lapsed. Samuti on neil palju keerulisem pääseda kvalifitseeritud arsti diagnoosimisele. Sellises olukorras on eriti oluline rühmakodude hooldajate roll, kes võivad olla teatud mõttes `uksehoidjaks' kes võivad varakult märgata probleemid ja suunata laps arsti juurde. 3 1. UURIMUSE AKTUAALSUS JA UUDSUS Varasemad uuringud on näidanud, et kergem on ära tunda eksternaliseeritud vaimseid häireid kui internaliseeritud häireid. Eksternaliseeritud häired on need, kus laps reageerib aktiivselt ja märatseb või rikub korda. Internaliseeitud häired on need, kus laps muutub vähesuhtlevaks. Sellepärast et eksternaliseeritud häirete tõttu saavad kannatada lapse kaaslased, samas kui internaliseeritud häire tõttu kannatab laps ise. Seda küsimust pole varem uuritud rühmahoius olevate laste näitel. Enamik Austraalia rühmakodudes elavatest lastest on noored mehed. Noorte meeste puhul on
- Kuidas sa väljendad mõistmist - (ümbersõnastamistehnikad) jms Heade vastastikuste suhete tekke tingimused - Õpilaskeskne õpetamine - kognitiivne ja konstruktivistlik õpikäsitlus - Õpilased ootavad, et õpetaja juhiks (organiseerib, selgitab, annab korraldusi jms.) - Õpilased ootavad, et õpetaja oleks sõbralik, toetav, hooliv ja ilmutaks huvi - Mida vähem õpetaja väljendab ärritust, viha ning,süüdistab ja karistab. Eksternaliseeritud/internaliseeritud Internaliseerimine on protsess, mille käigus ühiskonna poolt inimesele ette kirjutatud reeglid ja normid muutuvad osaks inimese isiksusest. Vabatahtlikult ja nende rikkumine kutsub temas esile süütunde. Internaliseeritud käitumisproblemid avalduvad napis suhtlemises kaaslastega, suhtlusoskuste puudulikkuses, eemaldumises oma mõttemaailmast, põhjuseta kartlikkuses, sagedastes kaebustes tervise üle ja kalduvuses depressiooni.
kasvatamiseks on vaja spetsiaalseid võtteid, programme jne. Erilisust võib defineerida normaalkõvera abil: tavalised keskel, erilised need, kes jäävad äärtesse. Mõnel eluetapil esinenud erivajadused 20-30% õpilastel. · Eriklass vs tavaklass Thomas Achenbach: 3 probleemide gruppi · Käitumishäirete ehk alakontrollitud käitumisega lapsed (eksternaliseeritud probleemid) · Tundeelu häiretega ehk ülekontrollitud käitumisega lapsed (internaliseeritud probleemid) · Õpiraskustega ja andekad lapsed HEV õpilaste abistamine: hindamine, nõustamine, konsulteerimine, õpetamine Ühiskond: Seadused ja määrused (võimalused) Hoiakud, uskumused, ....... Kool Kodu Juhtkond Ema-isa Õpetajad Teised kasvatajad
Altruistlik käituine (altruistic behavior)- omakasupüüdmatu huvi või hoolitsus teise/te heaolu eest; abistaja eesmärgiks on kasu tuua pigem teistele, kui endale Prosotsiaalne käitumine: a) Teadlikkus abi vajadusest b) Personaalse vastutuse aktsepteerimine abistamisel c) Motivatsioon abistada d) Tahtlik käitumine Altruism 1. Tulemused toovad kasu ohvrile 2. Abistaja kannab (reeglina) abistamisel kahju 3. Internaliseeritud personaalsed normid 4. Tahtlik, pigem spontaanne tegevus. Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine Prosotsiaalsel käitumisel on kaks motiivi: A) Egoism.- motiveerib enese huvi või B) Altruism-. Aitame pigem teise, ....kui enda heaolu nimel. KOKKUVÕTE Motiivid prosotsiaalse käitumise puhul võivad varieeruda: - Abistamine aitab abivajajat ennast, aitab kontrollida abistaja ressursse - Teise/te abistamine soovist teise/te eest hoolitseda
piiride seadmist. Käitumuslik kontroll- 1 kõrge nõudlikkuse viis; vanemad reguleerivad lapse käitumist vastavalt kodus või ühiskonnas kehtivatele reeglitele; kui käitumuslik kontroll on ebaadekvaatne, siis võib ette ennustada eksternaliseeritud probleeme. Psühholoogiline kontroll- 1 kõrge nõudlikkuse viis; süütunde tekitamine, oma armastuse ja hoolimise keelamine; erinev järelvalve mõistest; kui psühholoogiline kontroll on kõrge, ennustab see ette internaliseeritud ja eksternaliseeritud probleeme. Ülemäärane kontroll- liigne osalus lapse igapäevastes rutiinsetes tegevustes Tundlikkus- soojus kui vanema armastuse emotsionaalne väljendus, vastastikkus lapse ja vanema suhtluses, sünkroonimise ja häälestumise protsessid, selge kommunikatsioon, kiindumus, autonoomia toetus. Uurimistulemus: lapsevanema kasvatusstiilil on oluline roll lapse heaolu, sotsiaalse
enesehinnangu meetod, ohvrite intervjueerimine) I. Liigitamine raskusastme järgi. Antiditsiplinaarsest kuni autoagressiivsuseni. II. Kahe vastandliku liigitusega. Antisotsiaalse käitumise 2 dimensiooni. 2.1 Destruktiivne vs mittedestruktiivne 2.2 Varjatud vs avalik III. Eksternaliseeritud (selgelt näha, inimene näitab välja) vs internaliseeritud (inimene hoiab enda hinges) Kui internaliseeritud: * vaikne kuulamine · toetavad reaktsioonid ja mitteverbaalne suhtlemine · aktiivne kuulamine · ukseavajad (Kas sa tahad sellest rääkida? See oli tore, et sa seda ütlesid, ma tahaksin rohkem kuulda. Tundub, et sul on sellega seoses tugevad tunded, ehk räägiksid natuke. Mulle pakub huvi, midasa räägid.) 2
..." Kultuurikriitiline uurimus näitab, et paljud heaoluühiskonna harjumused on kultuuri produktid. Meetod, mida kasut on kontrastide meetod vaadatakse kodanlike asju vastanduse kaudu ehk tööliste. Ajalooline antropoloogia on võte, et minna rohkem detailidesse, kuidas on kujunenud struktuur ja sotsiaalsed protsessid, hoiakud jne. OLEVIKU JA MINEVIKU SUHE. Oleviku ja mineviku dialektika. Kuidas minevik aktualiseerub, kuidas ta muutub tegelikuks? Tegelikuks muutumine on internaliseeritud ajalugu. Mikrovaade väikese kogukonna põhjal suuremate järelduste tegemine. Giordano ei fänna seda perspektiivi, talle meeldib suuremõõtmelisus. Kultuuripärand 7.04 Kultuurivara, mis siirdub eelnevatelt põlvkondadelt järgnevatele. Nii vaimne kui materiaalne loome. Tunnetatud side minevikuga. Minevikku tõlgendatakse kaasaja vajadustest lähtuvalt.
võimeline teadvustama, aga mis tema käitumist ja teadvust siiski kaudsel moel mõjutab; siin asuvad muuhulgas ka teadvusest välja surutud ebameeldivad mälestused jms. Viimastest on võimalik teadlikuks saada ainult psühhoanalüütiku abiga. Isiksuse struktuur: - ID (miski, tema) kaasasündinud bioloogilised tungid, mida inimene peab rahuldama. - EGO (mina) see osa inimisiksusest, mis juhib igapäevast tegutsemist. - SUPER-EGO (ülimina) internaliseeritud normid ja reeglid, mida inimene peab täitma. Internaliseerimine on protsess, mille käigus ühiskonna poolt inimesele ette kirjutatud reeglid ja normid muutuvad osaks inimese isiksusest, mistõttu inimene täidab neid ettekirjutusi vabatahtlikult ja nende rikkumine kutsub temas esile süütunde. Kõige esimesed normid, mida laps internaliseerib on vanemate käsud ja keelud. Freudi üks olulisemaid panuseid inimese arengu uurimisse seisneb varase
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone).
Tõenäoliselt ongi õpetajatele igapäevaseks väljakutseks just õpilaste käitumine tunnis. Õpilastel võib esineda korrarikkumisi, raskusi õppetööle keskendumisega, aga samuti võib tekkida konflikte vahetundides kaaslastega. Üldiselt ilmnevad õpilastel emotsionaal-või käitumishäired. Nendel lastel on raskem toime tulla oma emotsioonidega, mis annavad koheselt endast märku käitumise kaudu. Emotsionaal- või käitumisraskused jagunevad kaheks eksternaliseeritud ja internaliseeritud käitumisprobleemid. (Tropp, 2010, 158). Eksternaliseeritud käitumisprobleemi (ehk väljapoole suunatud käitumisprobleemi) puhul on tegemist rohkem antisotsiaalse, korda rikkuva või agressiivse käitumisega. Üldjuhul on sellist käitumist täheldatud poistel. Siia paigutuvad aktiivsus-ja tähelepanuhäiretega lapsed. Internaliseeritud ehk sissepoole suunatud käitumisprobleem tähendab sageli
mõtlemise arengu vahel Keele ja mõtlemise vahelised seosed - Lapse varaseim mõtlemine on kõne-eelne; esialgu mõistab laps täiskasvanut kontekstki ja käitumisest tajuvate kavatsuste kaudu - Sotsiaalsed suhted annavad esmase kontakti keelel põhinevate intellektuaalsete protsessidega - Sotsiaalsed suhted loovad keskkonna, milles laps need protsessid internaliseerib (tekib sisemine dialoog) - Internaliseeritud intellektuaalsed protsessid hakkavad toimima verbaalsete mõtetena Kultuurilise arengu üldine geneetiline reegel - Kõik vaimsed funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus Egotsentriline kõne - See kui palju laps räägib n-ö iseendale - On planeeriva ja reguleeriva funktsiooniga - On tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk-järgult sisekõneks - Võime oma käitumist verbaalselt reguleerida märgib siirdumist varasest
vastavalt sellele ka reageerida. Aktsepteeritud ja tõrjutud laste valdkonnad: 1. argessiivsus 2. eemaletõmbumine 3. sotsiaalsus 4. kognitiivsed oskused Tõrjutud lapsed vahetavad eelkoolieas sageli mängukaaslasi ja neil ei teki kindlat sõprusgruppi. Koolis hakkavad nad otsima seltsi nooremate hulgas. Populaarsus kui ka tõrjutus on üsna stabiilsed. Varajane tõrjutus seostub ennekõike hilisemate akadeemiliste raskuste, internaliseeritud probleemide ja eksternaliseeritud probleemidega. Lapsed. kelle sotsiaalne käitumine ei ole kohane, kogevad suurema tõenäosusega suhetes kaaslastega raskusi, näiteks tõrjutust. Tõrjutus jätab nad omakorda ilma positiivsetest sotsialiseerimiskogemustest, mis aitavad omandada kohaseid sotsiaalseid oskusi. Sellistes olukordades vajab laps täiendavat sotsiaalsete oskuste õpetamist, et ta oskaks paremini suhtlemisolukordades toime tulla. Sõprus
Pole vahet kumma algusega on tegemist. Kõige olulisem on saavutada koolis kohe alguses võrdne lugemisoskus. Siis jääb ära võrdlusmoment, et ma ei oska nii hästi kui teised. Sageli on esimeses klassis probleemid seotud lugemisoskusega ollakse nt maha jäänud. ERINEVAD LAPSED JA KÄITUMINE KOOLIS Noorukite probleemid Käitumine jaguneb kahte gruppi: 1) eksternaliseeritud väljapoole suunatud (alakontrollitud) või 2) internaliseeritud sissepoole suunatud (ülekontrollitud) käitumine Eksternalisatsioonihäired ehk käitumishäired halb enesetunne sunnatakse väljapoole (impulsiivsus, agressiivsus). Kõik, mis toimub elatakse välja. 15 Internaliseeritud ehk tundeeluhäired suur sisemine ärevus (ängistus, alaväärsus, depressioon, nukrus, kurvameelsus). Kõik väljaspool toimuv suunatakse sissepoole. Näiteks lõikumine. Antisotsiaalne käitumine
Suuline ja kirjalik kõne Arvutamine Teabe otsimine ja struktueerimine Meenutamine ja arutlemine Vaimse tegevuse organiseerimine Noorukite probleemid Käitumine jaguneb kaheks: 1)Eksternaliseeritud (alakontrollitud)- raskusi ennast kontrollida Eksternalisatsioonihäired ehk käitumishäired- halb enesetunne suunatakse väljapoole (impulsiivsus, agressiivsus). Paistab silma. Kõik see, mis laps välja paiskab endast. 2)Internaliseeritud (ülekontrollitud)- laps ülemääraselt pidurdab oma tundeid Internalisatsioonihäired ehk tundeeluhäired suur sisemine ärevus (ängistus, alaväärsus, depressioon). Kõik kogutakse sisse, pealtnäha tavaline tubli laps, kellel pole probleeme. Kõik probleemid mis on, jäävad lapse sisse. Antisotsiaalne käitumine Antisotsiaalne käitumine on tahtlik sotsiaalsete normide rikkumine. Frick jt(1993): 1)varavastane väärkäitumine- destruktiivne ja varjatud (süütamised,
a. ID (tema, miski) kaasasündinud tungid, mida tuleb rahuldada b. EGO (mina) id'i, superego ja reaalsusega arvestav tegutsemine, kultuur hakkab mõjutama c. SUPER-EGO (ülimina) kultuuri poolt kehtestatud reeglid, mida tuleb täita · Reeglite ja normide internaliseerimine protsess, mille käigus kultuuri poolt esitatud nõudmised saavad osaks inimese isiksusest. Inimene saab kultuuri osaks. Internaliseerimine · Internaliseeritud reegleid ja norme täidab inimene vabatahtlikult · Internaliseeritud normide vastu eksimine toob kaasa ebameeldivad emotsioone · Talcott Parsons: ühiskond püsib koos tänu sellele, et inimesed on põhiväärtused internaliseerinud. Abraham Maslow (1908-1970) · Vajaduste hierarhia a. Bioloogilised vajadused b. Turvalisuse vajadus c. Sotsiaalse kuulumise vajadus d. Tunnustuse saamise vajadus e
See näitab, et deviantsus tekib indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise vastuolu tulemusel. 10. Sotsialiseerimine - Sotsialiseerimise teguriteks on need faktorid ja tegevused, mis mõjutavad inimese käitumist, hoiakuid ja tegevust. 11. Olulised teised: (significant others) – konkreetsed isikud kelle arvamust inimene kõige rohkem arvestab, siia alla kuuluvad inimesed keda ta individuaalselt tunneb. 12. Üldistatud teised- (generalized others) on internaliseeritud vaatepilt teistest 13.Peegelpildi-mina: *Ettekujutus, kuidas me paistame teistele · *Ettekujutus, kuidas teised selle põhjal meid hindavad · *Ettekujutus endast, mis areneb eelmiste ettekujutuste põhjal 14. Rolliootused- on õigused ja kohustused (e normid), mis on seotud positsiooniga 15. Rollikonflikt- tekib, kui inimese tegelik käitumine (rollikäitumine) ei ole rolliootustega kooskõlas 16. Rollidistants- (role distance) on subjektiivne eemaldumine rollist
iseloo mujooned, kuid lisaks o mistame ka endale m e eldivate ini meste o madused ja v äldi m e eba m e eldivate ini meste o madusi. ·Meile m e eldib seostada ennast teiste v õitudega. Kui saame teada, et ke e gi negatiivne tegelane on m eie ga kuidagiviisi seotud (nt. sündis samal päeval), siis peh m endam e o ma suhtumist sellesse tegelasse tõstes sel viisil enda hinnangut. Enesehinnang On minakontseptsiooni hinnanguline osa, sisaldab indiviidi poolt internaliseeritud sotsiaalseid hinnanguid C o op ers mithi uuring (1986): · Enda poolt antud hinnangud · Õp etajate poolt antud hinnangud · Testide Enesehinnangu motivatsioonitegurid · Eneseteadvuse kujundamine hinnang enese ko mp etentsidele (Brown, 1990) · Minakäsituse kontroll · Minapildi laiendamine · Enesehinnangu kaitse · Lähtudes enesehinnangu kaitse mudelist on v õi malik prognoosida käitumist Enesehinnang kui adaptatsioonifaktor
hindame ära teise staatuse ja käitume vastavalt. Rolliootus ühiskonna ootused rollile vastava käitumise suhtes 6. Rollide paljusus tekitab rollipinget tool käiv ema, väikesed lapsed, majapidamistööd. ROLLI kolm a s p e k t i : 1) ROLLIOOTUSED - millist tegevust või käitumist oodatakse rolli täitjalt t e i s t e sotsiaalses suhtlemises osalejate poolt. Roll esineb siin kui sotsiaalsete tegevus- ja kätumismallide süsteem. 2) OMANDATUD (internaliseeritud, sisestatud) ROLL - rolli täitja subjektiivne ettekujutus rolliootustest ja nende sisemise omaksvõetuse aste. 3) ROLLIKÄITUMINE - rolli täitmise individuaalne eripära, mis tuleneb täitja isiksuse omadustest ja rolliootuste subjektiivsest mõistmisest. ROLLIDE LIIGID : 1) SEISUNDIROLLID - seotud sünni, vanuse, soo, kuuluvuse jm. tunnustega, mida inimene ise ei saa muuta.
EGO (mina) id'i, superego ja reaalsusega arvestav tegutsemine SUPER-EGO (ülimina) kultuuri poolt kehtestatud reeglid, mida tuleb täita. Leidis, et paljud pooled on inimeses konfliktis (ID JA SUPER-EGO), EGO peab sellega toime tulema. Reeglite ja normide internaliseerimine on protsess, mille käigus kultuuri poolt esitatud nõudmised saavad osaks inimese isiksusest. Kirjeldab seda, kuidas inimene saab ühiskonna liikmeks. Internaliseerimine: internaliseeritud reegleid ja norme (mis on inimene enda sisse võtnud) täidab neid inimene vabatahlikult). Internaliseeritud normide vastu eksimine toob kaasa ebameeldivaid emotsioone. Kui asju ei tehta vabatahtlikult, ei olda internaliseerutud. Talcott Parsons: ühiskond püsibki koos täna sellele, et inimesed on põhiväärtused internaliseerinud. ABRAHAM MASLOW (1908-1970) Vajaduste hierarhia: bioloogilised vajadused, turvalisuse vajadus, sotsiaalse kuulumise vajadus,
Ta jaotab isiksuse struktuurideks: · ID- tema- instinkte teeniv osa, allub mõnuprintsiibile. Inimene pole sellest teadlik (psüühika osa). Irratsionaalsete alateadvuslike impulssidega mis on oma olemuselt füsioloogilised. Eluinstinkt. Surmatung. ,,Miski sundis mind seda tegema." · EGO- mina- teadvustatud osa. Inimene on teadlik, identifitseerib selle, tegutsemine reaalsuse printsiibil, reguleerib kohanemist. · SUPER EGO- super mina- internaliseeritud väärtused kui isiku kohtumõistja. Mis on internaliseeritud väärtused- keelud, käsud, normid, põhimõtted, väärtused.. Ülimoraalne. Kui ego üritab olla moraalne ja superego on ülimoraalne, siis ID on amoraalne. Kõik see, mis on moraalitu. Instinktid. S. Freud psühhoseksuaalsed arenguastmed- seotud faasidega. Faasid on kirjeldatud sellega, missuguse keha erogeense stsooniga seondub sel arenguetapil suurim nauding. 1
- Tingimustlik - seotud teiste poolt heakskiidetaval viisil käitumisega. - Mittedirektiivne - teistega suheldes avalikult või kaudselt mitte osutav või vihjav sellele, kuidas teine inimene käituma või rääkima peaks. 2 - Mina-pilt - tegelik pilt sellest, mis inimesel iseenda kotha on, tema sümpaatia ja antipaatia jne). - Enesehinnang - inimese mina-kontseptsiooni hinnanguline osa, sisaldab tema poolt internaliseeritud sotsiaalseid hinnanguid. «Mina» kultuuriliste kontekstide mudel (- Hsu): 0) välismaailm 1) laiem ühiskond ja kultuur 2) isiku tegevusväli ühiskonnas ja kultuuris 3) lähiühiskond ja kultuur 4) väljendatav tedvus 5) väljendamatu teadvus 6) eelteadvus (freudstlik) 7) eleteadvus (freudstlik) Kokkuvõtte Sotsiaalse identiteedi teooria: Näitab kuidas sotsiaalse grupi liikmeks olek ja enda grupiga identifitseerimine moodustavad
· EGO ehk Mina - lükkan edasi tarbe rahuldamist - lähtub reaalsusprintsiibist - reguleerib kohanemist - üritab olla moraalne - suhtleb välismaailmaga - teadvustatud osa, oleme ise teadlikud. - ratsionaalne · SUPER EGO ehk ülimina - Kujuneb välja kõige hiljem - Sisemine kultuurinormide väärtuste kogum - Saadakse ümbritsevalt, eelkõige vanematelt, perest. - Hakkab asendama vanemate kontrolli enesekontrolliga. - internaliseeritud väärtusi sisaldav isiksuse osa - ebaratsionaalne - toimib kohtumõistjana *Freud peab väga oluliseks ID mõju inimese arengus S. Freud psühhoseksuaalsed arenguastmed missuguse kehatsooniga seondub sel arengu etapil suurim nauding · oraalne faas 0-1 ea o rahulduse saab suu kaudu o usaldav vs sõltuvussuhe o usaldus enda ja teiste vastu · anaalne faas 1-3 ea o defekatsioon naudingu aluseks
käitumisele. Roll sisaldab nii eesmärgipärase tegevuse kui tähendusliku käitumise jooni. Rolli täitmine vallandub reaktsioonina teisele rollile - rollid moodustavad samuti süsteemi. ROLLI kolm a s p e k t i : 1) ROLLIOOTUSED - millist tegevust või käitumist oodatakse rolli täitjalt t e i s t e sotsiaalses suhtlemises osalejate poolt. Roll esineb siin kui sotsiaalsete tegevus- ja kätumismallide süsteem. 2) OMANDATUD (internaliseeritud, sisestatud) ROLL - rolli täitja subjektiivne ettekujutus rolliootustest ja nende sisemise omaksvõetuse aste. 3) ROLLIKÄITUMINE - rolli täitmise individuaalne eripära, mis tuleneb täitja isiksuse omadustest ja rolliootuste subjektiivsest mõistmisest. ROLLIDE LIIGID : 1) SEISUNDIROLLID - seotud sünni, vanuse, soo, kuuluvuse jm. tunnustega, mida inimene ise ei saa muuta. 2) SAAVUTATAVAD ROLLID - seotud edasijõudmisega tööalases,
käitumisele. Roll sisaldab nii eesmärgipärase tegevuse kui tähendusliku käitumise jooni. Rolli täitmine vallandub reaktsioonina teisele rollile - rollid moodustavad samuti süsteemi. ROLLI kolm a s p e k t i : 1) ROLLIOOTUSED - millist tegevust või käitumist oodatakse rolli täitjalt t e i s t e sotsiaalses suhtlemises osalejate poolt. Roll esineb siin kui sotsiaalsete tegevus- ja kätumismallide süsteem. 2) OMANDATUD (internaliseeritud, sisestatud) ROLL - rolli täitja subjektiivne ettekujutus rolliootustest ja nende sisemise omaksvõetuse aste. 3) ROLLIKÄITUMINE - rolli täitmise individuaalne eripära, mis tuleneb täitja isiksuse omadustest ja rolliootuste subjektiivsest mõistmisest. ROLLIDE LIIGID : 1) SEISUNDIROLLID - seotud sünni, vanuse, soo, kuuluvuse jm. tunnustega, mida inimene ise ei saa muuta. 2) SAAVUTATAVAD ROLLID - seotud edasijõudmisega tööalases, seltskondlikus või isiklikus elus.
Sotsiaalne roll on ootuspäraste eelduste roll. Inimene ise ei vali endale rolli vaid võtab rolli vastavalt olukorrale. Roll ei ole inimese omadus. Nt kui kohtud pruudi vanematega siis võtad viisaka rolli. ROLLI kolm a s p e k t i : 1) ROLLIOOTUSED - millist tegevust või käitumist oodatakse rolli täitjalt t e i s t e sotsiaalses suhtlemises osalejate poolt. Roll esineb siin kui sotsiaalsete tegevus- ja kätumismallide süsteem. 2) OMANDATUD (internaliseeritud, sisestatud) ROLL - rolli täitja subjektiivne ettekujutus rolliootustest ja nende sisemise omaksvõetuse aste. 3) ROLLIKÄITUMINE - rolli täitmise individuaalne eripära, mis tuleneb täitja isiksuse omadustest ja rolliootuste subjektiivsest mõistmisest. ROLLIDE LIIGID : 1) SEISUNDIROLLID - seotud sünni, vanuse, soo, kuuluvuse jm. tunnustega, mida inimene ise ei saa muuta. 2) SAAVUTATAVAD ROLLID - seotud edasijõudmisega tööalases, seltskondlikus või isiklikus elus.
Vajaduste printsiip on institutsionaliseeritud valdavas enamuses tänastes industriaalühiskondades nt riiklik tervisekindlus, sotsiaalabi süsteem. Inimesed rakendavad vajaduste printsiipi ka vähem institutsionaliseeritud meetodeid kasutades, nt annetades heategevustele. Lääneriikide inimesed peavad teistest kultuuridest enam õiglaseks equity printsiipi. Indialased võtavad kõige enam arvesse vajaduse printsiipi. „Dictator Game“. Eeldus: Inimestel on internaliseeritud õigluse motiivid, mis annavad aluse tänase majandussüsteemi tekkele. 1. Ameeriklased olid selles mängus valimi ääres (ei ole hea valim inimkonna kirjeldamiseks): 2. Kaks muutujat ennustasid millised ühiskonnad tegid suuremaid (st õiglasemaid) pakkumisi – turuintegratsioon (market intgration) ja religioon. Järeldus: mida enam on kultuuril kogemusi turgudega, seda õiglasemaid pakkumisi inimesed teevad ehk vastupidine eeldusele
neuroloogiaga. Tundis huvi selle vastu kuidas kokaiin mõjub närvitegevusele. Uuris hüsteeriad ja neuroose. Võttis kasutusele alateadvuslikud meetodid, mille abil probleemi juurde pääseda. Rääkis kolmest tungist: sugutung, eluinstinkt, fanaatus ehk surmatung. Igal indiviidil on kindel hulk energiat, mis nendele tungidele jõudu annab. Struktuurne isiksuseteooria (tõlkinud ainult Jüri Allik): * ID - "tema" * EGO - "mina" * SUPEREGO - "ülimina" Superego sisaldab internaliseeritud väärtuseid, mis on kui isiku kohtumõistjad. Normid, keelud, käsud, eeskujud, väärtused, põhimõtted. Ülimina on ülimoraalne. Ego ehk mina, tegutsemine reaalsuse printsiibil, reguleerib kohanemist. Id ehk tema, instinkte teeniv osa, allub mõnuprintsiibile. See on psüühika osa, millest inimene ise teadlik ei ole. Irratsionaalsed alateadvuslikud impulsid, mis on oma olemuselt füsioloogilised. Kui ego üritab olla moraalne ja superego on ülimoraalne, siis id on amoraalne.
Mannheim kollektiivsest mälust • Mannheim otsis vastust taolistele küsimustele nagu teadmiste ja kogemuste ülekandumine järgmisele põlvkonnale, generatsioonide eripärase identiteedi kujunemise tingimused ja kas põlvkondadevahelised pinged võiks kiirendada sotsiaalseid muutusi. • Põlvkondadel on oma kollektiivne mälu. Omandatud (enamasti teistelt ülevõetud) ja isiklikult omandatud mälu (õpitud või elumaailma (lebenswelt)) kogemustest internaliseeritud). Mannheim diakronaalse analüüsi tähtsusest • Selgitas põlvkondlikku dünaamikat diakroonilse analüüsi abil (mineviku, oleviku ja tuleviku teadvustamine). • Põlvkondade järgnevuse tõttu peavad inimesed paratamatult võrdlema olevikku läbielatud mineviku ja eesseisva oodatava tulevikuga. Generatsioone kujundavad tegurid lääneriikides, sõjaeelsed ja sõjajärgsed põlvkonnad
(sünnis) ja aitab kaasa selle toimimisele. Spordisotsioloogid kasutasid sellist definitsiooni 1970ndatel aastatel. Siis eeldati, et inimolevused on passiivsed õppijad, kes kasvavad üles oma perekonnas ja veedavad aega koolis, õppides neid reegleid, mida nad peavad järgima ja rolle, mida nad on kohustatud mängima olemasolevas ühiskonnas. Nendele eeldustele toetudes funktsionalistid kasutavad sotsialiseerumise internaliseeritud mudelit (Coakley, 1993) Vastavalt sellele mudelile inimesed usalduslikult ja vastutustundlikult kujundavad ennast ümbritsevas ühiskonnas välja reegleid ja rolle. 42 Kui uurijad kasutavad internaliseeritud mudeleid, pööravad nad tähelepanu kolmele aspektile: 1. iseloomu omadustele, mis on seotud sotsialiseerumisega ja inimestele, kes on sotsialiseerunud; 2
Meadi hinnagul on seega uurimisüksus „akt”. Põhineb keelel. Erinevalt biheovoristidest arvas Mead, et inimesed saavad oma reaktsioone suunata. St me reageerime mõistuspäraselt arusaadavatele märkidele. Žest sümbol. Me teame, mida me tahame öelda, aga ennekõike tänu sellele, et me tahame, et teine inimene reageeriks mingil moel. Žest/sümbol on suunatud teise (tõenäosele) reaktsioonile. Näeme asju tema silmade läbi. „Üldistatud teised” (generalized others) on internaliseeritud vaatepilt teistest Jaotas inimese olemuse kaheks: „I” (personaalne mina) & „Me” (sotsiaalne mina). Mitte metafüüsiline vaid funktsionaalne jaotus. (Võrdlus Freudi ego ja tsensor-iga piiratud). Siit üks põhiprintsiip sotsioloogias: millisena inimesed ennast ise näevad, sõltub suurel määral sellest, millisena teised neid näevad (vrd teisene deviantsus). 12. Milline on dramaturgilise sotsioloogia põhijooned Erving Goffmani järgi?
Meadi hinnagul on seega uurimisüksus ,,akt". Põhineb keelel. Erinevalt biheovoristidest arvas Mead, et inimesed saavad oma reaktsioone suunata. St me reageerime mõistuspäraselt arusaadavatele märkidele. Zest sümbol. Me teame, mida me tahame öelda, aga ennekõike tänu sellele, et me tahame, et teine inimene reageeriks mingil moel. Zest/sümbol on suunatud teise (tõenäosele) reaktsioonile. Näeme asju tema silmade läbi. ,,Üldistatud teised" (generalized others) on internaliseeritud vaatepilt teistest Jaotas inimese olemuse kaheks: ,,I" (personaalne mina) & ,,Me" (sotsiaalne mina). Mitte metafüüsiline vaid funktsionaalne jaotus. (Võrdlus Freudi ego ja tsensor-iga piiratud). Siit üks põhiprintsiip sotsioloogias: millisena inimesed ennast ise näevad, sõltub suurel määral sellest, millisena teised neid näevad (vrd teisene deviantsus). 12. Milline on inimese "sotsiaalne mina" Erving Goffmani järgi?
Meadi hinnagul on seega uurimisüksus „akt”. Põhineb keelel. Erinevalt biheovoristidest arvas Mead, et inimesed saavad oma reaktsioone suunata. St me reageerime mõistuspäraselt arusaadavatele märkidele. Žest sümbol. Me teame, mida me tahame öelda, aga ennekõike tänu sellele, et me tahame, et teine inimene reageeriks mingil moel. Žest/sümbol on suunatud teise (tõenäosele) reaktsioonile. Näeme asju tema silmade läbi. „Üldistatud teised” (generalized others) on internaliseeritud vaatepilt teistest Jaotas inimese olemuse kaheks: „I” (personaalne mina) & „Me” (sotsiaalne mina). Mitte metafüüsiline vaid funktsionaalne jaotus. (Võrdlus Freudi ego ja tsensor-iga piiratud). Siit üks põhiprintsiip sotsioloogias: millisena inimesed ennast ise näevad, sõltub suurel määral sellest, millisena teised neid näevad (vrd teisene deviantsus). 12. Milline on inimese “sotsiaalne mina” Erving Goffmani järgi?
On energiaallikas, seotud füsioloogiliste protsessidega. Lähtub naudinguprintsiibist. Omane püüe: Kohe ja nüüd! Täiesti amoraalne. Ebaratsionaalne. Ei ole reaalsusega seotud. EGO - mina (hakkab tekkima, vahendab reaalsust ja alateadvust) tajuda, suhelda, tõlgendada adekvaatselt. Inimene identifitseerib end EGO-ga. EGO reguleerib kohanemist, suhtleb välismaailmaga. Üritab olla moraalne. (kaitsemehhanismid nt. eitamine) SUPER EGO - ülimina (sisaldab internaliseeritud e. omaksvõetud väärtusi)- sisaldab ka jõuetu viha vanemate vastu, mis on allasurutud. Ebaratsionaalne. Toimib kohtumõistjana ,,kui teed nii, siis on naa ".Supermoraalne. Põhiemotsioon on süütunne . Superego tõkestab naudingut, võitleb Id - ga. Struktuuride vahel valitseb dünaamika. Superego võivad forsseerida nii liiga head või liiga halvad vanemad. Psühhoseksuaalsed arenguastmed. Oraalne faas suu kaudu, lapsed topivad kõike suhu, 0-1 eluaastat
suhtlemisele orienteeritud stiil vs direktiivne kõne; kultuurierinevused jutukuses ja suhtlemisstiilis; lasteaia mõju lapse kõne arengule sõltub sellest kui palju aega laps lasteaias veedab ja kui palju võimalusi on lapsel lasteaias kuulda endale suunatud kõnet (eriti enne 3ndat sünnipäeva) ARENGULISED ISEÄRASUSED TEISMEEAS Millised märksõnad iseloomustavad teismeiga? Muutused enda sees ja ümber Olulised arengulised ülesanded Suurem risk internaliseeritud (sissepoole) ja eksternaliseeritud (väljapoole) probleemide kujunemiseks. Identiteet ja väärtused Identiteet Eriksoni psühhosotsiaalne teooria o Isiksus areneb kogu elu. o 8 staadiumit, igal staadiumil oma põhiküsimus. Positiivne vs negatiivne lahendus. o Pärilikkus määrab ära kriisi tekkimise ning keskkond määrab kuidas see lahendatakse. 5. staadium: identiteet vs rolliähmasus (12-18a) Ülesandeks saavutada selge minapilt
normidega, seega ka klassi reeglitega, see takistab nii tema edasijõudmist õppimises kui klassikaaslastega läbisaamist. · Emotsionaal- ja käitumisraskustega käitumisviisid erinevad nii nimetatud standardist või ootustest on vanusele mittevastavad ning esinevad suhteliselt tihedalt pika aja vältel. Probleemid teevad muret nii vanematele kui õpetajatele, võivad olla eksternaliseeritud (hüperaktiivsus, agressiivsus, kuritegelik käitumine) või internaliseeritud (endassetõmbumine, kartus, ärevus, depressiivsus) või segu mõlemast. Distsipliiniprobleemide raskusaste: · õpetaja tähelepanu mitteväärivad probleemid · tundi vähehäirivad probleemid · tõsised, kuid piiratud ulatusega probleemid · püsivad, tõsised probleemid Sekkumisstrateegiad vastavalt probleemse käitumise raskusastmele: 1. Väikesed probleemid -> limiteeritud sekkumisstrateegiad · limiteeritud aeg · limiteeritud arv õpilast
nõudlikkus- kõrge reageerivus- kõrge Autoritaarsed: Piirid olemas, kuid lähtuvad vanemast, sensitiivsus madal nõudlikkus- kõrge reageerivus- madal Lubav-järeleandlik (indulgent): Nunnutajad, vabakasvatus, pole mingeid piire nõudlikkus- madal reageerivus- kõrge Lubav-hoolimatu (neglecting): need vanemad, kes jätavad lapse hooletusse nõudlikkus- madal reageerivus- madal Seosed vanemliku praktika ja lapse käitumise vahel: -Autoritaarne – Internaliseeritud (enda sisse surutud) viha: neuroos, depressioon, ärevus, suitsidaalsus Leebem variant: “ülipüüdlik” vanemate soosingu püüdja -Autoriteetne – eneseregulatsiooni võime, arusaamine piiridest ja oskus neid kasutada -Lubav -Vaenulik: eksternaliseeritud viha (joovastavate ainete tarvitamine, agressiivsus, käitumishäired) -Armastav: rollikonfliktid (laps vanema rollis); ekstern. viha IV Sotsiaalne taju Tajumine:
– selline info mida inimene pole võimeline teadvustama, aga mis tema käitumist ja teadvust siiski kaudsel moel mõjutab; siin asuvad muuhulgas ka teadvusest välja surutud ebameeldivad mälestused jms. Viimastest on võimalik teadlikuks saada ainult psühhoanalüütiku abiga. Isiksuse struktuur: - ID (miski, tema) – kaasasündinud bioloogilised tungid, mida inimene peab rahuldama. - EGO (mina) – see osa inimisiksusest, mis juhib igapäevast tegutsemist. - SUPER-EGO (ülimina) – internaliseeritud normid ja reeglid, mida inimene peab täitma. Internaliseerimine on protsess, mille käigus ühiskonna poolt inimesele ette kirjutatud reeglid ja normid muutuvad osaks inimese isiksusest, mistõttu inimene täidab neid ettekirjutusi vabatahtlikult ja nende rikkumine kutsub temas esile süütunde. Kõige esimesed normid, mida laps internaliseerib on vanemate käsud ja keelud.
Genoomi ümbritseb delta antigeen, mida omakorda ümbritseb HBsAg sisaldav ümbris. Epidemioloogia. Infitseerib lapsi ja täiskasvanuid eelneva HBV-ga, infektsiooni allikad on HBV-HDV-koinfektsiooniga patsiendid. Tekitaja levik on ülemaailmne, infitseerib umbkaudu 5% HBV kandjatest. Endeemiline Itaalias, Amazonase valglas, Aafrika teatud piirkondades, Lähis-Idas. Levib nagu HBV, riskigrupid samad. Replikatsioon. Delta-agens seostub internaliseeritud hepatotsüüdile nagu HBV, kuna tal on HBsAg ümbrises. Raku RNA polümeraas II teeb genoomi paljundamiseks RNAst koopia. Seejärel moodustab genoom RNA-struktuuri, mida nimetatakse ribosüümiks, mis lõikab RNA-rõnga, moodustamaks väikse delta-antigeeni mRNA. Geeni muteeritakse rakulise ensüümi poolt infektsiooni käigus, tekib suur delta-antigeen. Suure antigeeni tootmine piirab viiruse replikatsiooni, aga soodustab genoomi seostumist HBsAg-ga virioni moodustamiseks. Patogenees.
ootused . kelle poolt?), valvurid (gatekeepers), tõlgendusraam (frame) (=igat situatsiooni tõlgendatakse läbi selle, et ta saab asetatud teatud raami. Nt. Kaklus <-> maadlus?). - Georg Herbert Mead (1934) Mind, Self & Society. Antipositivistlik seisukoht, et inimene on ühiskonna produkt - mitte valmis toode, vaid muutumises. Kommunikatsiooni olulisus (zest). Kõigepealt oleme teiste jaoks ja siis muutume objektiks enda jaoks. Loome ennast läbi tegevuse. * ,,Üldistatud teised" - internaliseeritud teiste vaatepilt * Identiteet koosneb: ,,I" - personaalne mina & ,,Me" sotsiaalne mina - Goffmanil oluline teema mulje kontroll: inimesed püüavad kontrollida oma väljendeid/muljeid (impression) mida nad jätavad teistele. * Nt. inimene tuleb külla Goffmani majja Shetlandi saartel, ta vahetab oma näoilmed sõbralikuks. * 8-aastane laps ütleb, et ta ei ole huvitatud 5-aastaste laste telesaadetest, aga vaatab meid salaja.
antisotsiaalse käitumise probleemidega hakkamasaamisel (Bullis, kusjuures teise alaealistele õigusrikkujatele (tüdrukutele) Walker & Sprague, 2001) Keskmises kooliastmes on SOTu mõeldud metoodika (Haldre, 2002) efektiivsust pole uuritud. sihtgruppe kolm: (1) universaalse sekkumisena kõik õpilased; (2) Käsitletud SOTu (Kõiv, 2001a) teoreetiline taust tugineb õpilased, kellel on risk eksternaliseeritud või internaliseeritud kognitiiv-käitumuslikule teooriale ning treeningu eesmärgiks on probleemide arenguks; (3) hariduslike erivajadustega - tavaliselt aidata antisotsiaalse käitumisega noorukitel toime tulla probleemi- emotsionaal- või käitumisraskustega ning õpiraskustega - dega, arendada eneseregulatsioonivõimet ja õpetada efektiivseid õpilased(Bullis, Walker & Sprague, 2001). sotsiaalseid oskusi interaktsioonis teiste inimestega.
Igaühega neist kaasnevad alati teatud rollid, käitumisrollid e stereotüübid, mis peavad olema vastavuses selle positsiooniga. Rollid jagunevad 2-ks: 1. Sünnipärased e kaasasündinud (nt olla kellegi vend) 2. Rollid, mis on omandatud sotsiaalses sfääris - omandatud rollid - Sotsiaalsetest rollidest saab rääkida 3 tähenduses: 1. Rolli ootused e ettekirjutused need käitumisaktid, mida oodatakse ühte konkreetset rolli täitvalt isikult. 2. Omaks võetud rollid e internaliseeritud rollid kui isik on endale teadvustanud, mida temalt oodatakse ja käitub vastavalt nn vastab teiste rolliootustele 3. Rollikäitumine konkreetne käitumisakt Rollide puhul on oluline ka see, et saame hõivata positsioone, mis olemas on ühiskonnas ja igal positsioonil on olemas etteantud stereotüüpsed rollimudelid ja kogu meie tegutsemine jääb määratud raamistiku sisse, isiku mina väljendub selles,
annaabi.ee 
