- kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi · Tunnetuslik motiiv - sisemine aktiivsus, mis väljendub huvi tundmises ümbritseva maailma vastu · Sotsiaalse lävimise motiiv - avaldub põhiliselt sotsiaalse suhtlemistarbena (Krull 2000) Õppimisteooriate liigid · Biheivioristlik õppimisteooria: - kohandumine välismaailmaga, st iseendale hea soovimine ja halva vältimine · Sotsiaalkognitiivne õppimisteooria: - käitumise muutus toimub vaatluse teel - omandatakse sageli ühekordse nägemisega · Kognitiivne õppimisteooria: - sisemise huvi äratamine ja sellest lähtuva aktiivsuse üles näitamine · Sotsiaal-konstruktivistlik õppimisteooria: - õpilase sisemine aktiivsus - mõtete vahetamine teiste inimestega - õppimine rajaneb juhendamisel ja õpetamisel (Krull 2000) Biheivioristlikud õppimisteooriad · Klassikaline tingimine
Sotsiaalkognitiivse õppimisteooria rõhutab ootuse rolli õppimise ajendina. Ootust võib pidada tasustuseks või ka negatiivseks tasustuseks (ebaedu tähenduses), kui tõmmata paralleele biheivioristliku õppimise seletusega, kuid selle erinevusega, et seos reageeringu ja tasustuse vahel ei ole sotsiaalkognitiivse õppimisteooria puhul vahetu ega automaatne. 2. Millise kolme faktori vastastikuse toimena näeb sotsiaalkognitiivne teooria käitumist konkreetsetes situatsioonides? Sotsiaalkognitiivne õppimisteooria on seisukohal, et (edu)ootus, keskkonna olud ja käitumine, on vastastikuses toimes. 3. Millist kolme jäljendava käitumise liiki/tüüpi eristatakse sotsiaalkognitiivse õppimisteooria järgi? 1) otsene jäljendamine [Lihtne mudeli imiteerimine. Näide: Jüri jäljendab täpselt Mari poolt ette näidatud samme keerulise ülesande lahendamisel
annaabi.ee 
