Rakvere Reaalgümnaasium Ingrid Leichter 10.T klass SESSOONNE AFEKTIIVNE HÄIRE psühholoogia referaat Hindaja: Eda Peinar Rakvere 2011 2 SISUKORD SESSOONNE AFEKTIIVNE HÄIRE...................................................................................1 SISUKORD.............................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS......................................................................................................................4 1. SESSOONNE AFEKTIIVNE HÄIRE MIS SEE ON?..................................................5 1.1Mis seda põhjustab?................
jäävad püsima. Ulatuse järgi: · täielik amneesia inimene ei mäleta mitte midagi, sõltumata mälu liigist, sündmuse toimumise ajast või sündmuse laadist. · osaline amneesia inimene mäletab osasid sündmusi, omab teatud mälestusi, kuid ei suuda meenutada muid teadmisi, fakte või mälestusi. Peale amneesia on ka teisi mäluhäireid nagu liigmälu, vaegmälu, joobemälulünk, hüsteeriline amneesia, afektiivne mälulünk ja palju teisi. LIIGMÄLU ehk HÜPERMNEESIA tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetulemist (näiteks meenuvad pidevalt mälestuspildid mingist varasemast sündmusest). Tegemist on inimese tahtele allumatu ja väga koormava häirega. See raskendab ka uute teadmiste ja kogemuste omandamist. VAEGMÄLU ehk HÜPOMNEESIA puhul võib olla raskendatud nii uue informatsiooni omandamine kui ka varem omandatud meeldetuletamine
loogiline lähenemine Erandlikkus reeglite tõlgendamisel suurem vabadus, rajaneb inimestevahelistel suhetel Kollektivism individualism Kollektivism väärtustab eeskätt suurte inimrühmade püüdlusi, asetades need kõrgemale mis tahes individuaalsetest huvidest või taotlustest Individualism näitab, mil määral toetub indiviid rühmale ning mil määral võtab initsiatiivi otsustamisel, probleemide lahendamisel ning tegutsemisel Afektiivne kultuur neutraalne kultuur Afektiivne emotsioone näidatakse organisatsioonis vabamalt välja Neutraalne väiksem emotsionaalsus Täpsus hajumine Täpsus töösuhted on isiklikest suhetest lahus Hajumine töösuhted mõjutavad vahekordi väljaspool tööaega Omandatav staatus omistatav staatus Omandatav saavutusi peetakse oluliseks Omistatud staatus sõltub muudest teguritest (nt vanus) Lineaarne aeg sünkroonne aeg Lineaarne eeldab ratsionaalset ja lineaarset suhtumist
C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) Tsentraalne ja perifeerne tee • Tsentraalne – loogilised argumendid, hindamine, tõlgendamine, oluline on teate sisu – Individuaalsed erinevuse – mõtlemisharjumus – Võimalus keskendumiseks, analüüsimiseks • Perifeerne tee – sõnumi meeldivus, sõnumi afektiivne komponent Mõjustamise reeglid (Cialdini, 2005) • Vastastikkus • Kohustumine ja järjekindlus • Sotsiaalne tõendus • Meeldivus • Autoriteetsus • Nappus Mõjustamisvõtteid (Bachmann, 1994) Tutvusefekt (nt hea tuttav ütleb, et X asi töötab efektiivsemalt (aga võõrast eksperti X töökojast ei usu)) Subjektiivse tõe reegel (sõnumit jäädakse uskuma, nt. “ma ei tohiks
Emotsioonid Afekt ehk afektiivne reaktsioon ehk tundepurse. Frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist Meeleolu on püsiv tundmuslik seisund. Kui tundmused on suhteliselt lühiaegsed, siis püsivamat tundmuslikku kesta vaid mõned hetked, aga ärritatud meeleolu võib inimest vallata mitmeid päevi. Kirg - tähendab kannatust, piina) on termin, mida kasutatakse väga tugevate tunnete tähistamiseks mõne asja või inimese suhtes. Kirg on intensiivne emotsioon, vastupandamatu tunne, entusiasm või iha millegi järele. Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroo...
Hoiak On õpitud eelsoodumus reageerimaks püsivalt soodsal või ebasoodsal viisil antud objekti, isiku või sündmuse suhtes. Hoiak on õpitud, kestev, seoses positiivse või negatiivse reaktsiooniga(kui mul on eelnev kokkupuude selles vallas ning kui see on olnud neg, siis seda väldin. Kui on neg hoiak kooli suhtes, siis see võib kooli vältimiseni viia või see võib viia diskrimineerimiseni, seksismini,), seos tegevusega Hoiakul on kolm mõõdet 1. Tunnetuslik – uskumused, arvamused 2. afektiivne – emotsionaalne. Kui uskumus on neutraalne. Ma tean, et mõtlen nii, et . emotsionaalne eristabki uskumust, arvamust hoiakust. Sellel on emotsionaalne taust taga. Mulle Meeldib, mulle ei meeldi. 3. käitumuslik – neg hoiak kooli vastu, väldin seda. Neg hoiak erinevate eagruppi kuuluvate indiviidide osas ja käitungi nii, et see väljendub eristumisest käitumisega, kuida skäitun nt vanemaealiste suhtes. Hoiakul on seos käitumisega. Selleks, et muuta käitumist on vaja
● takkakiitmine ● unelemine ● sõelumine PSEUDOKUULAMINE- KUULAB AGA EI KUULE!!! Suhtlemine- protsess, mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest Suhe- kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutataud tulevikuootuste poolt. -afektiivne -kognitiive -käitumuslik komponent -sotsiaalne kontekst Interaktsioonide ja suhete mõjutajad: ● iskuga seotud tegurid (hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) ● suhtlemispartner ● suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (normid, reeglid, tähendused) Ükski suhe pole kultuurivaba! ● Situatsioonilised tegurid (eesmärgid konkreetses olukorras, roll, ruum)
Lojaalsus kui truudus mingile kindlale objektile. Kliendiosa kui suurt protsenti ühest kohast (näiteks) tarbekaupu hangitakse. Ettevõttel 2 raha sissetoomise võimalust: müük(kliendid) ja finantsid(tehingud finantsinstrumentidega) Kliendilojaalsuse universaalset mõõdikut ei eksisteeri. Lojaalsuse erinevad tasemed: kognitiivne afektiivne konatiivne käitumuslik lojaalsus. Kõrgete kliendikulude strateegia kõrgete barjääride seadmine klientidele(sisenemisel või väljumisel) Sidumine näiteks telefonioperaarotitel Madalate kliendikulude strateegia lojaalsuse soosimine Unikaalne väärtuspakkumine ehk eripärane toode on kõige lihtsam kognitiivse lojaalsuse alus. Afektiivne lojaalsus emotsioonipõhine lojaalsus, klient tajub et see sobib talle. Ei analüüsita tundeid/arvamusi
Indias sündisid hinduism, budism, dzainism ja sikhism . Lähis-Ida semiidi kultuuri kontekstis on tekkinud 3 monoteistlikku (ainujumala) usundit: judaism, kristlus ja islam. Enamikes religiooni definitsioonides pööratakse tähelepanu 5 tegurile: 1) Tunnetuslik e. kognitiivne tegur, inimene usub, et on olemas 1 võim või rohkem, mis tema saatust määrab. Arusaamad inimese ja maailma sünnist ning surmajärgsusest. 2) Emotsionaalne e. afektiivne tegur, inimene tunneb end olevat sõltuv üleloomulikest jõududest. 3) Tegevuslik e. konatiivne tegur, kus in. väljendavad oma uskumusi/tõekspidamisi teatud toimingutega palvetamine, ohverdamine, eetiliste kohustuste täitmine. 4) Ühiskondlik e. sotsiaalne tegur, kus religioosne tegevus loob ühendusi, mille liikmetel on ühesugune usundilised eesmärgid. 5)Kultuuriline tegur väljendab usundivormide sõltuvust konkreetsest ajast ja keskkonnast
Vastikus: põlgus, põlastus, halvakspanu, jälestus, vastumeelsus, ebameeldivustunne, ärritus Häbi: süütunne, kohmetus, tusk, alandus, kahetsus Emotsioonide liigid Meeleolu mõjutab inimese mõtlemist, käitumist, tegevust jne. Selle kujunemiskiirus ja muutumine sõltub temperamenditüübist. Meeleolu mõjutavad :inimese tervislik seisund, elusündmused, teised inimesed,aastaajad, ilm Afekt ehk afektiivne reaktsioon ehk tundepurse on (tavaliselt) lühiajaline ja tormiliselt kulgev inimest tervikuna haarav tundmuseväljendus reaktsioonina mingile olukorrale. Kirg on väga tugev ja pika kestvusega emotsionaalne seisund, mis koondab inimese mõtted ja energia teatud eesmärgile. Ärevus on sarnane hirmule, aga tihti puudub täpne ja selge põhjus . See on intensiivne ja häiriv seisund, tugevalt tajutav füüsilises kehas.
Meeleolust sõltub suuresti inimese igapäevane aktiivsus - heas meeleolus inimene on tegus ja vastupidi. Reeglina on inimesed heas meeleolus, mis tagab nende optimaalse aktiivsuse kohanemaks keskkonna muutustega. Kuid meeleolu ei ole püsivalt ühel tasemel, vaid kõigub süstemaatiliselt päeva kestel. Oluliselt sõltub meeleolu tase möödunud öö une sügavusest. Positiivne meeleolu on madalaimal tasemel pärast ärkamist ning enne uinumist. Afekt ehk afektiivne reaktsioon ehk tundepurse on (tavaliselt) lühiajaline ja tormiliselt kulgev inimest tervikuna haarav tundmuseväljendus reaktsioonina mingile olukorrale. Afektiga võib kaasneda pulsi, hingamissageduse ja vererõhu tõus, higistamine, värisemine, pisarad, adrenaliininõristus jm. Need reaktsioonid on iseloomulikud üldisele valmisolekuseisundile ega olene sellest, millise tundmusega on tegu.
· tasustamisgraafik suhete areng sotsiaalse vahetuse teooria valguses (thibaut ja kelley): inimesed on hedonistid ja me oleme suunatud positiivsete naidingute saamisele. suhetes: fundamentaalne seisukoht minimaalsete kuludega maksimaalsete hüvede saamine 5 komponenti: tulud, kulud, ootused, tajutud alternatiivid, investeering tulud/kulud: instrumentaalne positiivne n. prühi välja viimine instrumentaalne negatiivne n. enda järel pesu jätmine teistele oesemiseks afektiivne positiivne n. suudlemine afektiivne negatiivne n. vaidlemine ja konflikt soolised erinevused tasude tajumisel ootused mõjutavad rahulolu suhetega: varasemate suhete mõju ootused tuleviku kohta võrdlus madalad ja kõrged ootused alternatiivid mõjutavad suhetele pühendumist hakatakse alternatiive otsima, kas on asenduseks m idagi või ei kui palju saadakse võimalike teiste suhete kaudu (kas mõni teine suhe toob rohkem rahulolu)
kasvatusetegelikkuses." Enesekasvatusele aitab kaasa kasvatus, kui on täidetud järgmised tingimused: · õpilasel aidatakse määrata tema potentsiaalseid isiksuseomadusi ja teed puudustest vabanemiseks; · kasvatuses väärtustatakse õpilaste reaalseid, potentsiaalseid ja puudusi korvavaid omadusi; · õpilasi informeeritakse sotsiaalselt väärtustatud isiksuseomadustest (Tuulik, 2001:17- 18). Enesekasvatuse eelduseks on eneseteadvus ning isiksuse afektiivne areng. Afektiivses arengus on viis taset: tähelepanemine, reageerimine, väärtustamine, väärtuste süstematiseerimine ning väärtuste või väärtuste kompleksi alusel eelistamine. Isiksuse afektiivne ehk emotsionaal- hinnanguline areng peab olema jõudnud vähemalt väärtustamise tasemele, et kindlustada enesekasvatuseks vajaliku väärtuste kompleksi ja vastava tundmuslik-motivatsioonilise suhte (Tuulik, 2001:19). ALLIKAD Hytönen, J. (1999). Lapsekeskne kasvatus
kooskõla/järjepidevust ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalselt kogetu/tajutu vahel. - Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu või silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. 20.saj I pooles oli aktuaalseks reklaami toime mudeliks 3 taotluslikku etappi: 1. Kognitiivne (mõtlemist esilekutsuv) 2. Afektiivne (emotsiooni esilekutsuv) 3. Konatiivne (reaktsiooni esilekutsuv) 2009 Robert Heath – Emotsionaalse kaasatuse mudel: emotsioonid/tundedteadlik/tahtlik mõtleminehoiaku muutusotsus Mis on reklaam? ...on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. ..
kooskõla/järjepidevust ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalselt kogetu/tajutu vahel. - Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu või silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. 20.saj I pooles oli aktuaalseks reklaami toime mudeliks 3 taotluslikku etappi: 1. Kognitiivne (mõtlemist esilekutsuv) 2. Afektiivne (emotsiooni esilekutsuv) 3. Konatiivne (reaktsiooni esilekutsuv) 2009 Robert Heath Emotsionaalse kaasatuse mudel: emotsioonid/tundedteadlik/tahtlik mõtleminehoiaku muutusotsus Mis on reklaam? ...on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. ..
KKullasepp Suhtlemine ja suhe ? Suhtlemine on protsess (dünaamiline), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikus). Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) Käitumisel arvestatakse teise isiku käitumisega Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt eesmärgid) Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioonid ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt:
Spontaanne aktiivsus jõudeajategevus, ilma eesmärgita, nt mäng, harrastus jms. Neli tegevuse liiku: 1. Sihiratsionaalne tegevus tegevus, mille raames taotlevad indiviidid ratsionaalsete vahenditega ratsionaalseid eesmärke 2. Väärtusratsionaalne tegevus tegevus, mille määrab usk mingi käitumisvormi väärtusesse, sõltumata selle kasulikkusest, tegevuse sooritamises näeb inimene oma kohust 3. Afektiivne tegevus tegevus, mille aluseks on tundeseisundid 4. Traditsiooniline tegevus tegevus, mille aluseks on harjumused; automaatne reaktsioon tavapärasele ärritajale Sotsiaalne käitumine on tegevuse väline, nähtav akt, milles väljendub inimese positsioon, tema hoiak ja reaktsioon ümbritsevale situatsioonile. Eristatakse isiksuse käitumise nelja tasandit: 1. Reaktsioon lahendamist vajavale väliskeskkonna situatsioonile 2. Tavaline harjumuspärane tegevus 3
x Hoiakud x Veendumused ja tõekspidamised x Soovid x Kiindumused x Kavatsused x Kired x Huvid x Kognitiivne dissonants 2.5. McGuire'i psühholoogilised motiivid 16 kategooriat; 2 kriteeriumi määrab 4 peamist kategooriat: x Kas motivatsioon on kognitiivne või afektiivne? x Kas motiiv on fokuseeritud stabiilsusele või kasvule? 4 kategooria alamkategooriad: x Kas käitumine on aktiivne või passiivne? x Kas käitumine on sisemine või välimine? McGuire'i kognitiivsed motiivid: x Cognitive Preservation Motives o Need for Consistency (active, internal) o Need for Attribution (active, external) o Need to Categorize (passive, internal) o Need for Objectification(passive, external)
TARTU ÜLIKOOL ARSTITEADUSKOND Psühhiaatria õppetool Depressioon referaat TARTU 2014 Sissejuhatus Üleminev kurbus on inimese elu vältimatu osa. See on normaalne afektiivne vastus eluraskustele, eriti lähedaste isikute kaotusele või teistele tähtsatele kaotustele. Mõningatel juhtudel on kurbus aga sügavam ja kestvam kui näib olevat motiveeritud ja mõningatel juhtudel tekib see ilma ilmse välise põhjuseta ja stressita. Niisugustel juhtudel pole enam tegemist ülemineva kurbuse või leinaga, vaid haiglase depressiooniga. Vahetegemine normaalse ja patoloogilise rõhutuse vahel nõuab hoolikat kliinilist määratlemist.1 Definitsioon
2) normatiivne komponent (kuidas me käitume), nt normid, kombed. 3) materiaalne komponent (mida me teeme), nt kunst, arhitektuur. 17. Max Weber tõi välja inimkäitumise või sotsiaalse tegevuse neli ideaaltüüpi. Milline nendest käitumisviisidest on kõige ebaratsionaalsem kaasaegses ühiskonnas. Põhjenda oma arvamust. a) Sihiratsionaalne tegevus b) Traditsiooniline tegevus c) Väärtusratsionaalne tegevus d) Afektiivne tegevus Sotsiaalse tegevuse ideaaltüübid: Sihiratsionaalne tegevus – ratsionaalset eesmärki taotletakse ratsionaalsete vahenditega. Põhilised märksõnad on: edu, saavutus, kasu. Väärtusratsionaalne tegevus – so käitumine, mille määravad ära teatud olulised väärtused ühiskonnas. Eesmärk ei pruugi olla inimesele kasulik või ratsionaalne, nt lunastuse saamine, kuid kasutatakse
etalon, muutumatu universaalne kvaliteet puudub) Sotsiaalne käitumine mõtestatult teiste käitumisele orienteeritud käitumine (kui sotsiaalne suhe mõtestatud sotsiaalse tegevuse võimalus (kas soodustab või pidurdab ühiskondlikku koostööd)). Sotsiaalse käitumise tüübid (Max Weber (1864-1920)): 1. sihiratsionaalne (ehk eesmärgiratsionaalne) (NB!); 2. väärtusratsionaalne; 3. afektiivne; 4. traditsiooniline (harjumus stereotüübid). (USA-1973 ,,vanglaeksperiment") ÕIGUSLIK KÄITUMINE sotsiaalse käitumise alaliigina. Sotsiaalne käitumine (ja sots.suhe) sõltub ainult ühistest tähendustest, mis tekivad kommunikatsioonis. Kultuur on pidevalt muutuvate ja arenevate sotsiaalsete süsteemide atribuut, mis ei ole seotud niivõrd kommunikatsioonis kasutatavate artefaktidega, kuivõrd selle tähenduse poolega (NB! Sõnad, sümbolid, tavad).
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikkel on kirjutatud sotsiaalpsühholoogia alustest. Autoriks on Nicky Hayes. Peamine rõhk on artiklis pandud hoiakute ja eelarvamuste peale. Autor alustas hoiakute kirjeldamisest. Hoiakutes olevat kolm põhimõõdet- tunnetuslik mõõde, afektiivne mõõde ja tungide ehk käitumismõõde, need kolm mõõdet on siis hoiaku kujunemisel põhilisteks. Hoiakute näidetest kõnetas ja pani mind mõtlema kõige rohkem Bemi enesetaju teooria, kus ta seletas lahti kus kohast võtavad inimesed endile hoiakud- inimene võtab endale hoiakuid just teisi inimesi matkides, vaadeldes ja uurides, ehk siis loome me iseendile just kõige sobivamad hoiakud teisi vaadates. Inimeste hoiakud võivad
HÜPERMNEESIA MÄLLU SALVESTATUD INFO HAIGUSLIKULT INTENSIIVNE MEELDETULEMINE; VAEGMÄLU E. HÜPOMNEESIA RASKENDATUD ON UUE INFO OMANDAMINE JA VAREM OMANDATU MEELDETULETAMINE; JOOBE-MÄLULÜNK MÕNI SEIK JOOBESEISUNDIS TOIMUNUST ON KAETUD MÄLULÜNGAGA, KUIGI INIMENE OLI ÜMBRUSEGA KONTAKTIS; HÜSTEERILINE AMENEESIA INIMENE EI SUUDA MEENUTADA, KES TA ON JA MIDA KUNI ELU SELLE HETKENI ON TEINUD; AFEKTIIVNE MÄLULÜNK INIMESE TÄHELEPANUVÕIME AHENEB JA MUUHULGAS TEKIVAD MÄLULÜNGAD. MIS ON KONVERGENTNE JA DIVERGENTNE MÕTLEMINE? KONVERGENTNE: PROBLEEMID, MILLEL ON ÜKS LAHEND (KOONDUV MÕTLEMINE); DIVERGENTNE: PROBLEEMID, MILLEL ON PALJU LAHENDUSI (LAHKNEV MÕTLEMINE). MIS ON TAASTAV JA LOOV MÕTLEMINE? TAASTAV E. REPRODUTSEERIMINE MÕTLEMINE: KUI LAHENDUSE OTSIMISEL MEENUTATAKSE JA KASUTATAKSE EELNEVAID KOGEMUSI; LOOV E
Sotsiaalpsüholoogia alused Nicky Hayes Sotsiaalsed suhted toimuvad alati kontekstis, mis võib meid paljudel viisidel mõjutada. Kontekstid hõlmavad kultuuri, keskkonda, sotsiaalseid gruppe. Füüsilised kontektsid- keskkonnapsühholoogia, kuidas mõjutab inimest ruum. Milliseid sõnumeid annab edasi ruumispaiknemine võimu ja kontrollisuhete kohta? Sotsiaalsed kontekstid- Sotsiaalsete toimingute aluseks on sotsiaalsed mehhanismid. Stsenaatium siia alla kuuluv mõiste, selle mõiste kujundasid Schank ja Abelson. Nad väidavad, et suure osa sotsiaalse aktiivsuse korral kasutame toimingute planeeritud järjestusi, kus kõik on reguleeritud ja ette kavatsetud nagu näidendi tsenaariumis. Restoranis on igaühel kohustused tuttavad, kui inimesed ka üksteist ei tunne. Schank ja Abelson väitsid, et nii toimub seetõttu, et kõik osalejad toimivad ühe ja sama iseenesestmõistetava stsenaariumi kohaselt nning teevad seega võimalikuks sujuvalt reguleeritud suhtlem...
ajukahjustust). 2) Liigmälu e. hüpermneesia mällu salvestatud info haiguslik intensiivne meeldetulemine. 3) Vaegmälu e. hüpomneesia raske uue info omandamine kui ka varem omandatud meeldetuletamine. 4) Joobe-mälulünk mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetus mälulüngaga. 5) Hüsteeriline amneesia ei suudeta meenutada, et kes ta on ja mida kuni elu selle hetkeni teinud, on psüühiline häire. 6) Afektiivne mälulünk tugevas afektiseisundis aheneb inimese tähelepanuvõime ja tekivad mälulüngad. Mõtlemine probleemide ja ülesannete lahendamine kasutades olemasolevaid teadmisi, s.o mälu. Probleem tekib siis, kui inimesel on vastuse leidmisel või eesmärgi saavutamisel tekkinud takistused. Mõtlemise elemendid: *kujundid esemete ja nähtuste vaimne koopia, kujund sarnaneb originaaliga. *mõisted mingite ühiste ja oluliste omadustega objekt,
Situatsiooni spetsiifika ja mõju avaldumine. Erinevaid mõju avaldamise viise. Hoiakud, veenmine. Veenmine – sõnumite vahetamine, mille eesmärgiks on kutsuda esile vabatahtlik uue käitumise, kognitiivse seisundi/mustri aktsepteerimine. Hoiakud – motivatsiooniline nähtus. ● Õpitud ● Kestvad ● Afektiivse komponendiga – emotsionaalne komponent ● Käitumuslik predispositsioon Komponendid: kognitiivne, afektiivne, käitumuslik. Hoiaku komponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla) ja mõjustamine; L.Festinger,kognitiivne dissonants. Funktsioonid: ● Informatsioon, teadmine, ümbritseva mõistmine ● Praktilisus (nt hüved, karistuste vältimine) ● Sotsiaalne kohanemine (suhete kindlustamine oluliste teistega (significant others)) ● Ego kaitsmine Tsentraalne ja perifeerne tee. Tsentraalne – loogilised argumendid, hindamine, tõlgendamine
siis ta üritab muuta seda endale sobivaks. Isiksus on väga eriline juhtum! Isiksus on eriline juhtum, kus sotsiaalne vastasmõju on väga väike või puudub üldse 5. Alternatiivsed isiksuse käsitlused Alternatiivsed isiksuse käsitlused • Psühhoanalüütilised isiksuse käsitlused (Sigmund Freud jt) • Humanistlikud ja feonomenoloogilised isiksuse käsitlused (Carl Rogers, Albert Maslow jt) • Kognitiiv-afektiivne isiksuse süsteem (Walter Mischel, Yuichi Shoda) “Personality and Assessment” (1968) • Mischel (1968) kritiseeris teravalt nii seadumuste põhist isiksuse uurimist kui psühhoanalüütilist lähenemist – Isiksus muutub sageli situatsioonist sõltuvalt – Seadumused ennustavad halvasti tegelikku käitumist – Situatsionism — isiksus muutub sageli liikudes ühest olukorrast teise
loomuliku aluse veetlevuse arengule. Suhete uuringud rõhutavad sotsiaalse vahetuse protsesse- inimesed maksimeerivad võrdsust. Suhe on dünaamiline protsess ning neid saab uurida protsessuaalsest küljest- kuidas nad algavad, püsivad ja lõppevad. 5. Hoiakud Sotsiaalpsühholoogia alused 4 Hoiakute teooriad on välja selgitanud kolm peamist mõõdet: tunnetuslik, afektiivne, käitumismõõde. Hoiaku kujunemise teooriad väidavad, et hoiaku kujunemises osalevad mitmesugused alusmehhanismid nagu sotsiaalne samastumine, modelleerimine ja tutvus ning enesetaju. Tunnetusliku tasakaalu uurimused väidavad, et hoiakud muutuvad, kui inimesed püüdlevad tunnetusliku kooskõla säilimisele. Hoiakute muutmise mõõtevahendideks on Likerti skaala, semantiline diferentsiaal, sotsiomeetria, Bogarduse sotsiaalse distantsi skaala ja intervjuude analüüs. 6
mõnele inimesele omaste isikupäraste joonte saavutamine. Käitumine vastavalt lapse eale jonnimine kolme aastaselt ja jonnimine üheksa aastaselt Tooge näiteid! Küpsemine tähendab ka sisemiste jõudude arendamist, mis võimaldavad meil valitseda oma emotsioone. Küps või ebaküps käitumine Kognitiivne areng mõtlemine, tajumine, probleemide lahendamine Sotsiaalne areng koostöö teistega, suhted Emotsionaalne areng (afektiivne areng) tunded ja hoiakud Füüsiline areng muutused füüsilises seisundis, mis on kõikidele märgatav ning mõõdetav. Arenemine Sünd- jälgib esemeid silmadega haarab ja krahmab esemeid paneb asju ühest käest teise uurib esemeid käte ja suuga roomab istub seisab toe najal seisab ise I eluaasta Mõistab ,,ei" tähendust hakkab kõndima vadistab - jookseb II eluaasta Vanus Vaimne Kehaline areng Õnnetuste vältimine
sõbralikud ja nõustuvad. Plussid: kena inimene, sõbralik, meeldiv (abivalmis), turvaline (konfliktide vältimine), vähem vastutust (ei saa süüdistada, kui inimene ei avaldanud survet), näivad abitud (soov kaitsta) jne..(vt Bolton) Miinused: ärritav, piinlikkust tekitav, emotsioonide ventileerimine suhteid kahjustaval viisil jne.. (vt Bolton) Agressiivne käitumine Buss, Perry: agressiivsuse neli dimensiooni: füüsiline, verbaalne, viha (afektiivne aspekt), vaenulikkus (kognitiivne aspekt) Otsene ja varjatud, passiivne agressiivne käitumine Plussid: kontrollib (kujundab enda elu ise), võistlev, domineeriv (sobivus ühiskondlike ootustega?). (vt Bolton) Mõjustamise reeglid (Cialdini, 2005) • Vastastikkus • Kohustumine ja järjekindlus • Sotsiaalne tõendus • Meeldivus • Autoriteetsus • Nappus
TURG - pot, ostjate olemasolu, kes on valmis toodet või teenust tarbima ATTENTION - TÄHELEPANU INTEREST - HUVI DESIRE - SOOV ACTION TEGU 7 turulohet- ruumilõhe, ajalõhe, koguselõhe, valikulõhe, infolõhe, väärtuslõhe, omandiõiguslõhe Kognitiivne lojaalsus ehk ratsionaalne lojaalsus on esimene ja kõige enam tunnetatav lojaalsuse liik. See tähendab, et inimene (tarbija) langetab ostuotsuseid ratsionaalsetel kasudel. Põhineb ratsionaalsel mõtlemisel. Afektiivne lojaalsus tähendab emotsioonipõhist lojaalsust. Klient tajub, et miski talle meeldib, sobib, on tema elustiiliga kokkukäiv ehk klient loob endale emotsionaalse sideme antud toote/teenuse/brändiga. Konatiivne lojaalsus tähendab nn käitumiskavatsuslikku lojaalsust. See tähendab kavatsust ja soovi mingit ostu sooritada, kuigi tegelikkuses seda ei pruugi veel toimuda. Kaitumuslik lojaalsus tähendab, et meie konatiivse lojaalsuse kavatsused saavad ka
*hüperamneesia – mällu salvestatud info haiguslik meeldetuletamine *hüpomneesia – raskendatud uue ingo omandamine (kui varasema omandamine) *joobemälulünk – mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga *hüsteeriline amneesia – inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta on teinud kuni selle elu hetkeni *afektiivne mälulünk – tugevas afketiseisundi korral aheneb inimesne tähelepanuvõime 8. Jean Piget arenguastmete teooria, 4 astet, nimeta ja selgita 8 p *Sensomotoorne staadium (sünnist2.eluaasta) Arenguastme eesmärk on konkreetsete objektide olemasolu mõistmine kontakt maailma peamiselt meeleelundite läbi, laps õpib übritsevat maailma eristama, näeb enda rolli
eelistuseks)-> Veendumus-> (Valiku tegemine)-> Ostmine (Ostu sooritamine). eelistuseks)-> Veendumus-> (Valiku tegemine)-> Ostmine (Ostu sooritamine). Ostuotsustusprotsess: 1) Kognitiivne dimensioon - Intellektuaalne, mentaalne, ratsionaalne (Tarkus, Ostuotsustusprotsess: 1) Kognitiivne dimensioon - Intellektuaalne, mentaalne, ratsionaalne (Tarkus, Teadvustamine) => [Avalikud suhted, Kirjeldavad reklaamid]; 2) Afektiivne d. - Emotsionaalne, Teadvustamine) => [Avalikud suhted, Kirjeldavad reklaamid]; 2) Afektiivne d. - Emotsionaalne, hoiakuline, tunnetega seotud (Meeldimine, Eelistus) => [Võrdlev või väitev reklaam, Brändireklaam]; 3) hoiakuline, tunnetega seotud (Meeldimine, Eelistus) => [Võrdlev või väitev reklaam, Brändireklaam]; 3) Konatiivne d. - Käitumuslik, taotluslik (Veendumus, Ostmine) => [POS, Soodushind, Kingitused, Konatiivne d
Siiski järgib raamistuse efekt kõigil juhtudel üht lihtsat mustrit: inimesed püüavad teha valikuid, mis minimeeriksid või väldiksid kaotusi - see tähendab, et ilmneb kalduvus, mida nimetatakse kaotusetõrksuseks. Kaotusetõrksus - tugev kalduvus pidada kaotusi märkimisväärselt tähtsamaks kui võrreldava suurusega võite ning sellega kaasnev kalduvus võimaliku kaotuse vältimiseks midagi ette võtta (sh teha riskantseid samme). Afektiivne ennustamine - see, kui ennustatakse oma emotsionaalset reaktsiooni tulevastele sündmustele. Tuleb aga tõdeda, et sellised ennustused on tihti ebatäpsed. Inimesed hindavad valesti oma tunnete tugevust ja kestvust. Järjekindlat kvaliteetset otsustamist mõjutab nii raamistuse efekt kui ka afektiivne ennustamine. Otsuste langetamist segab ka asjaolu, et tihti on liiga palju valikuid.
personaalseid mälestusi, semantilisi tähendusi j akontrollivad enesekohase info töötlust. Nee don nii objektiivse dkui ka uskumused enda kohta - Tean, milline ma olen! b)hinnanguline osa – mina-konts tundmuslik avaldus, mis väljendab inimese enesekohast suhtumist – Ma suhtun endasse hästi! Mina-konts on hoiak ja väljendub in suhtumises endasse kui tervikusse, hinnang võib olla pos või neg. Kognitiivne – ratsionaalne: Mille suhtes? Afektiivne – seotud tunnetega: . Milline +/- Kuidas mina-konts kujuneb? 1. sotsiaalne võrdlemine 2. oma käitumise vaatlemine 3. mõtted ja tunded (need in ke soma mina kirjeldamise kasut ka seda, et väljendavad oma minaga seotud mõtteid ja tundeid hindavad positiivsemalt mina konts üldse. Need kes kirjeldavad käitumisega, need neg.) 4. teiste reaktsioonid (lapeeast sisse harjunud) C.Rogers Tingimusteta positiivne suhtumine Rogers rõhutas, et
..................................................................................7 3.4.5 Alkohoolne palimpsest...............................................................................................7 3.4.6 Täielik amneesia........................................................................................................ 7 3.4.7 Osaline amneesia........................................................................................................7 3.4.8 Afektiivne amneesia...................................................................................................8 3.4.9 Hüsteeriline amneesia................................................................................................8 3.4.10 Fiksatsiooni amneesia..............................................................................................8 3.5 Mälupetted............................................................................................................
Reaktsiooni kutsub esile see, millel on subjektile tähendus, isiksuslik mõte. Emotsioon on isiksusliku tähenduse eksisteerimise vorm. Emotsionaalset suhtumist esile kutsuv subjektiivne hinnang võib olla tingitud või tingimatu. Objektiivselt üks ja seesama nähtus (toit, valu, solvang, agressioon, vaenlane, isa ämm, piits jne) kutsub inimestel esile erisuguse reaktsiooni vastavalt nende inimeste elukogemusele. (Bachmann ja Maruste, 2003: 215) Afektiivne elamus võib üle kanduda kõigile, mis selles seisundis inimese vaatevälja juhtub. Ärritatud inimene on pingestatud ja et pinge vajab maandamist, siis on inimene valmis leidma oma pinge maandamiseks ja emotsiooni väljaelamiseks täiesti teisejärgulisi ja kõrvalisi põhjuseid. Seejuures on inimene harva nõus tunnistama, et tema emotsionaalse suhtumise põhjuseks on meeleolu, mitte aga objekt ise. Seega toovad emotsioonid muutusi ja kõrvalekaldeid põhjuslike seoste tajusse
a) Asendus (14k, empaatiline hoolitsus) Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine b) Teise perspektiivi võtmnine c) Käitumine, milles väljenduvad empaatillised tunded Empaatia ja moraalne otsustamine Esimene sarnansus: Mõtlemine teise inimese käitumise tagajärgedest ja distressisit Teine sarnasus: Perspektiivi võtmine: taju (teise vaatevinkel) Sotsiaalne (kavatsused) Afektiivne (teise tunded) Moraalse otsustamise arengu võtmeküsimuseks on empaatia Empaatia areng Empaatia(võime) arenemine/õppimine 1. Automaatne immiteerimine 2. Sotsiaalne võrdlemine ja meenutamine (vahetu) Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine 3. Klassikaline tingitus 4. Keeleliselt vahendatud seosed 5. Rollivõtmine/rollikujutis Empaatia mõõtmine: liigitus Predispositsiooniline empaatia (situatsiooni spetsiifililne)
jne. Kui inimene hakkab rääkima, millestki, mis selles võrgustikus mõnes tipus on, muutuvad aktiivseks ka lähedal olevad tipud. Kui kuulaja on aru saanud, millest inimene rääkima hakkab (teema on aktiviseeritud), saab ta aimu, millest veel võib juttu olla ehk millises diskursuses kõneleja liigub. Sedalaadi tähendusvõrgustikud aitavad meil kõnet paremini mõista, nt aktiviseerida homonüümide kindlaid tähendusi. Konnotatiivne, afektiivne, sotsiaalne tähendus Konnotatiivne tähendus on denotatiivsest tähendusest subjektiivsem (on ju kõnelejail igaühel oma kogemused, taust), viitab tähenduskogemusele, mis inimesel ühe või teise sõnaga on. Nt nimed, millel kellegi jaoks mõni konnotatiivne tähendus. Afektiivne tähendus on seotud tunnete või suhtumistega, seda võib väljendada denotaadi valikuga, aga ka prosoodiaga, näoilmega, zestidega.
omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. Joobe-mälulünk mõni seik joobeseisnudis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis. Hüsteeriline amneesia harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta kuni elu selle hetkeni on teinud. Tegu on psüühilise häirega. On nimetatud ka kaitseamneesiaks st mälust kustub kogu negatiivne ja isikut kahjustada võiv info. Afektiivne mälulünk tugevas afektiseisundis aheneb inimese tähelepanuvõime (vahel esineb ka teadvuse hägustumist) ja muu hulgas tekivad mälulüngad. Nägemismälu Kuulmismälu Liigutuslik mälu Suurel osal inimestest on aga segatüüpi mälu. Sel juhul jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu. Elu jooksul inimese meelespidamisevõime astmeliselt kasvab, kõrgtaset
meeldetuletamine. o Joobe-mälulünk Inimene ei mäleta mõnda seika joobeseisundis olles, kuid oli sellega kontaktis. o Hüsteeriline amneesia Harva esinev mäluhäire, kus inimene ei mäleta kes ta on ja mida ta elujooksul teinud on. See ei teki ajukahjustusest nagu tavaline amneesia. Seda nimeatatakse ka kaitseamneesiaks inimese mälus kustub kõik negatiivne ning teda kahjustav info. o Afektiivne mälulünk Tugeva tundepuhangu ajal väheneb tähelepanuvõime. o Mõtlemine vaimne aktiivsus, mis seostub info töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega. 3 S.S 27.02.2010 o Kuna mõisteid on palju, on kasutusele võetud kategoriseerimine, et nendes orienteeruda
1) Kasvatuses aidatakse määrata lapse potentsiaalseid isiksuseomadusi ja teid puudustest vabanemiseks; 2) Kasvatuses väärtustatakse lapse reaalseid, potentsiaalseid isiksuseomadusi ja puudusi kompenseerivaid omadusi; st lastele kindlustatakse teave sotsiaalselt väärtustatud isiksuseomadustest. 15.märts Väärtuste internaliseerimine kasvatuses Afektiivne aspekt kasvatusest ehk kasvatuse väärtushinnanguline alus. Sisuliselt on see internaliseerimise protsess. Kasvatuse eesmärgid liigitatakse 1)kognitiivseteks (teadmised) 2)psühhomotoorseteks (tegevus) ja 3) afektiivseteks Internaliseerimine- mingi idee, tegevusviisi, normi, väärtuse, suhtumise jne sisemine omaksvõtmine isiku poolt Sotsialiseerumine- normikohase käitumise omandamine seoses sotsiaalse situatsiooniga
vormi:edasihaarav(mille korral mäletatakse sündmusi enne kahjustust, kuid ei suudeta midagi juurde õppida) ja tagasihaarav(mille korral ei suudeta meenutada sündmusi enne kahjustust. On ka teisi mäluhäireid nagu Liigmälu(tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetuletamist) jaVaegmälu(võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omnadtatud meeldetuletamine) Hüsteeriline amneesia ja Afektiivne mälulünk 12.Reproduktiivne mõtlemine ehk taastav( kui lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse oma eelnevaid kogemusi) 13.Produktiivne mõtlemine ehk loov(üritatakse leida uusi teid) 14.Inteligentsus See on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. 15.Väljapaistvamad inteligentsuse uurijad on Charles Spearman,Raymond Cattell, Howard Gardner, Robert Sternberg, Alfred Binet,William Stern, John C.Raven 16
Propriot- Motoorne sed Loogiline septiivsed kujundilin e Reprodut- Afektiivne seerimine Säilita- mine KOGNITIIVNE ARENG TUNNETUS-
· Ideaaltüübid teadus peab uurimisobjekti lihtsustama, idealiseerima keskenduma ainult uurimisobjekti olulistele omadustele, teised omadused jäetakse kõrvale. Ideaaltüüp e puhas tüüp objekti lihtustatud mudel. · Sotsiaalse tegevuse ideaaltüübid: a) Sihiratsionaalne tegevus saavutada võimalikult väikese vaevaga soovitud eesmärk b) väärtusratsionaalne tegevus täitsa kohust, reegleid c) traditsionaalne tegevus harjumustest lähtuv d) afektiivne tegevus emotsioonidest lähtuv Üldiselt aga kombineeruvad tüübid. · Domineerimise ideaaltüübid: a) legaalne domineerimine = töötajad+ülemus+seadus b) traditsionaalne = teenrid+härra+traditsioon c)karismaatiline=jüngrid+juht+juhi karisma · Kapitalism tekkis religiooni mõjul. · Kalvinism inimese surmajärgne saatus on juba enne tema sündi Jumala poolt paika pandud. Inimene ei tea Jumala otsust ega saa seda muuta, inimene seega muretseb oma saatuse pärast.
lakkumisega jne) ning jäikade asenditega (lihastoonus ); uneskõndimise elemendid, ka unefaasid. Neelab keelele pandud toitu. Spontaansed liigutused: reageerib lihtsatele nägemis- ja kuulmisstiimulitele; automaatsed käitumised nagu sugemine; stimulatsiooni korral ka tahtlike liigutuste komponendid (püstitõusmine, käimine, keeramine, hüppamine, ronimine jne). Afekt ja motivatsioon: tahtlikud liigutused esinevad spontaanselt ja neid on palju, kuid on samas eesmärgitud; afektiivne käitumine moodustab terviku, kuid on halvasti suunatud; termoregulatsioon töötab. Enese eest hoolitsemine: seob tahtlikud ja automaatsed liigutused piisavalt hästi, et lihtsas keskkonnas enese eest hoolitsemisega (joomine, söömine, teeleidmine) hakkama saada. Sellist rotti on raske normaalsest eristada. Kontroll ja tahtlikkus: teeb tahtlike liigutuste jadasid organiseeritud viisil; reageerib sensoorse stimulatsiooni jadadele. Moodustab objektide, sündmuste ja asjade vahelistele suhetele
objekti suhtes. Hoiak on inimese kalduvus hinnata objektide (näit. isikute, sündmuste, nähtuste) olemust teatud määral soosival või mittesoosival viisil. See hinnang väljendub tavaliselt tunnetusliku (kognitiivse), emotsionaalse (afektiivse) või käitumusliku (konatiivse) reageeringuna. Need on ka ühtlasi kolm hoiakute mõõdet. Tunnetuslik (kirjeldav) uskumused, ideed Afektiivne (hinnanguline) emotsionaalsed reaktsioonid objekti suhtes Käitumuslik kuidas tegutseb objekti suhtes Kui uskumused on suhteliselt neutraalsed objekti suhtes ( vaid väide), siis emotsionaalsed hoiakud on hinnangulised (näitavad tundeid objekt.) Emotsionaalsus kirjeldustest keel on HOIAKU VÕTMENÄITAJAKS Hoiakutega seostuvad väärtused Hoiaku kujunemine Täna nähtav hoiak on kokkuvõte inimese senistest elukogemustest. See on selline
infot ja õppida ning on rõhutanud, et strateegia võib olla valdkonna spetsiifiline või üldine. (Ots, 2005) J. Hattie, J. Biggs ja N. Purdie (1996) analüüsisid erinevaid õpioskuste alaseid uurimusi ning eristasid kolm õpioskuste valdkonda: 1. Kognitiivne (seotud konkreetsete meedejätmise strateegiatega) 2. Metakognitiivne (hõlmab planeerimist, protsessi jälgimist ja tingimustega arvestamist) 3. Afektiivne (käsitleb motivatsiooni ja enesetunnetust). (Üldoskused-õpilase areng ja selle soodustamine koolis, 2005, toimetaja Aivar Ots, Tartu ülikooli kirjastus) Kooli nõudmistega toimetulekuks vajalik sotsiaalne küpsus tähendab seda, et lapsel on tekkinud soov õppida, omandada uusi teadmisi. Tal on motivatsioon ja valmidus sihipäraselt tegutseda ja viia alustatud tegevus lõpuni (Haridus- ja Teadusministeerium, s.a.)
Siin on 3 taset. Esimesel tasandil kujundatakse erinevuse ühtlus (psühholoogiline kontakt), teisel- info edastamine ja otsuste tegimine (eesmärgiks teavitamine, õpetamine jne), kolmandal- soov mõista teise inimese (suhlemine) regulatiivne funktsioon- käitumise reguleerimine. See on loomise protsess vastastikuse tegevuse. Tänu sellele inimene reguleerib mitte ainult oma käitumist, kuid ka teiste inimeste käitumist. (koostöö, inimeste soobivus) afektiivne funktsioon-iseloomustad inimeste emotsionaalne tasend, mis näitab üksikute suhtumist keskkonnale, sealhulgas sotsiaalse. sotsialiseerimise funktsioon- on seotud juhtimise sotsiaal- ja tööõiguse protsessidega ja loomise inimsuhtega. enesehinnangu kujunemine- aitab enesejaatust, näidata isikliku intellekt ja oskusi ning psühholoogiline potentsiaal. Kokkuvõtteks: kõik need funktsioonid on transformeeritud ühes põhifunktsioonis
annaabi.ee 
