Suhtlemispsühholoogia (0)

Suhtlemispsühholoogia    Suhtlemine – protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate 
vahelistest interaktsioonidest jne.  Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; on mõjutatud tulevikuootuste poolt.  ● Üksteisevaheline mõjustamine, tajumine. 
● Kaugsuhe – kui interaktsioonid on püsivad siis on see siiski suhe, mis sest kui igapäevaselt  kokkupuudet pole.  Paarisuhe/sõprussuhe – omavaheliselt paika pandud normid (mis on ok, mis mitte; millist käitumist 
oodatakse).  Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib 
viia rollide konfliktini.  Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise.  Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word.  Interaktsiooni mõjutavad tegurid:  ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) 
● Suhtlemispartner 
● Situatsioonilised tegurid (nt roll, ruum) 
● Suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid inviidide vahel (nt normid,  reeglid, tähendused); ükski suhe pole ’’kultuurivaba’’.  Nt mõne jaoks võib kehtestav käitumine olla hääletooni tõstmine, kuid teine võib seda võtta kui 
agressiivset käitumist.  Suhete funktsioonid:  ● Materiaalne ressurss 
● Informatiivne abi 
● Instrumentaalne abi (nt transport – inimese punktist A punkti B viimine) 
● Emotsionaalne toetus 
● Areng, mina-konspetsiooni kujunemine (nt vanem mõjutab last) 
● Edu, karjäär 
● Elukvaliteet 
● Füüsiline ja vaimne tervis (nt toimetulek stressiga) 
● Kohanemine  Ajendid:  ● Bioloogilised vajadused (nt söök, jook, uni) 
● Saavutusvajadus 


● Sõltumine teistest 
● Kontroll, domineerimine, võim 
● Liikmeks olemise vajadus 
● Enese väärtustamine 
● Agressiivsus (nt. instrumentaalne) 
● Seks 
● Altruism ja hoolitsemine teiste eest  Altruism – tahtlik teise heaolu või teise huvide järgimine ilma omapoolset otsest kasu 
taotlemata.  Heterogeenne suhtlemiskeskkond:  Isiku sotsiaalne võrgustik kui inviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad 
konkreetset isikut (Miell ja Dallos, 1996).  Põhilised sotsiaalvõrgustikud:  ● Significant others  
● Isikud, kellega suheldakse igapäevaselt 
● Vahetussuhted (nt. kolleegid)  Suhete tüübid.  Jaotatakse:  Kestvuse alusel – lühi-ja pikaajalised  Läheduse alusel – lähedussuhted, nt. pere, sõbrad, romantilised suhted  Tegevuste alusel – mida koos tehakse, nt. abielu  Suhtlemine ja mina-konseptsioon (MK).  MK – teadmine endast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist.  MK ←→ suhted ja suhtlemine  Tüüpiline tõlgendusstiil ←→ suhted  MK sotsiaalne funktsioon – teiste ja enda ootused käitumise suhtes; aluseks interaktsioonidele.  Minapilt määrab ootused teiste käitumiste suhtes.  Enda positsioneerimine, nt. teatud hääletooni,sõnavara jne kasutamisega; võõras hakkab väga 
familiaarselt suhtlema.  Minapildi erinev defineerimine – üks arvab endast midagi, mille kohta on teisel erinev arvamus, mis 
avaldub mingil moel ning selle tulemusena tekib ebakõla.  Suhete muutumine – inimese minapilt muutub mingite sündmuste pärast (nt. kolimine teise linna) 
ning selle tulemusena on inimene hakanud ennast teistmoodi määratlema. 


Suhtlemisoskused:  ● Võimaldavad suhelda, luua ja hoida suhteid 
● Õpitav oskus 
● Suhtlemises on eesmärgid  „kõige neurootilisus“ – olukorrad tunduvad ohtlikumad kui nad tihedamini tegelikult on.  Sotsiaalne kompetentsus ja infotöötlus.  Sotsiaalne kompetentsus – võime näha olukorda teise inimese perspektiivist, õppida kogemusest ja 
rakendada seda muutuvates sotsiaalsetes olukordades (Semrud-Clikeman, 2007).  Sotsiaalne-emotsionaalne kompetentsus viitab võimele suhelda ja luua suhteid teistega.  Sotsiaalsed oskused – üksikud eesmärgile suunatud käitumisviisid, mis võimaldavad keskkonnas 
efektiivseid interaktsioone teistega.    1. Asjakohase stiimuli kodeerimine  - nähtavate ja varjatud verbaalsete ja mitteverbaalsete  vihjete märkamine (nt. näeb naeratust)  2. Vihjete tõlgendamine  - juhtunu mõistmine, interaktsiooni põhjus ja kavatsus  
3. Eesmärkide püstitamine – määrata, mida soovitakse saavutada interaktsioonidega  
4. Olukorrast kujuneb ettekujutus – olukorra võrdlemine varasematega (kogemus, mälu), enda  varasemate reaktsioonide ja minevikus toimunud interaktsioonide tulemuste meenutamine   5. Vastuse valimine – aluseks on sündmuse tajumine 
6. Tegutsemine ning selle edukuse hindamine  (Crick, Dodge, 1994, Semrud-Clikeman, 2007 järgi)  NT. mõni võib sotsiaalses interaktsioonis naeratust võtta üleolevana ning kui talle on omane vihjetele 
tõlgenduste otsimine siis võib ta võtta positiivset asja kui negatiivset võtta (nt varasemate kogemuste 
põhjal vm).  8.november  Teabe vahetamine.  ● Kommunikatsioon – sotsiaalne interaktsioon 
● Teabe vahetamine on protsess, mille keskmes on sõnumi vahetamine 
● Efektiivne kommunikatsioon –mõlemad osapooled saavad sõnumist ühtemoodi aru 
● Iga inimene vastutab ise selle eest kuidas ta ennast väljendab    Erinevad mudelid:  Lineaarne ühesuunaline – saatja, sõnum, signaalid, vastuvõtja, kanal. 


Vastastikune sõnumite vahetamine – kommunikatsioon on ringikujuline, milles osalevad sõnumi 
saatja ja vastuvõtja.  Spiraalikujuline kommunikatsioon – kommunikatsioon on dünaamiline  Suhtluse muutus ←→ muutus suhetes  Muutuvad nt. suhtlemise sagedus, teemad ja teemade hulk ning nende käsitlemise sügavus.  Sõnumid on seotud:  ● Kontekstiga 
● Kontrolliga 
● Emotsioone suunavad 
● Sisaldavad teavet (interaktsioonide, suhete kohta, minapildi ja läheduse või selle puudumise  kohta).  Kommunikatsioon lähedussuhetes   - seos rahuloluga suhetes ja suhete lõppemisega; võimaldab 
tekkida lähedusel (avatus); teemade hulk ja käsitlemise sügavus.  Efektiivne sõnumi saatmine  ● “mina”- sõnumid (sõltub sõnumi eesmärgist ja olukorrast) 
● ideede korrastamine enne sõnumi edastamist 
● seisukoha selge esitamine 
● sõnumi kordamine 
● tagasiside küsimine 
● suhtlemispartneriga arvestamine (nt. suhtlemine lapsega) 
● teise isiku käitumise kirjeldamine (oht olla hinnanguline) 
● verbaalne ja mitteverbaalne info   - püüda mõista tähendust, kuulamine nõuab osalemist teise maailmas, põhiteema ja emotsioonide 
fikseerimine, tagasiside andmine, kehakeel, silmside, tegevused  Tähelepanelik, abistav kuulamine  Tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil.  Tähelepanu peab olema inimesel keda kuulatakse ​. Oluline on kuulaja enda kuulamisharjumused ja  –oskused, emotsionaalne taust, motivatsioon. Tuleks hoida mõistlikul määral silmkontakti – anda 
abivajajale tead et sa oled tema jaoks olemas ja kuulad teda, kuid see ei tohi paista hirmutav vm. Kui 
nt haigutad samal ajal siis tee tema jutus paus ja anna teada et oled nt väsinud – siis teine saab aru, 
mis see tähendab ning ei võta seda solvavalt (võib võtta asja nii, et teema ei huvita ja on igav). Tuleb 
ära tunda, et tegemist on keerulise/olulise teemaga inimese jaoks ning et ta usaldab sind piisavalt, et 
sulle sellest rääkida.    Signaalid: 


● Tähelepanu väljendamine kui signaal rääkimiseks 
● Huvi teise isiku vastu 
● Kehakeel ja distants suhtlejate vahel 
● Kontrollitud liigutused, näoilmed ja silmside 
● Tähelepanu rääkijal 
● Psühholoogiline kohalolek (ei tegele muude asjadega) 
● Tähelepanelik vaikimine (lased abivajajal rääkida ilma segamata)  Kuulamist takistavad:   ● Füüsilised takistused 
● Teate tähendus 
● Tagasiside puudumine 
● Ootused 
● Emotsionaalne seisund 
● Kultuurierinevused  Kuulamistõkked:  ● Võrdlemine 
● Mõtete lugemine 
● Vastuseks valmistumine 
● Unelemine 
● Samastumine 
● Väitlemine 
● Õigustamine 
● Teema vahetamine    Enda avamine ja avatus suhtes.  Iseenda kohta info (faktid, väärtused, emotsioonid jne) jagamine, mille alusel kujunevad suhted.  See on nii intra- ja interpersonaalne dialektiline protsess.  Intrapersonaalsed oskused ​ (inglise intrapersonal skills) on oskused, millega saab inimene ise oma  sisemaailmas toimuvat juhtida. Sõna esimene pool "intra" viitab seesmisele ja sõna teine pool 
"personaalne" isiklikule ehk igaühe isiklikule sisemaailmale.(vikipeedia)  Interpersonal skills ​ /noun/ - the ability to communicate or interact well with other people.(google  translate)    Avatust x olukorras sõltub:  ● Isikule tüüpilise käitumise avatuse määr 
● Teise isiku käitumine 
● Suhe 


Enda avamise plussid.  Mõju suhetele:  ● Rahulolu suhetega 
● Võimalus määratleda kattuvad eesmärgid, huvid, vajadused jne > suhte areng  Võimalus õppida teist inimest tundma, jagatud tähenduse loomine, tõlgenduste võrdlemine, 
adekvaatsem reaalsuse taju, enda tundma õppimine (info teistelt), stressiga toimetulek (sotsiaalne 
tugi), lähedus suhetes.  Enda avamise riskid.  Haavatavus, naeruvääristamine, kontrolli andmine teisele, konfliktide oht, soovimatult palju avamist, 
emotsionaalne distants > negatiivne mõju.  Sobiv avamine.  Avamine on vastastikune, sitatsiooniga arvestamine (sh. rolliga arvestamine), suhete muutumine.  Enda esitlemine.  Protsess, mille kaudu kujundatakse teiste arusaama iseendast (sõltub suhtlemispartnerist).  Esinevad normid enda esitlemisel (nt formaalsed suhted), enda esitlemine teistele (milline arvatakse 
end olevat; riided, stiil, hääletoon jne), strateegiline mulje loomine (positiivsete külgede 
esiletoomine, nende rõhutamine).  Enda aktsepteerimine, minapilt ja suhted.  Pessimistlik/optimistlik hoiak ennustab emotsioone tulevikus – st et kui keskendud rohkem 
positiivsele siis oled üldjuhul ka positiivsemalt meelestatud ja vastupidi.  Enda aksepteerimine – ka vigade ja ebaõnnestumiste korral peetakse endast lugu, vastutus elus 
endale, enda otsuste usaldamine, arvamuse avaldamine, julgus seista enda õiguste eest jne.  Teiste aktsepteerimine – ka vigade puhul saad aru et teised on inimesed oma vigadega ning 
aksepteerid neid nii nagu nad on.  JOHARI aken.  ● Avatud ala (iseendale ja teistele teada) 
● Varjatud ala (iseendale teada, teiste eest varjatud) 
● Pime ala (ümberolijatele teada, endale mitte) 
● Tundmatu ala (tundmatu nii endale kui teistele)  Usaldus.  Kindlustunne,et käitutakse teise inimese huve arvesse võttes.  ● Usaldus on suhetes, kuid on suhete käigus muutuv. 
● Usaldust mõistetakse erinevalt 


● Raske luua, kerge lõhkuda 
● Usalduse loomisel/hoidmisel on oluline usaldusväärne käitumine (aksepteeriv, toetav) 
● Sobiv usaldamine (alati või mitte kunagi??) 
● Koostöö suurendab usaldust – sp tehakse ka töökohas kui ka koolides koostöö ülesandeid  jne.  Isikutaju.  Suhtlemispartneri tajumine.  Stiimulite tõlgendamine on edasiste reageeringute baasiks. Taju sõltub varasematest kogemustest.  Tõlgendamine → hinnangud, prognoosid, käitumine → tõlgendamine  ● Üldmulje 
● Samastumine 
● Reflektsioon 
● Empaatia 
● Projitseerimine - joonise v. eseme kujutist ekraanil esitama. (eki) 
● Oreooli efekt - tähistab teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle  inimese üksikomaduste ja -tegude tajumisele ja hindamisele.  ● Esmamulje 
● Järjestus-efekt - ebatäieliku ja vastukäiva informatsiooni puhul avaldavad inimesest  kujunevale arvamusele rohkem mõju need andmed, mis on saanud järjekorras esimesena.   ● Stereotüübid 
● Hoiakud   
Mõjustamine.  Teise isiku mõjustamine kui enda elu/situatsiooni kontrollimine või kujundamine.  Mõju avaldamine emotsioonidele,teadmistele ja käitumisele.  Teadvustus mõjutamisel; mõjustatav,mõjustaja.  Situatsiooni spetsiifika ja mõju avaldumine.  Erinevaid mõju avaldamise viise.    Hoiakud, veenmine.  Veenmine – sõnumite vahetamine, mille eesmärgiks on kutsuda esile vabatahtlik uue käitumise, 
kognitiivse seisundi/mustri aktsepteerimine.  Hoiakud – motivatsiooniline nähtus.  ● Õpitud 
● Kestvad 


● Afektiivse komponendiga – emotsionaalne komponent 
● Käitumuslik predispositsioon  Komponendid: kognitiivne, afektiivne, käitumuslik.  Hoiaku komponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla) ja mõjustamine; 
L.Festinger,kognitiivne dissonants.  Funktsioonid:  ● Informatsioon, teadmine, ümbritseva mõistmine 
● Praktilisus (nt hüved, karistuste vältimine) 
● Sotsiaalne kohanemine (suhete kindlustamine oluliste teistega ( ​significant others) ​)  ● Ego kaitsmine  Tsentraalne ja perifeerne tee.  Tsentraalne – loogilised argumendid, hindamine, tõlgendamine. Oluline on teate sisu.  ● Individuaalsed erinevused mõtlemisharjumistes. 
● Võimalus keskendumiseks, analüüsimiseks.  Perifeerne tee – sõnumi meeldivus, sõnumine afektiivne (emotsionaalne) komponent.  Biheivoristliku käitumise vormimine.  Käitumise sagedus kasvab:  ● Positiivne kinnistamine – olukord, milles käitumine toimub sagedamini, sest järgnevad  positiivsed tagajärjed.  ● Negatiivne kinnitamine – olukord, milles käitumise sagedu tõuseb, sest sellele järgneb  oodatava ebameeldivuse ärajäämine.  Käitumise sagedus väheneb:  ● Karistus – olukord, kus käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb ebameeldiv sündmus. 
● Frustreeriv tasumatus – käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb oodatava tasu  ärajäämine.    Kehtestamine, alistuv ja agressiivne käitumine.  Kehtestav – endahuvide eest seismine teist kahjustamata; ollakse „mina ise“, vähendab hirmu ja 
ärevust eistes; pinged seoses konfronteerumisega, konfliktid, eriarvamuste ilmnemine.  Enda õiguste eest seismine viisil, mis arvestab ka teiste isikute õigustega, arendab enesekindlust ja 
enesetõhusust.  Alistuv – enda huvide eest ei seista; väldib konflikte, mugav, turvaline, heakskiitu saav, kontrolli omav 


Agressiivne – enda huvide kaitsmine teiste huvide arvelt; kontroll, jõud, üleolek; süütunne, 
vaenlased, võõrandumine suhetes.  Kehtestamise oskused on õpitavad.  Kehtestamise funktsioonid:  1. Isiklike õiguste kaitsmine (ja samas ka teiste õigustega arvestamine) 
2. Põhjendamatutest nõudmistest keeldumine 
3. Mõistlike/põhjendatud nõudmiste esitamine teistele 
4. Saada hakkama olukorras, kus teised on põhjendamatult keeldunud 
5. Teiste käitumise muutumine kehtestaja enda suhtes 
6. Vältida ebavajalikke agressiivseid konflikte 
7. Enesekindlalt ja avatult enda seisukohtade esitamine 
8. Luua ja säilitada enesetõhusustunnet  Kehtestamine eeldab enda ja teiste vahel toimuva kommunikatsiooni jälgimist.  Enda õiguste kaitsmine eeldab nende tundmist/teadvustamist x olukorrast.  Alistuvad isikud tajuvad õigustamatuid ootusi õigustatuna (asjade laenamine, teiste töö tegemine 
kuna „ollakse abivalmid“).  Kehtestamiseks peab olema võimalus kehtestada (olukorra spetsiifika)ja teadma, milline on 
kehtestav käitumine; hinnatakse reaktsiooni kasulikkust/mõttekust; pikaajaline positiivne tagajärg.  Olukorrad, kus on keeruline kehtestada:  1. teise isiku territooriumil 
2. teises (sub-)kultuuriruumis 
3. kõrgemal positsioonil olevate isikutega 
4. ediste sõprade ja kolleegidega, kui isik on tõusnud kõrgemale (võimu-)positsioonile 
5. vanemate inimestega  Olukorrad, kus ei peaks/võiks ennast kehtestada:  1. suhtlemisel tundlike inimestega (hakkab nutma, füüsiline rünnak) 
2. keerulises olukorras oleva inimesega (nt praktikant, õpilane)  Kehtestamise tüübid:  Basic – inimene väljendab enda seisukohta kaitstes enda õigusi, uskumusi, tundeid, arvamusi.  
„Vabanda, aga ma ei ole nõus selle väitega, et ... Ma arvan teisiti.“  Empaatiline – ollakse tundlik teise isiku suhtes.  
„Ma tean, et see arvamus on sulle oluline, kuid ma leian, et...“  Eskaleeruv – samm-sammult kasvav/tugenev kehtestamine 
„Ei, ma ei soovi osta.“; „Ma juba ütlesin, et ma ei soovi osta.“; „Ma olen juba mitu korda ...“.  Kehtestava sõnumis sisu: 


Suhte säilitamisele aitavad kaasa sõnumi sisus esinevad komponendid nagu tänu avaldamine, 
selgitamine, vabandamine, katse leida kompromissi ja empaatia väljendamine.  Samuti tuleb selgelt kirjeldada, milline käitumine on häiriv (täpne ja hinnanguvaba, vältida oletusi 
motiivide/isikuomaduste jms kohta), mis tunnet käitumine tekitab ning milline on selle käitumise 
tagajärg.  Negatiivsete reaktsioonide kehtestamise korral tuleks kasutada empaatilist kehtestamise tüüpi, et ei 
järgneks kättemaksuhimu, agressiooni, negatiivseid emotsioone ja emotsionaalset reageeringut.  Alistuv käitumine.  Enese esitlemine viisil, mis teeb lihtsamaks inimese soovide, vajaduste, arvamuste jne arvestamata 
jätmise.  Alistuva käitumise tunnused:  Kahtlev, vaikse häälega, vaatab kõrvale, närviline, väldib teemasid,nõustumine asjadega vaatamata 
enda tunnetele, enda alahindamine teistega võrdlemisel, ei avalda arvamust, ebakindel.  Samuti väldivad avalikku tähelepanu, avavad ennast minimaalselt vätimaks kriitikat, tagasihoidlikud, 
eelistavad teistega suhtlemisel olla passiivsed, sõbralikud ja nõustuvad.  Agressiivne käitumine.   Agressiivsusel on neli dimensiooni: füüsiline,verbaalne, viha (afektiivne aspekt) ja vaenulikkus 
(kognitiivne aspekt).  Kasu agressiivselt käituva inimese jaoks: kontrollib (kujundab oma elu ise), võistlev, domineeriv.  Miinused: kahjustab suhteid, hirm kaotada positsioon.  Konflikt   ● on lahkheli ootuste, huvide, soovide jms vahel 
● loomulik osa suhetest 
● destruktiivsed (suhteid kahjustav), konstruktiivsed (lahendusi andvad) võtted 
● juhib tähelepanu probleemile; viitab muudatuse vajadusele 
● toob välja inimeste jaoks olulised asjad  Miks on konflikt positiivne?  See aitab vältida depressiivsust, viha, ärevust; aitab kohaneda, süvendab suhteid, tõstab teadlikkust 
teisest, aitab lahendada pingeid tekitava olukorra suhtes.  Mõned konflikti allikad suhetes:  ● autonoomia vs seotus (kontroll, välised piirangud, iseseisvus) 
● avatus (enda avamine) vs suletus (privaatsus); samas – suhe kui jagamine 
● ennustatavus vs uudsus (teineteiste tundmine kui suhte alus ←→ rutiin) 


Konflikti olukorras ei saa „süüdistada“ ainult ühte inimest, mõlemal on oma roll selles niiet tehniliselt 
on mõlemad osapooled „süüdi“.  Mõned inimesed väldivad konflikte, sest kardetakse suhte muutumist, nt suhete halvenemist. Kuid 
kui ühel on väga domineeriv käitumine siis teine osapool peaks asjast rääkima kui ta ei tunne ennast 
hästi; tulemuseks võib olla lahkuminek sest suhe on destruktiivne – kumbki osapool ei saa seda mida 
tahab (üks ei saa domineerida nii palju kui tahab, teine tunneb end liiga allasurutult).  Iga inimene on osa võrgustikust.  Kui paarisuhtes on pinge siis tavaliselt oodatakse nö luba partnerilt; kas siis et üks küsiks luba või et 
antakse luba.  On loomulik, et inimene soovib säilitada oma isikuruumi, nt see mida räägitakse sõbraga, seda ei 
räägita partnerile. Üks tunneb et teda jäetakse välja, kuna ei räägita kuid teine tunneb, et tahab oma 
sõbra privaatsust hoida (üks tunneb et tahab rohkem kontrolli,teine aga autonoomiat ehk 
iseseisvust).  Asümmeetria – kontroll suhetes (ühel rohkem, teisel vähem).  Negatiivset suhtumist konflikti tingivad:  ● moonutatud taju, eelarvamused 
● olukorra emotsionaalsus   nt tööl ei käituta konflikti korral samamoodi kui pereliikmetega, lähedastega ei kontrollita 
alati oma emotsioone,tekib  nö „ülekeemine“  ● kommunikatsiooni vähenemine 
● ebaselge probleem 
● jäikus, jäärapäisus; enda arvamuse külge klammerdumine 
● Taju vigadele tähelepanu pööramata jätmine (moonutatud sotsiaalne taju – stereotüüp,  haloefekt, selektiivsus jne).  ● Rusikareeglite kasutamine (toetatakse enda kogemustele) 
● Mäluvead 
● Tagasisidega arvestamata jätmine  Tendents reageerida positiivselt negatiivsele käitumisele juhul kui (lähedussuhete näitel): suhtele 
pühendutakse, alternatiiv puudub, investeeringud suhetesse, sotsiaalse toetuse tajumine, suhe elus 
oluline. 
Nt destruktiivsest suhtest ei loobuta, sest on juba nii palju aega teisesse investeeritud. Selle asemel 
üritatakse vb teist muuta, suruda peale oma arvamusi, ignoreeritakse probleeme või hoopis 
välditakse konflikti (seda ka juhul kui suhe on oluline ühe inimese jaoks). 
Võit vs kaotus – kui üks klammerdub ainult oma arvamuse külge, peaasi et tal õigus oleks, ei hooli nii 
väga isegi sellest kui sellepärast suhe puruneb.  Tuleb aru saada, et milliseid tagajärgi võib tuua oma arvamuse külge klammerdumine või 
stereotüüpidele toetumine.  


Inimese sildistamine tuleks kõrvale jätta (põhjust konfliktiks, teise „süüdistamine“) ja selle asemel 
rääkida probleemist või mis täpsemalt sind häirib.  Kas suhted peavad alati inimese jaoks kasulikud olema?  Teatud suhetes ei saa alati kasulikkusest rääkida, nt pere ja sõbrad; kasulikkusest saab otseselt 
rääkida nt ärisuhetes. Kasulikkusest suhetes saab rääkida kui sellisest, et mida see annab või 
võimaldab inimesele, mõned asjad ongi mida saab ainult teistelt inimestelt nt lähedus (Maslow’i 
vajaduste püramiid).  Erinevused lähedussuhete ja suhte kulgemisel:  ● Jõulisus,intensiivsus 
● Pühendumine 
● Emotsionaalsus 
● Seksuaalsus (kõik lähedussuhted ei ole seksuaalsuhted, nt sõprussuhted)  Inimesed tahavad intiimsust; kedagi kellega saavad turvaliselt tunda ennast.  Meeldimine.  ● Geograafiline lähedus, interaktsioonide sagedus (kes on lähedal, puututakse tihti kokku siis  see mõjutab tõenäolsust,et teine inimene hakkab meeldima)  ● Sarnasus – hoiakud, väärtused, huvid, sotsiaalne klass (algul võib väga erinev inimene  meeldida, sest see on midagi uut, kuid see võib viia paljude konfliktideni; sarnasuste puhul 
aga on tõenäolsus, et vähem konflikte ja suhe on püsivam)  ● Füüsiline atraktiivsus  - esteetiline aspekt 
- sotsiaalsed oskused (enesekindlus interaktsioonides) 
- stereotüüp „ilus on hea“ – oleneb ka keskkonnast, asi mis on läänekultuuris ilus, ei ole aasia 
või aafrika omas (erinevad ilustandardid).  Kui füüsiliselt atraktiivne (ja heade sotsiaalsete oskustega) inimene tahab teisele läheneda siis 
tihtipeale võetakse seda paremini teise poolt vastu kui siis kui füüsiliselt ebaatraktiivne inimene 
tahab teisele läheneda.  Sõprus.  Kahe isiku vaheline vabatahtlik vastastikune sõltumine:  ● Vabatahtlik 
● Avatus, usaldus, lähedus, meeldimine, austus 
● Toetuse pakkumine 
● Vastastikkus 
● Sümmeetriline(võrdsed) 
● Puuduvad eksplitsiitsed seksuaalsed elemendid 
● Välise surveta aja pühendamine teineteisele 
● Sõprussuhetes kehtivad kokkuleppelised reeglid 


Romantilised suhted.  Atraktiivsus – meeste/naiste eelistused, sotsiobioloogiline lähenemine (reproduktsioon; tüüpiline on 
et nooremad naised valivad paariliseks vanema mehe); mehed otsivad nooremat naist sest fertiilsus 
kestab kauem ning naised tahavad vanemat meest sest tal on ressursse rohkem.  Rahulolu suhetega ja uskumused armastuse kohta (idealiseeritud ettekujutus armastusest).  Kiindumusstiilid(J. Bowlby) – kiindumus kui kestev psühholoogiline seotus inimeste vahel 
(vastsündinul tugev kalduvus otsida lähedust emalt/esmaselt hooldajatelt).  Hazan, C. Ja Shaver, P. – indiviidi mõtted, tundedja käitumine intiimsetes suhtes peaksid samuti 
olema juhitud kiindumusprotsessi poolt.  ● Turvaline kiindumusstiil – suhteid vanematega kirjeldati soojeda ja sõbralikena. 
● Ärev/ambivalentne kiindumusstiil – vanemaid kirjeldati pealetükkivatena. 
● Vältiv kiindumusstiil – indiviidid kirjeldasid oma vanemaid külmade ja tõrjuvatena.  See kuidas inimene ennast suhtes tunneb on suurest osast mõjutatud sellest kuidas partner paneb 
teist tundma (kui nt muidu on inimene turvalise kiindumusstiilidega, kuid partneri käitumine võib 
muuta ka teise ebakindlaks).  Armastuse teooriad.  ● Eros – füüsilised, intensiivsed emotsioonid; armumise faas 
● Ludus – armastus kui mäng,manipuleeriv 
● Storge – armastus kui sõprus, vähe kirge 
● Pragma – ratsionaalne, kalkuleeriv (kirg ei juhi inimest) 
● Mania –emotsionaalne, irratsionaalne (kontrollimine, kahtlustamine, ülekeevad emotsioonid) 
● Agape –altruistlik (teise eest hoolitsev)  R. Sternberg –armastuse komponendid.  ● Intiimsus – emotsionaalne komponent, lähedus 
● Kirg – motivatsiooniline komponent, seksuaalne veetlevus 
● Pühendumine – kognitiivne komponent, otsused suhtes olemise kohta.  Erinevad variatsioonid suhetes. Kõige ideaalsem on kui kõiki kolme komponenti on palju.  Tihtipeale on vaimne/emotsionaalne lähedus olulisem kui füüsiline lähedus.  Takistused läheduse kogemiseks:   ● Madal enesehinnang 
● Kiirustamine (varasemate kogemuste puudumine, tahetakse saada seda suhet mida olnud  pole niiet jäetakse suhete samme vahele)  ● Läbitöötamata vaenulikkus (tuuakse uude suhtesse kaasa, karistatakse uut kaaslast eelmise  vigade eest, nt usaldamatuse pärast)  ● Mineviku mõju 
● Manipulatsioonid 


● Rivaalitsemine   Üksindus ja üksildus.  R. Weiss  Sotsiaalne isolatsioon – puudub sotsiaalne võrgustik  Emotsionaalne isolatsioon.  Põhjused: kaaslase puudumine, võõras olemise tunne (tunne,et ei mõisteta, ebavajalikuna 
tundmine), üksiolemine, pealesunnitud isolatsioon.  Tegevused üksilduse kogemise korral:  ● Sotsiaalne kontakt 
● Aktiivne: sport, õppimine, töötamine 
● Passiivne: nutmine, magamine, ülesöömine, meeleolu parandamine ainete abil  Armukadedus.  ● Emotsionaalne reaktsioon, mida kogetakse suhte ohtu sattumise korral 
● Kogemisel on kontekst (suhe, situatsioon) 
● Kogeb konkreetne isik (kogemused, individuaalsed reaktsioonid), nt enesehinnang (miks  peaks keegi tahtma minuga kokku jääda?)  ● Nö krooniline (läbi eri situatsioonide), suhtega seonduv, loomulikult tekkiv, esile kutsutud 
● Suhtumine kõrvalsuhetesse, suhte kvaliteet,“kolmanda“ omadused (atraktiivsus, sotsiaalne  positsioon, intelligentsus)  ● Käitumuslikud reaktsioonid – toimetulek võib kahjustada suhet