kognitiivse arengu lagi; formaalse mõtlemise ja arengu käigus on tähtis ka sugu. 13. Võgotski lähenemine mõtlemine ja keel arenevad lapsel eraldi, alguses mõtleb laps keelt kasutamata ja sellega rööbiti toimub ka keeleline areng, hiljem need seonduvad. 14. Eriksoni astmed: 1) Usaldus ja usaldamatus 2) Autonoomia või kahtlemine ja häbi 3) Initsiatiiv või süü 4) Edukus või alaväärsus 5) Identsus või rolliähmasus 6) Intiimsus või isolatsioon 7) Generatiivsus või stagnatsioon 8) Integraalsus või meeleheide. 15. Mehe ja naise erinevus: naistel on paremad keelelised oskused, meestel on palju parem ruumiline mõtlemine. Meestel kujuneb arusaam endast kui sõltumatust minast, naistel aga vastastikku sõltuvast minast. Meehed on otsekohesemad ja kindlamad. Mõisted: stagnatsioon-seiskumine paigalseis. Generatiivsus - areng,edasi liikumine,loomine. Identsus samastamine. Autonoomia - iseseisvus sõltumatus
gruppidesse Varane Lähedus/ Sügavad ja Sõbrad ja Võime kogeda täiskasvanuiga isolatsioon kestvad suhted austajad, armastusst end konkurents ja siduda ja jagada. koostöö Täiskasvanu iga Generatiivsus/ Produktiivne ja Jagatud töö ja Võima kogeda stagnatsioon loominguline ühine armastust end tegevus majapidamine siduda ja jagada vanadus Terviklikkus, Tagasivaade ja Inimkond ja Rahuldustunne, lootusetus hinnang elule suguvõsa surma
Imikuiga ei mäleta, sest puudub seostatud kõne, seoseid närvirakkude vahel vähe, puudub mina- tunne. Psühhosotsiaalne areng(Erik H. Erikson): 1.Usaldus või usaldamatus 0-1 eluaastad 2.Autonoomia või kahtlemine ja häbi 1-3 a. 3.Initsatiiv(algatuslikkus) või süü 4-5 a. 4.edukus või alaväärsus 6-11 a. 5.identsus või rolliähmasus varane noorukiiga 6.intiimsus või isolatsioon hiline noorukiiga 7.generatiivsus või stagnatsioon täiskasvanuiga 8. integraalsus või meeleheide hiline täiskasvanuiga Teadvuse seisundid: Iseeneselikud (ärkvelolek ja uni/unenäod) Tahtlikult esile kutsutud seisnundid(meditatsioon, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, uimastitest tingitud seisundid) Unehäired: *unetus *kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehks narkolepsia- päeva jooksul 10-15 mins teadvusekaot. *uneapnoe- une ajal tekkiv hingamise katkestus *unesrände(kuutõbi)
10. Hiline täiskasvanuiga 60 aastane ja vanem. Eriksoni panus inimese arengu määratlemisele. Eriksoni kuulsaim teooria on Freudi tasemete teooria edasiarendus. Tema arvates toimub areng epigeneetilise printsiibi järgi. See tähendab, et meie areng läbib aja jooksul kaheksa faasi: 1. Usaldus või usaldamatus 2. Autonoomia või kahtlemine ja häbi 3. Initsiatiiv või süü 4. Edukus või alaväärsus 5. Identsus või rolliähmasus 6. Intiimsus või isolatsioon 7. Generatiivsus või stagnatsioon 8. Integraalsus või meeleheide Piaget'i panus inimese arengu määratlemisesse. Jean Piaget on loonud arengupsühholoogia teooria. Selle kohaselt läbib lapse kognitiivne areng neli staadiumi: 1. Sensomotoorne staadium - sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni. 2. Operatsioonieelne staadium - 3. kuni 7. eluaastani. 3. Konkreetsete operatsioonide staadium - 7. kuni 12. eluaastani. 4. Formaalsete operatsioonide staadium - 12. eluaastast alates.
Kui lapse tehtust ei peeta lugu, tekkib tal alaväärsus tunne. 5. identsus või rolliähmasus varane noorukiiga. Saavutatakse füüsiline küpsus, saadakse iseseisvaks. Tähtis saada aru kes ma olen? Kui tal ei kujune välja terviklik ego-identsiteet, siis jääb tema identsus ähmaseks. 6. intiimsus või isolatsioon hiline noorukiiga. Eduaks etapp siis, kui nooruk loob lähedase sideme teise inimesega, kui mitte, või areneda üksinud ja isoleeritustunne. 7. Generatiivsus või stagnatsioon täiskasvanuiga. Generatiivsus seostub järgmise põlvkonna kasvatamisega. Need kes ei leia sellist tegevust, valivad sageli endassesulgumise tee, mis toob kaasa stagnatsiooni. 8. integraalsus (terviklikkus) või meeleheide hiline täiskasvanuiga. Inimene vaatab sageli elule tagasi. Võib leida, et elul on olnud tähendus, on rahul. Võib tunda vastupidist, see inimene jõuab püsiva meelehetie seisundini. Mehe ja naise erinevused
d) LATENTNE 6-14a-sotsialiseerumine, seksuaalsete koha pärast reaalmaailmas. Samastumine-eristumine. ihade maha surumine, fantaasiad muutuvad 6. 19/20-30a- INTIIMSUS-ISOLATSIOON- sõbrad, armastatu teadvustatumaks, samastumine samasoolisega 7. 30-40a GENERATIIVSUS-STAGNATSIOON-kodu, töö- kas e) GENITAALNE 14-20a- adekvaatne seksuaalsus, olen oma elueesmärgid täitnud; vajadus hoolitseda kellegi eest identifitseerimine vastassooga, KES MA OLEN? 8. 40-... - AHASTUS-EGO-TERVIKLIKKUS-lähedased, MAHLER Sündides laps EIKEEGI, valmis mina pole
küsimusele - Kes ma olen? Noor kahtleb paljus - kelleks tahab saada, oma seksuaalsuses jne. Kui nooruk suudab oma rollid tervikuks siduda, kujuneb välja terviklik ego-identiteet. Kui ta ei oska ühendada oma elu eri külgi, siis jääb tema identsus ähmaseks. 6. Intiimsus või isolatsioon hiline noorukiiga See etapp läbitakse edukalt eeldusel, et nooruk loob lähedase sideme teise inimesega. Kui ta seda luua ei suuda, võib tal areneda üksindus- ja isoleeritustunne. 7. Generatiivsus või stagnatsioon täiskasvanuiga Generatiivsus seostub järgmise põlvkonna kasvatamise ja juhendamisega. Mõeldud on nii laste kasvatamist kui laiemaid ettevõtmisi, milles osaletakse ja mille kaudu järgmist põlvkonda mõjutatakse (nt õpetamine, poliitika). Need, kes endale sellist tegevust ei leia, valivad sageli endassesulgumise tee, mis toob kaasa stagnatsiooni. 8. Integraalsus (terviklikkus) või meeleheide hiline täiskasvanuiga Inimene vaatab tihti elule tagasi
tehtud tööde eest või lapsest ei peeta lugu, tekitades alaväärsustunde 5) Identsus või rolliähmasus (varane noorukiiga): Enda leidmine, terviklik ego-identiteet 6) Intiimsus või isolatsioon (hiline noorukiiga): Eeldus, et noor inimene loob lähedase sideme teise inimesega, võib areneda üksindus või isoleeritustunne 7) Generatiivsus või stagnatsioon (täiskasvanuiga): Järgmise põlvkonna soetamine või endassesulgumine, stagnatsioon 8) Integraalsus või meeleheide (hiline täiskasvanuiga): Elule tagasi vaatamine, rahulolu iseendaga või rahulolematus, meeleheide. 19. Teadvuse seisundid: ärkvelolek, uni, meditatsioon, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, uimastid, depressandid, stimulandid, hallutsinogeenid 20
Edukus v. Alaväärsus vanemate poolne julgustus alustatud asjade äralõpetamiseks, kui lapse tehtust ei peeta lugu võib tekkida alaväärsus Identsus v. Rolliähmasus nooruk suudab oma rollid ühiskonnas ühtseks siduda, selle tegemate jättmisel võib jääda identsus ähmaseks Intiimsus v. Isolatsioon nooruk suudab luua lähedasi sidemeid teistega, vastasel korral võib tekkida üksindus ja isoleeritus tunne Generatiivsus v. Stagnatsioonjärgmise põlvkonna kasvatamine ja juhendamine, kui sellist tegevust ei leita, võib inimene endasse tõmbuda ja tõrjuvaks muutuda Integraalsus v. Meeleheide tagasi vaadates elule, peaks inimene leidma, et see on olnud väärtuslik ja õige, kui aga tundub, et elu on valesti elatud,võib see viia meeleheiteni 8. Maslow vajaduste hierarhia Füsioloogilised vajaduseseksuaal,vee,toidu,unevajadused
ROLLIÄHMASUS (12.-18. ELUAASTA): SAAVUTATAKSE FÜÜSILINE KÜPSUS JA SAADAKSE ISESEISVAKS; KUI NOORUK SUUDAB OMA ROLLID TERVIKUKS SIDUDA, KUJUNEB TAL VÄLJA TERVIKLIK EGO-IDENTITEET, KUI TA EI OSKA ÜHENDADA OMA ELU ERI KÜLGI, JÄÄB IDENTSUS ÄHMASEKS; 6) INTIIMSUS VÕI ISOLATSIOON (18.-30. ELUAASTA): ETAPP LÄBITAKSE EDUKALT, KUI NOORUK LOOB LÄHEDASE SIDEME TEISE INIMESEGA, KUI TA SEDA LUUA EI SUUDA, VÕIB ARENEDA ÜKSINDUS- JA ISOLEERITUSTUNNE; 7) GENERATIIVSUS VÕI STAGNATSIOON (30.-60. ELUAASTA): JÄRGMISE PÕLVKONNA KASVATAMINE JA JUHENDAMINE; INIMESED , KES SELLIST TEGEVUST EI LEIA, VALIVAD ENDASSESULGUMISE TEE, MIS TOOB KAASA STAGNATSIOONI; 8) INTEGRAALSUS VÕI MEELEHEIDE (60.-60+): INIMENE VAATAB ELULE TAGASI; VÕIB LEIDA, ET ELUL ON OLNUD TÄHENDUS JA TUNNETADA ISEENDAGA RAHULOLU, KUI TUNNEB VASTUPIDIST (ELU ON ELATUD VALESTI, AGA PARANDADA ON HILJA), JÕUAB INIMENE PÜSIVA MEELEHEITE SEISUNDINI
Tekib küsimus: mis on mu elu ülesanne? Vaimse ülesandega inimesed jõuavad alles nüüd oma õigele rajale. 13. Mis toimub arengus varasemas keskeas? 20-ndate lõpust algab uus faas- organisatoorne, tuleb hoolitsed edasimineku eest. Umbes 30a. tehakse esimene bilanss (tagasivaade). Meestel üha suurenev soov tõestada oma organisatoorseid võimeid võimupositsioonil. Psüühiline pilt enesest on kindlam. Oht muutuda egoistiks. Peamine kriis- generatiivsus vs stagnatsioon: kas olen loov, lähen edasi või siis stagneerun. 14. Nimeta põhilised isiksuse patoloogiad. Ärevushäired- foobiad, hirmud. Identiteedi häired- isiksuse kahestumine ( üks hetk keegi, teine hetk keegi teine) Meeleoluhäired- depressioon (pikaajaline masendus) Maniakaal- depressiivne seisund (ebaloomulik lõbusus vaheldub depressiooniga ja vastupidi) Skisofreenia- luulud, paranoia, hallutsinatsioonid. Isiksuse häired (ei ole haige aga pole ka terve) 15
Keskkond määrab palju. Ta väidab, et inimene on ühiskonna produkt. Eriksoni kuulsaim teooria on Freudi tasemete teooria edasiarendus. Tema arvates toimub areng epigeneetilise printsiibi järgi. See tähendab, et meie areng läbib aja jooksul kaheksa faasi: 1. Usaldus või usaldamatus 2. Autonoomia või kahtlemine ja häbi 3. Initsiatiiv või süü 4. Edukus või alaväärsus 5. Identsus või rolliähmasus 6. Intiimsus või isolatsioon 7. Generatiivsus või stagnatsioon 8. Integraalsus või meeleheide Progress läbi iga faasi sõltub osaliselt sellest kui hästi meil eelmistes faasides läinud on. Umbes nagu punguv õis, mille õitsmise etapid on looduse poolt paika pandud, samas kui me aga loodusega vastuollu läheme, näiteks punga enneaegselt avades, rikume me kogu lille arengu. Iga tasemega käivad kaasa sotsiaalsed ülesanded. Kuigi Erikson nimetab neid Freudi järgi kriisideks,
viima,areneb töökus ja ettevõttlikus,kui koheldakse kui tüütajat,tekib süütunne,siis ei suuda lapsed tegevust nautida 5.Identsus või rolliähmasus varane noorukiiga;füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks;otsitakse vastust küsimusele ,, Kes ma olen?"; kui ei oska ühendada elu eri külgi,jääb tema identsus ähmaseks. 6.Intiimsus või isolatsioon hiline noorkuiiga;eeldus,et noor loob lähedase sideme teise inimesega;kui ei suuda luua,areneb üksildus-ja iseleeritustunne 7. Generatiivsus või stagnatsioon täiskasvanu iga;Generatiivsus seostub järgmise põlvkonna kasvatamise ja juhendamisega;kui ei leita tegevust,mis mõjutaks põlvkonda võib tekkida endassesulgumise tee,mis toob kaas stagnatsiooni. 8. Integraalsus(terviklikkus) või meeleheide hiline täiskasvanuiga;vaadatakse tihti elule tagasi;leiab,et elul on olnud tähendus ja tunnetab iseendaga rahulolu või vastupidi kogu elu on elatud ja valesti ja parandada on hilja.
Kui mitte, võib tekkida kujutlus, et ta ei suuda midagi hästi teha. ·Identsus või rolliähmasus -varane noorukiiga. Saavutatakse füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks. Peab kahtulesed selgeks saama. Kes ma olen? Kui rollid paigas, kujuneb välja terviklik ego-identiteet, kui ei, jääb identsus ähmaseks. ·Intiimsus või isolatsioon - hiline noorukiiga. Nooruk loob lähedase sideme teise inimsega, kui ta seda luua ei suuda, võib tekkida üksildus ja isoleeritustunne. ·Generatiivsus või stagnatsioon - täiskasvanuiga. Laste kasvatamine, õpetamine, järgmise põlvkonna mõjutamine. Kui seda ei tehta, võib tulla stagnatsioon. ·Inteapaalseis või meeldeheide - hiline täiskasvanu iga. Ta peab leidma rahulolu iseendaga, kuid võib tunda ka vastupidist. See inimene võib jõuda püsiva meeleheite seisundini. 10.Abraham Maslow vajaduste hierarhia. Alates suurimast(püramiid) alt üles. ·bioloogilised vajadused- söömine, hingamine, WC, magamine jne
identiteet. Kui ta ei oska ühendada oma elu eri külgi, siis jääb tema identsus ähmaseks. 2. Intiimsus või See etapp läbitakse edukalt eeldusel, et nooruk loob lähedase isolatsioon sideme teise inimesega. Kui ta seda luua ei suuda, võib tal areneda hiline noorukiiga üksindus- ja isoleeritustunne. Generatiivsus seostub järgmise põlvkonna kasvatamise ja 3. Generatiivsus juhendamisega. Mõeldud on nii laste kasvatamist kui laiemaid või ettevõtmisi, milles osaletakse ja mille kaudu järgmist põlvkonda stagnatsioon mõjutatakse (nt õpetamine, poliitika). Need, kes endale sellist täiskasvanuiga tegevust ei leia, valivad sageli endassesulgumise tee, mis toob kaasa stagnatsiooni. 4. Integraalsus Inimene vaatab tihti elule tagasi. Ta võib leida, et tema elul on olnud
vaimne töötlemine. Erik Erikson. on psühhosotsiaalse arenguteooria looja. Eriksoni kuulsaim teooria on Freudi tasemete teooria edasiarendus. Tema arvates toimub areng epigeneetilise printsiibi järgi. See tähendab, et meie areng läbib aja jooksul kaheksa faasi:Usaldus või usaldamatus, Autonoomia või kahtlemine ja häbi, Initsiatiiv või süü, Edukus või alaväärsus, Identsus või rolliähmasus, Intiimsus või isolatsioon, Generatiivsus või stagnatsioon ja Integraalsus või meeleheide
Jean-Jacques Rousseau kõik on võrdsed ja sünnipäraselt head. Inimühiskond rikub last. Lapse sünnipärased omadused peavad olema vabalt tagatavad ta peaks saama vabalt areneda. Lastele ei tohi peale suruda täiskasvanulikke teadmisi. Lapse mõistust tuleb hoida nii kaua laisana kui võimalik. Erik Erikson Usaldus või usaldamatus Autonoomsus või häbi ja kahtlus Initsiatiiv või süü Usinus või alaväärsus Identiteet või rollisegadus Intiimsus või isolatsioon Generatiivsus või stagnatsioon Ego terviklikkus või ahastus Biheviorism. 1909 inimkäitumise põhjus on õppimine ja tingimine. Ükski omadus ei ole kaasasündinud. Egotsentrism maailma nägemine iseenda positsioonilt, võimetus teha vahet iseenda ja teiste võimalikel perspektiividel. Naiivne realism võimetus eristada maailma oma psüühikast. Kalduvus näha psühholoogilisi sündmusi nii nagu need omaksin füüsilist eksistentsi.
Intiimsus ja solidaarsus/isolatsioon (varajane täiskasvanuiga) Inimesed õpivad sel perioodil väärtustama lisaks iseendale ja "meid", sest alustavad uut eluetappi, mis eeldab ühistegevust ja ühist riski. Need, kes suudavad allutada oma egoistlikke huve ja arendada vastastikku võrdväärset ühistegevust, tunnevad end isoleerituna. seotud sõprade, seksuaalpartnerite, võistlus-ja koostööpartneritega; (minetada ennast, leida end teises) · Täiskasvanuiga. Generatiivsus/stagnatsioon (küps täiskasvanuiga). Iga annab võimalusi loominguliseks ja produktiivseks tööks. Ebaõnnestumised sel alal viivad enesessetõmbumisele, stagnatsioonile, kasutuse tundele. seotud tööjaotuse ja ühise majapidamisega. (teostada, realiseerida; kanda hoolt) · Küpsusiga. Integraalsus/meeleheide. Kokku puutumine lootusetuse, hirmu ja tundega, et aeg on liiga lühike. Sellega käib kaasas usu kaotus iseendasse ja teistesse
Intiimsus ja solidaarsus/isolatsioon (varajane täiskasvanuiga) Inimesed õpivad sel perioodil väärtustama lisaks iseendale ja “meid”, sest alustavad uut eluetappi, mis eeldab ühistegevust ja ühist riski. Need, kes suudavad allutada oma egoistlikke huve ja arendada vastastikku võrdväärset ühistegevust, tunnevad end isoleerituna. –seotud sõprade, seksuaalpartnerite, võistlus-ja koostööpartneritega; (minetada ennast, leida end teises) Täiskasvanuiga. Generatiivsus/stagnatsioon (küps täiskasvanuiga). Iga annab võimalusi loominguliseks ja produktiivseks tööks. Ebaõnnestumised sel alal viivad enesessetõmbumisele, stagnatsioonile, kasutuse tundele. –seotud tööjaotuse ja ühise majapidamisega. (teostada, realiseerida; kanda hoolt) Küpsusiga. Integraalsus/meeleheide. Kokku puutumine lootusetuse, hirmu ja tundega, et aeg on liiga lühike. Sellega käib kaasas usu kaotus iseendasse ja teistesse
Vastsündinu kuuleb kõiki foneeme, aga peale emakeele omandamist kaob võime eristada võõrkeele foneeme Süntaks- lause ehitus. (Keele produtseerimisel fonoloogia ja süntaks) Semantika- sõnumi tähendus Pragmaatika-võimalus olla kaudne, arusaam huumorist ja metafooridest. Semantika ja prag. keelest arusaamine 67. Keel ja loomade kommunikatsioon. 3 erinevust 1.Sümbolite kasutamine e sõnadel seos asjadega, võimaldab rääkida abstraktselt 2.Generatiivsus- võib luua teatud arvu lauseid, rääkida neist erinevalt 3.Struktureeritud- grammatikareeglid 68. Emotsioonide olemus. Emotsioon ja motivatsioon elusoleku tunnus. Emotio lad. k. liikumine Emotsioonis alati mingi suhe, tunne ühe v teise asja suunas Emotsioon objekti peegeldus Emotsioonis on keha, emotsiooni ja kandja peegeldus Emotsioon kaheosaline-objekt ja ihu 69. Emotsioonide subjektiivsuse teke. Tekkis Keskajal, kui emotionist eraldus feeling 70
Pühendatakse lähedaste suhete loomistele teiste inimestega. Kui ebaõnnestub, põhjustab hirmu, üksindustunnet. Kui lahendatakse edukalt, peaks inimene olema võimeline looma suhteid, mis on lähedased. Õpitakse väärtustama sõna „meie“. See eluetapp nõuab riski võtmist ja koostööd. Inimesed, kes ei suuda, tunnevad end ajajooksul isoleerituna. Partneri leidmiseks peab olema eelneva perioodi identsuskriis positiivselt lahendatud. 7s etapp on küps täiskasvanuiga. 30-65 e-a. Generatiivsus ja stagnatsioon. Generatiivsus on inimese panus ühiskonda, perekonda ja töösse. Kui on need asjad korras, põhjustab positiivseid tundeid. Noorema põlvkonna toetamise periood. Stagnatsioon ja negatiivsed elamsused viivad kasutuse tunde tekkimise ja rahulolu, väärtustamise puudumiseni. Inimene tahab tunda, et teda vajatakse. Hoolimine ja hoolitsemine. Raskused pereelus, suhetes, kutsetöös. Võivad hakate iseennast hellitama, jutskui oleksid iseenda lapsed. Kaheksas etapp
NB ! Peamine on see, et üheski etapis ei jääks ülekaalu negatiivsed kogemused. 1) Usaldus või usaldamatus sünnist kuni aastaseks saamiseni. 2) Autonoomia või kahtlemine ja häbi aastad 1-3 3) Initsiatiiv (algatuslikkus) või süü aastad 4-5 4) Edukus või alaväärsus aastad 6-11 5) Identsus või rolliähmasus varajane noorukiiga 6) Intiimsus või isolatsioon hiline noorukiiga 7) Generatiivsus või stagnatiivsus täiskasvanuiga 8) Integraalsus (terviklikkus) või meeleheid hiline täiskasvanuiga Mehe ja naise erinevused · füüsilised · psühholoogilised · intellektuaalsed Käitumise erinevused tulenevad erinevatest kasvatustest. Unehäired · Narkolepsia ehk kontrollimatu lühiajaline unevajadus · Somnambulism ehk unesränne · Uneapnoe ehk une ajal tekkiv hingamistakistus · Unetus ehk insomnia Uimastid
raskused tekitavad üksindust ja hirmu suhete ees. Kui kriisiperiood on edukas võib inimene kujundada suhteid mis on lähedased nii füüsilisel, emotsionaalsel kui ka vaimsel tasandil. Mina asendub Meiega. Ei suuda allutada oma egoistlikke huve, siis tuleb isolatsioon- tunnevad ennast ilma juurteta. Selleks et luua suhet, peab olema vastanud küsimusele kes ma olen? Kui elatakse koos ja oma identiteedikriis on lahendamata siis tõenäosus kooseluks on väike. 7) 30-65 : Generatiivsus vs stagnatsioon. Generatiivsus: panus perekond, töösse, ük tervikuna. Kui on olemas, tagab positiivse tunde elu jätkumisest. Noorema põlvkonna toetamine, ebaõnnestumised võivad viia enesessetõmbumiseni ehk stagnatsioonini. Kellele mind vaja on. Tahab tunda, et on kasulik ja vajalik. Hoolimine ja hoolitsemine. Kui kriis negatiivse lahendusega inimene muutub egoistlikuks, põikpäiseks, hellitavad iseennast.
raskused tekitavad üksindust ja hirmu suhete ees. Kui kriisiperiood on edukas võib inimene kujundada suhteid mis on lähedased nii füüsilisel, emotsionaalsel kui ka vaimsel tasandil. Mina asendub Meiega. Ei suuda allutada oma egoistlikke huve, siis tuleb isolatsioon- tunnevad ennast ilma juurteta. Selleks et luua suhet, peab olema vastanud küsimusele kes ma olen? Kui elatakse koos ja oma identiteedikriis on lahendamata siis tõenäosus kooseluks on väike. 7) 30-65 : Generatiivsus vs stagnatsioon. Generatiivsus: panus perekond, töösse, ük tervikuna. Kui on olemas, tagab positiivse tunde elu jätkumisest. Noorema põlvkonna toetamine, ebaõnnestumised võivad viia enesessetõmbumiseni ehk stagnatsioonini. Kellele mind vaja on. Tahab tunda, et on kasulik ja vajalik. Hoolimine ja hoolitsemine. Kui kriis negatiivse lahendusega inimene muutub egoistlikuks, põikpäiseks, hellitavad iseennast.
Keskkond määrab palju. Ta väidab, et inimene on ühiskonna produkt. Eriksoni kuulsaim teooria on Freudi tasemete teooria edasiarendus. Tema arvates toimub areng epigeneetilise printsiibi järgi. See tähendab, et meie areng läbib aja jooksul kaheksa faasi: 1. Usaldus või usaldamatus 2. Autonoomia või kahtlemine ja häbi 3. Initsiatiiv või süü 4. Edukus või alaväärsus 5. Identsus või rolliähmasus 6. Intiimsus või isolatsioon 7. Generatiivsus või stagnatsioon 8. Integraalsus või meeleheide Progress läbi iga faasi sõltub osaliselt sellest kui hästi meil eelmistes faasides läinud on. Umbes nagu punguv õis, mille õitsmise etapid on looduse poolt paika pandud, samas kui me aga loodusega vastuollu läheme, näiteks punga enneaegselt avades, rikume me kogu lille arengu. Iga tasemega käivad kaasa sotsiaalsed ülesanded. Kuigi Erikson nimetab neid Freudi järgi
vigu parandada. Postmodernismis selget identiteeti raske tekitada ja selle pärast on raske identiteedikriisi vältida, võib mitu tk seguneda. 6) 18-30 eluaasta intiimsus ja isolatsioon keskendutakse lähedaste suhete loomisele. Võib üksindustunne ja hirm suhete ees tekkida, lisaks mina mõistele, mõiste meie. Tuleb identiteedikriis lahendada, et see intiimsus tekkida saaks. 7) 30-65 eluaasta küps täiskasvanuiga ja generatiivsus inimese panusega töösse ja pere loomisega seotud. Kui ollakse rahul kõigega, siis positiivne. Tahetakse olla kasulik, kui ei olda, siis enesessetõmbumine. 8) 60-... eluaasta ego terviklikkus ja ahastus- hakatakse elu üle järgi mõtlema, esimese puhul aktsepteeritakse, et elu on elatud ja ei kahetseta valikuid, teise puhul kahetsetakse ja kardetakse. Kõik etapid tekivad eelmiste tulemusena. 11. Fromm
etapid, luuakse uus mina, leitakse koht kui ei kogeta piisavalt rolle, ei olda rahul. Keeruline ajastu takistab. 6) 18 30 aastat, intiimsus ja isoleeritus. Luuakse lähedasi suhteid teistega, väärtustatakse mõistet ,,meie", tehakse ühistegevust. Kui egoistlikke huve ei suudeta allutada, tekib eraldatus. Partnerite identiteedid peavad üksteist täiendama. 7) 30 65 aastat, generatiivsus ja stagnatsioon. Panustatakse perekonda, töösse, ollakse vajalikud. Kasutusetunde puhul tekib stagnatsioon. 8) 65+ aastat, minaterviklikkus ja lootusetus, ahastus. Aktsepteeritakse valikuid, võetakse vastutus elu ees. Teine võimalus on, et tekib hirm, et elu on ära raisatud. Mõeldakse sellele, mis oleks võinud saada. Pilet 11. E. Fromm. Neofreudist. Tema isiksuse käsitlus tugineb erinevatel vajadustel. On viite liiki põhivajadusi. Neid
suundumuse vallas. Kujunemise aluseks on eduelamuse ja rahulduse pidev kogemine kombineeritult aktsepteerimise ja tunnustamisega noorukitele oluliste inimeste poolt. 6) Noorusiga – intiimsus vastandatult isolatsioonile. Püsivate intiimsuhete loomise võime kujunemine. Kujunemise aluseks on isiklik avastus ja usaldatavus, mida toetab jätkuv rahuldust pakkuvaf kogemused suhtlemisel intiinpartneritega. 7) Täiskasvanuiga – generatiivsus vastandatult stagnatsioonile. Isiklike ja perekondlike vajaduste rahuldamine, millele lisandub üha laieneva huvi tundmine teiste ja maailma üldise heaolu vastu. Kujunemise aluseks on tuvaline ja innustav isiklik elu ning üleolek enesessetõmbumist põhjustavast (välisest) survest. 8) Vananemine – integraalsus vastandatult meeleheitele. Vananemise teadvustamine ja sellega arvestamine. Surma paratamatuse
tähtis aspekt, tuntakse end täiskasvanulikumana. Tüdrukute jaoks esmane seksuaalne vahekord enamasti seotud negatiivsete tunnetega. Poisid tunnetavad end maskuliinsemana, teatava sotsiaalse staatuse omandamine enda jaoks, sellest ka räägitakse. - Täiskasvanuiga Erik Erikson (1902-1997). Varajane täiskasvanuiga intiimsus versus isolatsioon. Tähtsad on armastus, võrdsus lähedastes suhetes. Keskmine/hiline täiskasvanuiga generatiivsus versus stagnatsioon. Elukutset, elukaaslast vahetatakse (generatiivsus). Jõupingutused järeltulevate põlvede aitamises. Altruism, lahkus, hoolitsus. Stagnatsiooni tunnusjoon on isekus. Pikaajalised suhted baseeruvad parterite sarnasusel. 20-39 aastased valivad tihti endale sellise vormi, et nad ei abiellu, pühendutakse karjäärile. Ka lähisuhetes võib olla üksildane, kui ei saavutatakse teatud soovitud lähedust,
Oluline romantiliste ja sõprussuhete sõlmimine. Areneb välja kas armastu tunne või isolatsioon sõpradest ja romantilisest suhetest. Ideaalne, kui suudad ennast avastada läbi teiste. Lahend peaks tulema selline, et peaks oskama hoida suhet, egotsentrism on suhtest kadunud, peaks oskama jagada. Egotsentrismi on vaja, et ennast suhtes tunnetada. Egoistlikku suhet on vaja, et tajuda ja mitte ära kaotada enda piire. Neg -> suhete kriis Suhe emaga määrab palju. 7. Generatiivsus või stagnatsioon Keskiga Elu eesmärkide täitumine -> rahulolu või pettumus. Eneseteostus- kas on midagi loodud endast, on kuhugi arenenud. Vajadus kellegi eest hoolitseda. Suhted - kodu, pereliikmed, abikaasa, töökaaslased, sõprus muutub vähetähtsamaks. 8. Ego terviklikkus või ahastus Hiline täiskasvanuiga Tuntakse kuulumist maailma, osa millestki. Ahastus -> identiteet välja töötamata.
julgustavad iseseisvuma. Elutsükkel, ego/mina areng 0-8 kuud kiindumus esmasesse hooldajasse J. Bowlby (1973), H. Harlow (1959) 0-1,5a usaldus vrs. usaldamatus (lootus) 1,5 -3a autonoomia vrs. häbi ja kahtlus (soov,tahe, will) 35 initsiatiiv vrs. süütunne (eesmärk, julgus) 6puberteet usinus vrs. alaväärsus (kompetentsus) Noorukiiga identiteet vrs. segadus rollides (truthfullness, tõepärasus) Varane täiskasvanuiga intiimsus vrs. isolatsioon (armastus) Keskiga generatiivsus vrs. stagnatsioon (hoolivus) Vanaduspõlv integratsioon vrs. meeleheide (tarkus) E. Erikson (1968) Mõtlemise areng 0 1,5 sensomotoorne (siin ja praegu domineerib, tekib objektipüsivus) 1,5 - 4 eeloperatsionaalne (kujunditega ja sümbolitega mõtlemine) 4 7 eeloperatsionaalne (intuitiivne mõtlemine, egotsentriline) 7 12 konkreetsed operatsioonid (loogiline mõtlemine, teine vaatepunkt) 12 - formaalsed operatsioonid (loogiline mõtlemine, kolmas
kooliiga alaväärsustunne isiksusliku, sotsiaalse ja füüsilise arenguga toimetulekust. 5. Noorukiiga Identiteet vs Stabiilsuse ja rahuldustunde kujnemine identiteedi identiteedi ja isiksusliku suundumuse vallas. hajumine 6. Noorusiga Intiimsus vs Püsivate intiimsuhete loomise võime kujunemine. isolatsioon 7. Täiskasvanu Generatiivsus vs Isiklike ja perekondlike vajaduste rahuldamine, - stagnatsioon millele lisandub üha laienev huvi tundmine teiste ja iga maailma üldise heaolu vastu. 8. Vananemine Integraalsus vs Vananemise teadvustamine ja sellega arvestamine. meeleheide Surma paratamatuse mõistmine koos rahulolu tundmisega minevikust ja valmisolekuga tulevikuks. 9. J
Lahendid ongi see kas tekib identiteet või rolllisegadus. 6. aste - varane täiskasvanuiga (~18-30a). Intiimsus või isolatsioon. Juhtivad suhted on sõbrad ja romantilised suhted. See aeg, kus on kõige intensiivsem sõprus- ja armastussuhete sõlmimine. Lahend peaks tulema selline, et peaks oskama hoida suhet, egotsentrism on suhtest kadunud, peaks oskama jagada. Egotsentrismi on vaja, et ennast suhtes tunnetada. 7. aste - keskiga (~30-60a). Generatiivsus või stagnatsioon. Üldjuhul on kõige olulisem eneseteostus, et kas see mida püüti ja taheti teha õnnestus või oli pettumine. Oluline ka soov kellegi eest hoolitseda. Olulised suhted on töökoht ja pere, lähtuvalt elukutsest ja kodust. 8. aste - hiline täiskasvanuiga. Ego terviklikkus või ahastus. Suhted on inimkonna ja lähedastega. Nüüd formeerub isiksuse individuaalsuse kvaliteet(hmm?). Iga tasemega käivad kaasas need sotsiaalsed ülesanded või kriisid mida on vaja lahendada
Psühhosotsiaalse arengu astmed Eriksoni järgi: · Väikelaps: usaldus vs usaldamatus (0-1 a) · Varane lapsepõlv: autonoomia vs häbi (1-3 a) 4) Mänguiga: initsiatiiv vs süü (4-6 a) 5) Kooliiga: töökus/edukus või alaväärsus (7-11 a) 6) Noorukiiga: identiteet vs identiteedi hajumine/rolliähmasus (u 12-18 a) 7) Noorusiga: intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...) 8) Täiskasvanuiga: generatiivsus/loovus vs stagnatsoon 9) Küpsusiga (hiline täiskasvanuiga): terviklikkus (integraalsus) vs meeleheide Lapse kognitiivse arengu staadiumid J. Piaget järgi Areng toimub organismi füsioloogilise küpsemise ja keskkonna vastastikusel toimel (kaasasündinud huvi; skeemid e. kognitiivsed struktuurid; assimilatsioon, akommodatsioon) 1) Senso-motoorne periood (0-2a) 2) Operatsioonide eelne (Eeloperatsionaalne) periood (2-7a) (egotsentrismi periood)
Intiimsus ja solidaarsus/isolatsioon (varajane täiskasvanuiga) Inimesed õpivad sel perioodil väärtustama lisaks iseendale ja "meid", sest alustavad uut eluetappi, mis eeldab ühistegevust ja ühist riski. Need, kes ei suuda allutada oma egoistlikke huve ja arendada vastastikku võrdväärset ühistegevust, tunnevad end isoleerituna. seotud sõprade, seksuaalpartnerite, võistlus-ja koostööpartneritega; (minetada ennast, leida end teises) · Täiskasvanuiga. Generatiivsus/stagnatsioon (küps täiskasvanuiga). Iga annab võimalusi loominguliseks ja produktiivseks tööks. Ebaõnnestumised sel alal viivad enesessetõmbumisele, stagnatsioonile, kasutuse tundele. seotud tööjaotuse ja ühise majapidamisega. (teostada, realiseerida; kanda hoolt) · Küpsusiga. Integraalsus/meeleheide. Kokku puutumine lootusetuse, hirmu ja tundega, et aeg on liiga lühike. Sellega käib kaasas usu kaotus iseendasse ja teistesse. Kui sellised kriisid
peamine sotsiaalne kontakt eakaaslastega mis, kulmineerub heteroseksuaalsetes sõpruses psühholoogiline moratoorium täiskasvanulike kohustustele identiteedikriis eelneva nelja staadiumi lahenduste konsolideerumine ühtseks enesetunnetuseks lntiimsus vs eraldatus Varane täiskasvanuiga peamine sotsiaalne kontakt intiimses suhtes vastassugupoole esindajaga täiskasvanu rolliga seotud kohustuste aktsepteerimine, sealhulgas enda sidumine teise inimesega Generatiivsus vs stagnatsioon Keskiga peamine sotsiaalne tegevus seotud iärglaste tekitamise ja juhendamisega produktiivsus ja loovus Terviklikkus vs meeleheide Vanadus peamine sotsiaalne rakurss on tagasivaatav leppimine saavutatuga ("olen see, mis minust järele jääb") Erikson ütleb, et areng on sujuv, ei saa tekkida idenditeedikriisi, kui pole järsku arengut.
Samas soovib ta ennast kellegagi samastada (vanematest hakkab distantseeruma), iga valik lülitab eelmise välja. 6. Intiimsus või isolatsioon (varane täiskasvanuiga u 18-30)- juhtivad suhted sõpradega ja romantilised. Kõige intensiivsemad sõprus- ja armastussuhete loomised. Peaks suutma hoida suhteid- positiivne lahend. Egoistlikku suhet on vaja, et tajuda ja mitte ära kaotada enda piire. 7. Generatiivsus või stagnatsioon (keskiga u 30-60)- eneseteostus, soov kellegi eest hoolitseda. Suhted olulised töökohas ja perekonnas. 8. Ego terviklikkus või ahastus (hiline täiskasvanuiga)- suhted inimkonna ja lähedastega ja ta ütleb, et nüüd formeerub isiksuse individuaalsuse kvaliteet. Iga tasemega käivad kaasa ülesanded. Ülesannete puhul ta rõhutab, et kahe lahendi vahel tuleb õppida leida tasakaal (tuleb kogeda mõlemit)
4. Usinus või alaväärsus - 6-12 aastat kompententsuse tunde kasv läbi sotsiaalsete suhete, õpioskuste; mida edukamana laps end tunneb, seda usinamaks muutub 5. Identiteet või rollisegadus noorukiiga, ~12-20 eneseotsing, kiired fûüsilised muutused 6. Intiimsus või isolatsioon - varane täiskasvanuiga kas suudetakse sõlmida sõprussuhteid ja romantilisi suhteid (pannakse paika 1. astmes) 7. Generatiivsus või stagnatsioon keskiga tardumine või edasiarenemjne, eesmärkide saavutamine 8. Ego terviklikkus või ahastus - hiline täiskasvanuiga rahulolu või pettumus kõige tehtu, saavutatu (elu) suhtes Astmege taga on sotsiaalne struktuur Plusspool - Eriksoni teooria käsitleb kogu elukaart Puudujäägid - ei ütle mitte midagi arengu põhjuste kohta, mõisted on ebatãpsed ning on vaid kirjeldav ülevaade, mis keskendub kultuurile ja
Suur osa sellest etapist nõuab ühist töö ja riski (eriti puudutab see pere loomist ja laste kasvatamist). Kui ühistegevust ei suudeta arendada, siis resultaadiks võibki olla isoleeriuste ja eraldatuse tunne. Intiimsus-lähedus viitab kahe identiteedi kahe kokkukuulumisse ehk et saada siin positiivseid tulemusi, peab olema lahendatud eelmise etapi küsimus positiivselt. Kui asutakse koos elama enne oma enese identiteedi leidmist, siis ei suudeta seda korralikult teha. -) 30-65 aastat generatiivsus (inimese panus perekonda, kogukonda, ühiskonda) & stagnatsioon (enesessetõmbumine/kasutuse tunde tekkimine) kui inimesed on tööl ja kodus kõik korras, siis on endal ka parem enesetunne. See on ka eelkõige noorema põlvkonna toetamise periood. Küps selle perioodi inimene tahab olla kasulik ning tahab olla vajatud. Hoolimine ja hoolitsemine on ühed võtmesõnad selles perioodis. Kui on probleeme, siis inimene muutub enesessetõmbunuks ja egoistlikuks ning võib hakata ise
täiskasvanuks 6. intiimsus või isolatsioon varane täiskasvanu Elukaaslase leidmine ja romantiliste suhete praktiseerimine; tuleks saavutada intiimsus, lähedus; negatiivne oleks olla isolatsioonis ja mitte katsetada romantilisi suhteid; uued tasandid sõprussuhetes ja keskkonna muutus (huvialad, töö) 7. generatiivsus või stagnatsioon keskiga: umbes 40-50 aastat Rahulolu, mitte rahulolu olemasoleva eluga; taandumine või soov edasi liikuda; ei esitata endale uusi väljakutseid, irdumine suhetest 8. ego terviklikkus või ahastus hiline täiskasvanu: umbes 60 aastast algab Identiteet on küps - saadakse aru, mis rolli on elus mängitud; negatiivne on
etapid, luuakse uus mina, leitakse koht kui ei kogeta piisavalt rolle, ei olda rahul. Keeruline ajastu takistab. 6) 18 30 aastat, intiimsus ja isoleeritus. Luuakse lähedasi suhteid teistega, väärtustatakse mõistet ,,meie", tehakse ühistegevust. Kui egoistlikke huve ei suudeta allutada, tekib eraldatus. Partnerite identiteedid peavad üksteist täiendama. 7) 30 65 aastat, generatiivsus ja stagnatsioon. Panustatakse perekonda, töösse, ollakse vajalikud. Kasutusetunde puhul tekib stagnatsioon. 8) 65+ aastat, minaterviklikkus ja lootusetus, ahastus. Aktsepteeritakse valikuid, võetakse vastutus elu ees. Teine võimalus on, et tekib hirm, et elu on ära raisatud. Mõeldakse sellele, mis oleks võinud saada. Pilet 11. E. Fromm. Neofreudist. Tema isiksuse käsitlus tugineb erinevatel vajadustel. On viite liiki põhivajadusi. Neid
lapse sündimine. Kui inimene mingil põhjusel ei suuda oma isiklikke huve sellele ühistegevusele allutada, siis selle tagajärg on see, et nad hakkavad ennast tundma juurtetuna ja üksinda. Et see intiimus tekiks, oleks vaja, et eelmine etapp oleks edukalt lahendatud. Inimestel, kellel on identiteedikriis lahendamata jäänud, on väga keeruline ja raske leida püsivat ja pikaajalist suhet. 7) 30 65 eluaastat Seda ta nimetab küpseks täiskasvanueaks. Kaks märksõna on generatiivsus (see on seotud inimese panusega ühiskonda, perekonda, töösse tervikuna kokku) ja stagnatsioon. Kui inimene on rahul oma tööga, oma perega, siis see ongi tema panus ühiskonda ja ta tunneb selle tõttu positiivseid tundeid see on generatiivsus. See periood on tuntud ka noorema põlvkonna toetamisega. Kui mingil põhjusel nendes töösuhetes on probleeme, siis need võivad viia enesesse tõmbumiseni (stagnatsioon) ja inimene tunneb ennast kasutult
lahendamine. a. Intiimsus ehk lähedus b. Isolatsioon ehk eraldatus 7. 30-65- Noorema põlvkonna toetuse periood, kui panust pole tekib endassetõmbumine. Inimene tahab olla kasulik. Hoolitsemine, Hoolivus. Starnatsioon viitab probleemidele töös või sotsiaalsete suhete valdkonnale, inimene muutub egoistlikuks, jonnakaks, endasse tõmbunuks. Sageli hakatakse ise ennast hellitama, justkui oleks ise enda laps a. Generatiivsus- seotud inimese panusega perekonda, töösse, ühiskonda. b. Starnatsioon- üldine kasutuse tunne 8. 65- surmani- Kokkuvõtete tegemine elu kohta ja sageli seotud hirmu ja lootusetuse tundega, et elu kas olnud liiga lühike või valikud valed. Selline kahetsemine ja elu raiskamise tunne tekib negatiivse kriisi arengu tagajärel. Kui Inimene läbib selle kriisi edukalt tekib mina terviklikus, ehk aktsepteeritakse oma elu ja võetakse vastutus selle eest
ratsionaalselt ja on sisukas. Riitus: absoluutne tõde, totaalsus. ”nii on ja kõik” VI etapp 18-24a. Intiimsus vs isolatsioon. Eesmärk: lähisuhted. Oskus olla lähedane ja end avada. Positiivne lahendus: armastus, intiimsus. Negatiivne lahendus: üksildus. Rituaal: lähisuhted. Riitus: korporatiivsed grupid. Igasugused seltsingud. Tuntakse, et pole kedagi ja minnakse kuhugi seltsi. VII etapp. 25-50a. Generatiivsus vs stagnatsioon. Eesmärk: teadmiste ja kogemuste edastamine. Positiivne lahendus: hoolitsus, elueesmärkide täitumine. Teadmised ja kogemused edastatakse. negatiivne lahendus: stagneerumine. Targutamine. Rituaal: õpetamine. Riitus: austamise nõue, autoriteedi kultus. VIII etapp 50 (65a) – ego integrity vs meeleheide. eesmärk: ego integratsioon. positiivne lahendus: elutarkus, eluteele tagasivaatamine.
initsiatiiv või süü – 4-5 a. lapse füüsiline aktiivsus ja keele kasutamise oskused on juba oluliselt arenenud. edukus või alaväärsus – 6-11. a. ülekaalus vaimsed küsimused, identsus ja rolliähmasus – varane noorukiiga, selle arengujärgu jooksul saavut füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks, tähtis on leida vastus küsimusele „Kes ma olen?“ intiimsus ja isolatsioon – hiline noorukiiga generatiivsus või stagnatsioon – täiskasvanuiga, seostub põlvkonna kasvatamise ja juhendamisega integraalsus või meeleheide – hiline täiskasvanuiga, inimene vaatab tihti tagasi. Informatsiooni töötlemise teooriad Mõtlemine sisaldab endas infotöötlust ja seega rõhutatakse informatsiooni töötlusega seotud protsesse ja struktuure Oluline on kognitiivsete muutuste detailne kirjeldamine Muutus toimub tänu enesemodifikatsiooni protsessile
Ainult positiivse lahenduse puhul saame rääkida inimese normaalsest arengust. Positiivsed ja negatiivsed lahendused erinevatel arenguastmetel on järgmised: usaldus versus usaldamatus (1. aastani) iseseisvus versus ebakindlus (3. aastani) initsiatiiv versus süütunne (5. aastani) püüdlikkus versus alaväärsus (11. aastani) identiteet versus rollisegadus (18. aastani) intiimsus versus isolatsioon (35. aastani) generatiivsus versus stagnatsioon (50. aastani) ego-terviklikkus versus meeleheide (50+) Positiivne on esimene pool vastandpaaridest. Iga kriisi positiivse lahenduse järel saab inimene tugevamaks uue jõu, uue põhivooruse (väärtuse) näol. Näiteks on kainikuea põhiprobleem püüdlikkus. Kui seda ei märgata ning tunnustust ei järgne, tekib alaväärsus ja käegalöömine. Elu jooksul omandatavad väärtused on: lootus kui põhiusaldus maailma vastu; tahe, mis sünnib tegutsemisest;
tuulevaikuse aeg, kuni tormide enesesse süüvimise all. Armastuse periood. Laps oskab probleeme puhkemise eani. loogiliselt arendada ja neid Generatiivsus, loovus või stagnatsioon (keskmine täiskasvanuiga) suunata, määrates neid siin Genitaalne (puberteet täis küpsus, mis sisaldab rahutuse tunnet koos kehtestamisega või ka hüpoteesidena. kasvanu) see on seksuaalselt kui see nii pole tunneb isik end kurnatuna. Hoolitsuse periood. 24 täiskasvanuks küpsemine