Biheiviorism Humanism Kognitiivne Bioloogiline Evolutsioonline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus: Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. (Teene bioloogias on alateadvuse mõiste kasutamine, erinevate psüühikahäirete ravi). Ajendav jõud instinkt: Eluinstinkt - libido ja surmainstinkt thanatos. Freud näeb inimest mõjutatuna: 1) Id- naudinguprintsiip 2)ego-reaalsusprintsiip 3)superego - (moraal, sotsiaalsed normid,) südametunnistus, ideaalne mina.
· Produktiivsed suhted · Sisemine arengupotentsiaali teadvustamine Eesmärk: vabaneda idealiseeritud mina-st Eneseanalüüs: intellektuaalne ja emotsionaalne. Psühhoteraapia efektiivsuse tunnused · vastutuse võtmine oma elusse puutuv otsustatakse ise · sisemine vabadus elatakse vastavuses oma sisemiste väärtuste ja normidega · spontaansus vaba emotsioonide läbielamine · pühendumine tegevustesse, tunnetesse jne. jäägitu pühendumine Psühhodünaamiline paradigma Erich Fromm (1900 - 1980) Sotsio-psühhoanalüütiline lähenemine Fromm, E. (1941). Escape from Freedom. Fromm, E. (1955). The Sane Society. Fromm, E. (1956). The Art of Loving. I. Eksistentsiaalsus · vabadus - eraldatus ja isoleeritus inimeseks olemine - üksildus (loneliness) surm individuaalsus · üksilduse probleemi lahendus: a) põgenemine sõltuvusse b) baasvajaduste rahuldamiseks
· Produktiivsed suhted · Sisemine arengupotentsiaali teadvustamine Eesmärk: vabaneda idealiseeritud mina-st Eneseanalüüs: intellektuaalne ja emotsionaalne. Psühhoteraapia efektiivsuse tunnused · vastutuse võtmine oma elusse puutuv otsustatakse ise · sisemine vabadus elatakse vastavuses oma sisemiste väärtuste ja normidega · spontaansus vaba emotsioonide läbielamine · pühendumine tegevustesse, tunnetesse jne. jäägitu pühendumine Psühhodünaamiline paradigma Erich Fromm (1900 - 1980) Sotsio-psühhoanalüütiline lähenemine Fromm, E. (1941). Escape from Freedom. Fromm, E. (1955). The Sane Society. Fromm, E. (1956). The Art of Loving. I. Eksistentsiaalsus · vabadus - eraldatus ja isoleeritus inimeseks olemine - üksildus (loneliness) surm individuaalsus · üksilduse probleemi lahendus: a) põgenemine sõltuvusse b) baasvajaduste rahuldamiseks
· protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem, mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. Kontseptsioon peab kirjeldama isiksuse käitumise: · püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad
· protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem, mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. Kontseptsioon peab kirjeldama isiksuse käitumise: · püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad
1.2.1.Psühholoogia teoreetilised suunad. Harjutus 2 ÜL. Täitke tabel. Tabelit saab kasutada aineeksami ajal. Teoreetiline suund Tuntumad Peamised valdkonnad (tööd), esindajad mida tänapäeva psühholoogia kasutab 1 PSÜHHODÜNAAMILINE PSÜHHOLOOGIA -Donald Hebb Psüühiliste häirete ravi läbi inimese alateadvuse ja mineviku uurimise. -Sigmund Freud -Alfred Adler 2 BIHEIVIORISM REFLEKSOLOOGIA -John Watson Ivan Meditsiinipsühholoogia 3 HUMANISTLIK PSÜHHOLOOGIA -Carl Rogers -Abraham Maslow ...
silmas töö tootlikkust, töötajate valikut, tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms. Pedagoogiline psühholoogia- hariduspsühholoogia käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist. Psühhobioloogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust Isiksusejoonte teooria Psühhodünaamiline psühholoogia- rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule Psühholoogia- teadus, mis käsitleb inimese ajas toimuvaid vaimseid protsesse, käitumist ning nende vahelisi seoseid. Reflekteerimine- Religioonipsühholoogia- uurib, kuidas religioon inimeses toimib. Sotsiaalpsühholoogia- uurib inimeste suhtlemist, seda kuidas kaasinimesed mõjutavad inimese mõtteid, tundeid ja käitmist.
Teadvuslik PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU FAASID 1. Prelatentne periood Oraalne faas - Imemine 2. Anaalne faas - Potilkäimise õppimine 3. Falliline faas - Tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm 4. Latentsiperiood - rahulik periood 5. Genitaalne faas - Tekib huvi vastassoo vastu CARL GUSTAV JUNG Sündis LEIA ENDALE SOBIV ABI LAHENDUS.NET ANDMEBAASIST! http://peaasi.ee/kysi-noustajalt/kontaktid / Perekonnapsühhoteraapia Kognitiivne käitumisteraapia Psühhodünaamiline teraapia EMDRteraapia traumadele Grupianalüüs Loovteraapia KASUTATUD ALLIKAD http:// www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php?opti on=com_mtree&task=viewlink&link_id=88&Itemid=108 http://www.profpsyh.ee/index.php?page=5 http://et.wikipedia.org/wiki/Sigmund_Freud
Jungi psühholoogia Jungi psühholoogia (tuntud ka kui analüütiline psühholoogia) on väga avatud ja sageli ka raskestimõistetav psühhodünaamiline suund. Selle arusaamine eeldab väga laialdasi teadmisi erinevatest valdkondadest. Selle suuna rajaja oli sveitsi psühhiaater Carl Gustav Jung, kes sündis 1875 Kesswilis. Ta oli Sigmund Freudi õpilane ja imetles teda väga. Temast sai Freudi lemmikõpilane, kuid üsna pea imlnesid nende vahelised maailmavaate erinevused. Sarnaselt Freudile uskus Jung, et väga suur tähtus on unenägudel. Need suudavad näidata alateadvuse ideid ja mõtteid, mida inimesed ise ei pruugi teadlikud olla
......................................................................7 2.1.2 Interpersonaalne psühhoteraapia................................................................................8 2.1.3 Pereteraapia................................................................................................................8 2.1.4 Grupipsühhoteraapia.................................................................................................9 2.1.5 Psühhodünaamiline teraapia......................................................................................9 3. SÖÖMISHÄIRETEST PARANEMISE PROGNOOS...........................................................9 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................11 ALLIKAD:................................................................................................................................12 SISSEJUHATUS
alusel: · Testitavate seoste väljapakkumine. Kas teooria põhjal saame läbi viia uurimuse ja kontrollida mõnda väidet? · Praktiline väärtus. Kas teooria pakub lahendusi probleemidele ning võimalusi käitumise muutmiseks ja arengu toetamiseks? · Arengu selgitamine. Kuivõrd hästi selgitab teooria arengu toimumist? Olenemata eelnevatest punktidest pole teooriast suurt tolku, kui ei seleta, kuidas inimene areneb. Selgitage, põhjendage, tooge näiteid! Psühhodünaamiline teooria Testitavate seoste väljapakkumine- Teooria põhjal saame uurida, kas varasemad kogemused mõjutavad lapse arengut ja isiksust. Kas inimene areneb kuna tal on vajadus mingi asja või tung mingi asja järele. Praktiline väärtus- Kui lapskasvab normaalses keskkonnas ja tema arengut toetatakse, siis areneb laps normaalselt. Arengu tõukejõuks on inimese vajadused. Kuilaps tunneb vajadust teistega suhelda siis ta õpib rääkima. Kui keskkond on selline, et tems kõrval inimesed palju
- diskussioon (järeldused, kitsaskohad, soovitused edaspidiseks, lühikokkuvõte) 19. SAJAND PSÜHHOLOOGIAS - W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879. aastal Leipzigi ülikoolis. - UURITI kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin) mõjutavad vaimseid protsesse (E. Kraepelin, 1856-1926), kas andekus on pärilk (Sir F. Galton, 1822-1911) 20. SAJAND PSÜHHOLOOGIAS - tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid: 1) psühhodünaamiline käsitlus 2) biheiviorism 3) humanism 4) kognitiivne 5) bioloogiline 6) evolutsioonline 7) sotsiokultuuriline 1) PSÜHHODÜNAAMILINE KÄSITLUS - käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voolude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne Sigmund Freud (1856-1939) - pani aluse psühhoanalüüsile, mille kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt
must sapp. Temperamenditüüpe tähistavad vöörkeelsed sönad on flegmaatik, sangviinik, melanhoolik ja koleerik Nüüdisaegne teaduslik psühholoogia sai alguse 1879 teadlase Wilhhem Wundt nimega, kes lõi laboratooriumi psühholoogia uurimiseks. Psühholoogia- esindaja puudub, palju erinevaid- käitumine (ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulem) Humanism- Maslow Rogers- Inimene on ainulaadne, mõtlemine, käitumine, keskendub minale Psühhodünaamiline psühholoogia e. psühhoanalüüs- Freud- Alateadvus, kontrollib käitumist, varajased eluaastad on olulised iseloomu kujunemisel Tunnetus- ehk kogitiivne psühholoogia- Piaget- infovaimne töötlemine, tölgendamine, teadmiste organiseerimine mälus Biheiviorism- Watson- objektiivsus, loomkatsed, vastus välis- vöi sisekeskkonnale vöi sündmusele, objektile Tehnikateadus ja psühholoogia on tähtsad üksteisele. Tehnika on väga oluline
KT1 1. Millises psühholoogia koolkonnas väidetakse, et Miski ehk ID.i ülesanne on rahuldada koheselt kõiki inimese vajadusi ning Ülimina ehk Superega ül on tagada, et inimene käituks alati reegleid ja norme järgides? psühhodünaamiline kk. 2. Millises psühhol.koolkonnas on lähtud seisukohast, et inimene on üks tervik ja nii tuleks tervikuna uurida kõiki in.psüühilisi protsesse ning teha seda ainult rangeid teaduslikke põhimõtteid järgides? kognitiivne 3. Inimese psüühilised protsessid toimivad paralleelselt ja sageli on niimoodi korraga töös rohkem kui kolm protsessi. tõene 4. Galileo Galilei käsitles objektide teisaste ja esmaste omaduste kohta tähendab seda, et
Psühholoogia Psühholoogia teoreetilised suunad Tänapäeva psühholoogias saab eristada viit teoreetilistsuunda: psühhodünaamilist, biheivioristlikku, humanistlikku, kognitiivset ja bioloogilist lähenemist. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) rõhutab eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Selle lähenemissuuna algatas Sigmund Freud. Biheiviorism kujunes välja vastukaaluks introspektsiooni meetodile. Biheivioristide loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Selleks on aga üksnes käitumine. Kõik see, mida objektiivselt vaadelda ei saa. Sellele suunale pani aluse John Watson.
eksiteerivad inimesest sõltuvalt (nt värvus, miatse). Vali üks: Tõene ÕIGE! Väär Küsimus 7 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst Millises psühholoogia koolkonnas väidetakse, et Miski ehk Id'i ülesanne on rahuldada koheselt kõiki inimese vajadusi ning Ülimina ehk Superego ülesanne on tagada, et inimene käituks alati reegleid ja norme järgides? Vali üks: a. kognitiivne koolkon b. psühhodünaamiline koolkond ÕIGE! c. humanistlik koolkond d. kõik variandid on valed Küsimus 8 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst Inimese psüühiliste protsesside hulka ei kuulu: Vali üks: a. Emotsionaalsed protsessid b. Determineeritud protsessid ÕIGE! c. Eksekutiivsed protsessid d. Kognitiivsed protsessid Küsimus 9 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst
töö tootlikkust, töötajate valikut, tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms. Pedagoogiline psühholoogia- hariduspsühholoogia käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist. Psühhobioloogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust Isiksusejoonte teooria Psühhodünaamiline psühholoogia- rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule Psühholoogia- teadus, mis käsitleb inimese ajas toimuvaid vaimseid protsesse, käitumist ning nende vahelisi seoseid. Religioonipsühholoogia- uurib, kuidas religioon inimeses toimib. Sotsiaalpsühholoogia- uurib inimeste suhtlemist, seda kuidas kaasinimesed mõjutavad inimese mõtteid, tundeid ja käitmist.
*normaalne – ühiskondlikele normidele vastav, selline, nagu inimene on olnud sajandeid NORMID - subjektiivne norm (iga inimese enda reaalsus) - kultuurinorm (enamus) - normatiivne norm (ideaal) - statistiline norm (tekitab äärmuste probleemi – intelligentsuse hindamine) - kliiniline norm (ebanormaalne on ennustamatu, norme rikkuv, kultuurile sobimatu, harvaesinev, endale või teistele kannatusi põhjustav, häiriv ja ebafunktsionaalne) PSÜHHOPATOLOOGIA selgitav -> psühhodünaamiline, käitumuslik kirjeldav -> vaatlus, fenomenoloogia (kui sügavalt on inimese taju, mõttekäik häiritud ja millised on mälu probleemid) - WHO: tervis on täieliku füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte pelgalt haiguste ja vigastuste puudumine - Taylor 1980: kui inimene ise või teda ümbritsev keskkond tajub, et inimene vajaks ravi - haigustunnetus (tajume sümptomeid HÄIRETE ERISUSED
materjali on palju; sõltub uurijast; matrerjal ei pruugi olla saadav). Psühholoogi eetika psühholoog peab tagama katesisikule privaatsuse, eksperimentides/uurimustes osalemine peab olema vabatahtlik ja peab põhinema informeeritud nõusolekul; eksperimendist ei tohi tuleneda kestvat häda; psühholoog peab olema objektiivne ning tal ei tohi tekkida inimesest eelarvamust. Nimeta psühholoogia teoreetilised suunad, põhiidee ja üks esindaja. psühhodünaamiline psühholoogia (Sigmund Freud) rõhutatakse eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele; biheiviorism (John Watson) saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda käitumist; humanistlik psühholoogia (Carl Rogers, Abraham Maslow) keskendutakse inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele; kognitiivne psühholoogia (Jean
Psühholoogia on teadus , mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Teadusliku psühholoogia algust arvestatakse aastast 1879 , mil Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi.Tänapäeva psühholoogias on viis teoreetilist suunda: Psühhodünaamiline psühholoogia(psühhoanalüüs , S.Freud)-rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule Biheiviorism(J.Watson)-objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine.Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile(objeks või sündmus,kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse) Humanistlik psühholoogia( C.Rogers ja A.Maslow)-rõhutab inimkogemuse universaalsust ja
Eetikakoodeks nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus; inimeste osalemine eksperimentides peab olema vabatahtlik ja neile tuleb anda katse kohta teavet; katsed ei tohi inimest kahjustada. 3.NIMETA 3 PSUHHOLOOGIA UURIMISMEETODID? kirjeldavad uurimused (juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid); korrelatiivsed uurimused; eksperiment. 4.MILLISED ON TÄNAPÄEVA PSUHHOLOOGIA 5 TEOREETILIST SUUNDA? · Psühhodünaamiline psühholoogia (Psühhoanalüüs S.Freud) rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. · Biheiviorism (J.Watson) objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile (objekt või sündmus, kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse). · Humanistlik psühholoogia (C.Rogers ja A.Maslow) rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis
testiga saab paremal juhul määrata inimese hetke meeleolu, mitte tema üldist isiksust. Näiteks kui mul on ikka paha tuju siis võin soperdada sinna paberile mida iganes koledat. Psühholoog peaks siis selle järgi kohe arvama, et olen agressiivne, depressiivne ja üldse halb isiksus. Järgmine päev aga võin hea tujuga joonistada lilli ja liblikaid, mis näitab ju hoopis teisi isikuomadusi. Nii et võta nüüd kinni kui usaldusväärsed need tulemused on. Erinevad lähenemised: Psühhodünaamiline - S. Freud rõhk on lapsepõlvekogemustel ja alateadvusel.Isiksuse struktuuri põhiosaks on alateadvuslik osa mille keskmeks on sugutung.Kuna naudinguprintsiip ei arvesta reaalseid tingimusi on inimesel ego ehk mina.See lähtub realsuse printsiibist.Inimese südametunnstus, moraali alus on aga superego ehk ülimina. Tunnusjoonte lähenemineArvatakse, et isiksust iseloomustab teatud hulk jooni, millest enamik on olemas kõigil inimestel ja nende esinemist saab mõõta testidega
ja eelistavad järeleproovitut uuele ja tundatule. Sotsiaalne inimesene usaldab teisi, on omakasupüüdmatu, leplik, koostöövalmis. Aitavad teisi, veendumusega, et teised vastavad samaga. Meelekindlad inimesed kontrollivad enda soove ja impulsse, planeerivad oma tegevusi ette, on kohusetundlikud ja viivad oma kavatsused ellu ka siis, kui see nõuab neilt suurt pingutust. Isiksuseteooria vaatenurk või käsitlusviis, kuidas inimest kirjeldada. Psühhodünaamiline käsitlus isiksuse kujundab alateadvus (S. Freud, C. G. Jung, A. Adler jt) Humanistlik käsitlus isiksuse kujundab peamiselt tema vaba tahe (C. Rogers, A. Maslow jt) Kognitiiv-käitumuslik käsitlus isiksuse kujundab sotsiaalne õppimine ja sotsiaalsed kasvutingimused (A. Bandura, J. Piaget, W. Mischel jt) Bioloogiline käsitlus isiksuse kujundab organismis, eriti ajus, toimuvad bioloogilised ja keemilised protsessid
Psühholoogia konspekt. 1. PSÜHHOLOOGIA teadus, mis käsitleb inimese ajas toimuvaid vaimseid protsesse, käitumist ning nende vahelisi seoseid. 2. TEMPERAMENT sõltuv emotsionaalne reaktiivsus ja meeleolu. INTROVERT tagasihoidlik ja kinnine, oma sisemaailma poole pööratud indiviid FLEGMAATIK - rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik inimene. MELANHOOLIK - tagasihoidlik, erakordse emotsionaalse vastuvõtlikkusega. EKSTRAVERT pööratud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole KOLEERIK - keevaline ja tormakas isiksus. SANGVIINIK - väga energiline ja töövõimeline, omandab teadmisi ja vilumusi kiiresti. 3. BIHEIVORISM käitumispsühholoogia: rõhutati inimese käitumise uurimise vajadust ja püüdsid selle kaudu ennustada inimese omadusi. Kehtib mudel: inimesele antav stiimul on otseses seoses inimese reageeringuga. ESINDAJAID: John Watson, Burrhus Skinner. KASUTUS: tänapäeval leiavad biheivorismi ideed kasutamist psüühiliste hä...
Arenguteooriad: aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid; põhimõtteliselt kontrollitavad; üldistatavad PREFORMATSIOONI teooria (17-18saj) A. Leeuwenhoek spermatosoide sees juba kvalitatiivselt valmis inimene, emakas hakkab kasvama kvantitatiivne areng. MATERIALISTLIK-SENSUALISTLIK NAVISTLIK looduslähedus J.LOCKE tabula rasa teadvus on PUHAS LEHT J. ROUSSEAU- sündides on laps HEA(kristlik väärtus) - KK+kogemused= teadmiste allikad Lastel oma viis näha ja tunda. Keha ja vaim -sünnipärane uudishimu (Preyer) harmonilised. *füüsilise karistuse vastu Tunnetusteooria: teadvuses ei ole midagi, mida varem pole o loodus = ühiskond. Looduse ees kõik olnud meeltes. Taju: märgid, ideed,seosed võrdsed. Ühiskond rikub inimest see ühtlustab ASSOTSATSIOONID: t...
psüühikat mõjutades. Kolmas distsipliin – Pervin: 3) Kliiniline (üksikjuhtumitel põhinev) lähenemine Suur osa õpikutraditsioonis tegelt kliiniline psühholoogia. Isiksusekäsitlused õpikutraditsioonis – eripalgelised jutustused inimese olemusest, hakati nim. Isiksuseteooriateks: 1) Psühhoanalüüs, psühhodünaamiline käsitlus 2) Humanistlik & eksistentsialistlik psühholoogia 3) Biheiviorism ja kognitiivne lähenemine, arenes sotsiaal-‐kognitiivne lähenemine 4) Dispositsionaalne lähenemine (joonepsühholoogia) Psühhodünaamiline käsitlus: • Charcot’ uuringud hüsteeriast; Prince “lõhestunud isiksus”
HÄIRED - kõne- ja keelehäired - õpivilumise häired - pervasiivsed arenguhäired (nt autismispektrihäired) F90-F98 TAVALISELT LAPSEEAS ALANUD KÄITUMIS- JA TUNDEELUHÄIRED - ADHD (aktiivsus-tähelepanuhäire) - käitumishäired *PSÜÜHIKAHÄIRETE RAVIVÕIMALUSED - farmakoloogiline ravi (krooniline haigus, vaja ravimeid) - lisaks või ainult psühhoteraapia - kognitiivne käitumisteraapia - pereteraapia (süsteemiteooria isik ja teda ümbritsevad inimesed) - psühhodünaamiline teraapia *perearst *psühhiaater (saatekirja pole vaja) *psühholoog (saatekiri > HK rahastab, saatekirja pole > rahastad ise) *psühhiaatriakliinik (valvepsühhiaater) *112
Meetod(kaitseisikud, protseduur, mõõtmisvahend, kodeerimine) Tulemused Diskussioon (järeldused, kitsaskohad, soovitused edaspidiseks, lühikokkuvõte) 19.sajand psühholoogias W.Wundt rajas esimese eksperimatnaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis! Tollal ajal uuriti: kuidas ravimid mõjutavad vaimsed protsesse; kas andekus on pärilik? 20.Sajandi psühholoogias: Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid: Psühhodünaamiline käsitlus: Sigmund Freud 1856-1939 Käitumine on tingitud seesmite teadvustamata psühhilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Psühhoanalüüs: inimest ajendav jõud INSTINKT Elusintinkt libodo ja surmainstinkt thanatos Id-naudinguprintsiip (mõted mis teevad aja toredaks) Ego-reaalsusprintsiip(mina-arusaam, et erined teistest inimestest)
eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises. 1913. John.B.Watson. Inimeste ja loomade jälgitav ja mõõdetav käitumine, mida mõõdetakse reaktsioonide kogumine vastuseks ärritusele. Teadvust eitab, nimetatakse mustaks kastiks. Humanism rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Psühholoogia on inimese abistaja, mitte uurija. Toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Carl Rogers, A.Maslow. Psühhodünaamiline koolkond - Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. S.Freud lõi psühhoanalüüsi. Id- naudinguprintsiip(isiksuse tume, nähtamatu ja halvastiorganiseeritud osa) , Ego-reaalsusprintsiip ja Superego- südametunnistus, ideaalne mina (moraalid, sotsiaalsed normid , südametunnistus, ideaalne mina ). Kognitiivne psühholoogia praegusele ajal juhtiv suudumus, toetub Hermann
märgatavalt vähenenud. Sellises olukorras aktualiseerub inimesel vajadus aistingute afektiivse informatsiooni järele. Selle seisundini jõutakse meditatsiooni abil, kuid samasugune efekt võib ilmneda ka mõningate ametite puhul-lenduritel pikkadel liinidel, kaugsõiduauto juhtidel jts. Nende aju vajab niisuguses olukorras stimulatsiooni afektiivset infot, ning selle vähesuse tõttu ilmnevad hallutsinatsioonid. 15. Psühholoogia teoreetilised suunad • Psühhodünaamiline (psühhoanalüütiline) psühholoogia a) Varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule b) Alateadvuse mõju käitumisele c) Unenägude analüüs d) Isiksus koosneb 3 komponendist – Id, Ego, Superego Esindajad: Alfred Adler, Carl Jung, Sigmund Freud • Biheiviorism (käitumispsühholoogia) a) Käitumine kui lihtne vastus stiimulile b) Enamik käitumisi on omandatud John Watson • Humanistlik psühholoogia a) Sisemisele subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetusele keskendumine
14. Sensoorne deprivatsioon Sensoorne deprivatsioon on olukord, kus ühe või mitme meeleelundi kaudu välismaailmast saadav andmehulk on märgatavalt vähenenud. Sensoorne deprivatsioon võib tekkida näiteks kaugsõiduautojuhtidel või pikki vahemaid läbivatel lenduritel. Sellistel juhtudel on kuulmis- ja nägemiselunditele antav signaal ühetaoline ja selle vältimiseks vajavad nad aju stimuleerimiseks ärritavat signaali. 15. Psühholoogia teoreetilised suunad 1. Psühhodünaamiline psühholoogia Alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. 2. Biheiviorism Uuritakse käitumist, mis on lihtne vastus stiimulile. 3. Humanistlik psühholoogia Keskendutakse sisemisele subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. 4. Kognitiivne psühholoogia Inimese enda ja maailma suhtumise viis, infotehnoloogiline, andmebaasi, süsteemi tasemel. 5
Naise orgasmiraskuse ravis on kesksel kohal harjutused, millega püütakse suurendada suguühte-eelset erutust, tupe ja eriti kliitori puutetundlikkust ja hellituste tajumist. Kui orgasmisraskus on tingitud serotonergilise ravimi tarvitamisest, võib olukorda muuta 3 antidepressandi vahetamine. (,,Psühhiaatria" tõlgitud teosest ,,Psykiatia" , toimetaja Jakov Slik; Medicina, 2007.) Psühhodünaamiline seksuaalteraapia Seda soovitatakse paaridele, kellel on muidki probleeme peale seksuaalsete. Teraapiat kasutatakse ka psüühikahäiretega kaasnevate seksuaalhäirete korral. Teraapias lahendatakse partneritevahelisi või individuaalseid vastuolusid, mille taga võib olla lapse- või noorukiea psühhoseksuaalse arengu probleemid. Psühhodünaamilist individuaalravi rakendatakse siis, kui seksuaalelu probleemid moodustavad osa laiemast isikuhäirest.
INIMESEÕPETUS PSÜHHOLOOGIA Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. 5 erinevat psühholoogia suunda: *Psühhodünaamiline(alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule *Biheiviorism(objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine) * humanistlik( see suund keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvuse ja tunnetele) * kognitiivne( uurib, kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine) * psühhobioloogia(psühhobioloogid seletavad käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust)
baasomadusteks peetakse... neurootilisust, ekstravertsust, avatust, sotsiaalsust ja meelekindlust 3) Jooneteooriatest on kõige tuntum lähenemine, kus isiksuse baasomadusteks peetakse... neurootilisust, ekstravertsust, avatust, sotsiaalsust ja meelekindlust 4) Isiksus on: keeruline kognitsioonide, tunnete ja käitumiste kogum 5) Pange vastavusse isiksuse uurimise paradigma kohase käsitlusega inimese isiksusest. · Psühhodünaamiline lähenemine Inimese isiksuse määravad seesmised, inimese jaoks teadvustamatud konfliktid ning see, kuidas ta nendega toime tuleb · Humanistlik lähenemine Isiksus areneb läbi erinevate etappide, eesmärgiks on kõrgemate vajaduste rahuldamine · Sotsiaal-kognitiivne ja käitumuslik lähenemine Inimese isiksuse kujunemisel on oluline roll ümbritsevatel inimestel · Bioloogiline lähenemine Isiksus koosneb mitmest omavahelises kindlas struktuuris olevatest joontest
- On üldistavad. Varased arengukäsitlused: Preformatsiooniteooria (17.-18.saj) – Leeuwenhoek ja Hartsoeker. Locke (assotsiatsioonid, kordamine, jäljendamine, tasu ja karistus, enesekontroll, enesedistsipliin, reeglid, laste kognitiivne võimekus, sünnipärane uudishimu). Rousseau (looduse ja inimühiskonna mõjud vastandlikud, lastel oma viis näha ja tunda; arengustaadiumid – imikustaadium, varane lapsepõlv, hiline lapsepõlv, noorus). Psühhodünaamiline/psühhoanalüütiline paradigma. Sigmund Freud (struktuurne isiksuseteooria – id, ego, superego; psühhoseksuaalsed arenguastmed). Erik Erikson – psühhosotsiaalne arenguteooria; tähtsaim isiksuse komponent ego, ego – analüütiline lähenemine, Alfred Adler – teleoloogia, lapse (varased) suhted oma vanematega. Margaret Mahler – arengu etapid (normaalne autism, normaalne sümbioos, eraldumine ja individuatsioon; eristumine, harjutamine, lähenemine,
Loengukonspekt: Sotsiaaltöö teooriad ja meetodid Marju Medar, PhD, TLÜ 2013 Konspekt baseerub Malcolm Payne raamatule "Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus, 1995. Teemad: I. ST teooriate teke ja areng II. Ülesandekeskne individuaaltöö III. Kognitiivne mudel IV. Käitumuslikud mudelid V. Kriisisekkumine VI. Psühhodünaamiline mudel VII. Radikaalsed ja marksistlikud lähenemisviisid I. Sotsiaaltöö teooriate teke ja areng MIS? Kirjeldus STst, seletus, põhjendus sellest, mida ST teeb ST teke ? · akadeemiline · vertikaalne ja horisontaalne üldistatud kogemus, reaalsuse peegeldus "ST kontekstis", mis on MUUTUV! · individuaalse kogemuse kokkuvõte MIKS? · Määratleda professiooni, prognoosida ideede praktilist rakendatavust · Akadeemiline tõsiseltvõetavus
Paradigma - orientatsioon, milles teatavad seisukohad, mille kaudu uuritakse käitumist. = uurimuse orientatsioon Paradigmasid: o Bioloogiline paradigma käitumise bioloogiline determineeritus o Kognitiivne paradigma vaimsete protsesside uurimine (vaimsete protsesside ülesehitus) o Humanistlik paradigma inimese võime ennast teostada. Teadvus on isiksuse ainusuunav jõud. Motivatsioon ennast teostada. (self-actualization). Inimene ise valib, midaa teeb o Psühhodünaamiline paradigma teadvustamata motiivid (sexi- , surmatung) ja konfliktid (nt Oidipuse konflikt). Freudi rajatud o Biheivioristlik paradigma Õppimine UURIMISMEETODID Meetodeid on mitmeid: 1. Kirjeldavad: a. Vaatlus (naturalistlik) peab olema eesmärk, mida vaadeldakse i. aktiivne vaatlus võtad ise osa ii. passiivne vaatlus ise osa ei võta asjast b. Küsitlus - c. Juhtumianalüü (case study) 2
Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt. Freudism ja kirjandus Autori (kirjaniku, kunstniku) psühhobiograafia Kunstiteose tajumist mõistetakse psühhodünaamiline protsess Müütide uurimine (Freud ja õpilased: Karl Abraham, Otto Rank, Hans Sachs). Oidipuse kompleks - rajaneb Sophoklese "Kuningas Oidipusel" mõte, et igas mehes peitub väljatõrjutud soov tappa oma isa ja abielluda emaga Vastand sellele Elektra-kompleks - tütre soov abielluda isaga; seostub ka peenisekadedusega (Jungi käsitluses) Näide 1 Mehe unenägu: Ta näeb kahte poissi kaklemas, ja need on aamissepapoisid, nagu ta ümbruskonna äride
B. Watson (1878-1958), Skinner (1904-1990 - Radikaalne biheiviorism. humanismi - Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle Carl Rogers (1902-1987), Abraham Maslow (1908-1970)- 1943. vajaduste hierarhia teooria. psühhodünaamilist koolkonda- kliinilise psühholoogia haru, mille eesmärgiks on jõuda inimese psüühika alateadliku osa mõistmiseni, seega on see sarnane psühhoanalüütilisele lähenemisele, rõhutab psühhodünaamiline teraapia kliendi ja terapeudi omavahelise suhte olulisust. Põhimõtteid tutvustas esmakordselt Saksa teadlane Ernst Wilhelm von Brücke oma 1874. aastal, hiljem Carl Jung, Alfred Adler, Otto Rank ja Melanie Klein. kognitiivset psühholoogiat- käitumuslik, kuidas me teat otsusteni jõuame, Termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt (1967). psühhobioloogilist koolkonda - nimetatakse ka käitumuslikuks neuroteaduseks, Käitumist seletatakse kui ajus toimuvate
Kognitiivne psühholoogia · Termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt (1967) · Keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jne) ja mõistavad maailma. · Väline stiimul !!! käitumuslik vastus Psühhobioloogiline koolkond - uurimisvaldkond, milles psüühika funktsioone ja omadusi käsitletakse seoses muude eluprotsessidega ja organismi bioloogiliste tunnustega; ka psühhoteraapia suundi Psühhodünaamiline koolkond Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne Käitumuslik lähenemine. JOHN B. WATSON (1878-1958) · klassikaline tingimine S R = Õ BURRHUS FREDERIC SKINNER (1904-1990) · sotsiaalse õppimise teooria · operantne tingimine · katsed loomadega ALBERT BANDURA (1925 - ) · sotsiaalse õppimise kognitiivsed · aspektid · jäljendav õppimine JULIAN ROTTER (1916 - )
o Need seisundid avaldavad otsest mõju inimese tegevuse produktiivsusele ja kvaliteedile · Psüühilised protsessid... o Tunnetusprotsessid o Emotsionaalsed protsessid o Tahtelised protsessid 4. Psühholoogia harud jaotatakse rakenduslikeks ja teoreetilisteks ,,ravi" põhjal. Rakendusliku psühholoogia alla kuuluvad need harud, mille juures toimub nt nõustamine 5. Psühholoogia tuntuimad koolkonnad... · Psühhodünaamiline psühholoogia- rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. · Biheiviorism- rõhutatakse psüühiliste nähtuste objektiivse uurimise vajadust · Humanistlik psühholoogia- keskendutakse inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele, rõhutades inimese vaba tahet, tema võimet langetada otsuseid oma elu kohta.Inimese vajadused. · Kognitiivne psühholoogia- uurimisobjektiks eelkõige mõtlemine
majanduslik toimetulek (endal ja perekonnaga seotult) Koolihirm, popitamine, koolitõrge · Koolihirmu kaks taset: · mõõduka hirmu korral käib laps koolis vastumeelselt, kuid on pidevas pinges, õpib alla võimete · raskemal juhul puuduvad lapsed koolist mitte füüsilise haiguse tõttu, näitavad koolimineku eel ärevust. Tunnevad end halvasti, higistavad (vt kolme komponenti) Koolihirmu seletusi · Psühhodünaamiline: Põhjused ema-laps suhetes. Ema on kasvatanud oma lapse sõltuvaks, millest tuleneb hirm emast lahkumise ees. · Õppimisteooriad: Õpitud käitumisviisid, mille tulemusena hakatakse kooliskäimist vältima. Mõlemast: mida lauem laps koolist eemal on, seda raskem on tagasi pöörduda Koolihirm: levinumad perioodid · Kooli algus: ärevus, vanematest lahus · Üleminek algkoolist põhikooli: raskused kohanemisel · 14jj: sügavamad probleemid, depressioon?
välja enda kommentaarid ja selgitused, mis aitaksid kliendil mõista, kuidas tema alateadvus mõjutab nii soovitud kui ka soovimatute asjade juhtumist. Kõike seda mõistes on võimalik oma elu varasemast teadlikumalt muuta. Sisult sarnase struktuuri ja ülesehitusega on ka kaasaegsemad psühhodünaamilised teraapiad, mis võtavad klassikalise psühhoanalüüsiga võrreldes rohkem arvesse kliendi käesoleva aja elutingimusi ning tegelevad rohkem Mina kui Miski sisuga. Lisaks on psühhodünaamiline teraapia lühem ja keskendub rohkem konkreetsele probleemile (Selts, 2015) 14. Vibroakustiline teraapia Vibroakustiline teraapia on ravimeetod, mille puhul kasutatakse madalsageduslikke siinushelisid vahemikus 30 Hz – 120 Hz kombineerituna muusikaga (Rüütel, 1998). Vibroakustiline teraapia on välja kasvanud muusikateraapiast, kuid teatud erisuste tõttu seda muusikateraapia alaliigiks ei loeta. Küll aga võib see meetod olla liidetud muusikateraapia muude meetoditega
Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline teooria Psühholoogia on hingeteadus, millel on väga erineivaid viise ja teooriaid, kuidas seda uurida. Järgnevalt käsitlengi üht neist psühhodünaamilist (psühhoanalüüsi) psühholoogiat, mida on juba pikemat aega kasutatud paljude psühholoogide ja psühhiaatrite poolt. Teooria sai alguse 19. sajandi lõpus. Selle loojaks oli Sigmund Freud. Psühholanalüütilise teooria järgi peituvad inimeses konfliktid, milleks võivad olla varase lapsepõlve psühhotraumad või ka lihtsalt instinktiivsed jõud. Nendest võib olla inimene teadlik, aga võib ka mitte. Need on moodustavad suure osa inimese kujunemisest, arengust ja ka käitumisest, seepärast tuleb need välja selgitada. Kuna lapsepõlve sündmused on probleemi liikuma panev jõud nimetataksegi seda ka psühhodünaamiliseks teooriaks (dünaamika liikumine või muutuste kulg). Näiteks võiks tuua pere, kuhu sünnib teine laps. Esilaps tunneb end tagap...
Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Teadusliku psühholoogia algust arvestatakse aastast 1879, mil Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. Tänapäeva psühholoogias on viis teoreetilist suunda: Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs S. Freud) - rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Biheiviorism (J. Watson) - objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile (objekt või sündmus, kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse). Humanistlik psühholoogia (C. Rogers ja A. Maslow) -rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid oma-
Praktiline psühholoogia, arengupsühholoogia. 4.Psühholoogia meetodid. Kirjeldavad meetodid: ·juhtumi analüüs ·vaatlus ·küsitlus-suuline, kirjalik ·test- isiksuse, võimete Orrelatiivse uurimise meetodid: ·Näitavad kui tugevaks on kaks asja omavahel seotud, aga ei näita põhjust, miks nad on seotud omavahel. Eksperimendi uurimise meetod: ·Ainuke meetod, mis võimaldab uurida nähtuste põhjuseid ja saate vastuse küsimusele: ``Miks?`` 5.Psühholoogia mudelid (suunad) Psühhodünaamiline- rõhutab alateadvuses ja lapsepõlve mõju inimese käitumisele. / S. Freud. Biheivioristlik-Käitumuslik, vaatlevad inimese välist käitumist ja seda kuidas käitumist omandatakse. / J. Watson. Kognitiivne-uuritakse, kuidas inimene tunnetab ja tajub maailma ja kuidas ta selle üle mõtleb `` Ma olen see, mida ma endast mõtlen.`` /J. Piaget. Humanistlik-Inimene on oma olemuselt positiivne ja valmis arenema vabatahtlikult. / C. Rogers; A. Maslow
Sotsiaalne keskkond. KLASIFITSEERIV PARADIGMA: Otsistakse püsiomadusi, mis pole nähtavad. Iseloomuomaduste järgi inimeste jaotamine. Kaasasündinud reaktsioonid, mis on püsiomaduste taga. Isiksuse jooned. Vajadused. Psühhodiagnostika. Tüpoloogiad. Temperament, somatotüübid. Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus. Psühhodünaamiline paradigma: - instinkt ja vajadus. Oma neurootilisuse projektsioon. - fiksatsioon. - projektiivne olemus (armastan seda, keda tahan armastada). - bioloogiline (järglaste saamine). - seotus. Humanistlik paradigma: - irratsionaalsus. - sisemise vabaduse tingimus. - tervliklikkus, baasväärtus. - olemuslik ehk eksistents. Kognitiiv-käitumuslik paradigma: - omandatud suhtlemisviis. - mudel. Kopeerid nt vanemate käitumist. Varajased mudelid on see, mis paneb
1. Millised on psühholoogia koolkonnad ja nende peamised seisukohad? * bioloogiline--käitumise aluseks bioloogiline funktsioneerimine; käit lammutatav elgseteks bioloogilisteks komponentideks; rõhuasetus isikul *psühhodünaamiline- käitumist tingivad seesmised teadvustamata psüühilised jõud e. instinktid.kultuuri ja isiksusepsühholoogiline süsteem, mis uurib unenägusid,usku,kunsti,kirjandust jne. Freudi järgi inimesel kaks instinkti: elu- ja surmainstinkt. *käitumuslik-seesmised psüühilised protsessid on kontrollimatud. *analüütiline psühholoogia-Jung. Määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Liikumapanevaks jõuks on allasurutud isikliku elu sündmused ja pärilik liigiomane alateadvus
Häired: · patoloogiline hasartmängimine (F63.0) · püromaania (F63.1) · kleptomaania (F63.2) · trihhotillomaania (F63.3) Harjumus-ja impulsihäirete võimalikud põhjused: · häirunud serotoniini või dopamiini ainevahetus · muutused testosteroonisisalduses · muutused limbilise süsteemi talitluses psühhosotsiaalsed tegurid: · vägivaldne kasvukeskkond · alkoholism ja muud sotsiaalsed probleemid Psühhodünaamiline seletus: patsiendi kalduvus kanda oma sisemine ärevus tegevuste tasandile. Allikas: Psühhiaatria, AS Medicina, 2000 1 Tallinna Ülikool Sõltuvuskäitumine Uuring: Elanikkonna kokkupuuted hasart-ja õnnemängudega (2006) Läbiviijad: Turu-uuringute AS + Sotsiaalministeerium Valim 2005 inimest, vanuses 15-74.a. Selgitati välja hasartmängijate probleemrühmad
suunamised ja koostöövõrgustik erinevate asutustega), kognitiiv-käitumisteraapia (lühiajaline psühhoteraapia, mõjutamaks toimetulekut ja emotsionaalseid häireid), psühhoteraapia (kasutatakse alates kergest depressioonist kuni raskeni, ravis kasutatakse erinevaid psühhoteraapia viise, üks esimesi raviviise), antidepressandiline ravi (psühhootilise, raske ja mõõduka haigusraskuse korral, aitab haigust leevendada või kõrvaldada), psühhodünaamiline teraapia (psüühikahäirete psühhoanalüütilisel seletusel, terapeut ja patsient uurivad süvakonflikte), paariteraapia (lühiajaline psühholoogiline sekkumine, paarile antakse uus vaatenurk probleemidele, õpetatakse suhtlemis- ja probleemi lahendusoskuseid), seisundi regulaarne hindamine (alguses sagedasti kohtumine, hinnatakse patsiendi vastet sekkumisele, selgitatakse kõrvaltoimed välja, patsiendi julgustamine, hinnatakse suitsidaalsust ja välistatakse võimalikud haigused).
annaabi.ee 
