Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ2-6 KJ Milana Brattsik Irina Dudenkova Jekaterina Jepisina VANURIIGA Arengu psüholoogia Gruppitöö Õppejõud: Tatjana Vetstomova Kohtla - Järve 2008 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS .................................................................................................................3 Ettevalmistus vananemiseks .........
....................................... 5 SUPERNOOVAD .......................................................................................................... 6 HERTZSPRUNGI-RUSSELLI DIAGRAMM ..................................................................9 HR-DIAGRAMM- TÄHTEDE MÕISTMISE VÕTI........................................................10 TÄHTEDE VANUS......................................................................................................11 RASKETE TÄHTEDE VANURIIGA............................................................................12 Neutrontäht ...........................................................................................................................................................12 Must auk.................................................................................................................................................................13 KOKKUVÕTE.................................................................
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Vanuriiga ja selles toimuvad muutused Koostas: Johan Tõugjas Klass: 9.c Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2014 Sisukord 1.1 Elukaar.......................................................................................................... 3 1.2 Vanuriiga üldiselt................................................................
ELUKULG Jelizaveta Kalinina Õ14-2 Elukaar on inimeste elukäik sünnist surmani. Väikelapseiga Lapseiga Noorukiiga Täiskasvanuiga Vanuriiga VÄIKELAPSEIGA Ämmaemanda roll Abitu Esimesed kogemused Kõne omandamine LAPSEIGA Tõsised haigused on haruldased Kooliõde Suhtlemine väljaspool Kogub teadmisi Lubatu, keelatu Autoriteet - õpetaja NOORUKIIGA Puberteet Sõltumatus Füüsiline aktiivsus Konfliktne periood Töö ja mängimine TÄISKASVANUIGA Tööelu Karjäär Perekond Keskea kriis Sõltumatus Istuv eluviis
võimed hakkavad selles eas üha vähenema. Enam ei suudeta seda, mida varem suudeti. Tuleb elada läbi kaotusi, näiteks vanemate surm. 9. Elatanuiga Elatanuiga on üheksas iga. See on aastatel 55/6075. Sellel ajal jõud kahaneb, mälu nõrgeneb ja õppimisvõime kaob. Peab hakkama elama lasteta. Tööind kaob. Võib minna pensionile. On võimalus nautida järelejäänud aega. Tuleb õppida taluma üksindust. 10. Vanuriiga Viimane ehk kümnes iga on vanuriiga. See esineb aastatel 7590. Tegelikult on olemas ka üheteistkümnes iga ehk pikaealisus ja see on alates üheksakümnendast eluaastast. Sinnani ei ela tänapäeval paljud inimesed. Vanurieas üksindus suureneb. Mõned inimesed naudivad elu, teised aga tunnevad kibestumust. Suureneb sõltuvus teistest. Taandareng üha süveneb. Mõned vanurid ei mäleta enam isegi oma lähedaste nimesid.
Mõisted Kasvamine on keha välismõõtmete ning elundite füüsiline suurenemine. Pikkus, kaal, mõõtmed. Eostumisest täiskasvanueani. 3 Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 1. IMIKUIGA 2. MAIMIKUIGA 3. KOOLIEELIKUIGA 4. KAINIKUIGA 5. MÜRSIKUIGA 6. NOORUKIIGA 7. VARANE KÜPSUSIGA 8. HILINE KÜPSUSIGA 9. ELATANUIGA 10.VANURIIGA 4 Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 5 IMIKUIGA (O-1a). ·ÕRN ·ABITU ·ESIMESED KOGEMUSED ·KUI MAAILM OSUTUB SÕBRALIKUKS, TEKIB USALDUS ·KASVAB JA ARENEB VÄGA KIIRESTI 6 MAIMIKUIGA (1-3a) ·KÕNE OMANDAMINE ·RÄÄGIB, LIIGUB VABALT ·OMANDAB OLULISED NORMID JA HOIAKUD
Kurtova, Hanna Kuusk, Märten Kuusk, Diana säilitamine Baranov Elamistoimingu kirjeldus Mis on turvalisus? Eesmärk Turvalise keskkonna säilitamine läbi elukaare Imik - ohustavad õnnetused, nakkused, kuum ja külm Väikelaps - kukkumine, tule ja veega seotud õnnetused, mürgistusjuhtumid Koolilaps - liiklemine väljaspool kodu, mänguväljakud Täiskasvanu - töökeskkonnast tingitud ohutegurid Vanuriiga - meelteteravuse kadumine, kukkumised, liiklusõnnetustesse sattumine, tuleõnnetused Turvalist keskkonda mõjutavad tegurid Turvalise keskkonna seos sõltuvuse/sõltumatuse järjepidevusega Õendusabi võimalusi elamistoimingu rahuldamiseks Täname kuulamast!
KUIDAS SÄILITADA TURVALIST KESKKONDA Turvaline keskkond Kuidas tagada turvaline keskkond? Millest sõltub ohutu keskkond? Eesmärk ELUKAAR Lapse-ja noorukiiga Täiskasvanu- ja vanuriiga Elamistoimingu mudel Bioloogilised tegurid Psühholoogilised tegurid Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonnategurid Poliitilis-majanduslikud tegurid Bioloogilised tegurid Meelte teravus Kaitsemehhanismid Psühholoogilised tegurid Intellekt Hoiakute kujunemine Kuritarvitamise ohvrid Sotsiokultuurilised tegurid Kultuuride erinevused Religioon Keskkonnategurid Kliima Loodus Turvalisus kodus Poliitilis-majanduslikud tegurid
TURVALINE KESKKOND Jelizaveta Kalinina Õ14-2 LAPSEIGA Peab kaitsma: Õnnetuste eest Nakkuste eest Kuumuse/külma eest Õnnetused kodus NOORUKIIGA Keskkonnast lähtuvate ohtude vältimine Oma võimete ülehindamine TÄISKASVANUIGA Töökeskkonnast lähtuvate ohtude vältimine Liikmese ohtude vältimine VANURIIGA Kukkumised Liiklusõnnestuste ohvrid Sõltuvad abivahenditest Sõltuvad inimestest BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilise tervise seisund Vastuvõtlikkus nakkustele Geneetilised omadused Meelteteravus PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektikahjustusega inimesed Isiksus ja temperament Stress Suhtumine turvalisusse (kodus, tööl, reisimisel) SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Kultuurilised (turvalisuse mõiste) Sotsiaalne klass (õnnetusrisk)
Noorukiiga: * 17.18. kuni 21.22. eluaasta · Kasvamine aeglustub ja lakkab · Organism kujuneb välja nii vaimselt kui ka füüsiliselt Küpsusiga: · 21.-22. eluaasta kuni 60. eluaastani · Vaimsed võimed arenevad maksimumini · Organism on suhteliselt püsivas olekus. Hilises küpsuseas ilmnevad vananemise tunnused, naistel lõpevad munarakkude küpsemine ja menstruatsioonid Elatanuiga * 60. kuni 75. eluaastani vanuriiga alates 75. eluaastast * Organismi kehaline ja vaimne taandareng. Aeglustub ainevahetus ja rakkude energiaga varustamine, nõrgeneb immuunsüsteem ja halveneb organismi närvitalitlus.
laps Series 1 täiskasvanud Turvaline keskkond kus inimene tunneb ohutu ja turvalisem, teaduse ja tehnika võidukäigus uued ohud, ebameeldiv lõhnast,ohutust,mürast kaugelja ennast käitsta, ellujäämiseks,terviseks ja eneseteostamiseks. Lapseiga ja noorukiga sünnieelmisel periood,sokk ja lambumine, vanemate roll, isikliku vastutuse kandmine, suurimad õhuallikad, sporditraumad. Täiskasvanuja vanuriiga suured vastutust, töökeskkonnast lähtuvate ohtude vältimine, esineb sageli kukkumisi, risk on nende puhul suur, elukaare lõppuosas sõltuvust teisest imiestest, sõltuvuse kõrvamiseks abivahendid kasutada. Bioloogilised tegurid füüsilised barjäärid ja sekretsioon, põletikuline protsess, immunsus protsess, soki fenomen. Keskkonnategurid Ø saastumise vältimine, Ø õnnetusjuhtumite vältimine, Ø nakkuste vältimine.
võimete areng maksimumini; karjäär; intiimsuse väljendamine; lojaalsus ja truudus; elustiil; laste kasvatamine. 8. HILINE KÜPSUSIGA (35 - 55/60.a) Produktiivne ja loominguline tegevus; karjääriredeli tipp; vananemine; keskea probleemid. 9. ELATANUIGA (55/60 -70.a) Saavutused, tervise ja kehaliste võimete säilimine, terviseprobleemid, mälu ja õppimisvõime nõrgenemine, üksindus. 10. VANURIIGA (70 - 90.a) ja PIKAEALISUS (üle90.a) Kiire taandareng; teistest ja abist sõltumine; üksindus muutub talumatuks. MÕJUTAVAD TEGURID Bioloogilised, psühholoogilised, sotsiokultuurilised, keskkonnategurid, poliitilis-majanduslikud. KOKKUVÕTE Elukaar KASUTATUD KIRJANDUS http:// inimene.timberg.ee/elukaar_ja_selle_perioodid.html (19.03.2015) TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
ainevahetuse jääkained. 8.lapse väärareng suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine, halvad toitumisharjumused, sünnitamine küpses eas 9.rasedusest saab hoiduda rasestumisvastaste vahenditega-kondoom, spiraal või hormoonitabletid 10.HIV/AIDS, süüfilis, gonorröa, klamüdioos, trihhomonoos, herpes kondoom/spiraal/tabletid 11.imikuiga (vastsündinu), lapseiga (koolieelik), murdeiga, noorukiga, täiskasvanuiga (küpsusiga, elatanuiga, vanuriiga ja raugaiga) 12. kliiniline surm seisund. kus inimene on kaotanud teadvuse, seiskuvad hingamine ja südame töö, nahk on sinikahvatu, lihased lõtvunud ja silmapupillid laienenud; bioloogiline surm kliinilise seisundi järgne seisund, kui 5-6 minuti järel pole suudetud elustada. hävivad ajurakud, keha jahtub, veri paikneb ümber madalam asuvatesse kehaosadesse ja lihased kangestuvad. 13. seoses üleminekuga tagajäsemetel kõndimisele on tekkinud muudatusi
Fifth level FÜÜSILISE TEGEVUSE TASE LANGEB TEKIVAD ORGANISMISISESED MUUTUSED Elatanuiga (5575a) MÄLU NÕRGENEB JÕUD KAHANEB ÕPPIMISVÕIME KAOB TÖÖIND KAOB PENSIONILE TAANDARENG KROONILISED HAIGUSED Vanuriiga (7590a) Click to edit Master text styles KROONILISED Second level HAIGUSED Third level SAGENEVAD Fourth level Fifth level TAANDARENG SÜVENEB Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Sellesse etappi kuuluvad 25 44 aastased. Pädevuse saavutamine valitud valdkonnas. Sisaldavad mina-kontseptsiooni rakendamist ametirolli. Katse etapp (25 kuni 30 aastat) Stabiliseerimise etapp (30 kuni 44 aastat) Ameti säilitamine ehk keskiga Sellesse etappi kuuluvad 45 65 aastased. Selles etapis säilitatakse kõik võimed ja oskused mis on eelnevate eluaastate jooksul õpitud. Kolm arenguülesannet: säilitamine, ajaga kaasaskäimine ja uuendamine. Ametist lahkumine ehk vanuriiga See etapp algab 65 eluaastast. Tööelust kõrvalejäämine Inimeste võime töökus ja huvi hakkab selles etapis kahanema. Inimene pole enam füüsiliselt ja vaimselt sama ergas kui ta oli nooremas eas. Pensionile siirdumise iga. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tänud tähelepanu eest
liigutuste kooskõlastamine, hambad, 2) lapseiga 2-13/15 vaimne ja füüsiline areng, iseloom, väljakujunenud inimene, jäävhambad, lugemine, kirjutamine, refleksid, 3) murdeiga 13- 17/18/21 suguküpsus, kiire kasv, eneseteadvuse ja iseseisvuse kasv, mehe või naise tunnused, 4) noorikuiga 17-18 T, 21-22P lakkab kasvamine, vastutustunne, organism areneb välja vaimselt ja füüsiliselt, 5) küpsusiga 22-60 vaimsed võimed max, 6) elatanu ja vanuriiga 60- 75... kehaline ja vaimne taandareng, aeglustub ainevahetud, meeled nõrgenevad, 7) surm kliiniline seiskub südametöö ja hingamine, elustada 5 min, bioloogiline seiskub närvisüsteemitöö, ei saa elustada.
· · · ELUKAARE SEOS MAGAMISE ELAMISTOIMINGUGA Sellele ülesandele vastamisel kasutage tabelit Aastad Etapi nimetus Kommentaar 0-1 imikuiga 1-3 väikelapseiga 3-7 lapseiga 7-11 algkooliiga 11-16 põhikooliiga 16-19 keskkooliiga 19-25 Iseseisvaelu algus 25-45 täiskasvanuiga 45-65 Hiline küpsusiga 65-75 elatanuiga 75+ - ... vanuriiga SÕNASTIK 5 Täiendage sõnastikku omalt poolt teemakohaste sõnadega! · Ängistus, e, t, si , · Talletamine, se, st, si · Ärkvelolek, u, ut, uid · Pentsik, u, ut, uid , , , , , · Põgus, a, at, aid , , · Äratama, da, n , , , , , · Küllaldane, se, st, si, · Rahutus, e, t, i , , , , , · REM - rapid eye movements, kiired silmade liigutused
nahk, nutmine, tähtsaimaks ema 1-12a lapseiga : mängimine, sotsialiseerumine, lasteaed, kool, õppimine, jäävhambad 12-18a murdeiga : teised sugutunnused, tujukus, sõbrad, probleemid, kiire kasv 18-21a noorukiiga : kasv peatub, valikud 21-...a täiskasvanuiga : (21-36a varane küpsus : töö, lapsed, pere.36-60a hiline küpsus : karjäär, keskeakriis.60-75a elatanuiga : pension, tervise halvenemine.75-90a vanuriiga.90-...a raugaiga) Surm 1) Kliiniline 5-6min, võimalik elustada, keha lõtv 2)Bioloogiline ei saa elustada, keha kange ja külm, koolnulaigud Kõnd kahel jalal: - S-kujuline selgroog mass jaotub väikesele pinnale aeglus siseorganis toetuvad üksteise peale + käed vabad töö tegemiseks Ainevahetus: 1) Sünteesireaktsioon vaja energiat 2) Lõhustumisreaktsioon tekib energiat Aeroobne organism : tarbib hapnikku, ajurakkude eluks
Ema haigused. Punetised. Füüsikalised mõjutused: löögid, põrutused, pidev rappumine, kitsad riided, tugevatoimelised kiirgused. 7. Last ootava naise toit peab sisaldama piisavalt kõiki põhitoitaineid, et hoida last tervena. 8. Rasedusest hoidumine. Naistel rasestumisvastased- ehk hormoontabletid, spiraal. Meestel kondoom 9. Eluea etapid. Vastsündinuiga, imikuiga, lapseiga, murdeiga ehk puberteediiga, noorukiiga, täiskasvanuiga(küpsusiga, elatanuiga, vanuriiga, raugaiga), surm (kliiniline, bioloogiline). 10. Püstiasendi positiivsed küljed. Selgroog on S-kujuliselt kõverdunud ja ristluulülid on liikumatult kokkukasvanud, et keha raskust toestada. Meie käed on vabad ja me saame nendega sooritada erinevaid liigutusi ja kaasas kanda esemeid. Negatiivsed. Liikumiskiirus on kahanenud. Tagajäsemetele langeb suurem koormus.Kokkukasvanud ristluulülid muudavad sünnituse raskemaks. 11. Negatiivne tagasiside
ja võtab üleliigse, ühendab nabanöör. 23. Loote arengut võivad kahjustada haigused, vale toitumine, suitsetamine, alkohool, valed ravimid, kõvad põrutused jne. 24. Vältida saab rasedust: 1. Kondoom, 85-95%, kaitseb haiguste eest 2. Naiste kondoom, 85-95%, kaitseb 3. Tuperõngas, 100%, ei kaitse 4. Pillid, 100%, ei kaitse 5. SOS-pillid, 95%, ei kaitse 25. Imikuiga, Lapseiga, Murdeiga, Noorukiiga, Küpsusiga, Elatanuiga, Vanuriiga 26. Kliinilises surmas inimene ei sure täielikult, rakud ja koed toimivad edasi kuid vajalikud organid on lakkanud töötamast, bioloogilises surmas on aga kogu elutegevus lakanud. 27. Noemaalseks elutalitluseks on vaja püsivat kehatemperatuuri, seda reguleerivad närvisüsteem ja hormoonid. 28. Kehatemperatuuri languse korral: karvapüstitaja lihased tõmbuvad kokku, algan energiarikaste toitainete lagundamine, veresooned ahenevad, lihased tõmbuvad ja lõtvuvad 29
Kõige kriitilisem periood on 3 esimest raseduskuud, mil kahjulike mõjude tulemusel võib rasedus katkeda või tekkida väärarenguid, sest kõigi elundite algmed tekivad just sellel perioodil. Inimese areng sünnist surmani: Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 1. IMIKUIGA 2.MAIMIKUIGA 3. KOOLIEELIKUIGA 4. KAINIKUIGA 5.MÜRSIKUIGA 6. NOORUKIIGA 7. VARANE KÜPSUSIGA 8. HILINE KÜPSUSIGA 9. ELATANUIGA 10.VANURIIGA IMIKUIGA (O-1a). õrn abitu Esimesed kogemused Maailm sõbarik- usaldus Kiire kasvamine ja areng toit:rinnapiim 0-10 elukuu- vastsündinu 1 aasta lõpuks õpib seisma- esimesed sammud Lihtsamad sõnad MAIMIKUIGA (1-3a) Kõne mandamine Rägib, liigub vabalt Oamndab olulised nrmid ja hoikud Kokkupõrge tegelikkusega KOOLIEELIKUIGA (3- 6/7a) MAAILM LAIENEB KOGUB TEADMISI SUHTLEMINE VÄLJASPOOL PERERINGI HEA JA HALB LUBATU, KEELATU FANTAASIA,TAHE JA ISELOOM KAINIKUIGA (6/7- 11/12a) KOOLITEE
-18 eluaastani, siis on organism suguküps ja arenevad teised sugutunnused. Murdeeale järgneb noorukiiga, poistel on see alates 17.-18 ja tüdrukutel alates 15.-16.a kuni 21.-22.eluaastani, siis organism kujuneb välja nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Küpsusiga (21.- 22.eluaastast kuni 60.eluaastani), kus on organism lõplikult välja kujunenud ega muutu enam palju ning ilmnevad vananemise tunnused. 60.kuni 75.eluaastani on elatanuiga ja alates 75.eluaastast on vanuriiga. 8.Kuidas vältida suguliselt levivaid haigusi ja rasedust? Soovimatu raseduse vältimiseks kasutatakse rasestumisvastaseid vahendeid, näiteks: kondoome ehk preservatiive, antibeebipille, SOS-tablette ja spiraali. Lisaks on veel selliseid meetmeid nagu : seksuaalvahekord katkestatakse enne seemnepurset ning kalendermeetod, kus arvutatakse oletav ovulatsioonipäev. Haiguste vältimiseks tuleb kasutada vahekorras olles kondoomi. 9
.......................................................................................................7 2.8. Täiskasvanuiga.......................................................................................................8 2.9. Hiline küpsusiga.....................................................................................................8 2.10. Elatanuiga.............................................................................................................9 2.11. Vanuriiga...............................................................................................................9 Viidatud allikad................................................................................................................11 SISSEJUHATUS Inimese areng kestab eostumisest kuni surmani ja erinevates eluetappides on areng erinev. Antud töö autor tugines teema valikul isiklikust huvist teada saada, millised muutused ootavad ees erinevates eluaetappides.
.................................................................................................................3 1.ELAMISTOIMINGU KIRJELDUS....................................................................................4 2.ELAMISTOIMING LÄBI ELUKAARE............................................................................5 2.1.Lapse- ja noorukiiga................................................................................................................5 2.2.Täiskasvanu- ja vanuriiga........................................................................................................5 3.ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................7 3.1.Bioloogilised tegurid...............................................................................................................7 3.2.Psühholoogilised tegurid.........................................................................................................7 3.3
Tüdrukutel kestab lapseiga 12-13 aastaseni, poistel 13-15 aastani. Keskimiselt lisandub aastaga kallus 2kg ja mippust 4-5cm MURDEIGA ehk PUBERTEEDIIGA- lõppeb 17-18. Puberteediiga algab noorukitel suguküpsuse saabumisega. VARAJANE KÜPSUS- kuni 36 eluaastani, arenevad võimed maksimumini. HILINE KÜPSUS- kuni 60 eluaastani. Perioodi lõpuks hakkavad vaimsed ja kehalised võimed aeglaselt taanduma. ELATANU IGA- kuni 75a. kahaneb õppimisvõime ja nägemine. VANURIIGA(RAUGA)- kuni 90a. taandareng süveneb veelgi SURM- 1. AGOONIA- vahetu surma eelne seisund, elutähtsate elundite töö on nii aeglane, et pole märgatav. 2. KLIINILINE SURM- 3-5 min elundite talitlus on lakanud aga elustada on võimalik 3.BIOLOOGILINE SURM- elundite talitlus on lakanud ja elustada pole võimalik. 1)imikuiga-toimub organismi kiire kasvamine ja arenemine. Imikul on suur pea ja lyhikesed jäsemed
Tänapäeval on tulnud siiski kasutusele mõiste "kolmas vanus" keskea järgne periood. See periood tuleb läbi elada ilma lasteta, tööind juba vähenenud ja sageli ollakse juba tööst loobunud, sest põhiline on juba saavutatud. Kui tervist ja raha on, võib elusügist nautida, reisida, pühenduda hobidele. Võib tekkida ka tunne, et elu on liiga lühike ning kõike ei jõutud saavutada elu on elatud asjatult. Eakaaslaste ja sõprade arv väheneb, tuleb harjuda üksindusega. Vanuriiga (75-90a) ja pikaealisus (üle 90a). Suhtlemisvõimalusi on vähe, üksindust on palju. On selliseid inimesi, kes leiavad võimaluse neile veel antud päevi, aastaid ära kasutada. Osa inimestest tunnevad rõõmu sellest, mis elus on saavutatud, paljud on aga kibestunud. Elu sõltub palju teistest inimestest (eelkõige lastest). Taandareng süveneb.
bioloogilised muutused, konfliktide periood · Noorukiiga (15/16- 20/22) Rahunemine, tasakaal, iseseisvus · Varane küpsusiga (20/22- 35) Tööelu, karjäär, perekond · Hiline küpsusiga (35-55/60) Pühendumine tööle, kaotusi, keskea kriis · Elatanu iga (55/60- 75) Mälu nörgeneb, keskea järgne periood, pensionile · Vanuriiga (75- 90) Suureneb üksildus, sõltuvus teistest, taandareng süveneb MINA-PILDID JA MINA KAITSEMEHHANISMID MINA Isiksuse keskne, püsiv komponent, mis on seotud eelkõige iseenda vastandamisega ümbritsevale maailmale Enesehinnang on suhteliselt püsiv ja kompleksne hinnang iseendale: Madal, adekvaatne ja kõrge enesehinnang Mina-pildid on kujutlused ja reaktsioonid iseenda kui objekti, antud situatsioonist
Omavahel liiguvad ka mürgid ja antikehad, hormoonid ja ravimid. Kui rasedus katkeb või katkestatakse on tegemist abordiga. Inimese areng sünnist surmani: Vastsündinud kuni kümnepäevane peale sündi. Imikuiga Sünnist kuni 1 eluaastani lapseiga 1. A kuni jäävhammaste tulekuni : tüdrukutel 12-13, poistel 13-15 murdeiga 15 kuni 17 -18 a noorukiiga kuni 21 -22 elu.a luustumise lõpp täiskasvanuiga kuni 36 elu.a - küpsusiga Kuni 60 - elatanuiga kuni 15 - vanuriiga kuni 90 - raukusiga 90-120 Surm kliiniline ja bioloogiline. Kliiniline organite elutegevus seiskub -> saab elustada bioloogiline pöördumatu. Inimene kui tervik: Sünteesireaktsioonideks on vaja ainet, energiat ja ensüüme, et moodustada organismile vajalikke ja omaseid ühendeid. Nendest omakorda moodustuvad rakud, koed ja organid. Lõhustumisreaktsioonides lõhustatakse saadud ained väiksemateks koostisosadeks. Sünteesi- ja lõhustumisreaktsioonid on tavaliselt tasakaalus
Omavahel liiguvad ka mürgid ja antikehad, hormoonid ja ravimid. Kui rasedus katkeb või katkestatakse on tegemist abordiga. Inimese areng sünnist surmani: Vastsündinud kuni kümnepäevane peale sündi. Imikuiga Sünnist kuni 1 eluaastani lapseiga 1. A kuni jäävhammaste tulekuni : tüdrukutel 12-13, poistel 13-15 murdeiga 15 kuni 17 -18 a noorukiiga kuni 21 -22 elu.a luustumise lõpp täiskasvanuiga kuni 36 elu.a - küpsusiga Kuni 60 - elatanuiga kuni 15 - vanuriiga kuni 90 - raukusiga 90-120 Surm kliiniline ja bioloogiline. Kliiniline organite elutegevus seiskub -> saab elustada bioloogiline pöördumatu. Inimene kui tervik: Sünteesireaktsioonideks on vaja ainet, energiat ja ensüüme, et moodustada organismile vajalikke ja omaseid ühendeid. Nendest omakorda moodustuvad rakud, koed ja organid. Lõhustumisreaktsioonides lõhustatakse saadud ained väiksemateks koostisosadeks. Sünteesi- ja lõhustumisreaktsioonid on tavaliselt tasakaalus
4)kasvab eneseteadvus, iseseisvustung 5)suurem huvi vastassugugupoole vastu Neljas elujärk- noorukiiga Noorukiiga- 17.-18. eluaastast kuni 21.-22. eluaastani 1)jätkub kehaline areng, kuid kasvamine aeglustub ja lõpuks lakkab 2)arenetakse täiskasvanuks 3)noorukiea lõpuks on organism välja kujunenud vaimselt kui ka füüsiliselt 4)käitumine muutub tasakaalukamaks, tundmused sügavamaks ja püsivamaks Viies elujärk: täiskasvanuiga-küpsusiga, elatanuiga, vanuriiga Küpsusiga- 21.-22. eluaastast kuna 60. eluaastani 1)organism on lõplikult välja kujunenud 2)varajases küpsuseas arenevad vaimsed ja kehalised võimed maksimumini 3)organism on suhteliselt püsivas olekus 4)hilises küpsuseas lõpevad naistel munarakkude küpsemine ja menstruatsioon Elatanuiga- 60.-st kuni 75. eluaastani 1)vaimsed ja kehalised võimed hakkavad järk-järgult taandarenema 2)kahaneb jõud, langeb õppimisvõime, nõrgenevad mälu ja tähelepanu, väheneb kehaline suutlikkus
18-21a noorukiiga: jätkub kehaline areng (aeglustub), lõpuks on organism vaimselt ja kehaliselt välja kujunenud, arenetakse täiskasvanuks. 21-...a täiskasvanuiga : 21 60a küpsusiga: organismi kujunenud, rohkem ei muutu; võimed arenevad maksimumini; lõpuks hakkavad võimed aeglaselt taandarenema. 6075a elatanuiga : pension, kahaneb jõud, langeb õppimisvõime, nõrgeneb mälu ja tähelepanu, väheneb kehaline suutlikkus, tervise halvenemine. 7590a vanuriiga: süveneb organismi vaimne ja kehaline taandareng veelgi. 90...a raugaiga: süveneb organismi vaimne ja kehaline taandareng veelgi. Kliinilise surma seisundis on inimene kaotanud teadvuse, seiskuvad südame töö ja hingamine. Samuti on nahk sinakaskahvatu, lihased lõtvunud ja silmapupillid laienenud. Rakud ja koed suudavad organismi hapnikuvarudest elada veel 56 minutit. Selle aja jooksul saab elustada.
nahk, nutmine, tähtsaimaks ema 1-12a lapseiga : mängimine, sotsialiseerumine, lasteaed, kool, õppimine, jäävhambad 12-18a murdeiga : teised sugutunnused, tujukus, sõbrad, probleemid, kiire kasv 18-21a noorukiiga : kasv peatub, valikud 21-...a täiskasvanuiga : (21-36a varane küpsus : töö, lapsed, pere.36-60a hiline küpsus : karjäär, keskeakriis.60-75a elatanuiga : pension, tervise halvenemine.75-90a vanuriiga.90-...a raugaiga) Surm 1) Kliiniline 5-6min, võimalik elustada, keha lõtv 2)Bioloogiline ei saa elustada, keha kange ja külm, koolnulaigud. Kasutatud kirjandus: http://www.annaabi.com/search.php?s=inimese+evolutsioon www.koolielu.edu.ee/bio/inimese.evol.ppt
aineosakesi. Kehv hingamissagedust. ventilatsioon. Magamine Ööpäevane rütm, Meeleolu. Erutus Magamist mõjutab Elukoht, Inimene peab mille jooksul toimub tekitab unetust. magamiskoht, ülerahvastatus, magades tundma paljude Depresioon, vanuriiga ümbritsevad kodutus, end turvaliselt. füsioloogiliste - tekivad inimesed, riietus, vahetustega töö, Müra või selle funktsioonide magamisprobleemid. ravimid, mida lisatöö. Unetuse puudumine tsükkel. Füüsiline Ängistus- pidev tarvitatakse. tõttu tekivad ka mõjutab
Seetõttu jääb vanematel rohkem aega ka endaga tegeleda. Enda välimuse eest hakatakse hoolt kandma, riietuses muututakse moodsamaks, käiakse reisimas ning muidu väljas. Meie kutsume seda ka ,,teiseks nooruseks" ja sageli see tõesti nii ongi. See näitab, et inimene on endaga rahul ja tahab samuti elust rõõmu tunda nii kaua kui füüsiliselt võimalik. See on täiesti normaalne. Täiskasvanuea viimane etapp on vanuriiga. Nüüd on lastel aeg oma vanemate eest hoolitseda ja neid toetada nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Vanurieas on sageli nägemine ja kuulmine veelgi halvenenud, füüsiliselt ollakse nõrgemad ja enam ei ole seda särtsu ja jõudu nagu varem. Töökohta ka sageli enam ei ole, et oleks igapäevane motivatsioon toast välja minna ja ennast liigutada. Haigusedki mutuvad raskemini põetavateks, sest organism ei jõua enam haigustekitajatega võidelda nii lihtsalt ja kiirelt kui varem.
jne. 3. murdeiga lapseeast 17.-18. aastani. · iseloomustab hormoonide mõjul sugutunnuste kujunemine. · Tulemus: eneseteadvus, iseseisvustung, armumine. 4. nooruki iga kuni 21-22. aastani · kehalise arengu jätkumine · kasvamine lakkab · organism välja kujunenud nii vaimselt kui füüsiliselt. 5. täiskasvanuiga: a) Küpsusiga varasem kuni 36 aastani, hilisem kuni 60- aastani. b) Elatanuiga kuni 75-aastani. Kahaneb jõud, mälu jne c) Vanuriiga kuni 90- aastani. Taandareng. d) Raugaiga üle 90 aasta. Kliiniline surm teadvuse kaotus, süda ja hingamine seiskub, lihased lõtvunud, silmapupillid laienenud. Rakkudes olevate hapnikuvarudega saab elada veel 5-6 minutit. Bioloogiline surm ajusurm! Keha jahtub, lihaskangestus. INIMENE KUI TERVIK Inimese eri kehaosad ja elundid moodustavad omavahel kokkusobiva terviku. Inimese erinevus loomadest: · püstine kehahoid
hetkedel aidata. Perioodid · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-8. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) DeCasper & Spence (1986): rasedad naised lugesid 2 korda päevas 6 nädala jooksul enne sündi kõva häälega jutukest. 2-3 päeva pärast sündi imemise ajal ühele grupile lastest mängiti kassetilt sedasama lugu, teistele teist. Tuttava loo kuulamine suurendas imemissagedust. Lapsed tundsid loo enda ära. Mehler et al, 1994: 4päevased prantsuse titad eelistasid kuulata prantsuse keelt, mitte vene keelt.
emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) Kultuurierinevused: Kas sotsialisatsiooni eesmärgiks rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus ja eneseteostus? On kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele. Varieerub ka mänguasjade arv, raamatute arv. Vastsündinu: Ajaline laps sünnib 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. nädalat (sünnikaal vähemalt 500 g või sündinud pärast 22. r-nädalat): 22.- 36. nädala vahel sündinu Väike sünnikaal <2500 g.
sidumine (keerulisem) Mida suurem info hulk, seda vähem suudetakse meeles pidada. Omaduste sidumine vis. Töömälus: sarnased tunnused (nt värvid) võistlevad tähelepanu pärast, erinevad salvestatakse paralleelselt (nt kuju ja värv) 5. Arengupsühholoogia Arenguetapid: 0-2 imikuiga, infancy 2-7 varane lapseiga, eelkooliiga 7-12 keskmine lapseiga, kooliiga 12-19 murdeiga 20-30ndad varane täiskasvanuiga 40-50ndad keskmine täiskasvanuiga 60ndad hiline täiskasvanuiga, 70+ vanuriiga sotsialisatsioon kultuurikontekstile omane väärtuste, hoiakute, uskumuste omandamine USAs häbelik arg laps tõrjutud ja ei saa hakkama, Aasias on populaarne ja edukas koolis (viimased uurimused näitavad siiski, et ka neil probleeme koolis) Piaget kogn arengu staadiumid ei kehti eriti, kuna lapsed on juba varem pädevamad. Samas on neil ligipääs infole mis 60 aastat tagasi lastel ei olnud. Murdeiga liikunud varasemaks ja pikemaks.
saavutatakse 7.-10. eluaastaks · Laps tugineb esimestel eluaastatel keha tasakaalu reguleerimisel põhiliselt visuaalsele informatsioonile, 3-6-a. laps aga kasutab rohkesti juba ka kinesteetilist informatsiooni III LOENG MOTOORSETE FUNKTSIOONIDE MUUTUSED VANANEMISEL INIMESE ELUIGA · Eluiga on ajavahemik inimese sünnist kuni surmani · Üldiselt jaotatakse inimese eluiga järgmiselt: - lapseiga kuni 15. eluaastani - noorus 15.- 45. eluaastani - keskiga 45.- 65. eluaastani - vanuriiga 65.- 90. eluaastani - raugaiga alates 90. eluaastast VANANEMISEGA SEOTUD PROBLEEMID · Vananemisega seotud probleemid on tänapäeval eriti aktuaalsed seoses vanemaealiste inimeste osakaalu suurenemisega ühiskonnas · Praegu on Eestis üle 60-aastaste elanike osakaal 19%, aastal 2050 on see prognooside kohaselt üle 40% · Elanikkonna vananemine mõjutab tervishoiu ja sotsiaalteenuste nõudlust, samuti tööhõivet
ENAMUS SÜNNITUS AJAST · väljutusperiood · päramisteperiood 24.03.2014 SELGROOGSETE LOOMADE SÜNNIJÄRGSED ARENGUETAPID. ÕPIK LK 78-81 Noor järk- kiire kasv ja areng. Esimene eluaasta väga oluline: kõndimise areng, kõneareng, jne. Puberteet e. murdeiga- Suguküpsuse kujunemine. Generatiivne arengustaadium- Algab murdeeaga. Periood, mille jooksul on võimalik järglasi saada. Vananemis staadium- Järk järguline füüsiliste ja vaimsete võimete langus. Vanuriiga on ainult inimestel, loomadel see ei eksisteeri. KASVAMINE Mõõtmete suurenemine. Piiramatu- taimed. Piiratud- imetajad. Kasvatakse teatud suuruseni ja siis kahanetakse. Perioodiline- puud. ARENG Uute omaduste tekkimine. 1) Otsene areng- imetajad, linnud, roomajad. 2) Moodne areng- kalad, kahepaiksed, lülijalgsed. Vaegmoone- MUUTUSED VÄIKSEMAD Muna- Vastne- Valmik REPEAT (Prussakad, täid, lutikad, ritsikad, tirtsud)
Selles etapis tegemist kui stressirohket protsessi, mille käigus in säilitatakse kõik võimed ja oskused mis on võib eksida nii eneseanalüüsis kui eelnevate eluaastate jooksul õpitud. Kolm keskkonnatingimuste hindamisel. Nõustatavat saab arenguülesannet: säilitamine, ajaga kaasaskäimine aidata valede uskumuste ja mittekasulike ja uuendamine. Ametist lahkumine ehk eelarvamuste identifitseerimise ja kasulike oskuste vanuriiga. Al 65 a.Tööelust kõrvalejäämine õpetamisega. In võime töökus ja huvi hakkab selles etapis D.Superi teooria- edukas kp : in liigub sujuvalt kahanema. In pole enam füüsiliselt ja vaimselt astmelt teisele ja kui talö tekib probleemie, tekivad sama ergas kui ta oli nooremas eas.Pensionile ka arengus kriisid. Tema järgi on in ise neis süüdi siirdumise iga. Elu tsükliastmed kehtivad kõigile ja tegutseb üksi
võimalik ravida süstemaatilise kehalise töö või treeninguga · Hüpokineesiaga on vahetult seotud: - istuv eluviis tingib rida haigusi (alaseljavalud, veenihaigused jt.) - immobilisatsioon (voodis lamamine, kipsmähis, ortoos jt.) VANANEMISEL / INIMESE ELUIGA · Eluiga on ajavahemik inimese sünnist kuni surmani · Üldiselt jaotatakse inimese eluiga järgmiselt: - lapseiga kuni 15. eluaastani - noorus 15.- 45. eluaastani - keskiga 45.- 65. eluaastani - vanuriiga 65.- 90. eluaastani - raugaiga alates 90. eluaastast VANANEMISEGA SEOTUD PROBLEEMID · Vananemisega seotud probleemid on tänapäeval eriti aktuaalsed seoses vanemaealiste inimeste osakaalu suurenemisega ühiskonnas · Praegu on Eestis üle 60-aastaste elanike osakaal 19%, aastal 2050 on see prognooside kohaselt üle 40% · Elanikkonna vananemine mõjutab tervishoiu ja sotsiaalteenuste nõudlust, samuti tööhõivet
raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. nädalat (sünnikaal vähemalt 500 g või nad on sündinud pärast 22. rasedusnädalat): 22.-36. nädala vahel sündinu . 3-17%, Eestis u 6%. Laste vanust korrigeeritakse kahe aastaseks saamiseni. Ema ja lapse suhe pärast sündi- vajavad rohkem suhtlemist(Salapatek&Williams). Pärast
ELUKAARE ETAPID: 1. SÜNNIEELNE PERIOOD 2. IMIKU E. TITEIGA 3. VARANE LAPSEIGA (MAIMIK) 1-3 4. EELKOOLIIGA 3-6 5. KESKMINE LAPSEIGA ( KAINIK (7-11) JA MÜRSIK(11-15) 6. TEISMEIGA (murdeiga 13.15-17.18) 7. TÄISKASVANUIGA - 20ndad (18-29. eluaastani noorusiga) - 30ndad ( 29 kuni 44 aastani küps iga) - 40ndad e (kuni 59 a keskiga) - 60 kuni 74 eluaastani eakas iga - 75-89 vanuriiga (raukusiga) - üle 90 eluaasta- pikaealised NB ! Õnnelik on see period, kus inimene oskab hästi kohaneda SÜNNIEELNE PERIOOD RISKIFAKTORID 1.Perekonna osas--madal sotsiaal-ökonoomiline status ja väga palju lapsi juba enne perekonnas olemas. 2. Geneetiline eelsoodumus teatud haigustele 3. Ema karakteristikud: Vanus alla 18 a. Vanus üle 40 a. Ema toitumus ( alatoidetud ema, ehk ülekaalulised vastsündinud)
Topeltstandard mõjutab meid tänini. Abieluvälised suhted meestel seonduvad eelkõige sellega, et seksuaalsuhted ei paku vajalikku naudingut ja enamik mehi on abieluvälistes suhetes seetõttu, et otsitakse suuremat seksuaalset erutust. Oma partneriga on igav. Naiste puhul on motiivid seotud rahulolematusega abielu suhtes, tunnetatakse tunnete/armastuse puudumist. Emotsionaalne distress oma abikaasa suhtes. - Vanuriiga stereotüüp ühiskonnas vanurid on aseksuaalsed. Seksuaalsus väljendub tegelikult ka selles eas. Privaatsusprobleem. Haigused. Partneri olemasolu. Puudutused, kallistused, käest kinni hodmine, masturbeerimine. Seos sellega, kui aktiivsed oldi nooremana. Seksuaalse aktiivsuse tase varieerub vähe. 10 13.10.08 SOOROLLID ja IDENTITEET
Arengupsühholoogia jälgib erinevaid arenguperioode: imikuiga - sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2 eluaaastat), varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7.eluaastat) arengupsühholoogias kõige enam uuritud iga. keskmine lapseiga ehk kooliga (7.-12.eluaastat), murdeiiga (12.-19.eluaastat), varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad), keskmine täisiga 40.-50.nda eluaastad), hiline täisiga (pärast 60.eluaastat), vanuriiga (70+) nooremad (alla 75), keskmised (75-84) - füüsiline ja vaimne nõrkus, vanemad (üle 85). Vanurite/eakate uurimine on uus suundumus tänapäeval. Igal psühholoogil on teatud teemad või arenguperiood, mida uuritakse. Vahe on selles, et ühed teevad teadustööd, teised on aga praktikas tugevad ja tihti ei osata vastupidist. On erinevaid ajakirju, meetodeid ja kõiki neid valdkondi ja perioode on erineval määral läbi uuritud. Arengupsühholoogia rakendamisvõimalused
annaabi.ee 
