Aktiivne kuulamine kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus, tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: Näiteid: • võrdlemine, • samastumine, • väitlemine, • unelemine, • enda pöördumiseks ettevalmistamine, • „sildistamine“, • nõuandmine, • õigustamine, • teema vahetamine.
KUULAMINE Aktiivn e Empaatilin Vaikne e Peegelda v Kuulamistõkked Võrdlemine Mõtete lugemine Vastuseks valmistumine Sõelumine Unelemine Nõuandmine Väitlemine Teema vahetamine Takkakiitmine "Ma hoolin sellest, mis sinuga juhtub, sinu elu ja läbielamised on mulle tähtsad." Hea kuulaja: 1. Kasutab piisavalt silmkontakti 2. On tähelepanelik rääkija verbaalse ja mitteverbaalse käitumise suhtes 3. On kannatlik ega katkesta rääkijat 4. Küsib küsimusi sõbraliku tooniga 5. Toetab rääkijat lisaküsimuste ja kokkuvõtetega 6. On empaatiline 7. Näitab üles huvi kõneleja kui isiksuse vastu 8
Väitlus Mis on väitlus? Teatud reeglite järgi toimuv vaidlus. Väitlus õpetab kriitilist mõtlemist, oma mõtete selget väljendamist ja avalikku esinemist. Erinevused vaidlusest: 1. Etteantud teema 2. Teema suhted loositud rollid 3. Enne väiltust kokkulepitud reelgid 4. Väitlus lõppeb erapooletu kohtuniku tehtud otsusega Väitlemine Teema ja väitlusreeglite valik ja tutvustamine Ettevalmistusaeg Väitlemine ise Hinnangu andmine ehk kohtunikutöö Väitluse teemad Väitlusteema sõnastatakse reeglina jaatava lihtlausena. Väärtusteemad on sellised, kus mingi nähtusega seostatakse mingi üldine väärtus, kõige tihedamini küsimus, kas nähtus on halb/hea. nt. Abort on ebanormaalne. Plaaniteemad on sellised, kus jaatav pool esitab mõne konkreetse plaani. nt. Eestis tuleb kasutusele võtta tulumaks. Väitluseks valmistumine
Kui inimene õpib põhikoolis ainult õppekava järgi, jagunevad kõik ta oskused küll ühtlaselt, kuid ta ei saa sügavamalt uurida ja õppida alasid, mis teda huvitavad. Selle probleemi lahendamiseks on valikained suurepärane. Põhikooli valikainete hulka võiks kuuluda näiteks infotehnoloogia, fotograafia ja võõrkeeled. Gümnaasiumi valikained võiks olla näiteks joonestamine, programmerimine ja väitlemine. Valikained on suurepärane lahendus õpilasele, kes tahab õppekava kõrval tegeleda ka oma lemmikainetega. Need kolm pole siiski ainukesed probleemid, vaid minu arust kõige tähtsamad ja levinumad. Eesti koolisüsteem on veel noor, seega on meil veel pikk tee minna. Loomulikult pole ükski koolisüsteem täiuslik, kuid kõike vigu saab parandada. Kristjan Kalve Tartu Karlova Gümnaasiumis 21. Oktoobril 2010. Aastal
suhtlemispartneriga arvestamine (nt suhtlemine lapsega) teise isiku käitumise kirjeldamine (oht olla hinnanguline) verbaalse ja mitteverbaalse info - püüda mõista tähendust, kuulamine nõuab osalemist teise maailmas, põhiteema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine, kehakeel, silmside, tegevused … Kuulamistõkked (ehk segavad tegevused kuulamise ajal) - võrdlemine - mõtete lugemine - vastuseks valmistumine - sõelumine - unelemine - samastumine - väitlemine - õigustamine - teema vahetamine Tähelepanelik kuulamine - aitab lahendada probleeme, mõista, mida tuntakse jne. - Kuidas? – tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil Oluline - kuulaja enda kuulamisharjumuse ja – oskused, emotsionaalne taust, väärtussüsteem, motivatsioon Abistava kuulamise korral - see on rääkija jaoks keeruline olukord - hetkel oluline, mida rääkija mõtleb, tunneb
........................................................8 Viitamine..........................................................................................................................................8 Eitav kaasus.....................................................................................................................................9 Kaasuse ettevalmistamine: praktilised näpunäited........................................................................10 III osa: Väitlemine .............................................................................................................................12 Paigutus ruumis..............................................................................................................................12 Kõneajad........................................................................................................................................12 Esimene jaataja (J1)...............................................
mulli ajada. Võtame näiteks poliitikud. Enne valimisi lubavad nad kõik suure suuga kokku ilusaid asju, kuid tihtipeale need ei rakendu tegudes. Sellised täitmata lubadused on kui valetamine valijatele ning see teeb nendest poliitikutest valelikud inimesed. Kui nad käituksid vastavalt oma sõnadele, siis arvaksid ka teised inimesed neist paremini ning poliitika ei oleks nii kahepalgeline. Olen vaadanud poliitikute debatte ning ka seal oli liiga palju seda suure mulla ajamist. Väitlemine on aus asi, mis toetub faktidele, kuid nemad proovivad toetust saada demogoogia abil, mis on vale. Mina arvan, et inimest, kes on konkreetne, võib usaldada rohkem kui seda, kes keerutab. See konkreetne inimene rakendab oma lubadused tõenäoliselt ka tegudesse. Poliitikute puhul tuleb vaadata ikka nende tegusid, mitte öeldud sõnu. Elust saab tuua piisavalt näiteid selle kohta, et tegudel on suurem tähtsus kui sõnadel,
kõnealusest asjast arvab. Ka ei ole kummagi võistkonna ülesandeks leida teise poolega kompromiss, vaid lõpuni välja kaitsta oma seisukohta. See ei tähenda, et väitlus oleks üks suur valetamine ja musta valgeks rääkimine. Nagu öeldud, on väitlusteemad alati sellised, kust saab leida häid argumente mõlemalt poolelt. Valetamine on reeglitega sõnaselgelt keelatud. Põhiosa väitlusest moodustavad kõned Jagame järgneva õpetuse kolme osasse: ettevalmistustöö, väitlemine ise ning väitluse hindamine II osa: Ettevalmistumine Väitluseks ettevalmistumine toimub aja jooksul, mis jääb teema kättesaamise ja väitluse alguse vahele. Ettevalmistustöö eesmärgiks on oma väitluskaasuse kokkupanek. Kaasus tähendab siin ettevalmistatud materjali, mis toetab seda seisukohta, mis võistkonnal väitluses võtta tuleb. Jaatav kaasus Jaatava poole ülesandeks on tõestada, et väideldav teema on tõsi. Ent enne kui tõestamise juurde
Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavamalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem. 1632. aastal asutati ka Tartu Ülikool, mille tänu kuulub Johan Skyttele. Mõningatele asjaoludele ajendatult on Tartu Ülikool viidud ka teistesse linnadesse üle, ent tänapäeval asub kool siiski Tartus. Ülikooli esimeseks rektoriks sai Skytte poeg Jacob Skytte ning õpetusviise oli seal 2: loeng ja dispuut(väitlemine). Kui teha enda ees dilemma ja mõelda küsimusele, kas Rootsi aeg oli meie jaoks midagi head või tegi see meile ainult liiga, võiksin mina vastata jaatavalt esimesele variandile. Tänapäeval on paljud inimesed seadnud oma elu kõrgemaiks eesmärgiks võimalikult kõrge hariduse omandamise, mida kavatsetakse omandada just näiteks Tartu Ülikoolis. Samuti asutati just Rootsi ajal ka kõik muud rahvakoolid, kus erinevad seisused haridust omandada said
sellest, kuidas ta oma abikaasaga tülitses, ja hakkab sellest kõnelema enne, kui teine oma jutu lõpetada jõuab. Kõik, mida partner räägib, tuletab meelde oma kogetut. Lõpptulemusena ollakse oma jutust nii hõivatud, et pole aega vestluskaaslast kuulata. 8. Nõuandmine Vaid paar lauset partnerilt ja nõuanne on kohe olemas. Tulemus: vestluskaaslane tunneb end samamoodi kui enne või halveminigi, sest teda ei viitsitud ära kuulata ja ei tahetudki mõista. 9. Väitlemine Põhitähelepanu on pööratud sellele, et leida teise inimese jutust see osa, millega ei saa nõus olla. Oluline on siin oma arusaamade pealesurumine. Partner tunneb, et teda ei kuulata, sest teisel poolel on alati vastuväide varuks. Sageli kasutatakse irooniat, alandamist, tehes sapiseid märkusi, et teise arvamus ümber lükata. 10. Oma õiguse tagaajamine Oma õiguse tagaajamine tähendab, et kasutatakse kõiki vahendeid (tõe moonutamine, karjumine,
jälile; „Ta ütleb, et tahab aidata, aga tegelikult…“; „Kindlasti vaatab ta, kui inetu soeng mul on.“ Jne *Vastuseks valmistumine- ei kuula partnerit, vaid mõtleb vastust välja *Sõelumine- kuulatakse ainult osa jutust. *Siltide kleepimine- andnud kiirustades teisele hinnangu enne kui kuulamine on lõppenud *Nõu andmine- tuleb anda vähemalt 2-3 varianti, et sind ei saadaks hiljem süüdistada lahendusvariandi mitte töötamises. *Samastumine *Väitlemine- otsitakse seda, millega ei saa nõs olla. *Oma õiguse tagaajamine- et õigus endale jääks moonutatakse tõde, tuuakse ettekäändeid, süüdistatakse… *Teema vahetamine- see, mida inimene räägib pole oluline. *Takkakiitmine- soov partnerile meeldida Esmakohtumine 1. Enesetutvustus: nimi, tuju, jne 2. Kui midagi ei taha rääkida, vasta ausalt ja positiivse häälestusega, nii jätad endast parema mulje. Too esile enda head küljed, kuid ära kiitle
kuulnud ja vaaginud. Unelemine. Kuulatakse ainult poole kõrvaga. Mõtted kipuvad kõrvale kalduma eriti siis, kui ollakse tüdinud või mures. Samastumine. Tõlgendakse kõike, mida vestluskaaslane räägib, oma isikliku kogemuse kaudu. Nõuandmine. Ettepanekuid tehes ja probleeme endamoodi lahendades läheb kõige olulisem kõrvust mööda ja vestluskaaslane tunneb end üksildasemana, kui enne, sest teda ei viitsinud ära kuulata. Väitlemine. Partner tunneb, et teda ei kuulata, sest alati on talle vastuväide varuks. Oma õiguse tagaajamine. Kasutatakse kõikvõimalikke vahendeid, et oma õigus säiliks. Teema vahetamine. Jutt pööratakse uuele teemale, kui tekib tüdimus. Teine võimalus on juttu mitte süveneda, keerates kõik naljaks. Takkakiitmine. Selle asemel, et öeldusse süüvida, kiidetakse kõigele takka, tahtes teisele meeldida. (Weebley 2010) 3 4 EDUKAS KUULAMINE TÄHELEPANU: hoida püsivana
) Siltide kleepimine Kui olete oma vestluskaaslase ristinud mõttetuks, ei pööra tema jutule kuigi palju tähelepanu. ) Unelemine Kuulate poole kõrvaga, sest mõtted on mujal. ) Samastumine Kõike, mida vestluskaaslane räägib, tõlgendatakse oma kogemuse kaudu, siis hakkatakse kohe sellest pajatama ja vestluspartneri jutt on katkestatud. ) Nõuandmine Inimene ei saa oma juttu lõpetadagi, kui ta katkestatakse ja hakatakse nõu andma. ) Väitlemine Osal inimestel on komme kõigele vastu vaielda, siia alla lähevad ka mürgised ja iroonilised ütlemised vestluspartneri aadressil. 0) Teema vahetamine Pööratakse jutt uuele teemale siis, kui vana on ebamugav, valus või muul moel soovimatu. Mida ka partner ei ütleks, keeldute temasse süvenemast. ) Takka kiitmine Tahate olla kena inimene, kes pakub vestluskaaslasele tuge. Tahate teistele meeldida, ainus väljapääs on kõigega nõus olla
Unelemine. Kuulatakse ainult poole kõrvaga. Mõtted kipuvad kõrvale kalduma eriti siis, kui ollakse tüdinud või mures. Samastumine. Tõlgendakse kõike, mida vestluskaaslane räägib, oma isikliku kogemuse kaudu. Nõuandmine. Ettepanekuid tehes ja probleeme endamoodi lahendades läheb kõige olulisem kõrvust mööda ja vestluskaaslane tunneb end üksildasemana, kui enne, sest teda ei viitsinud ära kuulata. Väitlemine. Partner tunneb, et teda ei kuulata, sest alati on talle vastuväide varuks. Oma õiguse tagaajamine. Kasutatakse kõikvõimalikke vahendeid, et oma õigus säiliks. Teema vahetamine. Jutt pööratakse uuele teemale, kui tekib tüdimus. Teine võimalus on juttu mitte süveneda, keerates kõik naljaks. Takkakiitmine. Selle asemel, et öeldusse süüvida, kiidetakse kõigele takka, tahtes teisele meeldida. Kuulamisoskus
huvitatud kuulamise mulje, kuid seda tehake valedel eesmärkidel. Huviga kuulamise tulemusel võib inimene saada informatsiooni, mis on talle vajalik. Samas saab nii luua ka sidemeid ja tekitada teistes isikutes usaldust enda suhtes. Kuulamise juures võivad esineda kuulmistõkked, mida on kokku 12. 1. võrdlemine 2. mõtete lugemine 3. vastuseks valmistumine 4. sõelumine 5. sitlide kleepimine 6. unelemine 7. samastumine 8. nõuandmine 9. väitlemine 10. omaõiguse taga ajamine 11. teema vahetamine 12. takkakiitmine Neid tõkkeid on keeruline vältida, sest kui vabaned ühest tõkkest võib see asenduda teisega. Ilma tõketeta kuulamine nõuab harjutamist. Suhtlemisstiilid Suhtlemisstiil on üks inimest iseloomustavaid komplekse, mis kujuneb tema tõekspidamiste, huvide ja võimete koostoimes. Suhtlemisstiilide erinevuste tunnetamine ja nende rakendamine käitumises on aluseks paindlikule suhtlemisele. Tuntud on H. W
.. Parlament on ühe- või kahekojaline. USA-s on alamkoda esindajate koda ja ülemkoda senat. Põhjamaades ja Balti riikides on ühekojalised parlamendid. Parlamendid on kujunenud esindusorganiteks. Parlamendi ülesanded: käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme, esindada poliitikas eri ühiskonna gruppe ja vaateid (tänapäevalgi pole ühe partei või rahvuse liikmetest koosnev parlament demokraatlik), arutada ja tasakaalustada erinevaid ühiskonnavaateid (väitlemine, oma seisukohtade propageerimine ning kokkuleppe otsimine), seaduste vastu võtmine (jõustuvad pärast presidendipoolset välja kuulutamist ning "Riigi Teatajas" avaldamist), valitsuse ametisse panek ja kontroll nende tegevuse üle (kui peaminister ei tule tööga toime, võib parlament korraldada umbusaldushääletuse - 51 häält). Riigikogu võtab vastu riigieelarve igal aastal uuesti. Parlamendil on aastas 2 hooaega e. istungiperioodi ( jaanuar-jaanipäev, september-jõulud)
Soomlaste ja eestlaste vahel on ka eripärasusi suhtlemises. Soome autor Lehtonen kirjutab, et on teada, et eestlased on ,,kõvad vaidlema ja vaidlevad nad ka soomlastega". Autori sõnul, sellest ei tule midagi välja, sest soomlased taluvad vaikides kõiki pingelisi seisukohti. Soomlaste jaoks ei ole argumendiks see, et ,,vaidluses selgub tõde ja on ainult üks tõde", sest selline käitumine ja suhtlemiseripärasus vastab soome kultuurnormidele: vaikimine on heakskiidetav ja väitlemine on alandav. Soomlaste hoiakut seletab see, et nad püüavad mitte sattuda sellistesse ebamugavatesse olukordadesse. (Pajupuu 1997) Erinevused Eestis ei esine ainult erinevate rahvuste vahel vaid ka erinevate piirkondade vahel, kus on säilinud erinevad traditsioonid, kombed ja omalaadne keelepruuk. Siinkohal Eestis võib esile 3 tuua setod, saarlased, hiidlased ja mulgid
diagnoosi panek eksperdi mängimine kiitmine varjatud tagamõttega kamandamine käskimine ähvardamine katse kontrollida moraali lugemine õige/vale ülekuulamine küsimuste esitamine nõu andmine vihje teiste alahindamisele kõrvalepõikamine nt. teisele teemae liikumine argumenteerimine emotsioonide ignoreerimine rahustamine võib mõjuda vastupidiselt / võrdlemine mõtete lugemine vastuseks valmistumine sõelumine sildistamine unelemine samastumine nõuandmine väitlemine õigustamine teema vahetamine takkakiitmine vajalikud suhtlemisel: usaldamine selge ja täpne kommunikatsioon konfliktide konstruktiivne lahendamine erinevuste arvestamine endast teadlik olemine suunatus teistele kogemustest õppimine Mõjutamine ...oma mõju suurendamine teiste suhtes vajadused: vajadus motivatsioon kui pingeseisund eesmärgi saavutamise suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia a. füsioloogilised vajadused (toidu, joogi, seksuaal, ja unevajadus) b
5) Siltide kleepimine Inimese paika panemine mõttes, et tema on selline, järelikult ma suhtun nii. 6) Unelemine Mitte keskendumine rääkijale, vaid nii muuseas vastamine ta küsimustele. 7) Samastumine ,,Ma tean, mida sa tunned" aga alati ei pruugi teada ka, võib arvata ja küsida, kuid ise ilma küsimata paika panemine ei ole hea tooniga kuulamine. 8) Nõu andmine Ilma probleemi lõpuni kuulamata kohe abi ja seletusi pakkumine, ilma, et probleem oleks kindlaks tehtud. 9) Väitlemine Vastuvaidlemine rääkijale ja tema jutu ,,ümberlükkamine". 10) Oma õiguse tagaajamine Kui kuulates rääkijat üritatakse vaid enda ,,õiget" vastust edasi anda ja ei keskenduta muudele tähelepanu vajavatele aspektidele. 11) Teema vahetamine Teema vahetamine võib tekitada rääkijale mulje, et teda ei kuulata. 6 12) Takka kiitmine Takka kiitmine võib viia rääkija kõrvale algse probleemi või olukorra
7) Samastumine *kõike, mida vestluskaaslane räägib, tõlgendatakse oma isikliku kogemuse kaudu => hakkad rääkima enne, kui teine on lõpetanud ‘oma põnevatest juhtumistest ollakse nii hõivatud, et pole aega kuulata 8) Nõuandmine *vaid mõne lause järel on “selge”, mida teine öelda tahab ja nõuandeid on nagu varnast võtta => ei mõisteta, mida teine tunneb ning seetõttu jääb ka tema hingehäda arusaamatuks *vestluskaaslane tunneb ennast üksildasena 9) Väitlemine *vaidlemine, jagelemine *vaidlemise alaliigid: _iroonia, alandamine _allahindamine (komplimendile vastatakse rahulolematu porinaga:oh, see väike asi) 10) Oma õiguste tagaajamine *moonutatakse tõde *pistetakse karjuma *tuuakse ettekäändeid või süüdistusi *otsitakse välja varasemad eksimused *!!!Mulle peab jääma õigus, ma olen eksimatu!!! 11) Teema vahetamine *Teemat vahetatakse kuna vana tekitab tüdimust või ebamugavust
- Unelemine te kuulate ainult poole kõrvaga ning siis vallandab vestluskaaslase lausekatke teis terve tulva seoseid. Mõtted kalduvad kõrvale, jääte mõtisklema oma elu üle ja vestluspartneri jutt läheb kõrvust mööda. - Nõuandmine vaid paar lauset partnerilt ja nõuanne on teil nagu varnast võtta. Paraku kipub teil ettepanekuid pildudes ja vestluskaaslast veendes kõige olulisem kõrvust mööda libisema. - Väitlemine see tõke paneb teid inimestega vaidlema ja jagelema. Partner tunneb, et teda ei kuulata, seist teil on alati vastuväide varuks. - Takkakiitmine ,,Just...just... täpselt nii... ma tean, ma tean..." Tahate olla kena inimene ja teistele meeldida. Ainus väljapääs on kõigega nõus olla. Võib-olla kuulate poole kõrvaga, kuid südamega te teise jutu juures ei ole. Selle asemel, et öeldusse süüvida, kiidate kõigele takka. Erinevad käitumisviisid
Nendele küsimustele üritame vastused saada. Ülesanded Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim, mis tähendab seda, et nende ülesandeks on seadusi välja töötada ning vastu võtta. Kuid lisaks seadusloomele on riigikogul ka muud ülesanded. Teiseks ülesandeks on esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid ning neid arutada ja tasakaalustada. Just väitlemine, oma seisukohtade propageerimine ning kokkuleppe otsimine on Riigikogu liikmete põhiline töö. Riigikogu kolmas funktsioon on valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. Juhul kui peaminister, mõni minister või valitsus ei tule saadikute arvates tööga toime, korraldab parlament umbusaldushääletuse. Eestis peab umbusaldushääletuse õnnestumiseks ministri või valitsuse tagandamist pooldama vähemalt 51 Riigikogu liiget. Riigikogul on ka teisi mooduseid valitsuse töö
jäänud; samuti siis, kui õpitulemused ei ole head. Samuti on konfliktid laste ja vanemate vahel kiired tekkima sellisest lihtsast tähelepanekust nagu noorte tihe arvuti kasutus. Kõik ohud, mis on arvutis ja tähelepanu õppimiselt minema juhtivad faktorid jäävad lastevanematele ette ja nii lihtlabastest asjadest võivad tekkida konfliktid. Kokkuvõttes on kogu selle teema ümber väitlemine ja pisikese asja ülespaisutamine ka konfliktide loomine. Seega peaksid inimesed kindlasti jälgima oma tegevust ja mõtlema sammukese ette poole, ennem kui mõtlematult midagi öeldakse või tehakse. Kahjuks ei saa oma käike väga hästi ennetada. Inimesed peaksid olema mõistlikud ja arusaajad, eriti siis, kui tegu on väga lähedaste inimestega. Kuna ma ise väga probleemiotsija ei ole, toon ma mõned näited teiste isikute pealt. Siin on üks näide tüüpilisest konfliktist:
● suhtlemispartneriga arvestamine ● teise isiku käitumise kirjeldamine (oht olla hinnanguline) ● verbaalne ja mitteverbaalne info Kuulamistõkked: ● Võrdlemine- kumb on targem ● mõtete lugemine- usalduse puudumine; mida teine tglt mõtleb ja tunneb ● vastuseks valmistumine, ● samastumine- partneri jutuga samastutakse, hakataks oma kogemustest rääkima. ● väitlemine- jälle hakkab pihta, mida ma sulle rääkinud olen... ● õigustamine ● teema vahetamine ● takkakiitmine ● unelemine ● sõelumine PSEUDOKUULAMINE- KUULAB AGA EI KUULE!!! Suhtlemine- protsess, mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest
napakaks või võhikuks, ei pöörata tema jutule enam kuigivõrd tähelepanu, ollakse ta mõttes juba maha kandnud Unelemine Kuulatakse ainult poole kõrvaga ja siis vallandab kaaslase lausekatke kuulajas terve hulga seoseid. Samastumine See tähendab, et kõike, mida vestluskaaslane räägib, tõlgendatakse isiklike kogemuste kaudu. Nõuandmine Inimene ei saa oma juttu lõpetadagi, kui ta katkestatakse ja hakatakse nõu andma. Vestluspartner tunneb end väga ebamugavalt ja halvasti. Väitlemine See tõke paneb inimestega vaidlema ja jagelema. Suur osa tähelepanust kulub sellele, et leida üles see iva, millega nõus ei olda. Üks vastuvaidlemise alaliike on alandamine, iroonia. Vastuvaidlemise hulka kuulub ka allahindamine. Oma õiguse tagaajamine Ei taluta kriitikat ja nõuandeid, kuulaja arvab teda ei tohi parandada ja et ta on eksimatu. Ning kuna ta ei pea oma vigu vigadeks, teeb ta neid aina edasi. Teema vahetamine
· ignoreerimine · küsimuste esitamine (kinnised, lahtised, retoorilised) · argumenteerimine (koos lisaväidetega, autoriteetidele tuginemine, võrdluste toomine) · jah, aga... (näiline aktsepteerimine) · demagoogiavõtted (valetamine, vahevagun, liialdamine, teise lausete moonutamine, suunavad küsimused) Lisa kuulaja "kohustustele" (vt. eespool Kommunikatsioon kui suhtlemise komponent) Kuulamine võib olla näiline. · võrdlemine, · samastumine, · väitlemine, · unelemine, · enda pöördumise ettevalmistamine kõneleja pöördumise ajal, · sildistamine, · nõuandmine, · õigustamine, · teema vahetamine. Mitteverbaalsed infokandjad (mitteverbaalne kommunikatsioon) Kehakeel ja mitteverbaalsed märgid (zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid) Kehakeel: · mitmeti tõlgendamise võimalus · varasemad kogemused · valikuline tõlgendamine
See on praktiline tegutsemine lihtsa koguduseliikme seisukohalt. Kuhu läheb hing? Kas jumal aitab? Kreeka kirikuisad on rohkem hõivatud metafüüsikaliste probleemidega. Ladina kirikuisade tähtsus seisneb nende meisterlikkuses käsitleda paganlikku filosoofiat. Tekib platonism ja neostoitsism. Kreeka kirikuisad vahendavad spekulatiivset mõtet. Nad toovad ristiusu arutlemisesse vastuolulisi diskussioone. Neile on iseloomulik väitlemine iseendaga. Aruteludega kaugenetakse tihti Piiblist. Hereesiaid ehk eksiõpetusi on idas rohkem kui läänes. Läänes on oluline inimestevaheline vendlus ja suhe jumalasse. Idas on jumal kui isa ja valitseja ja oluline on jumala suhe inimesse. Augustinus (354-430) Oskab ainult ladina keelt. Nooruses kergemeelne ja lõbujanuline. On saanud nii kristlikku, klassikalist kui ka paganlikku haridust. Kirjutas kaks teost, mida peetakse
Konfliktide tekkimise risk. LV LV Nt. (käsutavalt) "Mis kell on?", "Mis sa käsutad, vaata ise!" T T L L Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus (semantika), tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: · võrdlemine, samastumine, väitlemine, unelemine, enda pöördumiseks ettevalmistamine, sildistamine, nõuandmine, õigustamine, teema vahetamine Aktiivne kuulamine: kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Konstruktiivne kriitika - räägitakse konkreetsest käitumisest, omadusest vms, mis on tekitanud arusaamatust või pingeid
Konfliktide tekkimise risk. LV LV Nt. (käsutavalt) "Mis kell on?", "Mis sa käsutad, vaata ise!" T T L L Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus (semantika), tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: · võrdlemine, samastumine, väitlemine, unelemine, enda pöördumiseks ettevalmistamine, sildistamine, nõuandmine, õigustamine, teema vahetamine Aktiivne kuulamine: kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Konstruktiivne kriitika - räägitakse konkreetsest käitumisest, omadusest vms, mis on tekitanud arusaamatust või pingeid. Ettepanekute tegemine olukorra muutmiseks, isikut ei sildistata.
Luterliku kiriku tegelik organisatsioon tekkis alles siis kui Eesti läks Rootsi valdusesse. KULTUUR VANA-LIIVIMAAL Kooliharidus jõudis pärast vallutust. Eestii aladel sarnased koolid Lääne-Euroopaga 1)toomkool - vaimulikuks saamise ettevalmistamine. seal oli ka kohalike linnakodanike lapsi, kes ei saa vaimulikeks. 2)kloostrikool - Ordu liikmeks saamise ettevalmistamine. Õpiti 7 vabakunsti: 1)retoorika - kõnekunst 2)aritmeetika 3)grammatika - ladina keel 4)dialektika - väitlemine usuteemal 5)muusika - kirikumuusika 6)astronoomia - õpetati ebamääraseid teadmisi maast ja tema inimestest, õpiti tundma ka kirikukalendrit(kas pühad liiguvad või mitte jne) 7) geomeetria Piiblit lugeda ei tohtinud, pigem loeti lühikeseid väljavõtteid, valitud kohti, sest ei olnud vaja, et inimesed liiga targaks saaksid. Tekkisid ka linnakooolid Ülikooliharidust ei olnud võimalik eesti aladelt saada, seda omandati mujalt: Saksamaa
· Kontrollitud liigutused, näoilmed, silmside · Tähelepanu rääkijal · Psühholoogiline kohalolek · Tähelepanelik vaikimine Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus, tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: · võrdlemine · mõtete lugemine · vastuseks valmistumine · unelemine · samastumine · väitlemine · õigustamine · teema vahetamine Mida tähele panna: · Meeldida rääkijale · Olla kena inimene · Mitte solvata teist inimest · Teatud info otsimine · Manipulatsioon - Keda kuulan huviga? - Kelle puhul kasutan pseudokuulamist (teemad)? - Miks on raske kuulata? Identiteet ja kommunikatsioon Küsimuste esitamine Peegeldamine Identiteedi peegeldumine kommunikatsioonis: - saadetud sõnumid kirjeldavad isikut (sh
liigselt mõelda omi mõtteid, sest on soov hankida teatud infokilde või näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone. Tagamõttena võib olla varjul ka soov hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi. 36. Mis on kuulamistõkked? Kuulamistõketeks on võrdlemine, mõtete lugemine, vastuseks valmistumine, sõelumine, siltide kleepimine ja unelemine. Lisaks võib veel kuulamistõketeks nimetada samastumine, nõuandmine, väitlemine, oma õiguse tagaajamine, teema vahetamine, takka kiitmine. 37. Mis on empaatiline kuulamine? Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. 38. Kuidas kuulata efektiivselt? Et kuulata efektiivselt tuleb vältida kuulamisprobleeme, ülekoormatust, hüplevat mõtlemist, müra ja ebakohast kuulamisviisi. 39. Mis on lähisuhete aluseks?
● Psühholoogiline kohalolek (ei tegele muude asjadega) ● Tähelepanelik vaikimine (lased abivajajal rääkida ilma segamata) Kuulamist takistavad: ● Füüsilised takistused ● Teate tähendus ● Tagasiside puudumine ● Ootused ● Emotsionaalne seisund ● Kultuurierinevused Kuulamistõkked: ● Võrdlemine ● Mõtete lugemine ● Vastuseks valmistumine ● Unelemine ● Samastumine ● Väitlemine ● Õigustamine ● Teema vahetamine Enda avamine ja avatus suhtes. Iseenda kohta info (faktid, väärtused, emotsioonid jne) jagamine, mille alusel kujunevad suhted. See on nii intra- ja interpersonaalne dialektiline protsess. Intrapersonaalsed oskused (inglise intrapersonal skills) on oskused, millega saab inimene ise oma sisemaailmas toimuvat juhtida. Sõna esimene pool "intra" viitab seesmisele ja sõna teine pool
3) Püüate jutust üht teatud infokildu ning jätate kõik muu tähele panemata. Kuulamistõkked: 1) Võrdlemine. 2) Mõtete lugemine. 3) Vastuseks valmistumine. 4) Sõelumine - tähelepanu teravneb üksnes siis, kui märkate, et vestluskaaslane on vihane või õnnetu, või kui tunnete ennast emotsionaalselt ohustatuna. 5) Siltide kleepimine. 6) Unelmine. 7) Samastumine - kõik, mida vestluskaaslane räägib, oma isikliku kogemuse kaudu. 8) Nõuandmine. 9) Väitlemine. 10) Oma õiguste tagaajamine. 11) Teema vahetamine. 12) Takkakiitmine. Vastuvaidlemise alaliigid: 1) Iroonia, alandamine. 2) Allahindamine. Võite avastada, et üht tõked vältides hakkate kasutama hoopis teist. Sammud tõhusa kuulamise suunas: 1) Aktiivne kuulamine. 2) Empaatiline kuulamine. 3) Avatud kuulamine. 4) Võrdlev kuulamine. 1 - Kuulamine - aktiivne protsess, mis nõuab teie osalust. Aktiivse kuulamise võimalused:
häälekõrgus). Inimene reedab parakeele kaudu oma tuju ja olemust. 39. Miks on kuulamisoskus oluline inimkommunikatsioonis? 40. Mis on pseudokuulamine? osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest *saada hiljem ise ära kuulatud *vältida tõrjutu seisundisse sattumist 41. Mis on kuulamistõkked? barjääri loomine kuulaja poolt (võrdlemine, mõtete lugemine, vastuseks valmistumine, sõelumine, valikuline kuulamine, siltide kleepimine, unelemine, samastumine, nõuandmine, väitlemine, teema vahetamine, oma õiguse tagaajamine, takka kiitmine 42. Mis on aktiivne kuulamine? eeldab täielikku pühendumist 43. Mis on empaatiline kuulamine? on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine 44. Kuidas kuulata efektiivselt? *pöörata tähelepanu *mõelda rääkijaga kaasa *vältida müra jne 45. Mis on lähisuhete aluseks? *turvalisus *usaldus 46. Mis on usaldus? Kuidas see tekib? uskumus või veendumus, et teise poolt ei tule midagi halba
Intiimne tsoon, Personaalne tsoon, Sotsiaalne tsoon, Avalik tsoon 26. Mis on parakeel? Parakeel on midagi lisaks keelele. 27. Mis on pseudokuulamine? Pseudokuulamine on selline nähtus, kus inimene näib teist inimest kuulavat, aga tegelt ta ei kuula eriti teda. Teeb seda, et endale kasulõigata. 28. Mis on kuulamistõkked? Võrdlemine, Mõtete lugemine, Vastuseks valmistumine, Sõelumine, Siltide kleepimine, Unelemine, Samastumine, Nõuandmine, Väitlemine, Oma õiguse tagaajamine, Teema vahetamine, Takkakiitmine. 29. Mis on empaatiline kuulamine? Kuulab ja aktsepteerib ilma hinnanguid andmata. 30. Mis on lähisuhete aluseks? Positiivsus, avatus, kindlusetunne, suhete võrk, kohustuste jagamine on inimsuhete alusteks. 31. Mis on usaldus? Kuidas see tekib? 32. Milline on inimsuhete dialektika? näeb inimsuhteid vasturääkivate ja vastandlike impulsside jadana, mis loovad pinget inimeste vahel. 33. Mis on konflikt
kõrgus, kõla, artikulatsioon, tempo, tugevus ja rütm. Parakeele kaudu anname edasi oma tuju ning suhtumist. 27. Mis on pseudokuulamine? osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest *saada hiljem ise ära kuulatud või *vältida tõrjutu seisundisse sattumist. 28. Mis on kuulamistõkked? Kuulamistõketeks on võrdlemine, mõtete lugemine, vastuseks valmistumine, sõelumine, siltide kleepimine ja unelemine. Lisaks võib veel kuulamistõketeks nimetada samastumine, nõuandmine, väitlemine, oma õiguse tagaajamine, teema vahetamine, takka kiitmine. 29. Mis on empaatiline kuulamine? Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. 30. Mis on lähisuhete aluseks? Köitvuse alusteks on meeldimine, lähedus, sarnasus ja koos läbi elatu situatsioonid. Situatsioonideks võivad olla näiteks vastastikune meeldimine, enesehinnangu langemine jne. 31. Mis on usaldus? Kuidas see tekib
järgmise märkuse ettevalmistamiseks kuulad poole kõrvaga, et ka sind pärast är kuulataks kuulad, et leida teise nõrku kohti kontrollid, kuidas inimesed reageerivad kuulad poole kõrvaga, et olla kena inimene kuulad poole kõrvaga, et ignoreerimisega teist mitte solvate 36. Mis on kuulamistõkked? Võrdlemine Mõtete lugemine Vastuseks valmistumine Sõelumine Siltide kleepimine Unelemine Samastumine Nõuandmine Väitlemine Oma õiguse tagaajamine Teema vahetamine Takkakiitmine 37. Mis on empaatiline kuulamine?kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine 38. Kuidas kuulata efektiivselt?* pöörata tähelepanu*- mõelda rääkijaga kaasa* vältida müra 39. Mis on lähisuhete aluseks?* turvalisus* usaldus 40. Mis on usaldus? Kuidas see tekib?Uskumus või veendumus, et teise poolt ei tule midagi halba.Tekib kogemuste ja üksteisetundmise põhjal 41. Milline on inimsuhete dialektika
· hankida teatud infokilde · näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone · hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi · olla kena inimene · mitte solvata partnerit Kuulamistõkked- barjääri loomine kuulaja poolt: · võrdlemine · mõtete lugemine · vastuseks valmistumine · sõelumine, valikuline kuulamine · siltide kleepimine · unelemine · samastumine · nõuandmine · väitlemine · teema vahetamine · oma õiguse tagaajamine · takka kiitmine Aktiivse kuulamise liigid: vaikne kuulamine, peegeldav kuulamine, empaatiline kuulamine. Vaikne kuulamine seisneb oskuses tähelepanelikult vaikida kaasvestlejat katkestamata. Selline käitumine on väliselt passiivne, nõuab aga suurt vaimset ja füüsilist keskendatust. Vaikse kuulamisega saab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Siia kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist
hankida teatud infokilde näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi olla kena inimene mitte solvata partnerit Kuulamistõkked- barjääri loomine kuulaja poolt: võrdlemine mõtete lugemine vastuseks valmistumine sõelumine, valikuline kuulamine siltide kleepimine unelemine samastumine nõuandmine väitlemine teema vahetamine oma õiguse tagaajamine takka kiitmine Aktiivse kuulamise liigid: vaikne kuulamine, peegeldav kuulamine, empaatiline kuulamine. Vaikne kuulamine seisneb oskuses tähelepanelikult vaikida kaasvestlejat katkestamata. Selline käitumine on väliselt passiivne, nõuab aga suurt vaimset ja füüsilist keskendatust. Vaikse kuulamisega saab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Siia kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist
, Davis, M., Fanning) Aktiivne kuulamine Aktiivne kuulamine: kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus, tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: · võrdlemine, samastumine, väitlemine, unelemine, enda pöördumiseks ettevalmistamine, ,,sildistamine", nõuandmine, õigustamine, teema vahetamine Konstruktiivne kriitika (Bolton, 2002) -räägitakse konkreetsest käitumisest, omadusest vms, mis on tekitanud arusaamatust või pingeid. Ettepanekute tegemine olukorra muutmiseks, isikut ei sildistata. Ollakse konkreetne, täpne. Täissõnumid: enda mõtted, soovid, tunded tuuakse selgelt välja. Tõhus eneseväljendmaine
parlament. See sõna tuleneb prantsuse keelest ning väljendab parlamendi peamisi ülesandeid - käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme. Parlament on ajalooliselt kujunenud kui esindusorgan. See ülesanne esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid on säilitanud oma tähtsuse tänapäevalgi. Parlamendi teine funktsioon on arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. Just väitlemine, oma seisukohtade propageerimine ning kokkuleppe otsimine on parlamendiliikmete põhiline töö. Parlamendi kolmas ja tähtsaim ülesanne ongi seaduste vastuvõtmine. Seadus jõustub, kui president on selle välja kuulutanud ning Riigi Teataja avaldanud. Parlamendi neljas funktsioon on valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. Juhul kui peaminister, mõni minister või valitsus ei tule saadikute arvates tööga toime, korraldab parlament umbusaldushääletuse
tüütud olla, sest need on raskusastme poolest neile liiga lihtsad. Igavate ülesannete lahendamine võib aga halvasti mõjuda andekate õpimotivatsioonile. Seega on õppimises väga tähtsal kohal diferentseerimine, tänu millele on andekatel võimalus lahendada ülesandeid, mis neile väljakutseid pakuvad. Andekatele sobivad keerukad ülesanded, mis vajavad abstraktset mõtlemist, loovat lähenemist ning analüüsioskust. Võimalikeks variantideks on väitlemine, loov kirjutamine ja uurimistööd, samuti ülesanded, mille õpilased peavad ise algusest lõpuni looma. Sepp (s.a.) kirjutab, et andekate arendamisel on tähis rõhuda kriitilise mõtlemise ja metakognitsiooni oskuste kujundamisele õppeprotsessis. Kriitiliseks mõtlemiseks peetakse mittelineaarset, avatud ja kompleksset mõtlemist, mille juurde kuuluvad analüüs, süntees ja hindamine. Kriitilist mõtlemist arendavad ülesanded
Lähed järjest lähemale teemale Üldistused Läheneda läbi mallide lõhkumise Jne.. Mitteverbaalne taand nõustamises Näoilmed e miimika Poos ja poosivahetused Kehahoiak Pilkkontakt Zestid Ruumissuhted Mida kuulamine ei sisalda? Hinnangute andmine, tähelepanu kadumine, vahelesegamine, oma vastuse ettevalmistamine, teadmatuse tundmine, õhutamine, oma väärtuste peale surumine, väitlemine, teemade vahetamine enda huvist lähtuvalt, tahtmist olla kena inimene (sel juhul fookus ja objektiivsus kaovad), Vähetõhus käitumismaneer Komistuskivid nõustamisel Sõltuvuse tekitamine Teadmatus vastuülekande mõjust kui nõustaja võtab isiklikult Väärtuste, eesmärkide ja strateegiate pealesurumine sina võid teada mis ja kuidas on vaja teha, aga pead tal laskma ise sinna jõuda. Erand on nt leinatöö, kus on kindel kava vaja enne matust läbi teha.
infot, et teisel poolel jääks mulje, et teda kuulatakse. Sageli tehakse selleks, et rahuldada mingit kindlat eesmärki: kas vältida teise solvamist või nt leida teise nõrki kohti. 36. Mis on kuulamistõkked? Barjääri loomine kuulaja poolt (võrdlemine, mõtete lugemine, vastuseks valmistumine, sõelumine, valikuline kuulamine, siltide kleepimine, unelemine, samastumine, nõuandmine, väitlemine, teema vahetamine, oma õiguse tagaajamine, takka kiitmine). Kuulamistõkked segavad suhtlemist, kuna nad takistavad rääkija jutu tähenduste mõistmist. 37. Mis on empaatiline kuulamine? Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on teate teema emotsionaalsest tähendusest kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus Positiivne hoiak on valmisolek ära kuulata teiste inimeste arvamusi ja seisukohti ning püüd arvestada kuuldut oma tegevuses
correctness of form, imagery and vocabulary, pattern for English poetry of place (celebration of place etc... ) John Dyer: Grongar Hill, from the Fleece, Book III Akenside: Pomfret: The Choice Alexander Pope: aim – to introduce new correctness to English poetry. Windsor Forest, Ode to Solitude 24. Augustan literary criticism (Dennis, Swift, Pope, Johnson) Vituperative (sõimav) critical arguments (väitlemine). Dennis was modestly influential. John Dennis: best remembered as a critic, one of prime irritants to Pope’s spleen. Critical and Satirical Reflections upon a late rhapsody call’d, An Essay Upon Criticism – in reply to Pope. Wrote with confidence in own cleverness and in the correctness of the strict neoclassical principles he had gone along with (omaks võtnud). Essays on poetry: The Advancement and reformation of Modern Poetry, The Grounds
Olulised põhimõtted: - Avalik - Võistlev – erapooletu kohus, pooltel kindlad funktsioonid ja võrdsed võimalused - Kaitseõigus - Suuline ärakuulamine ja tõendite vahetu uurimine - Mõistlik aeg ja korraldus Süütuse presumptsioon – in dubio pro reo. Kui süüdistatav otsustab iseseisvalt end kaitsta, siis on tema ülesanne tuua kohtu ette tõendid, et kinnitada, et ta ei teinud seda. Kohtuistungi käik: struktureeritud vaidlus kahe poole vahel, umbes nagu väitlemine. - Istungi rakendamine – kohtunik tuleb saali ja avab istungi. Ankeetandmete kontroll ja info, kuidas inimesega rääkida – põhjused, miks küsitakse süüdistatava haridust. - Prokuröri avakõne – eesmärgiks on seletada kohtule, milles seisneb asja põhisisu ja milliseid tõendeid esitama hakatakse, kuidas need asjaga haakuvad. Annab kohtule ette raamistiku, mida protsessis nägema hakatakse, milleks tunnistajad jne.
linnriikide ehk poliste arengule.eetilisreligioossed normid lk 13, ratsionaalne ühiskonnakorraldus Kõik voolab miski ei püsi paigal - . Herakleitos - maailm kui kolossaalne protsess, kõigi sündmuste, faktide, muutuste totaalsus, kõik voolab ja miski ei püsi paigal, samassse jõkke ei saa kaks korda astuda; elu on protsess valet on võimalik muuta tõeks vastavalt kuidas see kasulik on sofistid, Platon vihkas neid, müüsid teadmisi raha eest. Demagoogia ja väitlemine, edendasid demokraatiat kes ütles et teadmisi peab saama rakendada; - Sokrates aga leidis et teadmised peavad olema seotud ka inimese endaga ehk neil peab olema moraalne perspektiiv (neid peab saama rakendada). *Filosoofia tänapäeval - Maailmavaade, mis on normide taga kes pidas enda õpetust ämmaemanda kunstiks; - Sokrates, The other metaphor he uses to describe his work is that of the midwife who helps others give birth to
säilimise küsimustes jms) mõistestus - inimese tõlgendusel asjaolust mida väljendi abil kirjeldatakse. Mõistestuse aluseks on kehastamine kehastamine (embodiment): kehalised kogemused maailmaga suhtlemisel on tekitanud kujundskeemid (nt TASAKAAL, MAHUTI, KONTAKT). allikvaldkond - (metafoori mõiste juures) liikumine ruumis või teekond sihtvaldkond - (metafoori mõiste juures) argumenteerimine/väitlemine, inimestevaheline suhe, aeg. metonüümia - kognitiivne mehhanism (kontseptuaalne projektsioon), milles üks kogemuslik valdkond mõistetakse osaliselt teise, samasse kogemuslikku valdkonda kuuluva valdkonna kaudu. Näiteks:Loen Tammsaaret. (kirjanikku ei saa lugeda)
otstarbekat analüüsi ning põhjendamist. Väitlus ei lõpe kompromissiga, alati valitakse üks kahest võimalusest see, mis tundub õigem ja põhjendatum. Väideldes ei kasutata jõudu, viha, solvanguid, alasti emotsioone jms. Väitluse põhireeglid on järgmised: seisukohad esitatakse kohe ja selgelt; kuulajatele antakse võimalus valida kahe seisukoha vahel; väitlejad saavad kasutada ühepalju aega; kõnevoorud vahelduvad; teisele väitlejale tuleb alati vastata. Väitlemine õpetab probleeme analüüsima, loogiliselt argumenteerima ja oma seisukohti kaitsma. värss luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklauset. Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe värssi. värsijalg rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid. värsimõõt värsipikkus. Värsimõõt põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel
annaabi.ee 
