid mul siin vanaema ja vanaisa. ,,Mkm, ma ei tule.. Me jääme Messaga veel siia ja pärast lähme mu vanaema ja vanaisa juurde!" Ütlesin õpetajale ja õpetaja oli nõus. Läksime torusse uuesti. Kui kõik läksid ära olime meie veel 2 tundi. ,,Ohjah, aitab v?" Küsis Messa minult. Ma noogutasin, ning siis läksime me riietuma. Kui saime riietud ja läksime ujulast välja, nägime ..
· Filosoofiliseks lähenemiseks oli empirism-kogemused · Ei töötanud professionaalse filosoofina · Ta teeb vahet muljel ja ideel. Mulje on aisting ja tähelepanek meie meelte tegevusest, kuid idee on mõistuse poolt vormitud mulje, mis moodustab meie teadvuse sisu. · (näeme päikeseloojangut = mulje, mõtleme päikeseloojangule = idee) · Ideed jagunevad lihtideedeks (lihtmulje koopia) ja nendest moodustuvad liitideed Kausaalsuse ehk põhjuslikkuse kriitika · Õhtuti jääme magama ilma vähimagi kahtluseta selles, et hommikul ärkame samas voodis = emiiriline fakt · Hume arvates, ei saa me kindlad olla, et see ka homme juhtub ehk mis alust on uskuda, et see, mis toimus minevikus, kordub ka tulevikus? · Inimestena oleme harjunud sellega, et üks asi järgneb teisele · Näiteks: ma olen veendunud, et kui ma laseksin kivi käest lahti, siis see kukub maha · Kuid ma ei saa kogeda, miks see maha kukub, st ma ei ole võimeline kogema
4. Ära unusta niisutust. Tavalised seebid kuivatavad käsi, mis vajavad seejärel täiendavat niisutust. 5. Hoidu uutest pisikutest. Ühistualettides sulge kraan paberkäterätiku või küünarnukiga ning püüa vältida kokkupuudet ka ruumi ukselingiga. 6. Kõigil muudel juhtudel, kui käed ei ole nähtavalt määrdunud, kasuta alkoholibaasilist antiseptikumi. Mis võib juhtuda, kui me käsi ei pese? suurem tõenäosus, et külmetame ning jääme haigeks; mustus võib sattuda läbi pesemata käte meile toidu sisse; levitada toidumürgitust; nakatada kõiki, keda puudutame; võime saada hepatiit A; aegajalt võib tekkida kõhulahtisust; see võib kaasa aidata anibiootikumide resistentusele. Kui tihti tuleb käsi pesta? Käsi tuleks pesta: enne söögi tegemist/enne söömist; pärast wc-s käiku; pärast koolist, töölt, õuest tulemist;
annaabi.ee 
