Loengukonspekt: Sotsiaaltöö teooriad ja meetodid (1)

Käitumuslikud mudelid

Kriisisekkumine

• akadeemiline
  
• vertikaalne ja horisontaalne üldistatud kogemus, reaalsuse peegeldus “ST kontekstis”, mis on MUUTUV!
  
• individuaalse kogemuse kokkuvõte
  

• Määratleda professiooni, prognoosida ideede praktilist rakendatavust
  
• Akadeemiline tõsiseltvõetavus
  
• Sotsiaaltöötaja identiteedi jaoks oluline
  
• Vastutustunne - kaitsta klienti eklektikaga kaasneda võiva kahju eest
  
• Saada juhiseid, kuidas tulla toime kliendipoolse survega
  
• Täpsemalt doseerida abi
  
• Annab terminoloogia professionaalseks suhtlemiseks
  
• Aitab sotsiaaltöötajal ära tunda ja klassifitseerida oma tegevust
  

• kliendi-toimija-kohtumise konteksti (majanduslik, sotsiaalne taust jne) koostoime , üldistus, neist igaüks on SOTSIAALSELT KONSTRUEERITUD ootuste, kultuurinormide ja käitumismustrite kaudu.
  
• sotsiaalne reaalsus kujundab ning mõjutab sotsiaaltöötajat ja klienti
  
• ST ja klient on osa reaalsusest ning mõjutavad läbi INTERAKTIIVSE SUHTE omakorda reaalsust
  
• reaalsus mõjutab teooriaid
  

• individualiseerimine, isiksuse kaitse, austamise aktsepteerimine, kus inimest hoitakse lahus tema teost, osaluse aspect – koostöö kliendiga;
  
• teadmiste kasutamine, nt sotsiaalteadused, et mõista indiviidide ja organisatsioonide käitumist (sotsioloogia, psühholoogia, sotsiaalpoliitika , organisatsteooria);
  
• selekteerida klientide käitumist, sh sotsiaalseid põhjusi, keskkonda, ST ja kliendi suhet, organisatsiooni korraldust, teenuste kvaliteeti;
  
• suhe on muutuse tekkimise eeldus ja vahend; Olulised on kõik etapid: selle loomine, hoidmine, lõpetamine;
  
• organisatsioon , mis korraldab STd: kliendid, suhted, staatused , suhted teistega , funktsionaalsus;
  
• vajaduse rahuldamine, sh psühhoanalüütilised, normatiivsed, tajutud, väljendatud, võrreldavad vajadused;
  
• oluliste sotsiaalsete institutsioonide säilitamine - perekond ja kogukond ;
  
• toimetulek , toetamine ja kaitse.
  

ÜLESANDEKESKNE INDIVIDUAALTÖÖ

• Isikutevaheline konflikt
  
• Rahulolematus sotsiaalsete suhetega
  
• Raskused ametiasutustega
  
• Ei saa rolliga hakkama
  
• Otsustamis-, enesekehtestamisraskused
  
• Emotsionaalne stress
  
• Ebapiisavad ressursid
  

• klient tunnistab , võtab omaks, on täpselt määratletavad
  
• saab lahendada tegevusega, mis on lahus STja vastuvõtust
  
• tulenevad kliendi rahuldamata soovidest, kus klient on motiveeritud
  
• seotud kliendi poolt soovitud elumuutustega
  

• mõista kliendi uskumuste vastavust tegelikkusele
  
• mõista uskumuste tegelikku ulatust ja piisavust ning motiveeritust tegutsemiseks
  
• kõrvaldada vastuolusid ja moonutusi, taastada eneseusku ja adekvaatset taju läbi tegevuse
  

Beck (78),Ellis(62), - ratsionaal -emotiivne (hinnanguline) teraapiasuund

• Omada persononaalset moraalikoodeksit ehk sotsiaalne filosoofia;
  
• Tunda isiksuseteooriat;
  
• Tunda tehnikaid käitumise mõjutamiseks;
  

• eesmärke otsivad ja nende poole püüdlevad olendid,
  
• inimesed konstrueerivad ise omale reaalsuse õpitu kaudu,
  
• inimesed saavutavad oma elus kindlustunde adapteerumise kaudu, seda mõjutab ettekujutus iseendast ja tajumisest ja see aitab valise maailmaga toime tulla
  

• adapteerumine: välismaailmale reageerimine meie mina arvestades ja seega silmas pidades meie eesmärke ja püüdlusi;
  
• stabiliseerimine: meie süsteemi tasakaalus hoidmine uute sündmustega tegelemisel ja muutustes, selleks kompromissid – surve -abivajadus
  
• eesmärkide seadmine : st muutuste poole püüdlemine vastavuses seesmiste eesmärkidega
  

• kui selgelt ta eristub teistest ümbritsevatest stiimulitest
  
• kui sarnased ja lähedased on selle elemindid üksteisele ehk stiimuli kompaktsusest, terviklikkusest, homogeensusest
  
• kui pidev ja ühtlane see on ehk tema pidevusest (nii ajalises kui tugevuse mõttes)
  
• kas see on terviklik või osaline ehk inimese “häälestatusest, huvist (sotsiaalne ja ajalooline taust), taju- ja analüüsiaparaadi erksusest ning tüübist
  

• strateegiline Õ - eesmärgile jõudmiseks vajaliku info ja oskuste kogumine
  
• taktikaline Õ- adapteerumine igapäeva-elu pingetega LEPPIMINE
  
• adaptiivne Õ - enese poolt konstrueeritud reaalsuse MUUTMINE
  

• aidata kliendil oma elu kõiki tahke mõista, teadvustatuse tugevdamine, nii et kliendid muutuvad enam teadlikuks neist aspektidest oma elus, mida nad pole uurinud
  
• tähelepanu keskendumine ja teadvustatuse suurendamine neile valdkondadele, mis varjus või vastumeelsed või mida kliendid pole uurinud ja mida nad soovivad vältida
  
• ebatäpse ja segioleva tähelepanu suunamine ja fokusseerimine ehk segaduses korra tekitamine, samal ajal klientide tajust ebaolulise väljafiltreerimine ja eraldamine
  
• klientide abistamine oma keskkonna mustrite uurimisel ja selle uurimine, kuidas keskkonna mustrid neid mõjutavad, suhtest “klient - keskkond” arusaamine
  
• järskude teadvustatuse hüpete toetamine, klientide aitamine neid väljendada ja väärtustada
  
• klientidele päeviku pidamise soovitamine, nii et nad mõistaksid oma päevade pisidetaile ning nende seoseid oma mõtete ja tunnetega
  
• kodutööd ja harjutused, st soovitada regulaarseid tegevusi aja struktureerimiseks, järjestuse, korra tekitamiseks, et suurendada eristumise tugevust igapäevaelus ja panna kliendid seda harjutama
  

• Tähenduse esiletoomine – kliebdid kõnelevad laiemalt oma mõtetest ja kontseptsioonidest, nõnda, et ebajärjekindlus ja vigane mõtlemine esile tuleb
  
• Tähenduse projitseermine – kliendid näitavad, kuidas nende mõtlemine töötab. Rollimäng või siis võimalike situatsioonide detailne uurimine võimaldavad töötajal näidata, kuhu viivad probleemid mõtlemises. Tähtis on vältide seletusi nõudvate küsimuste esitamist kliendile, sest see võib viia ainult uute eneseõigustusteni. Selle asemel tuleb esitada küsimusi – mis juhtub kui…?
  
• Dialektiline esitlus loob olukorra, milles kliendil muutub võimatuks teatud vaadete säilitamine. Töötaja paneb kliendi kaaluma alternative , mis on samavõrd probleemsed, ja viib ta sel moel lähemale sobivale kompromissile.
  
• Käsitlusviisis vahetamine – aidatakse kliendil näha tegutsemise alternatiivseid võimalusi. See annab inimesele uusi mõtteid ja aitab näha muutuse võimalikkust – asjad ei pruugi olla, nagu nad on.
  

• rollimängu kaudu: analüüsida vigast mõtlemist - halbu tagajärgi, mis juhtub, kui…
  
• dialektilise eituse kaudu teha valikuid kliendil alternatiividest, sh teistlaadi käitumise ettekujutamine/vahetamine
  
• muutusega kaasneva ekistentsiaalse hirmu ületamine läbi tugeva motiivi
  

• teha sotsiaalabi kättesaadavaks (töökorraldus, eelarvamused )
  
• sotsiaalsed jõud mõjutavad probleemilahendust ja seetõttu on vaja abivõimalust pakkuda samas keskkonnas
  
• vajadusel keskkonna kohandamine (hoiakud) või vahetamine
  
• mitte probleemid, vaid lahendused on olulised, seetõttu peab esmase probleemi lahendusviis mitte looma uusi probleeme vaid leidma paremaid lahendusi
  
• alustama peab kliendi tasemelt, aktsepteerima tema autonoomsust
  
• töötaja rolliks on soodustada õppimist ja muutumist, olla giid
  
• kasuta tuleks kliendile omast õppimisstiili, väärtusi ja tegevusi
  
• kliendid tuleb ette valmistada riskiks ja ebakindluseks, mis muutusega kaasnevad
  
• õppimise kui elamise viisi õpetamine, et seda kasutada ka mujal
  
• uurida ja tõsta kliendi motivatsiooni, toetada kliendi lootust edule
  
• olla selge ja avatud vahendamaks hirme riskide ees, luau kliendile keskkond, kus ta saaks vajadusel riskeerida
  
• reageerida kohe peastressorile või rasketele olukordadele, mis tekitavad kliendis hirmu
  
• sõlmi leping kliendiga
  
• anna nõu, juhenda ja suuna klienti tegevuste läbiviimisel, tundes keskkonda tead rohkem
  
• loo praktiseerimise ja harjutamise võimalused
  
• kindlusta kliendi turvalisus ja stabiilsus
  
• anna kliendile realistlikku lootust
  
• kliendi autonoomia tagamine, mis on igaühe põhivajadus
  

• õppimispuuded: mitte piiratud loomuliku võimekuse, vaid piiratud võimaluste tagajärjel;
  
• vähene enesekontroll , impulsiivsus: pole õppinud kaalutlema enne reageerimist, puuduvad probleemilahendusoskused või toimetulek frustratsiooniga;
  
• konkreetne mõtlemine vs abstraktne - puudub empaatiavõime, raskused koolis üldistamisel, järelduste tegemisel. Vähe fantaasiat. Ei suuda moraalselt otsustada;
  
• kognitiivne rigiidsus : kitsas , paindumatu mõtlemine, suletud ideedele, partneri seisukohtadele, võimetus muuta vaatenurka, madal sressitaluvus;
  
• eksternaalsus, käitumise põhjused väljaspool-jõetus end ohjata . Pingutamine pole motiveeritud;
  
• suhtlemisraskused , ei taju probleemi kujunemist, ei pinguta selle vältimiseks;
  
• egotsentrilisus ja enesekesksus, raskus olla rollides, pidada leppeid, mõista ootusi
  
• väärtused ja enesekasu;
  
• kriitiline mõtlemine, riski ja tasu vahekorra hindamine. Oma soovide analüüsi asemel nende aktsepteerimine.
  

IV. KÄITUMUSLIKUD MUDELID

Thomas (1968, 1971 ) USAS-s ja Jehu (1967, 1972) Inglismaal olid esimesed, kes tõlgendasid psühholoogiaalast kirjandust sotsiaaltöö jaoks, kuigi väiksemaid katsetusi tehti ka juba 1950tel aastatel. Teistest autoritest võib nimetada veel sotsiaalse õppimise meetodite edendajaid Scwartz ja Goldiamond (1975), Sheldon (1982), Hudson ja Macdonald (1986) ja kognitiivse õppimise meetodite esindajaid ( Jackson ja King 1982).

Väga oluline on kliendi nõusolek, kuna tegemist on käitumuslike tehnikate õpetamisega ning seetõttu on õpetajal suur vastutus ja ka võimalus enda võimu peale suruda ning seetõttu on eetika siin pidevalt tähelepanu keskpunktis , sest kõiki tehnikaid saab halbades kätes vääralt kasutada. Kui kliendid võtavad vastu otsuse, et nad soovivad muutust, mida on võimalik saavutada käitumuslike meetoditega, siis nad peavad saama usaldada terapeuti. Mõningatel juhtudel, nt töö sundkliendiga, toimub käitumise muutmine sotsiaalsete eesmärkide nimel, kuid see toimub ikkagi kooskõlastatult kliendiga.

Käitumuslikud lähenemised sotsiaaltöös: Fischer ja Gochros (1975)

Tegemist on positivistliku teooriaga. Käitumuslik sotsiaaltöö toetub õppimisteooriale, mis erinevalt psühhodünaamilisele teooriale keskendub jälgitavale käitumisele ning lähtub enamasti üksikjuhtumi eksperimentaalsest ülesehitusest, kus soovitava käitumise täpsele formuleerimisele järgneb planeeritu mõõtmine, kui tihti see käitumine esineb lähtemomendil. Sellele järgneb sekkumine, kus mõõdetakse omakorda soovitava käitumise esinemissagedust ning vajadusel pöördutakse tagasi algusesse.

• Vastu- ehk klassikalist tingimist (stiimul- reaktsioon lähenemist)
  
• Operantset tingimist
  
• Sotsiaalset õppimist
  

Vastutingimine käsitleb käitumist, mis tekib vastusena stiimulile (isik, situatsioon, sündmus jm). Tingimine on protsess, mille kaudu käitumine omandatakse, st seotakse lühemaks või pikemaks ajaks stiimuliga. Kui vastus stiimulile on ära õpitud, on ka käitumine modifitseeritud . Samas paljud käitumisviisid on tingimatud, nt tingimatud refleksid. Vastutingimine püüab luua soovitavaid reaktsioone teatud stiimulitele, mis võistleksid ebasoovitavate reaktsioonidega. Kõige enam kasutatud vastutingimise tehnika on süstemaatiline desensiviseerimine, kus kliendile õpetatakse lõdvestumise praktilisi võtteid või pakutakse talle muid isikliku toetuse viise. Seejärel esitatakse talle ettevaatlikult ebasoovitav stiimul, kasutades ärevuse tekkimise vastu võitlemiseks lõdvestust või mud toetust. Nt enesekindluse treening koolihirmude puhul, laste enureesi puhul või seksuaalteraapias.

Operantne tingimine tegeleb laiema käitumisviiside ringiga , nt käitumisega, mis opereerib keskkonnaga ja seda saab kasutada keeruliste ning väljamõeldud käitumisviiside puhul (vastutingimine tegeleb automaatsete reaktsioonidega). Operantne tingimine keskendub käitumise tagajärgedele. Midagi juhtub (eelnev sündmus: A), mis vallandab käitumise: B, mille tagajärjeks on käitumise tulemus: C. Töötaja peab kontrollima asjaolusid, mis mõjutavad seoseid käitumise ja selle tagajärgede vahel, tugevdades või nõrgendades käitumist (positiinve või negatiivne kinnitus soovitud või ebasoovitavale käitumisele, mis vähendab ebasoovitava käitumise esiletulekut). Positiivne tähendab alati millegi tegemist ja negatiivne millegi ärajätmist ja mõlemat võib kasutada ka üheaegselt. Tehnikana saab kasutada ka kustutamist, mis tähendab käitumise ja selle tagajärje vahelise seose eemaldamist.

Positiivne kinnitamine on tavaliselt eelistatud tehnika. Samas erinevaid kliente mõjutavad erisugused kinnitused ja seetõttu on oluline olukorra eelnev hindamine, sündmuste ja tegevuste defineerimine , käitumisviiside fikseerimine ja tagajärgede detailne kirjeldamine.

Kinnitajad

• toimivad automaatselt ja kliendid ei pea neist aru saama.

• tuleb rakendada püsivalt pärast olulist käitumist nõnda, et neid seostataks soovitava käitumisega

• kinnitajaid peab kasutama nii sagely ja nii tugevalt kui võimalik ilma liiale minemata ja klienti küllastamata

• võivad olla välised (primaarsed, nt toit, valu vähendamine või ka sekundaarsed, nt materiaalsed, sotsiaalsed, tegevused) või seesmised (tundmused, nt rahulolu, uhkus jt)

Kõiki kinnitajaid võib kasutada ka koos. Suuremad käitumismuutused tuleb jaotada väiksemateks sammudeks ja selleks tuleb välja töötada kinnituste plaan. Kui käitumine on omandatud, võib kinnitused peatada või mitte iga kord neid anda.

Sotsiaalne õppimine on käitumusliku töö kolmas lähenemisviis ( Bandura 1977), kus enamasti õpitakse oma kogemusi tajudes ja nende üle mõeldes, samuti õpitakse matkides teisi enda umber. Põhiliseks protsessiks on modelleerimine (Hudson ja Macdonald 1986), kus:

• Inimene näeb kedagi sooritamas mingit tegevust ja paneb seda tähele

• Vaatlejal tekib mote või ta kodeerib oma meeles selle, kuidas käitumist sooritatakse (k.a harjutamine kas tegelikult või kujutluses)

• Vaatleja määratleb olukorrad, milles käitumine ilmneb, ja paneb tähele selle tagajärgi

• Kui tekib sobiv situatsioon, kordab vaatleja käitumist vastavuses seda moodustanud mõttega.

Modelleerimine peaks sisaldama järgmisi omadusi:

• Mudeli esitaja peab olema kliendi suhtes oluline, et köita tema tähelepanu

• Mudeli esitaja käitumine peab olema edukas ja seda peab kinnitama erinevatel viisidel

• Kliendid peavad nägema sarnasusi enda ja mudeli esitaja vahel

• Klientidel peaks olema võimalus harjutada käitumist kiiresti selle nägemise järel

• Käitumise kinnitamine aitab sellel püsima jääda

Töötaja peaks:

• Selgelt defineerima käitumise ja kindlustama kliendi tähelepanu

• Esitama selle ise või korraldama selle esituse

• Palum aklienti käitumist kopeerida või harjutada

• Andma tagasisidet või kinnitust ja kui vaja, uusi harjutusi

Käitumuliku sotsiaaltöö põhiliseks eesmärgiks on soovitava käitumise sageduse tõstmine ja ebasoovitava vähendamine nii, et inimesed käituksid sobivalt teatud sotsiaalsete sündmuste mõjul, mis suurendab nende võimalusi elada täiuslikku ja õnnelikku elu.

Käitumuliku sotsiaaltöö puhul on oluline täpne vaatlus ja üleskirjutamine (päevikud, kaardid, kella ja/või arvuti seaded , graafikud ) ja pidev protsessi hindamine (inimeste, kohtade , aegade ja situatsiooni tundmaõppimine) ning seejärel probleemi hindamine ning lahenduste ja konkreetsete tegevuste valik. Tegevuste valik sõltub kliendi võimetest, kogemustest ja võimalustest, samas kergemini muudetav käitumine seatakse esimesele kohale. Kliendi sotsiaalse elu jaoks olulisemad käitumisviisid peaksid saama selge eelistuse ja sekkumise tegevussammud on järgmised:

• Mediaatorite leidmine ja hindamine ( toetav isik muutumise protsessis, nt pereliige, sober jmt)

• Parima sekkumiskoha valimine

• Algseisundi andmete kontrollimine ja analüüsimine

• Oluliste vallandavate sündmuste ja tagajärgede määratlemine

• Lõpp- ja vahe-eesmärgid

• Plaan ja kasutatavad tehnikad

• Kinnitajate valimine

• Andmete kogumine ja edu kontrollimine ning sellele vastav tegevuse muutmine

Käitumuslikke tehnikaid saab kasutada ka grupitöös, nt alkohoolikud, õigusrikkujad, koolist väljalangejad jt.

Käitumuslikke tehnikaid saab kasutada ka hooldekodutöös, nt märgimajanduse tehnika rakendamine, kus asutuse töötajad lepivad kokku kinnitamist vajavate käitumisviiside loetelu suhtes ning teatud ajavahemiku jooksul vajalikul viisil käitumise või mingi käitumise teatud arv kordi sooritamise eest antakse mingi mark. Kliendid koguvad neid märke ja vahetavad neid soovitud asjade või privileegide vastu (nt märgilise hinnakirja alusel).

Sama käitumuslikul mudelil baseeruvat märgisüsteemi kasutatakse ka lasteaedades ja koolides .

V.KRIISISEKKUMINE

• läbi taaskohanemist soodustavate praktiliste ülesannete sooritamise ja/või
  
• kriisi tekitatud emotsionaalsete reaktsioonide läbielamise kaudu
  

• iga inimese, inimeste grupi, organisatsiooni elus esineb kriise (nt kaotuskriis “Estonia” huku järel),
  
• selle vallandab ohtlik sündmus või raskuste jada (ettearvatavad või ootamatud),
  
• kaitsmatuse tunne peale kaotusi,
  
• kriisiga toimetulekuks on vajalik leida tasakaal,
  
• kokkuvarisemise ennetamiseks,
  
• tasakaalu taastamiseks vanad meetodid + uute õppimine,
  
• igale ebaõnnestumisele järgneb pinge ja stress
  

• väljatõrje
  
• projektsioon : soovimatu mõte seotakse mõne teise isiku või asjaga
  
• sublimatsioon : tungi surve (libido) ning energia suunatakse muule tegevusele (N: tõrksa taltsutus)
  
• ratsionaliseerimine: kujundatakse välja vastuvõetavad põhjendused kui tõelised põhjused on mittevastuvõetavad ja välja tõrjutud
  

• planeeritud keskkonnateraapia
  
• miljööteraapia
  
• terapeutilised kogukonnad (mitteformaalsed, kogukondlikud kohtumised, grupikohtumiste teraapiad, ühine töö kogukonna huvides)
  

• Progressiivne positsioon – sotsiaaltöö on muutuste positiivne toetaja, sotsiaaltöötajad on kollektiivsete aktsioonide ja teadlikkuse tõusu soodustajad, airdates seeläbi kaasa muutustele (Galper 1980, Bailey ja Brake 1975)
  
• Reproduktiivne positsioon – sotsiaaltöötajad on klassikontrolli esindajad (riigi poolt palgatud ametnikud), kindlustades kapitalistlikus ühiskonnas töölisklassi rõhumise (Skenridge ja Lennie 1971)
  
• Vastuoluline positsioon – sotsiaaltöötajad on ühtaegu kapitalistliku klassikontrolli esindajad ja ka klassiühiskonna õõnestajad (teavitavad ja jõustavad kliente airdates kaasa kapitalistliku ühiskonna kukutamisele) (Corrigan ja Leonard 1978)
  

• Seletusviisid probleemidele on liiga individuaalpsühholoogilised, kalduvad süüdistama ohvrit ja see kallutab tähelepanu kõrvale sotsiaalsetest oludelt
  
• Keskendub privaatselt probleemidega klientidele ja jätab kõrvale suure hulga samade probleemidega inimesi, kes pole kliendid, kuid kes saaksid olla kaasatud prbleemide lahendamisse
  
• Tugevdab ja järgib kapitalistlikku rõhuvat sotsiaalsetr korda
  

• Abiasutusel on piiratud või killustatud rollid, mi teevad võimatuks tegeleda klientide probleemidega terviklikult ja kogu sotsiaalsete probleemide hulgaga, millega tuleb toime tulla
  
• Abiasutuste finantseerimine piirab nende käsutuses olevaid ressursse ning teostab kontrolli seniste lahenduste suhtes, mis on vastumeelsed finantseerijatele, abiaasutuste avalikud/riiklikud ja korruptiivsed rolled kallutavad neid ühiste arvamuste poole, mis on sarnased ühiskonnas valitsevate konventsionaalsete vaadetega
  
• Abiasutuste hierarhiline ülesehitus ja bürokraatlik organisatsioon kalduvad enda suhtes ettevaatlikkusele ning kinnistavad reeglite ja konventsioonide aktsepteerimist
  
• Juhtkomiteed ja avalikud/riiklikud organid , kes peavad vastutama abiasutuste poliitika eest, näivad koosnevat inimestest, kes esindavad või aktsepteerivad kehtivat süsteemi, mitte rõhutud või ebasoodsas seisundis olevate kogukondade klientidest või esindajatest
  
• Sotsiaaltöö professionaliseerumine viib selleni, et sotsiaaltöötajatele omistatakse status, sissetulek ja mud erialaga kaasnevad hüved, millega toetatakse nendepoolset status quo aktsepteerimist ja nende tegevust igasuguse probleemistiku kriitilise analüüsi tagasilükkamist.
  

• Mõlemad aktsepteerivad seda, et ühiskond aitab kaasa isiklike probleemide tekkimisele,
  
• mõlemad näevad suhet inimese ja ühiskonna vahel transaktsionaalsena (interaktiivne, vastastikune)
  
• mõlemad taotlevad kliendi autonoomiat
  
• mõlemad hindavad arusaamist, et kliendid võiksid mõista oma olusid olukorra muutmiseks
  

• kollektiivsed aktsioonid (tegevus ühingutes, poliitiline aktiivsus),
  
• individuaalne töö kliendiga (suunaga kliendi matriaalse olukorra parandamisele koostöös organisatsioonidega, tööle rõhumise ja ebavõrdsuse vastu, kaitstes klienti ja austades kliendi vajadusi)
  

• Töötada kollektiivselt koos kolleegidega, ühendades tegevuse, eriti kogukonna tasemel, töölisklassi ühiste aktsioonidega kogukonnagruppides ja ametiühingutes
  
• Luau koostöö ja teadlikkuse tõstmise elemente perekonnaelus, kujundades selle heade isiksuslike kogemuste saamise kohaks, mis oleks vastuolus kapitalistliku ühiskonna võõrandumise ja isoleeritusega
  
• Aidata perekonnal toime tulla turu tarbimisühikuks olemise tagajaärgedega ja roolide eraldamisega perekonnas, mis tuleneb tööjõuturu poolt tekitatud aurvest
  
• Aidata leida perekonnal sotsiaalsete mustrite muutusi fikseeritud pereideaali saavutamise asemel
  
• Aidata perekonadel kollektiivselt toime tulle nende rõhumisega kapitalistliku ühiskonna poolt, keskendumata individuaalsetele probleemidela, laste käitumisele või naise rollile (et nad ei ole sotsialiseeritud või pole head emad või koduperenaised vastavalt kapitalismi ootustele)
  
• Mõista perekonnaliikmete tööelu tähendust elukorralduse suhtes perekonnas endas
  
• Mõista perekonflikte ootuspäraste sotsiaalsete suhete analüüsi abil, nt põlvkondadevahelised vaidlused laste väärtushinnangute kujundamisel ja tööjõuturu küsimustes
  
• Aidata klientidel mõista ja avada nende jaoks peresuhete kaudu laiemaid sotsiaalseid konflikte ja vastuolusid, eriti koos eakate inimestega analüüsides töölisklassi kogemusi kogukonnas saavutamaks omaenese seisukoht kogemuste suhtes, mis on neid praeguse olukorrani viinud. Eakate isolatsiooni vältimine on oluline
  

• Ettevalmistamine – info naisklientide vajadustest ja ressurssidest, toeta naisi toetuse ja ressursside taotlemisel;
  
• Kujunda naisekeskse praktika printsiipe – kasuta naiste kogemusi ressursina, kasuta naiste gruppe, julgusta naisi tunnetama kontrolli oma elu ja käitumise üle;
  
• Kujunda meetodid sole vastavaks – kohanda teooriaid nii, et need julgustaksid naisi, mitte ei halvustaks neid, väldi stereotüüpe ja seksistlikku keelekasutust, väldi rõhumist, arenda gruppe;
  
• Seo kliendid abiasutustega, mis on keskendunud naiste vajadustele – toeta võrdsete võimaluste poliitikat, loo abiasutusi naistele;
  
• Kaasa naisi abiameti otsuste tegemisse ja poliitika kujundamisse – loo esinduse struktuur
  
• Loo feministliku tegevuse koodeks – raja naiste grupid ja väljaõpe