Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eesti keskmine brutokuupalk Iseseisev töö aines ,,Majandusteaduste alused" Eesti keskmine brutopalk Tabel 1. Eesti keskmine brutopalk (eurodes) aastatel 2007, 2009, 2011, 2013, 2015 kuude järgi. 2007 2009 2011 2013 2015 Jaanuar 631,128 780,17 749,26 876 992 Veebruar 658,737 759,526 785,07 882 984 Märts 691,396 790,779 843,47 940 1 053 Aprill 684,494 788,414 801,11 957 1 054
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond xxx Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukõlu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2007-2010 (III kvartal) Iseseisev töö õppeaines ,,Majandusteaduse alused" Juhendaja: Birgit Maasing Tartu 2010 2 Sissejuhatus Valisin teemaks ,,Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukõlu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2007-2010 (III kvartal)" kuna see statistika pakkus mulle antud momendil kõige rohkem huvi. Valisin võrdlemiseks III kvartali, kuna see andis võimaluse kasutada ka 2010 aastat (III kvartal on hilisem periood, mille kohta on andmeid). Periood pakkus huvi seetõttu, et antud vahemikku jääb majanduslangus ja uus majandustõus. Mõningad selgitused:
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Keskkonnakaitse Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014 Iseseisev töö õppeaines ,,Majandusteaduse alused" Juhendaja: Birgit Maasing Tartu 2016 Sissejuhatus Valisin teema ,,Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014" kuna antud teema pakkus mulle sellel hetkel kõige rohkem huvi. Valisin just 2011-2014 aasta andmed, kuna need olid kõige uuemad andmed Statistikaameti kodulehel. 1. Mõisted Brutopalk- töövõtja töötasu, millelt ei ole tehtud mahaarvatusi. Hõlmab tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga
ja haridus.Hõlmatud on töölepingu, teenistuslepingu ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötajad. Andmed on saadud statistika kodulehelt www.stat.ee. Aasta 2004 2005 2006 2007 Tegevusala Ehitus Finantsv. Haridus Ehitus Finantsv. Haridus Ehitus Finantsv. Haridus Ehitus Finantsv. Haridus Keskmine brutokuupalk, krooni7468 14998 6475 8480 16384 7219 10075 16915 7949 13020 21205 9393 Keskmine netokuupalk, krooni5811 11282 5084 6730 12588 5793 8058 13120 6474 10392 16499 7633 Keskmine palk graafiliselt 25000 20000 15000
Periood Harjumaa Ida-Virumaa Tartumaa Võrumaa (joonis 9) VIIDATUD ALLIKAD Statistikaamet. https://www.stat.ee/ (27.11.2017) LISAD (Lisa 1) PA5321: KESKMINE BRUTO- JA NETOKUUPALK --- Maakond, Aasta ning Näitaja Keskmine brutokuupalk, eurot Harju maakond 2007 823 2008 925 2009 883 2010 886 2011 948 2012 1 001
Kõige suurem töötus on olnud kogu Eestis aastal 2000. 1.3. Brutokuupalga muutused Eestis põhitegevusalati perioodil 2000-2007 võrreldes Eesti keskmise brutopalgaga Palkade erinevusel võib olla mitmeid erinevaid põhjusi. Peamiseks põhjuseks on piirkonna üldine elatustase, ettevõtte palgapoliitika, piirkondlikust üldisest elatus- ja palgatasemest. Eesti majanduskasv on olnud viimased aastad suur ja see on toonud kaasa brutokuupalga kasvu. Tabel 1. Keskmine brutokuupalk Eestis põhitegevusalati perioodil 2000-2007 Näitajad Keskmine brutokuupalk, kroonides Tegevusala / aasta 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Tegevusalade keskmine 4907 5510 6144 6723 7287 8073 9407 11336 Põllumajandus, jahindus 2823 3293 3896 4242 4799 5626 6808 8609 Metsamajandus 4379 5048 5219 5912 7267 8365 9105 11014
palka teenivaid töötajaid. Miinimumpalgamäära tõstmise kogumõju oli seetõttu tõenäoliselt suurem. Teiseks jõustusid kevadel õpetajate ja meditsiinitöötajate palgalepped, mis olid sõlmitud pärast 2012. aasta sügisesi streike. Palk on kasvanud kiiresti ka mäetööstuses ja energeetikas, kus keskmine brutopalgatase ületab tegevusalade keskmist niigi rohkem kui kolmandiku võrra. Tegevusalade arvestuses kasvaski keskmine brutokuupalk enim mäetööstuses (20%). Mitmel tegevusalal, eelkõige ehituses ja veonduses, survestasid töötajad palgaläbirääkimisi jätkuvalt välismaale töölemineku võimalusega. Veonduses ja laonduses kiirenes palgakasv esimese kvartali 8,6%-lt teises kvartalis 15,4%-ni ja ehituses 6%lt 12,7%-ni. Miinimumpalga kiirem tõus keskmisega võrreldes (vastavalt 10% ja 8,5%) muutis palgajaotuse tõenäoliselt veidi ühtlasemaks. Ka heterogeensus tegevusalade lõikes on aastaga vähenenud
on võimalike vigastatute ja langenute hulk väiksem. 4) Toitjakaotuspensioni suurendamine veteranipoliitika meede 5.1.2. Kaitseväelase teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumisel on õigus toitjakaotuspensionile tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Toitjakaotuspensioni arvestamise aluseks on kehtiva kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt viimane Statistikaameti poolt avaldatud keskmine brutokuupalk kalendriaastas, mis oli avaldatud päevaks, millest alates toitjakaotuspension määrati. Eelnõuga suurendatakse toitjakaotuspensioni arvestamise baassumma suurust ja viiakse see sõltuvusse Statistikaameti avaldatud pooleteisekordsest keskmisest brutokuupalgast kalendriaastas. Muudatuse eesmärk ei ole otseselt kaitseväelaste lähedastele suuremate hüvede andmine, vaid kaitseväelasele kindlustunde tagamine, et sõjalisele operatsioonile ei ole vaja oma olmemuresid kaasa võtta
6 Nimi Perekonnanimi Kirjeldus Positsioon ettevõttes Nimi Perekonnanimi Kirjeldus Positsioon ettevõttes Nimi Perekonnanimi Kirjeldus Positsioon ettevõttes iv. Töötajad Töötajate arv ning tasustamispoliitika. Tabel. Ettevõtte töötajate arv ja töötasu Positsioon Arv Ühe töötaja brutokuupalk Kokku brutokuupalk Kokku v. Tulevikuplaanid Kirjeldage ettevõtte järgmise 3-5 aasta arengukava (näiteks geograafiline asukoht, tootevaliku suurus jne). Millised on ambitsioonid ja ideed ning kuidas neid plaanitakse saavutada. [ettevõtte logo] 7 Finantsprognoos i. Ajaloolised finantsandmed Ettevõtte finantsandmed viimase 3 aasta kohta
puhkus on 35 kalendripäeva), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk andmete alusel, mis Statistikaamet on avaldanud puhkuse kasutamise kvartalist arvates üle-eelmise kvartali kohta. Lapsehoolduspuhkus emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul. Lapsehoolduspuhkust on õigus kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal. Eeldatakse, et lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest teatab töötaja
Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. § 60. Isapuhkus Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk andmete alusel, mis Statistikaamet on avaldanud puhkuse kasutamise kvartalist arvates üle-eelmise kvartali kohta. § 62. Lapsehoolduspuhkus (1) Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul. (2) Lapsehoolduspuhkust on õigus kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal. Eeldatakse, et lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse
Täiendava lapsepuhkuse saamiseks peab töötaja esitama tööandjale vastava avalduse, kus tuleks kindlasti ära märkida, mis puhkusele minnakse ja millal. Isapuhkus Isal on õigus saada ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või 2 kuu jooksul pärast lapse sündi 10 tööpäeva isapuhkust. Isal on võimalik saada isapuhkuse tasu tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem , kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk. Isapuhkuse saamiseks peab töötaja esitama tööandjale vastava avalduse, kus tuleks kindlasti ära märkida, mis puhkusele minnakse ja millal. Täiendav palgata lapsepuhkus Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma täiendavat palgata lapsepuhkust kuni 14-aastast last ja kuni 18-aastast puudega last kasvatavale lapsevanemale. Nimetatud puhkusele on õigus ka lapse eestkostjal või hooldajal. Täiendavat palgata
Viimaste aastate arengud kõrghariduses on samas pidurdanud kutsehariduse arengut ja tekitanud ressursside ebaühtlase ja ebaefektiivse jaotumise. Lisaks kvalifitseeritud tööjõu puudusele on Eestis endiselt probleemiks võrreldes ülejäänud Euroopaga ühed madalaimad palgad regioonis. Peale 2007 aasta majanduskriisiga seonduvat palkade langust on keskmine kuupalk taas tõusma hakanud. Näiteks 2012. aastal tõusis aasta keskmine brutokuupalk 2011. aastaga võrreldes 5,7%. Esimest korda pärast majanduslangust tõusis palk eelmise aastaga võrreldes kõigil tegevusaladel. Kui võrrelda tegevusalade palku 2008. aastaga, kui palgatase oli seni kõrgeim, siis selleni ei küündinud 2012. aastal veel neli tegevusala finants- ja kindlustustegevus, kinnisvaraalane tegevus, avalik haldus, riigikaitse ja kohustuslik sotsiaalkindlustus ning muud teenindavad tegevused. Keskmine täistööajale taandatud töötajate arv kasvas 2012
soojuseks mõeldud kütuste hinnad. See aga on maailma pannud kiiremini mõtlema ja tegutsema alternatiivenergiate otsimisele, välja töötamisele. Nafta hinna kallinemine tõstab aga juba praegu ja tulevikus veelgi rohkem teenuste ja toodete hindu. Kahjuks ei jõua aga palgad hinnatõusule järele. Valitsuse üks prioriteetidest peaks olema leida võimalusi palkade kiiremaks tõusuks. 2010 aasta neljandas kvartalis oli Eesti keskmine brutokuupalk 814 eurot ehk 12735 krooni. Hea on tõdeda, et aastane tõus oli 3,9 protsenti aga teades, et keskmise palga tõstavad kõrgele vähemuses olevad kõrgepalgalised, siis ei saa neid numbreid väga reaalsena võtta. Samas on näha, et valitsus ei ole ikka päris õigeid samme teinud ja tehakse päris palju rumalusi. Hea näide on saastekvootide vastu 500 elektriauto toomine Eestisse. Ühest küljest mulle meeldib selle mõtte innovaatilisus, teisest küljest on see aga täiesti lõpuni mõtlemata
Kuna me juba teame, kuidas seda arvutatakse, siis kõik järgnev peaks olema loogiline. Tarbijahinnaindeksi muutuse suurimateks põhjusteks on toidu ja mittealkohoolsete jookide, elektri, soojusenergia, küte, mootorikütuse, bussipiletite ja teenuste hinna tõus või langus. Isegi vabaajategevused on kallinenud Tänu sellele on meil siin ka Eestis viimastel aastatatel THI kasvanud. Tarbijahinnaindeksi tõus võrreldes palga, toidu ja eluasemega Eesti keskmine brutokuupalk on olnud hindade kasvust kiirem. Kuidas? Olgu meil neli matkajat: THI, Toit, Eluase ja Keskmine Palk. Esimene rada on 11 aastat pikk (II kvartal 2001 II kvartal 2012). Et tempot mõista, olgu rada tähistatud skaalaga, mis algab 100-ga. Kohe esimesel aastal läheb Keskmine Palk ette (110) ja Eluase ei jää palju maha (109), Toit alustab aeglasemalt (105). Olgu järgmine vahefinis 6 aasta pärast (vahetult enne majanduskriisi kuristikku)
enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva. Rasedus- ja sünnituspuhkuse eest on õigus saada hüvitist ravikindlustuse seadusele kohaselt Isapuhkus – isal on õigus saada 10 päeva puhkust kahe kuu jooksul enne ja kahe kuu jooksul pärast arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem kui kolmekordne Eesti kesmine brutokuupalk. Lapsendaja puhkus – alla 10-aastase lapse lapsendajal on õigus saada 70 päeva puhkust alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast. Seda puhkust saavad kasutada mõlemad vanemad ning selle eest on õigus saada hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele Lapsehoolduspuhkus – kas emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, see õigus on ainult ühel isikul. Selle eest on õigus saada hüvitist.
Indeksi väärtus arvutatakse keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul ja töö tegemise keeldumise kuul kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärade suhtena. Indekseerimist ei kohaldata juhul, kui: töötasu on kollektiivlepingus kokku lepitud ning kui see on vähemalt sama suur kui töölepingus kokkulepitud töötasu; kehtiv töötasu on suurem kui Statistikaameti avaldatud viimase kvartali riigi keskmine brutokuupalk. Kui on vaja välja arvutada keskmine töötasu tööpäevatasu maksmiseks, siis toimitakse edasi järgmiselt: liidetakse arvessemineva ajavahemiku töötasud ning jagatakse need sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga, mida vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral TLS § 19 alusel (viibis puhkusel või haiguslehel vms). Kui töötaja kannab töö tegemisega seoses kulusid, tuleb
Ja järele jäänud rahaga mis on 140€-ga ei toida tervet pere ära. Seejärel hakkavad noored inimesed välja rändma, kas Soome või Austraaliase. Soomes saadakse ~3x paremat palka sama töö juures mis sa teed Eestis miinimum palgaga. Austraalias saad ka paremat palka kui Eestis, kuid paljud lähevad ka sinna, et seal on soe ilm. MEESTE JA NAISTE PALGAOOTUSED Statistikaameti 2014. aasta tööjõu-uuringu andmetel olid naised valmis uue töökoha vastu võtma, kui selle brutokuupalk oli keskmiselt 729 eurot, mehed aga 914 euro eest. Seega oli naiste ja meeste palgaootuse vaheline lõhe 20,3% (1). 6 Joonis 1. Palgaootus hõivestaatuse järgi 2014 aastal. Haridustaseme tõusuga suureneb reeglina ka palgasoov ning seda igati põhjendatult. Kuid kas naised ja mehed hindavad tööturul oma oskusi ning täiendavaid teadmisi ühtviisi (vt joonis 2)? Olenemata konkreetsest
(MTÜS) 8. Aktsiisimaks - kaudne maks, mida rakendatakse tarbimise reguleerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks. Aktsiisimaksuga on Eestis maksustatud alkohol, tubakas, mootorikütus. 9. Alampalk - ehk miinimumpalk ehk minimaalpalk ehk palga alammäär on madalaim palk, mida tööandja õiguslikult võib töötajale tema töö eest maksta. Miinimumpalk on kehtestatud seadusega ja kehtib enamikule täistööajaga töötajatele kogu riigis. Miinimumpalk on brutokuupalk, millest ei ole maha arvatud tulumaks ega sotsiaalkindlustusmaksed. Mahaarvamised on riigiti erinevad. Miinumpalga jaoks lepitakse enamikus riikides kokku kuupalga määr. 10. Ametiühing on isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks. Demokraatlikes riikides rajanevad ametiühingud enamasti demokraatlikel
Kõrged hoiuseintressid suunavad nõudmiseni deposiidid tähtajalistele arvetele. Baasintresside ja EURIBORi kiire langus toob leevendust vaid vanade laenude intressimaksetesse, kuna uute laenude riskimarginaalid on tõusnud oluliselt. Tööturg 2008. aasta IV kvartalis ulatus hõivatud inimeste arv 652 600 inimeseni, mis on 1200 võrra vähem kui samal ajal aasta tagasi. Tööpuuduse määr tõusis viimase kolme aasta kõrgeimale tasemele ulatudes 7,6%-ni. Keskmine brutokuupalk ulatus IV kvartalis 13 117 kroonini, mis on 6,9% rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Reaalpalk vähenes 1,3%. Küsimustik Küsisin viis küsimust viielt isikult vanuses 16-20. 1. Kuidas suhtute Eestis olevasse majandussüsteemi? Neli vastanut ütles, et neile meeldib Eestis olev majandussüsteem, kuna riik osaliselt hoiab silma peal ning kohati oskab ka suunata. Üks vastanu ei osanud kindlalt seisukohta võtta. 2
Tööjõukulu ja palk Statistikaameti kvartaliuuringu andmetel jätkus 2010. aastal alanud kesk- mise tööjõukulu kasv töötaja kohta kuus ka 2011. aastal (5,8%). 2010. ja 2011. aasta võrdluses suurenes tööjõukulu töötaja kohta kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (11,2%) ja vähenes ainult muudes teenindavates tegevustes (–5,2%). Võrreldes 2002. aastaga kasvas tööjõukulu töötaja kohta 2011. aastaks 2,1 korda. Tööjõukulu üks komponent on palgatöötaja brutokuupalk. Võrreldes 2002. aastaga kasvas keskmine brutopalk kümne aasta jooksul 2,1 korda. 2011. aastal tõusis aastakeskmine brutokuupalk 5,9% ja ületas ühtlasi seni kõrgeima 2008. aasta palgataseme. Enim tõusis keskmine brutopalk 2011. aastal kinnisvaraalases tegevuses (11,4%), mis oli aga tingitud madalast võrdlusbaasist: 2010. aastal langesid sellel tegevusalal palgad kõige enam. 2011. aastal langes keskmine brutopalk ainult muudes teenindavates tegevustes (–4,8%). 2011
13) Miinimumpalga mõiste ja areng Eestis Miinimumpalk, alampalk -- Eestis kasutatakse mõistet palga alammäär. Palga alammäär lepitakse kokku kahepoolsetel läbirääkimistel (ametiühing ja Tööandjate Liit) ning kinnitatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Töötasu alammäär on kehtestatud seadusega ning kehtib kohustuslikuna kõigile Eesti Vabariigis tegutsevatele tööandjatele ja täistööajaga töötajatele. Miinimumpalk on brutokuupalk, millest ei ole maha arvatud tulumaks ega sotsiaalkindlustusmaksed. 14) Loomulik (tasakaaluline) tööpuuduse määr Loomuliku tööpuuduse määr hinnang tööpuuduse määrale, mis valitseks majanduse tootmisressursside täielikul rakendamisel (ilma palgasurvete tekketa). RAHVUSVAHELINE MAJANDUS 1) Otsene ja kaudne vahetuskurss Rahvusvahelise kaubanduse toimimiseks peab olema võimalik ühe riigi valuuta konverteerimine teise selline vahetus toimub vahetuskursside põhjal.
hotelliteenindaja. PALK JA MUUD SOODUSTUSED Hotellide ja restoranide sektoris töötavatele kokkadele makstakse palka põhiliselt süsteemi põhipalk + tulemuspalk alusel. Üksikud ettevõtted maksavad töötajatele ainult põhipalka, kasutavad FIE või alltöövõttu, tasustavad töötajaid tükitöö alusel või projektipõhiselt. Samas võib ühel ettevõttel olla kasutusel mitu erinevat palgasüsteemi. Uuringuandmetel oli kokkade keskmine brutokuupalk hotellide ja restoranide sektoris 2003.a hinnanguliselt 4800-8400 krooni, lähiaastate aastaseks palgakasvuks prognoositakse 7-8%. Põhipalgaga kaasnevateks lisatasudeks enamasti koolitused, tasuta/soodsad lõunad, firma üritused ja ka ületunnitasu. Mõningad ettevõtted pakuvad oma töötajatele ametiautot ja lisapuhkust. Üksikute ettevõtete töötajatel on võimalik saada tänu ettevõttele soodsalt arstiabi. Mõnes ettevõtte pakub soodustusena töörõivaste tasuta puhastust.
teadmisi, ise lugeda ja ka aru saada; töötajate kaitse töösuhetes tööandja eest on oluliselt paranenud jne. Ainuke asi, mille peale ma olen mõelnud on isapuhkuse kestus. Vastavalt § 60 on isal õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk andmete alusel, mis Statistikaamet on avaldanud puhkuse kasutamise kvartalist arvates üle- eelmise kvartali kohta. Minu arust on seda nagu niiiiiiiiii vähe – ainult kümme päeva ja ülejäänud aja peab naine lapsega üksi kodus passima. See aeg võiks ju ikkagi pikem olla – no vähemalt mingi 1 kuu, sest kui perre sünnib laps, siis muutub ju nii palju ning ma usun, et mõlemal vanemal kulub kohanemiseks aega ja kindlasti tahaks isa ka rohkem lapsega olla tema esimesel elukuul.
1) on töötasu kollektiivlepingus kokku lepitud. Sellisel juhul kasutatakse kollektiivlepingus kokku lepitud töötasu, välja arvatud, kui töölepingus kokku lepitud töötasu on keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul suurem kollektiivlepingus kokku lepitud töötasust; 2) kehtiv töötasu on suurem kui Statistikaameti avaldatud viimase kvartali riigi keskmine brutokuupalk. Sellisel juhul kasutatakse keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtivat töötasu. Kuidas leida: puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuud Alates 1. jaanuarist 2012 loetakse puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuuks alati seda kuud, kuhu langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust. haigushüvitise vajaduse tekke kuud Töötajale neljandast haiguspäevast haigustasu arvutamise korral tuleb tööandjal
7.1. andmed) [6] 63,1 57,4 55,2 59,1 60,8 62,1 63 65,2 65,6 67,5 15-74-aastaste töötuse määr (%; Tööjõu-uuringu 7.2. andmed) [6] 5,5 13,5 16,7 12,3 10 8,6 7,4 6,2 6,8 5,8 825, 783, 792, 122 7.3. Keskmine brutokuupalk (eur) [7] 2 8 3 839 887 949 1005 1065 1146 1 278, 301, 304, 305, 312, 327, 345, 365, 385, 404, 7.4. Keskmine vanaduspension (eur) 4 4 5 1 9 4 1 6 6 8 8 Valitsemissektori eelarve 8.1
Kroons 20 000 Ostetud-müüdud korteriomandi 18 000 ruutmeetri keskmine hind Average purchase-sale price per 16 000 square metre of dwelling 14 000 12 000 10 000 Keskmine brutokuupalk 8 000 Average monthly gross wag 6 000 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009, esimene poolaasta 2009, first half-year
antakse koos põhipuhkusega lisapuhkus samuti täies ulatuses. Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele ja antakse sellega koos või poolte kokkuleppel muul ajal. Erinevatel alustel antavad lisapuhkused liidetakse. C) Isal on õigus saada ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi 10 tööpäeva isapuhkust. Selle puhkuse eest makstakse puhkusetasu töötaja keskmise palga alusel, kuid mitte rohkem kui kolmekordse Eesti keskmise brutokuupalk puhkuse kasutamise kuu eelmisele kvartalile eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel. Isapuhkuse eest makstakse tasu vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001.a määrusele, mille kohaselt maksab puhkusetasu töötajale välja tööandja, kellel on õigus nõuda vastava summa kompenseerimist riigieelarve vahenditest oma asukohajärgse pensioniameti kaudu. Isal on õigus saada ema rasedus- ja
8 FINANTSPLAAN JA FINANTSPROGNOOSID Töötajate arv 2015-2017 Töötajad 2015 2016 2017 Juhataja 1 1 1 Raamatupidaja/assistant 1 1 2 Veebiturundusspetsialist 1 1 1 Veebidisiner 1 2 4 Värbamiskonsultant 1 2 4 5 7 12 Keskmine brutokuupalk (EUR) Töötajad 2015 2016 2017 Juhataja 1000 1100 1200 Raamatupidaja/assistant 800 900 1000 Veebiturundusspetsialist 800 900 1000 Veebidisiner 800 900 1000 Värbamiskonsultant 800 900 1000 16 Tööjõukulud (EUR) 2015-2017 2015 2016 2017
· saamata palk (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse kuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis; · saamata puhkusetasu (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis; · töölepingu lõpetamise hüvitust (enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse kuni töötaja kahe kuu brutotöötasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis. Hagita asjad pankrotimenetluses TsMS § 475. (1) Hagita asjad on: 1) maksekäsu kiirmenetlus;
Põhjendage oma seisukohta. (1 p). mõlemad tegelased on asjaosalised süüasjas 4. Ühes koolis oli elu korduvate pommiähvardustega häiritud. Direktor kaalus otsust, et iga luhtaläinud koolipäev tuleks tasa teha puhkepäevade arvelt. Kuidas hinnata direktori ettepanekut? Põhjendage oma seisukohta. (1 p) õiglane ei oleks karistada lisatööga kõiki õpilasi kui see ei ole nende vabatahtlik soov Ül 9. Töötasu ja maksud Töötaja Lembit Lepa brutokuupalk kroonides. Täitke lüngad graafiku ja oma teadmiste abil. (10 p) Kõige suurem oli töötaja brutopalga kasv eelmise aastaga võrreldes 2001 .aastal. Kasv oli 400 krooni. Eesti Vabariigis maksavad kõik oma tuludelt 2011 a- 19 .. % tulumaksu. Sellist maksusüsteemi Nimetatakse Proportsionaalseks tulumaksuks. 2001.aastal oli maksuvaba miinimum 1000 krooni kuus. 2001. aastal sai Lembit Lepp netopalgana kuus 1444 krooni. Maksude kehtestamise õigus Eesti Vabariigis on Maksu ja Tolli ametil. L
otsuse hiljemalt 30. päeval avalduse vastuvõtmisesttöötukassa maksab hüvitise töötaja pangakontole hiljemalt 5. päeval hüvitise määramisest. 2. töötajatele hüvitatakse:- saamata jäänud töötasukuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka- saamata jäänud puhkusetasukuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk- saamata jäänud töölepingu ülesütlemise hüvitisedkuni töötaja kahe kuu keskmise brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk 3. ülejäänud ulatuses rahuldatakse töötajate nõuded pankrotimenetluse käigus :esmalt tasutakse pankrotimenetlusega seotud väljamaksedseejärel rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes:1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded2)
TLS § 68 28. Vanemate puhkused lapse sündimisel v lapsendamisel Naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva TLS § 59 lg 1 Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk andmete alusel, mis Statistikaamet on avaldanud puhkuse kasutamise kvartalist arvates üle-eelmise kvartali kohta. TLS § 60 Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul. TLS § 62 lg 1 29. Õppepuhkused Töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras.Töötajal on õigus saada tasustamata puhkust
(6) Lõiget 5 ei kohaldata, kui keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul: 1) on töötasu kollektiivlepingus kokku lepitud. Sellisel juhul kasutatakse kollektiivlepingus kokkulepitud töötasu, välja arvatud, kui töölepingus kokkulepitud töötasu on keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul suurem kollektiivlepingus kokkulepitud töötasust; 2) kehtiv töötasu on suurem kui Statistikaameti avaldatud viimase kvartali riigi keskmine brutokuupalk. Sellisel juhul kasutatakse keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtivat töötasu. § 3. Keskmise töötasu arvutamine tööpäevatasu maksmisel (1) Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra,
2009. Dividendide sotsiaalmaksustamisest EL liikmesriikides. www.riigikogu.ee/doc.php?55380 (11.03.2010) Schaefer, P. The Seven Pitfalls of Business Failure. http://www.businessknowhow.com/Startup/business-failure.htm (11.02.2010) RIK... 2009 = Registrite ja infosüsteemide keskus. Äriregister ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste register põhitegevusalade kaupa, 1. november 2009. http://www.rik.ee/stat/9_11tg.phtml (11.12.2009) Statistika amet. Keskmine brutokuupalk põhitegvusala järgi (1992-2001). http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp? ma=PA91&ti=KESKMINE+BRUTOKUUPALK+P%D5HITEGEVUSALA+J%C4RGI+ %281992%2D2001%29&path=../Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastast atistika/&lang=2 (13.02.2010) 34 Tallinna Polütehnikum. Tulundusühistu. http://veronika.tpt.edu.ee/ettevotlusvormid/tulundushistu.html (11.12.2009) Tallinna Tehnikaülikool. 2006
L U U U Kokkulepitud töötasu töölepingus on 1200 eurot, kuid netotasu…. maksuvaba tulu 0.- maksuvaba tulu 500.- liitunud kogumispensioniga ei ole liitunud kogumispensioniga Netotasu erinevus … 925.44 119.20 …1044.64 KESKMINE BRUTOKUUPALK EESTIS 2008-2018 Allikas: Statistikaamet, 2019 Puhkuse liigid §55. Põhipuhkus §56. Alaealise põhipuhkus §57. Töövõimetuspensioni saava töötaja põhipuhkus §58. Haridus- ja teadustöötaja põhipuhkus §59. Rasedus- ja sünnituspuhkus §60. Isapuhkus §61. Lapsendaja puhkus §62. Lapsehoolduspuhkus §63. Lapsepuhkus §64. Tasustamata lapsepuhkus §67. Õppepuhkus PÕHIPUHKUS (1) §55. Põhipuhkus
rahapakkumine ja inflatsioon jne. 1 Majandusprotsesse uuritakse erinevas mastaabis MIKROÖKONOOMIKA MAKROÖKONOOMIKA 1) Kas minna ülikooli või tööle? 1) Kui palju on Eestis töötajaid kokku? Proovida teha mõlemat? Kui palju on töötuid? 2) Kui palju maksta palka kolledži 2) Milline on keskmine brutokuupalk valvurile? Eestis? Kas palgad on tõusnud? 3) Millise hinnaga müüa kohvikus 3) Milline on üldine hinnatase kohvi? majanduses? 3) Põhiprintsiipide ülevaade (7 tk, sh. tootmisvõimaluste kõver ning alternatiivkulu mõiste). + lahendatud ülesanded Printsiip 1: ressursid on napid/piiratud Hüviste (toodete ja teenuste) tootmine nõuab teatavate ressursside kasutamist. Inimesed rahuldavad oma vajadusi hüviste tarbimisega.
Täiendav lapsepuhkus liidetakse põhi- ja lisapuhkusele, samuti pikendatud põhipuhkusele ja antakse sellega koos või poolte kokkuleppel mõnel muul ajal samal tööaastal.Täiendavat lapsepuhkust ei anta, kui laps elab sotsiaalhoolekandeasutuses. Isapuhkus Isal on õigus saada ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi 10 tööpäeva isapuhkust, mille eest makstakse puhkusetasu tema keskmise palga alusel, kuid mitte rohkem kui kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk. Täiendav palgata lapsepuhkus Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma täiendavat palgata lapsepuhkust: 1) kuni 14-aastast last kasvatavale lapsevanemale, samuti eestkostjale või hooldajale, kellega on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping; 2) kuni 18-aastast puudega last kasvatavale lapsevanemale, samuti eestkostjale või hooldajale. Täiendavat palgata lapsepuhkust antakse kuni 14 kalendripäeva tööaasta kestel poolte kokkuleppega määratud ajal. Palgata puhkus.
otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida. Tööjõukulud: Tööjõukulud = palgakulud + sotsiaalmaksud + töötuskindlustus. Raamatupidamislik: põhipalk, tulemustasud, sotsiaalmaksud, töötuskindlustus, pensionikulu. Sisuline: töövahendid, kulumaterjal, komandeeringukulud, sidekulud, koolituskulud, kindlustus, autokompensatsioon, toetused, magnetkaart, võtmed jms. Palgamõisted: Brutokuupalk - sisaldab kahte liiki tasusid koos kohustuslike maksetega (tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kohustatud isiku kohustusliku kogumispensioni makse) ● Tasu töötatud aja eest: ajatöö- ja tükitööpalk, lisatasu ületundide, öötöö, puhkepäevadel ning tervisekahjulikes tingimustes töötamise eest, kvalifikatsioonitasu jt makstavad lisatasud ja preemiad, mille arvestamise aluseks on töötatud aeg.
selle sissenõutavaks muutumise Lapsepuhkused Tasulised lapsepuhkused • Rasedus- ja sünnituspuhkus- 140 kalendripäeva • Isapuhkus ( TLS § 60) • Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk andmete alusel, mis Statistikaamet on avaldanud puhkuse kasutamise kvartalist arvates üle-eelmise kvartali kohta. • Lapsendaja puhkus- 70 kalendripäeva lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast. • TLS § 65. • (1) Eestkostjal ja isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping, on õigus saada käesolevas jaos ettenähtud lapsehoolduspuhkust, lapsepuhkust ja tasustamata lapsepuhkust. • (2) Lapse tegelikul hooldajal on õigus
Kui naine hakkab kasutama rasedus- ja sünnituspuhkust vähem kui 30 päeva enne arsti eeldatavat sünnituse tähtpäeva, lüheneb rasedus- sünnituspuhkus vastava ajavahemiku võrra. Hüvitist on õigus saada ravikindlustuse seaduse kohaselt. Isapuhkus: Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne sünnitust ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise palga alusel, kuid mitte rohkem, kui kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk, mis Statistikaamet on avaldanud puhkuse kasutamise kvartalist arvates üle-eelmise kvartali kohta. 39. Lapsehoolduspuhkus. Lapsendaja puhkus Lapsendaja puhkus: Alla 10-aastase lapse lapsendajal on õigus saada lapsendaja puhkust 70 kalendripäeva, lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates, vastavalt ravikindlustuse seadusele. Lapsehoolduspuhkus: Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse
· Kui naine kasutab puhkust vähem kui 30 päeva enne eeldatavat sünnituse tähtaega, lüheneb puhkus vastava ajavahemiku võrra. · Puhkuse aja eest maksab hüvitist haigekassa (100% töötasust). Isapuhkus · Isal on õigus saada kokku 10 tööpäeva 2 kuu jooksul enne eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja 2 kuu jooksul pärast lapse sündi. · Tasutakse isa keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk andmete alusel, mis Statistikaamet on avaldanud puhkuse kasutamise kvartalist arvates üle- eelmise kvartali kohta. Lapsehoolduspuhkus · Antakse: lapse emale või isale kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, lapse tegelikule hooldajale, eestkostjale ja isikule, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping. · Korraga saab kasutada üks isik. · Võib kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal.
Hüvitise maksmine töötukassast: töötukassa vastavat sihtfondi finantseerivad tööandjad töötajatele hüvitatakse: - saamata jäänud töötasu kuni töötaja 3 viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui 3 Eesti keskmist brutokuupalka - saamata jäänud puhkusetasu kuni töötaja 1 kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1 Eesti keskmine brutokuupalk - saamata jäänud töölepingu ülesütlemise hüvitis kuni töötaja 2 kuu keskmise brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui 1 Eesti keskmine brutokuupalk 21 Hüvitise taotlemiseks esitab haldur töötukassale avalduse. Töötukassa kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hiljemalt 30. päeval avalduse vastuvõtmisest. Töötukassa maksab hüvitise töötaja pangakontole hiljemalt 5
Kui naine hakkab kasutama rasedus- ja sünnituspuhkust vähem kui 30 päeva enne arsti eeldatavat sünnituse tähtpäeva, lüheneb rasedus- sünnituspuhkus vastava ajavahemiku võrra. Hüvitist on õigus saada ravikindlustuse seaduse kohaselt. Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne sünnitust ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise palga alusel, kuid mitte rohkem, kui kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk, mis Statistikaamet on avaldanud puhkuse kasutamise kvartalist arvates üle-eelmise kvartali kohta. 39.Lapsehoolduspuhkus Lapsendaja puhkus Alla 10-aastase lapse lapsendajal on õigus saada lapsendaja puhkust 70 kalendripäeva, lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates, vastavalt ravikindlustuse seadusele. Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ja seda on õigus korraga kasutada ühel isikul.
tuleneb KrMS-st ja EIÕK-st. Kannatanu peab tõendama, mis asjaoludel on talle mittevaraline kahju tekitatud. Süüteomenetluse ebamõistliku pikkuse puhul eeldatakse SKHS alusel mittevaralise kahju tekkimist. Üldjuhul on mittevaralise kahju täpne ulatus subjektiivne ja sõltub konkreetsest isikust ja juhtumi asjaoludest, aga ebamõistliku menetlusaja korral on mittevaralise kahju hüvitis iga viivitatud aasta eest nõude esitamise kuule eelnenud keskmine brutokuupalk. Nõude esitamise alused: Kriminaalmenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamisel kohaldatakse SKHS-i, kui SKHS veel sel ajal ei kehtinud, kohaldatakse seda tagasiulatuvalt. Nõue SKHS alusel tuleb esitada rikkunud organile (nt prokuratuurile), v.a siis, kui halduskohus on kahju hüvitamise kaebuse juba ise menetlusse võtnud. SKHS § 5: kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1
Leida, mitu protsenti moodustavad püsikulud kogukuludest, kui a) tootmismaht on 200 ühikut; b) tootmismaht on 500 ühikut. VASTUSED 4-1 a) 63; b) 8,13; c) 9,75. 4-2 a) 80%; b) 26,7%; c) 3,6%. 4-3 a) 138,9; b) 5769,25; c) 606,05. 4-4 84. 4-5 78%. 4-6 74,1% ja 25,9%. 4-7 a) 30%; b) 23,1%. 4-8 a) 14,3%; b) 16,7%. 4-9 32 000. 4-10 a) 7,7%; b) 3,2%. 4.2 Protsentuaalne kasvamine ja kahanemine Näide 4-4 Protsentuaalne kasv 2006. aasta I kvartalil oli Eesti keskmine brutokuupalk 8591 kr. Aastaga kasvas keskmine palk 20,15%. Kui suur oli keskmine brutokuupalk 2007. aasta I kvartalil? Lahendus 1: 8591 + 20,15% × 8591 = 8591 + 0,2015 × 8591 = 8591 + 1731 = 10 322 Lahendus 2: 8591 + 20,15% × 8591 = 8591 (1 + 0,2015) = 8591 × 1,2015 = 10 322 Vastus: 2007. aasta I kvartali keskmine brutokuupalk oli 10 322 kr. ÜLESANDED Ülesanne 4-11 Arve maksetähtaja ületamisel tuleb maksta viivist 0,1% summast S iga hilinemispäeva eest.
alaealisel või töövõimetuspensioni saaval isikul ja 56 päeva haridustöötajal. • Naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 päeva.; • Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk andmete alusel, mis Statistikaamet on avaldanud puhkuse kasutamise kvartalist arvates üle-eelmise kvartali kohta; • Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul. Lisapuhkust seadus ette ei näe. Puhkuse ajakava koostatakse hiljemalt I kvartali jooksul. Puhkusetasu (TLS § 70)
Hüvitise maksmine töötukassast: • töötukassa vastavat sihtfondi finantseerivad tööandjad Töötajatele hüvitatakse: • saamata jäänud töötasu kuni töötaja 3 viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui 3 Eesti keskmist brutokuupalka • saamata jäänud puhkusetasu kuni töötaja 1 kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1 Eesti keskmine brutokuupalk • saamata jäänud töölepingu ülesütlemise hüvitis kuni töötaja 2 kuu keskmise brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui 1 Eesti keskmine brutokuupalk • hüvitise taotlemiseks esitab haldur töötukassale avalduse • töötukassa kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hiljemalt 30. päeval avalduse vastuvõtmisest • töötukassa maksab hüvitise töötaja pangakontole hiljemalt 5
sünnituspuhkus vastava ajavahemiku võrra. Rasedus- ja sünnituspuhkuse eest on õigus saada hüvitist ravikindlustuse seadusele kohaselt. *ISAPUHKUS- Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk. *LAPSENDAJA PUHKUS-Alla 10-aastase lapse lapsendajal on õigus saada lapsendaja puhkust 70 kalendripäeva lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Selle aja eest on õigus saada hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele. *LAPSEHOOLDUSPUHKUS-Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul. Teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette. Õigus kasutada ühes osas
viieaastase vangistuse, ei ole õigust tegevteenistuspensionile. sikul, kellel on tuvastatud kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiv töövõimetus, tekib õigus töövõimetuspensionile. Töövõimetuspensioni suuruse arvutamise aluseks on teenistusülesannete täitmisest põhjustatud töövõime kaotuse ulatus ja viimane Statistikaameti avaldatud pooleteisekordne keskmine brutokuupalk kalendriaastas, mis oli avaldatud päevaks, millest alates töövõimetuspension määrati. Töövõimetuspensioni suuruseks on: 1) töövõime kaotuse korral 100 protsenti 80 protsenti KVTS § 209 lõikes 3 nimetatud summast; 2) töövõime kaotuse korral 5090 protsenti 60 protsenti KVTS § 209 lõikes 3 nimetatud summast; 3) töövõime kaotuse korral 1040 protsenti 40 protsenti KVTS § 209 lõikes 3 nimetatud summast.
annaabi.ee 
