Ootus, et grupp premeerib “õiget” käitumist Perekonna mõjud Situatsioonitegurid Atmosfäär – värvid, lõhnad, hääled, valgus. Turvalisus, sobivus ostukoha imagoga Ümbritsev sotsiaalne keskkond ehk kaaskliendid – isiksuseomadused, staatus, elustiil. Tihedus, müügipersonali välimus, interaktisoon müüjaga Ajafaktor – ajasurve ja stress, ajasurve ja erinevad tooted ja teenused 12.11.2015 KONTROLLTÖÖ B Nimi ja kursus Ostukontekst ehk põhjus miks toode ostetakse, kas endale või kingituseks; kasutamise situatsioon – kas koju või sõpradega grillpeoks Psühholoogiline seisund – nälg ja janu, uni ja tuju 23. Isiklik müük - müügipersonali poolt läbiviidud toote tutvustus, eesmärgiga luua kliendisuhe ja müük
Põhiküsimus: millal? Kriisikommunikatsioon: Riskide kaardistamine Pidev koostöö kriisi kaardistamisel ning selle lahendamisel Kriisi märgid: • Üllatus • Ebapiisav info • Eskaleeruvad sündmused • Kontrolli kaotus • Kasvanud väline huvi • Kaitsesse tõmbumine • Paanika Kriisiga kaasneb: • Oht - elule, turvalisusele, organisatsiooni eksisteerimisele • Ajasurve - otsustajad peavad töötama kiiresti • Stress - neile, kes vastutavad olukorra normaliseerumise eest 9. Milline on kriisikommunikatsiooni plaan? • Kriisi kiire lõpetamine • Tekkiva kahju piiramine • Usalduse taastamine • Ettevalmistus (Mis on teemad?; Kontaktilist; Meeskonna & kõneisikute koolitamine) • Kättesaadavus • Usutavus 10. Kommunikatsioonitegevused kriisisituatsioonis: • Rollide määratlemine
õlgadest kõrgemal ,,Tööülesanded peavad vahelduma ja töötajale tuleb anda võimalus puhkepausideks. Raske on töötada, kui kogu keha või mõni lihasgrupp on väsinud: liigutuste koordinatsioon on raskendatud, lihaste töövõime langenud." (Sieger, A. Töökeskkonna ohutegurid ja analüüs Füüsiline ülekoormus, lk 56) Korralduslikud tegurid: 1. Keeruline töö 2. Üksluine töö 3. Kiire töötempo 4. Kontrolli puudumine tööülessannete üle 5. Ajasurve 6. Kolleegide ja juhtide toetuse puudumine Individuaalsed tegurid: 1. Varasemad haigused 2. Füüsiline võimekus 3. Vanus 4. Suitsetamine 5. Ülekaalulisus Luu- ja lihaskonna vaevusi esineb aga igal ametikohal ja igas töökeskkonnas, kuid osa töötajaid on siiski teistest rohkem ohustatud. Krooniliste luu- ja lihaskonna vaevuste puhul võib ravi ja paranemine osutuda tihtipeale ebapiisavaks - tagajärjeks võib olla eluaegne puue või töövõimetus.
sissejuhatus suhtekorraldusse suhtekorraldus on strateegiline kommunikatsiooniprotsess, mis rajab mõlemapoolset kasulikke suhteid organisatsiooni ja avalikkuse vahel. suhtekorraldus on tegevusala mis aitab organisatsioonidel kirjeldada oma olemust, väärtusi, ehitada organisatsioonikultuuri,mis põhineb dialoogil ja kaasamisel ning viia täide orgaisatsioonide vastutust ühiskonna ees osapooled -organisatsioon -siht ja sidusrühmad ELION tootja, töötajad, tarnija, meedia, konkurent, sponsorsuhted, partner(EMT), klient, reklaamijad, emafirma, seadusandja suhtekorralduse võtmesõnad kaalutletud, plaanitud tegevus juhtimisfunktsioon sõnum siht- ja sidusrühmad avalik huvi kahesuunaline kommunikatsioon õpik: tench, yeomans: exploring public relations,prentice hall shirley harrisson: public relations. An introduction seitel, the practice of public relations, 11th edition,prentice hall mis on eetika? teoreetiline eetika: hea/halb, õige/vale...
Flegmaatik Aeglane, tasakaalustamata Melanhoolik Aeglane, nõrk ja tasakaalustamata · Hans Eysenck (1916-1997) o Isiksuseteooria Neurootilisus Stabiilsus Ektravertsus Avatud suhtlemisaldis Introvertsus Kinnine inimene · Inimtüübid o A-tüüpi Ajasurve Olles ilma tegevuseta, siis tunnevad ennast süüdlasena Püüavad teiste inimeste jutule vahele rääkida Seesmine ärevus ja kahtlemine Tööl tundlikud ja tahtlikud väliste sündmuste suhtes Vahel ettearvamatud Töötavad kiiresti ja palju, tehes palju vigu
teistega suhtlemiseks sotsiaa- lmeediat, telefoni. 5 Ohutegur Ohu iseloom; mõju Risk Ohu vähendamise viis; tervisele i tase ennetus-/parendusmeetmete rakendamine Töö ülekoormus Koolitööde suurest III Samuti soovitav teha tööde ja ajasurve hulgast tingitud graafik, et tähtajad oleksid stress, kuna tööde reaalselt saavutatavad. esitamise tähtajad on lühikesed. Kuna õppija teeb enda kodukontoris koolitöid peamiselt arvutis, siis on riskianalüüsi üheks osaks ka kontoritöö kontroll-loend, mille eesmärgiks on samuti välja uurida töökeskkonnas tekkivaid võimalike probleemseid kohti ning vastavalt tulemusele
Marve Koppel Ärikoolituse osakond Konflikti aluseks olevad situatsioonid · Erinevad, mittesobivad isiksused või väärtussüsteemid · Ebaselged või osaliselt kattuvad töö piirid · Võitlus piiratud ressursside pärast · Mittepiisav kommunikatsioon · Sõltuvus teise töö tulemustest · Organisatsiooni keerukus · Mittemõistlikud või ebaselged standardid, reeglid või poliitika · Mittepõhjendatud tähtajad või liigne ajasurve · Kollektiivne otsuste langetamine · Konsensuslikud otsused; täitumata ootused · Lahendamata või tõrjutud konfliktid Marve Koppel Ärikoolituse osakond Eesmärk · Kui purjekas ei tea, kuhu sadamasse ta suundub, pole ükski tuul talle õige! · Udused eesmärgid annavad parimal juhul uduse tulemuse. · Eesmärk kujutab endast mingit sihti, mis on väga täpselt ja üksikasjalikult määratletud ning annab selge
Riskikommunikatsioon •Riskide kaardistamine, mis võivad olla ohtlikud organisatsiooni tegevusele, klientidele, töötajatele, sihtrühmadele •Koostöö ühise reageerimise leidmisel •Pidev protsess – kriisiskaneeriminemine Kriisi märgid e. tunnused •Üllatus •Ebapiisav info •Eskaleeruvad sündmused •Kontrolli kaotus •Kasvanud väline huvi •Kaitsesse tõmbumine •Paanika Kriisiga kaasneb: •Oht elule, turvalisusele, organisatsiooni eksisteerimisele; •ajasurve, mille tulemusel peavad otsustajad töötama kiiresti, et olukorraga toime tulla; •stress neile, kes vastutavad olukorra normaliseerimise eest Kriisid: Loodusõnnetused, Tehnilised (tuumaplahvatus jms), vastasseisud (konfliktid, sõda), pahatahtlikkus (terroristid-prantsusmaa 2015 jaanuar, usa kaksiktornide näide 9.11.day’,valitseva korra muutus, juhtimisvead (valitsus),eskaleerunud isilik kriis (korruptsioon,riigirahade valesti kasutamise välja tulemine), Kriisijuhtimine
Välditakse “kontrolliva” ja “direktiivse” kultuuri kujunemist. 4. Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi. 5. Struktuurid ja süsteemid on paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiaga. Süsteemid (tasu, tunnustus ja karjäär) toetavad loovuse arengut. Loovuse barjäärid organisatsioonis: ● Madal pühendumus organisatsioonile. ● Hirm muutuste ja kriitika ees, vigade eest karistamine. ● Töö- ja ajasurve. ● Jäigad reeglid, protsessid ja juhtimisstiil. ● Jäik organisatsioonikultuur. ● Vastuseis muutustele, ebakompetentsus, konfliktid, “mugavustsoonis” viibimine. 12. Innovatsioon ja ettevõtte suurus ning asukoht. INNOVATSIOON seisneb selle väärtuse olulises muutuses, mida ettevõte pakub oma tarbijatele või sellele väärtuse loomise/tagamise kulude olulises vähendamises. Innovatsioon ja ettevõtte suurus:
(või neid kontrollida) 1. Tööülesannetest tingitud (tööülesannete keerukus, töö monotoonsus) monotoonse iseloomuga, ühetaoline töö; suurt täpsust nõudev töö; töötaja võimetele mittevastav töö; pidev valvsus ja sündmustevaesus; teenindustöö, klientide teenindamine; 2. Töötingimustest tingitud (tööaeg,töötempo, töötingimuste ergonoomilisus) töö kiirus, nõudlikkus, pingelisus; töö ülekoormus ja ajasurve; halb töökorraldus; töötamine ületundidega, öötöö ja vahetustega töö; töötegemiseks vajaliku väljaõppe või ettevalmistuse puudumine; 3. Rollinõuetest tingitud (konfliktsed nõuded, ebaselged nõuded) üheselt mittemõistetav tööalane vastutus; liiga vähene või liiga suur vastutus; 4. Sotsiaalsest keskkonnast tingitud (konfliktid, sotsiaalne toetus, sotsiaalne isolatsioon, tunnustamine, õiglane kohtlemine)
- ebaterve õhkkond (üksteist ei usaldata, punutakse intriige, valitseb kalk konkurents jne.); - segased rolliootused - töötajale pole selge, mida talt oodatakse ja nõutakse; - suur vastutus. 37. Kuidas kirjeldate, tulenevalt stressiteooria seisukohtadest, A ja B tüüpi inimeste käitumist? Näide A - tüüp Inimest iseloomustavad emotsioonid ja käitumismudelid, mis peegeldavad ambitsioonikust, vaenulikkust, kärsitust ning mida iseloomustab pidev ajasurve all elamine. Nad kannatavad stressi ja stressi poolt põhjustatud tervisehäirete all. B tüüp Inimene omab emotsioone ja käitumismudeleid, mis iseloomustavad teda kui rahulikku, rõõmsameelset, mitte ülekoormatud ja lõdvestuda oskavat inimest. Need inimesed kannatavad harva stressi ja stressi poolt põhjustatud haiguste all. 38. Kuidas selgitate mõistet ,,läbipõlemine"? Psühhofüüsiline väsimusseisund, mille ilminguteks on pidev väsimustunne,
• ebaterve õhkkond (üksteist ei usaldata, punutakse intriige, valitseb kalk konkurents jne.); • segased rolliootused - töötajale pole selge, mida talt oodatakse ja nõutakse; • suur vastutus. 37. Kuidas kirjeldate, tulenevalt stressiteooria seisukohtadest, A ja B tüüpi inimeste käitumist? Näide. A–tüüpi inimest iseloomustavad emotsioonid ja käitumismudelid, mis peegeldavad ambitsioonikust, vaenulikkust, kärsitust ning mida iseloomustab pidev ajasurve all elamine. Nad kannatavad stressi ja stressi poolt põhjustatud tervisehäirete all. B–tüüpi inimene omab emotsioone ja käitumismudeleid, mis iseloomustavad teda kui rahulikku, rõõmsameelset, mitte ülekoormatud ja lõdvestuda oskavat inimest. Need inimesed kannatavad harva stressi ja stressi poolt põhjustatud haiguste all. 38. Kuidas selgitate mõistet „läbipõlemine“? Psühhofüüsiline väsimusseisund, mille ilminguteks on pidev väsimustunne,
· Kas uus ärivaldkond on vähemalt sama atraktiivne kui olemasolev? · Kas sisenemiskulud õigustavad ennast? · ! Kas tegutsemine vanas ja uues ärivaldkonnas ühise ettevõttena annab parema tulemuse kui eraldi ettevõtetena? Laienemine võib olla Orgaaniline investeerimine, uue äriüksuse avamine, eksportimine, litsentsimine, liitude sõlmimine Agressiivne - ühinemised, omandamised ja ülevõtmised. Agressiivse laienemise põhjused võivad olla: Ajasurve Finantsilised (odavalt saadaval firma) Täiendavate teenuste/toodete pakkumine Ligipääs uuele turule (EMT/Rate) või tehnoloogiale (Televõrk/Tele2; Eesti Ekspress/Delfi) Mastaabiefekt ja/või spetsialiseerumine (tootmisvõimsuse suurendamine) Brändi ärakasutamine või tugevdamine Konkurendi elimineerimine () Sünergia loomine vana ja uue vahel Teadmussiire ( ) Juhtpositsiooni tekitamine konvergeeruvates harudes
· Juhttunnustest lähtumine mingi juhttunnus varjutab kõik teised. Haloefekt. Nt. inimese eesnimi, millega võib midagi seostuda, klient on liiga noor või riietusstiil on liiga silmatorkav. · Lähtumine psühholoogilistest tavatõdedest me ei suuda kunagi lõpuni mõista seda, mis meil endal puudub. Nt sugudevahelisel nõustamisel võib see olla nii täiendus või takistus. · Lihtsustamine kas ajasurve või teadmiste puudujääk. Püütakse muuta väga keeruline juhtum hõlmatavaks ja lihtsamaks. · Äärmushinnanguist hoidumine mingisugused omadused või seosed on tajutaval objektil individuaalsed, püütakse neid lahterdada ja üldistada. · Varemotsustatu kopeerimine kui isikust on mingisugune ettekujutus, siis ei suudeta uusi fakte integreerida olemasolevasse. · Tajukujundi tasakaalustamine sisalduvad: lihtsustamine ja äärmushinnanguist
• Hirm ebaõnnestumise ees, sh hirm näida rumalana. • Mõtisklemisaja puudumine, stress. • Liigne reeglitest ja regulatsioonidest kinnipidamine. • Liiga palju loogikat – see pärsib kujutlusvõimet, intuitsiooni. • Arvatakse, et ei olda loovad – suurim takistus Loovuse barjäärid organisatsioonis • Madal pühendumus organisatsioonile. • Hirm muutuste ja kriitika ees, vigade eest karistamine. • Töö- ja ajasurve. • Jäigad reeglid, protsessid ja juhtimisstiil. • Jäik organisatsioonikultuur. • Vastuseis muutustele, ebakompetentsus, konfliktid, “mugavustsoonis” viibimine. Loovmõtlemine komponendid • Divergentne mõtlemine (ehk nn. “lahknev mõtlemine” ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid.
Ühest küljest töö ja mittetöö piir hämardub. Teisest küljest oodatakse, et in on koguaeg töövalmis. Konflikt tuleb sellest, mis on meie normid. Kas võtta töö koju kaasa? In aktsepteerib ületööd rohkem, kui töönorm ette näeb. 1) Töö ja pere suund: töö tungib pereellu, hakkab seda segama. 2) Pere ja töö suund: pereelu hakkab segama tööelu: Aeg: tekib, kui ühele rollile kulub rohkem aega ja võtab ära teisele rollile kuuluva aja. Tööaeg võtab ära pereaja. Ajasurve, tööl tähtajad, selle pingega minnakse koju. Kandub üle peresuhetele. Pinged peaks jääma sinna, kus tekkisid. Suur koormus ajalises mõttes, ületunnid tööl, võtab ära pereelu tunnid. Pingel baseeruv konflikt: ühest rollist tulenevad pinged kanduvad üle teise rolli. Tööpinged hakkavad mõjutama kodust elu. Rollikonfliktid tööl, koormus, vähene juhi toetus, muudatused, stressirohke töö. Ja sama kodus.
--- isikutaju põhimehhanismid II see siin on vähemtähtis ja võivad kohati moonutada. Projektsioon alateadlikult sa omistad teisele inimesele oma iseloomujooned. Juhttunnustest lähtumine võtate juhttunnuse, mis varjutab kõik teised. Lähtumine psühholoogilistest tavatõdedest me ei suuda kunagi mõista lõpuni seda, mis meil endal puudub (näide sugudevaheline nõustamine, ma ei mõista kunagi meest sest ma ei ole mees) Lihtsustamine kas sul on ajasurve või teadmiste puudujääk. Selle arvelt püüad muuta olemasoleva hõlmatavaks muuta ja lihtsustada. Muudad liiga lihtsaks ja ei näe probleemi individuaalset poolt (sth sth) Äärmushinnaguist hoidumine kui mingisugused omadused või seosed on tajutava objekti suhtes liiga teravad, siis kiputakse hoiduma (kardate seda, mis on temapuhul eriline) Varem otsustatu kopeerimine on see, et kui meil on isikust mingisugne ettekujutus, siis me ei suuda uusi fakte integreerida olemasolevasse
Pooled valimist valmistasid ette kõne teoloogiaüliõpilaste tööleidmise võimalustest ja pooled valmistasid ette kõne halastaja samaariamehe loost Piiblis. 3) Kolmas muutuja oli osalejate usuline orientatsioon, mida oli eelnevalt testitud. Osalejaid iseloomustas nii sisenime, väline kui ka küsiv orientatsioon. Tulemusena selgus, et kõige enam mõjustas abistamist kiirustamine. Nendest, keda ähvardas hiljaksjäämine, abistas vaid 10%. Keskmise ajasurve all olijatest abistas 45% . Nendest, kelle oli aega küllalt, abistas 63%. Erinevus osutus statistiliselt oluliseks. Teema, millele inimesed mõtlesid, ei mõjutanud oluliselt abistamiskäitumist. Nendest, kes olid ette valmistanud kõne tööleasumisest, abistasid 29%. Nendest möödujatest, kes valmistusid kõnelema abistajast samaariamehest, oli abistajaid 53%. Erinevus ei osutunud statistiliselt oluliseks ja seega leidis ka uurimuse teine hüpotees kinnitust. Aktuaalsed mõtted ei mõjuta
Hoiaku tugevus: veendumusest mõttevälgatuseni (H = püsiv suhtumine?) Tugeva H tunnused (Krosnick, Pretty, 1995): ajaliselt püsivad, vähemuutlikud, nendega seotud info subjektiivselt olulisem, tugevamalt seotud käitumisega Implitsiitsed ja eksplitsiitsed hoiakud Implitsiitsed automaatne, vahetu reaktsioon. Teadvustamata, ei reflekteeri. - Mõõtmisviis: IAT (implicit association test), esimene meeldetulev omadussõna, valida meeldiv. Idee ajasurve, mis takistab hoiakut filtreerimast. Eksplitsiitsed - kaalutletud hinnang. Arvestatakse norme, sotsiaalset soovitavust, situatsiooni jms. - Mõõtmisviis: küsida arvamust, hinnata Likerti skaalal Hoiaku kujunemine Sotsialiseerumine: perekond, kool, olulised teised Kuuluvusrühmas levinud hoiakute internaliseerimine. Suhtumine naabrisse, Tallinn vs Tartu. Isiklik kogemus. Reis Indiasse!
tugevamalt seotud käitumisega Tricomponent Attitude Model (ABC) – Affect (How I feel about it)plus – Behavioural tendency (Conative), plus – Cognitions (what I think or know) about likely consequences of behaviour Implitsiitsed ja eksplitsiitsed hoiakud Implitsiitsed – automaatne, vahetu reaktsioon. Teadvustamata, ei reflekteeri. Mõõtmisviis: IAT (implicit association test), esimene meeldetulev omadussõna, valida meeldiv. Idee – ajasurve, mis takistab hoiakut filtreerimast. Eksplitsiitsed - kaalutletud hinnang. Arvestatakse norme, sotsiaalset soovitavust, situatsiooni jms. • Mõõtmisviis: küsida arvamust, hinnata Likerti skaalal Hoiaku kujunemine • Sotsialiseerumine: perekond, kool, olulised teised • Kuuluvusrühmas levinud hoiakute internaliseerimine. Suhtumine naabrisse, Tallinn vs Tartu. • Isiklik kogemus. Reis Indiasse! • Toodetud hoiakud – sihipärane mõjutamine, meedia, propaganda
ähvardama, ironiseerib. Sõltuvalt situatsioonist valitakse käitumisviis. Alati ei saa olla kehtestav, on kindlasti situatsioone kus on vajalik käituda kas agressiivselt või alistuvalt. Sõltuvuses või kellegi meelevallas olles ära kehtesta! (röövimisjuhtum kangialuses). Samas arvesta, et alistuv käitumine pole kunagi siiras. Ka agressiivne käitumine võib olla teatud situatsioonides näidustatud, näiteks juhul kui on ohtlik olukord ajasurve oodatakse alistumist ja see on kahjulik ei suuda enam alistuda .- kui tass on tühi Kui inimene kogu aeg käitub kas agressiivselt või alistuvalt on inimese elukorralduses midagi lahti. Hirm, abitus ja nõrkus teeb agressiivseks. Arvatakse, et agressiivsus aitab edukas olla. Tegelikult agressiivsus sünnitab agressiivsust. Agressiivse käitumise valivad reeglina nõrgad. Tänapäeva psühholoogia ütleb, et sul on suhtlemises kaks võimalust, kas
annaabi.ee 
