Operantne tingimine- vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. -Nimetatakse ka stiimul-reaktsioon õppimiseks.(Õpilane jätab meelde teatud tegevusest saadud kogemuse. Näiteks luuletuse päheõppimine ning ilmekalt esinemine andis õpilasele positiivse hinde, õpetaja ning klassikaaslaste tunnustuse. Seega püüab õpilane järgmisel korral samuti luuletuse hästi pähe õppida ja ilmekalt esitada, et saada uuesti positiivset hinnet ja teiste tunnustust. Väga paljud õpilased teevadki kodutöid just tunnustuse saamise eesmärgil) Siinjuures tuleb õpetajatel meeles pidada, et tasuna või kinnitusena toimib vaid see, mis on õpilasele meeldiv ja ihaldatav. Näiteks tundi pidevalt segav õpilane võib kannatada suhtlusvaeguse või tähelepanupuudumise all ning on valmis taluma õpetaja pahandamist, et saavutada vaid olukord, kus keegi temaga tegeleks. Sama kehtib ka õpetajate puhul. Õpetajad räägivad pikemalt ja entusiastlikumalt nendest asjadest, mis õpilas...
vilumust mingil alal. Õppimise tõhusust suurendab efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades ka õppijat. Sihipärasel õppimisel toimuvad info hankimine ja süstematiseerimine ning uute käitumisviiside harjutamine ja omandamine eesmärgistatud tegevusena. 3. Kirjeldage järgmisi õppimisviise: harjutamine, tingimine, sotsiaalne õppimine, teadmiste konstrueerimine. Tooge iga õppimisviisi kohta vähemalt üks näide. Harjutamine- Õppimine ei piirdu ainult koolipingis omandatuga, vaid näiteks leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemisel ja uuesti harjutamisel, et suurendada vilumust. Tingimine- tingitud refleksid kujunevad õppimise teel, suutlikkus õppida oma tegevustest, niiöelda katse ja eksituse meetod (Näiteks koera treenimise puhul)
sisaldub selles teates või vähemalt jõuda teatud otsustuse või järelduseni. Motivatsiooni roll mõjutamisel? Motivatsioon tekitab vajaduse otsustada ja seeläbi võimaluse mõjutada. Mõjutamise edukus sõltub inimese motivatsioonist. Mõjutamise 4 mehhanismi? Need on: 1. Argumenteerimine - kaalutluse kujundamine. 2. Praimimine vaistu käivitamine. 3. Tingimine vaistu kujundamine. 4. Heuristikud kaalutluse käivitamine. 01.06.2014 Tartu Eveli Kiis
Õppimine 1 Sisukord Mis on õppimine? lk 3 Õppimise mehhanismid lk 4 Mälu osa õppimisel lk 7 Mälu liigid lk 7 Mälu protsessid lk 8 Kasutatud kirjandus lk 10 2 Mis on õppimine? Õppimine on lai mõiste, sest õppimise tulemusena peavad inimese (ka looma) käitumises toimuma muutused. Seda on lihtne segamini ajada omandamisega, mille tähendus on tegelikult palju kitsam ja toetub tihti erinevalt õppimisest ainult mälule. Psühholoogilises tähendus sõnastatakse termin ,,õppimine" järgnevalt: õppimise all mõistetakse organismi käitumises toimuvaid suhteliselt püsivaid muutusi, mis tekivad mingi kogemuse tagajärjel. Sellised muutused võivad õpilase või vaatleja seisukohalt olla nii positiivsed kui negatiivsed, aga võivad jääda ka märkamatuks nii ühele kui teisele. Samuti ei tähenda õppi...
10.09.2015 Biheivioristlikud õppimisteooriad (3) • Klassikaline tingimine – Seose kujunemine tingimatu ja tingitud refleksi ehk tingimatu ja tingitud ärritaja vahel –Klassikaline tingimine – Signaali õppimine –Assotsiatiivne tingimine • Assotsiatiivne tingimine – Asjade ja ideede meeldetuletamisele aitab kaasa nendega seostuvate esemete,
Virgatsaine on keemiline aine, mille abil neuron edastab sünapsi kaudu närviimpulsse teisele rakule. 12. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad (näita pildil) ning mis on nende peamised funktsioonid? Suuraju sagarad: otsmikusagar(motoorsed projektsioonid), oimusagar(kuulmiskorteks), kuklasagar(nägemiskorteks) ja kiirusagar(maitsmismeel, naha puute- ja temperatuuritundlikkus). 13. Mis on klassikaline tingimine? Joonistage skeem. Tooge näide. Klassikaline tingimine on neutraalse stiimuli seostamine tingimatu stiimuliga. Klassikaline tingimine toimub näiteks koolis. 14. Mis on sotsiaalne-vaatlev õppimine? Tooge näiteid. Sotsiaalne-vaatlev õppimine on jäljendamisel põhinev. 15. Millist tingimise vormi kasutatakse tsirkuses? Kuidas toimub trikkide õpetamine? Tsirkuses kasutatakse operantse tingimuse vormi. Oluline on töötada välja tasude-karistuste süsteem
- käitumise muutus toimub vaatluse teel - omandatakse sageli ühekordse nägemisega · Kognitiivne õppimisteooria: - sisemise huvi äratamine ja sellest lähtuva aktiivsuse üles näitamine · Sotsiaal-konstruktivistlik õppimisteooria: - õpilase sisemine aktiivsus - mõtete vahetamine teiste inimestega - õppimine rajaneb juhendamisel ja õpetamisel (Krull 2000) Biheivioristlikud õppimisteooriad · Klassikaline tingimine · Operantne tingimine · Assotsiatiivne tingimine Klassikaline tingimine · Klassikaline õppimine- Ivan Pavlovi katse koeraga (Krull 2000 lk. 182) märkide ja seoste õppimine 1) Liha tekitab koeral automaatselt nt. Autos hakkab vilkuma kütuse süljeerituse. Neutraalne stiimul, näidik Pavlovi katses mingi heli, süljeeritust ei tekitanud.
saa õppimise teel omandada. Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. 10. ÕPPIMISE ALGELISED VORMID. Mis on sensitisatsioon ja habituatsioon (kirjeldada närvirakust-käitumiseni)? Tooge näiteid. Mis on latentne (teadvusväline) õppimine? Tooge näiteid. Mis on vermimine? Mis on klassikaline tingimine? Kirjeldage seose kujunemist tingiva stiimuli (CS) ja tingitud refleksi (CR) vahel. Tooge näide, kuidas klassikaline tingimine väljendub klassiruumis? Habituatsioon-Reaktsiooni vähenemine või hääbumine vastuseks korduvalt esinenud üksikule stiimulile nt liiklusmüra, kella tiksumine Sensitisatsioon- Reaktsiooni võimendumine vastuseks üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile nt valu, tundlikus, ärevus, hirm Latentne õppimine on nähtamatult toimiv, tunnetustele põhinev
ja kasvatuse käigus. · Tahtmatuks Sünnipärane nähtus Ene Alunurm Õppimine · Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. · Üks levinum õppimisvorm on harjumine Harjumine põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. Ene Alunurm Õppimine tingimise teel · Jaguneb omakorda kaheks: klassikaline tingimine ja operantne tingimine · Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppimise tulemusel · Operantsel tingimisel ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul vaid vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Ene Alunurm Klassikaline tingitud refleks · Ivan Pavlov vene füsioloog Ene Alunurm Ene Alunurm · Harjutamisseadus: mille järgi teeb harjutamine ehk kordamine õppimise
lähen tööle hambaarstiks, jäsemete väänajaks jne..) Neofreudistid Alfred Adler -individuaalpsühholoogia -võimutund vs alaväärsustunne -sünnijärjekord Erich Fromm -Psühhilise ja sotsiaalse teguri vahekord Erik Erikson -Psühhosotsiaalne areng C.G.Jung -analüütiline psühholoogia Biheiviorism: inimesel on rohkem sõnaõigust enda väljendamisel J.B.Watson 1878-1958 Sisend-must kast-väljund Klassikaline tingimine põhines I.Pavlovi töödel : Koera katse Toit: Tingimatu stiimul-Tingimatu vastus Vile: Neutraalne stiimul-vastust ei teki Vile ja toit: Tingtiud ja tingimatu stiimul-tingimatu vastus Vile Tingitud stiimul-tingitud vastus KLASSIKALINE TINGIMINE- OPERANTNE TINGIMINE 1920"Väike Albert"eksperiment lapse ja rotiga manipuleeris roti ja lapsega. laps hakkas kartma rotti, karvamütse jne... B.F.Skinner Radikaalne biheiviorism, käitumised =operandid, erineb radikaalselt varasemast
Rakvere 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 ÕPPIMINE..................................................................................................................4 1.1 Harjumine..............................................................................................................4 1.2 Tingimine.............................................................................................................. 5 1.2.1 Klassikaline tingimine......................................................................................5 1.2.2 Operantne tingimine.........................................................................................6 1.3 Vaatlus- ehk mudelõppimine.................................................................................7 1.3.1 Albert Bandura (1925)...
aastal Leipzigi ülikoolis. Ta oli strukturalist. Kirjelda biheiviorismi, humanismi, psühhodünaamilist koolkonda, kognitiivset psühholoogiat, psühhobioloogilist koolkonda Biheiviorism · J. B. Watson (1878-1958) · Sisend Must kast Väljund · 1920 "Väikese Alberti" eksperiment lapse ja rotiga · B. F. Skinner (1904-1990) · Radikaalne biheiviorism, käitumised = operandid, erineb radikaalselt varasemast · Operantne tingimine Humanism · Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Inimene on oma olemuselt hea Vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid Soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole Inimese arengupotentsiaal on piiramatu · Carl Rogers (1902-1987) · valikute ja vastutuse osatähtsus inimeste elus, empaatia olulisus · Abraham Maslow (1908-1970)
positiivne hoiak ...) sotsiaalsed strateegiad (üleküsimine, koos töötamine ...) Mis on õppimine? harjutamise või kogemuse teel omandatud käitumise või ÕO8, L8 tegevuse muutus, mis kestab küllalt pikka aega Mis on assotsiatiivne Assotsiatiivne õppimine on: uute käitumisviiside ÕO8, L8 õppimine ehk tingimine omandamine,vanade käitumisviiside kohandamine ja (conditioning)? Nimeta 2 asendamine uutega.uued seosed seoses käitumise ja erinevat tingimise liiki. Miks nimetatakse keskkonna vahel, vanade seoste modifitseerimine ja tingimist assotsiatiivseks asendamine uutega õppimiseks? Mis on klassikaline Klassikaline tingimine on õppimise vorm, mis leiab aset, ÕO8
saame) ja latentne sisu (mida meiepoolt nähtud sündmused tegelikult tähendavad) vabad assotsiatsioonid ülekanne hüpnoos Alfred Adler: Individuaalpsühholoogia rajaja, võimutung vs alaväärsustunne, sünnijärjekord Erich Fromm: psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord. Biheiviorism: J.B. Watson sisend > must kast > väljund Teatud käitumiste rakendamiste kaudu saame inimeste edaspidist käitumist suunata meile sobivas suunas. Klassikaline tingimine Operantne tingimine E. Thorndike õppimisseadused: tagajärje seadus, äsjasuse seadus, harjutamise seadus. Sarrustamine (reinforcement) B.F. Skinner *Kinnitamine/Tasustamine (suurenda käitumist) -Positiivne -Negatiivne (põgenemine/aktiivne vältimine) *Karistamine (käitumise vähendamine) -Positiivne -Negatiivne (frustreeriv tasumatus)-millegi positiivse ära võtmine. 20.sajand psühholoogias: Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid,
Kõige tagumine osa kuklasagarast on esmane nägemisväli. Esmase nägemisvälja kahjustuse tulemuseks on kortikaalne pimedus vastaval nägemisväljal. Kortikaalne pimedus tähendab, et hoolimata normaalsetest silmadest, pupillirefleksist ja silmaliigutustest, puudub inimesel nägemistaju ja isegi visuaalne kujutlusvõime. Kus need asuvad (näita pildil) ning mis on nende peamised funktsioonid? 13. Mis on klassikaline tingimine? Joonistage skeem. Tooge näide. neutraalse stiimuli seostamine tingimatu stiimuliga võimalik seostada eelnevate nähtustega 14. Mis on sotsiaalne-vaatlev õppimine? Tooge näiteid. Bandura - jäljendamine 15. Millist tingimise vormi kasutatakse tsirkuses? Kuidas toimub trikkide õpetamine? Tsirkuses kasutatakse operantset tingimus vormi - käitumist saab muuta (õppimine toimub), kui käitumise tulemustega manipuleerida B.F.Skinner (1904-1990):
*koondumine – keskenudmine ühele objektile või tegevusele *püsivus – ühele objektile või tegevusele keskendumine, täiskasvanu suudab tähelepanu hoida 1520 sekundit *ümberlülitatavus –tahtlik tähelepanuvõime ühelt tegevuselt teisele kandmine 5. Õppimine tingimise teel, nimeta, seleta lahti, nimeta teooria looja 9 punkti * Klassikaline tingimine – see on seotud mingi refleksiga, mis kujuneb õppimise tuleusel. Avastaja oli Pavlov, kes uuris loomade närvitegevust, kuidas kujuneb koeral tingitud süljerefleks – looma sülg hakkas jooksma kohe, kui laborant, kes süüa andis ruumi tuli. Klassikalise tingimise järgi õppimisel tekib uus stiimul. Näiteks hakati koera puhul kella helistama
1) Kultuuriline norm? enamusest lähtuv, normaalne on see, mida kõik teevad. 2) Biheivorism mis on norm? Õpitud kohastunud käitumisviisid. 3) Kognetiivse teraapia eesmärk? -korrigeerida negatiivseid automaatmõtteid 4) Automaatmõttete aluseks on? Kognitiivsed vead. 5) Käitumuslik teraapia · Klassikaline tingimine (Pavlov, Watson) · Operantne tingimine (Thorndike, Skinner) · 1970-ndate keskel tekkis eraldiseisva suunana käitumuslik meditsiin- rakendab käitumisteraapia tehnikaid hindamaks, ennetamaks ja ravimaks somaatilist haigust või füsioloogilisi düsfunktsioone. · Käitumisteraapia lähtub ideest, et düsfunktsionaalne käitumine on kas õpitud või kujunenud elusündmuste ja psühholoogilise haavatavuse koostoimes.
BIHEIVIORISM(1909) KK keskne, sarrustused KOGNITIIVNE WATSON(lõpuni objektiivne) inimkäitumise põhjuseks TINGIMINE ja PIAGET(intelligentsuse lätted-reaalsuse konstrueerimine - mäng,unenäog, jäljendamine IQ-progresseerumine- ruumi,aja, ÕPPIMISPROTSESSID/klassikaline tingimine S= R põhjuste seosed- fantaasiad ja sümbolismi teke) KK tähtsam pärilikkusest. Ükski võime-oskus pole 1970 lapsed läbivad erinevad arengu staadiumid, mis on kaasasündinud. Need on õpitud, omandatud. ühesugused. Astmed erinevad teadmiste ja mõistmise poolest.
psühhoseksuaalsed arenguastmed). Erik Erikson – psühhosotsiaalne arenguteooria; tähtsaim isiksuse komponent ego, ego – analüütiline lähenemine, Alfred Adler – teleoloogia, lapse (varased) suhted oma vanematega. Margaret Mahler – arengu etapid (normaalne autism, normaalne sümbioos, eraldumine ja individuatsioon; eristumine, harjutamine, lähenemine, emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus). Biheiviorism. Watson – inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid, klassikaline tingimine. Skinner – sotsiaalse õppimise teooria, operantne tingimine, sarrustuse skeemid. Kognitiivne koolkond. Piaget – intellekt (sisu, skeem/struktuur, operatsioonid, funktsioonid); lapse mõtlemise iseärasused (egotsentrism, naiivne realism, animism, artifitsialism). Etoloogia. Etoloogilise teooria neli peamist ideed: - Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine. - Evolutsiooniline vaatenurk. - Õppimise eelsoodumus.
oma asju jagama. 5. Milliseid igapäevaelu fenomene saab seletada klassikalise ja operantse tingimise abil? Selgita oma näite põhjal.(ÕO8, L8) Kui pidada mõnda aega dieeti ja ennast liigutada, siis märkab inimene, et ta kaotab kaalu ja näeb parem välja. Varsti suudab inimene ilma vaevata oma toitumist jälgida ja trennis käia, sest see viib ta soovitud eesmärgini. (operantne tingimine) Kui kasutada mingit endale meeldivat lugu äratushelinana, siis tekib ajapikku selle loo suhtes ebasümpaatia, sest see seostub vara ärkamisega. (klassikaline tingimine) 6.
Ei pea ise tegema, et aru saada kuidas käib. Näiteks laps näeb, kuidas täiskasvanud kruvi keerab, oskab ise pärast ka. Mis on vermimine? Vermimine (ehk imprinting) on etoloogias ja psühholoogias kasutatav mõiste teatud kiire õppimisviisi kohta, mille korral uus käitumisviis omandatakse üksnes kindlas vanuses ja kindlas olukorras ühekordse või vähese arvu kordse situatsiooniga kokkupuute tulemusel. (Näpu vastu kuuma pliiti panemine, millegi kibeda söömine.) Mis on klassikaline tingimine? Klassikaline tingimine on selline õppimise viis, kus üks algselt neutraalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest. Kirjeldage seose kujunemist tingiva stiimuli (CS) ja tingitud refleksi (CR) vahel. Tingimatu stiimul seotakse neutraalse stiimuliga ning see muutab neutraalse stiimuli tingitud stiimuliks ja toob esile tingtud refleksi. Tooge näide, kuidas klassikaline tingimine väljendub klassiruumis?
31.08 W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis S. Freud (psühhoanalüüs) Neofreudistid: Adler(individuaalpsühholoogia), Fromm (psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord), Erikson(psühhosotsiaalne areng), Jung(analüütiline psühholoogia) Biheiviorism: Watson (sisend-must kast-väljund), Skinner (radikaalne biheiviorism, operantne tingimine), väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt
Inimese alateadvus koosneb isiku enda alateadvusest ja tema eellaste alateadvusest. Jaotab inimesed introvertideks ja ekstravertideks. BIHEIVIORISM (seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust) - loojaks J. B. Watson (1878-1958) - sisend – must kast (aju, vaim) – väljund. Me ei saa objektiivselt mõõta, mis juhtub inimese peas, vaid ainult jälgida käitumist. KLASSIKALINE TINGIMINE – õppimise viis, kus üks algselt neutraalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest (neutraalne ärritaja hakkab toimima refleksi vallandava signaalina. ilmneb, kui koos esinevad tingitud stiimul (tavaliselt neutraalne, nt heli) ja tingimata stiimul (bioloogiliselt oluline, nt toidu maitse). OPERANTNE TINGIMINE – käitumist ei põhjusta tingimatu või tingitud stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil
· Filosoofiline ja romantiline isiksuse kirjeldus Kognitiiv-käitumuslik paradigma Biheivioristlik lähenemine. Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) John B. Watson (1878-1958) Skinner, B.F. Science and human behavior. 1953. NY: Macmillan. I Biheiviorism (behaviorism) õppimine (learning ) S R II Klassikaline tingimine (classical conditioning) Radikaalne biheivioristlik lähenemine J. Watson, I. Pavlov · Tingitud ärritaja - Conditional stimulus (CS) stiimul, mis treeningu alguses ei kutsu esile prognoositavat reaktsiooni · Tingimatu ärritaja - Unconditional stimulus (UCS) stiimul, mis kutsub esile automaatse ja prognoositava reaktsiooni · Tingimatu reaktsioon - Unconditional response (UCR) automaatne ja prognoositav organismi reaktsioon
· Filosoofiline ja romantiline isiksuse kirjeldus Kognitiiv-käitumuslik paradigma Biheivioristlik lähenemine. Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) John B. Watson (1878-1958) Skinner, B.F. Science and human behavior. 1953. NY: Macmillan. I Biheiviorism (behaviorism) õppimine (learning ) S R II Klassikaline tingimine (classical conditioning) Radikaalne biheivioristlik lähenemine J. Watson, I. Pavlov · Tingitud ärritaja - Conditional stimulus (CS) stiimul, mis treeningu alguses ei kutsu esile prognoositavat reaktsiooni · Tingimatu ärritaja - Unconditional stimulus (UCS) stiimul, mis kutsub esile automaatse ja prognoositava reaktsiooni · Tingimatu reaktsioon - Unconditional response (UCR) automaatne ja prognoositav organismi reaktsioon
enesejulgustamine, emotsioonide juhtimine ja positiivne hoiak. Sotsiaalsed strateegiat ehk üleküsimine ning grupitöö. Õppimise mehhanismid Harjutamine e habituatsioon on lihtsaim ning levinuim õppimise vorm. See on ülesse ehitatud orienteerumisrefleksile, mis kaob, kui stiimulil pole inimesele tähtis. Harjutamine võib eirata tähtsusetuid stiimuleid, et keskenduda olulisematele asjadele. Klassikaline tingimine, seal õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vehelisi seoseid. Tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt rahuloleva stiimuliga tekib nende vaheline seos ja tingitud stiimul hakkab esile kutsuma mingit õpitud refleksi. Tingitud reflekside avastaja on vene füsioloog Ivan Pavlov. Operantne tingimine, selle puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida kindlat moodi. Oluline on jääda posiivseks ning motiveerituks ning vältida negatiivsust. Ooerantse tingimuse
testid) 7. Olulisemad teooriad psühholoogias (biheivorism; humanistlik; psühhoanalüütiline; kognitiivne, neurobioloogiline lähenemine) 8. Mida kujutab endast eklektiline lähenemine psüühiliste ilmingute seletamisel? 9. Närvisüsteemi evolutsioonist. 10. Refleks ja instinkt. 11. Käitumist mõjutavad tegurid: hormoonid, bioloogilised rütmid, kasvamine ja areng, õppimine 12. Õppimine: harjumine, tundlikkuse teravnemine, klassikaline tingimine, operantne tingimine. 13. Inimese unikaalsuse kriteeriume 14. Kesknärvisüsteemi ehitusest. Peaaju ja selle osas. Seljaaju. Neuron. Neurotransmitterid VASTUSED : 1) Psühholoogia on teadusharu, mis uurib inimese käitumist ja psüühilisi protsesse. 2) Teaduslik psühholoogia : (* Psüühika ja käitumise üldiste seaduspärasuste Väljaselgitamine, * Eksperiment kui viis, mille abil kontrollitakse seletuse
Teadmised ja kogemused ei teki ots, vaid eeldavad andmetekui eelduste põhjal järelduste ja üldistuste tegemist. Keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad ja mõistavad maailma. U.Neisser Psühhobioloogiline koolkond mis toimub meie ajus, uurimisvaldkond, milles psüühika funktsioone ja omadusi käsitletakse seoses muude eluprotsessidega ja organismi bioloogiliste tunnustega Käitumuslik lähenemine. Mis on operantne tingimine? Klassikaline tingimine? Käitumusliku koolkonna kohaselt on ainus teaduslikeks uuringuteks sobiv subjekt nähtav ja mõõdetav käitumine. Operantne tingimine - Selle lähenemise kohaselt ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil. Need on käitumised, mida teeme tahtlikult millegi saamiseks - positiivse kogemiseks või negatiivse vältimiseks.(Nt kassid, alguses teeb kogemata midagi ja pärast õpib ära et just seda tehes
ajukoor. Frontaalsagara tagumist tsentraalvao ette jäävat osa nim pretsentraalkääruks ja see on spetsialiseerunud motoorika kontrollimisele. Eesmine osa frontaalsagarast koondab info kõikidelt sensoorsetelt süsteemidelt ning on oluline töömälu funktsiooni kandja. Prefrontaalsagara üldiseks funktsiooniks peetakse eksekutiivsete ehk täidesaatvate käitumisprogrammide koordineerimist 14. Mis on klassikaline tingimine? Joonistage skeem. Tooge näide. Õppimisvorm, kus õpitakse ära mingi seos stiimulite või sündmuste vahel. Klassikalise stiimuliga on tegemist, kui loom õpib ära, et ühele sündmusele, näiteks kellahelinale järgneb teine, näiteks söögiaeg. Kellahelinast saab looma jaoks märguanne läheneva söömaja kohta ning loom hakkab ootama toitmist iga kord pärast kellahelinat 15. Mis on sotsiaalne-vaatlev õppimine? Tooge näiteid. Õppimisvorm, jäljendamine
ARENG . GENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TEGURITE KOGUM. FENOTÜÜP VANEMATELT 61. SAADUD PÄRILIKE TUNNUSTE AVALDUMINE. FLUIIDNE INTELLIGENTSUS KAASASÜNDINUD; SEOSTUB NÄRVISÜSTEEMI ERIPÄRAGA (LIIGUTUSTE KIIRUS, MÄLU, ÜLDISTUSVÕIME). 62. Õppimine- Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis-võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. 63. Õppimine: harjumine, tundlikkuse teravnemine, klassikaline tingimine, operantne tingimine. 64. Inimese unikaalsuse kriteeriume-Sündimine, suremine, õppimine, areng, rääkimisoskus, mõtlemine, paljunemine. 65. Kesknärvisüsteemi ehitus-piklik aju, hingamiskeskus, südametöö keskus, peaaju, seljaaju 66. Peaaju ja selle osad-Suuraju, piklik aju, keskaju, seljaaju, tagaaju, piklik vaheaju 67. Seljaaju. eristatav närvisüsteemi osa, mis paikneb peamiselt selgrookanalis 68. Neuron- ehk närvirakk 69
kabinetis puuri. Mõne aja pärast astub kabinetti sisse Vilja. ,,Liiga vana, Liiga vana", kraaksatab lind. Vilja ei pööra linnule suurt tähelepanu ja linnapead leidmata lahkub. Siis astub kabinetti sisse Moonika. ,,Liiga noor, liiga noor", kraaksatab lind. Moonika näitab linnule keelt ja lahkub linnapead leidmata. Lõpuks astub kabinetti sisse linnapea ise: ,,Tere Edgar, tere Edgar", kraaksatab lind entusiastlikult. Operantne tingimine, sest papagoi kordab pidevalt õpitut. Operantse tingimise puhul õpitakse ju fakte. Milliste õppimise seaduspärasuste näitena seda naljalugu kasutada võiks? 7. Mulle kingiti sünnipäevaks rääkiv papagoi. Kuigi kingitud hobuse suhu ei vaadata sain aru, et omanik tahtis lihtsalt linnust lahti saada. Nimelt oli tema sõnavara pehmelt öeldes ebaviisakas ja ründav. Kingitust minema ei visata seega hakkasin tegelema linnu täiendkoolitusega
Märkas, et väikelaste vanus/kronoloogiline Kohandas Locke’i Uskus et areng mõjutavad. Eristab 2 konstrueerimine lapse poolt’’ arengu puhul on füüsilise ja vanus x 100. vaadet, inimkäitumise on primaalselt tüüpi püühilisi protsesse 1937(ruum, aeg, füüsilised vaimse tervise kriteeriumides põhjuseks on tingimine juhitud (madalad-kõrged). Arvab, objektid), ’’Mäng, unenäod ja olulised mäng ja piisav ja õppimisprotsess. geneetiliste et lapsed peaksid õppima jäljendamine lapseeas’’ armastuse kogemine, et saaks 1909 teooria protsesside poolt
liiki käitumise toimumist 27. .Käitumist korraldavad mehhanismid:närvisüsteem,hormoonid,kasvamine ja areng,õppimine. ÄJ-1-P-E-Tar 28. Harjumine e habituatsioon-reaktsioonide muutumine korduvalt ilmnevatele stiimulitele. 29. Tundlikkuse teravnemine e sensitisatsioon-tundlikkuse ja tähelepanu teravnemises mingi stiimuli või sündmuse suhtes. 30. Klassikaline tingimine-õpitakse ära mingi seos stiimulite ja sündmuste vahel.See on õppimise liik. 31. Operantne tingimine- õpitakse ära seos oma tegevuse ja tagajärjede vahel. 32. Tingimatud stiimulid viivad tingimatule reaktsioonile 33. Tingitud stiimulid viivad tingitud reaktsioonile. 34. Aversiooniteraapia- vastikuse kujundamine. 35. Süstemaatiline desensibiliseerimine- organismi ülitundlikkuse vähendamine. 36. Ajusild-paiknevad une ja ärkvelolekut korraldavad tuumad 37
tekkinud sidemete kinnistamine 3. Olek, milles loomad veedavad seedimiseks kuluvat aega või seda osa päevast, mil olud ei võimalda toitu otsida. Taju muutvad ained: depressandid (alko, unerohud, ravimid), stimulandid (kofeiin, kokaiin,amfetamiin). Hüpnoos-valu vähendamine,lõdvestus Hüpnootiline analgeesia-valu vähendamine hüpnootilise sugestiooni tulemusena Hüpnoosi mõju on siis tõene, kui seda ei saa saavutada ilma hüpnoosita. 7.Õppimine klassikaline tingimine õppimise vorm, mille puhul esineb korraga kaks stiimulit ning organism õpib neid omavahel seostama. Pavlovi katsed teist järku tingimine õppimise vorm, mille puhul muudetakse kõigepealt neutraalne stiimul klassikalise tingimise abil tähenduslikuks, seejärel esitatakse selle stiimuliga samaaegselt uus neutraale stiimul, kuni ka uus stiimul kutsub esile tingitud reaktisooni. Operantne tingimine õppimise vorm, mille puhul õppija saab
Õppimine- protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Õppimise mehhanismid: 1. Harjumine ja harjutamine- kui inimene puutub pidevalt mingi stiimuliga kokku, tekib kogemus(nt laps saab selgeks koolitee). Tähtsusetuid stiimuleid hakatakse harjudes eirama(nt trammitee ääres elavad inimesed ei pööra mürale enam tähelepanu) 2. Klassikaline tingimine- seotud tingitud refleksidega 3. Operantne tingimine- seotud eelduvate positiivsete või negatiivsete tagajärgedega. Inimene soovib saavutada head tagajärge ja vältida halba tagajärge. Tagajärjeks võib olla: -kinnitus(positiivne)-toit, kiitus, tähelepanu, komm, raha. Nt õpin ära saan hea hinde ja kiita. karistus(negatiivne- karistus, valu jm. Nt ei õpi saan halva hinde, saladuse välja rääkimine. Efektiseadus- kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, on sellise käitumise tõenäosus
- Reaktsioon <- tingitud stiimul <-tingimatu stiimul - Tingimatud/tingitud refleksid John Broadus Watson (1878-1957) - 1900. Asus Chicago ülikooli- valis loomapsühholoogia eriala, uuris rotte 1903 kaitses doktorikraadi - Looma psühholoogia -> uuris rotte - 1913 psühholoogia oli seni rohkem kirjeldav -> psühholoogia peab olema objektiivne ennustamine ja kontrollimine muutus keskseks - 1909 teooria : inimkäitumise aluseks on tingimine ja õppimisprotsessid, ükski võime ega isiksuseomadus ei ole kaasasündinud - Psühhodünaamilisest mõjutatud - Intensiivse loometööga - Kohandas Lock'i vaadet, et kogemust võib käsitleda õppimise vormides - Inimkäitumuse põhjuseks on tingimine ja õppimise vormides - Inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimise protsessid - Psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne - Keskkonna teoreetiline
sisaldab eda, mida objektidest teatakse; tähistatakse sõnaga- reaalse objekti vahendaja , märk. *stsenaarium: teadmised tegevustest ja nende järgnevusest; tegevus sel juhul automaatne, kiire; loengus osalemise stsenaarium. 10. Millised on peamised õppimise teooriad, nende teooriate iseärasused? · harjumine e. habituatsioon*tundlikkuse teravnemine e. sensitisatsioon*õpitakse ära mingi seos stiimulite või sündmuste vahel s.o. klassikaline tingimine.* õpitakse ära mingi seos oma tegevuse ja selle tagajärgede vahel s.o. operantne tingimine. 11. Kes on eestlastest rahvusvaheliselt tunnustatud psühholoogiaalaste uurimistööde tegijad? · Endel Tulving-kognitiivse neuroteaduse professor. Kuulub maailma 10 tsiteerituma kognitiivpsühholoogia hulka ja on mälu-uurijate absoluutses tipus.on ka paljuda mälupsühholoogia õpikumõistete juurutaja. · Jaan Panksepp-on uurinun autismi,agresiivsust, naeru ja mängu, sõltlust,
korter eluase, mis moodustab osa elamust, need on üksteisest eraldatud. Hollandis on elamu hoone või selle osa, mis tulenevalt kas ehitamisest või ümberehitamisest on mõeldud alaliseks elamiseks ühele inimesele või mitmeliikmelisele leibkonnale. Pole tegelikult tähtis, kuidas eluaset defineerida, sest tegelikult on eraisiku, ostja jaoks esmatähtis siiski hind. Hinna paneb paika müüja ja selle alusel toimub kauplemine edasi, sest eluaseme kui ühe tähtsamaima müügiobjekti puhul on tingimine sageli võimalik – hea suhtlemise korral võid sa väga palju võita. Ostja lähtub hinnast, seejärel teistest teguridest, nt mugavustest, geograafilisest asukohast, jne. Kui aga raha rolli ei mängi, langeb raha summa tähtsate tegurite rivi tahaotsa. Eluaseme ostu puhul on tegemist suurima investeeringuga, mida keskmine perekond või üksikisik elu jooksul teeb, mistõttu ongi vajalik oma ost väga sügavalt läbi kaaluda. Turul hea
Psühholoogia kordamisküsimused 1. Traditsioonilised psühholoogia koolkonnad ja nende erinevused · Strukturalism millest koosneb aju. Uurisid mälu, emotsioone, taju, molekule · Funktsionalism kuidas evolutsioon, kohanemine, ellujäämise vajadus mõjutab meie psüühikat. Mis on naiste/meeste jaoks atraktiivne · Gestaltpsühholoogia tajumine tervikuna · biheiviorism me ei saa uurida miskit, millele meil pole ligipääsu. Peame tegelema aind nähtavate sündmuste ja käitumistega. Inimese reaktsioonid. · Psühhoanalüüs Sigmund Freud `Kõige huvitavam on see, mida me ei näe' Alateadvus, vaimsed häired tulenevad konfliktidest. 2. Uurimismeetodid ja nende erinevused; milline näitab põhjus-tagajärg seost? · Eksperiment teadlane kontrollib kõiki faktoreid ja tingimusi ja sihilikult manipuleerib ühte olukorra aspekti (sõltumatut muutujat) ja jälgib tule...
Näiteks, kui loengus tõuseb keegi püsti ja kõnnib ära. Kõik vaatavad, kuna see ootamatu ja võib ntks olla ellujäämiseks vajalik. · Mis on latentne (teadvusväline) õppimine? Tooge näiteid. Me teame tunnetuslikult, kuidas mingi tegevus asi toimib aga olukorras olles puuduvad meil reaalsed oskused? Filmidest kaklus stseenid. · Mis on vermimine? Vermimine on järele tegemine, beebid imiteerivad oma emasid. · Mis on klassikaline tingimine? Luuakse seos kahe stiimuli tingitud ja tingimatu stiimuli vahel. · Kirjeldage seose kujunemist tingiva stiimuli (CS) ja tingitud refleksi (CR) vahel. Tooge näide, kuidas klassikaline tingimine väljendub klassiruumis? 11. BIHEIVIORISM. · Mis on operantne tingimine? Õpitakse seost teo ja tagajärje vahel · Seleta lahti `tagajärje seadus' [Law of effect]. Olukord, millel on positiivne tagajärg juhtub tõenäoliselt uuesti, erinevalt olukorrast,
Selts: Primates-esikloomalised Erinevus loomariigist: Püstine kõnnak abstraktne mõtlemine kõne sotsiaalne ühtekuuluvus tööjaotus, kultuur kodu Õppimise 4 tüüpi Harjumine korduvalt ettetulevad sündmused on ohutud ega vääri tähelepanu Tundlikkuse teravnemine asjad sündmused mis võivad olla ohtlikud ja nende suhtes onvaja tähelepanu teravdada Klassikaline tingimine õpitakse stiimuli ja sündmuste vahel Operantne tingimine seos oma käitumise ja tagajärje vahel Inimese võrdlus primaatidega - Ühised suunad o Küünised on asendunud küüntega o Lühenenud koon o Peaaju, näokolju osatähtsuse vähenemine, peakolju suurenemine (3x suurem kui ahvidel) o Inimese ja simpansil 99% valke samad o Aminohappeline järjestus valkudes erineb 1,2% o DNA nukleotiidne järjestus erineb ainult 1,6%
sama käitumist korrata, kui karistatakse, siis väldime sama olukorda. Näiteid võib tuua ka koolist- lapsed saavad hinde 5, kui on töö hästi sooritanud klassikaline vs operantne: Teatud tegevuse sooritamine on nagu vahendiks, mille abil saab kätte soovitud tulemuse. Klassikalisel tingitud reflekside kujundamisel antakse aga üks ärritajatest, millele ollakse sunnitud reageerima. Inimestevahelises suhtlemises leiab sageli aset operantne tingimine. Vesteldes kellegagi, paneme tähele, millele ta meie jutus reageerib ning püüame edaspidi selliseid asju rohkem juttu põimida Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötamisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid. õppimisprotsessi esimesel astmel tuleb tagada informatsioon. See on seda lihtsam mida
platseebo süst on tõhusam kui tablett sinisel tabletil on depressiivne ja punasel tabletil stimuleeriv mõju parimad valuvaigistid on punased, mitte valged või sinised sinisel uinutitabletil on kiirem mõju kui oranžil platseebo efektiivsus sõltub ka doosist Kuidas seletatakse? Kaks peamist hüpoteesi: klassikalise tingimise teooria ja oodatava reaktsiooni teooria. 1. Klassikalise tingimine: raviefekt on tingimatu stiimul, ravi meetod – tablett on tingitud stiimul 2. oodatava reaktsiooni teooria: patsient eeldab, et tal hakkab parem, ta raporteerib paranemist. Võibolla isegi tunneb ennast paremini Dissotsiatiivne identiteedihäire - ? 9 Keha rütmid: Tsirkadiaansed Infradiaadsed
eesti kirjandusse 20. sajandi alguses rühmitus NoorEesti ( 1905 1916) rühmitus "Siuru" ( 19171919) G. Suits "NoorEesti" 1. albumis: "Ennemalt öeldi: Noblesse oblige aadel kohustab! Meie ütleme: Jeunesse oblige n o o r u s k o h u s t a b! See, mis olusid inimestele ja rahvastele aitab tarvituste kohasemaks teha, mis inimesi kannab ja tõstab, on haridus. Ja meie hüüe on: Enam kultuuri! See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimine. E n a m eu r o o p a l i s t k u l t u u r i! O l g e m e e s t l a s e d, a g a s a a g e m k a e u r o o p l a s t e k s!" NoorEesti albumid Kirjanduslik rühmitus "Siuru" Friedebert Tuglas (1886 1971) impressionistlikud novellid (kogud "Kahekesi", 1908 ja "Õhtu taevas", 1913); kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix Ormusson" (1915) Marie Under (1883 1980)
minakontseptsioon hoiakud (attitudes) - tulenevad hinnangutest ja on kitsamad kui arvamused kalduvus reageerida teatud viisil teatud olukorras teatud objektidele või sündmustele = huvi teostada midagi erg - arvamus - hoiak ergi rahuldamine III Isiksuse areng isiksuse areng : funktsioon motivatsioonist ja õppimisest · õppimine hinnangute ja hoiakute muutumine - ergi rahuldamise viiside muutumine kolm tüüpi: klassikaline tingimine ( classical conditioning) - vana reaktsiooni seostumine uue stiimuliga instrumentaalne tingimine (instrumental conditioning) - kinnitust toova reaktsiooni omandamine struktuurne õppimine (structural learning) - õppimine, mille tulemusena muutub isiksuse joonte struktuur ergi blokeerimine - muutused isiksuse struktuuris · varajane kogemus isiksusejooned - lapsepõlvekogemusest affilia - isa rõõmsameelne, ema rahulik, laste käitumise regulatsioon - mittekaristamine
minakontseptsioon hoiakud (attitudes) - tulenevad hinnangutest ja on kitsamad kui arvamused kalduvus reageerida teatud viisil teatud olukorras teatud objektidele või sündmustele = huvi teostada midagi erg - arvamus - hoiak ergi rahuldamine III Isiksuse areng isiksuse areng : funktsioon motivatsioonist ja õppimisest · õppimine hinnangute ja hoiakute muutumine - ergi rahuldamise viiside muutumine kolm tüüpi: klassikaline tingimine ( classical conditioning) - vana reaktsiooni seostumine uue stiimuliga instrumentaalne tingimine (instrumental conditioning) - kinnitust toova reaktsiooni omandamine struktuurne õppimine (structural learning) - õppimine, mille tulemusena muutub isiksuse joonte struktuur ergi blokeerimine - muutused isiksuse struktuuris · varajane kogemus isiksusejooned - lapsepõlvekogemusest affilia - isa rõõmsameelne, ema rahulik, laste käitumise regulatsioon - mittekaristamine
Ta näitas, et majanduslikud mudelid, mis lähtusid ratsion käitumisest, ei suuda seletada in otsuseid tingimustes, kus tal ei ole küllaldaselt infot Torsten Wiesel uurimus oli pühendatud sellele, kuidas silma võrkkest vahendab nähtavat informatsiooni ajusse, ehk millistest erinevatest rakkudest silmapõhi koosneb ja millised on nende rakkude funktsioonid Ivan Pavlov tema töödest sai alguse ,,tingimine" , avastas nähtuse, et kui stiimulit kombineerida muu stiimuliga, siis mõne aja pärast piisab stiimulist millel füsioloogiline lähedus puudub, kutsub esile ärrituse Kuidas seletab bioloogiline perspektiiv lapsepõlveamneesiat? Kahe esimese eluaasta jooksul ei ole hipokampus ehk merihobu veel täielikult välja arenenud, ning selle tõttu ei jää lapsel ka olulisi mälujälgi Nimeta fenomenoloogilise perspektiivi esindajaid Carl Rogers Rollo May
Piiratud abstraktsioonivõime Fikseeritus samadel mõtetel Ideede puudus Mõtlemise aeglus Tähelepanematus ümbritseva suhtes Mälu hiljutiste sündmuste kohta alanenud Vaimne allakäik takistab enese korrashoidu 8. SURM KUI ARENGU LÕPPSTADIUM 8.1. Surm E. Kubleri-Rossi järgi E.Kubler-Ross- surmaga silmitsi seisjad läbivad 5 staadiumi: 1. Eitus- kui öeldakse, et shansid väga väikesed, keeldub omaks võtmast. 2. Viha- teiste, arsti, jumala peale. Miks mina? 3. Tingimine surija püüab mõelda surma edasilõkkamise teedest. Võivad põhendada usule. Paluvad näha näiteks lapselapsi. 4. Depressioon- jõuavad arusaamisele, et tingimine kasutu. Kogevad oma surma "ettevalmistavat südamevalu". 5. Omaksvõtt- Võtavad tulekul oleva surma omaks. Harilikult mitteemotsionaalsed ja mittekommunikatiivsed. Lein. 4 kurvastamise staadiumi. Need pole seotud sellega, mida surev inimene kogeb enne surma. 1. Shokk, eitus, uskmatus
Taju on tegelikkuse, selle esemete ja nähtuste peegeldamise protsess, mille käigus tunnetatakse ümbritsevat maailma. Taju on kompleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. (õpik lk 101) 4.Iseloomustage õppimise erinevaid liike Õppimisteooriad jagunevad käitumuslikeks ja kognitiivseteks. Käitumuslike teooriate all on tuntumad klassikaline tingimine ja operantne tingimine. (pikemalt õpik lk 103-105) Turunduse kontrolltöö (I) kordamisküsimused 1.Turunduse olemus, vaba vahetuse tingimused, vajadused ja soovid. Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst.(õpik lk 15-16) Vaba vahetuse tingimused: 1)On olemas vähemalt 2 osalist 2)Igal osalisel on midagi, mis on teise jaoks väärtuslik 3)Iga osaline saab suhelda ning väärtuse kohale toimetada
Meie ütleme: Jeunesse oblige noorus kohustab! Ja meie seisame teelahkmel. On paljugi sihtisid ja püüdeid meie maal, aga noorte ülesanne ja püüe olgu: kui aeg kitsas ja madal on, siis tuleb seda laiendada avaramaks, tarvituste kohasemaks teha! See, mis olusid inimestele ja rahvastele aitab tarvituste kohasemaks teha, mis inimesi kannab ja tõstab, on haridus. Ja meie hüüe on: Enam kultuuri! See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimine. Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased aga saagem ka eurooplasteks! Viimast lauset sellest tsitaadist kasutatakse poliitikas tänapäevani. Gustav Suits Gustav Suits sündis 30. novembril 1883 Tartumaal Kastre-Võnnu koolimajas põlises õpetajate perekonnas. Suits õppis kokku viies koolis ning töötas veel kolmes. Suits käis korduvalt teaduslikel välisreisidel ning sai mitme seltsi oluliseks liikmeks
annaabi.ee 
