Maksundus (kokkuvõtvalt) (2)

Q: Milles seisneb III sambale tehtav tulumaksusoodustus?

Vastus leiad õppematerjalist: Maksundus (kokkuvõtvalt)

Q: Mis on planeeritava muudatuse mõju ettevõtluskeskkonnale?

Vastus leiad õppematerjalist: Maksundus (kokkuvõtvalt)

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool - Majandus - Majandus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milles seisneb III sambale tehtav tulumaksusoodustus?
Mis on planeeritava muudatuse mõju ettevõtluskeskkonnale?

Maksunduse loengukonspekt
2019
SISUKORD
SISSEJUHATUS 5
1 TULUMAKS 5
1.1 Maksu objekt ja maksumaksja 5
1.2 Resident ja mitteresident 6
1.3 Maksu laekumine 6
2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE 7
2.1 Kapitalitulude maksustamine 7
2.1.1 Perioodilised kapitalitulud 7
2.1.1.1 Renditulu ja litsentsitasud 7
2.1.1.2 Intressid 7
2.1.1.3 Dividendid 8
2.1.2 Ühekordsed kapitalitulud 8
2.1.2.1 Vara võõrandamine 8
2.1.2.2 Maksuvabastused vara võõrandamisel 10
2.1.2.3 Väärtpaberite võõrandamine 12
2.1.2.4 Metsa võõrandamine 13
2.1.2.5 Vara kindlustushüvitised 14
2.2 Töövõtutulude maksubaas 14
2.3 Kindlustusmaksed 15
2.4 Mahaarvatavad kulud 16
2.4.1 Eluaseme laenu intressid 16
2.4.2 Koolituskulud 17
2.4.3 Ametiühingu sisseastumis - ja liikmemaksud 17
2.4.4 Kingitused ja annetused 17
2.4.5 Elatis 18
Saadud elatis 18
2.4.6 Muud mahaarvamised 18
2.5 Välismaal tasutud tulumaksu arvestamine 19
2.6 Tulude deklareerimine ja maksu tasumine 20
3 ETTEVÕTLUS JA MAKSUSTAMINE 22
3.1 Ettevõtlustulu maksu subjekt 22
3.2 Ettevõtlustulu kui maksu objekt 24
3.2.1. Ettevõtlusega seotud ja mitteseotud kulud 25
3.2.2 Tööjõukulud 28
3.2.3. Erisoodustused 29
3.2.4. Töölähetused 32
3.2.5. Annetused ja vastuvõtukulud 34
3.2.5.1 Mõisted ja nende selgitused 34
3.2.5.2 Annetused ja osaliselt ettevõtlusega seotud kulud 36
3.2.6. Dividendid ja muud kasumieraldised 38
3.3 Püsiva tegevuskoha maksustamine 39
3.4 Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu maksustamine 40
3.5 deklareerimine ja TuluMAKSU tasumine 41
4 EESTI SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEM NING SOTSIAALMAKSU OBJEKT 42
4. 1 Sotsiaalmaksu maksja NING MAKSUSTAMISPERIOOD 44
4.2 Sotsiaalmaksu maksmise kord 45
4.3 Füüsilisest isikust ettevõtja ja SOTSIAALMAKS 45
4.4 SotsiaalMaksu laekumine 46
4.5 Rahvusvahelised sotsiaalkindlustuslepingud 47
5 TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUSEST 48
5.1 Töötuskindlustushüvitis 48
5.1.2 Töötuskindlustushüvitise suurus 49
5.1.3 Töötuskindlustushüvitise taotlemine , määramine ja maksmine 49
5.2 KINDLUSTUSHÜVITIS KOONDAMISE KORRAL 49
5.3 Hüvitised tööandja maksejõuetuse korral 50
5.4 Töötuskindlustusmakse objekt 51
5.5 Töötuskindlustusmakse määr 51
5.6 Töötuskindlustusmakse maksmise kord 51
6 Pensionisüsteem Eestis 52
6.1 baasosa, staazi - ja kindlustusosak 52
6.2 kogumispension ehk II sammas 53
Kasutatud lühendite loetelu
FI füüsiline isik
FIE füüsilisest isikust ettevõtja
JI juriidiline isik
KM käibemaks
KMD käibedeklaratsioon
KMK käibemaksukohustuslane
KMS Käibemaksuseadus
KOV kohalik omavalitsusüksus
KPM kogumispensionimakse
MKS Maksukorralduse seadus
RT Riigi Teataja
SM sotsiaalmaks
SMS Sotsiaalmaksuseadus
TKM töötuskindlustusmakse
TLS Eesti Vabariigi töölepingu seaduse
TM tulumaks
TMS Tulumaksuseadus
TSD tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon
VD kauba ühendusesisese käibe aruanne
VV Vabariigi Valitsus

SISSEJUHATUS

''Usk, et üksikisiku tulumaks on kõige õiglasem maks tuleneb veendumusest, et see on kõige paremini kooskõlas inimese võimega maksta maksu. Puhastulu on mõõdupuu, millega saab hinnata inimese võimekust valitseda majanduslikke ressursse ning intuitiivselt tundub see olevat heaks indikaatoriks, mis peegeldab isiku võimet finantseerida riiki.'' /Goode,R. The individual Income Tax 1976, lk 11/
Tulumaksu olulisus tuleneb mitte ainult tema tähtsast osast fiskaal- ja sotsiaalpoliitikas, vaid ka tema suurest mõjust majandussubjektide käitumisele. Äri- ja isiklikke otsuseid tehes analüüsitakse erinevaid stsenaariume ja nendest tekkiva tulu suuruse muutumist maksude mõjul. Maksuplaneeringu käigus püütakse leida soodsaim variant soovitava arengu realiseerimiseks.
Tulu maksustemise positiivseks küljeks peetakse nn. sotsiaalse õigluse loomist, aga ka seda, et maksu suurus sõltub maksu maksmise võimest. Tulumaksus nähakse efektiivset vahendit ühiskondlike eesmärkide teostamiseks s.o. rikkuste ümberjagamiseks vastavalt võimulolevale ideoloogiale ja nägemusele.
Tulumaksu halvaks mõjuks peetakse tema negatiivset mõju tööjõu pakkumisele ja säästmisele. Tulumaksu läbi väheneb müüdud tööjõu eest saadav tasu, mis ei stimuleeri lisapingutusi täiendava tulu tootmiseks ja pidurdab seeläbi täiendava tööjõu pakkumist. Suurenev palganõudlus aga võimendab inflatsiooni kasvu. Kõrge tulumaksumäär suurendab teenuste pakkumist väljaspool maksubaasi, põhjustades professionaalsete teenuste asendumise asjaarmastajate juhuteenustega ja viib varimajanduse kasvule. Kuigi väiteid on ka vastupidiseid- tulumaks vähendab tarbimiseks ja säästmiseks jäävat tulu ja toimib seeläbi ergutina täiendavate tulude hankimiseks. Kuigi tulumaksu mõju sõltub tulusaaja tüübist ja keskkonnast, ei ole domineerivaks viimane väide./ Tammert , P. Maksundus 2002, lk 167/
2000.aastal kehtima hakanud tulumaksuseaduse järgi on Eesti sisuliselt loobunud ettevõtte tulu maksustamisest ja läinud üle ettevõtte kulu maksustamisele. Ajalooliselt on kulumaksu idee tähtsaim edasiarendaja olnud lord Nicholas Kaldor ja ka Thomas Hobbes . Kulumaks on laiaulatusliku uuringu objektiks olnud ka Rootsis, kuid seaduseloomeni ei ole jõutud. Seega erineb Eesti teistest riikidest oma nn juriidilistele isikutele kehtestatud kulumaksusüsteemi poolest.

TULUMAKS

1.1 Maksu objekt ja maksumaksja

Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised (TMS §1, lg.1). Nimetatud tulu maksjaks on füüsiline isik ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu (TMS §2, lg.1). Maksustamisperiood on kalendriaasta .
Tulumaksuga maksustatakse füüsilisele isikule tehtud erisoodustused (vt punkti 3.2.3). Maksjaks on füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident või Eesti riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, kes teeb maksustatavaid erisoodustusi (TMS §2, lg.2). Maksustamisperiood on kalendrikuu .
Tulumaksuga maksustatakse residendist juriidilise isiku poolt tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, makstud dividendid ja muud kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed st jaotatud kasum. Maksumaksjaks on residendist juriidiline isik (TMS §2, lg.3). Maksustamisperiood on kalendrikuu.
Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendi poolt tehtud erisoodustused, mitteresidendi poolt püsiva tegevuskoha kaudu tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed (TMS §1, lg.4). Nimetatud maksu maksjaks on mitteresidendist juriidiline isik, kellele on Eestis registreeritud püsiv tegevuskoht (§7). Maksustamisperiood on kalendrikuu.
Alljärgnevas tabelis on toodud maksumäärad ja maksuvaba tulu aastate lõikes.
Juriidilise isiku
TM arvestus
Tulumaksuvaba
TMmäär füüsilisele isikule
aastas
kuus
2006
23/77 ehk X /0,77*23%
23%
24 000
2 000
2007
22/78 ehk X /0,78*22%
22%
24 000
2 000
2008
21/79 ehk X /0,79*21%
21%
27 000
2 250
2009
21/79 ehk X /0,79*21%
21%
27 000
2 250
2010
21/79 ehk X /0,79*21%
21%??
27 000
2 250
2011
2012

1.2 Resident ja mitteresident

Üldjuhul ei kattu residendi mõiste kodaniku mõistega, kuigi on ka riike, kus kodanik on maksukohuslane jätkuvalt, või kuni viis aastat peale riigi territooriumilt lahkumist (Rootsi). Residentsuse määratlemisel kasutatakse tihti ka alalise elukoha määratlust s.t.füüsiline isik loetakse residendiks kui ta on asunud 183 ± 10 päeva riigis kas siis jooksva 365 päevase perioodi jooksul või siis antud riigi kalendriaasta, maksu-aasta või tulu-aasta jooksul. Seejuures on oluline teada, et need mõisted ei ole identsed. Maksuaasta algab Suurbritannias 6. aprillil ja Uus- Meremaal 1.aprillil, Austraalias 1.juulil ning Budistlikes riikides algab uus aasta kevadel.
Mõnedes riikides lähtutakse füüsilise isiku residentsuse fikseerimisel pideva asumise mõistest, s.o.isik on resident, kui ta on asunud antud riigi territooriumil pidevalt 12 jooksva kuu jooksul. Sellist formuleeringut kasutavad Argentiina , Pakistan, Ukraina , Iirimaa , Indoneesia , USA jt. Selliste erinevate määratluste tõttu võib tekkida olukordi , kus isik on korraga resident kahes riigis. Samuti jääb füüsiline isik residendiks ka pikemaajalisel välismaal viibimisel, kui ta on riigiteenistuses. Konflikt püütakse elimineerida vastavalt riikidevaheliste topeltmaksustamise lepingutega, kui see puudub, siis riikliku tahte olemasolul üksiklahendina.
Eestis on füüsiline isik resident, kui tema alaline elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis kaheteistkümne järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeva. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti riigiteenistuja. Residendist füüsiline isik maksab tulumaksu kõikidelt nii Eestist kui ka väljaspool Eestit saadud tuludelt (TMS §6, lg 1). Seega lasub residendil üldine maksukohustus.
Juriidiline isik on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel. Resident on ka Euroopa äriühing (SE) ja Euroopa ühistu (SCE), kelle asukoht on registreeritud Eestis. Kui välislepingu alusel määratud residentsus erineb seaduse alusel määratud residentsusest või kui välislepingus on tulu maksustamisel ette nähtud seaduses sätestatust soodsamad tingimused, kohaldatakse välislepingut.
Mitteresident võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Mitteresidentideks on seega füüsilised isikud, kel puudub Eestis alaline elukoht ja kes viibivad Eestis vähem kui 183 päeva. Juriidilised isikud on mitteresidendid, kui nad on loodud ning tegutsevad mingi muu riigi seaduse alusel (TMS §6, lg.3). Mitteresident maksab tulumaksu ainult Eesti tuluallikast saadud tulult - seega piiratud maksukohustus. Erandiks on diplomaadid, kui teise riigi staatuse all olevad isikud, kes ei ole reeglina asukohamaa maksukohustuslased (TMS §30). Mitteresidendist juriidilisele isikule, kes ei soovi registreeruda residendiks, kuid soovib tegutseda Eesti territooriumil ja /või saada siit tulu, jääb võimalus end registreerida ja tegutseda “püsiva tegevuskohana” (TMS §6, lg.4). Püsiv tegevuskoht (vt punkti 3.1).

Maksu laekumine

Eestis laekuvad dividendidelt , erisoodustustelt ja juriidilise isiku poolt tehtud kingitustelt ning mitteresidentide makstud tulumaksud riigile (TMS §5,lg.3). Maksumaksja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusüksusele laekub 1. jaanuarist 2009 11,4% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust (arvestamata lubatud mahaarvamisi). KOV kantava maksusumma arvutamisel ei arvata maksustatava tulu hulka pensione ja kasu vara võõrandamisest.
Residendist füüsilise isiku elukohaks kalendriaastal loetakse sama kalendriaasta 1. jaanuari seisuga Maksu- ja Tolliameti peetavasse maksukohustuslaste registrisse kantud elukoht. Kui Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed tema elukoha kohta, jaotatakse tema makstud tulumaks proportsionaalselt kohalike omavalitsusüksuste arvestuslikele osakaaludele.

ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE

2.1 Kapitalitulude maksustamine

Isiku kapital moodustub tema omanduses olevast varast, mis võib olla raha, väärtpaberite, õiguste ja asjade vormis. Kui omandit kasutatakse aktiivselt majandustegevuses uute väärtuste loomisel ja ta on püsivaks tuluallikaks, nimetatakse seda enamasti kapitaliks ning tulumaksu objektiks ongi investeeritud kapital, mis toodab tulu. Kapitalitulu võib olla perioodiline või ühekordne. Kinnisvara väljarentimisest või väärtpaberitest laekuvad intressid ja dividendid on perioodilised. Vara võõrandamisest laekuv tulu saab aga olla vaid ühekordne. Kapitalitulult maksavad tulumaksu residendist füüsilised isikud ja mitteresidendid. Residendist juriidiliste isikute tulu kapitalist ei ole tulumaksu objekt, kuni seda ei maksta välja omanikele dividendide vms. kasumieraldiste vormis.

Perioodilised kapitalitulud

2.1.1.1 Renditulu ja litsentsitasud

Eestis maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku tulu kinnis - või vallasasja või selle osa üürile või rendile andmisest, tasu hoonestusõiguse seadmise, kinnisasja ostueesõigusega, kasutusvaldusega, isikliku kasutusõiguse või servituudiga koormamise eest, samuti tasu vallasasja, aktsia või osa koormamise eest kasutusvaldusega (TMS §16, lg.1).
Füüsilise isiku maksustatavaks tuluks ei loeta teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi, mistõttu rendile andjal on õigus füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormil A deklareeritava renditulu hulgas mitte näidata rentniku poolt tekitatud dokumentaalselt tõendatud kulude (näiteks omaniku nimele väljastatud korteri elektri- ja telefonikõnede arved ) hüvitisi. Omaniku kulusid (näiteks korteriühistu remondifondi makstav raha, maamaks jmt) maksuvabalt hüvitada ei saa, st selliseid kulusid renditulust maha ei arvata.
Kui inimene aga hakkab füüsilisest isikust ettevõtjaks, saab ta rendi- ja litsentsituludest maha arvata nende tulude saamiseks tehtud kulutused. Miinuseks on asjaolu, et järelejäävalt tulult tuleb maksta lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaksu määras 33 %.
Kui tulu rendile andmisest saab juriidiline isik, siis on see tavapärane ettevõtlustulu. Mitteresidendile ülekantavalt tulult tasutakse tulumaksu, kui ta annab üürile või rendile või koormab piiratud asjaõigusega Eestis asuva kinnisasja või Eesti registrisse kantud vallasasja; üürib või rendib Eestis kasutamiseks vallasasja (TMS §29,lg.6).
Residendist füüsilise isiku maksustatavaks litsentsituluks loetakse tasu õiguse loovutamise eest ja vastavalt maksustatakse tulumaksuga tasu kirjandus-, kunsti- või teadusteoste (sealhulgas kino - või videofilmi, raadio- või telesaate salvestise või arvutiprogrammi) autoriõiguse, patendi , kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse või kasuliku mudeli, plaanide, salajaste valemite või protsesside kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest. Oluline on teada, et näiteks oma tarbeks arvutiprogrammi ostmisel makstav tasu ei ole litsentsitasu, nagu pole seda ka kinopileti, DVD, postkaardi või mistahes muu kunstiteose ostmine . Litsentsitasuga on tegemist siis , kui tasu maksja saab õiguse teost tõlkida, levitada, avalikult esitada jne. Tulumaksuga maksustatakse samuti tasu tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase sisseseade või tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast kogemust puudutava informatsiooni (oskusteabe) kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest (TMS§16,lg.2 ja 3). See tähendab, et mitmesuguse vallasvara (näiteks laevade, mootorsõidukite, konteinerite, haagiste , tööpinkide, seadmete) rendi- ja liisingumaksed on tulumaksuga maksustamisel kvalifitseeritud litsentsitasuks ja nendelt tuleb TM kinni pidada, kui makse saaja on mitteresident. Liisingumakseid on võimalik litsentsitasuna mitte maksustada, kui liising kvalifitseerub oma majandusliku sisu poolest kapitalirendiks, kuigi lepingus ei ole omandiõiguse üleminekut kokku lepitud ( kohtuasi nr 3-3-1-72-04 kontekstis).

2.1.1.2 Intressid

Enamikes riikides, ka Eestis, varieerub intresside maksukoormus . Üldiselt maksustatakse tulumaksuga residendi ja mitteresidendi saadud intresse laenudelt, võlakohustustelt (sh.kapitalirent, liising) või muudelt väärtpaberitelt, sealhulgas võlakohustuselt arvutatud summad , mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Makse hilinemise või kohustuse muu rikkumise korral makstavaid summasid intressina ei käsitata. (TMS§17,lg.1)Tulumaksuga ei maksustata Euroopa Liidu liikmesriigi residendist krediidiasutuse ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaali poolt füüsilisele isikule makstud intresse.
Residendist füüsilise isiku Austria, Belgia või Luksemburgi residendilt saadud intressilt EL Nõukogu direktiivi 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta ettenähtud korras kinnipeetud tulumaksu võib maha arvata Eestis sama maksustamisperioodi tuludelt tasumisele kuuluvast tulumaksust. Mahaarvamata tulumaksu osa tagastatakse residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel. (TMS§45,lg.8)
Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendi poolt Eesti riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt, residendilt ning mitteresidendilt Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu või arvel saadud intress , kui see oluliselt ületab turutingimustel sarnaselt võlakohustuselt makstava intressi summat võlakohustuse tekkimise ja intressi maksmise ajal. Nimetatud juhul maksustatakse saadud intressi ja sarnaselt võlakohustuselt turutingimustel makstava intressi vahe (TMS§29,lg.7). Residendist krediidiasutuse või mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaali poolt mitteresidendist füüsilisele isikule makstavat intressi ei maksustata tulumaksuga (TMS§31,lg.1 p.5).
Rahvusvaheliselt peetakse neutraalsuse seisukohalt põhjendatuks erinevatest allikatest laekuvate intresside võrdset käsitlemist, sest see lisaks intressikonkurentsi ning juhiks ressursside investeerimist ja kasutamist nii, et nende kasutamine majanduses oleks võimalikult efektiivne. Sagedane on aga intresside maksuvabastuste rakendamine isikutele, kes hoiustavad raha riigipangas või omavad riigi võlakirju, saades nii riigile odavamalt rahalist ressurssi (eriti kui defitsiidiga eelarve on lubatud), saavutades samas konkurentsieelise erapankade ees.

2.1.1.3 Dividendid

Dividendid on tulu, mis laekub maksumaksjale osalusest ettevõtluses ning mis annab talle õiguse saada osa ettevõtluse käigus loodud lisaväärtusest. Kuigi see tulu (nii rahalises kui mitterahalises vormis) laekub väärtpaberi omanikule, on selle maksustamine reeglina korraldatud ettevõttes ja füüsilise isiku jaoks on dividendid maksuvabad ning tuludeklaratsioonis neid kajastama ei pea. Samas on deklareeritavad välismaa juriidiliselt isikult saadud dividendid ja muud kasumieraldised, mida residendist füüsiline isik saab välismaa juriidiliselt isikult rahalises või mitterahalises vormis. Kui välismaa juriidiline isik on dividendide väljamaksmisel tulumaksu tasunud või kinnipidanud, siis täiendavalt tulumaksu Eestis maksma ei pea (va madala maksumääraga territoorium ). Tingimuseks on ka tõendi olemasolu.

Ühekordsed kapitalitulud

2.1.2.1 Vara võõrandamine

Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku kasu ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja, väärtpaberi, nimelise aktsia, osa, täis- või usaldusühingusse tehtud sissemakse, ühistule makstud osamaksu, investeerimisfondi osaku , nõudeõiguse, ostueesõiguse, hoonestusõiguse, kasutusvalduse, isikliku kasutusõiguse, rentniku õiguste, tagasiostukohustuse, hüpoteegi, kommertspandi, registerpandi või muu piiratud asjaõiguse või selle järjekoha või muu varalise õiguse (edaspidi vara) müügist või vahetamisest. Tulumaksuga maksustatakse aktsiaseltsi aktsiakapitali, osaühingu või ühistu osakapitali või täis- või usaldusühingu sissemaksete vähendamisel, samuti aktsiate, osade või osamaksete tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist saadud väljamakse osa, mis ületab osaluse ( aktsiad , osad, osamaks ) soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud väljamakse osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on äriühingus tulumaksuga maksustatud. Tulumaksuga maksustatakse juriidilise isiku likvideerimisel saadud likvideerimisjaotise osa, mis ületab osaluse soetamismaksumust, välja arvatud likvideerimisjaotise osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud, arvestades § 50 lõike 21 teises lauses sätestatut (TMS§ 15,lg.1;2;3).
Mitteresidendi puhul maksustatakse tulumaksuga kasu vara võõrandamisest, kui

müüdud või vahetatud kinnisasi asub Eestis või
registrisse kantav vallasasi oli kuni võõrandamiseni registreeritud Eesti registris või
võõrandatud asjaõigus oli seotud Eestis asuva kinnisasja või ehitise kui vallasasjaga või
võõrandati vähemalt 10%-list osalust äriühingus, kelle varast võõrandamisele eelneva majandusaasta viimase päeva seisuga koostatud bilansi alusel üle 50% moodustasid Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad.
juriidilise isiku likvideerimisel makstav likvideerimisjaotis osas, mis ületab osaluse soetamismaksumust või isiku poolt tehtud sissemakset osaluse omandamisel (TMS§29,lg.4 ja 5).

Kasu või kahju vara müügist on müüdud vara soetamismaksumuse (võib olla toimunud juba mitukümmend aastat varem) ja müügihinna vahe. Kasu või kahju vara vahetamisest on vahetatava vara soetamismaksumuse ning vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna (keskmine kohalik müügihind) vahe.
Kasu kinnisvara võõrandamisest maksustatakse sellel maksustamisperioodil, millal raha laekub või vahetatava kinnisvara omanik muutub (kantakse kinnistusraamatusse). Maksustatav kasu võib tekkida tasaarvestuse tulemusena ka siis, kui näiteks kinnisvara ostja tasub müüja võlad ja müüjale raha ei laeku.
Kahju konkreetse kinnisvara võõrandamisest (näiteks müügihind on soetamismaksumusest madalam) ei arvata maha sama maksustamisperioodi muu vara võõrandamise kasust või muust maksustatavast tulust ega kanta edasi järgmistele maksustamisperioodidele.
Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata müügiga või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, milleks on:
- kulutus, mida tegemata ei saa kinnisvara võõrandamise tehingut sooritada (näiteks müüja poolt makstud notaritasu, riigilõiv)
- kulutus, mis on tehtud müüdava või vahetatava vara turuväärtuse tõstmiseks (näiteks majaomanik ostab enne maja võõrandamist sundüürnikule korteri ning on tõestatav, et selle tagajärjel maja turuväärtus tõusis)
- kulutus on tehtud seoses tehingu edukama sooritamisega (näiteks maakleritasu, kinnisvara hindamise tasu)
- kasvava metsa raieõiguse võõrandamisel on õigus tulust maha arvata metsauuendustööde kulud
Kasust ei ole õigust maha arvata kinnisvara haldamisega seotud üldkulusid (näiteks võõrandatava korteri korrashoiukulud, kommunaalkulud, elektriarved jmt).
Soetamismaksumus on:
• vara omandamiseks maksumaksja enda poolt tehtud kulud (näiteks ostuhind)
• vara parendamiseks (näiteks kapitaalremondiks) ja täiendamiseks (näiteks elamule korrus juurde ehitatud) tehtud kulud
• makstud komisjonitasud ja lõivud (näiteks ostja poolt makstud notaritasu, riigilõiv)
• kapitalirendi ( liisingu ) korras soetamisel lepingujärgsete tegelikult makstud rendi- või väljaostumaksete kogusumma ilma intressideta
• omavalmistatud asja valmistamiseks tehtud kulude summa (näiteks elamu ehituskulu)
• kui isik on võtnud isiklikku tarbimisse ettevõtluses kasutatud vara (ettevõtluse ajal või ettevõtluse lõpetamisel), siis sellise vara hilisemal võõrandamisel loetakse soetamismaksumuseks ettevõtlustulule lisatud summa
• tasuta või soodushinnaga saadud vara soetamismaksumust suurendatakse TMS §-de 48 ( erisoodustus ) ja 49 (kingitus, annetus ) alusel tulumaksuga maksustatud summa võrra.
Näide. Isik müüb 7000 krooni eest vara, mille ta on oma tööandja kaudu ostnud. Isik maksis vara eest ise 1000 krooni ning tööandja 5000 krooni, millelt tööandja on tasunud erisoodustuse tulumaksu. Maksustatav tulu on 1000 krooni (7000-1000-5000).
• soetamismaksumusena arvestatakse ka eelmistel maksustamisperioodidel tehtud kulutused , arvesse võetakse ainult dokumentaalselt tõendatud kulutused
Sellise vara võõrandamise korral, mille soetamismaksumuse on maksumaksja oma ettevõtlustulust maha arvanud, loetakse vara müügihind või vahetuse teel saadud vara turuhind maksumaksja ettevõtlustuluks.
Ettevõtte vara isiklikku tarbimisse võtmisel (nii ettevõtlusega tegelemise ajal kui ka ettevõtluse lõpetamisel) lisatakse selle vara turuhind maksumaksja ettevõtlustulule. Sellise vara hilisema võõrandamise korral loetakse vara soetamismaksumuseks käesoleva lõike kohaselt ettevõtlustulule lisatud summa (TMS§ 37).
Füüsilisele isikule riigi poolt välja antud, pärandina või abikaasalt, vanemalt või lapselt saadud erastamisväärtpaberite eest soetatud vara soetamismaksumuseks loetakse erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteeritud keskmine müügihind vara soetamise päeval. Enne erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteerimise alustamist soetatud vara soetamismaksumuseks loetakse erastamisväärtpaberite keskmine kohalik müügihind vara soetamise päeval. Äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise tulemusena omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) soetamismaksumuseks loetakse ühineva, ühendatava, jaguneva või ümberkujundatava äriühingu või mittetulundusühistu osaluse soetamismaksumus või nimetatud osaluse soetamiseks tehtud sissemaksed, millele on juurde arvatud ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus tehtud täiendavad sissemaksed ja maha arvatud saadud väljamaksed (TMS § 38) .
Residendist füüsiline isik, kes deklareeris kasu vara võõrandamisest, on kohustatud tasuma maksuhalduri poolt temale esitatud maksuteates näidatud maksusumma Maksu- ja Tolliameti pangakontole samal aastal hiljemalt 1.oktoobriks (samaks tähtpäevaks tagastatakse füüsilise isiku poolt enammakstud maksusumma).
Kinnisvara võõrandamise tehingust saadud kasu maksustatakse sellel maksustamisperioodil, millal müügitehingust raha laekub või vahetustehingu käigus vastuantav kinnisvara omanikku vahetab (kinnistusraamatu kanne). Vara müüjale kantavalt müügisummalt ei peeta kinni tulumaksu, sest väljamakse tegija ei tea maksustatava tulu suurust.
Kui raha laekub kinnisvara müüjale mitme erineva maksustamisperioodi jooksul, siis konkreetse maksustamisperioodi kasu arvestamisel võidakse võtta soetamismaksumust ja müügiga otseselt seotud kulusid arvesse sellel maksustamisperioodil laekunud raha osatähtsuse järgi.
Näide. 2008.aastal müüakse maatükk müügihinnaga 500 000 krooni. Maatüki soetamismaksumus oli 300 000 krooni ja müügiga otseselt seotud kulusid on 10 000 krooni.
Vastavalt ostu-müügilepingule laekub raha 2009.aastal 400 000 krooni ja 2010.aastal 100 000 krooni.
Maksustatav tulu maa müügist 2009.aastal on: laekunud raha osatähtsus on 400000:500000= 0,8; laekunud rahast arvatakse maha soetamismaksumust 240 000 krooni (300000x0,8) ja müügiga otseselt seotud kulusid 8 000 krooni (10000x0,8), kokku mahaarvamisi 248000 krooni(240000+ 8000 ); maksustatav tulu on 152 000 krooni ( 400000-248000). Tulu deklareeritakse 2009.a tuludeklaratsioonis.
Maksustatav tulu 2010.aastal on 38 000 krooni (100000- 60000 -2000), kus laekunud müügihinnast arvatakse maha soetamismaksumuse ja müügikulude mahaarvamata osad.
Tulu deklareeritakse 2010.a tuludeklaratsioonis.
Maksumaksja soovi korral võib ta soetamismaksumust ja müügiga seotud kulusid arvesse võtta ka maksustamisperioodil laekunud raha ulatuses, st tulumaksu tasumise kohustus tekib alles siis, kui laekunud tulu ületab soetamismaksumust ja võõrandamisega seotud kulusid ehk antud näite puhul oleks 2009.a maksustatav tulu 90 000 krooni (400 000-300 000-10 000) ja 2010.a maksustatav tulu on 100 000 krooni (kogu laekunud summa).

2.1.2.2 Maksuvabastused vara võõrandamisel

Tulumaksuseaduse § 15, lg.5 ja 6 sätestatule ei maksustata tulumaksuga füüsilise isiku omanduses oleva kinnisasja, ehitise või korteri kui vallasasja või elamuühistu osamaksu võõrandamisest saadud kasu, kui:

kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum , mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma alalise või peamise elukohana*;
kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning kinnisasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel ;

kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning nimetatud eluruum ja selle juurde kuuluv maa on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel ning kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit;

Maksuvabastuse rakendamisel peavad olema täidetud kõik 3 tingimust: eluruum ja maa on ostueesõigusega erastatud ja kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit.
Näide. Kui elumaja on päritud, ostetud jmt ja maa elumaja juurde on ostueesõigusega erastatud, siis olenemata maa suurusest , maksuvabastust ei rakendata.
Näide. Kui elumaja ja maa on ostueesõigusega erastatud, kuid maad on üle 2 hektari, siis saadud kasu kuulub maksustamisele, maksu arvutamisel 2 hektari mahaarvamist ei tehta .
Erastatavate eluruumide alune ja nende teenindamiseks vajalik maa erastatakse või antakse lepingulisse kasutusse. Viimasel juhul on üks maksuvabastuse tingimus täitmata.
Ostueesõigusega erastatud eluruum on selline elamu või korter, mille eluruumi erastamise õigustatud subjekt on omandanud rahvakapitali obligatsioonide, õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel väljaantud väärtpaberite, raha, rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate või tööosaku eest ühismajandi või taasriigistamise kohustatud subjektiks oleva majanditevahelise organisatsiooni varas.

kinnisasja oluliseks osaks on suvila või aiamaja ja kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit ning kinnisasi on olnud maksumaksja omandis üle kahe aasta või suvila või aiamaja on vallasasjana olnud enne maa kinnistamist maksumaksja omandis üle kahe aasta;

Liisinglepinguga soetatud suvila/aiamaja võõrandamisel omandis oleku aega arvestatakse liisinglepingu sõlmimise kuupäevast arvates, vastasel korral asetuksid ebavõrdsesse olukorda liisinglepinguga soetajad võrreldes pangalaenuga või omavahendite arvel soetajatega.

suvila või aiamaja on ehitis kui vallasasi ning on olnud maksumaksja omandis üle kahe aasta;
maksumaksja kasutas ehitist või korterit kui vallasasja kuni võõrandamiseni oma alalise või peamise elukohana või kui ehitis või korter kui vallasasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või ostueesõigusega erastamise teel;
maksumaksja kasutas elamuühistu liikmena elamuühistule kuuluvas elamus asuvat korterit oma alalise või peamise elukohana.

Nimetatud maksuvabastus ei kehti kui kinnisasja, ehitist või korterit kasutati peale maksumaksja elukoha osaliselt ka muul otstarbel (näiteks üüriti välja, kasutati ettevõtluses või kodustöötajana nn kodukontorina, mille kulutusi on tööandja hüvitanud). Sellisel juhul rakendatakse nimetatud maksuvabastust ainult proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatavate ruumide pindala suhtele (TMS §15,lg.6).
Näide. Füüsiline isik FIE-na kasutab kuni võõrandamiseni oma 100m2 üldpindalaga korterist elamiseks 70% ja ettevõtluses 30%. Kasu korteri müügist on 100 000 krooni (müügihinnast on maha arvatud soetamismaksumus ja müügiga otseselt seotud kulud). Sellest maksuvaba on 70 000 krooni (70%) ja maksustatakse 30 000 krooni (30%), mis deklareeritakse füüsilise isiku kasuna vara võõrandamisest.
Kui maksumaksja lõpetas eluruumi peale elamise muul otstarbel kasutamise mõnda aega tagasi (näiteks 3 aastat), siis kasutatakse maksuvabastust täies ulatuses.
Kuna alalise või peamise elukoha võõrandamine on maksuvaba, siis ei ole maksuvabastuse rakendamisel tähtis eluruumi omandamise viis (näiteks päritud, kingitud , ostetud, tagastatud või ostueesõigusega erastatud).
* alalise või peamise elukoha määratlemisel lähtutakse maksukorralduse seaduse § 9 lg 1, mille kohaselt mõistet "elukoht" kasutatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 järgi:

isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab
elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas
elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta
kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht

Seega ei sätesta seadus alalise või peamise elukoha määratlemise täpseid kriteeriume ega elukohas elamise aega, mistõttu maksuvabastuse rakendamiseks elukoha tuvastamine, kus maksumaksja kuni eluruumi võõrandamiseni alaliselt või peamiselt elas, on fakti tõendamise küsimus.
Vastavalt TMS § 15,lg.4 ei maksustata tulumaksuga:

vastuvõetud pärandvara (näiteks Eestis või välisriigis päritud maa, maja, korter, raha);

omandireformi käigus tagastatud vara (näiteks tagastatud elamu, põllumajandusinventar). Omandireformi käigus tagastatud vara vastuvõtmine on maksuvaba, kuid selle vara võõrandamisest saadud kasu maksustatakse tulumaksuga üldiste reeglite kohaselt;

sundvõõranditasu ja hüvitisi sundvõõrandamisel (kinnisasja ja piiratud asjaõiguse sundvõõrandamise alused ja kord on sätestatud kinnisasja sundvõõrandamise seadusega);
tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest(näiteks isiklikus tarbimises olnud soojaku võõrandamine on maksuvaba);
tulu omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest (näiteks tagastatud metsamaa võõrandamine on maksuvaba, kuid sellelt maalt kasvava metsa võõrandamine maksustatakse). Maksuvaba on tehing siis, kui maa võõrandajaks on omandireformi õigustatud subjekt, kellele võõrandatav maa tagastati. Kui isik suri pärast maa tagastamist või erastamist, kuid enne maa kinnistusraamatusse kandmist, kinnistatakse maa omandiõigus pärija nimele. Sellisel juhul loetakse pärija õigustatud subjektiks, kellele maa tagastati. Samuti nõudeõiguse pärimisel muutub pärija õigustatud subjektiks.

Samuti ei koormata tulumaksuga mitteresidendile üleantavat pärandvara, sundvõõranditasu ja hüvitisi sundvõõrandamisel ning omandireformi käigus tagastatud vara (TMS§ 31,lg.1;2;3).
Tulumaksuga ei maksustata tulu äriühingus osaluse suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel.
Tulumaksuga ei maksustata kinnisvarahindade tõusust tulenevat füüsilise isiku omandis oleva (võõrandamata) kinnisvara väärtuse kasvu.

2.1.2.3 Väärtpaberite võõrandamine

Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust maha arvata samal perioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju. Kahju, mis tekkis väärtpaberite turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (vt. punkti 3.1) või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud väärtpaberite võõrandamisest, maha ei arvata.
Dividendi saamise õiguse andva väärtpaberi võõrandamisest saadud kahju ei arvata maha muude väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust, kui see väärtpaber omandati 30 päeva jooksul enne dividendiõiguslike isikute määramise kuupäeva ja võõrandati dividendiõiguslike isikute määramise päeval või 30 päeva jooksul pärast eelnimetatud kuupäeva.
Summat, mille võrra maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju ületab samal perioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, maksustatavast tulust maha ei arvata.
Kui väärtpaberite võõrandamisest maksustamisperioodil saadud kahju on suurem kui maksumaksja poolt samal maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, võib kasu ületava kahju summa maha arvata järgnevatel maksustamisperioodidel väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust. Kui maksustamisperioodil tekkinud ja eelnevatest maksustamisperioodidest edasikantud kahju summa on suurem kui maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, kaetakse selline kahju ainult maksustamisperioodi kasu ulatuses ning kahju katmata jääk kantakse edasi järgnevatele maksustamisperioodidele (TMS§39). See õigus kehtib ajaliste piiranguteta, kuni kahjum on kustutatud. Seega on füüsilise isiku väärtpaberite investeeringutest tekkiva kasu ja kahju arvestus eraldatud muudest tuludest – seda deklareeritakse ja arvestatakse eraldi ettevõtlus- ja töövõtutuludest.
Vastavalt TMS §15,lg.4 ei maksustata tulumaksuga:

tulu, mida rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi saanud isik on saanud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi alusel talle väljaantud erastamisväärtpaberite müügist;
tulu, mida põllumajandusreformi õigustatud subjekt on saanud talle väljaantud tööosaku müügist;
tulu, mida omandireformi õigustatud subjekt on saanud talle õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise korralduse alusel väljaantud erastamisväärtpaberite müügist.
tulu osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) vahetamisest äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus;
tulu äriühingus osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel;
tulu Euroopa Liidu liikmesriigi investeerimisfondi osakute vahetamisest investeerimisfondide seaduse (RT I 2004, 36, 251) §-des 153 ja 154 sätestatud korras.

Juriidilise isiku väärtpaberiinvesteeringutest tekkivate tulude ja kulude arvestus toimub osana ettevõtte üldistest tuludest ja kuludest .
Väärtpaberikasu
kasu = müügihind - müügikulud -soetamismaksumus
Soetamismaksumus on

kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud (sh makstud komisjonitasud ja lõivud)
väärtpaberi vahetuse puhul võetakse müügihinnaks vahetuse teel vastu saadud väärtpaberi (muu vara) turuhind

Kui vara (sh väärtpaber) on ostetud riigilt, abikaasalt, vanemalt või lapselt või pärimise teel saadud EVP-de eest, siis on vara soetamismaksumus:

EVP keskmine müügihind vara (väärtpaberi) soetamise kuupäeval väärtpaberibörsil;
EVP keskmine kohalik müügihind vara (väärtpaberi) soetamise kuupäeval enne EVP noteerimist.

Kui EVP on ostetud või saadud muul viisil kui ülal nimetatu, siis on EVP eest soetatud vara soetamismaksumus EVP tegelik soetamismaksumus.
Mitterahalise sissemaksega omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) soetamismaksumus on võrdne mitterahaliseks sissemakseks olnud vara soetamismaksumusega. Kui mitterahaliseks sissemakseks olnud asja või varalise õiguse soetamismaksumus on eelnevalt maha arvatud füüsilise isiku ettevõtlustulust ja seda ei ole tulumaksuga maksustatud isiklikku tarbimisse võetud varana, loetakse osaluse soetamismaksumuseks null.
Väärtpaberitulu arvutamine
Erineva hinnaga ja erineval ajal soetatud samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse arvestamisel tuleb järjepidevalt lähtuda ühest alljärgnevatest meetoditest:
1) FIFO - võõrandamine toimub sisseostu järjekorras või
2) Kaalutud keskmise meetod - ühe võõrandatud väärtpaberi soetamismaksumus leitakse võõrandamise hetkeks olemasolevate samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse summa jagamisel nende arvuga.
kasu ja kahju arvutamise aluseks on:

kasu ja kahju arvestus on kassapõhine

- väärtpaberikonto väljavõte ning
- väärtpaberikontoga seotud arvelduskonto väljavõte

väärtpaberitehingutest saadud kasust saab maha arvata :

- sama aasta väärtpaberitehingute kahju
- eelmistest aastatest edasi kantud väärtpaberitehingute kahju

2.1.2.4 Metsa võõrandamine

Olenevalt metsa võõrandamise asjaoludest ja tingimustest maksustatakse saadud tulu kas ettevõtlustuluna või kasuna vara võõrandamisest. Oluline on teada, kas tegemist on ettevõtlusega või vara võõrandamisega, sest maksustamise alused ja maksukoormus on erinevad.
Ettevõtluse puhul on võimalik kõik metsaga seotud kulutused kanda ettevõtluse kuludesse ja vähendada sellega maksustatavat tulu. Ettevõtlustulult tuleb aga maksta sotsiaalmaksu. Kui metsa müügi puhul on tegemist kasuga vara võõrandamisest, siis sotsiaalmaksu ei tasuta, kuid üldiseid, metsa majandamisega seotud kulusid saadud kasust maha arvata ei saa. Mahaarvamine laieneb ainult otseselt võõrandamisega seotud kuludele.
Metsa võõrandamisest saadud tulu maksustamisel on müügihinnast õigus maha arvata metsa müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud.
Puidu töötlemise, ladustamise, vedamise jms teenuse sisseostmisega seotud kulud, mida tehakse kasu saamiseks vara võõrandamisest, on müügiga otseselt seotud kulud. Sarnasteks kulutusteks on ka kinnisvara hindamise teenuse ostmine enne selle võõrandamist, kulud, mis on seotud kinnistu jagamise ning märgistamisega enne müüki jne. Müügiga otseselt seotud kulu ei ole aga näiteks metsa ülestöötamisega keskkonnale tekitatud kahju hüvitamine (seaduse alusel määratud trahvid ).
Ka ei saa pidada võõrandamisega otseselt seotud kuludeks kulusid ülestöötamiseks vajaliku tehnika soetamisele juhul, kui ülestöötamine toimub kas maksumaksja enda või palgatud tööjõu poolt, kuna selline tegutsemise viis viitab ettevõtlusele kui iseseisvale majandustegevusele.
Sisseostetud teenuse abil ülestöötatud ja transporditud metsamaterjali müügist saadud tulu võib deklareerida kasuna vara võõrandamisest ning müügihinnast arvatakse siis maha müügiga otseselt seotud kuluna teenustasuna makstud metsa ülestöötamise ja transportimise kulutused.
Vara müügiga otseselt seotud kuludeks on konkreetse võõrandamistehinguga seotud hädavajalikud kulud, ilma milleta ei saa tehingut sooritada või mis võimaldavad tehingut edukamalt sooritada või mis oleksid tehingu mittetoimumisel jäänud kandmata. Kui näiteks metsamaterjali poleks müüdud, ei oleks olnud vajalik ka kasvava metsa ülestöötamise ja metsamaterjali transportimise kulutusi teha. Selline lähenemine on võimalik üksnes siis, kui ülejäänud asjaolud ei viita selgelt ja üheselt ettevõtluse olemasolule.
Kõigil raieõiguse ja metsamaterjali müüjatel ning ostjatel tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile kvartali jooksul müüdud või ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta teatis kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks kas e- maksuameti kaudu, või paberkandjal . Teatise on kohustatud esitama kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kes on müünud või ostnud metsamaterjali ning kasvava metsa raieõigust.

2.1.2.5 Vara kindlustushüvitised

Füüsilisele isikule, kes on tasunud vara kindlustusmaksed isiklikest vahenditest, s.o.tulust peale tulumaksu, saadud kindlustushüvitis on maksuvaba.
Samuti (§ 12 lg 3) ütleb, et füüsilise isiku maksustatavaks tuluks ei loeta teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi, samuti kohtu kaudu väljamõistetud varalise kahju hüvitisi.
Füüsilise isiku ettevõtluse vara kahjustumisel saadud kindlustushüvitist maksustatakse nagu kasu vara müügist, kui maksumaksja on kindlustatud vara soetamismaksumuse või sellelt varalt arvestatud amortisatsiooni või vara kindlustusmaksed maha arvanud oma ettevõtluse tulust (TMS §20,lg. 2). Sellisel juhul loetakse vara müügihinnaks kindlustushüvitise suurus. Kui vara soetamismaksumus oli täies ulatuses ettevõtluse tulust maha arvatud, siis lisatakse kindlustushüvitis tervikuna ettevõtluse tulule. Kahjustatud varast järelejäänu kuulub seega kindlustusettevõttele, kui kindlustusleping näeb aga ette, et vara jääb kindlustajale, siis kujuneb vara müügihinnaks kindlustushüvitis + vara realistasioonist laekunud tulu.

2.2 Töövõtutulude maksubaas

Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodi Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas: palgatulu, mille hulka arvatakse palk, lisatasud, juurdemakse, puhkusetasu või puhkusetoetus, töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud hüvitus või viivis , puhkuseseaduse alusel riigi poolt hüvitatav tasu täiendavate puhkusepäevade eest ning lepingu alusel sportlastele makstavad tasud . Tulumaksuga maksustatakse kõik tasud, mida maksab avalik- või eraõiguslik juriidiline isik oma nõukogu või juhatuse, neid asendavate organite või muu juhtimis- või kontrollorgani liikmele või välismaa äriühingu filiaali juhatajale oma tööülesannete täitmise eest. Maksustatavate tulude hulka kuuluvad ka riikliku ravikindlustuse ja töötuskindlustuse seaduse alusel saadud hüvitised ning vanemahüvitise seaduse alusel saadud hüvitised.
Tulumaksu kinnipidaja on maksumaksja nõudmisel kohustatud andma tõendi maksumaksjale kalendriaasta jooksul tehtud väljamaksete ning nendelt kinnipeetud tulumaksu kohta tululiikide ja maksumäärade lõikes järgneva aasta 1. veebruariks või maksumaksja töölt lahkumise korral koos lõpparvega. (TMS §40, lg.6).
Palgatulu ei maksustata Eestis tulumaksuga, kui:

isik on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul;
välisriigis on nimetatud tulu olnud isiku maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud TMsumma (§ 13 lg 4)

Palgalt ning juhtimis- või kontrollorgani tasult ei peeta kinni tulumaksu, kui väljamakse saaja täidab oma tööülesannet välisriigis ning:

väljamakse tehakse residendist juriidilise isiku välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või
maksu kinnipidajal on välisriigi maksuhalduri tõend, et väljamakse saaja on selle tulu osas välisriigis maksukohustuslane

Maksuvabad on töölähetusega seotud mitteresidendi poolt tehtavad väljamaksed (tingimuseks, et töö tegemise koht asub välisriigis) ning et kohaldatakse töö tegemise riigis kehtivaid piirmäärasid.
Tulumaksuga ei maksustata:

Lepinguriigi seaduse alusel makstavaid pensione summas kuni 36000 kr aastas;
Seaduse alusel makstavaid stipendiume, toetusi;
Rahvusvahelisi ja riiklikke kultuuri- ja teaduspreemiaid ning Vabariigi Valitsuse poolt antavaid spordipreemiaid;
Eelpool nimetamata stipendiume ning muid õppe- ja teadustööks antavaid toetusi, mis vastavad Vabariigi Valitsuse poolt kehteststud tingimustele;
Füüsiliselt isikult või residendist juriidiliselt isikult saadud kingitusi ja annetusi;
Korraldusloa alusel läbiviidud loteriist saadud loteriivõite ja hasartmängu korraldamise tegevusluba omavalt isikult saadud hasartmänguvõite;
Kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduse alusel makstavaid hüvitisi;
Kindlustushüvitisi, kui isik on tasunud vara kindlustusmaksed isiklikest vahenditest, s.o.tulust peale tulumaksu.

Füüsilise isiku maksustatava tulu hulka ei kuulu erisoodustused, kingitused ja annetused, dividendid või muud kasumieraldised, sest neid maksustatakse väljamaksja juures tulumaksuga. Erandiks on mitteresidendist juriidiliselt isikult saadud kingitused, mis tuleb füüsilisel isikul deklareerida ja sellelt ka 21 % tulumaksu maksta.

2.3 Kindlustusmaksed

Eestis käivitus 1990. aastal kõigepealt riiklik kindlustussüsteem, millega kehtestati kohustuslik pensionikindlustus ja hiljem ravikindlustusmaks, mis hiljem ühendati ühiseks sotsiaalmaksuks. Sotsiaalmaksuna tasutavad rahad laekuvad Pensioni sihtkapitali ja Ravikindlustuse sihtkapitali, mis on riigieelarvest eraldatud fondid . Sotsiaalmaksu maksed on kulu tulumaksu suhtes.1999.a.algas pensionisüsteemi reformimine , mis tähendab senise ühise rahvapensioni diferentseerumist, muutumist mitmest komponendist koosnevaks ja millest osade suurus muutub võrdeliselt tasutava maksu kasvuga. Lisaks riiklikule käivitus veel erainitsiatiivil baseeruv pensionikindlustus. Pensionide ja hüvitiste maksmine TMS järgi on küllaltki keeruline.
Tulumaksuga maksustatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale või soodustatud isikule makstud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel kindlustusvõtja poolt tasutud kindlustusmaksed. Nimetatud summa maksustatakse juhul, kui see on makstud välja enne 12 aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest. Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmakseid on ühel või mitmel maksustamisperioodil maksumaksja tulust maha arvatud täiendava kogumispensioni kindlustusmaksena, toimub väljamaksete maksustamine TMS§ 21 alusel ehk siis kui täiendav kogumispension. (§ 20 lg 3). Nimetatud lepingu alusel makstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitisi ei maksustata tulumaksuga.
21% tulumaksumääraga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomaniku pärijale ja kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu alusel soodustatud isikule tehtavad väljamaksed. (§ 201 lg 1)
21% tulumaksumääraga maksustatakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtliku pensionifondi poolt osakuomanikule või tema pärijale tehtavad väljamaksed, arvestades lõigetes 2–5 toodud erisusi. Samuti maksustatakse tulumaksuga § 28 lõikes 11 sätestatu kohane täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud eraldise negatiivne muutus. (§ 21 lg 1)
10% tulumaksumääraga maksustatakse alljärgnevad kogumispensionide seaduse §-s 63 sätestatud tingimustele vastava täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale tehtavad väljamaksed:
1) pärast kindlustusvõtja 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist lepingu sõlmimisest, kindlustusandja poolt tehtavad väljamaksed;
2) kindlustusvõtja täieliku ja püsiva töövõimetuse korral kindlustusandja poolt tehtavad väljamaksed;
3) kindlustusandja likvideerimisel tehtavad väljamaksed.
10% tulumaksumääraga maksustatakse alljärgnevad kogumispensionide seaduses sätestatud korras loodud vabatahtliku pensionifondi osakuomanikule tehtavad väljamaksed:
1) pärast osakuomaniku 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist väljamakse tegemiseks tagasivõetavate osakute omandamisest, tehtavad väljamaksed;
2) osakuomaniku täieliku ja püsiva töövõimetuse korral tehtavad väljamaksed;
3) vabatahtliku pensionifondi likvideerimisel sellest pensionifondist tehtavad väljamaksed.
Kui vabatahtliku pensionifondi osakud on vahetatud teise vabatahtliku pensionifondi osakute vastu, arvestatakse viieaastast tähtaega vahetamisel tagasivõetud vabatahtliku pensionifondi osakute omandamisest.
Tulumaksuga ei maksustata kogumispensionide seaduse § 63 tingimustele vastava täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale perioodiliselt pärast tema 55-aastaseks saamist või pärast tema täieliku ja püsiva töövõimetuse kindlakstegemist makstavat kindlustuspensioni tingimusel, et kindlustuslepingu kohaselt tehakse vastavaid väljamakseid võrdsete või suurenevate summadena vähemalt üks kord kolme kuu jooksul kuni kindlustusvõtja surmani. (§ 21lg 4)
Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel makstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitisi ei maksustata tulumaksuga. (§ 21lg 5)
Eelpool nimetamata kindlustussummasid ja -hüvitisi ning elukindlustuslepingu lõpetamisel makstavat tagasiostuväärtust ei maksustata tulumaksuga.

2.4 Mahaarvatavad kulud

2.4.1 Eluaseme laenu intressid

Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks või elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid, mis on maksustamisperioodil tasutud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi, sealhulgas Eesti, residendist krediidiasutusele või sellise äriühinguga samasse kontserni kuuluvale finantseerimisasutusele, samuti mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalile .
Soetamiseks loetakse ka ehitise püstitamist, laiendamist ja rekonstrueerimist ehitusseaduse tähenduses, samuti ehitise tehnosüsteemide asendamist ja muutmist ning ehitise ruumijaotuse muutmist ja ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid ehitusloa või ehitusprojekti alusel.
Intresside deklareerimisel tuleb silmas pidada alljärgnevaid reegleid, kui eluasemelaenu võtjateks on abielus mitteolevad elukaaslased. Juhul, kui kaasomandis eluaseme soetamiseks on mõlemad elukaaslased ühiselt laenu võtnud, saab kumbki pool tulust maha arvata oma omandiosale vastava intressi osa.
Laenu andnud pank saadab Maksu- ja Tolliametile andmed vastavalt sellele, kuidas laenuleping on sõlmitud. See tähendab, kui on kaks kaaslaenajat, siis jagatakse makstud intressisumma üldjuhul pooleks ning see kandub mõlema kaaslaenaja eeltäidetud deklaratsioonile. Juhul, kui eluaseme omandisuhe on teistsugune, tuleb laenusaajatel endil tuludeklaratsioonil vastav muudatus teha ja deklareerida intressid vastavalt omandiosa proportsioonile. Samuti tuleb deklaratsioonil lisaks näidata laenu sihtotstarbelise kasutamise protsent, sest neid andmeid ei eeltäideta.
Järgnevalt näiteid võimalikest lahendustest kaaslaenajate deklaratsioonide esitamisel.
Elukaaslased, kes omavahel abielus ei ole, on soetanud kaaslaenuga eluaseme - üks isik on laenuvõtja, teine kaaslaenaja, mõlemad on 50% eluaseme omanikud . Intressi ja laenu tagasimaksmine toimub ühe isiku pangakontolt. Intresside deklareerimise ja mahaarvamise õigus on mõlemal isikul 50% ulatuses. Üks isik ei saa täies ulatuses tasutud intresse deklareerida, kuna ta ei ole 100% eluaseme omanik. (Kui laenu võtnud isikud on abikaasad ja tegemist on ühisvaraga, võib tasutud intressi deklareerida ka üks abikaasa).
Teise näite puhul on laenuvõtja on üks isikutest, kusjuures mõlemad on 50% eluaseme omanikud. Mahaarvamise õigus on ainult sellel isikul, kes on laenuvõtja ning maha saab ta arvata vaid 50% tasutud intressidest. Teine 50% intressidest jääb deklareerimata, kuna see pool eluasemest ei ole laenuvõtja omandis. Teine isik aga ei ole laenuvõtja, mis on soodustuse kasutamise tingimuseks.
Kolmandal juhul on eluaseme omanikuks üks isik, kuid laenuvõtja on teine isik. Sellisel puhul ei ole mahaarvamise õigust kummalgi . Üks isik on küll eluaseme omanik, kuid temal ei ole sellega seotud laenu; teisel isikul aga on laen , kuid puudub eluase, mille soetamiseks võetud laenu intresse tulust maha arvata.
NB!

ehitamine ei ole hoone komponentide vahetamine (aknad, uksed, );
mahaarvatavate intresside proportsioon kui laen võetud nii eluruumi ostmiseks kui remondiks;
mahaarvamisi saab teha ainult Eestis maksustavast tulust;
mahaarvamine on õigus, mitte kohustus;
intresside mahaarvamise õigus kaob, kui ei kasutata enam eluasemena (antakse rendile, kasutatakse ettevõtluses).

Last üksi kasvatav, maksustamisperioodil lapsehoolduspuhkust kasutanud vanem võib samal maksustamisperioodil tasutud intressid täies ulatuses või osaliselt maha arvata järgnevate maksustamisperioodide tulust, arvestamata piirangut.

2.4.2 Koolituskulud

Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata maksustamisperioodil tasutud enda ja oma alla 26 aasta vanuse lapse, lapselapse, õe või venna koolituskulud või isikute koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku haridusasutusega sõlmitud kirjaliku lepingu alusel tasutud koolituskulud. Viimasega on püütud laiendada heategevust. Koolituskuludeks on riigi või kohaliku omavalitsusüksuse haridusasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis, antud õppekava osas koolitusluba või registreeringut Eesti Hariduse Infosüsteemis omavas või positiivselt akrediteeritud erakoolis või eelloetletutega samaväärses välismaa õppeasutuses õppimise või nende õppeasutuste poolt korraldatavatel tasulistel kursustel õppimise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud. Tulust ei arvata maha koolituskulusid, mida isik on teinud TMS§ 19 lõike 3 punktide 3 ja 5 kohaselt tulumaksuga mittemaksustatava stipendiumi arvel. Koolituskuludeks loetakse ka õppelaenu intressid.

2.4.3 Ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksud

Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata ametiühingute registrisse kantud ametiühingule maksustamisperioodil makstud ning dokumentaalselt tõendatud sisseastumis- ja liikmemaksud mitte rohkem kui 2% maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust,millest on tehtud lubatud mahaarvamised.

2.4.4 Kingitused ja annetused

Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata Vabariigi Valitsuse poolt koostatud mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud juriidilistele isikutele või kirikutele, kogudustele ning erakondadele või riigi, kohaliku omavalitsusüksuse teadus-, kultuuri-, spordi-, haridusasutusele, kaitseala valitsejale või avalik-õiguslikule ülikoolile maksustamisperioodil tehtud dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused. Nimetatud kingitusi, annetusi ning sisseastumis- ja liikmemakse kokku ei või maksustamisperioodi tulust maha arvata rohkem kui 5% maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust, millest on tehtud lubatud mahaarvamised.

mitterahalise kingituse või annetuse maksumuseks on vara turuhind ning vara soodusmüügil turuhinna ja soodushinna vahe;
tasuta või turuhinnast madalama hinnaga osutatud teenust ei käsitata kingituse ega annetusena ning selle maksumust tulust maha ei arvata;
kingitused, annetused ja ametiühingu maksud peavad olema dokumentaalselt tõendatud.

2.4.5 Elatis

Makstud elatis

tulust saab elatise maha arvata siis, kui elatis on saajale maksustatav tulu, st:
- makstud kohtuotsuse, kohtumäärusega või notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel
elatise mahaarvamisel on rahaliseks ülempiiriks kalendriaasta maksustatav tulu

Saadud elatis

deklareeritakse juhul kui saadud elatis on maksustatav , st. peab olema makstud kohtuotsuse, kohtumäärusega või notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel
vabatahtlikku elatist ei deklareerita ega maksustata (käsitletakse kingitusena ühelt füüsiliselt isikult teisele)
saadud elatisest postikulu ega pangakulu maha arvata ei saa

2.4.6 Muud mahaarvamised

Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksed.
Vastavalt TMS§ 61 lg 15 on residendist füüsilisel isikul õigus arvata oma maksustamisperioodi tulust maha täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel maksustamisperioodi jooksul tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärgiks on tagada kindlustussumma maksmine surmajuhtumi hüvitisena, alates 2001 aasta algusest tasutud kindlustusmaksete osadele.
Residendist füüsilisel isikul on õigus oma maksustamisperioodi tulust maha arvata ka tulumaksusoodustusega pensionikindlustuse lepingu alusel maksustamisperioodi jooksul tasutud kindlustusmaksed ning pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad mitte rohkem kui 15% sama maksustamisperioodi tulust.
Samuti õigus tulust maha arvata töötuskindlustuse seaduse alusel tasutud töötuskindlustusmaksed ning kogumispensionide seaduse alusel tasutud kohustuslikud kogumispensionimaksed.
Metsa raieõiguse võõrandamine. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamisel loetakse võõrandamisega seotud kuludeks ka metsa uuendamisega seonduvad dokumentaalselt tõendatud kulud. Maksumaksjal on õigus arvata need kulud maha samal (alates 2004. a) või järgmistel maksustamisperioodidel metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust, kui tegemist on metsa uuendamisega metsaseaduse tähenduses ning metsaomanik on metsauuendustööde kohta esitanud metsa asukohajärgsele keskkonnateenistusele metsateatise ja keskkonnateenistus ei ole keelanud teatises kavandatud tegevust.(TuMS § 37 lg 8).
Täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral
2008 aastal (deklareeritakse hiljemalt 31.03.2009) võib lapse üks residendist vanem, eestkostja või muu last ülalpidav isik perekonnaseaduse tähenduses, kes peab üleval alaealist last, maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta. 2009. aasta kohta esitatavas deklaratsioonis (31.03.2010) saab täiendavat maksuvaba tulu alates 2. lapsest. 2010. aasta kohta esitatavas (31.03.2011) saab täiendavat maksuvaba tulu jälle alates 1. lapsest.
Täiendavat maksuvaba tulu rakendatakse alates lapse sündimise, eestkostja määramise või ülalpidamiskohustuse tekkimise aastast kuni tema 17-aastaseks saamise aastani osas, mille võrra lapse maksustatav tulu on väiksem maksustamisperioodi maksuvabast tulust. Vaidluse korral käsitatakse last ülalpidava isikuna isikut, kellele makstakse riiklike peretoetuste seaduse §-s 5 sätestatud lapsetoetust.
Lisaks maksuvabale miinimumile saab teostada tuludest mahaarvamisi kuni 50 000 krooni ulatuses. Kuid samas ei tohi mahaarvamised ületada 50 % maksustamisperioodi tulust.
NB!

mahaarvamisi saab teha vaid Eestis maksustavast tulust
piirang 50 000 kr (abikaasadele kokku 100 000 kr), kuid mitte rohkem kui 50% maksustamisperioodi tulust mahaarvamistele: eluasemelaenu intressid, koolituskulud, annetused ja kingitused, ametühingu liikmemaksud.

piirang ei rakendu elatisele, maksuvabale tulule, kogumispensionile, töötuskindlustusmaksele.
Maksuvaba miinimumi ei deklareerita, sest selle arvestab Maksuamet maha automaatselt.
Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus-või kutsehaigushüvitise korral

Tööõnnetus- või kutsehaigushüvitist saava residendist füüsilise isiku tulust arvatakse täiendavalt maha maksuvaba tulu nimetatud hüvitise ulatuses, kuid mitte rohkem kui 12 000 krooni maksustamisperioodil (§ 233).
Kui tööõnnetus- või kutsehaigushüvitis makstakse kindlustushüvitisena, täiendavat maksuvaba tulu ei rakendata.

Kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed

Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata maksustamisperioodil välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksud ja maksed, mille tasumine oli kohustuslik tulenevalt välisriigi õigusaktist või välislepingust. Maksu või makse võib tulust maha arvata, kui selle tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine.
Tulust ei arvata maha maksu ega makset, mis on tasutud Eestis tulumaksuga mittemaksustatava tulu arvel.

Mahaarvamiste tegemine Euroopa Liidu liikmesriigi residendi tulust
Eelnevalt käsitletud mahaarvamisi võib oma Eestis maksustamisele kuuluvast tulust teha ka muu Euroopa Liidu liikmesriigi residendist füüsiline isik, kes sai maksustamisperioodil vähemalt 75% oma maksustatavast tulust Eestis ja kes esitab residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni. Maksustatavaks tuluks loetakse tulu enne mahaarvamiste tegemist vastavalt nimetatud riigi seadustele .

2.5 Välismaal tasutud tulumaksu arvestamine

Eestis ning igas välisriigis saadud tulu kohta arvutatakse tulumaks eraldi. Eestis mittemaksustatavalt tulult välisriigis tasutud tulumaksu Eestis arvesse ei võeta.
Kui residendist maksumaksja on saanud maksustamisperioodil tulu välismaalt, liidetakse kõik välisriikides saadud tulud isiku maksustatavale tulule ning tasumisele kuuluvast tulumaksust arvatakse maha nimetatud tuludelt välismaal tasutud või kinnipeetud tulumaks vastavalt alljärgnevatele tingimustele:

Kui välisriigis saadud tulult Eesti TMS järgi arvutatud tulumaks on suurem välisriigis tasutud tulumaksust, on maksumaksja kohustatud Eestis tulumaksuna tasuma välisriigi tulumaksu ja Eesti tulumaksu vahe.
Kui välisriigis saadud tulult arvutatud tulumaks on väiksem välisriigis tasutud tulumaksust, samuti juhul, kui maksumaksja tuludeklaratsiooni järgi kõikidest allikatest saadud tulult arvutatud tulumaks on väiksem välisriigis tasutud tulumaksust, siis välisriigis enammakstud tulumaksu Eestis ei hüvitata.
Välisriigis tasutud või kinnipeetud tulumaksu on lubatud Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ainult juhul, kui maksumaksja esitab välisriigi maksuhalduri või maksu kinnipidaja õiendi tulumaksu või muu tulumaksuga samaväärse maksu tasumise kohta.
Kui välisriigis on tulumaksu tasutud või kinni peetud rohkem, kui vastava riigi seadus või välisleping ette näeb, võib Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli kohustuslik.

Kui välisriigis saadud tulult tasutakse välisriigis tulumaks tulu saamisest erineval maksustamisperioodil, võetakse see Eestis arvesse maksustamisperioodil, millal välisriigis maksustatud tulu laekus . See tähendab, et kui füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise hetkeks ei ole isik oma välismaist maksukohustust täitnud, ei saa ta selle summa võrra vähendada eestis tasumisele kuuluvat tulumaksu.
Residendist füüsilise isiku Austria, Belgia või Luksemburgi residendilt saadud intressilt EL Nõukogu direktiivi 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (ELT L 157, 26.06.2003, lk 38–48) artiklis 11 ettenähtud korras kinnipeetud tulumaksu võib maha arvata Eestis sama maksustamisperioodi tuludelt tasumisele kuuluvast tulumaksust. Mahaarvamata tulumaksu osa tagastatakse residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel.

Tulude deklareerimine ja maksu tasumine

Maksuamet peab eeltäidetud tuludeklaratsiooni tegema kättesaadavaks maksustamisperioodile järgneva aasta 15. veebruariks . Maksumaksja on eeltäidetud tuludeklaratsiooni kasutamisel kohustatud kontrollima selles toodud andmete õigsust ning nende ebaõigsuse või puudulikkuse korral esitama parandatud ja täiendatud tuludeklaratsiooni.
Füüsiline isik, kes ei olnud resident kogu maksustamisperioodi kestel, esitab tuludeklaratsiooni ainult residendiks oleku ajal saadud tulude kohta ja võib teha lubatud mahaarvamisi sama ajavahemiku kohta. Mahaarvamisi võib teha ning mahaarvamiste piirangut (50 000 kr) võetakse arvesse proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul isik oli resident.
Residentidest maksumaksjad võivad esitada ühise tuludeklaratsiooni, kui nad olid maksustamisperioodi viimase päeva seisuga abielus. Abikaasade ühisel deklareerimisel täidavad mõlemad abikaasad eraldi deklaratsiooni, kuid allkirjastavad ka teineteise deklaratsioonid (kui ühine) ning neile väljastatakse ühine maksuteade, mille juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise eest vastutavad solidaarselt mõlemad.
Näiteks kui üks abikaasa ei tööta st.tal puudub maksustatav tulu, saab ühise tuludeklaratsiooni esitamisel teine abikaasa (ka pensionärid) arvesse võtta kaks korda suurema maksuvaba tulu määra. Seda nimetatakse maksude vältimiseks ja on seadusega lubatud.
Abikaasade ühise tuludeklaratsiooni võib esitada üleelanud abikaasa, kui üks abikaasadest on surnud maksustamisperioodil või pärast maksustamisperioodi, kuid enne tuludeklaratsiooni esitamist . Ühise tuludeklaratsiooni võib esitada ka juhul, kui üks abikaasa on resident ja teine abikaasa on mitteresident (ainult muu Euroopa Liidu liikmesriigi residendist füüsiline isik, kes sai maksustamisperioodil vähemalt 75% oma maksustatavast tulust Eestis) või kui mõlemad abikaasad on Euroopa Liidu liikmesriigi residendid, kelle kogutulu vastab „ 75%“ tingimustele.
Teised mitteresidendid ei saa kasutada tulust lubatud mahaarvamisi ega esitada abikaasaga ühist deklaratsiooni. Mitteresident deklareerib Eestis ainult Eesti tulu ja sedagi vaid siis, kui tulumaks pole kinni peetud või on tegemist ettevõtluse tuluga või vara võõrandamisest saadud kasuga. Mitteresident ei saa Eesti maksuametilt maksuteadet tasumisele kuuluva tulumaksu kohta.
Residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklareeritakse vormil E, muu tulu vormil A. A vormi täitmise juhend on saadaval ka internetis, Maksu- ja Tolliameti kodulehel.
Residendist füüsiline isik peab igal aastal deklareerima ka kõik temale aasta jooksul kuulunud madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku aktsiad, hääled või õiguse kasumile . See deklareerimiskohustus ei sõltu inimesele kuuluva osaluse suurusest. Kui aga selline välisfirma on ka Eesti residentide kontrolli all ning residendist maksumaksjale kuulub vähemalt 10 % nimetatud juriidilise isiku aktsiatest, häältest või õigusest kasumile, tuleb residendil deklareerida vormil MM ka temale langev proportsionaalne osa juriidilise isiku kasumist, sõltumata sellest, kas see juriidiline isik on oma kasumit maksumaksjale jaotanud või mitte. Vormi MM Lisal näidatakse eelmisel aastal maksumaksjale kuulunud osalus madala maksumääraga territooriumil asuvas juriidilises isikus .
Deklaratsioon tuleb täita ja üle anda Maksuametile 31.märtsiks, juurdetasutav summa tasuda aga 1. juuliks. Erandina on residendist füüsiline isik, kes deklareeris ettevõtlustulu või kasu vara võõrandamisest, kohustatud tasuma juurdemakse hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1.oktoobriks. Mitteresidendi poolt kinnisasja, ehitise või korteri või vallasasja võõrandamisel tuleb tuludeklaratsioon esitada kuu aja jooksul pärast tehingu toimumist.
Tuludeklaratsioon esitatakse võõrandatud vara või väljamakse teinud isiku Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele.
Tuludeklaratsiooni ei pea esitama:

residendist füüsiline isik (v.a. FIE), kelle tulu ei ületanud maksuvaba tulu määra (s.o 2008.a.27000 kr. aastas) või kelle maksustamisperioodi tulult ei ole vaja täiendavalt tulumaksu tasuda;

mitteresident (v.a.kui ta sai tulu ettevõtlusest, läbi püsiva tegevuskoha või vara võõrandamisest).

ETTEVÕTLUS JA MAKSUSTAMINE

3.1 Ettevõtlustulu maksu subjekt

FIE: Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus (sealhulgas ka notari, vandetõlgi kutsetegevus ning vabakutselise loovisiku loometegevus), mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest , müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Ettevõtluseks ei loeta füüsilise isiku poolt oma väärtpaberite võõrandamist. Füüsiline isik, olles ettevõtjana kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses, võib oma tuludest maha arvata ettevõtlusega seotud kulud. (TMS §14, lg.2;3;5). Enne füüsilisest isikust ettevõtja registreerimist tehtud kulud võib ettevõtlustulust maha arvata, kui need on seotud ettevõtja registreerimisega või ettevõtluse alustamiseks vajalike tegevuslubade ja registreeringute saamisega . Kõik praegu MTA-s registreeritud FIE-d peavad ennast 2009.aasta jooksul äriregistrisse kandma, saades seda teha riigilõivuvabalt (tavakorras 200 kr). Vastasel korral kustutatakse FIE registrist.
JI: Kuna Eesti loobus ettevõtete tulu maksustamisest, siis puudub vajadus defineerida ettevõtjat ja ettevõtet. Olulise tähtsuse aga omandavad ettevõtte poolt väljamakstavate tulueraldiste võimalikud saajad. Lisaks füüsilisele isikule, kes võib olla nii resident kui ka mitteresident on tulu saajatena defineeritud püsiv tegevuskoht ning ettevõttega “seotud isikud”. Veel on defineeritud mõisted: juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgan, madala maksumääraga territoorium ning tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekiri.
Vastavalt TMS § 7 tähendab püsiv tegevuskoht äritegevuse kindlat asukohta , mille kaudu täielikult või osaliselt toimub mitteresidendi püsiv äritegevus Eestis, sealhulgas: filiaal; juhtimiskeskus, kontor, tehas või töökoda; ehitusplats , ehitus-, seadmestamis- või montaažitööde koht; koht, kus toimub loodusvara uurimine või kasutuselevõtmine, samuti nendega seotud järelevalvealane tegevus; koht, kus toimub teenuste (sealhulgas juhtimis- ja konsultatsiooniteenuste) osutamine. Rahvusvahelises praktikas käsitletakse ehitusplatsi, ehitus- või seadmestamisprojekti püsiva tegevuskohana ainult juhul, kui see kestab kauem kui kuus kuud. Eestis ajalist piirangut ei ole sätestatud. Kindlat asukohta, kus teostatakse ettevõttele vajalike kaupade ostmist, informatsiooni kogumist või mingit muud abistava iseloomuga tegevust ei loeta rahvusvahelises praktikas püsivaks tegevuskohaks. Eestis loetakse siiski mitteresidendi esindaja, kes on volitatud tegema ja korduvalt teeb mitteresidendi nimel tehinguid , püsivaks tegevuskohaks tehtud tehingute osas. Mitteresidendi tulu, mida ta saab Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, arvestatakse kui tulu, mida see püsiv tegevuskoht oleks võinud saada iseseisva maksumaksjana, kes tegutseb samade või sarnaste tingimuste alusel samadel või sarnastel tegevusaladel ja on täiesti iseseisev mitteresidendi suhtes, kelle püsiv tegevuskoht see on.
Vastavalt TMS § 8 loetakse isikud omavahel seotuks, kui:
1) isik on teise isiku abikaasa, otsejoones sugulane, õde või vend, õe või venna alaneja sugulane, abikaasa otsejoones sugulane, abikaasa õde või vend;
2) isikud on ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses;
3) isikule kuulub üle 10% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;
4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;
5) üle 50% juriidiliste isikute aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidiliste isikute kasumile kuulub ühele ja samale isikule;
6) isikutele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;
7) juriidiliste isikute juhatuse või muu juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud;
8) isik on teise isiku töötaja, töötaja abikaasa või otsejoones sugulane;
9) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (TMS § 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane.
Vastavalt TMS § 9 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgan igasugune volitatud organ või isik, kellel on tulenevalt vastava juriidilise isiku kohta käivast seadusest, ühingulepingust, põhikirjast või muust juriidilise isiku tegevust reguleerivast õigusaktist õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel.
Juhtimis- või kontrollorganiks on muu hulgas juhatus, nõukogu, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik , prokurist , asutaja kuni juriidilise isiku registrisse kandmiseni, likvideerija, pankrotihaldur , audiitor, revident või revisjonikomisjon . Samuti loetakse juhtimisorganiks välismaa äriühingu filiaali juhatajat ning Maksuameti kohalikus asutuses registreeritud püsiva tegevuskoha (TMS § 7) tegevjuhti. Sätestatut kohaldatakse nii avalik- kui eraõiguslike, nii residendist kui ka mitteresidendist juriidiliste isikute suhtes.
Vastavalt TMS § 10 on madala maksumääraga territoorium välisriik või välisriigis asuv iseseisva maksujurisdiktsiooniga territoorium, kus ei ole kehtestatud juriidilise isiku teenitud või jaotatud kasumilt võetavat maksu või kus sellise maksu suurus on väiksem kui 1/3 tulumaksust, mida Eesti residendist füüsiline isik peaks maksma niisama suurelt ettevõtlustulult (seega 2009.a. 7%). Kui erinevat liiki juriidiliste isikute teenitud või jaotatud kasumilt võetava maksu suurus on erinev, siis loetakse territoorium madala maksumääraga territooriumiks ainult nende juriidiliste isikute suhtes, kelle puhul maksu suurus on alla 7%. Madala maksumääraga territooriumil asuvaks ei loeta sellist juriidilist isikut, kelle aastatulust üle 50% on saadud:

kaupade tootmisest, asjade üürile või rendile andmisest, kaubandustegevusest, transpordi-, side-, majutus - ja turismiteenuse osutamisest juriidilise isiku asukohamaal ning kindlustustegevuse litsentsi omava juriidilise isiku poolt kindlustusteenuse osutamisest;
tema omandis olevate ja juriidilise isiku asukohamaa registrisse kantud laevade prahtimisest.

Endiselt on aga segane, kuidas peab maksumaksja vaidluse korral tõendama, milline osakaal mingil tegevusel tema äripartneril on .
Vabariigi Valitsus koostab nimekirja territooriumidest, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumideks, olenemata eeloleva sätestatust. Nendeks on näiteks Ameerika Ühendriigid, välja arvatud Ühendriikide Neitsisaared ning Marshalli Saared, Austria Vabariik, Belgia Kuningriik , Iirimaa, Leedu Vabariik, Läti Vabariik jne.
Kuna on maksustatavad kõik ülekanded füüsilistele isikutele, siis selles kontekstis tuleb eraldada tootvatest ettevõtetest sellised ettevõtted ja organisatsioonid , mis kulutavad raha ühiskondlikes huvides, vähendades seeläbi riigi vastavaid kulutusi. Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja (edaspidi nimekiri) kinnitab pärast asjatundjate komisjonilt soovituse küsimist Vabariigi Valitsus korraldusega (TMS § 11). Nimekirja kantakse mittetulundusühing ja sihtasutus (edaspidi ühing), kes vastab järgmistele nõuetele:
1) ühing tegutseb avalikes huvides;
2) ühing on heategevuslik, see tähendab pakub sihtrühmale, mille toetamine tuleneb tema põhikirjast, kaupa või teenust peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil või maksab sihtrühma kuuluvatele isikutele toetust;
3) ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9), temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele;
4) ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule;
5) ühingu halduskulud vastavad tema tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkidele;
6) ühingu töötajale ja juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9) makstav tasu ei ületa samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu.
Eelneva loetelu punktis 3 nimetatud nõuet ei kohaldata sotsiaalhoolekandega tegelevale ühingule ega juhul, kui seotud isik kuulub ühingu toetatavasse sihtrühma ega saa võrreldes teiste sihtrühma kuuluvate isikutega täiendavaid hüvesid ega soodustusi.
Nimekirja ei kanta ühingut:
1) kes ei tegutse kooskõlas põhikirjaga;
2) kelle nimekirja kandmiseks esitatud dokumendid ei ole õigusaktides kehtestatud nõuetega kooskõlas;
3) kelle põhitegevus on ettevõtlus või kes kasutab ettevõtlustulu põhikirjavälistel eesmärkidel. Ühingu põhitegevus on ettevõtlus, kui üle poole tema tulust on saadud ettevõtlusest, välja arvatud juhul, kui ettevõtlustulust, millest on maha arvatud ettevõtlusega seotud kulud, vähemalt 90% kasutatakse avalikes huvides;
4) kes tegeleb asutaja või annetaja kauba või teenuse reklaamimise või sihtrühma kuuluva isiku kutsealase tegevuse või ettevõtluse soodustamisega (tingimust ei kohaldata, kui ühing osutab reklaamiteenust lepingu alusel turuhinnaga);
5) kellel on ajatamata maksuvõlg;
6) kes on korduvalt jätnud maksuhaldurile esitamata aruande või deklaratsiooni õigusaktides ettenähtud tähtajal või korras või kes on korduvalt hilinenud maksusumma tasumisega;
7) keda lõpetatakse või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
8) kes on kutseorganisatsioon, ettevõtluse toetamise organisatsioon , ametiühing või poliitiline ühendus. Ühendust käsitatakse poliitilise ühendusena, kui ühendus on erakond või valimisliit või kui ühenduse põhieesmärk või põhitegevus on erakonna või valimisliidu või avalike ülesannete täitmiseks valitavale või nimetatavaleametikohale kandideeriva isiku heaks või vastu kampaaniate korraldamine või annetuste kogumine.
Ettevõtlusena ei käsitata:
1) põhikirjaliste eesmärkide täitmisega otseselt seotud tegevust (näiteks trükiste väljaandmine, koolitus, teabevahetus , ürituste korraldamine);
2) tegevust sihtotstarbeliste annetuste realiseerimisel;
3) heategevusliku loterii või oksjoni korraldamist ning muid seda laadi tegevusi annetuste kogumiseks, kui selline tegevus ei ole ühingu põhitegevus;
4) põhikirjalise tegevusega kaasnevat finantstulu saamist.
Vabariigi Valitsusel on õigus ühing nimekirjast kustutada , kui:
1) ühingu tegevus ei vasta esitatud nõuetele või
2) ilmnevad asjaolud, mis on nimetatud loetelus ”Nimekirja ei kanta ühingut…” või
3) ühing ei ole Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele teatanud oma põhikirjas tehtud muudatusest 30 päeva jooksul mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse muudatuse kande tegemise päevast arvates või
4) ühing on esitanud kirjaliku taotluse nimekirjast väljaarvamiseks.
Nimekirja kandmise taotlus esitatakse Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele 1. veebruariks või 1. augustiks. Maksu- ja Tolliameti piirkondlik struktuuriüksus teeb pärast asjatundjate komisjoni soovituse küsimist ühingule teatavaks esialgse otsuse nimekirja mittekandmise või nimekirjast kustutamise kohta vastavalt 15. märtsiks või 15. septembriks. Ühingu kannab nimekirja või kustutab nimekirjast rahandusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega vastavalt 1. juulist või 1. jaanuarist.
Kirikute ja koguduste seaduse kohaselt usuliste ühenduste registrisse kantud juriidilist isikut käsitatakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühinguna nimekirja kandmata. Nimetatud isikute suhtes ei kohaldata eelpool punktides sätestatut.

3.2 Ettevõtlustulu kui maksu objekt

FIE: Füüsilise isiku puhul maksustatakse tulumaksuga ettevõtlusest saadud tulu ehk ettevõtlustulu. Füüsilisest isikust ettevõtja maksustamisperioodi ettevõtlustulust tehakse ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning saadud summa jagatakse enne tulumaksumääraga korrutamist 1,33-ga.

Kui leitud summa ja arvu 0,33 korrutis on väiksem sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõigete 5, 6 ja 8 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis jagamistehet (1,33ga) ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõigete 5, 6 ja 8 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra.
- Kui tasutav sotsiaalmaks ületab ettevõtlustulu, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, ei kanta seda TMS § 35 alusel edasi järgmistele maksustamisperioodidele.
Kui leitud summa ja arvu 0,33 korrutis on suurem sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis jagamistehet (1,33) ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra.

Mitteresidendi puhul on maksuobjektiks Eestis toimunud ettevõtlusest saadud tulu (TMS § 29,lg.3).
JI: Residendist ettevõtete (juriidilise isiku) tulu Eestis ei maksustata, kuid maksuobjektiks on ettevõtte poolt tehtavad erisoodustused, dividendide ja muude kasumieraldiste väljamaksed füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning mitteresidentidele, annetused ja kingitused, vastuvõtukulud (va lubatud piirides), ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed.

3.2.1. Ettevõtlusega seotud ja mitteseotud kulud

FIE: Maksumaksja ettevõtlustulust võib maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud. Kulu loetakse ettevõtlusega seotuks, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud, samuti kui see tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seadusest. Lisaks aktsepteeritakse kuludena intressi- ja rahavahetuskurssidest tulenevaid kaotusi, osalusmakseid mitmesugustes organisatsioonides ning kaotusi röövimistest ja vargustest, aga samuti kauba garantiiteenusega seotud kulutusi. Juhul kui lubatud mahaarvamiste summa ületab maksumaksja maksustamisperioodi ettevõtlustulu, võib ettevõtlustulu ületava kulude summa nn.edasikantud kulud maha arvata kuni seitsme järgneva maksustamisperioodi ettevõtlustulust. Kui tekib edasikantud kulusid mitmel maksustamisperioodil, võetakse need kulud arvele aastate kaupa vastavalt tekkimise järjekorrale. Üle seitsme aasta vanuseid edasikantud kulusid või nende mahaarvamata osi ei tohi järgmistele maksustamisperioodidele edasi kanda. (TMS § 35,lg.1;3 ja § 32,lg.1;2).
Kui maksumaksja poolt tehtud kulu on ettevõtlusega seotud vaid osaliselt, võib kulu ettevõtlustulust maha arvata vaid ettevõtlusega seotud ulatuses.(TMS § 32,lg.3).
Ettevõtlusega seotud kulusid võivad saadud tulust maha arvata vaid äriregistris registreeritud juriidilised isikud ning äriregistrisse kantud või Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja, samuti notar , vandetõlk.
JI: Tulumaksuseaduse § 48 lg 4 p 9 alusel on teatud juhtudel võimalik maksustada maksumaksja vara puudujäägilt tekkinud kahjumit. Maksustamisega võib tegemist olla juhul, kui nimetatud vara osas on puudu jääk ja äriühingu tegevjuhi tegevusetuse tõttu ei ole võimalik kindlaks teha puudujäägi põhjust või süüdlast ning selgub , et seoses vara kadumisega esineb tulumaksuseaduses nimetatud olukordi, millele kaasneb maksustamine (näiteks on erisoodustus ).
Muuhulgas võib tegevusetus tähendada, et ettevõttes ei ole korrapäraselt läbi viidud inventuure vastavalt raamatupidamise seaduse § 18 lg 2, ei ole sõlmitud vara eest vastutavate isikutega materiaalse vastutuse lepinguid ja puudujäägi tekkimisel ei ole võimalik kelleltki puudujäägi tulemusena tekkinud kahjumit sisse nõuda, varguse tuvastamisel ei ole uuritud vargusega seonduvaid asjaolusid, pole pöördutud politsei poole jne. Seega ei ole maksumaksja poolt rakendanud konkreetseid meetmeid, mis tagaksid vara hoidmise või säilimise ja maksuhalduril on alust järeldada, et maksumaksja on ise tekitanud olukorra, kus kahju sissenõudmine kahju tegelikult tekitajalt osutub võimatuks. Sel juhul ei ole välistatud tulumaksuseaduse § 32 lg 1 .ja 2 rikkumine , mille kohaselt peab iga kulu seos ettevõtlusega olema selgelt põhjendatud.
Ettevõtlusega mitteseotud kuludelt peab residendist äriühing tasuma tulumaksu 21/79 (TMS § 51,lg.1). Sama nõue kehtib residendist mittetulundusühingu, sihtasutuse, kiriku, koguduse või koguduste liidu kulude ja väljamaksete suhtes, samuti nende põhikirjalise tegevusega (sealhulgas põhikirjas lubatud ettevõtlusega) mitteseotud teenuste ja vara ostmiseks tehtud kulude suhtes, ainsa erinevusega – tegevuse olemusest tulenevatel põhjustel on neil luba osta ettevõtluseks mittevajalikke teenuseid (TMS§51,lg.3). TMS § 34 ja § 51,lg.2 alusel on ettevõtlusega mitteseotud kuludeks:

mittetulundusühingutele tasutud sisseastumis- ja liikmemaksud, kui nendes ühingutes osalemine ei ole otseselt seotud maksumaksja ettevõtlusega;
väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument;
kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks või kohustuste täitmiseks;
seaduse alusel määratud trahve, sunniraha ning maksukorralduse seaduse § 28 alusel tasutud intresse;
maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust;
kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu;
pistise ja altkäemaksuga seotud kulud.

Lisaks TMS § 52,lg.2 alusel loetakse ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks:

ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine;
madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku poolt emiteeritud väärtpaberite soetamine, välja arvatud juhul, kui nimetatud väärtpaberid on vabalt võõrandatavad ja vastavad mõnele järgmistest tingimustest: a) väärtpaberid on kantud Eestis või Euroopa Liidu liikmesriigis tegutseva väärtpaberibörsi nimekirja; b) väärtpaberitega kaubeldakse mõnel teisel Eestis või Euroopa Liidu liikmesriigis tunnustatud, regulaarselt tegutseval ja avalikkusele avatud väärtpaberiturul; c) väärtpaber on kantud väljaspool Eestit ja Euroopa Liitu tegutseva väärtpaberibörsi nimekirja või sellega kaubeldakse väljaspool Eestit ja Euroopa Liitu mõnel teisel tunnustatud, regulaarselt tegutseval ning avalikkusele avatud väärtpaberiturul tingimusel, et selline väärtpaberibörs või – turg asub rahandusministri poolt kinnitatud nimekirja arvatud riigis;
osaluse omandamine madala maksumääraga territooriumil asuvas juriidilises isikus;
viivise või leppetrahvi tasumine, kohtu- või vahekohtuväliselt kahju hüvitamine madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule;
laenu andmine või ettemakse sooritamine madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule või muul viisil nõudeõiguse omandamine madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku vastu.

Nimetatud väljamaksetelt tasub residendist äriühing, v.a.krediidiasutus tulumaksu juhul, kui nende väljamaksmisel ei ole eelnevalt kinni peetud tulumaksu (TMS § 52,lg.1).
Kui seotud isikute vahelise tehingu väärtus erineb nn turuhinnast, siis maksustatakse tulumaksuga kas tulu, mille äriühing oleks saanud, või kulu, mis oleks jäänud kandmata. Kui residendist juriidilise isiku ja temaga seotud isiku vahel tehtud tehingu väärtus on erinev omavahel mitteseotud isikute vahel tehtavate sarnaste tehingute väärtusest, võib maksuhaldur tulumaksu määramisel kasutada tehingute väärtusi, mida rakendavad sarnastes tingimustes mitteseotud iseseisvad isikud.
Esitatud nõude kohaldamiseks on residendist äriühing kohustatud maksuhalduri nõudmisel esitama täiendavaid andmeid seotud isikutega tehtud tehingute, samasse kontserni kuuluvate äriühingute tegevuse ning kontserni struktuuri kohta. Maksuhaldur annab äriühingule andmete esitamiseks vähemalt 60-päevase tähtaja.
FIE: Kuna füüsilisest isikust ettevõtja suhtes kehtib endiselt ettevõtlustulumaksu maksmise kohustus, siis TMS § 34,lg.1 sätestab, et ettevõtlustulust ei või maha arvata tulumaksu (s.o.eelmise aasta ettevõtlustulult tasutavat tulumaksu, sotsiaalmaksu), määratud trahve, maksuvõlgnevuste intresse, kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu, erikonfiskeeritud vara maksumust, kingituste või annetuste maksumust, kulusid, mis on tehtud TMS kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel, kahju, mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule ning seotud isikult turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest tekkinud kahju, Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine. Ettevõtlustulust on lubatud maha arvata erisoodustustelt tasutud tulumaks alles siis, kui see on ära makstud. Maha lubatakse arvata veel Maksuameti pangakontole tasutud käibemaks, ettevõtlusega seotud maamaks, samuti kohalikke makse.
Füüsilisest isikust ettevõtja võib omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste, samuti talle kuuluvalt kinnisasjalt saadud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust täiendavalt maha arvata kuni 45 000 (kokku max 90000) krooni.
Töötlemiseks ei loeta põllumajandussaaduste puhastamist, sorteerimist, tükeldamist, kuivatamist, jahutamist ja pakendamist. (TMS § 32,lg.4;5). Kuna TuMS ei defineeri põllumajandussaadusi, tuleb termini sisustamiseks kasutada teisi allikaid . Mida loetakse põllumajandussaaduseks, on sätestatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-s 6. Seal toodud definitsioonis viidatud asutamislepingu näol on tegemist Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisaga 1. Põllumajandus kuulub nimetatud asutamislepingu II jaotise juurde ja on sätestatud artiklis 32. Asutamislepingu art 32 lg 1 kohaselt tähendavad põllumajandustooted põllundus-, loomakasvatus - ja kalandustooteid ning nende toodetega otseselt seotud esmatöötlemissaadusi. Näiteks ei hõlma otseselt puitu, küll aga eluspuid ja taimi.
Selles osas, mis puudutab põllumajanduslikku tootmist, on võimalik abi saada ka Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK 2008), mis on kättesaadav Statistikaameti kodulehelt. Vastavalt EMTAK-ile jaguneb põllumajanduslik tootmine (jagu A osa 01) kaheks põhiharuks: taimsete ja loomsete saaduste tootmiseks, hõlmates nii mahepõllumajandust kui geneetiliselt muundatud teravilja ja loomade kasvatust. Põllumajanduse alla kuulub põllukultuuride kasvatus avamaal ja kasvuhoonetes.
Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, millal laieneb põllumajandussaaduse realiseerimisest saadud tulule täiendav maksuvabastus 45 000 krooni ja millal mitte. Täiendav maksuvabastus kehtib ainult omatoodetud töötlemata põllumajandussaadustele. TuMS-i § 32 lg 5 annab loetelu, mida ei loeta töötlemiseks tulumaksuseaduse tähenduses. Selleks on põllumajandussaaduste puhastamine, sorteerimine, tükeldamine, kuivatamine, jahutamine ja pakendamine. Seega näiteks, kui loomakasvatajad müüvad elusloomi, loomade toornahku ja liha, siis nimetatud toodete müügist saadud tulule laieneb täiendav maksuvabastus kuni 45 000 krooni. Täiendav maksuvabastus ei laiene aga pargitud nahkade müügile, sest tegemist ei ole enam töötlemata põllumajandussaadusega. Sellest tulenevalt võib FIE jagada kulud vastavalt saadud tulu proportsioonile vorm E veeru 3 ja 4 vahel vastavalt sellele, kui suure osa tulust sai ta omatoodetud töödeldud ja töötlemata põllumajandussaaduse realiseerimisest.
Kogu ettevõtluse tarbeks ostetava vara hind kantakse ostmise aastal kogu ulatuses ettevõtluse kuludesse. Kui aasta kokkuvõttes ületavad ettevõtluse kulud selle tulusid, võib ettevõtja kanda seda edasi kuni seitsmele järgnevale aastale.
2001. aastast kehtima hakanud tulumaksuseaduse muudatus võimaldab füüsilisest isikust ettevõtjal avada pangas ühe erikonto, võrdsustamaks FIE võimalused investeeringuteks juriidiliste isikutega. FIE saab erikontole kanda ettevõtluse tuluna laekuvad summad 10 tööpäeva jooksul nende laekumisest ja millel oleva summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama perioodi maksustatavast tulust ja kahanemine maksustamisperioodil liidetakse sama perioodi maksustatavale tulule. Panga poolt makstavad raha hoiustamise intressid loetakse kontoomaniku ettevõtlustuluks. Sellele kontole kantavad summad arvatakse maksustava tulu hulka alles nende väljavõtmisel kontolt.
Kui kontolt võetud summaga kaetakse ettevõtlusega seotud kulu, siis seda ei maksustata, kuna üks ja sama summa liidetakse maksustatavale tulule ja tulust mahaarvatavale kulule. Kui aga kontolt võetud summa kasutatakse ettevõtlusvälisel eesmärgil, maksustatakse see nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga.
2002.aastast võib erikontole kanda ka ettevõtluseks seaduse alusel antud toetusi. Samas on tulumaksu seadust muudetud nii, et erikontole kandmata ettevõtlusega seotud toetused kuuluvad maksustamisele. Ühes sellega piiratakse aga erikonto võimalikku kasvu.Kui tuludeklaratsiooni E-vormil on maksustatav tulu 40 000 krooni ja ettevõtja on saanud toetust 80 000, võib erikonto võimalik aastane kasv olla 40 000 + 80 000=120 000 kr. NB! Ka toetused tuleb erikontole kanda kümne tööpäeva jooksul alates laekumisest. Ettevõtja peab teadma, et erikontole ei tohi kanda muid sissetulekuid ja summasid kui ainult ettevõtluse tulu. Ettevõtluse tuluks ei loeta maksuameti poolt tagastatavat tulumaksu, mistõttu tuludeklaratsioonil tulumaksu tagastamiseks erikontot ei näidata.
Samuti ei saa erikontole kanda laenu, sest see ei ole tulu ega toetus. Ettevõtluse lõpetamisel lisatakse erikontol olev summa ettevõtlustulule.
FIE ja avansiline tulumaks.
FIE, kes alustab ettevõtlust, ei ole esimese maksustamisperioodi kestel kohustatud tasuma tulumaksu avansilisi makseid. Järgnevatel maksustamisperioodidel on ta kohustatud tasuma avansilise maksena tulumaksu summas, mis vastab eelmise maksustamisperioodi ettevõtlustulult arvestatud tulumaksu summale. Füüsilisest isikust ettevõtja ei ole kohustatud maksma tulumaksu avansilisi makseid, kui tema ettevõtlus on Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses registreeritud ajutise või hooajalisena või on peatatud.
Avansilised maksed tasutakse TM kohustuse katteks kolm korda maksustamisperioodi kestel alates tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäevale (31.03) järgnevast kvartalist st hiljemalt 15. juuniks , 15.sept ja 15.detsembriks võrdsete summadena. Ühe avansilise makes suurus on ¼ eelmisel maksustamisperioodil arvutatud tulumaksu summast . Avansilisi makseid ei pea maksma, kui ühe kvartali makse suurus ei ületa 1000 krooni.
Füüsilisest isikust ettevõtja, kes on maksustamisperioodi kestel kustutatud äriregistrist või kes on teatanud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele oma ettevõtluse lõpetamisest, ei ole kohustatud pärast toimingut tulumaksu avansilisi makseid maksma. Maksuametil on õigus vähendada avansilisi makseid või vabastada maksumaksja avansiliste maksete tasumisest, kui maksumaksja prognoositav ettevõtlustulu on maksustamisperioodil oluliselt väiksem eelmise maksustamisperioodi tulust ning kui maksumaksja esitab selle kohta põhjendatud taotluse.(TMS§47)
Füüsilisest isikust ettevõtja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31.märtsiks (TMS§ 44,lg.1).FIE peab täitma deklaratsiooni vormi E. Kui inimene lõpetab FIEna tegutsemise, siis peab ta järgmise aasta 31.märtsiks ikka E vormi esitama ja 1.okt.maksma juurdemaksmisele kuuluva tulu-ja sotsiaalmaksu.
Ettevõtlustulu maksustatakse olenemata selle laekumise ajast (§ 14 lg 1). Kui FIE tegevus on vastavalt MKS peatatud rohkem kui 12 kuud, loetakse ettevõtluse vara isiklikku tarbimisse võetuks (§ 37 lg 6).
FIE tegevuse lõpetamisel ei loeta isiklikku tarbimisse võtmiseks FIE ettevõtte hulka kuulunud vara mitterahalise sissemaksena üleandmist äriühingule, kui selle eesmärgiks on ettevõtte tegevuse jätkamine.
Füüsilise isiku pankroti väljakuulutamisel peetakse tulumaksuga maksustatavate tulude ja kulude ning tasutud ja kinnipeetud tulumaksu arvestust eraldi maksustamisperioodi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva osa kohta. Kui füüsilisele isikule kuulutatakse välja pankrot , peab ta esitama tuludeklaratsiooni ühe kuu jooksul. Mitteresident, kes sai Eestis maksustamisele kuuluvat ettevõtlustulu, on kohustatud esitama tuludeklaratsiooni maksustamisperioodile järgneva kuue kuu jooksul, maksu maksma aga veel kolme kuu jooksul pärast deklaratsiooni esitamist. Ettevõtluse lõpetamise korral enne maksustamisperioodi lõppu tuleb tuludeklaratsioon esitada kahe kuu jooksul, arvates tegevuse lõpetamisest.

3.2.2 Tööjõukulud

Tüüpilised ettevõtte kulud on palgakulud koos kohustuslike kindlustusmaksetega (SM, TKM). Vastavalt TMS § 13-le maksustatakse tulumaksuga kõik tasud, mida makstakse residendist töötajale, avalikule teenistujale või kaitseväeteenistujale, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu või puhkusetoetus, töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud hüvitis või viivis, samuti Eesti Vabariigi poolt hüvitatav tasu täiendavate puhkusepäevade eest. TMS tähenduses loetakse avalikeks teenistujateks kõik isikud, kes saavad riigilt või kohalikult omavalitsuselt töötasu. Tulumaksuga maksustatakse samuti kõik tasud, mida spordiorganisatsioon või muu ühing, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või äriühing tasub lepingu alusel sportlasele tema osalemise eest sportlikus tegevuses. Tulumaksuga maksustatakse kõik tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmele oma ametiülesannete täitmise eest. Väljamaksetest arvatakse maksumaksja ühekordse kirjaliku avalduse alusel enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha igas kalendrikuus 2250 krooni. Kui töötajale ei tehtud tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid seoses töölepingu või teenistussuhte peatumisega, on tulumaksu kinnipidajal õigus kanda mahaarvamised nende maksustamisperioodi kuude eest edasi järgmistele kuudele ning arvestada mahaarvamisi summeeritult. Summeeritud mahaarvamisi võib teha ainult töö- või teenistussuhte jätkumise päevast kuni kalendriaasta lõpuni.
Tulumaksuga ei maksustata:
1) VV kehtestatud tingimustel ja piirmäärades töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele tööandja või tema asemel kolmanda isiku poolt makstavaid töölähetusega seotud sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitisi ning päevaraha ja välislähetustasu, samuti teenistuja perekonnaliikme eest makstavaid nimetatud kulude hüvitisi, teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitisi ning loomeliidu poolt loovisikule seoses tema loometööga seotud lähetustega makstavaid sõidu- ja majutuskulude hüvitisi ning päevaraha;
2) VV kehtestatud tingimustel ja piirmäärades avalikule teenistujale, töötajale või juriidilise isiku juhatuse või juhatust asendava organi liikmele makstavat hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus -, töö- või ametiülesannete täitmisel. Isikliku sõiduautona käsitatakse eelmises lauses nimetatud isiku kasutuses olevat sõiduautot, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses;
21) punktis 2 nimetatud tingimustel ja piirmäärades samas punktis nimetatud hüvitist, mida makstakse puudega isikule seoses isikliku mootorsõiduki kasutamisega sõiduks elukoha ja töökoha vahel, kui selleks ei ole võimalik kasutada ühistransporti või kui ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis - ja töövõime olulist langust;
3) Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide seaduse § 11 alusel Riigikogu liikmele tehtavaid väljamakseid;
4) Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse alusel Vabariigi Presidendile ja tema abikaasale, samuti presidendile pärast ametivolituste lõppemist ja tema abikaasale tehtavad väljamaksed esinduskulude ja muude kulutuste katteks;
41) Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse § 121 alusel peaministrile ja ministrile tehtavaid väljamakseid;
6) laevade ja tsiviillennunduse lennukite meeskondadele, laevapere liikmetele ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmetele antava tasuta kollektiivtoitlustamise ratsiooni maksumust reisidel viibimise ajal, mis ei ületa 90 krooni isiku kohta päevas;
7) töötajale või teenistujale lapse sünni puhul makstud toetust, mis ei ületa 5/12 residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi maksuvabast tulust (§ 23);
8) töötajale, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40% ( kuulmispuude puhul kuulmislangusega alates 30 detsibellist) või kellele on määratud puude raskusaste , tööandja antud abivahendeid väärtuses, mis ei ületa kalendriaastas 50% töötajale või teenistujale kalendriaasta jooksul makstud ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast;
9) tööandja poolt tasutud töötajate täiend- ja ümberõpet seoses töö- või teenistussuhte lõpetamisega koondamise tõttu;
10) tööandja poolt tehtud kulutusi töötaja või teenistuja tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud tervisekahjustuse raviks;
11) välisteenistuse seaduse § 62 lõike 1 alusel diplomaadile tehtavaid väljamakseid;
12) kaitseväeteenistuse seaduse § 160 ja politseiteenistuse seaduse § 26 alusel makstavat vormiriietuse maksumuse kompensatsiooni .
Tulumaksuga maksustatakse tulu, mis makstakse mitteresidendile töötamisest töölepingu alusel või avalikus teenistuses, kui mitteresident täitis oma töö- või teenistusülesannet Eestis ning väljamakse tegijaks on Eesti riik, kohalik omavalitsusüksus või resident või kui väljamakse tehakse mitteresidendist juriidilise isiku Eestis
registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu. Samuti. maksustatakse tulumaksuga residendist juriidilise isiku poolt mitteresidendile makstud juhtimis- või kontrollorgani liikme tasud (TMS §29,lg.1 ja 2). Tulumaksuga ei maksusata mitteresidendile Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja piirmäärades avalikule teenistujale, kaitseväeteenistujale, töötajale või juriidilise isiku juhatuse või juhatust asendava organi liikmele makstavaid teenistus-, töö või ametilähetusega seotud sõidu-,majutus-,ja muude kulude hüvitisi,aga samuti hüvitisi maksumaksja isiklikuks omandis oleva sõiduauto kasutamise eest teenistus-,töö-või ametiülesannete täitmisel (TMS §31, lg.1, p: 7ja 8).
FIE endale palka maksta ei saa!

3.2.3. Erisoodustused

Kui riik, kohalik omavalitsus , juriidilisest või füüsilisest isikust resident ja mitteresident, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht maksab töötajale osaliselt või täielikult tasu naturaalvormis asjade,teenuste või hüvedena, käsitletakse ja maksustatakse seda erisoodustusena. Töötajaks võib olla töölepingu alusel töötav isik, avalik teenistuja, juhtimis- või kontrollorgani liige, samuti füüsilisest isikust ettevõtja, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud või osutab teenuseid. Töötajaks loetakse ka töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavat või teenust osutavat füüsilist isikut. Antud juhul ajalist kriteeriumi ei eksisteeri Vastavalt TMS § 48 ja Rahandusministri määrusele nr.120, 29.12.99.on erisoodustus töötajale, samuti töötaja abikaasale, vanemale või lapsele muu hulgas:

eluasemekulude täielik või osaline katmine . Erisoodustuste hinnaks loetakse tööandja poolt töötaja kulude katmiseks makstud summa;
sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. Erisoodustuse hinnaks on 4000 krooni kuus sõiduauto kohta, kui nn sõidupäevikut ei peeta. Seejuures ei olene erisoodustuse väärtus tööandja poolt seoses auto kasutamisega tegelikult tekkinud kulutuste suurusest ega sellest, kui kaua töötaja seda autot kuu jooksul kasutas. Ka siis, kui kuu jooksul kasutab ühte autot mitu inimest, on selle erisoodustuse maksustatav väärtus kokku 4000 krooni.

Kui aga peetakse arvestust, kus näidatakse: 1) sõiduauto omaniku või valdaja nimi ja isiku- või registrikood; 2) sõiduauto riikliku registreerimismärgi andmed; 3) kuupäev ja sõiduauto spidomeetri alg- ja lõppnäit iga sõidukorra puhul; 4) sõidu eesmärk iga töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega seotud sõidukorra puhul, võetakse erisoodustuse hinna arvutamisel aluseks töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks sõidetud ühe km kohta 1) sõiduauto puhul vanusega üle 5 aasta ja silindrite töömahuga kuni 2000 cm3 (kaasa arvatud) 3 krooni; 2) muudel juhtudel 4 krooni.
Sõiduauto soodushinnaga kasutada andmisel loetakse selle erisoodustuse hinnaks vastavalt eeltoodule arvutatud hinna ja soodushinna vahe.
Kui erisoodustuse hind ületab 4000 krooni, loetakse erisoodustuse hinnaks 4000 krooni ühe tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutatud sõiduauto kohta.
Tööandja muu vara erisoodustuse hinnaks on selle vara rendile andmise turuhind või rendile andmise turuhinna ja soodushinna vahe;

kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole ette nähtud seadusega. Erisoodustuste hinnaks loetakse kindlustusmakseteks tasutud summa;
teenistus-, töö- või ametilähetustega seotud kulude hüvitamine või päevaraha maksmine Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäärasid ületavas osas (v punkt 3.2.4.). Erisoodustusteks loetakse piirmäära ületav osa täies ulatuses;
isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitiste maksmine Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäärasid (1000 krooni ja 4000 krooni kuus) ületavas osas. Erisoodustuseks loetakse piirmäära ületav osa täies ulatuses. Hüvitist saab maksta avalikule teenistujale, töötajale ja juriidilise isiku juhatuse või juhatust asendava organi liikmele, nagu ka varem kehtinud korra alusel sõiduauto kasutamisel tööalaste sõitude puhul. Saab maksta hüvitist ka eelnimetatud isikutele, kellel on puue , mootorsõiduki kasutamisel sõitudeks elukoha ja töökoha vahel, kui ei ole võimalik kasutada ühistransporti või kui selle kasutamine põhjustab isiku liikumis - ja töövõime olulist langust.

Mootorsõidukiks loetakse liiklusseaduse (§ 12) kohaselt mootori jõul liikuvat sõidukit. Sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev liiklusvahend, mis liigub mootori või muul jõul. Sõiduauto kategooriad on M1 ja M1G.Sõiduauto ei pea olema kasutaja isiklikus omanduses, vaid tuleb tõendada selle kasutusõigust. Kasutamisõigus on fikseeritud kas sõiduki registreerimistunnistusel või omaniku koostatud volikirjas.
Hüvitise maksmiseks peab olema vormistatud tööandja kirjalik otsus, käskkiri või korraldus, milles näidatakse hüvitist saava isiku andmed, hüvitise suurus ja sõidu kuupäev või periood, mille jooksul tehtud sõite hüvitatakse. Kui sõitude üle arvestust ei peeta, tuleb otsuses, käskkirjas või korralduses näidata ka sõiduauto registreerimismärgi andmed ja sõidu eesmärk. Kirjalikule otsusele lisatakse sõiduauto kasutamisõigust tõendava dokumendi koopia ja ka hüvitise saaja kirjalik kinnitus hüvitise saamise kohta ühekordses määras. Hüvitise saaja (töötaja) annab maksjale informatsiooni, kas selle sama sõiduauto või mõne muu sõiduauto kohta mõne teise tööandja juures on temale arvestust pidamata hüvitist (1000 kr) makstud või mitte. Otsuse võib teha ka pikema perioodi kohta kui üks kalendrikuu.
Kui sõitude üle peetakse arvestust, siis peab arvestus sisaldama sõiduautot kasutava isiku andmeid, sõiduauto riikliku registrimärgi andmeid, sõiduauto spidomeetri kaugusmõõdiku alg- ja lõppnäitu iga töösõidu korral, sõidu kuupäeva ja eesmärki iga sõidu korral.
Sõiduauto kasutamise maksuvaba hüvitamise alternatiivsed võimalused:
1) ilma arvestust pidamata või arvestuse osalisel pidamisel võib hüvitada maksuvabalt 1000 krooni ulatuses kalendrikuus tehtud sõite ühe hüvitist saava füüsilise isiku ja ühe sõiduauto kohta sõltumata sellest, mitme tööandja juures üks füüsiline isik tööülesandeid täidab ning mitme tööandja juures ja mitme isiku poolt ühte sõiduautot kasutatakse. Seega kehtestati täiendav piirang 1000 kr maksuvaba hüvitise maksmisele. Hüvitise maksmise kirjalikule otsusele lisatakse hüvitise saaja kinnitus, et muu isik temale või selle sõiduauto eest hüvitist ei maksa;
2) arvestuse pidamisel ei maksustata hüvitist 4 krooni ulatuses töösõitude kilomeetri kohta, seejuures on maksuvaba hüvitise ülempiir 4000 kr ühes kalendrikuus tehtud sõitude eest ühe hüvitist saava füüsilise isiku kohta ühe tööandja juures. Füüsiline isik võib arvestuse olemasolu korral saada isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise maksuvaba hüvitist ka mitme tööandja juures, seejuures rakendatakse 4000 kr ülempiiri iga tööandja kohta eraldi.
3) puudega töötajale saab hüvitada ka elu- ja töökoha vahelisi sõite, kuid selleks tuleb pidada sõitude kohta arvestust. Elu- ja töökoha vaheliste sõitude ja tööalaste sõitude hüvitise kogusumma on maksuvaba 4000 kr ulatuses ühe kalendrikuu kohta. Puudega isiku töökoha ja kodu vahelised sõidud ei pea olema tehtud sõiduautoga, vaid võivad olla tehtud ka muu mootorsõidukiga. Arvestuse alusel võib maksta hüvitist maksuvabalt 4000 kr ulatuses iga tööandja.
Piirmäärasid ületavad hüvitise summad loetakse erisoodustuseks.
Juhul, kui töötaja ei ole teavitanud teise tööandja poolt makstud hüvitisest, siis ta on kohustatud ilma arvestuseta üle ühe maksuvaba piirmäära (1000 kr) saadud hüvitise deklareerima füüsilise isiku tuluna, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud, enda poolt esitatavas tuludeklaratsioonis ja ise selle pealt tulumaksu maksma.

laenu andmine rahandusministri poolt kehtestatud alammäärast (3 % aastas) madalama intressiga. Erisoodustuste hinnaks loetakse laenuintressi alammäära järgi arvutatud intressi summa ja laenulepingus ettenähtud intressimäära järgi tasumisele kuuluva intressi summa vahe;
asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama hinnaga.Erisoodustuste hinnaks loetakse müügi puhul turuhinna või bilansilise maksumuse, kui see on turuhinnast kõrgem või turuhinda ei ole võimalik usaldusväärselt määrata, ja müügihinna vahe. Vahetuse puhul asja turuhinna ja vahetusel aluseks võetud arvestusliku väärtuse vahe. Tasuta üleandmisel loetakse erisoodustuseks asja turuhind või bilansiline maksumus juhul, kui see on turuhinnast kõrgem või turuhinda ei ole võimalik usaldusväärselt määratleda;
asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga. Erisoodustuse hinnaks loetakse asja, väärtpaberi varalise õiguse või teenuse turuhinna ja ostuhinna vahe;
loobumine rahalise nõude sissenõudmisest, välja arvatud, kui prognoositavad mõistlikud kulud seoses rahalise nõude sissenõudmisega ületavad nõude suurust. Erisoodustuse hinnaks on rahalise nõude suurus;
täiskasvanute koolituse seaduse § 3 tähenduses taseme- või vabaharidusliku koolituse kulude katmine. Kui varasem sõnastus lähtus erisoodustuse määramisel sellest, kas töötaja koolitus on äriühingu tegevuseks vajalik või mitte, siis seaduse muudatusega ei ole see enam oluline, vaid maksustamisel tuleb lähtuda töötajale võimaldatud koolituse olemusest. Mõnevõrra leevendab asja see, et mitmesugused erialased seminarid ja koolitused jäävad seni veel erisoodustuste mõiste alt välja.
kingitused ja annetused, mis on tehtud isikutele, kellega ettevõtjal on tööleping sõlmitud, käsitletakse erisoodustusena
tööandja osutas töötajale tasuta teenust-erisoodustuse hinnaks turuhind.

Kui näiteks soodustuse saab töötaja elukaaslane , kellega ei ole abielu sõlmitud, ei saa seda lugeda erisoodustuse tegemiseks tulumaksuseaduse tähenduses. Seega on tegu kingitusega, mida erinevalt erisoodustustest ei maksustata sotsiaalmaksuga. Erisoodustuste hinna määramiseks, tuleks lisaks töösuhte olemasolule pöörata tähelepanu ka sellele, kas konkreetne kulutus tehti tööandja või töötaja huvides. Ei saa ju erisoodustuseks lugeda sellist tööandja kulutust, millest küll töötaja otsest kasu saab, aga mis tegelikult tehakse selleks, et töötaja saaks temale pandud tööülesandeid täita. Kujukas näide on siinkohal ka kindlustuslepingu sõlmimine. Seaduse kohaselt on kindlustusmaksete tasumine erisoodustus, kui selline kohustus ei tulene seadusest. Kui aga tööandja kindlustab oma töötaja sellistel tingimustel, et kindlustusjuhtumi korral tekib hüvitise saamise õigus tööandjal (kuna lepingus on soodustatud isikuks märgitud tööandja),ei too selle lepingu alusel kindlustusmaksete tasumine kuidagi kaasa erisoodustuse tegemist. Kuna kindlustusjuhtumi korral on hüvitise saajaks tööandja,ei ole võimalik täheldada mingi rahaliselt hinnatava soodustuse andmist töötajale ei kindlustuslepingu sõlmimisel ega ka hiljem hüvitise saamisel. Kirjeldatud tehingu tagajärjel võib erisoodustus tekkida siis, kui tööandja hüvitab saadud kindlustusehüvitise abil töötajale tekkinud õnnetuse kahjud. Seejuures tuleb silmas pidada ka tingimust, et TMS § 13 lg 3 alusel ei loeta inimese maksustatava tulu hulka tööandja tehtud kulutusi töötaja või teenistuja tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud tervisekahjustuse ravi peale. Siin ei ole tähtis, kas tööandja maksab ravikulud vabatahtlikult või sunduslikult. Rahalist ülempiiri ei ole sätestatud. Järelikult ei saa kirjeldatud tööandja tegevust ka erisoodustuseks lugeda ega maksustada.
Samuti ei loeta erisoodustuseks TMS§ 13, lg. 3,p.5-10 alusel järgmisi kulusid:

laevade ja tsiviillennunduse lennukite meeskondadele, laevapere liikmetele ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmetele antava tasuta kollektiivtoitlustamise ratsiooni maksumust reisidel viibimise ajal, mis ei ületa 90 kr isiku kohta päevas;
töötajale või teenistujale väljamakstud sünnitustoetust, mis ei ületa 5/12 residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi maksuvabast tulust. Maksuameti seisukoht on, et sünnitoetust saab maksta ainult emale. Mittemaksustatavat sünnitoetust ei saa maksta juhatuse või muu juhtimis- või kontrollorgani liikmele. Sünnitoetus ei ole vabastatud sotsiaalmaksust ja see on tööandja vabatahtlikult makstav toetus. Teisi makstavaid toetusi (näiteks matusetoetus, juubelitoetus jne.)maksustatakse nagu töötasu;
töötajale, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40% (kuulmispuude puhul kuulmislangusega alates 30 detsibellist) või kellele on määratud puude raskusaste, tööandja antud abivahendeid väärtuses, mis ei ületa kalendriaastas 50% töötajale või teenistujale kalendriaasta jooksul makstud ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast;
tööandja poolt tasutud töötajate täiend- ja ümberõpet seoses töö- või teenistussuhte lõpetamisega koondamise tõttu. Kõnealusel juhul ei ole sätestatud rahalist ega ajalist piirmäära;
tööandja poolt tehtud kulutusi töötaja või teenistuja tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud tervisekahjustuse raviks;

Erisoodustuste hulka ei kuulu rahalised väljamaksed, mida tavaliselt loetakse palgaks, lisatasuks, juurdemakseks, juhtimis- või kontrollorgani liikme tasuks või tasuks müüdud kauba või osutatud teenuse eest. Samuti ei kuulu erisoodustuste hulka sellised füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed,millelt on kinni peetud tulumaks või mis ei kuulu tulumaksuga maksustamisele.Erisoodustuseks ei loeta ka kulutusi töötajate transpordiks elukoha ja töökoha vahel, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga või kui puudega töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust.
Palgatulu ja erisoodustuste maksustamise põhilised erinevused seisnevad aga selles, et erisoodustuste sotsiaalmaksu ei isikustata, mistõttu loonuspalga saaja kaotab kõik sotsiaalsed tagatised s.t. saadud erisoodustust ei loeta inimese maksustatava tulu hulka, ei saa seda arvesse võtta ka keskmise palga, puhkusetasu, pensioni, ravikindlustushüvitise arvutamisel.
Erisoodustuse tekkimine ei olene erisoodustuse andmise ajast.

3.2.4. Töölähetused

Töölähetused võivad olla seoses otseste tööülesannete täitmise, osalemisega messidel või konverentsidel, õppereisidega jne. Tööandjal on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta mitte kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks ja töötaja on kohustatud minema niisugusesse töölähetusse. Poolte kokkuleppel võib töölähetus kesta ka kauem (Eesti Vabariigi töölepinguseadus). Töölähetusele ei saa saata ettevõtlusega töösuhtes mitteolevaid isikuid, nagu omanikud, juhtkonna sugulased jne. Keerulisem on lugu füüsilisest isikust ettevõtjaga, keda peetakse omanikuks ja tööandjaks. Kuna isik ei saa sõlmida lepingut iseendaga , vähemalt mitte juriidiliselt, siis ei saa ta ennast vormistada tööle, ega saata end komandeeringusse, küll aga saab ta näidata tegevusega seotud kulusid. Üheks selliseks kuluks on reis, mis on tehtud ettevõtluse huvides ja mille kulude aruandesse kuuluvad muuhulgas ka transpordi ja toitlustusasutuste arved- päevarahade asemel. Muidugi ei saa viimaste summa ületada komandeeritavale lubatud määrasid.
Töölähetuse kulude määrad kroonides
Lähetuse liik
Majutus
Päevaraha
Muud kulud
min
max
min
max
Riigisisene
200
1200 öö
50
80
Kuni 100% max päevarahast
Välislähetus
800
2000 öö
350
500
Kuni 35% max päevarahast
Töölähetusega seoses hüvitatakse järgmised kulud (esitatud dokumentide alusel):

sõit lähetuskohta ja tagasi,
sõidupileti ettetellimine, lennujaama -, reisija - ja väljalennumaksud (kulu tõendava dokumendi või sõidupiletile tehtud märkuse alusel),
majutuskulud (tabelis toodud piires, ei loeta erisoodustuseks),
reisikindlustuse ja viisa vormistamise kulud (välislähetuse puhul),
muud kulud (tabelis toodud piires, ei loeta erisoodustuseks),
päevaraha (tabelis toodud piires, ei loeta erisoodustuseks).

Muude kulude määr välislähetusel 35% arvutatakse lähtudes 500 kroonist ka juhul kui makstakse päevaraha alates 350 kroonist kuni 500 kroonini. Muude lähetusülesande täitmisega seotud kulude hulka kuuluvad pagasivedu, linnasisesed sõidud, sideteenused ja muud töötaja lähetusega seotud kulud, mille hulka ei kuulu töötaja isiklikud kulud (näiteks toitlustuskulud, muuseumi piletid, kingaparandus, riiete pesu, keemiline puhastus jms).
Välislähetuse puhul saab esimese päeva eest päevaraha maksta välislähetuse määrade alusel, kui väljasõit toimub enne kella 21 ning viimase päeva eest, kui tagasijõudmine toimub pärast kella 3 hommikul . Kui märgitud ajavahemik välislähetusse väljasõidul või sealt saabumisel on alla kolme tunni, makstakse päevaraha riigisisese määra alusel. Juhul kui töötaja saabub lähetusest ja läheb samal päeval teise lähetusse, siis saab maksta päevaraha ainult ühe päeva eest (ühekordse määra ulatuses). Kui vähemalt üks lähetus on välislähetus, siis makstakse päevaraha välislähetuse määra ulatuses, samas tuleb arvestada nn 3 tunni reegleid.
Kui töötajal on rohkem kui üks tööandja ja lähetusse saadetakse mitme tööandja poolt üheaegselt, siis on töötaja kohustatud tööandjat teavitama teise tööandja poolt tehtud lähetuse otsusest ja sellel tööandjal puudub kohustus sama perioodi eest päevaraha maksta. Juhul, kui päevaraha maksavad mitu tööandjat, rakendatakse päevarahade summale piirmäära (80 või 500 kr), arvestades kõigepealt esimesena lähetusse saatmise otsuse teinud tööandja poolt makstavat päevaraha. Kui tööandja, teades teise tööandja poolt makstud päevarahast maksab siiski välja päevaraha, kuulub piirmäära ületav summa maksustamisele erisoodustusena.
Näide: Esimesena lähetuse otsuse vormistanud isik maksis välislähetuse päevaraha 500 kr päeva eest, millest töötaja teist lähetusse saatvat isikut ka informeeris, kuid teine isik maksis ka 500 kr päeva eest. Erisoodustuseks loetakse 500 kr päeva kohta teise isiku juures.
Kui töötaja ei täida teavitamise kohustust ja talle on rakendatud rohkem kui üks maksuvaba piirmäär, siis on ta kohustatud üle ühe piirmäära saadud päevaraha deklareerima füüsilise isiku tuluna, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud, enda poolt esitatavas tuludeklaratsioonis ja ise selle pealt tulumaksu maksma.
Tööandja võib päevaraha määra vähendada kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine või seda asendav toiduraha.
Toitlustamine hotellides, lennukites ja laevades on väljakujunenud tava. Hommikusöök hotellis on tavapäraselt toa maksumuse hulgas, ilma et söögi hind oleks eraldi teada, mistõttu loetakse kogu summa kulude hüvitamisel majutuskuluks. On majutusasutusi, kes näitavad arvetel eraldi nii majutuse kui ka hommikuse toitlustamise, kuid samas ei olegi võimalik majutust osta ilma hommikusöögita s.t majutuse hind ei sõltu sellest, kas majutust sooviti hommikusöögiga või ilma. Sellisel juhul loetakse hommikusöök majutuskulude piirmäära sisse ja selle ulatuses ei maksustata erisoodustusena. Arvete sel viisil esitamine on üldiselt tingitud sellest, et antud riigis on majutusteenusel ja toitlustamisel erinev käibemaksumäär ning arve väljastaja on kohustatud need summad arvel eraldi välja tooma .
Laeva/lennuki toitlustamise arvete hüvitamine tööandja poolt on erisoodustus. Juhul, kui soovitakse hüvitada eelnimetatud toitlustamise kulud, siis tuleb nende summade võrra vähendada vastavate päevade päevaraha, st kui toitlustamise hüvitamise kulu ja makstud päevaraha kokku ei ületa päevaraha piirmäära, siis ei teki erisoodustust. Analoogselt hommikusöögiga hotellis ei maksustata toitlustamist lennukis /laeval, kui toitlustamine kuulus piletihinna sisse, olenemata sellest kas sooviti toitlustamist või mitte.
Kui lähetuskoht asub lähemal kui 50 km töötaja alalisest töökohast, siis ei saa maksta maksuvabalt päevaraha, kuid sõidu- ja majutuskulud tuleb ja saab ikkagi maksuvabalt hüvitada. Kui majutuskulu on väiksem hüvitise alammäärast (vt tabelit), kuulub hüvitamisele kulu tõendaval dokumendil märgitud summa.
Kolmanda isiku poolt makstud päevarahad
Kolmas (III) isik saab maksuvaba osa päevarahade maksmisel arvesse võtta, kui tööandja poolt on maksuvaba osa kasutamata ja III isikul on tööandja kirjalik kinnitus. III isiku poolt üle maksuvaba piirmäära makstud summa loetakse FI tuluks. Olenevalt sellest, kes on III isikuks, toimub FI tulu maksustamine:

kas maksu kinnipidamise teel (TMS §40 sätestatud TM kinnipidaja);
lähetatu tasub ise tuludeklaratsiooni alusel.

Töötaja on kohustatud esitama tööandjale III isiku kinnituse päevaraha maksmise kohta või ise kinnitama selle saamist.
Kui tööandja hüvitab III isikule töötajale makstava päevaraha, siis loetakse päevaraha tööandja poolt makstuks.
Sõidukulude hüvitamine
Sõiduauto, mis ei ole lähetusse saatva isiku (tööandja) omanduses ega valduses, lähetuses kasutamise kulusid on õigus hüvitada järgnevatest vaid ühe variandi kohaselt:
1) Hüvitatakse ainult nn töölähetuse määruse alusel lähetusega otseselt seotud, täiendavalt tekkinud kulud nagu kütus, parkimiskulud, teedemaksud, laevapiletid, täiendav kindlustus jms, välja arvatud remondi - ja hoolduskulud. Kulud hüvitatakse kulu tõendava originaaldokumendi alusel. Eesti kohustusliku liikluskindlustuse või kaskokindlustuse maksumust üldjuhul ei hüvitata, kuna neid kulutusi tehakse reeglina ka ilma lähetusse sõitmata. Määrus kuludokumentide alusel makstavale lähetuskulude hüvitisele piirmäära ei sätesta. Kuna töötaja võib lähetusse sõiduks kütust tankida ka enne lähetust või pärast lähetust (ostes enne lähetust oma raha eest ostetud ja lähetuses kulunud kütuse asemele sama koguse kütust), võib vastav kuludokument kanda ka lähetuse perioodist väljapoole jäävat kuupäeva. Oluline on, et kütuse ostmise ja lähetuse algus- või lõppkuupäeva vahele jääb mõistlik ajaperiood (reeglina paar päeva või maksimaalselt nädal). Samuti peab kütusekulu olema vastavuses lähetuse jooksul läbitud teekonnaga, võttes arvesse konkreetse sõiduauto iseärasusi ja teekonda (näiteks auto mootorimaht ja vanus; kas tegemist on sõitudega asulas või maanteel jne).
2) Alternatiivne võimalus lähetuses isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamiseks on Vabariigi Valitsuse 14.07.2006. a. määruse nr 164 "Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja piirmäärad" alusel makstav hüvitis. Nimetatud määrus võimaldab maksta hüvitist 1000 krooni ulatuses kalendrikuu kohta (arvestuse puudumisel) või arvestuse olemasolu korral kuni 4 kr/km (kuid mitte üle 4000 krooni kalendrikuu kohta). Nimetatud määruse alusel makstavad maksuvabad summad ei tohi ületada vastavalt 1000 krooni ja 4000 krooni piiri, sõltumata sellest, kas tehakse igapäevaseid töösõite või hüvitatakse lähetusega seotud sõidukulusid.
Ühte sõitu kahe määruse alusel korraga hüvitada ei ole lubatud. Samas on lubatud kombinatsioon, kus igapäevaseid töösõite hüvitatakse kuni 1000 või 4000 krooni kuus (nn isikliku auto määruse alusel) ning lähetusega seotud kulusid täiendavalt (nn lähetuse määruse alusel).
Kui tööandja saadab töötaja töölähetusse, siis on tal kohustus (mitte õigus) maksta töötajale päevaraha ning hüvitada töölähetusega seotud kulud vastavalt nimetatud alammääradele või kuludokumendil märgitud summale sõltuvalt sellest, kumb summa on väiksem. Valitsuse vastava määruse alusel hüvitatakse lähetatud töötajale sõidukulu lähetuskohta ja tagasi. Sageli arvestavad raamatupidajad sõidukuluna ainult kas laeva või lennukipileti maksumust. Tegelikult ei sõideta üldjuhul töölähetusse välismaa lennujaama või sadamasse, vaid ikka äripartneri juurde, kelle asukoht võib lennujaamast asuda küllaltki kaugel.On loomulik, et ka selle vahemaa läbimiseks tehtud sõidukulu on kulu lähetuskohta ja tagasi. Järelikult ei ole mõistlik lähetuse korraldusse ja aruandesse märkida lähetuse sihtkohaks näiteks Moskva või Amsterdam , vaid konkreetse äripartneri asukoht selles linnas või regioonis.Välisriiki sõitmisel peab tööandja hüvitama lähetatud töötajale ka tervisekindlustuse ja viisa vormistamise kulud. Ka nimetatud hüvitisi ei loeta töötajale tehtud erisooduseks. Sageli on mõne riigi saatkonnast võimatu saada arvet viisateenuse maksumuse kohta. Ka valitsuse määruses on sellega arvestatud, sest need kulud hüvitatakse töötajale viisakoopia ja lõivu tasumist kinnitava dokumendi alusel. Kindlustuspreemia hüvitamiseks on vaja raamatupidajale esitada aga kindlustuspoliisi koopia ja kindlustuspreemia tasumist tõendav kviitung või maksekorraldus.
Samuti saab ka juhtimis- või kontrollorganite liikmetele maksta maksuvabalt ametilähetuse hüvitisi samadel alustel, nagu seda lubatakse teha töötajatele. Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme puhul loetakse töökohaks koht, kus juhtimis- ja kontrollorgani liige oma ametiülesandeid harilikult täidab, mis tähendab, et nende isikute töökoht tuleb individuaalselt määratleda.
Füüsilisest isikust ettevõtja ei tohi maksta ise endale päevaraha, aga juhatuse liige võib vajadusel minna lähetusse ka siis, kui tal ei ole firmaga töölepingut ja ta ei saa sealt palka ega juhatuse liikme tasu.

3.2.5. Annetused ja vastuvõtukulud

3.2.5.1 Mõisted ja nende selgitused

Annetama – heategevaks otstarbeks või armuannina andma; kinkima
Annetus – and, kink . Annetust tehakse põhiliselt heategeval eesmärgil.
Kingitus -Võlaõigusseaduse § 259 sätestab kinkelepingu mõiste – kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule ( kingi saajale) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama.
Tegemist on tasuta võõrandamise lepinguga.

Alates 01.01.2004 kehtiva Pankrotiseaduse § 111 käsitleb kinkelepingu tagasivõtmist, mille lõige 3 sätestab, et kohus võib tunnistada müügi-, vahetus – või muu lepingu kehtetuks, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom.
Erakonnaseadus §127 annab annetustele antud seaduse tähenduses eraldi mõiste, mille kohaselt annetus erakonnale on rahaline annetus, mitterahaline kingitus (s.h. tasuta osutatav teenus erakonnale) või tegevustoetus (kauba müümine või teenuse osutamine turuhinnast madalama hinnaga ettevõtja, äriühingu või asutuse poolt, kellel selline müümine või teenuse osutamine on äritegevus või ühekordne majandustegevus ) .

Kingitus ja annetus on oma olemuselt sarnased, sellepärast käsitleme neid maksustamisel võrdselt.
Kingituse ja annetuse puhul puudub määratlus, millises vormis seda antakse. Siit tulenevalt võib kingitus võib olla mitterehaline või rahaline, tasuta töö või teenuse osutamine. Kingituseks või annetuseks ei loeta kulutusi, mida ei saa käsitleda hüvena saaja jaoks (näit õhupall, vimpel, plakat jms) s.t. asjal puudub tarbimisväärtus. Kingituse maksustamine ei olene kingituse tegemise eesmärgist – kas heategevus või ärilistest huvidest lähtuvalt – kõik kuulub maksustamisele.
Kui kinge on reaalselt üle antud, siis loetakse leping kehtivaks ka kirjaliku vormi nõudest mittekinnipidamise korral. Sellisel juhul maksustatakse seda tehingut, mida pooled tegelikult silmas pidasid vastavalt Maksukorralduse seaduse § 84 sätestatule, mille alusel kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Kui tehakse näit müügitehing varjamaks kinget, siis on tegemist näilise tehinguga Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 tähenduses, mille lõige 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldusel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Lõige 2 sätestab, et näilik tehing on tühine ja lõikest 3 tulenevalt kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut.

Seega võetakse maksustamisel aluseks tehingu majanduslik sisu.
Kingituse ja annetuse tegemisel füüsilisele isikule rahalises vormis on vaja lähtuda väljamakse iseloomust ning pooltevahelisest õigussuhtest. Reeglina väljamakset kingituseks ei loeta.

TMS § 49 ei kasutata mõistet sponsor , milleks on rahaandja, finantseerija, toetaja. Seda mõistet kasutavad paljud maksumaksjad ja ajakirjandus , kirjutades kingitustest ja annetustest. Eesti seadused ei defineeri seda mõistet v.a. Ringhäälingu seaduse § 20, kuid ainult sama seaduse tähenduses, mis on ringhäälinguorganisatsiooni tegevuse või audiovisuaalteoste tootmisega mitteseotud isiku osalemine selle ringhäälinguorganisatsiooni saate või programmi otseses või kaudsed materiaalses toetamises eesmärgiga edendada oma nime, kaubamärki, mainet tegevust või tooteid.
Oma sisult on sponsorluse puhul tegemist tehinguga, mille eesmärgiks on finantseerimise eest teenuse vastu saamisega. Enamusel juhtudel on sponsorluse puhul reklaamiteenuse vastu saamisega. Ka sponsorluse korral sõlmitakse leping- sponsorlusleping . Kuna tihti kasutatakse sponsori mõistet kingituste ja annetuste asemel, siis tuleb ka sponsorluse puhul vaadata tehingu majanduslikku sisu, kas on tegemist:
            • heategevusliku annetusega või kingitusega(maksustatakse vastavalt TMS § 49);
            • ettevõtlusega seotud kuluga , mis maksustamisele ei kuulu (näit: reklaam );
            • ettevõtlusega mitteseotud kuluga (maksustatakse vastavalt TMS § 51);
            • olenevalt vastu saadud teenusest, võib ka tegemist olla erisoodustusega (maksustatakse TMS § 48).

Sponsorluse puhul peab olema dokumentaalselt tõendatud, millist teenust ja millal saadi finantseerimise eest s.t. teenuse osutab raha saaja. Levinud on kultuuri-, spordi-, ja teaduse sponsoreerimine.

Haiglat pidava isiku sätestab Tervishoiuteenuste korraldamise seadus § 22 lg 2, milleks on sellekohase tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt haiglat pidaval aktsiaseltsil või sihtasutusel ei või olla teist tegevusala peale eriarstiabi, kiirabi, iseseisvalt osutatavate õiendusabi teenuste ja sotsiaalteenuste osutamise ning tervishoiualase õppe– ja teadustöö.
Haigla liigid on: piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohalik haigla, erihaigla, taastusravi haigla ja hooldushaigla ning nõuded haigla liikidele kehtestab sotsiaalminister .

Kaitseala valitseja - Alates 10.05.2005 jõustunud “Looduskaitseseaduse” alusel on mõiste “kaitseala valitseja” sätestatud § 21 lõikes 2, mille kohaselt kaitseala valitseja on riigiasutus või keskkonnateenistus, kellele on looduskaitseseadusega määratud korras antud valitsemise volitus .
10.05.2005 tunnistati kehtetuks “Kaitstavate loodusobjektide seadus”,mille § 6 lg 1 sätestas kaitstavate loodusobjektide valitseja, milleks on riigiasutus, kellele on käesolevas seaduses ettenähtud ulatuses ja korras antud kaitseala või kaitstava looduse üksikobjekti valitsemise volitus. Sama seaduse lg 2 sätestab, et kaitsealal moodustatud administratsioon on selle kaitseala valitseja kui Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus ning lg 3 tulenevalt kui kaitseala või kaitstavat looduse üksikobjekti ei valitse Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, määrab kaitse-eeskirja kinnitaja valitsejaks mõne teise kaitseala valitseja või Keskkonnaministeeriumi maakonnas asuva keskkonnateenistuse.

Mõisted põhikirjaline eesmärk, toimetulek , leibkonnaliikme kuukeskmine väljaminek, noor, projektlaager, noortelaager, spordivõistlus ja meene on seotud kingitusteks ja annetusteks tehtud kulutuste maksustamisega, mida on teinud ainult tulumaksusoodustusega MTÜ ja SA-d.

Põhikirjaline eesmärk - üldjuhul põhikirja esimeses punktis mittetulundusühingu või sihtasutuse loomise aluseks olev eesmärk, mille saavutamisele suunatud tegevus on toodud põhikirja teistes punktides.

Toimetulek – Sotsiaalhoolekande seadus § 2 p 2, sätestab, et toimetulek on isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla.
Toimetulekuks osutatud materiaalne abi võib seisneda rahalise toetuse maksmises, tasuta või soodushinnaga kauba üleandmises või teenuse osutamises (näit: toitlustamine teatud perioodi jooksul; toidupakid; humanitaarabi korras riiete, jalanõude, majapidamistarvete vms soetamise või väljastamisena; eriarstide suunamiskirja alusel eriarstide juurde uuringutele sõidu maksumus; prillide, kuuldeaparaatide ja ravimite eest tasumine; eluliselt vajalike majapidamistarvete remondiga seotud kulude katmine jne). Abi ei pea väljenduma ühe konkreetse tegevusena , see võib olla ka kombineeritud (näit. toit + riietusesemed). Abi peab olema suunatud toimetulekuks sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. Toimetulekuks osutatakse abi olukorras, kus abisaaja võimalused endaga toime tulle ei ole piisavad , näit isikule on ettenähtud toimetulekutoetuse maksmine.
Leibkonnaliikme kuukeskmine väljaminek – selle avaldab Statistikaamet pressiteatena eelmise kalendriaasta kohta.. Aasta alguse ja näitaja avaldamise kuupäeva vahelise perioodil tehtavate väljamaksete puhul võetakse arvesse maksuvabastuse rakendamiseks üle-eelmise kalendriaasta kohta arvutatud näitaja ning pärast nimetatud kuupäeva eelmise kalendriaasta vastav näitaja. Seda on võimalik leida Statistikaameti kodulehelt- www.stat.ee Statistika andmebaas - Sotsiaalelu - Elujärg “kulutused”-LE09: leibkonnaliikme kulutused kuus- valida tabeli paremalt poolt “Aasta” ja saate tulemuse.
Seega on leibkonnaliikme kuukeskmine väljaminek on piirmääraks toimetulekuks makstavale maksuvabale rahalisele abile. 2007 aprill – 2008 (millal statistika avaldab) – 3711.8 kr

Noor – Noorsootöö seadus § 2 lg 1 kohaselt on noor seitsme kuni kahekümne kuue aastane füüsiline isik.
Noorteprojekt – vastavalt noorsootöö seaduse § 2 lg 2 on noorteprojekt noorsootöö valdkonda kuuluv tegevusplaan koos eelarvega , mis teenib noorsootöö eesmärke ning mille kestus on kuni üks aasta.

Noortelaager - Noorsootöö seaduse § 9 tulenevalt tegutseb äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse kantud isiku või avalik-õigusliku juriidilise isiku asutusena, mille:
         • tegevus toimub vähemalt kaks kuud aastas;
         • ühe laagrivahetuse kestus on vähemalt kuus päeva;
         • tegevuse aluseks on Haridusministeeriumi poolt välja antud tegevusluba vastavalt käesoleva seaduse §10.
Sama seaduse § 3 lg 1 sätestab, et noorsootöö on noortele arendavaks tegevuseks tingimuste loomine, mis võimaldab neil tegutseda väljaspool perekonda, õppetööd, tööd ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt on noorsootöö sisuks noorte sotsiaal-, kultuuri ja tervisekasvatus , mis soodustab noorte vaimset ja füüsilist arengut.

Tervistav puhkus - Alates 01.05.2005 on tervistava puhkuse mõiste asendatud mõistega projektlaager, mille sätestab noorsootöö seaduse §15 lg 1. Tegemist on laagriga, mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas mitte üle 60 päeva
Varem ei olnud samuti tervistava puhkuse definitsiooni kuid noorsootöö seaduse §-s 15 olid esitatud nõuded tervistava puhkuse ja vaba aja veetmise projektide korraldamiseks. Maksuvabastus kehtib eeldusel , et laagri või projekti korraldaja kavade kohaselt on puhkus tervistava iseloomuga. Noorte tervistava puhkuse ja vaba aja veetmise projekti teostaja esitab projekti kooskõlastamiseks valla – või linnavalitsusele üks kuu enne projekti läbiviimist.

Meene – suveniir, mälestusese. Tulenevalt sellest, mis meene sisuliselt on, saab meene puhul olla tegemist esemega, mitte rahaga .
Spordivõistlus- Alates 01.01.2006 on kehtiv uus spordiseadus, mis enam spordivõistluse mõistet ei anna. Kuid spordivõistlus on üritus spordis, millel võrreldakse mitme sportlase saavutusi. See võib toimuda otseses võrdluses või suurema arvu sportlaste korral ka eelvõistluste vahendusel. Siis selgub võitja finaalis. Seega on spordivõistlus võistlusliku iseloomuga sportlik tegevus, mis eeldab võitja väljaselgitamist. Siinkohal spordivõistlus ei ole seotud ainult kehalise tegevusega.

3.2.5.2 Annetused ja osaliselt ettevõtlusega seotud kulud

Kulud, mis jagunevad ettevõtte ja veel kellegi vahel või siis osa kulust on seotud tegevusega, mida ei arvata ettevõtluse osaks, võib ettevõte kanda kuluks vaid selle osa nimetatud kulust, mis vastab tulu taotlemisega seotud tegevuse osale (TMS§ 32, lg. 3). Üheks selliseks näiteks võiks olla FIE, kes kasutab ettevõtte asukohana oma elamut. Sellisel juhul tuleb raamatupidamise sisekorra eeskirjades ( protsentuaalselt ) fikseerida ettevõtluses kasutatav osa elamust, misjärel võib ta elamu ülalpidamise kuludest vastava osa kanda ettevõtluskuludesse.
Tulumaksuga ei maksustata tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirjas nimetatud isiku järgmisi põhikirjalistel eesmärkidel tehtud kingitusi ja annetusi:

nimekirja kantud või § 11 lõikes 2 nimetatud isikule, samuti haiglat pidavale isikule tehtud kingitused ja annetused;
riigi või kohaliku omavalitsuse teadus-, kultuuri-, haridus -, spordi-, korrakaitse - või sotsiaalhoolekande-asutusele või kaitseala valitsejale tehtud kingitused ja annetused;
FI-le toimetulekuks osutatud materiaalne abi, sealhulgas rahaline abi Statistikaameti viimaste andmete kohase leibkonnaliikme kuukeskmise väljamineku ulatuses kalendrikuu kohta;
noortelaagris või projektlaagris osalejale kingitud meened kuni 500 kr ulatuses laagris osaleja kohta;
spordivõistlusel osalejale võistlusel kingitud meened kuni 500 kr ulatuses võistlusel osaleja kohta.

Äriühing maksab tulumaksu kõikidelt tehtud kingitustelt ja annetustelt, välja arvatud sellised kingitused ja annetused, millelt on kinni peetud tulumaks või mis on tehtud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingutele ja sihtasutustele määrade piires. Kingitusena käsitatakse ka kuni 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubandusliku loterii võitu. Tulumaksuga ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 150 krooni. Põhinõue, et reklaami sisu, kujundus ja esitlusviis peavad olema sellised, mis üldsuse tavalise tähelepanu juures tagavad arusaamise, et tegemist on reklaamiga.
Kingituse eristamisel muudest tehingutest tuleks tähelepanu pöörata siin sellele,et kingitusele ei järgne ekvivalentset vastusooritust kinke saaja poolt. Vastusoorituse puhul võib toimuv tehing kvalifitseeruda tavapäraseks ettevõtluse raames toimuvaks vahetus- vms tehinguks ja mingit tulumaksukohustust sellisel juhul ei teki. Näiteks saavad kõik kliendid, kes ostavad korraga kaks sülearvutit, kauba peale printeri. Sellisel juhul on tegemist ühtse paketi müümisega ehk siis kaks sülearvutit ja printer müüakse kahe sülearvuti hinnaga. Kui printer aga näiteks loositakse välja kõikide klientide vahel, kes mingil perioodil on ostnud sülearvuti, siis on tegu kingitusega konkreetsele kliendile, kes loosi alusel välja valiti ja see kingitus kuulub maksustamisele. Seega on oluline asjaolu, et selline tasuta kaasaantav toode oleks samadel tingimustel kättesaadav kõikidele klientidele.
Ka ei saa kingituseks lugeda ja tulumaksuga maksustada asjade kinkimist, mis ei kujuta endast saaja jaoks varalist hüve ja mille reklaamifunktsioon ületab nende tarbimisfunktsiooni - näiteks kataloogid, plakatid , pastakad, õhupallid jne.
Müügikampaaniaid tehakse kas ilma vahendajata või läbi vahendaja (edasimüüja) ning hüve andjaks loetakse see isik, kes kannab sellega seonduvad kulud.
Selleks, et tulumaksuseaduse mõistes täiendavalt kaasa antavat hüve ei käsitletaks maksustatava kingitusena, vaid hinnapoliitikana, peaksid hüve andja poolt olema täidetud järgmised tingimused:

müügikampaania osas on hüve andja paika pannud kindlad reeglid (kes, millal ja millise täiendava hüve saab ning millis(t)e teenus(te)e või ostu(de)ga antud hüve seotud on);
täiendava hüve saamine on ostjale teada juba ostu sooritades (mitte ei selgu nt kuu lõpus läbiviidaval loosimisel);
täiendav hüve antakse ettevõtja poolt müügiedenduse eesmärgil;
täiendava hüve väärtus ei ole suurem põhikaubast, millega hüve kaasa antakse;
oluline ei ole kas täiendava hüve näol on tegu ettevõtja tavapärase tegevuse raames pakutavaga või selleks spetsiaalselt soetatud kauba või teenusega.

Kui eelnimetatud tingimused on täidetud, on üldjuhul tegu ettevõtja hinnapoliitikaga ning see ei too hüve andjale kaasa täiendavat tulumaksukohustust. Hinnapoliitikana on sellised müügikampaaniad üldiselt mõistetavad ka ostja poolt, st ka ostja ei tunneta, et ta oleks saanud kingituse, vaid sai "sama raha eest rohkem".
Tarbijaloteriid. Klientide vahel loterii korraldamisel ei ole aga kõik eelpoolnimetatud tingimused täidetud. Täiendava hüve saamine ei ole ostu tegemise hetkel teada, täiendava hüve väärtus ei sõltu ostetava kauba hinnast , puuduvad kindlad reeglid selles osas, kes, millal ja millise hüve saab. Seetõttu ei saa loteriide puhul rääkida hinnapoliitikast, vaid loosimise käigus antavad auhinnad on käsitletavad maksustatavate kingitustena tulumaksuseaduse §49 mõistes.
Võimalik erisoodustus. Juhul kui tööandja saab kauba ostmisel kaasa täiendava hüve või loositakse talle välja teatud auhind ning tööandja otsustab selle hüve edasi anda oma töötajale, siis tekib erisoodustus. Näiteks:
kui juriidiline isik soetab bürootarvetega kauplejalt teatud koguses kaupa, saab ta lisahüvena SPA kinkekaardi ning annab selle preemiaks tublile töötajale.
Erisoodustuseks on tööandja poolt töötajale töösuhtest tulenevalt rahaliselt hinnatava hüve andmine, olenemata sellest kas tööandja selle hüve soetamiseks kulutusi tegi. Erisoodustuse hinnaks on antud juhul üleantava hüve turuhind.
Teiseks problemaatiliseks kuluartikliks on vastuvõtukulud. Siinkohal ei ole oluline, kas maksumaksja teeb nimetatud kulutused Eestis või väljaspool Eestit. Äriühingul puudub külalistega lepinguline suhe. Tavaliselt käsitletakse külalistena äripartnereid, kliente jms. Igal juhul ei käsitleta külalistena TMS § 48 lõigetes 3 ja 6 nimetatud füüsilisi isikuid.
Vastuvõtu korraldamiseks tehtud kulud võivad jaguneda:
            • vastuvõtukuludeks, milledeks on kulud: toitlustamisele, majutamisele, transpordile, kultuurilisele teenindamisele
            • kulutused kingitustele;
            • kulutused ruumide rendile;
            • kulutused vastuvõtu turvamisele;
            • erisoodustused jne.

Siinkohal tuleb arvestada, et vastuvõtul võivad osaleda nii oma töötajad kui külalised. Seejuures tuleb kulud jaotada töötajate ja külaliste vahel vastavalt osalejatele ja ka maksustatakse töötajate tarbeks tehtud kulud üldjuhul kui erisoodustus, külaliste puhul on vaja eristada kingitused, vastuvõtukulud ja kulud, mida ei saa käsitleda kingitustena, vastuvõtukuludena, kuid mis võivad olla kui ettevõtlusega mitteseotud kulud. Viimatinimetatud on vaja eraldi käsitleda sellepärast, et maksustamisel kehtivad nende kulude osas erinevad reeglid. Näiteks kui osalejate vahel loositakse välja auhind, siis on see käsitatav kui kingitus, mis kuulub tulumaksuga maksustamisele. Kui üritusele on esinema kutsutud artist, siis tal1e makstav tasu kuulub maksustamisele. Kui esineja on näiteks füüsilisest isikust ettevõtja või arve esitab mõni artiste vahendav agentuur , siis peaks seda käsitama kui kultuurilist teenindamist, mis kuulub maksustamisele analoogselt külaliste toitlustamisega. Kui aga tasu makstakse otse artistile, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja, siis kuulub see tasu maksustamisele nii tulu- kui sotsiaalmaksuga, samuti ei tohi ära unustada töötuskindlustust ja kogumispensioni makset.
Töötajate kaasamisel vastuvõtu korraldamiseks peab ka arvestama asjaoluga, kas töötaja täidab oma tavapäraseid tööülesandeid või mitte. Kui töötaja tegeleb vastuvõtu korraldamisel oma tööülesannetega, siis ei saa tööülesannete täitmisega seotud kulutusi käsitleda erisoodustusena ega ettevõtlusega mitteseotud kuludena. Sellisteks töötajateks võivad olla näiteks auto- või bussjuhid, tõlk, kokk , ettekandja jm teenindusega tegelevad inimesed.
Tulumaksuga ei maksustata tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirjas nimetatud isiku väljamakseid seoses külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise , transpordi või kultuurilise teenindamisega. Muu residendist juriidilise isiku puhul ei maksustata neid väljamakseid kuni 500 krooni ulatuses kalendrikuus. Lisaks sellele võib viimati nimetatud juriidiline isik, kes teeb isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid, teha kalendrikuus tulumaksuvabalt seoses külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega väljamakseid 2% ulatuses tema poolt samal kalendrikuul tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast. Samuti registrisse kantud mittetulundusorganisatsioonidele (va ametühingud ja erakonnad ) ja sihtasutustele, haiglat pidavale isikule, kirikutele, riigi või kohaliku omavalitsuse teadus-, kultuuri-, haridus-, spordi-, korrakaitse- või sotsiaalhoolekandeasutusele või kaitsealale tehtud kingitusi ja annetusi üldsummas kuni 3% ulatuses tema poolt samal kalendrikuul tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast või 10% kalendriaasta 1.jaanuariks lõppenud viimase majandusaasta kasumist. Muidugi kui residendist juriidiline isik kalendriaasta mõnel kuul ei tee vastuvõtukulusid, kingitusi või annetusi , või teeb neid sätestatud maksuvabast piirmäärast vähem, on tal sellel ja järgmistel kuudel kuni kalendriaasta lõpuni õigus teha nende väljamaksete summeeritud ümberarvestus (TMS §49 lg 5).
Kui ettevõtte osalemine mittetulundusühingu töös on otseselt seotud tema ettevõtlusega, on tal lubatud tasuda sellele maksuvabalt sisseastumis- ja liikmemaksu(TMS§51,lg.2,p.2)
Kui FIE kuulumine erialaliitudesse on seotud ettevõtlusega, siis tasutud liikmemaksud võib kanda ettevõtluskuluks (ilma piiranguteta)ning seda ei maksustata tulumaksuga. Lisaks eelnimetatule võib füüsilisest isikust ettevõtja külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega seotud kulusid maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvata mitte rohkem kui 2 % ettevõtlustulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud lubatud mahaarvamised.

3.2.6. Dividendid ja muud kasumieraldised

2003.aastast maksab residendist äriühing (sealhulgas ka täis- ja usaldusühing) tulumaksu dividendidena või muu kasumieraldisena jaotatud kasumilt, sõltumata sellest, kas saajaks on füüsiline või juriidiline isik. Maksuvabalt saab teiselt äriühingult saadud dividendid või osaluse soetamismaksumust ületava TuMS-i § 50 lg 2 nimetatud väljamakse osa edasi maksta juhul, kui osalus ühingus oli vähemalt 10% ning täidetud on teised TuMS-i § 50 lg 11 p 1 ja 3 nõuded. Vabastusmeetod kehtib väljamakse osale, mis on saadud alates 2009. a
Näiteks, kui residendist äriühing on saanud dividende mitteresidendist äriühingult, võib dividendide saaja (kui osalus vähemalt 10%)oma kasumi jaotamisel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata välismaal dividendidelt kinnipeetud/kasumiosalt arvestatud tulumaksu. Samas oma kasumi jaotamisel tasumisele kuuluv tulumaksu summa ei tohi ületada 21/79 mitteresidendi poolt makstud dividendide summast. Maha võib arvata ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli vastava riigi seaduse või välislepingu alusel kohustuslik.
Residendist äriühing maksab tulumaksu aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate, osade, või osamaksete (edaspidi osalus) tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksete ning makstud likvideerimisjaotiste summa osalt, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Kõik väljamaksed omakapitalist on maksustatavad äriühingu tasandil. Sissemakseid (rahalisi + mitterahalisi) arvestatakse ühtse summana (koos ülekursiga), ei arvestata isikute lõikes. Arvestus TSD lisal 7 selleks eraldi loodud lisalehel 3.
Äriühing saab § 50 lg 2 nimetatud väljamaksete tegemisel (likvideerimisel või omakapitali vähendamisel) kasutada vabastusmeetodit (e maksuvabastust), kui neid väljamakseid tehakse vabastusmeetodi nõuetele (§ 50 lg 11 ja 12) vastava dividendi või väljamakse arvelt. Vabastusmeetod kehtib väljamaksetele, mis on saadud alates 2009. a
Residendist äriühing, kes kustutatakse registrist ilma likvideerimiseta, maksab tulumaksu omakapitali osalt, mis ületab omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Kui äriühingul säilib Eestis püsiv tegevuskoht, maksustatakse nimetatud omakapitali osa § 53 alusel. Tulenevalt Euroopa Liidu ühinemisdirektiivi nõudest: maksustamine ainult siis, kui äriühing lõpetab Eestis majandustegevuse ja tal ei jää siia ka püsivat tegevuskohta. NB! Käesolevat sätet ei kohaldata äriühingute ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise korral.
Kui mitteresidendist juriidilise isiku püsiva tegevuskoha koosseisu kuuluv ettevõte antakse üle residendist äriühingule, käsitatakse äriühingu omakapitali tehtud rahaliste ja mitterahaliste sissemaksetena ka enne ettevõtte üleandmist püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud vara (TMS §50).

Ühinemisdirektiiv ei luba Eestil püsivat tegevuskohta maksustada, kui püsiva tegevuskoha baasil moodustatakse äriühing. Et püsiva tegevuskoha Eestis teenitud kasum ei jääks maksustamata, tuleb see võtta arvesse hiljem äriühingu maksustamisel

TuMS § 54 lg 5 täiendusega võimaldatakse äriühingule või Eestis püsiva tegevuskoha kaudu tegutsevale mitteresidendile välismaal tasutud tulumaksu arvesse võtmist Eestis TMS-i §50 lg1 või 2 või §53 lg 4 alusel tekkinud tulumaksukohustuse vähendamisel lisaks dividendidele ka äriühingu omakapitali vähendamisel saadud väljamaksete ja likvideerimisjaotiste puhul (krediidimeetod). See puudutab selliseid väljamakseid, mille saamisel ei olnud täidetud TMS-i § 50 lg 11 või § 53 lg 41 nõuded vabastusmeetodi rakendamiseks.
Fondiemissiooni korras jaotatud kasumit ei maksustata.

Püsiva tegevuskoha maksustamine

Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis registreeritud püsiv tegevuskoht, maksab tulumaksu kõikidelt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt. Tulumaksuga maksustatakse vastavalt TMS§ 53-le:

kõik erisoodustused, mida mitteresident teeb püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel oma töötajale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele, sõltumata sellest, kas erisoodustuse saaja on resident või mitteresident.
kõik kingitused ja annetused ning vastuvõtukulud, mida mitteresident teeb püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel, sõltumata sellest, kas kingituse või annetuse saajaks, külaliseks või äripartneriks on resident või mitteresident. Külaliseks ja äripartneriks loetakse ka mitteresidendi peakontori või muu väljaspool Eestit asuva struktuuriüksuse esindajaid.
püsivast tegevuskohast väljaviidava vara maksumust osas, mis ületab enne käesoleva seaduse jõustumist Eestis asunud püsiva tegevuskoha vara maksumuse ning pärast käesoleva seaduse jõustumist Eestisse püsiva tegevuskoha jaoks toodud vara maksumuse summat, kui selle vara eest ei anta vastu muud vara või ei osutata teenust;
püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel mitteresidendi peakontorile või muudele mitteresidendi struktuuriüksustele tehtavad väljamaksed nende väljamaksete eest kaupa või teenust vastu saamata;
püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel kolmandale isikule tehtavad väljamaksed nende väljamaksete eest kaupa või teenust vastu saamata.

Väljamakseid, mida mitteresident teeb püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel saadud dividendist, ei maksustata tulumaksuga, kui dividendi saajale kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 10% dividendi maksnud äriühingu aktsiatest, osadest või häältest ja kui:

1) dividend saadi lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühingult (välja arvatud madala maksumääraga territooriumil asuv äriühing);
2) dividend saadi punktis 1 nimetamata välisriigi äriühingult (välja arvatud madala maksumääraga territooriumil asuv äriühing) ja dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud. *Võetakse arvesse ainult tulumaks, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik.

Kui residendist äriühing kustutatakse äriregistrist ilma likvideerimiseta ning äriühingu majandustegevust jätkatakse Eestis püsiva tegevuskoha kaudu, maksustatakse püsivast tegevuskohast välja viidava vara maksumuse osa, mis ületab järgmistes punktides nimetatute summat:

residendist äriühingu omakapital 1999. aasta 31. detsembri seisuga;

alates 2000. aasta 1. jaanuarist äriühingu omakapitali tehtud rahalised ja mitterahalised sissemaksed;

pärast äriühingu äriregistrist kustutamist Eestisse püsiva tegevuskoha jaoks toodud vara maksumus.
Seda ei kohaldata püsiva tegevuskoha koosseisu kuuluva ettevõtte üleandmisel teisele äriühingule mitterahalise sissemaksena või ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus, kui selle ettevõtte kaudu jätkatakse Eestis majandustegevust. Kui ettevõtte omandas mitteresidendist äriühing, käsitatakse tema püsiva tegevuskoha jaoks toodud vara maksumusena ettevõtte võõrandanud äriühingu poolt püsiva tegevuskoha jaoks toodud vara maksumust. Kui üleantud ettevõte kuulus püsiva tegevuskoha koosseisu, mis tekkis lõikes 43 nimetatud viisil, käsitatakse püsiva tegevuskoha jaoks toodud vara maksumusena lõike 43 punktides 1–3 nimetatute summat.
Väljaviidav vara maksustatakse osas, mille eest ei anta vastu muud vara ega osutata teenust.
TMS §50 lõikeid 4–8 kohaldatakse ka mitteresidendist juriidilise isiku püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel tehtud tehingutele.
Tulumaksuga maksustatakse kõik püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha tulu arvel tehtud ettevõtlusega mitteseotud kulud või muud väljamaksed.

Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu maksustamine

Väga paljud Eesti ettevõtjad on 90-ndatel aastatel demonstreerinud märkimisväärset aktiivsust maksuseadustesse jäänud aukude ärakasutamisel ja loonud endale maksuvabade tulude paigutamiseks nn. maksuvabadel territooriumitel ehk maksuparadiisis asuva ettevõtte. Neid tulusid reeglina ei deklareerita ja neid kasutatakse varjatult. Sellise arengutrendi elimineerimiseks või vähemalt pidurdamiseks on seadusandjad toonud sisse TMS § 22, millega sätestatakse madala maksumääraga territooriumil asuvate ning Eesti residentide kontrolli all oleva juriidilise isiku tulu maksustamine. Sellise juriidilise isiku tulud maksustatakse sõltumata sellest, kas see juriidiline isik on oma kasumit maksumaksjale jaotanud või mitte.
Juriidiline isik loetakse Eesti residentide kontrolli all olevaks, kui ühele või mitmele Eesti residendist juriidilisele või fuüsilisele isikule kuulub otseselt või koos seotud isikutega kokku vähemalt 50 % juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile. Kontrolli määratlemisega välismaise juriidilise isiku üle on TMS § 22,
lg- 3 . tekkinud mõningane segadus , sest lõike esimese poolega loetakse ta residendi kontrolli all olevaks, kui omatakse vähemalt 50 % aktsiatest. Sama lõike teine pool aga ütleb, et välismaa juriidiline isik kuulub residendile juba siis kui talle kuulub otseselt või koos seotud isikutega kokku vähemalt 10 % aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile. Tõsi mõningaseks vormiliseks erinevuseks on see, et 50 % puhul kasutatakse mõistet: kontrolli all, 10 % puhul aga mõistet: kuulub. Sisulises tähenduses on need mõisted identsed.
Residendist maksumaksja tuluks loetakse temale langev osa madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku kogutulust. Maksumaksjale langev osa on proportsionaalne osa juriidilise isiku tulust, mis vastab maksumaksja osale juriidilise isiku aktsia- või osakapitalis, häälte üldarvus või õigusest juriidilise isiku kasumile. Maksumaksjal on õigus arvata maksustamisele kuuluvast välismaise juriidilise isiku tulust maha sama juriidilise isiku poolt tehtud ettevõtlusega seotud kulud, mis on tõestatud dokumentaalselt. Maksumaksjal on õigus arvata tasumisele kuuluvast tulumaksust maha tema tuluosale vastav osa juriidiliselt isikult kinnipeetud tulumaksust, samuti juriidilise isiku poolt tasutud asukohamaa tulumaksust. Residendist maksumaksja lisab temale langeva osa välismaise juriidilise isiku tulust oma maksustatavale tulule ning deklareerib selle tulu oma tuludeklaratsioonis. Kui residendist maksumaksja on tasunud tulumaksu eelnimetatud tulult, siis tema poolt maksustatud tulu arvel saadud dividende või muid kasumieraldisi hiljem tulumaksuga ei maksustata.(TMS§22)

deklareerimine ja TuluMAKSU tasumine

Kõik residendist juriidilised isikud ning mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuvad püsivad tegevuskohad on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele maksudeklaratsiooni TSD maksustatavate väljamaksete (palk, erisoodustused, kingitused, annetused, vastuvõtukulud, dividendid jm.kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed) kohta. TSD lisas 1 kajastatakse väljamaksed residendist füüsilistele isikutele, lisas 2 mitteresidendist füüsilistele isikutele, lisas 3 mitteresidendist juriidilistele isikutele. Lisas 4 kajastatakse erisoodustused, lisas 5 kingitused, annetused, vastuvõtukulud. Lisas 6 tuuakse välja ettevõtlusega mitteseotud kulud ja muud väljamaksed ning lisas 7 dividendid ja muud kasumi eraldised. Nimetatud deklaratsioonid tuleb esitada Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks.(TMS § 54,lg 1 ja 2). Samaks kuupäevaks (st hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks) on kohustus ka Maksu- ja Tolliameti pangakontole kanda tulumaks. Samuti on juriidilistele isikutele pandud kohustus esitada Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele INF deklaratsioone, näiteks INF 1 ehk dividendide ja muude kasumieraldiste saajate deklaratsioon.
Residendist äriühing on kohustatud aktsiakapitali, osakapitali või sisemaksete vähendamisel või aktsiate või osade tagasiostmisel tehtud väljamaksete või likvideerimisjaotiste väljamaksmise kohta esitama Maksu- ja Tolliametile INF deklaratsiooni ning nimetatud väljamakse tegija on maksumaksja nõudmisel kohustatud andma tõendi tehtud väljamaksete kohta järgmise kalendrikuu 5. kuupäevaks. Tõendil näidatakse väljamakse kogusumma ning selle osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud. Tõendi vormi ja täitmise korra kehtestab rahandusminister määrusega (TMS §56; §50 lg 9).
Residendist JI, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust tööandja ning Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes on kalendriaasta jooksul maksnud füüsilisele isikule isikliku sõiduauto kompensatsiooni, on kohustatud esitama MTA-le deklaratsiooni (INF 14) kalendriaastale järgneva aasta 10. aprilliks. Kohustatud on ka residendist äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus ning avalik-õiguslik juriidiline isik kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõpust, esitama Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele majandusaasta aruande allkirjastatud eksemplari. Aruannet ei pea esitama isik, kellel on õigusaktidest tulenevalt kohustus esitada see äriregistrile või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile. Analoogne kohustus on mitteresidentidel, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (TMS § 55).

4 EESTI SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEM NING SOTSIAALMAKSU OBJEKT

Sotsiaalhoolekande kulud on järjepidevalt kasvanud Eesti Vabariigi asutamisest peale ja olnud järjepidevalt teiseks suurim kuluartikkel riigieelarves. Kõige levinum viis sotsiaalkulude katmiseks OECD riikides ja ka Eestis on riiklik kindlustusmaks. Kindlustusmaksu käsitletakse eriotstarbelise maksuna, sest seda korraldatakse riiklikult , see on sunduslik ja sellest saadav tulem ei ole alati ja otse seotud tasutud maksu suurusega. Kindlustusmaks võib hõlmata kas kõiki füüsilise isiku tulusid või tasutakse seda töövõtu eest tasutavalt väljamaksetelt, töövõtja heaks ja sellega kindlustatakse töövõtjale hüvitis: Töövõime kaotuse perioodiks , mis võib tuleneda vanadusest, õnnetusjuhtumist või harvemini töökoha kaotusest; Mitteplaneeritud kulude suhtes, mis võivad tuleneda haigestumisest ja ka streigi perioodiks jms. Mõnedes riikides on kohustuslik ka elukindlustus eesmärgiga tagada töövõtjaga seotud isikutele elatis toitja kaotuse puhuks.
Kuigi kindlustusmaksude maksubaas kattub enamasti tulumaksu maksubaasiga, erinevad nad reeglina tugevalt. Kindlustusmaksu arvestatakse brutosissetulekult, kusjuures erinevalt tulumaksust puuduvad maksusoodustused. Lisaks on kindlustusmaksu eripäraks see, et viimane laekub spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud sihtasutusele, fondile, kindlustusettevõttele või ühiskondlikule organisatsioonile ja seda raha ei ole lubatud kasutada riigi muude kulude katmiseks. Riikides, kus sotsiaalkindlustuskulud kaetakse riigieelarvest, eraldi sotsiaalkindlustusmaksud puuduvad ja vastavad vahendid võetakse muudest maksudest laekuvatest tuludest.
Eriotstarbelise maksu põhiline vastuargument on, et selline süsteem võtab valitsuselt võimaluse suunata vahendeid sinna, kus neid kõige enam vajatakse. Näiteks on mõttetu säilitada suurt töötu abirahafondi kui töötuse tase on madal ja samal ajal oleks hädasti vaja vahendeid vallaslaste toetamiseks.
Eriotstarbeliste maksude poolt ja vastuargumente on raske hinnata, sest nende kaal eri aegadel ja erinevates maades on erinev. Illusioon , mis luuakse maksjale tema kindlustatusest eriotstarbeliste maksude puhul võib jäädagi illusiooniks, sest ta võib-olla ei vajagi neid või saab need alles pika aja pärast.
Vaieldavaks probleemiks on maksukoormuse jaotamine tööandja ja -võtja vahel. Jättes maksukoormuse tööandjale, suureneb tema maksukoormus ehk tööjõukulude kasv, mis viib uute töötajate palkamise vähenemisele. Teisalt , jättes koormuse töövõtja kanda tähendab see suuremat palka või väiksemat tarbimisvõimet, mis võib taas tugevdada soovi varjata oma tulusid kui ei tunnetata seost tasutava maksu ja saadava kindlustuse vahel. Pikaajalises plaanis ei ole sellel jaotumisel siiski suurt tähtsust, sest selle kulu maksab lõpuks kinni ikkagi tarbija läbi kõrgema hinna.
Sotsiaalkindlustussüsteemi eesmärgiks on kaitsta vaeseid ja vältida nende edasist vaesumist.

Eestis on SM riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis. Sotsiaalmaksu eesmärk on tagada füüsilisele isikule sissetulekud tema haigestumise või vananemise korral, samuti tagada ravikulude kate. Piltlikult öeldes kogutakse teatud osa teenitud tulust selleks, et maksta see inimesele tagasi siis, kui teenimise võimalus kas ajutiselt või alaliselt kaob. Enamikel juhtudel puudub konkreetne seos isiku poolt makstud summa ja saadava vastuhüve vahel. Teatud osa SM-st laekuvast rahast kulutatakse rahvapensioni maksmiseks ja nende inimeste ravikindlustuseks, kes kunagi pole tööl käinud. Seega võib SM eripärast välja tuua põhimõtte, et sotsiaalmaksuga maksustatakse ainult aktiivset tulu- palgatulu, tulu teenuste osutamisest, füüsilise isiku ettevõtlustulu. Passiivset ehk kapitalitulu sotsiaalmaksuga ei maksustata. Passiivne tulu ei kao haigestumise ega vananemise tõttu, seetõttu puudub ka risk, mida sotsiaalmaks peaks hajutama.
Sotsiaalmaksu makstakse:
1) töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt;
2) Riigikogu liikmele, Vabariigi Presidendile, Vabariigi Valitsuse liikmele ja avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt;
3) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstud tasudelt,välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks ; juhatuse ja nõukogu liikme puhul makstakse sotsiaalmaksu isikule tegelikult makstud tasult. Minimaalset sotsiaalmaksukohustust juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme puhul sotsiaalmaksuseadus ei sätesta – kui juhatuse või nõukogu liikmele tasu ei maksta, siis ei tule ka sotsiaalmaksu maksta.
Ravikindlustuse seaduse § 5 lg 2 p 4 sätestab, et juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige on kindlustatud isik ainult siis, kui tema eest on makstud sotsiaalmaksu vähemalt 4350 kroonilt kuus. Kui juhatuse või nõukogu liikme tasu on väiksem kui 4350 krooni kuus, siis sotsiaalmaksu makstakse ikka tegelikult tasult, kuid juhatuse või nõukogu liige ei ole kindlustatud isik ravikindlustuse seaduse tähenduses. Näiteks otsustab juriidiline isik maksta oma nõukogu liikmele tasu 500 krooni kuus, siis sellelt tasult tuleb maksta sotsiaalmaks 165 kr (500 * 33%), kuid sellest hoolimata ei muutu see nõukogu liige kindlustatud isikuks.
4) füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuude palga alammäärade 15-kordselt summalt aastas;
5) füüsilisele isikule tööettevõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, sealhulgas spordiseaduse alusel makstud tasudelt
6) erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult.
7) töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt.
Sotsiaalmaksu makstakse ülalnimetatud summadelt, olenemata nende aluseks oleva suhte kehtimisest väljamakse tegemise ajal.
Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui kehtestatud kuumääralt (4350 kroonilt), välja arvatud isiku puhul, kes saab riiklikku pensioni, ning * sätestatud juhtudel. Riikliku pensioni saaja on isik, kes saab pensioni Eesti riigilt või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust või sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise alasest Euroopa Liidu õigusaktist. Kui isik on töö- või teenistussuhtes mitme tööandjaga, maksab tema kohta sotsiaalmaksu vähemalt kehtestatud kuumääralt tööandja, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu.
*Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui kehtestatud kuumääralt (4350 kroonilt) proportsionaalselt sellel kuul töötatud ajaga , järgmistel juhtudel:
1) töötaja puhul, kelle tööleping on peatunud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS)§ 55 punktide 3–11 alusel, so

puhkuse ajaks;
ajaks, mil töötaja oli ajutiselt töövõimetu;
ajaks, mil töötaja täitis talle riigi- või kohaliku omavalitsusorgani poolt pandud ülesandeid või esindas seaduse või kollektiivlepinguga ettenähtud korras töötajaid;
seadusliku streigi ajaks, kui töötaja osaleb niisuguses streigis seadusega ettenähtud korras;
kaitsejõudude tegevteenistuse või tööteenistuse ajaks, kui töölepingut ei lõpetatud niisugusesse teenistusse kutsumise või astumise tõttu ja pooled leppisid kokku peatada tööleping;
ajaks, mil tööandja nõuab töötajalt ebaseaduslikult teist tööd ja töötaja keeldub niisugust tööd tegemast;
ajaks, mil töötaja oli arestis või vahi all;
ajaks, mil töötaja oli töölt kõrvaldatud TLS paragrahv 56 või 57 alusel või töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse paragrahv 3 punkti 3 alusel;
ajaks, mil töötaja oli seadusega selleks volitatud riigiorgani või ametiisiku poolt töölt kõrvaldatud;

2) teenistuja puhul, kelle teenistussuhe on peatunud avaliku teenistuse seaduse § 108 punktide 2–9 alusel või
3) töötaja või teenistuja puhul, kes on asunud tööle või lahkunud töölt sellel kuul.
*Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult järgmistel juhtudel:
1) töötaja puhul, kellele on TLS§ 68 alusel kehtestatud osaline tööaeg või kes on saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele või
2) töötaja või teenistuja puhul, kellele on töö- ja puhkeaja seaduse § 5 lõike 1 alusel kehtestatud lühendatud tööaeg sellel kuul.
3) töötaja või teenistuja puhul, kes kasvatab vanema või eestkostjana alla kolmeaastast last või kolme või enamat alla 19-aastast last;
4) töötaja või teenistuja puhul, keda on nimetatud ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 ehk õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses põhiharidust omandav õpilane kuni 21 aasta vanuseni, üldkeskharidust omandav õpilane kuni 24 aasta vanuseni, kutseõpet omandav koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isik, põhihariduse või keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane ning Eesti alalisest elanikust üliõpilane.
Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 2009. aastal on võrdsustatud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud eelmise aasta kuupalga alammääraga, milleks on 4350 krooni.
2007 aastast täpsustati riigipoolse sotsiaalmaksu soodustuse andmist tööandjatele, kelle juures töötavad töövõimetuspensionärid (sotsiaalmaksuseadus § 6 lg 3). Kui töövõimetuspensionär töötab samaaegselt mitme tööandja juures, siis seni kehtiva korra järgi maksab riik sotsiaalmaksu kuumääralt tööandja eest, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu töötaja vastavasisulise avalduse alusel. Reguleerimaks sotsiaalmaksu maksmist olukorras, kus töövõimetuspensioni saav töötaja töötab mitme tööandja juures, kuid maksuvaba tulu arvestamise avaldus ei ole esitatud ühelegi tööandjale, on seadusesse lisatud täpsustus, et töötaja valib oma äranägemisel ühe tööandja, kelle eest riik hakkab sotsiaalmaksu maksma. Valik tuleb tööandjale esitada kirjalikult.
Sotsiaalmaksuga mittemaksustatavad summad
Sotsiaalmaksuga ei maksustata järgmisi summasid või antud soodustusi:
1) Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustes ja piirmäärades (nii residendist kui ka mitteresidendist) avalikule teenistujale, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavaid teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitisi ning päevaraha, samuti teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kulude hüvitisi ja hüvitisi seoses maksumaksja isiklikus omandis oleva või kapitaliendi korras rendile võetud sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel;
2) väljamakseid Eesti välisesindustes töötavatele asukohariigi elanikele, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti;
3) töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevaid tööandja kulutusi töötaja töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks;
4) Eesti Vabariigi puhkuseseaduses, töö- ja puhkeaja seaduses ning palgaseaduses sätestatud täiendavate puhkusepäevade ja lapse toitmise vaheaegade eest makstavat palgahüvitist;
5) laevapere liikmetele ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmetele antava tasuta kollektiiv -toitlustamise ratsiooni maksumust reisidel viibimise ajal, mis ei ületa 90.- päevas;
6) Eesti residendist tööandja poolt välisriigi residendile töötasu maksmine läbi välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu ja ilma püsiva tegevuskoha olemasoluta. SM maksmise kohustuse puudumise seisukohalt on oluline, et tasu saajaks on mitteresident ja töö tegemine toimub välisriigis. Samas ei laiene vabastus olukorrale, kus mitteresidendi töökoht asub Eestis, ent isik on ajutiselt välisriiki lähetatud;
7) summasid, mida makstakse isikule, kes viibib kohtuotsuse alusel kinnipidamiskohas;
8) seaduse «Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta» § 11 alusel Riigikogu liikmele tehtavaid väljamakseid;
9) politseiteenistuse seaduse § 26 ja kaitseväeteenistuse seaduse § 160 alusel tehtavaid väljamakseid;
10) tasusid, mida makstakse mitteresidendile, kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana välisriigis ja tõendab, et sellelt tasult makstakse sotsiaalkindlustusmaksu või -makseid välisriigis;
11) ravikindlustuse seaduse § 14 lõike 1 alusel makstud summasid.
01.01.2003 kadus tööandja kohustus maksta sotsiaalmaksu töötajatele riigi poolt pankrotiseaduse § 58 alusel makstud väljamaksetelt seoses tööandja pankrotistumisega. Selle tingis asjaolu, et alates 01.01.2003 hakkab tööandja pankrotistumisega seotud hüvitisi maksma riigi asemel Eesti Töötukassa, kes peab maksma nendelt hüvitistelt ka sotsiaalmaksu.
Sotsiaalmaksu maksmise erijuhud on toodud SMS § 6.

4. 1 Sotsiaalmaksu maksja NING MAKSUSTAMISPERIOOD

Sotsiaalmaksu maksjaks on:
1) juriidiline isik;
2) füüsiline isik;
3) Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident;
4) riik ja kohalik omavalitsus oma asutuste kaudu;
5) muu Eestis tegutsev isik, kes teeb töötajale väljamakseid (palk,muud tasud). § 4.
Sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendrikuu. Erandiks on füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu maksustamine, mille perioodiks on kalendriaasta.

4.2 Sotsiaalmaksu maksmise kord

Sotsiaalmaksu maksja on kohustatud arvestama ja maksma sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Maksma erisoodustustelt ja erisoodustustelt arvestatud tulumaksult sotsiaalmaksu, isikustamata neid summasid ning üle kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu Maksuameti pangakontole maksustamisperioodile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks elu- või asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele vastava maksudeklaratsiooni.
Sotsiaalmaksu maksja on kohustatud andma isikule, kellele maksti sotsiaalmaksuga maksustatavaid summasid või kelle eest maksti sotsiaalmaksu, tõendi nendelt arvestatud ja makstud sotsiaalmaksu kohta isiku nõudmisel .
Iga kindlustatava kohta arvutatud sotsiaalmaksu summa ümardatakse täiskroonideks. Summat alla 50 sendi ei arvestata ning 50 senti ja üle selle ümardatakse kroonini.

4.3 Füüsilisest isikust ettevõtja ja SOTSIAALMAKS

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) maksab sotsiaalmaksu ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud lubatud, ettevõtlusega seotud mahaarvamised. Samuti maksab FIE sotsiaalmaksu oma töötajate eest. Sotsiaalmaksumäär on 33%. FIE sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta.
FIE on kohustatud maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid jooksva kvartali eest vähemalt kolmekordselt kehtestatud kuumääralt arvutatud summalt, mis on 4307 krooni kvartalis (4350 x 33% x 3).
Ettevõtja peab maksustamisperioodil tasuma avansilisi makseid neljal tähtajal:
15. märtsiks
I kvartali eest 4307 krooni;
15. juuniks
II kvartali eest 4307 krooni;
15. septembriks
III kvartali eest 4307 krooni;
15. detsembriks
IV kvartali eest 4307 krooni.

Kokku: Kokku: 17 228 krooni
Sotsiaalmaksuseaduses on sätestatud avansiliste maksete maksmisel järgmised soodustused:
1. FIE, kes on riikliku pensioni saaja ( SMS § 9 lg 3 p 1, lg 5 p 3).
SMS mõttes on riikliku pensioni saajaks isik, kes saab pensioni Eesti riigi poolt riikliku pensionikindlustuse seaduse või muu seaduse alusel või tulenevalt Riigikogu poolt ratifitseeritud sotsiaalkindlustuslepingust.
Füüsilisest isikust ettevõtja, kes on kogu kvartali olnud riikliku pensioni saaja, ei ole kohustatud maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Ettevõtja, kes on kvartali kestel saanud riikliku pensioni saajaks, maksab sotsiaalmaksu avansilisi makseid proportsionaalselt pensioni staatuse saamisele eelnenud kuude arvuga.
Näide: Füüsilisest isikust ettevõtja sai riikliku pensioni saajaks 7.mail. Nimetatud isik peab sotsiaalmaksu avansilisi makseid maksma järgmiselt:
15. märtsiks
I kvartali eest 4307 krooni - SMS § 9 lg 3 p 1;
15. juuniks
II kvartali eest 1436 krooni (proportsionaalselt pensioni staatuse saamisele eelnenud kuude arvuga, s.t. ainult aprillikuu eest)
2. FIE, kes alustas või lõpetas oma ettevõtluse kvartali jooksul (SMS § 9 lg 5 p 1, 2).
FIE on kohustatud maksma avansilisi makseid ajani, mil nimetatud isik on registreeritud ettevõtjaks maksukohustuslaste registris (maksukohustus on seotud ettevõtjana registreeritud kuude arvuga).
Juhul, kui FIE alustab/lõpetab ettevõtlust kvartali kestel, siis on nimetatud isik kohustatud maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid proportsionaalselt kuude arvuga, mil ta oli registreeritud maksukohustuslaste registris.
Näide: Füüsilisest isikust ettevõtja teatas Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele oma ettevõtluse lõpetamisest 7. juunil. Maksu- ja Tolliameti piirkondlik maksukeskus tegi maksukohustuslaste registrisse FIE kohta lõpetamiskande 7. juunil. Nimetatud isik peab sel aastal maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid järgmiselt:
15. märtsiks
I kvartali eest 4307 krooni - SMS § 9 lg 3 p 1;
15. juuniks
II kvartali eest 2871krooni - (proportsionaalselt kuude arvuga, mille kestel isik oli registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, s.t. aprilli- ja maikuu eest) - SMS § 9 lg 5 p 2.
3. FIE, kelle eest maksab sotsiaalmaksu tööandja või riik SMS § 6.
Kui FIE eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja või SMS § 6 lg 1 p-de 1 või 5 alusel riik, siis võib sotsiaalmaksu avansiliste maksete summa olla väiksem kolmekordselt kehtestatud kuumääralt arvutatud summast tingimusel, et tööandja või SMS § 6 lg 1 p-de 1 või 5 alusel riigi poolt FIE eest ja tema ettevõtlusest saadava tulu alusel makstav sotsiaalmaksu avansiliste maksete summa kvartali jooksul on vähemalt võrdne kolmekordselt kuumääralt arvutatud maksusummaga.
Avansiliste maksete arvestus käib iga kvartali kohta eraldi, s.t. kui tööandja maksab esimesel kvartalikuul FIE eest vähemalt kolmekordselt kuumääralt sotsiaalmaksu ära, siis ei ole FIE-l endal täiendavat sotsiaalmaksu avansiliste maksete maksmise kohustust I kvartalis.
FIE, kes on vastavalt MKS seaduses sätestatule teatanud elu- või tegevuskohajärgsele Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele ettevõtluse peatamisest või ajutise või hooajalise ettevõtlusega tegelemise algus- ja lõppkuupäeva, maksab avansilisi makseid proportsionaalselt ettevõtlusega tegelemise kuude arvuga.

4.4 SotsiaalMaksu laekumine

Maksuamet kannab sotsiaalmaksu erikontole laekunud sotsiaalmaksu üle 15 pangapäeva jooksul riigieelarve riikliku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahenditesse.

4.5 Rahvusvahelised sotsiaalkindlustuslepingud

Seni on Eesti sõlminud sotsiaalkindlustuslepingud Läti, Leedu, Soome ja Ukrainaga . Alates 1. maist 2004, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga, asendab liikmesriikide vahel varem sõlmitud sotsiaalkindlustuslepinguid Euroopa Nõukogu määrus 1408/71. Nimetatud määrus rakendub ka nende EL liimesriikide puhul, kellega Eesti pole varem sõlminud sotsiaalkindlustuslepinguid. Määruse põhimõtte kohaselt kehtib ühenduses liikuvatele töötajatele vaid ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteem.
Printsiibina kehtib isiku suhtes selle riigi õigus, kus asub tema töö tegemise koht olenemata sellest, kus on isiku elukoht või millises riigis on registreeritud tema tööandja. Kui näiteks Eestis elav isik töötab Rootsis ning tööandjaks on Eesti äriühing, kehtivad töötaja suhtes Rootsi sotsiaalkindlustust reguleerivad seadused.
Üldprintsiibist erinevalt käsitletakse lähetatud töötajaid – kui lähetuse eeldatav kestus ei ületa 12 kuud, jäävad töötaja suhtes kehtima selle liikmesriigi sotsiaalkindlustust reguleerivad õigusaktid, kus asus tema töö tegemise koht enne lähetamist. Põhimõtteliselt on lähetust võimalik ka pikendada, kuid selleks on ette nähtud teatud protseduurireeglid.
Erandeid üldreeglist tuleks vaadata ka rahvusvahelisi transporditeenuseid osutavate ettevõtjate töötajate puhul ning selliste töötajate korral, kes töötavad mitme liikmesriigi tööandja heaks.

5 TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUSEST

Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine , töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. Töötuskindlustuse seaduse mõttes on kindlustatu töötaja, avalik teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik (kes ei ole FIE) või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid seaduses sätestatud alustel ja korras.
Käesoleva seaduse kohaselt ei ole kindlustatu:
1) füüsilisest isikust ettevõtja;
2) notar, kohtutäitur, vandetõlk või muu avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, samuti vabakutseline loovisik loovisikute ja loomeliitude seaduse § 3 tähenduses, keda käsitatakse maksustamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana;
3) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige;
4) põhiseaduslike institutsioonide ametnikud (Vabariigi President , Riigikogu liikmed, VV liikmed, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed, riigikontrolör, õiguskantsler ja kohtunikud ).
5) vanaduspensioniikka jõudnud isik ja isik, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension .
Alates 1. novembrist 2002 ei pea tööandjad töötavatele vanaduspensionäridele tehtud väljamaksetelt kinni pidama töötuskindlustusmakset, kuid tööandjad on endiselt kohustatud tasuma tööandja töötuskindlustusmakset ka töötava vanaduspensionäri palgalt ning muudelt tasudelt. Seaduse muutmine oli tingitud sellest, et vanaduspensionäridel ei ole võimalust tasutud töötuskindlusmakse eest kunagi töötuskindlustuse hüvitist saada, sest nad ei saa olla töötud.
Tööandjad peavad silmas pidama, et kohustus vanaduspensioniikka jõudnud isikult kindlustatu töötuskindlustusmakset kinni pidada lõpeb seaduse kohaselt vanaduspensioniikka jõudmise kuu viimasel kuupäeval, mitte aga sellel kuupäeval, millal inimesel täitus pensioniiga. Näiteks naised, kes sündisid 1945. aastal (vanaduspensioniiga 59 aastat), ei pea enam maksma töötuskindlustusmakseid alates 2004.aasta sünnikuule järgnevast kuust.

5.1 Töötuskindlustushüvitis

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud ja kellel on kindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.
Töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõpetati:
1) töötaja või avaliku teenistuja algatusel , välja arvatud töösuhte lõpetamisel Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 82 alusel või kui individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 29 lõike 2 alusel on töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel lugenud töötaja omal algatusel lahkunuks;
2) töö- või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise, vääritu või korruptiivse teo tõttu;
3) poolte kokkuleppel.
Kindlustusstaaži arvestatakse kuudes ja aastates. Kindlustusstaaži arvestus algab uuesti tööle asumisel pärast iga töötuskindlustushüvitise maksmise juhtumit või töötutoetuse maksmise juhtumit. § 7
Kindlustatul on õigus saada töötuskindlustushüvitist kogu töötuna arvel oleku ajal, ent mitte kauem kui:
1) 180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on lühem kui 56 kuud;
2) 270 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 56-110 kuud;
3) 360 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 111või enam kuud.
Kui kindlustatu jäi viimasest töötuna arvele võtmise päevast arvates 12 kuu jooksul teistkordselt töötuks ja eelmisel töötuse perioodil maksti talle töötuskindlustushüvitist eelpool sätestatust (vastavalt kindlustusstaažile) lühema perioodi vältel, on tal õigus saada töötuskindlustushüvitist, sõltumata vahepealse töötamise perioodi pikkusest, kuid nii, et hüvitise maksmise kestus ei ületa sätestatud päevade arvu 12 kuu jooksul eelmisest töötuna arvele võtmise päevast arvates.
Töötutoetust makstakse töötuna arveloleku ajal üldjuhul kuni 270 päeva. Töötul, kellele töötuskindlustushüvitist maksti lühema perioodi jooksul kui 270 päeva, on õigus töötutoetusele kuni 270 päeva täitumiseni. Üldjuhul makstakse töötutoetust kui inimesel ei teki õigust töötuskindlustushüvitisele- nõutud kindlustusstaaz ei ole täis või inimene lahkus töölt omal soovil või tööleping lõpetati töötaja süülise käitumise tõttu. Töötutoetust hakatakse arvestama kaheksandast päevast selle määramisest arvates. NB! Töötutoetust ei maksta perioodil, mil töötule makstakse töötuskindlustushüvitist.

5.1.2 Töötuskindlustushüvitise suurus

Kindlustatu ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus arvutatakse kindlustatu üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel. Kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul kindlustatule makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Kindlustatu keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutamisel jagatakse leitud tasude summa arvuga 270.
Töötuskindlustushüvitise määr on 50% leitud töötasust ühest kuni 100. kalendripäevani ning 101-st kuni 360. kalendripäevani makstakse 40%.§9. 2009.aastal mitte enam kui 15 725 krooni. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.
Kui arvutatud kindlustatu töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on väiksem kehtivast töötutoetuse päevamäärast, võrdub ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus töötutoetuse päevamääraga.
Töötuskindlustushüvitise suurust kalendriaasta vahetumisel ega töötutoetuse päevamäära muutumisel ümber ei arvutata.

5.1.3 Töötuskindlustushüvitise taotlemine, määramine ja maksmine

Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitab kindlustatu töötukassale vormikohase avalduse Tööturuameti piirkondliku struktuuriüksuse kaudu, kus ta on töötuna arvele võetud. Töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise otsuse teeb töötukassa 14 päeva jooksul kindlustatu töötuskindlustushüvitise taotlemiseks avalduse esitamise päevast arvates. Töötuskindlustushüvitist maksab kindlustatule töötukassa igakuiselt. Vastavalt kindlustatu soovile kantakse töötuskindlustushüvitis kindlustatu pangakontole või makstakse välja posti teel. § 12
Kindlustatu on kohustatud teatama tööhõiveametile viivitamatult kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa töötuskindlustushüvitise saamise õiguse lõppemise. § 14

5.2 KINDLUSTUSHÜVITIS KOONDAMISE KORRAL

Õigus saada töötukassast kindlustushüvitist koondamise korral on töötajal või avalikul teenistujal , kelle töö- või teenistussuhe tööandjaga on kestnud vähemalt 5 aastat ja kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu peale 01 juulit 2009.
Kindlustushüvitist koondamise korral on õigus saada ka vanaduspensionäridel.
Kindlustushüvitist makstakse koondamise korral töötajale või avalikule teenistujale, kelle töö- või teenistussuhe selle tööandja juures on kestnud:

viis kuni kümme aastat – ühe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses;
üle kümne aasta – kahe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses.
Kui tööandja ütleb enne 2015. aasta 1. jaanuari töölepingu koondamise tõttu üles töötajaga, kelle töösuhe 01.07.2009 seisuga on kestnud vähemalt 20 aastat, maksab töötukassa töötajale kindlustushüvitist koondamise korral töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Hüvitise suurus arvutatakse töötaja või avaliku teenistuja üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust või palgast töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel. Töötaja või avaliku teenistuja keskmine ühe kalendripäeva töötasu või palk leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul selle tööandja poolt töötajale või avalikule teenistujale makstud tasude summa jagamisel arvuga 270. Töötamise kuudena võetakse arvesse kuud, mil töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt on töötajale või avalikule teenistujale välja makstud tasusid.

Koondamishüvitise taotlemine
Kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral esitab tööandja töötukassale vormikohase avalduse viie kalendripäeva jooksul töö- või teenistussuhte lõppemisest arvates. Avaldus loetakse vastuvõetuks päevast, mil töötukassale on saabunud avaldus koos nõuetekohaste dokumentidega. Juhul, kui tööandja ei ole tähtaega järginud, on tal õigus taotleda mõjuval põhjusel avalduse esitamise tähtaja ennistamist.
Avaldusele tuleb lisada tööandja esindaja volitus, kui nimetatud isik ei ole kantud äriregistri B-kaardile või ei ole ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse juht. Töötukassa nõudel peab tööandja esitama dokumendid avaldusel esitatud andmete tõendamiseks.
Koondamishüvitise määramine ja maksmine
Töötukassa vaatab tööandja avalduse läbi ja teeb otsuse kindlustushüvitise määramiseks koondamise korral 14 kalendripäeva jooksul avalduse vastuvõtmise päevast arvates.
Töötukassa võib mõjuval põhjusel avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 kalendripäeva võrra. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab töötukassa tööandjale ja töötajale või avalikule teenistujale viivitamata.

Töötukassa toimetab otsuse tööandjale ja töötajale või avalikule teenistujale kätte vastavalt avalduses tehtud valikule lihtkirjaga või elektrooniliselt viie kalendripäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
Hüvitis makstakse hiljemalt viiendal kalendripäeval arvates otsuse tegemisest töötaja või avaliku teenistuja pangakontole.

5.3 Hüvitised tööandja maksejõuetuse korral

Alates 2003.aasta 1.jaanuarist hüvitatakse töötajale tööandja maksejõuetuse korral enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud palk ja puhkusetasu ning enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitis.
Tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse töötajale järgmised tasud:
1) enne tööandja maksujõuetuks tunnistamist saamata jäänud palk;
2) enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud puhkusetasu;
3) enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu lõpetamisel saamata jäänud Eesti Vabariigi töölepingu seaduses ettenähtud hüvitused.
Töötajale makstakse esimest hüvitist kuni kolm töötaja brutokuupalka, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.
Punktis 2 nimetatud hüvitist makstakse töötajale kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.
Punktis 3 nimetatud hüvitist makstakse töötajale kuni kaks töötaja keskmist brutokuupalka, kuid kokku mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.
Eestis ja mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tegutsenud tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse nimetatud tasud töötajale, kelle töö tegemise koht või harilik töö tegemise koht on Eestis.
Hüvitised makstakse töötajale välja ka juhul, kui need on kohtuotsusega tööandjalt töötaja kasuks välja mõistetud, kuid on tööandja poolt välja maksmata .
Hüvitise määramisel kannab töötukassa hüvitise summa halduri pangakontole või halduri näidatud töötajate pangakontodele hiljemalt viiendal päeval hüvitise määramise päevast arvates. Haldur maksab töötajale hüvitise välja viie päeva jooksul raha laekumisest halduri pangakontole. § 22.

5.4 Töötuskindlustusmakse objekt

Töötuskindlustusmakset makstakse:
1) kindlustatule makstud palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras;
2) pensionäridele makstud palgalt ja muudelt tasudelt tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras.
Töötuskindlustusmakset ei maksta:
1) kindlustatule töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel seadusega ettenähtud hüvituselt või hüvitiselt;
2) kindlustatule töö- või teenistussuhte ebaseaduslikul lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvituselt või viiviselt;
3) kindlustatule tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt;
4) sotsiaalmaksuga mittemaksustatavatelt summadelt.§40
1. jaanuarist 2003 ei maksta ega peeta kinni TKM töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel makstud hüvitistelt. 2007.aastast lisandus, et töötuskindlustusmakset ei maksta ka ebaseaduslikul töö- või teenistussuhte lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvituselt või viiviselt ning tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt. Kõik eelloetletud hüvitised maksustatakse tulumaksuga ja deklareeritakse maksudeklaratsiooni TSD lisal 1 (koodi 13 all) ja lisal 2 (artikli 15a või 19a all).
Tähelepanu tuleks pöörata eelnimetatud väljamaksete töötuskindlustusmaksega ja sotsiaalmaksuga maksustamise erisustele: sotsiaalmaksuga ei maksustata ainult tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud hüvitisi; hüvitised töö- või teenistussuhte lõpetamisel (ka ebaseaduslikul) aga maksustatakse sotsiaalmaksuga.
Alates 2007. aastast peab tööandja töösuhte lõpetamisel andma töötajale tema nõudmisel tõendi sotsiaalministri määrusega “Kindlustatule makstud tasude ja tasudelt kinnipeetud töötuskindlustusmakse tõendi vorm” kinnitatud vormil, kuid sellel tõendil on vaja senise viimase 12 töötatud kalendrikuu töötasude ja töötuskindlustusmaksete andmete asemel ära näidata ainult viimasel kolmel töötatud kalendrikuul väljamakstud tasud ja kinnipeetud töötuskindlustusmaksed. Seejuures kajastatakse andmed tõendil kassapõhiselt, nii nagu need deklareeritakse vormil TSD.

5.5 Töötuskindlustusmakse määr

Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr on 0,5 kuni 2,8 protsenti ja tööandja 0,25 kuni 1,4 protsenti. 2009. I poolaastaks oli kehtestatud kindlustatu TKM määraks 0,6 % ja tööandja makse määraks 0,3 %(ei isikustata). Alates 01.06.09 oli 2% ja 1%. Alates 01.07.09 on 2,8 % ja 1,4%.
Kindlustatu ja tööandja TKM määrad järgmiseks kalendriaastaks kehtestab VV hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. detsembriks. TKM määra ei saa tähtaja kulgemise ajal vähendada. § 41.

5.6 Töötuskindlustusmakse maksmise kord

Tööandja on kohustatud arvestama ja kinni pidama töötuskindlustusmakseid iga kindlustatu kohta, maksma tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakseid ning üle kandma need Maksuameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele vastava deklaratsiooni.Töötuskindlustusmakse arvestatakse tehtud väljamakselt enne tulumaksu kinnipidamist. Kinnipeetava tulumaksu arvestamisel arvatakse residendist füüsilisele isikule makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt maha kinnipeetud töötuskindlustusmakse.

6 Pensionisüsteem Eestis

Pensionisüsteemi kavandamine Eestis sai kindlama kuju aastal 1997, kui võeti vastu ''Pensionireformi kontseptuaalsed alused'', millega kiideti heaks alustada nn. Rahvusvaheliselt tunnustatud kolme sambalise pensionisüsteemi käivitamist. Eesmärgiks oli endine nõukogude aegne pensionisüsteem asendada uuega, mille kohaselt pensioniea sissetulekud peaksid kujunema kolmest erinevast allikast, mille sisu oleks üldjoontes järgmine:
I sammas - riiklik, kohustuslik pensioniskeem;
II sammas - kohustuslik ( täna osaliselt kohustuslik) pensioniskeem;
III sammas - era, vabatahtlik/täiendav pensioniskeem.
I sammas on traditsiooniline riiklik kohustuslik pensionikindlustus, mille tuluallikaks on sotsiaalmaks ja riigieelarve. Tänapäeval kogutakse Eestis 33 protsendilist sotsiaalmaksu (13% ravikindlustus , 20% pensionikindlustus). Pensionikindlustuse tarbeks kogutud vahendid jagatakse ära tänaste olemasolevate pensionäride vahel.
Esimest sammast reguleeriv Riikliku pensionikindlustuse seadus (võeti vastu 1998) tõi kaas järgmised olulised muudatused:

Alates 1999.a. hakkas pension sõltuma töötajate palgast.
Alates 2016 .aastast võrdsustub nii naiste kui ka meeste pensioniiga, s.o.63. eluaastat . (Naistele hakkab pensioniiga 63-st eluaastast kehtima alates 2016 ja meestel kehtib juba 2001 aastast.)
I samba jaoks kehtib uus, kolmest osast koosnev pensionivalem: baasosa, staazi- ja kindlustusosak.

Pensionikindlustuse register teatab kord aastas igale kindlustatule (st. inimesele, kelle palgalt tasutakse sotsiaalmaksu) tema eest makstud ja arvestatud sotsiaalmaksu summa, pensionikindlustuse aastakoefitsiendi ja pensionikindlustusstaazi .
Pensionikindlustusstaaz on oluline selleks, et õigus pensionile üldse tekiks. Vanaduspensioni jaoks peab olema vähemalt 15 aastat pensioniõiguslikku või pensionikindlustusstaazi.

Pensioniõigusliku staazina läheb arvesse töötamine ja mõned töötamisega võrdsustatud tegevused kuni 31.detsembrini 1998. Seda n.ö. ''vana'' staazi peab inimene pensionile jäämisel tõendama tööraamatu või muude dokumentidega.
Pensionikindlustusstaazi arvestatakse aga alates l.jaanuarist 1999 makstud sotsiaalmaksu alusel. Just selle ''uue'' staazi kohta leiabki inimene teavet pensioniregistri teatiselt. Selleks, et saada 1 aasta pensionikindlustusstaazi, peab olema makstud sotsiaalmaksu vähemalt kuupalga alammäärade aastasummalt. Kui see nõue pole täidetud, on pensionikindlustusstaaz aastast lühem.

Töötasult makstud sotsiaalmaksu suhet keskmiselt töötasult makstud sotsiaalmaksu nimetatakse pensionikindlustatu aastakoefitsiendiks ja see näitab inimese suhtelist pensioniõigust. Aastakoefitsiendist sõltub üks pensioniosadest - kindlustusosak.
Näide: 1999. aastal oli keskmine töötasu, millelt maksti sotsiaalmaks, 3760 krooni kuus ja keskmine sotsiaalmaksu aastasumma oli 14 891 krooni. Kui aastal 1999 maksti inimese palgalt sotsiaalmaksu 20 000 krooni st. üle14 891 krooni, siis on pensionikindlustusstaazi aasta ühest suurem ehk
pensionikindlustatu aastakoefitsient = 20 000 / 14 891 = 1,3431
Kui aastal 1999 maksti inimese palgalt sotsiaalmaksu 10 000 krooni st.alla 14891 krooni, siis on pensionikindlustusstaazi aasta ühest väiksem ehk pensionikindlustatu aastakoefitsient = 10 000 / 14 891 = 0, 6715

6.1 baasosa, staazi- ja kindlustusosak

PENSION = Baasosa + (Staaziosak x Staazihinne) + (Kindlustusosak x Kindlustusosaku hinne).
Baasosa on kõigil pensionisaajatel võrdne. Baasosa suuruse kinnitab Riigikogu riigieelarve vastuvõtmisel igaks aastaks. Aastal 2006 1001 ,41 krooni., 2007 I poolaasta 1123,58 ja juulist 1373 krooni. 2008.aastal 1699,94
Staaziosak sõltub sellest kui palju on isikul pensioniõigusliku staazi aastaid, mida arvestati kuni 31.detsembrini 1998.
Kindlustusosak sõltub pensionikindlustatu aastakoefitsientide summast ehk sellest, kui palju on pensioni taotleja palgalt peale 1. jaanuari 1999.a. makstud sotsiaalmaksu võrreldes keskmise sotsiaalmaksu summaga.

Staaziaasta hinne näitab milline rahaline väärtus on ühel pensioniõigusliku staazi aastal. Nn hinded määratakse VV poolt iga aasta kevadel. Aastal 2006 48,51 krooni, 2007 54,43 krooni, alates 01.04.2008 65,01
Aastakoefitsiendi hinne näitab, milline rahaline väärtus on ühe aasta vältel sotsiaalmaksu maksmisel keskmiselt palgalt.

PENSION = BAASOSA + STAAZIOSAK + KINDLUSTUSOSAK.

6.2 kogumispension ehk II sammas

Pensionireformi II sammas ehk kogumispension on üles ehitatud lihtsal põhimõttel: inimene loovutab 2% oma brutopalgast pensionikontole ja riik lisab sellele omalt poolt 4% tänase sotsiaalmakse arvelt. Sellest kujuneb 6%-line kogumispensioni makse, mille eest ostetakse pensionifondi osakuid. II samba puhul hakkab pensioni suurus sõltuma töötamisajal tehtud sissemaksete suurusest.
Näide: Kui brutopalk on 5000 krooni, siis läheb 100 krooni (st. 2% 5000-st) palgast pensionikontole. Sellele summale lisab riik kaks korda niipalju ehk 200 krooni (st. 4% 5000-st). Seega kokku läheb iga kuu pensionikontole 300 krooni, mis paigutatakse valitud pensionifondi.
Liitudes II sambaga on oluline teada ka seda, et loobuda enam ei saa ja II sambasse kogutud raha saate te hakata kasutama alles pärast pensionile jäämist - nii on see seadusega ette nähtud.
II sambaga liitumine on kohustuslik kõikidele, kes on sündinud pärast 31.detsembrit 1982.a. ja kelle eest tööandja maksab sotsiaalmaksu. Kõik, kes on sündinud varem kui 1. jaanuar 1983 a. saavad valida, kas süsteemiga liituda või mitte. Riik on kehtestanud vabatahtlikus korras II sambaga liitumisel ka teatud vanusepiirid.
Alljärgnevalt on toodud tähtajad, millal võivad mingil aastal sündinud inimesed II sambaga liitumise avalduse esitada: ( hiljemalt)
1) 2002. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1942–1956;
2) 2003. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1957–1961;
3) 2004. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1962–1964;
4) 2005. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1965–1967;
5) 2006. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1968–1970;
6) 2007. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1971 –1973;
7) 2008. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1974–1976;
8) 2009. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1977–1979;
9) 2010. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1980–1982.
II sambaga liitumine muutub kõikidele töötavatele inimestele kohustuslikuks aastal 2025, kui 1982. aastal sündinud inimesed saavad 43-aastaseks.
Kohustusliku kogumispensioni makset (edaspidi KPM) KPM tasumise kohustus tekib kohustatud isiku 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril ja lõpeb kohustatud isikule kuuluvate pensionifondi osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31. detsembril.
Makset makstakse palgalt ja muudelt tasudelt, juhtimis- ja kontrollorgani liikmele makstud tasudelt ja muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, kui makse saaja ei ole füüsilisest isikust ettevõtja.st (SMS) §2 lgl p. l,3,4 ja 6 nimetatud tasudelt. Summade hulgast, millelt kohustusliku kogumispensioni makset ei tasuta, on jäetud välja töötajale riigi poolt pankrotiseaduse alusel makstud saamata jäänud palk, puhkusetasu ja töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitis, kuid lisatud töötuskindlustushüvitis (samas on arvatud summade hulka, millelt kohustusliku kogumispensioni makset tasutakse, muud töötuskindlustuse seaduse alusel makstavad hüvitised).
Makse määr on 2% ja makset kogub Maksuamet. Makse kinnipidaja on kohustatud töötajale tehtavalt väljamakselt makse kinni pidama ja selle üle kandma järgmise kuu 10-ndaks kuupäevaks Maksuameti pangakontole.
Tööandja vastutab selle eest, et kõigile pensioni II sambaga liitunud residendist füüsilistele isikutele töölepingu või võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu alusel makstud tasult või juhatuse ja nõukogu liikme tasult oleks kinni peetud kohustusliku kogumispensioni makse 2%. Töötajal on kohustus teavitada tööandjat liitumisest pensioni II sambaga, kuid seadus ei reguleeri, kuidas see peaks toimuma. Kohustusliku kogumispensioni makse tasumise kohustus ei lõpe mitte isiku vanaduspensioniikka jõudes, vaid kohustatud isikule kuuluvate pensionifondi osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31. detsembril.
Tööandjal on võimalik Eesti väärtpaberite keskregistrist kontrollida inimese liitumist pensioni II sambaga. Seda on võimalik teha aadressil www.pensionikeskus.ee inimese isikukoodi järgi või teha Eesti väärtpaberite keskregistrisse masspäring. Kui on stabiilne töötajaskond, siis piisab päringu tegemisest kord aastas pärast 1.novembrit ning ongi teada, kellele makstud tasudelt tuleb kinni pidada 2%. Elu on aga keerulisem ning sageli tehakse ka füüsilistele isikutele ühekordseid väljamakseid ning toimuvad ka muudatused töötajaskonnas. Selleks, et kohustusliku kogumispensioni maksete kinnipidamise õigsus ei oleks ainult tööandja vastutus, on mõistlik sätestada töö sisekorras ja lepingutes ka töötajapoolne informeerimise kohustus ja kord ning vastutus selle rikkumisel. Seega võiks märkida töölepingus, töövõtulepingus või muus võlaõiguslikkus teenuse osutamise lepingus, kas töötaja (teenuse osutaja ) on esitanud valikuavalduse kohustusliku pensionifondi osakute omandamiseks.
Inimesed, kes pensioni II sambasse koguda ei saa, on töötud; dividendidest elatujad; need, kes saavad tulu ainult vara võõrandamisest, intressidest vms .
Enne 2004.aastat ei saanud FIEd ettevõtlustulude pealt kogumispensioni makset tasuda. Nüüd kui füüsilisest isikust ettevõtja on liitunud II sambaga, on Maksu- ja Tolliamet kohustatud arvutama füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ning maksukohustuslaste registri andmete alusel makse summa tulult* määras 2% ning väljastama füüsilisest isikust ettevõtjale maksuteate tasumisele kuuluva makse summa kohta hiljemalt sotsiaalmaksuga maksustamise perioodile järgneva aasta 1. septembriks. Füüsilisest isikust ettevõtja on kohustatud tasuma makse summa Maksu- ja Tolliameti pangakontole sotsiaalmaksuga maksustamise perioodile järgneva aasta 1. oktoobriks.
Samaaegselt võib sissemakseid teha ainult ühte pensionifondi. Fondi, mille on isik ise valinud, või mille talle loosib registripidaja . Fondi saab vahetada alates 1. jaanuarist, sellest vähemalt 1. novembriks eelmisel aastal ette teatades. Fondi võib vahetada vaid üks kord aastas ning osakute ümbervahetamise korral peab esimesse fondi olema kogunenud vähemalt 500 osakut (vabatahtliku pensionifondi puhul 1 000). Fondi vahetamine on tasuline . Võetakse nii osakute tagasivõtmistasu kui uute osakute väljalaskmistasu.
Õigus kohustusliku kogumispensioni väljamaksetele tekib isiku pensionile siirdumisel tingimusel, et ta on teinud sissemakseid vähemalt 5 kalendriaastat.
Kogumispensioni saamiseks sõlmib isik lepingu kindlustusandjaga, millel on tegevusluba kohustusliku kogumispensioni kindlustusega tegelemiseks .
Väljamaksed tehakse vähemalt üks kord kolme kuu jooksul kuni kindlustusvõtja surmani. Kohustusliku pensionifondi osakud on päritavad ja pärandada saab üksnes füüsilistele isikutele. Pärijatel on võimalik:

müüa tagasi kõik või osa pärandatud pensionifondi osakutest ja saada raha kohe kätte, kuid tasuda tuleb tulumaksu 21 % osakute hinnast ehk pensionikontole kogunenud rahast;

mitte müüa osakuid, vaid kanda osakud oma isiklikule pensionikontole. Sellisel juhul tulumaksu tasuma ei pea. Hoiate neid tulevikus pensioni saamiseks.
Kui pärija pole ühe aasta jooksul peale pärandi avamist osakuid tagasi nõudnud, loetakse et ta on pärandi avamise päeval need osakud omandanud. Kui osakuomanikul puuduvad pärijad, tühistatakse talle kuulunud kohustusliku pensionifondi osakud.
Milles seisneb III sambale tehtav tulumaksusoodustus?
Riigi poolt loodud maksusoodustused III sambas osalemiseks seisnevad järgmises:

Sissemaksed- nii pensionikindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmaksed kui ka vabatahtlikku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad võib residendist füüsiline isik kuni 15 % ulatuses maksustatavast tulust maha arvata;

Tulumaksusoodustusega pensionikindlustuslepingu alusel tehtud väljamaksetele ning pensionifondi osaku omanikule peale 55 eluaastat (kui leping on kehtinud vähemalt 5 aastat); täieliku- ja püsiva töövõimetuse korral tehtavatele väljamaksetele rakendatakse madalamat tulumaksumäära - 10%;
Pensionikindlustuslepingu puhul eluaegse annuiteedina tehtavate väljamaksete (maksete sagedus ei või olla harvem, kui üks kord kvartalis) tulumaksumäär peale 55 eluaastat on 0%.

LISA
Eelnõu näeb ette, et 2010. aastast peab elukoha müügi maksuvabastuse jaoks olema müüjal rahvastikuregistri sissekirjutus vastava elukoha osas vähemalt 12 järjestikuse kuu jooksul võõrandamisele eelneva 2 aasta jooksul. Seeläbi muutub maksuametnikele elukoha müügi maksuvabastuse kontrollimine lihtsamaks ning maksumaksjatele elukoha maksuvabastuse kohaldamise tõendamine arusaadavamaks. Kuna nõutud on 12 järjestikust kuud „sissekirjutust“, siis tegelikult piisaks ka ainult ühest aastast seeselamisest, kui on täidetud elukoha rahvastikuregistris registreerimise tingimus. Praegu kehtiva seaduse järgi ei ole elukoha omamise või elukohana kasutamise periood määratletud ja seega võib see olla ka näiteks 1 kuu või 6 kuud (eeldusel, et on tõendatud elukohana kasutamine kuni võõrandamiseni).
Kui aga lugeda seaduse eelnõu rahvastikuregistri nõudest edasi, siis leiame sätte, mille kohaselt rakendatakse maksuvabastust ainult ühele elukohale kahe aasta jooksul ehk seatakse piirang maksuvabade müükide arvule. Seega isegi kui on tõendatud elukohana kasutamine järjest 12 kuu jooksul, ei rakendu maksuvabastus, kui eelmise elukoha maksuvabast müügist pole möödas vähemalt 2 aastat. See on tõsine piirang, mis paneb mõtlema. Nimelt ei ole keegi kaitstud ootamatuste eest (isiklikud, tööalased, perekondlikud, riiklikud, keskkonnast tulevad vms asjaolud), mis võivad kaasa tuua vajaduse elukohta müüa või vahetada enne kahe aasta möödumist eelmise elukoha maksuvabast müügist.
Olukorra muudab keerulisemaks see, et need muudatused on tagasiulatuva mõjuga, sest eelnõus puudub rakendussäte. Seega kui need muudatused jõustuvad, siis vaadatakse tagasiulatuvalt, millal oli müüjal viimane elukoha võõrandamistehing ja kas võõrandatav elukoht on rahvastikuregistri järgi olnud 12 kuu jooksul müüja elukohaks.
Elukoha müügi maksuvabastuse eesmärgiks on tagada, et inimene, kes müüb oma kodu, saaks asemele osta samaväärse elukoha. Kuna maksustatavaks võõrandamistehinguks on nii kinnisvara müük kui ka vahetus, siis see kahe aasta piirang riivab inimeste elukoha valikuvabadust, mis on põhiseaduse § 34 alusel üks inimese põhiõigusi.
Küsimus ei ole selles, kas riik võib piirata elukoha müügi maksuvabastust, vaid selles, millised on planeeritava muudatuse negatiivset mõju leevendavad sätted, mis tagavad põhiseadusliku elukoha valikuvabaduse. Üks võimalus oleks vabastada elukoha vahetamisest saadud kasu tulumaksust sõltumata kinnisvara
omamise perioodist. See tagaks maksumaksjate kaitse ka erakorraliste sündmuste kontekstis. Näiteks võiks olla maksuvabastus nii elukoha vahetustehingule kui ka müügile, kui müügist saadud raha eest ostetakse uus elukoht.
Samuti tuleks kaaluda kinnisvara võõrandamisest saadud kahju ja kasu tasaarvestamise taaskehtestamist. Nimelt kadus see võimalus uue tulumaksuseaduse jõustumisega 1. jaanuaril 2000, kuid võttes arvesse kinnisvaraturu hetkeseisu, tuleks võimaldada kinnisvara müügist või vahetusest saadud kahjumi tasaarvestamist kinnisvara müügist saadud kasumiga jooksval aastal või tulevikus nagu see on väärtpaberite puhul. Nendele, kes kardavad, et see toob kaasa lisasoodustused läbikukkunud kinnisvaraspekulantide, võib öelda, et suuremad tegijad tegutsevad nagunii äriühingute kaudu. Samas aitaks kinnisvara müügist saadud kahjumite tulevikus arvestamine veidikenegi leevendada nende perede olukorda, kes praegusel majanduslanguse ajal on sunnitud müüma ostuhinnast odavamalt oma elukoha või investeeringuks soetatud kinnisvara.
Mis on planeeritava muudatuse mõju ettevõtluskeskkonnale? Ühest küljest on see vastus OECD soovitustele kinnisvaraturu mahajahutamiseks. Seda eesmärki see eelnõu ilmselt ka täidab, sest elukohta ei tasu vahetada tihedamini kui kahe aasta järel. Omaette küsimus on, kas jahtunud kinnisvaraturgu on vaja veel jahutada (külmutada).
4

.DOC Laadi alla originaalfail 57 lk · .doc · 271 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 57 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

271 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

h2ppiness Õppematerjali autor

Maksunduse loengukonspekt

tulumaks käibemaks käibedeklaratsioon käibemaksukohustuslane käibemaksuseadus kogumispensionimakse sotsiaalmaks sotsiaalmaksuseadus tulumaks tulumaksuseadus töötuskindlustusmakse deklaratsioon

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Tulumaksuseadus (TuMS)

Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Lisaks maksustatakse tulumaksuga ka füüsilisele isikule tehtud erisoodustused, residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse jaotatud kasum, tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulud ja väljamaksed. Samuti maksustatakse tulumaksuga mitteresidendi tehtud erisoodustused, mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond, aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Samuti füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidil

Õigus

pdf

Küsimuste vastused seadusandluse kohta maksuarvestuses

Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. (TuMS § 1 lg 1) 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Füüsiline isik (TuMS § 48), residendist juriidiline isik (TuMS §-d 49-52), mitteresident (TuMS § 53) 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? TuMS § 1 lg-s 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui TuMS-s ei ole sätestatud teisiti. (TuMS § 3 lg 1) TuMS § 1 lg-tes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. (TuMS § 3 lg 2) 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? Tulumaksumäär nii füüsilisel isikul kui ka ettevõttel on 20%. Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaksu maksavad ka mitteresidendi püsivad tegevuskohad ning erisoodustusi tehes kõik t

Majandus

docx

Tulumaksuseadus (TuMS)

Janeli Põder RP14 Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? § 1 Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? § 2 Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? § 3 Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? 5. Kui suure osa tulumaksust saab endale kohaliku omavalitsuse üksus? § 5 Maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele laekub 11,60% reside

Majandus

docx

MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE

MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (ots

Maksud

docx

FIE RAAMATUPIDAMINE

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool II R Alla Järv FIE RAAMATUPIDAMINE Aineõpetaja: Malle Kasearu Mõdriku 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Ettevõtlusega hakatakse tegelema ennekõike selleks , et endale ja oma perele äraelamiseks raha teenuda. Füüsilisest isikust ettevõtja ei ole juriidiline isik. Oma ettevõtluses teeb ta otsuseid ainuisikuliselt ja vastutab ettevõtluse käigus tekkinud kohustuste eest kogu oma varaga. FIE saab kogu talle laekuvat raha kogu aeg igaks otstarbeks vabalt kasutada, peaasi, et maksud oleks makstud. Kuna inimene on alati üks isik, on FIEl igasuguse vara kasutamine lihtsam, ta ei pea iseendaga oma vara kasutamiseks ühtki lepingut sõlmima. Ettevõtlusest laekuva raha isiklikuks tarbeks ei pea ta ühtki paberit vormistama ega raha ühelt kontolt teisele kandma. Samuti saab ta ettevõtluse

Raamatupidamise alused

odt

FIE raamatupidamine referaat

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko FIE RAAMATUPIDAMINE referaat õppejõud: Malle Kasearu Mõdriku 2012 1. Ettevõtlus, ettevõtja, ettevõte- määratlemine, FIE olemus. Ettevõtja on isik, kes on idee teostamise nimel nõus riskima oma karjääri ja rahalise kindustatusega, kulutades oma aega ja kapitali ebakindlas ettevõtmises. Ühe teise seisukoha järgi on ettevõtlus võimaluste avastamise, hindamise ja ära kasutamise protsess. Ettevõtjat võib määratleda, kui kedagi, kes rakendab kõik hetkel kasutatavad ressursid tulevikus ehk teostuva võimaluse nimel. Eristatakse ka ettevõttesisest ettevõtlust, mis kirjeldab suurettevõtete sees toimavat ettevõtlust. Äriseadustikus avatud mõiste ettevõte tähendab majandusüksust, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Majandusüksus a

Fie raamatupidamine

rtf

Maksundus

KORDAMISKÜSIMUSED AINES "MAKSUNDUS" 1.Millest koosneb Maksuõigus? Maksuõigus koosneb õigusnormidest, mis reguleerivad riiklike ja kohalikke maksude kehtestamist, määramist ja sissenõudmist. 2.Maksukorralduse Seaduse lühike iseloomustus; Maksukorralduse seadus on raamseaduseks teiste maksuseaduste suhtes, see on maksuseaduste üldosa ja sisaldab kõikide maksudele rakendatavaid põhimõtteid. 3.Mida sätestatakse Maksukorralduse Seadusega? Maksukorralduse seadus sätestab ammendava loetelu riiklikest ja kohalikest maksudest. 4.Maksumõiste; Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega, riigi- või kohaliku omavalitsuse avalikõiguslike ülesannete täitevahend. 5.Millest koosneb maksusüsteem? Maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. 6.Kes on maksumaksjad ? Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik, riigi-, valla- või linnavalitsus, kes maksab makse. 7.Maksuseaduste definitsioon ja mida sätestakse maksuseadus

Raamatupidamise alused

docx

Maksunduse eksam

1. Riigieelarve vastuvõtmine Riigikogu võtab riigieelarve vastu seadusena. Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve jõustub eelarveaasta algusest. Riigieelarve ei ole seadus, kuid seda menetletakse nagu seadust, mitte nagu avaldust või otsust . Riigieelarve tuleb välja kuulutada Vabariigi Presidendi poolt ning avaldada Riigi Teatajas. Riigieelarve võetakse Riigikogus vastu lihthäälteenamusega. Lisaks riigieelarve vastuvõtmisele peab Riigikogu kinnitama ka eelarve täitmise aruande 2. Eelarve periood Riigieelarve koostatakse üheks eelarveaastaks. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 3. Riigieelarve tulude, kulude ja maksude suurusjärgud Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma:  tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkad

Maksundus

Rohkem sarnaseid