Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Maksundus (kokkuvõtvalt) (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles seisneb III sambale tehtav tulumaksusoodustus ?
  • Mis on planeeritava muudatuse mõju ettevõtluskeskkonnale ?
 
Säutsu twitteris





Maksunduse loengukonspekt








2019
SISUKORD
SISSEJUHATUS 5
1 TULUMAKS 5
1.1 Maksu objekt ja maksumaksja 5
1.2 Resident ja mitteresident 6
1.3 Maksu laekumine 6
2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE 7
2.1 Kapitalitulude maksustamine 7
2.1.1 Perioodilised kapitalitulud 7
2.1.1.1 Renditulu ja litsentsitasud 7
2.1.1.2 Intressid 7
2.1.1.3 Dividendid 8
2.1.2 Ühekordsed kapitalitulud 8
2.1.2.1 Vara võõrandamine 8
2.1.2.2 Maksuvabastused vara võõrandamisel 10
2.1.2.3 Väärtpaberite võõrandamine 12
2.1.2.4 Metsa võõrandamine 13
2.1.2.5 Vara kindlustushüvitised 14
2.2 Töövõtutulude maksubaas 14
2.3 Kindlustusmaksed 15
2.4 Mahaarvatavad kulud 16
2.4.1 Eluaseme laenu intressid 16
2.4.2 Koolituskulud 17
2.4.3 Ametiühingu sisseastumis - ja liikmemaksud 17
2.4.4 Kingitused ja annetused 17
2.4.5 Elatis 18
Saadud elatis 18
2.4.6 Muud mahaarvamised 18
2.5 Välismaal tasutud tulumaksu arvestamine 19
2.6 Tulude deklareerimine ja maksu tasumine 20
3 ETTEVÕTLUS JA MAKSUSTAMINE 22
3.1 Ettevõtlustulu maksu subjekt 22
3.2 Ettevõtlustulu kui maksu objekt 24
3.2.1. Ettevõtlusega seotud ja mitteseotud kulud 25
3.2.2 Tööjõukulud 28
3.2.3. Erisoodustused 29
3.2.4. Töölähetused 32
3.2.5. Annetused ja vastuvõtukulud 34
3.2.5.1 Mõisted ja nende selgitused 34
3.2.5.2 Annetused ja osaliselt ettevõtlusega seotud kulud 36
3.2.6. Dividendid ja muud kasumieraldised 38
3.3 Püsiva tegevuskoha maksustamine 39
3.4 Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu maksustamine 40
3.5 deklareerimine ja TuluMAKSU tasumine 41
4 EESTI SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEM NING SOTSIAALMAKSU OBJEKT 42
4. 1 Sotsiaalmaksu maksja NING MAKSUSTAMISPERIOOD 44
4.2 Sotsiaalmaksu maksmise kord 45
4.3 Füüsilisest isikust ettevõtja ja SOTSIAALMAKS 45
4.4 SotsiaalMaksu laekumine 46
4.5 Rahvusvahelised sotsiaalkindlustuslepingud 47
5 TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUSEST 48
5.1 Töötuskindlustushüvitis 48
5.1.2 Töötuskindlustushüvitise suurus 49
5.1.3 Töötuskindlustushüvitise taotlemine , määramine ja maksmine 49
5.2 KINDLUSTUSHÜVITIS KOONDAMISE KORRAL 49
5.3 Hüvitised tööandja maksejõuetuse korral 50
5.4 Töötuskindlustusmakse objekt 51
5.5 Töötuskindlustusmakse määr 51
5.6 Töötuskindlustusmakse maksmise kord 51
6 Pensionisüsteem Eestis 52
6.1 baasosa, staazi - ja kindlustusosak 52
6.2 kogumispension ehk II sammas 53
Kasutatud lühendite loetelu
FI füüsiline isik
FIE füüsilisest isikust ettevõtja
JI juriidiline isik
KM käibemaks
KMD käibedeklaratsioon
KMK käibemaksukohustuslane
KMS Käibemaksuseadus
KOV kohalik omavalitsusüksus
KPM kogumispensionimakse
MKS Maksukorralduse seadus
RT Riigi Teataja
SM sotsiaalmaks
SMS Sotsiaalmaksuseadus
TKM töötuskindlustusmakse
TLS Eesti Vabariigi töölepingu seaduse
TM tulumaks
TMS Tulumaksuseadus
TSD tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon
VD kauba ühendusesisese käibe aruanne
VV Vabariigi Valitsus



SISSEJUHATUS


''Usk, et üksikisiku tulumaks on kõige õiglasem maks tuleneb veendumusest, et see on kõige paremini kooskõlas inimese võimega maksta maksu. Puhastulu on mõõdupuu, millega saab hinnata inimese võimekust valitseda majanduslikke ressursse ning intuitiivselt tundub see olevat heaks indikaatoriks, mis peegeldab isiku võimet finantseerida riiki.'' /Goode,R. The individual Income Tax 1976, lk 11/
Tulumaksu olulisus tuleneb mitte ainult tema tähtsast osast fiskaal- ja sotsiaalpoliitikas, vaid ka tema suurest mõjust majandussubjektide käitumisele. Äri- ja isiklikke otsuseid tehes analüüsitakse erinevaid stsenaariume ja nendest tekkiva tulu suuruse muutumist maksude mõjul. Maksuplaneeringu käigus püütakse leida soodsaim variant soovitava arengu realiseerimiseks.
Tulu maksustemise positiivseks küljeks peetakse nn. sotsiaalse õigluse loomist, aga ka seda, et maksu suurus sõltub maksu maksmise võimest. Tulumaksus nähakse efektiivset vahendit ühiskondlike eesmärkide teostamiseks s.o. rikkuste ümberjagamiseks vastavalt võimulolevale ideoloogiale ja nägemusele.
Tulumaksu halvaks mõjuks peetakse tema negatiivset mõju tööjõu pakkumisele ja säästmisele. Tulumaksu läbi väheneb müüdud tööjõu eest saadav tasu, mis ei stimuleeri lisapingutusi täiendava tulu tootmiseks ja pidurdab seeläbi täiendava tööjõu pakkumist. Suurenev palganõudlus aga võimendab inflatsiooni kasvu. Kõrge tulumaksumäär suurendab teenuste pakkumist väljaspool maksubaasi, põhjustades professionaalsete teenuste asendumise asjaarmastajate juhuteenustega ja viib varimajanduse kasvule. Kuigi väiteid on ka vastupidiseid- tulumaks vähendab tarbimiseks ja säästmiseks jäävat tulu ja toimib seeläbi ergutina täiendavate tulude hankimiseks. Kuigi tulumaksu mõju sõltub tulusaaja tüübist ja keskkonnast, ei ole domineerivaks viimane väide./ Tammert , P. Maksundus 2002, lk 167/
2000.aastal kehtima hakanud tulumaksuseaduse järgi on Eesti sisuliselt loobunud ettevõtte tulu maksustamisest ja läinud üle ettevõtte kulu maksustamisele. Ajalooliselt on kulumaksu idee tähtsaim edasiarendaja olnud lord Nicholas Kaldor ja ka Thomas Hobbes . Kulumaks on laiaulatusliku uuringu objektiks olnud ka Rootsis, kuid seaduseloomeni ei ole jõutud. Seega erineb Eesti teistest riikidest oma nn juriidilistele isikutele kehtestatud kulumaksusüsteemi poolest.

  • TULUMAKS


    1.1 Maksu objekt ja maksumaksja


    Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised (TMS §1, lg.1). Nimetatud tulu maksjaks on füüsiline isik ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu (TMS §2, lg.1). Maksustamisperiood on kalendriaasta .
    Tulumaksuga maksustatakse füüsilisele isikule tehtud erisoodustused (vt punkti 3.2.3). Maksjaks on füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident või Eesti riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, kes teeb maksustatavaid erisoodustusi (TMS §2, lg.2). Maksustamisperiood on kalendrikuu .
    Tulumaksuga maksustatakse residendist juriidilise isiku poolt tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, makstud dividendid ja muud kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed st jaotatud kasum. Maksumaksjaks on residendist juriidiline isik (TMS §2, lg.3). Maksustamisperiood on kalendrikuu.
    Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendi poolt tehtud erisoodustused, mitteresidendi poolt püsiva tegevuskoha kaudu tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed (TMS §1, lg.4). Nimetatud maksu maksjaks on mitteresidendist juriidiline isik, kellele on Eestis registreeritud püsiv tegevuskoht (§7). Maksustamisperiood on kalendrikuu.
    Alljärgnevas tabelis on toodud maksumäärad ja maksuvaba tulu aastate lõikes.
    Juriidilise isiku
    TM arvestus
    Tulumaksuvaba
    TMmäär füüsilisele isikule
    aastas
    kuus
    2006
    23/77 ehk X /0,77*23%
    23%
    24 000
    2 000
    2007
    22/78 ehk X /0,78*22%
    22%
    24 000
    2 000
    2008
    21/79 ehk X /0,79*21%
    21%
    27 000
    2 250
    2009
    21/79 ehk X /0,79*21%
    21%
    27 000
    2 250
    2010
    21/79 ehk X /0,79*21%
    21%??
    27 000
    2 250
    2011

    2012

    1.2 Resident ja mitteresident


    Üldjuhul ei kattu residendi mõiste kodaniku mõistega, kuigi on ka riike, kus kodanik on maksukohuslane jätkuvalt, või kuni viis aastat peale riigi territooriumilt lahkumist (Rootsi). Residentsuse määratlemisel kasutatakse tihti ka alalise elukoha määratlust s.t.füüsiline isik loetakse residendiks kui ta on asunud 183 ± 10 päeva riigis kas siis jooksva 365 päevase perioodi jooksul või siis antud riigi kalendriaasta, maksu-aasta või tulu-aasta jooksul. Seejuures on oluline teada, et need mõisted ei ole identsed. Maksuaasta algab Suurbritannias 6. aprillil ja Uus- Meremaal 1.aprillil, Austraalias 1.juulil ning Budistlikes riikides algab uus aasta kevadel.
    Mõnedes riikides lähtutakse füüsilise isiku residentsuse fikseerimisel pideva asumise mõistest, s.o.isik on resident, kui ta on asunud antud riigi territooriumil pidevalt 12 jooksva kuu jooksul. Sellist formuleeringut kasutavad Argentiina , Pakistan, Ukraina , Iirimaa , Indoneesia , USA jt. Selliste erinevate määratluste tõttu võib tekkida olukordi , kus isik on korraga resident kahes riigis. Samuti jääb füüsiline isik residendiks ka pikemaajalisel välismaal viibimisel, kui ta on riigiteenistuses. Konflikt püütakse elimineerida vastavalt riikidevaheliste topeltmaksustamise lepingutega, kui see puudub, siis riikliku tahte olemasolul üksiklahendina.
    Eestis on füüsiline isik resident, kui tema alaline elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis kaheteistkümne järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeva. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti riigiteenistuja. Residendist füüsiline isik maksab tulumaksu kõikidelt nii Eestist kui ka väljaspool Eestit saadud tuludelt (TMS §6, lg 1). Seega lasub residendil üldine maksukohustus.
    Juriidiline isik on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel. Resident on ka Euroopa äriühing (SE) ja Euroopa ühistu (SCE), kelle asukoht on registreeritud Eestis. Kui välislepingu alusel määratud residentsus erineb seaduse alusel määratud residentsusest või kui välislepingus on tulu maksustamisel ette nähtud seaduses sätestatust soodsamad tingimused, kohaldatakse välislepingut.

    Mitteresident võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Mitteresidentideks on seega füüsilised isikud, kel puudub Eestis alaline elukoht ja kes viibivad Eestis vähem kui 183 päeva. Juriidilised isikud on mitteresidendid, kui nad on loodud ning tegutsevad mingi muu riigi seaduse alusel (TMS §6, lg.3). Mitteresident maksab tulumaksu ainult Eesti tuluallikast saadud tulult - seega piiratud maksukohustus. Erandiks on diplomaadid, kui teise riigi staatuse all olevad isikud, kes ei ole reeglina asukohamaa maksukohustuslased (TMS §30). Mitteresidendist juriidilisele isikule, kes ei soovi registreeruda residendiks, kuid soovib tegutseda Eesti territooriumil ja /või saada siit tulu, jääb võimalus end registreerida ja tegutseda “püsiva tegevuskohana” (TMS §6, lg.4). Püsiv tegevuskoht (vt punkti 3.1).
  • Maksu laekumine


    Eestis laekuvad dividendidelt , erisoodustustelt ja juriidilise isiku poolt tehtud kingitustelt ning mitteresidentide makstud tulumaksud riigile (TMS §5,lg.3). Maksumaksja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusüksusele laekub 1. jaanuarist 2009 11,4% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust (arvestamata lubatud mahaarvamisi). KOV kantava maksusumma arvutamisel ei arvata maksustatava tulu hulka pensione ja kasu vara võõrandamisest.
    Residendist füüsilise isiku elukohaks kalendriaastal loetakse sama kalendriaasta 1. jaanuari seisuga Maksu- ja Tolliameti peetavasse maksukohustuslaste registrisse kantud elukoht. Kui Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed tema elukoha kohta, jaotatakse tema makstud tulumaks proportsionaalselt kohalike omavalitsusüksuste arvestuslikele osakaaludele.
  • ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE


    2.1 Kapitalitulude maksustamine


    Isiku kapital moodustub tema omanduses olevast varast, mis võib olla raha, väärtpaberite, õiguste ja asjade vormis. Kui omandit kasutatakse aktiivselt majandustegevuses uute väärtuste loomisel ja ta on püsivaks tuluallikaks, nimetatakse seda enamasti kapitaliks ning tulumaksu objektiks ongi investeeritud kapital, mis toodab tulu. Kapitalitulu võib olla perioodiline või ühekordne. Kinnisvara väljarentimisest või väärtpaberitest laekuvad intressid ja dividendid on perioodilised. Vara võõrandamisest laekuv tulu saab aga olla vaid ühekordne. Kapitalitulult maksavad tulumaksu residendist füüsilised isikud ja mitteresidendid. Residendist juriidiliste isikute tulu kapitalist ei ole tulumaksu objekt, kuni seda ei maksta välja omanikele dividendide vms. kasumieraldiste vormis.
  • Perioodilised kapitalitulud


    2.1.1.1 Renditulu ja litsentsitasud


    Eestis maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku tulu kinnis - või vallasasja või selle osa üürile või rendile andmisest, tasu hoonestusõiguse seadmise, kinnisasja ostueesõigusega, kasutusvaldusega, isikliku kasutusõiguse või servituudiga koormamise eest, samuti tasu vallasasja, aktsia või osa koormamise eest kasutusvaldusega (TMS §16, lg.1).
    Füüsilise isiku maksustatavaks tuluks ei loeta teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi, mistõttu rendile andjal on õigus füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormil A deklareeritava renditulu hulgas mitte näidata rentniku poolt tekitatud dokumentaalselt tõendatud kulude (näiteks omaniku nimele väljastatud korteri elektri- ja telefonikõnede arved ) hüvitisi. Omaniku kulusid (näiteks korteriühistu remondifondi makstav raha, maamaks jmt) maksuvabalt hüvitada ei saa, st selliseid kulusid renditulust maha ei arvata.
    Kui inimene aga hakkab füüsilisest isikust ettevõtjaks, saab ta rendi- ja litsentsituludest maha arvata nende tulude saamiseks tehtud kulutused. Miinuseks on asjaolu, et järelejäävalt tulult tuleb maksta lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaksu määras 33 %.
    Kui tulu rendile andmisest saab juriidiline isik, siis on see tavapärane ettevõtlustulu. Mitteresidendile ülekantavalt tulult tasutakse tulumaksu, kui ta annab üürile või rendile või koormab piiratud asjaõigusega Eestis asuva kinnisasja või Eesti registrisse kantud vallasasja; üürib või rendib Eestis kasutamiseks vallasasja (TMS §29,lg.6).
    Residendist füüsilise isiku maksustatavaks litsentsituluks loetakse tasu õiguse loovutamise eest ja vastavalt maksustatakse tulumaksuga tasu kirjandus-, kunsti- või teadusteoste (sealhulgas kino - või videofilmi, raadio- või telesaate salvestise või arvutiprogrammi) autoriõiguse, patendi , kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse või kasuliku mudeli, plaanide, salajaste valemite või protsesside kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest. Oluline on teada, et näiteks oma tarbeks arvutiprogrammi ostmisel makstav tasu ei ole litsentsitasu, nagu pole seda ka kinopileti, DVD, postkaardi või mistahes muu kunstiteose ostmine . Litsentsitasuga on tegemist siis , kui tasu maksja saab õiguse teost tõlkida, levitada, avalikult esitada jne. Tulumaksuga maksustatakse samuti tasu tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase sisseseade või tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast kogemust puudutava informatsiooni (oskusteabe) kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest (TMS§16,lg.2 ja 3). See tähendab, et mitmesuguse vallasvara (näiteks laevade, mootorsõidukite, konteinerite, haagiste , tööpinkide, seadmete) rendi- ja liisingumaksed on tulumaksuga maksustamisel kvalifitseeritud litsentsitasuks ja nendelt tuleb TM kinni pidada, kui makse saaja on mitteresident. Liisingumakseid on võimalik litsentsitasuna mitte maksustada, kui liising kvalifitseerub oma majandusliku sisu poolest kapitalirendiks, kuigi lepingus ei ole omandiõiguse üleminekut kokku lepitud ( kohtuasi nr 3-3-1-72-04 kontekstis).

    2.1.1.2 Intressid


    Enamikes riikides, ka Eestis, varieerub intresside maksukoormus . Üldiselt maksustatakse tulumaksuga residendi ja mitteresidendi saadud intresse laenudelt, võlakohustustelt (sh.kapitalirent, liising) või muudelt väärtpaberitelt, sealhulgas võlakohustuselt arvutatud summad , mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Makse hilinemise või kohustuse muu rikkumise korral makstavaid summasid intressina ei käsitata. (TMS§17,lg.1)Tulumaksuga ei maksustata Euroopa Liidu liikmesriigi residendist krediidiasutuse ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaali poolt füüsilisele isikule makstud intresse.
    Residendist füüsilise isiku Austria, Belgia või Luksemburgi residendilt saadud intressilt EL Nõukogu direktiivi 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta ettenähtud korras kinnipeetud tulumaksu võib maha arvata Eestis sama maksustamisperioodi tuludelt tasumisele kuuluvast tulumaksust. Mahaarvamata tulumaksu osa tagastatakse residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel. (TMS§45,lg.8)
    Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendi poolt Eesti riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt, residendilt ning mitteresidendilt Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu või arvel saadud intress , kui see oluliselt ületab turutingimustel sarnaselt võlakohustuselt makstava intressi summat võlakohustuse tekkimise ja intressi maksmise ajal. Nimetatud juhul maksustatakse saadud intressi ja sarnaselt võlakohustuselt turutingimustel makstava intressi vahe (TMS§29,lg.7). Residendist krediidiasutuse või mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaali poolt mitteresidendist füüsilisele isikule makstavat intressi ei maksustata tulumaksuga (TMS§31,lg.1 p.5).
    Rahvusvaheliselt peetakse neutraalsuse seisukohalt põhjendatuks erinevatest allikatest laekuvate intresside võrdset käsitlemist, sest see lisaks intressikonkurentsi ning juhiks ressursside investeerimist ja kasutamist nii, et nende kasutamine majanduses oleks võimalikult efektiivne. Sagedane on aga intresside maksuvabastuste rakendamine isikutele, kes hoiustavad raha riigipangas või omavad riigi võlakirju, saades nii riigile odavamalt rahalist ressurssi (eriti kui defitsiidiga eelarve on lubatud), saavutades samas konkurentsieelise erapankade ees.


    2.1.1.3 Dividendid


    Dividendid on tulu, mis laekub maksumaksjale osalusest ettevõtluses ning mis annab talle õiguse saada osa ettevõtluse käigus loodud lisaväärtusest. Kuigi see tulu (nii rahalises kui mitterahalises vormis) laekub väärtpaberi omanikule, on selle maksustamine reeglina korraldatud ettevõttes ja füüsilise isiku jaoks on dividendid maksuvabad ning tuludeklaratsioonis neid kajastama ei pea. Samas on deklareeritavad välismaa juriidiliselt isikult saadud dividendid ja muud kasumieraldised, mida residendist füüsiline isik saab välismaa juriidiliselt isikult rahalises või mitterahalises vormis. Kui välismaa juriidiline isik on dividendide väljamaksmisel tulumaksu tasunud või kinnipidanud, siis täiendavalt tulumaksu Eestis maksma ei pea (va madala maksumääraga territoorium ). Tingimuseks on ka tõendi olemasolu.
  • Ühekordsed kapitalitulud


    2.1.2.1 Vara võõrandamine


    Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku kasu ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja, väärtpaberi, nimelise aktsia, osa, täis- või usaldusühingusse tehtud sissemakse, ühistule makstud osamaksu, investeerimisfondi osaku , nõudeõiguse, ostueesõiguse, hoonestusõiguse, kasutusvalduse, isikliku kasutusõiguse, rentniku õiguste, tagasiostukohustuse, hüpoteegi, kommertspandi, registerpandi või muu piiratud asjaõiguse või selle järjekoha või muu varalise õiguse (edaspidi vara) müügist või vahetamisest. Tulumaksuga maksustatakse aktsiaseltsi aktsiakapitali, osaühingu või ühistu osakapitali või täis- või usaldusühingu sissemaksete vähendamisel, samuti aktsiate, osade või osamaksete tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist saadud väljamakse osa, mis ületab osaluse ( aktsiad , osad, osamaks ) soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud väljamakse osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on äriühingus tulumaksuga maksustatud. Tulumaksuga maksustatakse juriidilise isiku likvideerimisel saadud likvideerimisjaotise osa, mis ületab osaluse soetamismaksumust, välja arvatud likvideerimisjaotise osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud, arvestades § 50 lõike 21 teises lauses sätestatut (TMS§ 15,lg.1;2;3).
    Mitteresidendi puhul maksustatakse tulumaksuga kasu vara võõrandamisest, kui
    • müüdud või vahetatud kinnisasi asub Eestis või
    • registrisse kantav vallasasi oli kuni võõrandamiseni registreeritud Eesti registris või
    • võõrandatud asjaõigus oli seotud Eestis asuva kinnisasja või ehitise kui vallasasjaga või
    • võõrandati vähemalt 10%-list osalust äriühingus, kelle varast võõrandamisele eelneva majandusaasta viimase päeva seisuga koostatud bilansi alusel üle 50% moodustasid Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad.
    • juriidilise isiku likvideerimisel makstav likvideerimisjaotis osas, mis ületab osaluse soetamismaksumust või isiku poolt tehtud sissemakset osaluse omandamisel (TMS§29,lg.4 ja 5).

    Kasu või kahju vara müügist on müüdud vara soetamismaksumuse (võib olla toimunud juba mitukümmend aastat varem) ja müügihinna vahe. Kasu või kahju vara vahetamisest on vahetatava vara soetamismaksumuse ning vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna (keskmine kohalik müügihind) vahe.
    Kasu kinnisvara võõrandamisest maksustatakse sellel maksustamisperioodil, millal raha laekub või vahetatava kinnisvara omanik muutub (kantakse kinnistusraamatusse). Maksustatav kasu võib tekkida tasaarvestuse tulemusena ka siis, kui näiteks kinnisvara ostja tasub müüja võlad ja müüjale raha ei laeku.
    Kahju konkreetse kinnisvara võõrandamisest (näiteks müügihind on soetamismaksumusest madalam) ei arvata maha sama maksustamisperioodi muu vara võõrandamise kasust või muust maksustatavast tulust ega kanta edasi järgmistele maksustamisperioodidele.
    Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata müügiga või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, milleks on:
    - kulutus, mida tegemata ei saa kinnisvara võõrandamise tehingut sooritada (näiteks müüja poolt makstud notaritasu, riigilõiv)
    - kulutus, mis on tehtud müüdava või vahetatava vara turuväärtuse tõstmiseks (näiteks majaomanik ostab enne maja võõrandamist sundüürnikule korteri ning on tõestatav, et selle tagajärjel maja turuväärtus tõusis)
    - kulutus on tehtud seoses tehingu edukama sooritamisega (näiteks maakleritasu, kinnisvara hindamise tasu)
    - kasvava metsa raieõiguse võõrandamisel on õigus tulust maha arvata metsauuendustööde kulud
    Kasust ei ole õigust maha arvata kinnisvara haldamisega seotud üldkulusid (näiteks võõrandatava korteri korrashoiukulud, kommunaalkulud, elektriarved jmt).
    Soetamismaksumus on:
    • vara omandamiseks maksumaksja enda poolt tehtud kulud (näiteks ostuhind)
    • vara parendamiseks (näiteks kapitaalremondiks) ja täiendamiseks (näiteks elamule korrus juurde ehitatud) tehtud kulud
    • makstud komisjonitasud ja lõivud (näiteks ostja poolt makstud notaritasu, riigilõiv)
    • kapitalirendi ( liisingu ) korras soetamisel lepingujärgsete tegelikult makstud rendi- või väljaostumaksete kogusumma ilma intressideta
    • omavalmistatud asja valmistamiseks tehtud kulude summa (näiteks elamu ehituskulu)
    • kui isik on võtnud isiklikku tarbimisse ettevõtluses kasutatud vara (ettevõtluse ajal või ettevõtluse lõpetamisel), siis sellise vara hilisemal võõrandamisel loetakse soetamismaksumuseks ettevõtlustulule lisatud summa
    • tasuta või soodushinnaga saadud vara soetamismaksumust suurendatakse TMS §-de 48 ( erisoodustus ) ja 49 (kingitus, annetus ) alusel tulumaksuga maksustatud summa võrra.
    Näide. Isik müüb 7000 krooni eest vara, mille ta on oma tööandja kaudu ostnud. Isik maksis vara eest ise 1000 krooni ning tööandja 5000 krooni, millelt tööandja on tasunud erisoodustuse tulumaksu. Maksustatav tulu on 1000 krooni (7000-1000-5000).
    • soetamismaksumusena arvestatakse ka eelmistel maksustamisperioodidel tehtud kulutused , arvesse võetakse ainult dokumentaalselt tõendatud kulutused
    Sellise vara võõrandamise korral, mille soetamismaksumuse on maksumaksja oma ettevõtlustulust maha arvanud, loetakse vara müügihind või vahetuse teel saadud vara turuhind maksumaksja ettevõtlustuluks.
    Ettevõtte vara isiklikku tarbimisse võtmisel (nii ettevõtlusega tegelemise ajal kui ka ettevõtluse lõpetamisel) lisatakse selle vara turuhind maksumaksja ettevõtlustulule. Sellise vara hilisema võõrandamise korral loetakse vara soetamismaksumuseks käesoleva lõike kohaselt ettevõtlustulule lisatud summa (TMS§ 37).
    Füüsilisele isikule riigi poolt välja antud, pärandina või abikaasalt, vanemalt või lapselt saadud erastamisväärtpaberite eest soetatud vara soetamismaksumuseks loetakse erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteeritud keskmine müügihind vara soetamise päeval. Enne erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteerimise alustamist soetatud vara soetamismaksumuseks loetakse erastamisväärtpaberite keskmine kohalik müügihind vara soetamise päeval. Äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise tulemusena omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) soetamismaksumuseks loetakse ühineva, ühendatava, jaguneva või ümberkujundatava äriühingu või mittetulundusühistu osaluse soetamismaksumus või nimetatud osaluse soetamiseks tehtud sissemaksed, millele on juurde arvatud ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus tehtud täiendavad sissemaksed ja maha arvatud saadud väljamaksed (TMS § 38) .
    Residendist füüsiline isik, kes deklareeris kasu vara võõrandamisest, on kohustatud tasuma maksuhalduri poolt temale esitatud maksuteates näidatud maksusumma Maksu- ja Tolliameti pangakontole samal aastal hiljemalt 1.oktoobriks (samaks tähtpäevaks tagastatakse füüsilise isiku poolt enammakstud maksusumma).
    Kinnisvara võõrandamise tehingust saadud kasu maksustatakse sellel maksustamisperioodil, millal müügitehingust raha laekub või vahetustehingu käigus vastuantav kinnisvara omanikku vahetab (kinnistusraamatu kanne). Vara müüjale kantavalt müügisummalt ei peeta kinni tulumaksu, sest väljamakse tegija ei tea maksustatava tulu suurust.
    Kui raha laekub kinnisvara müüjale mitme erineva maksustamisperioodi jooksul, siis konkreetse maksustamisperioodi kasu arvestamisel võidakse võtta soetamismaksumust ja müügiga otseselt seotud kulusid arvesse sellel maksustamisperioodil laekunud raha osatähtsuse järgi.
    Näide. 2008.aastal müüakse maatükk müügihinnaga 500 000 krooni. Maatüki soetamismaksumus oli 300 000 krooni ja müügiga otseselt seotud kulusid on 10 000 krooni.
    Vastavalt ostu-müügilepingule laekub raha 2009.aastal 400 000 krooni ja 2010.aastal 100 000 krooni.
    Maksustatav tulu maa müügist 2009.aastal on: laekunud raha osatähtsus on 400000:500000= 0,8; laekunud rahast arvatakse maha soetamismaksumust 240 000 krooni (300000x0,8) ja müügiga otseselt seotud kulusid 8 000 krooni (10000x0,8), kokku mahaarvamisi 248000 krooni(240000+ 8000 ); maksustatav tulu on 152 000 krooni ( 400000-248000). Tulu deklareeritakse 2009.a tuludeklaratsioonis.
    Maksustatav tulu 2010.aastal on 38 000 krooni (100000- 60000 -2000), kus laekunud müügihinnast arvatakse maha soetamismaksumuse ja müügikulude mahaarvamata osad.
    Tulu deklareeritakse 2010.a tuludeklaratsioonis.
    Maksumaksja soovi korral võib ta soetamismaksumust ja müügiga seotud kulusid arvesse võtta ka maksustamisperioodil laekunud raha ulatuses, st tulumaksu tasumise kohustus tekib alles siis, kui laekunud tulu ületab soetamismaksumust ja võõrandamisega seotud kulusid ehk antud näite puhul oleks 2009.a maksustatav tulu 90 000 krooni (400 000-300 000-10 000) ja 2010.a maksustatav tulu on 100 000 krooni (kogu laekunud summa).


    2.1.2.2 Maksuvabastused vara võõrandamisel


    Tulumaksuseaduse § 15, lg.5 ja 6 sätestatule ei maksustata tulumaksuga füüsilise isiku omanduses oleva kinnisasja, ehitise või korteri kui vallasasja või elamuühistu osamaksu võõrandamisest saadud kasu, kui:
    • kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum , mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma alalise või peamise elukohana*;
    • kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning kinnisasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel ;
    • kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning nimetatud eluruum ja selle juurde kuuluv maa on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel ning kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit;

    Maksuvabastuse rakendamisel peavad olema täidetud kõik 3 tingimust: eluruum ja maa on ostueesõigusega erastatud ja kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit.
    Näide. Kui elumaja on päritud, ostetud jmt ja maa elumaja juurde on ostueesõigusega erastatud, siis olenemata maa suurusest , maksuvabastust ei rakendata.
    Näide. Kui elumaja ja maa on ostueesõigusega erastatud, kuid maad on üle 2 hektari, siis saadud kasu kuulub maksustamisele, maksu arvutamisel 2 hektari mahaarvamist ei tehta .
    Erastatavate eluruumide alune ja nende teenindamiseks vajalik maa erastatakse või antakse lepingulisse kasutusse. Viimasel juhul on üks maksuvabastuse tingimus täitmata.
    Ostueesõigusega erastatud eluruum on selline elamu või korter, mille  eluruumi erastamise õigustatud subjekt on omandanud rahvakapitali obligatsioonide, õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel väljaantud väärtpaberite, raha, rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate või tööosaku eest ühismajandi või taasriigistamise kohustatud subjektiks oleva majanditevahelise organisatsiooni varas.
    • kinnisasja oluliseks osaks on suvila või aiamaja ja kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit ning kinnisasi on olnud maksumaksja omandis üle kahe aasta või suvila või aiamaja on vallasasjana olnud enne maa kinnistamist maksumaksja omandis üle kahe aasta;

    Liisinglepinguga soetatud suvila/aiamaja võõrandamisel omandis oleku aega arvestatakse liisinglepingu sõlmimise kuupäevast arvates, vastasel korral asetuksid ebavõrdsesse olukorda liisinglepinguga soetajad võrreldes pangalaenuga või omavahendite arvel soetajatega.
    • suvila või aiamaja on ehitis kui vallasasi ning on olnud maksumaksja omandis üle kahe aasta;
    • maksumaksja kasutas ehitist või korterit kui vallasasja kuni võõrandamiseni oma alalise või peamise elukohana või kui ehitis või korter kui vallasasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või ostueesõigusega erastamise teel;
    • maksumaksja kasutas elamuühistu liikmena elamuühistule kuuluvas elamus asuvat korterit oma alalise või peamise elukohana.

    Nimetatud maksuvabastus ei kehti kui kinnisasja, ehitist või korterit kasutati peale maksumaksja elukoha osaliselt ka muul otstarbel (näiteks üüriti välja, kasutati ettevõtluses või kodustöötajana nn kodukontorina, mille kulutusi on tööandja hüvitanud). Sellisel juhul rakendatakse nimetatud maksuvabastust ainult proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatavate ruumide pindala suhtele (TMS §15,lg.6).
    Näide. Füüsiline isik FIE-na kasutab kuni võõrandamiseni oma 100m2 üldpindalaga korterist elamiseks 70% ja ettevõtluses 30%. Kasu korteri müügist on 100 000 krooni (müügihinnast on maha arvatud soetamismaksumus ja müügiga otseselt seotud kulud). Sellest maksuvaba on 70 000 krooni (70%) ja maksustatakse 30 000 krooni (30%), mis deklareeritakse füüsilise isiku kasuna vara võõrandamisest.
    Kui maksumaksja lõpetas eluruumi peale elamise muul otstarbel kasutamise mõnda aega tagasi (näiteks 3 aastat), siis kasutatakse maksuvabastust täies ulatuses.
    Kuna alalise või peamise elukoha võõrandamine on maksuvaba, siis ei ole maksuvabastuse rakendamisel tähtis eluruumi omandamise viis (näiteks päritud, kingitud , ostetud, tagastatud või ostueesõigusega erastatud).
    * alalise või peamise elukoha määratlemisel lähtutakse maksukorralduse seaduse § 9 lg 1, mille kohaselt mõistet "elukoht" kasutatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses.
    Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 järgi:
    • isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab
    • elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas
    • elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta
    • kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht

    Seega ei sätesta seadus alalise või peamise elukoha määratlemise täpseid kriteeriume ega elukohas elamise aega, mistõttu maksuvabastuse rakendamiseks elukoha tuvastamine, kus maksumaksja kuni eluruumi võõrandamiseni alaliselt või peamiselt elas, on fakti tõendamise küsimus.
    Vastavalt TMS § 15,lg.4 ei maksustata tulumaksuga:
    • vastuvõetud pärandvara (näiteks Eestis või välisriigis päritud maa, maja, korter, raha);

    omandireformi käigus tagastatud vara (näiteks tagastatud elamu, põllumajandusinventar). Omandireformi käigus tagastatud vara vastuvõtmine on maksuvaba, kuid selle vara võõrandamisest saadud kasu maksustatakse tulumaksuga üldiste reeglite kohaselt;
    • sundvõõranditasu ja hüvitisi sundvõõrandamisel (kinnisasja ja piiratud asjaõiguse sundvõõrandamise alused ja kord on sätestatud kinnisasja sundvõõrandamise seadusega);
    • tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest(näiteks isiklikus tarbimises olnud soojaku võõrandamine on maksuvaba);
    • tulu omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest (näiteks tagastatud metsamaa võõrandamine on maksuvaba, kuid sellelt maalt kasvava metsa võõrandamine maksustatakse). Maksuvaba on tehing siis, kui maa võõrandajaks on omandireformi õigustatud subjekt, kellele võõrandatav maa tagastati. Kui isik suri pärast maa tagastamist või erastamist, kuid enne maa kinnistusraamatusse kandmist, kinnistatakse maa omandiõigus pärija nimele. Sellisel juhul loetakse pärija õigustatud subjektiks, kellele maa tagastati. Samuti nõudeõiguse pärimisel muutub pärija õigustatud subjektiks.

    Samuti ei koormata tulumaksuga mitteresidendile üleantavat pärandvara, sundvõõranditasu ja hüvitisi sundvõõrandamisel ning omandireformi käigus tagastatud vara (TMS§ 31,lg.1;2;3).
    Tulumaksuga ei maksustata tulu äriühingus osaluse suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel.
    Tulumaksuga ei maksustata kinnisvarahindade tõusust tulenevat füüsilise isiku omandis oleva (võõrandamata) kinnisvara väärtuse kasvu.

    2.1.2.3 Väärtpaberite võõrandamine


    Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust maha arvata samal perioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju. Kahju, mis tekkis väärtpaberite turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (vt. punkti 3.1) või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud väärtpaberite võõrandamisest, maha ei arvata.
    Dividendi saamise õiguse andva väärtpaberi võõrandamisest saadud kahju ei arvata maha muude väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust, kui see väärtpaber omandati 30 päeva jooksul enne dividendiõiguslike isikute määramise kuupäeva ja võõrandati dividendiõiguslike isikute määramise päeval või 30 päeva jooksul pärast eelnimetatud kuupäeva.
    Summat, mille võrra maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju ületab samal perioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, maksustatavast tulust maha ei arvata.
    Kui väärtpaberite võõrandamisest maksustamisperioodil saadud kahju on suurem kui maksumaksja poolt samal maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, võib kasu ületava kahju summa maha arvata järgnevatel maksustamisperioodidel väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust. Kui maksustamisperioodil tekkinud ja eelnevatest maksustamisperioodidest edasikantud kahju summa on suurem kui maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, kaetakse selline kahju ainult maksustamisperioodi kasu ulatuses ning kahju katmata jääk kantakse edasi järgnevatele maksustamisperioodidele (TMS§39). See õigus kehtib ajaliste piiranguteta, kuni kahjum on kustutatud. Seega on füüsilise isiku väärtpaberite investeeringutest tekkiva kasu ja kahju arvestus eraldatud muudest tuludest – seda deklareeritakse ja arvestatakse eraldi ettevõtlus- ja töövõtutuludest.
    Vastavalt TMS §15,lg.4 ei maksustata tulumaksuga:
    • tulu, mida rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi saanud isik on saanud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi alusel talle väljaantud erastamisväärtpaberite müügist;
    • tulu, mida põllumajandusreformi õigustatud subjekt on saanud talle väljaantud tööosaku müügist;
    • tulu, mida omandireformi õigustatud subjekt on saanud talle õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise korralduse alusel väljaantud erastamisväärtpaberite müügist.
    • tulu osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) vahetamisest äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus;
    • tulu äriühingus osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel;
    • tulu Euroopa Liidu liikmesriigi investeerimisfondi osakute vahetamisest investeerimisfondide seaduse (RT I 2004, 36, 251) §-des 153 ja 154 sätestatud korras.

    Juriidilise isiku väärtpaberiinvesteeringutest tekkivate tulude ja kulude arvestus toimub osana ettevõtte üldistest tuludest ja kuludest .
    Väärtpaberikasu
    kasu = müügihind - müügikulud -soetamismaksumus
    Soetamismaksumus on
      • kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud (sh makstud komisjonitasud ja lõivud)
      • väärtpaberi vahetuse puhul võetakse müügihinnaks vahetuse teel vastu saadud väärtpaberi (muu vara) turuhind

    Kui vara (sh väärtpaber) on ostetud riigilt, abikaasalt, vanemalt või lapselt või pärimise teel saadud EVP-de eest, siis on vara soetamismaksumus:
    • EVP keskmine müügihind vara (väärtpaberi) soetamise kuupäeval väärtpaberibörsil;
    • EVP keskmine kohalik müügihind vara (väärtpaberi) soetamise kuupäeval enne EVP noteerimist.

    Kui EVP on ostetud või saadud muul viisil kui ülal nimetatu, siis on EVP eest soetatud vara soetamismaksumus EVP tegelik soetamismaksumus.
    Mitterahalise sissemaksega omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) soetamismaksumus on võrdne mitterahaliseks sissemakseks olnud vara soetamismaksumusega. Kui mitterahaliseks sissemakseks olnud asja või varalise õiguse soetamismaksumus on eelnevalt maha arvatud füüsilise isiku ettevõtlustulust ja seda ei ole tulumaksuga maksustatud isiklikku tarbimisse võetud varana, loetakse osaluse soetamismaksumuseks null.
    Väärtpaberitulu arvutamine
    Erineva hinnaga ja erineval ajal soetatud samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse arvestamisel tuleb järjepidevalt lähtuda ühest alljärgnevatest meetoditest:
    1) FIFO - võõrandamine toimub sisseostu järjekorras või
    2) Kaalutud keskmise meetod - ühe võõrandatud väärtpaberi soetamismaksumus leitakse võõrandamise hetkeks olemasolevate samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse summa jagamisel nende arvuga.
    kasu ja kahju arvutamise aluseks on:
    • kasu ja kahju arvestus on kassapõhine

    - väärtpaberikonto väljavõte ning
    - väärtpaberikontoga seotud arvelduskonto väljavõte
    • väärtpaberitehingutest saadud kasust saab maha arvata :

    - sama aasta väärtpaberitehingute kahju
    - eelmistest aastatest edasi kantud väärtpaberitehingute kahju

    2.1.2.4 Metsa võõrandamine


    Olenevalt metsa võõrandamise asjaoludest ja tingimustest maksustatakse saadud tulu kas ettevõtlustuluna või kasuna vara võõrandamisest. Oluline on teada, kas tegemist on ettevõtlusega või vara võõrandamisega, sest maksustamise alused ja maksukoormus on erinevad.
    Ettevõtluse puhul on võimalik kõik metsaga seotud kulutused kanda ettevõtluse kuludesse ja vähendada sellega maksustatavat tulu. Ettevõtlustulult tuleb aga maksta sotsiaalmaksu. Kui metsa müügi puhul on tegemist kasuga vara võõrandamisest, siis sotsiaalmaksu ei tasuta, kuid üldiseid, metsa majandamisega seotud kulusid saadud kasust maha arvata ei saa. Mahaarvamine laieneb ainult otseselt võõrandamisega seotud kuludele.
    Metsa võõrandamisest saadud tulu maksustamisel on müügihinnast õigus maha arvata metsa müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud.
    Puidu töötlemise, ladustamise, vedamise jms teenuse sisseostmisega seotud kulud, mida tehakse kasu saamiseks vara võõrandamisest, on müügiga otseselt seotud kulud. Sarnasteks kulutusteks on ka kinnisvara hindamise teenuse ostmine enne selle võõrandamist, kulud, mis on seotud kinnistu jagamise ning märgistamisega enne müüki jne. Müügiga otseselt seotud kulu ei ole aga näiteks metsa ülestöötamisega keskkonnale tekitatud kahju hüvitamine (seaduse alusel määratud trahvid ).
    Ka ei saa pidada võõrandamisega otseselt seotud kuludeks kulusid ülestöötamiseks vajaliku tehnika soetamisele juhul, kui ülestöötamine toimub kas maksumaksja enda või palgatud tööjõu poolt, kuna selline tegutsemise viis viitab ettevõtlusele kui iseseisvale majandustegevusele.
    Sisseostetud teenuse abil ülestöötatud ja transporditud metsamaterjali müügist saadud tulu võib deklareerida kasuna vara võõrandamisest ning müügihinnast arvatakse siis maha müügiga otseselt seotud kuluna teenustasuna makstud metsa ülestöötamise ja transportimise kulutused.
    Vara müügiga otseselt seotud kuludeks on konkreetse võõrandamistehinguga seotud hädavajalikud kulud, ilma milleta ei saa tehingut sooritada või mis võimaldavad tehingut edukamalt sooritada või mis oleksid tehingu mittetoimumisel jäänud kandmata. Kui näiteks metsamaterjali poleks müüdud, ei oleks olnud vajalik ka kasvava metsa ülestöötamise ja metsamaterjali transportimise kulutusi teha. Selline lähenemine on võimalik üksnes siis, kui ülejäänud asjaolud ei viita selgelt ja üheselt ettevõtluse olemasolule.
    Kõigil raieõiguse ja metsamaterjali müüjatel ning ostjatel tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile kvartali jooksul müüdud või ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta teatis kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks kas e- maksuameti kaudu, või paberkandjal . Teatise on kohustatud esitama kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kes on müünud või ostnud metsamaterjali ning kasvava metsa raieõigust.


    2.1.2.5 Vara kindlustushüvitised


    Füüsilisele isikule, kes on tasunud vara kindlustusmaksed isiklikest vahenditest, s.o.tulust peale tulumaksu, saadud kindlustushüvitis on maksuvaba.
    Samuti (§ 12 lg 3) ütleb, et füüsilise isiku maksustatavaks tuluks ei loeta teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi, samuti kohtu kaudu väljamõistetud varalise kahju hüvitisi.
    Füüsilise isiku ettevõtluse vara kahjustumisel saadud kindlustushüvitist maksustatakse nagu kasu vara müügist, kui maksumaksja on kindlustatud vara soetamismaksumuse või sellelt varalt arvestatud amortisatsiooni või vara kindlustusmaksed maha arvanud oma ettevõtluse tulust (TMS §20,lg. 2). Sellisel juhul loetakse vara müügihinnaks kindlustushüvitise suurus. Kui vara soetamismaksumus oli täies ulatuses ettevõtluse tulust maha arvatud, siis lisatakse kindlustushüvitis tervikuna ettevõtluse tulule. Kahjustatud varast järelejäänu kuulub seega kindlustusettevõttele, kui kindlustusleping näeb aga ette, et vara jääb kindlustajale, siis kujuneb vara müügihinnaks kindlustushüvitis + vara realistasioonist laekunud tulu.


    2.2 Töövõtutulude maksubaas


    Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodi Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas: palgatulu, mille hulka arvatakse palk, lisatasud, juurdemakse, puhkusetasu või puhkusetoetus, töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud hüvitus või viivis , puhkuseseaduse alusel riigi poolt hüvitatav tasu täiendavate puhkusepäevade eest ning lepingu alusel sportlastele makstavad tasud . Tulumaksuga maksustatakse kõik tasud, mida maksab avalik- või eraõiguslik juriidiline isik oma nõukogu või juhatuse, neid asendavate organite või muu juhtimis- või kontrollorgani liikmele või välismaa äriühingu filiaali juhatajale oma tööülesannete täitmise eest. Maksustatavate tulude hulka kuuluvad ka riikliku ravikindlustuse ja töötuskindlustuse seaduse alusel saadud hüvitised ning vanemahüvitise seaduse alusel saadud hüvitised.
    Tulumaksu kinnipidaja on maksumaksja nõudmisel kohustatud andma tõendi maksumaksjale kalendriaasta jooksul tehtud väljamaksete ning nendelt kinnipeetud tulumaksu kohta tululiikide ja maksumäärade lõikes järgneva aasta 1. veebruariks või maksumaksja töölt lahkumise korral koos lõpparvega. (TMS §40, lg.6).
    Palgatulu ei maksustata Eestis tulumaksuga, kui:
    • isik on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul;
    • välisriigis on nimetatud tulu olnud isiku maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud TMsumma (§ 13 lg 4)

    Palgalt ning juhtimis- või kontrollorgani tasult ei peeta kinni tulumaksu, kui väljamakse saaja täidab oma tööülesannet välisriigis ning:
    • väljamakse tehakse residendist juriidilise isiku välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või
    • maksu kinnipidajal on välisriigi maksuhalduri tõend, et väljamakse saaja on selle tulu osas välisriigis maksukohustuslane

    Maksuvabad on töölähetusega seotud mitteresidendi poolt tehtavad väljamaksed (tingimuseks, et töö tegemise koht asub välisriigis) ning et kohaldatakse töö tegemise riigis kehtivaid piirmäärasid.
    Tulumaksuga ei maksustata:
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Maksundus-kokkuvõtvalt #1 Maksundus-kokkuvõtvalt #2 Maksundus-kokkuvõtvalt #3 Maksundus-kokkuvõtvalt #4 Maksundus-kokkuvõtvalt #5 Maksundus-kokkuvõtvalt #6 Maksundus-kokkuvõtvalt #7 Maksundus-kokkuvõtvalt #8 Maksundus-kokkuvõtvalt #9 Maksundus-kokkuvõtvalt #10 Maksundus-kokkuvõtvalt #11 Maksundus-kokkuvõtvalt #12 Maksundus-kokkuvõtvalt #13 Maksundus-kokkuvõtvalt #14 Maksundus-kokkuvõtvalt #15 Maksundus-kokkuvõtvalt #16 Maksundus-kokkuvõtvalt #17 Maksundus-kokkuvõtvalt #18 Maksundus-kokkuvõtvalt #19 Maksundus-kokkuvõtvalt #20 Maksundus-kokkuvõtvalt #21 Maksundus-kokkuvõtvalt #22 Maksundus-kokkuvõtvalt #23 Maksundus-kokkuvõtvalt #24 Maksundus-kokkuvõtvalt #25 Maksundus-kokkuvõtvalt #26 Maksundus-kokkuvõtvalt #27 Maksundus-kokkuvõtvalt #28 Maksundus-kokkuvõtvalt #29 Maksundus-kokkuvõtvalt #30 Maksundus-kokkuvõtvalt #31 Maksundus-kokkuvõtvalt #32 Maksundus-kokkuvõtvalt #33 Maksundus-kokkuvõtvalt #34 Maksundus-kokkuvõtvalt #35 Maksundus-kokkuvõtvalt #36 Maksundus-kokkuvõtvalt #37 Maksundus-kokkuvõtvalt #38 Maksundus-kokkuvõtvalt #39 Maksundus-kokkuvõtvalt #40 Maksundus-kokkuvõtvalt #41 Maksundus-kokkuvõtvalt #42 Maksundus-kokkuvõtvalt #43 Maksundus-kokkuvõtvalt #44 Maksundus-kokkuvõtvalt #45 Maksundus-kokkuvõtvalt #46 Maksundus-kokkuvõtvalt #47 Maksundus-kokkuvõtvalt #48 Maksundus-kokkuvõtvalt #49 Maksundus-kokkuvõtvalt #50 Maksundus-kokkuvõtvalt #51 Maksundus-kokkuvõtvalt #52 Maksundus-kokkuvõtvalt #53 Maksundus-kokkuvõtvalt #54 Maksundus-kokkuvõtvalt #55 Maksundus-kokkuvõtvalt #56 Maksundus-kokkuvõtvalt #57
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 57 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 219 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor h2ppiness Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    2 kogumispension, puhastulu, kulumaks, maksjaks, juriidiline isik, resident, mitteresidentideks, juriidilised isikud, liisingumakseid, sagedane, dividendid, sealhulgas kinnis, maksustatav tulu, vastavalt ostu, õiguse soetamismaksumus, ettevõtluse puhul, sarnasteks kulutusteks, teatise, kindlustushüvitis, maksumaksja, tulumaksu kinnipidaja, maksuvabad, mahaarvamine, koolituskuludeks, elatise mahaarvamisel, maksumaksjal, maksumaksja, seadmestamis, mitteresidendi puhul, vastavalt emtak, tums, järgnevatel maksustamisperioodidel, maksuametil, erisoodustuse hinnaks, sõiduk, sõiduauto kategooriad, kasutamisõigus, erisoodustuse hinnaks, kujukas näide, seaduse kohaselt, kindlustusjuhtumi korral, hommikusöök hotellis, kumb summa, kindlustuspreemia hüvitamiseks, annetama, teenuse osutamine, enamusel juhtudel, kaitseala valitseja, toimetulek, sotsiaalelu, noorteprojekt, noortelaager, tervistav puhkus, kavade kohaselt, meene, spordivõistlus, spordivõistlus, hinnapoliitikana, erisoodustuseks, erisoodustuse hinnaks, viimatinimetatud, maksuvabalt sisseastumis, sisulises tähenduses, maksumaksjal, maksumaksjal, residendist äriühing, sotsiaalhoolekande kulud, mõnedes riikides, vaieldavaks probleemiks, liikme tasu, saajaks, sotsiaalmaksu maksja, sotsiaalmaksu maksja, fie, sotsiaalmaksuseaduses, sms mõttes, fie, tööandjaks, töötuskindlustus, õigus töötuskindlustushüvitisele, töötuskindlustushüvitise määr, kindlustatu, teenistussuhe tööandjaga, töötukassale, tööandja, i sammas, i sammas, pensioniiga 63, pensionikindlustusstaaz, baasosa, makse kinnipidaja, ettevõtja, fondi vahetamine, osakud, pärijatel, kinnisvaraturgu

    Kommentaarid (2)

    saladuslikneid profiilipilt
    saladuslikneid: Materjalist oli minu jaoks palju kasu.
    14:26 25-09-2010
    leantsa profiilipilt
    leantsa: kasulik
    15:11 21-04-2013


    Sarnased materjalid

    8
    rtf
    Maksunduse konspekt
    32
    doc
    Maksude arvestus-J-Keskküla loengu konspekt-TMK
    76
    pdf
    Küsimuste vastused seadusandluse kohta maksuarvestuses
    32
    docx
    MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE
    24
    docx
    Maksunduse eksam
    38
    docx
    Tulumaksuseadus-TuMS
    5
    doc
    Maksundus
    126
    doc
    Lõpueksami küsimused ja vastused 2008



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun