Janeli Põder RP14 Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? § 1 Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? § 2 Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? § 3 Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole
Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Lisaks maksustatakse tulumaksuga ka füüsilisele isikule tehtud erisoodustused, residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse jaotatud kasum, tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulud ja väljamaksed. Samuti maksustatakse tulumaksuga mitteresidendi tehtud erisoodustused, mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond, aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Samuti füüsilisest isikus...
JI juriidiline isik KM käibemaks KMD käibedeklaratsioon KMK käibemaksukohustuslane KMS Käibemaksuseadus KOV kohalik omavalitsusüksus KPM kogumispensionimakse MKS Maksukorralduse seadus RT Riigi Teataja SM sotsiaalmaks SMS Sotsiaalmaksuseadus TKM töötuskindlustusmakse TLS Eesti Vabariigi töölepingu seaduse TM tulumaks TMS Tulumaksuseadus TSD tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon VD kauba ühendusesisese käibe aruanne VV Vabariigi Valitsus 4 SISSEJUHATUS ''Usk, et üksikisiku tulumaks on kõige õiglasem maks tuleneb veendumusest, et see on kõige paremini kooskõlas inimese võimega maksta maksu
3 2.0625 26.8125 Kokku 15.30 9.56 124.31 Viide: Sotsiaalmaksuseadus § 2 lg 7. RT I 2000, 102, 675 (viimati vaadatud 04.04.2017) olm pakki teed kogusummas 5 € ning 100 Firma maksis seaduse alusel määratud trahvi 700 € ja sunniraha 550 €. Kas või siis kuidas maksustatakse? Trahv Sunniraha Summa 700 550 Tulumaks 175 137.5 kokku 875 687.5 Viide: Tulumaksuseadus § 34 lg 3. RT I 1999, 101, 903 (viimati vaadatud 04.04.2017) s maksustatakse? Firma poolt kingiti äripartneriks oleva firma juhatuse esimehele sünnipäevaks fotoaparaat. Ostuarve vastab nõuetele. Fotoaparaadi maksumus 300 €. Arve tasutud. Kas või siis kuidas maksustatakse? Fotoaparaadi maksumus 300 TM 75 Kokku 375 Viide: Tulumaksuseadus § 49 lg 1
Tava ei saa muuta seadust. • Millisest seadusest leiad testamendi mõiste? * Pärimisseadus. • Olete midagi kuulnud „emapalgast“ – milline õigusakt reguleerib ja mis on selle toetuse korrektne nimetus? * Vanemahüvitise seadus. • Loetle Eestis kehtivaid maksuseadusi (vähemalt 3)! Kas krediidiasutuste seadus reguleerib tellerite töötingimusi pangas? Kas Eesti Pank on kr.asutus (viita õigusaktile, sättele). * Riigilõivuseadus, tulumaksuseadus, käibemaksuseadus. Seadus reguleerib krediidiasutuse asutamist, tegevust, lõpetamist, vastutust ning järelevalve teostamist krediidiasutuse üle. Eesti Panga seadus.
Intressi 1 L. Lehis “Maksuõigus” Juura 2009, lk 193 arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maks pidi olema makstud, kuni päevani, mil makse sooritati, kaasaarvatud viimane päev. Intress laekub koguulatuses riigile.2 Kui maksukohuslane väldib intressi maksmist, siis esitab maksuhaldur intressinõude, mis sisaldab viivitatud päevade arvu, intressimäära, tasumisele kuuluv intressisummat ja tasumise tähtaega. Tähtaeg ei tohi olla lühem, kui 10 päeva. Kuna tulumaksuseadus sätestab, et maksuintress on ettevõtlusega mitteseotud kulu, siis ettevõtja ei saa tasutud intresse oma ettevõtlustulust maha arvestada.3 1.2. MAKSUKOHUSLASELE MAKSTAV INTRESS MKS §116 sätestab, et kui maksuhalduri koostatud haldusakti alusel on maksukohuslane tasunud rohkem makse, kui oleks pidanud maksma vastavalt maksuseadusele, siis on maksuhaldur kohustatud arvestama enammakstud summalt 2 Maksukorralduse seadus, jõustunud 20.02.2002, RT I 2002, 26, 150 ... 23.12
[6] Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord, 2. peatükk, § 6 [7] Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord, 3. peatükk, § 10 [8] Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord, 3. peatükk, § 9 [9] Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord, 3. peatükk, § 12 [10] Tulumaksuseadus, 3. peatükk, §13 [11] Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord, 2. peatükk, § 9 [12] Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord, 3. peatükk, § 14 7 Kasutatud kirjandus Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord · https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1053241 Töölepinguseadus
Füüsilisest isikust ettevõtja jaoks on maksustamise ja arvepidamise juures peamine küsimus nimelt see, mida ja kui palju saab/võib ta ettevõtluse kuludesse kanda. See on tõsine küsimus, sest kulu vähendab ju makse. Kuna seaduses on selle kohta väga vähe kirja pandud ja täiendavaid juhiseid välja antud ei ole ning ilmselt seda ei tehtagi, liigub ringi igasuguseid jutte selle kohta, mida kõike on kuludesse kantud ja arvamusi, mida kõike Eestis teha ei saa . Tulumaksuseadus paragrahv 32. Ettevõtluse kulud: (1) Maksumaksja ettevõtlustulust võib maha arvata kõik maksustamiseperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud. (2) Kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuulva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seoses ettevõtlusega on selgelt
Peamised kohalikku omavalitsust puudutavad punktid on §2, mis määratleb valla- ja linnaeelarve sisu ning paragrahvid 5 ja 5, mis määratlevad eelarve kulud ja tulud. - Kohalike maksude seadus Sätestab kohalikud maksud, nende kehtestamise korra ja esitatavad nõuded. Olulisemad punktid on §2, mis määrab kohalike maksude kehtestamise korra ja §3, millega reguleeritakse kohalike maksude kogumist. - Tulumaksuseadus Kõige olulisem punkt on §2 lõige 2, mis määrab tulumaksu maksjaks kohaliku omavalitsusüksuse asutuse, kes teeb maksustavaid erisoodustusi. - Riigieelarveseadus Peamine punkt on §9, mis määrab riigieelarve suhted kohalike omavalitsusüksuste eelarvetega. - Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus Sätestab Eesti territooriumi haldusjaotuse, haldusterritoriaalse korralduse muutmise ja haldusüksuste piiride
Lähetuse õiguslik korraldus Töölepingu seaduse kohaselt on töölähetus see, kui tööandja saadab töötaja täitma tööülesandeid väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Avaliku teenistuja saadab lähetusse ministeeriumis kantsler ja muus ametiasutuses ametiasutuse juht või nende poolt volitatud isik. Välislähetusesks nimetatakse teenistuja saatmist välisriiki. Eesti Vabariigi välisesinduse teenistuja (välja arvatud välisesinduse juht) lähetatakse välisesinduse juhi korralduse alusel. Erialadiplomaat ja koosseisuväline haldusteenistuja lähetatakse lähetajaministeeriumi kirjalikul nõusolekul välisesinduse juhi korralduse alusel Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui ei ole kokku leppitud pikemat tähtaega. Töölähetusse ei või saata rasedat ning töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last ilma tema nõusolekuta. Samuti võib alaea...
kasumiaruande kirjetel 10.1.13 Mai Takkis 18 Raamatupidamise vastavus seadustele RPS Palgaseadus § 6 majandustehingute Palga arvutamine ja maksmine dokumenteerimine ja Palgast kinnipidamised kirjendamine § 7 algdokument Puhkuseseadus §9 Raamatupidamisregistrid Puhkusetasu arvutamine (raamatupidamislausendi Tulumaksuseadus vormistamine) Füüsilise isiku tulumaks § 11 Raamatupidamise sise eeskiri Erisoodustuste tulumaks § 10 parandused Sotsiaalmaksu seadus §12 dokumentide säilitamine Sotsiaalmaksu arvestamine 10.1.13 Mai Takkis 19 Sisekontrolli üldpõhimõtted Raamatupidamise korraldamisel oleks mõttekas jälgida sisekontrolli üldpõhimõtteid: Tööülesannete jaotus selliselt, et:
kulud dokumendil märgitud summa ulatuses. Muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud hüvitatakse ministeeriumi kantsleri ja muu ametiasutuse juhi kehtestatud korras kulu tõendavate dokumentide alusel. Kasutatud allikad: Töölepingu seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13319829 Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord https://www.riigiteataja.ee/akt/13351709 Tulumaksuseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/119112010007 Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord https://www.riigiteataja.ee/akt/13351691
kajastab antud kuupäeva seisuga firma vara, kohustusi ja omakapitali. 22. Millised kasumiaruande skeemid on Eestis kasutusel, millist skeemi valida? Skeem 1 rühmitab kulud nende iseloomu järgi (tööjõukulud, amortisatsioon jne). Skeem 2 aga kulude funktsiooni järgi. 23. Millistest seadustest ja juhenditest tuleb lähtuda raamatupidamisarvestuses? Kes korraldab äriühingu raamatupidamist? Raamatupidamis Toimkonna Juhenditest, Raamatupidamisseadusest, Käibemaksuseadus, Tulumaksuseadus, Võlaõigusseadus, Töölepinguseadus, Äriseadus. Firmajuhid ja omanikud. 24. Mida kajastab ettevõtte kasumiaruanne? Kuidas on seotud kasumiaruanne bilansiga? Kasumiaruanne kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul. Kasumiaruanne on tihedalt seotud bilansiga, sest kasumiaruandes toimub bilansi ühe kirje “Aruandeperioodi kasum/kahjum” detailsem iseloomustamine. 25. Mis on raamatupidamise sise-eeskiri? Milleks on sise-eeskirja vaja, kuidas
tasuna. Palgamäär ja selle arvestamise alused määratakse kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel. Vastavalt kehtivale seadusandlusele arvestatakse palgast maha tulumaks, mis laekub riigile. Tulumaksu maksmise kohustus võib olla kas palga maksjal või palga saajal. Palga suuruse määramisel ja maksude arvestamisel, samuti töö tingimusi reguleerib riik tööseadusandlusega. Eestis reguleerib palga arvestamist palgaseadus ja tulumaksu arvestamist tulumaksuseadus. Miinimumpalk (ka alampalk) on rahasumma, millest vähem on töötajale seadusega keelatud maksta. Samuti kasutatakse riigist kehtestatud miinimumpalga summat erinevate trahvide ja lõivude arvestamisel Lisatasu on rahasumma, mida tööandja maksab töötajale täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest. Brutopalk – väljateenitud palk enne maksude maksmist. Netopalk- palk, mille inimene saab reaalselt kätte peale maksude maha minemist
jsp?id=13198475] Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord. 2009. eRT. [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13197685] Avaliku teenistuse seadus. 2010. eRT. [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13276914] Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord. 2009. eRT. [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13198275] Tulumaksuseadus. 2010. eRT. [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13340627] 10
Pariisi rahu Puerto Rico, Guami, Filipiinide ja Havai anekteerimine Morgani terasekorporatsiooni rajamine McKinley tapmine Theodore Roosvelti saamine USA presidendiks Vendade Wrightide õhulend Theodore Roosvelti valimine USA presidendiks Roosvelti lisandus (Monroe doktriinile) U. Sinclairi "Dzungel" Puhta vee ja ravimiseadus Raudtee veotariifide reguleerimise seadus William H. Tafti valimine USA presidendiks Woodrow Wilsoni valimne USA presidendiks Põhiseaduse 16. parandus (tulumaksuseadus) Põhiseaduse 17. parandus (seaatorite valimise seadus) Esimese maailmasõja algus Panama kanali ehituse lõpetamine Mustanahliste massiline siirdumine põhjaosariikidesse Piiramatu allveesõja kuulutamine Saksamaa poolt Usa astumine Esimesse maailmasõtta Wilsoni "14 punkti" Relvarahu, Esimese maailmasõja lõpp Põhiseaduse 18. parandus (keeluseadus) Versailles' rahuleping Verised rahutused (Chicagos jm) Põhiseaduse 19.parandus (naiste valimisõigus) Warren G
„Spordiliikumise alused“ SPORDI ÕIGUSKESKKOND JA SPORDIPOLIITIKA 1. Nimeta seadusi, mis reguleerivad Eestis sporti. (7) Eesti Spordiseadus Mittetulundusühingute seadus Kutseseadus Hasartmängumaksu seadus Eesti Kultuurkapitali seadus Riigieelarve seadus Tulumaksuseadus 2. Mis on Eesti Spordi Kongress? (millistele dokumentidele tugineb oma tegevuses? Kui sageli toimub?) Suurkoosolek, millel ei ole oma kindlat statuuti ega põhikirja ja millel on olnud oluline roll Eesti spordiliikumise arengus. Kongress on kutsutud kokku siis, kui tõesti on vaja midagi tähtsat ühiselt otsustada, võtta koos vastu edasise arengu põhisuunad või hinnata kriitiliselt saavutatut. 3. Mis on ja mida määratleb Eesti spordis Eesti Spordi Harta?
Maksukohustuslane! - mitte maksukohuslane Algdokument- 1)käibemaksuseaduses on kõige rangem 2)tulumaksuseadus 3)raamatupidamisseadus Maks- tuleneb ainult maksuseadusest Makse- ülejäänud kõik (kommunaal-, õppemakse!) · Maksude kogumise tehnoloogia Juriidiline isik- nende maksu kogumise tehnoloogia on detsentraliseeritud - st iga maksukohuslane peab ise korraldama maksuarvestuse, vajadusel esitama deklaratsioonid ja tähtaegselt tasuma maksu summa. Maksukohuslasel on aktiivne roll. Maksuhaldur on passiivses rollis, vaatab ainult üle.
riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna. Allikad: Ravikindlustuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015020 Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015075?leiaKehtiv#para619 Sotsiaalmaksuseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/119032015063 Tulumaksuseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015286 Töölepingu seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?leiaKehtiv Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015075?leiaKehtiv#para619 http://www.iuring.ee/kasundusleping-toovotuleping-ja-tooleping-kuidas-neid-lepinguid-eristada/ https://annaabi.ee/T%C3%B6%C3%B6-k%C3%A4sundus-ja-t%C3%B6%C3%B6v%C3%B5tulepingu-v%C3%B5rdlus-m145466.html http://www.cvkeskus.ee/career.php
· Usuline tolerants · Uute külade rajamine, soode · Austria pärilussõja tulemusel kuivendamine vallutati Sileesia · Kartulikasvatuse propageerimine · Uued õppeasutused · Teokoormiste ülempiir · Merkantilistlik majanduspoliitika Austrias Maria Theresia (1740-1780)- Panustas sõjaväele, tulumaksuseadus kõigile seisutele, luksuskaupadele tulumaks, rahvakoolide võrgu laienemine, sõjaväeakadeemia Therezianum, 1775 kaotati tollipiirid keisririigi ees, katoliku kiriku mõju vähenemine Joseph II (1780-1790)- Tolerantsuspatent (seadus ususallivuse kohta), usureformid, pärisorjuse kaotamine, ametlik keel saksa keel, provintside omavalitsuses kaotati. Venemaal Katariina II Lasi koostada üle Venemaalise seadustiku, vabastad aadlid maksudest, juhtis riiki
Samuti ei tule ettevõtluse peatamise ajal maksta tulu- ega sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Seni kuni ettevõtlust pole peatatud, säilivad FIE-le kõik maksuseadustes ettenähtud kohustused. Kui FIE tegevus on vastavalt maksukorralduse seadusele peatatud rohkem kui 12 kuud, loetakse vara(d), mille soetusmaksumuse on maksumaksja oma ettevõtlustulust maha 16 arvanud, isiklikku tarbimisse võetuks ja vara(de) turuhind lisatakse ettevõtlustulule (tulumaksuseadus § 36 lg 7). Ettevõtluse vara, mis oli ootel, et jätkata ettevõtlust, kuid 12 kuu möödumisel tegevus mingitel põhjustel ei jätkunud, siis on vara isiklikku tarbimisse võtmise hetk 12 kuu möödumisel arvates tegevuse peatamise algusest. Kui aga selline vara on antud kasutada teisele isikule (või võetud FIE enda kasutusse) enne 12 kuu möödumist peatamise algusest arvates, siis on isiklikku tarbimisse võtmise hetkeks ajahetk, kui vara anti ettevõtlusest välja teisele isikule
1) LA kohustused, mille suurus on teada 2) Hinnangulised kohustused 3) Potentsiaalsed kohustused.(ibid, lk 137) Enamiku bilansis kajastatavate lühiajaliste kohutuste suurus on teada. Nad on tekkinud kas majandusüksuse põhitegevuse või finantseerimistegevuse tulemusena. 4 Sellised lühiajalised kohustused põhinevad lepingutel näiteks tarnelepingud, töövõtulepingud, laenulepingud või seadustel käibemaksuseadus, tulumaksuseadus jne. Seetõttu on fikseeritud ka nende tasumise tähtaeg.(ibid, lk 137) 1.2 kajastamine bilansis Kohustusi näidatakse bilansis siis kui on tõenäoline, et olemasoleva kohustuse täitmise tulemuseks on majanduslike hüvesid sisaldav ressursside väljaminek ning kohustuste summa suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Samas kohustus maksta tellitud, kuid kätte saamata kauba eest bilansis harilikult kohustusena ei
2) sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks; 3) kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole ette nähtud seadusega 25. Mida tuleb teha,et luua spordiklubi ? 26. Millised on võimalused spordiklubi rahaliste vahendite suurendamiseks ? 27. Spordiseadus ettevõtlusest spordis · MTÜ JA SA SEADUS · ÄRISEADUSTIK · MAKSUKORRALDUSE SEADUS · TULUMAKSUSEADUS · SOTSIAALMAKSUSEADUS · KÄIBEMAKSUSEADUS · RAAMATUPIDAMISSAEDUS 28. Töölähetused ja nende maksustamine 29. Millises juriidilises vormis saab moodustada spordklubi ? MTÜ, OÜ, AS, UÜ 30. MTÜ üldkoosoleku ja juhatuse pädevused ? Mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekus võivad osaleda kõik mittetulundusühingu liikmed. Üldkoosoleku pädevusse kuulub: 1) põhikirja muutmine;
II Äriseadustik Reglementeerib ettevõtete asutamise, tegutsemise, jagunemise ja ümberkujundamise ning omakapitali ja tegevuse lõpetamise arvestuslikud küsimused erinevate ettevõtlusvormide tingimustes. III Võlaõigusseadus IV Maksukorralduse seadus Seadus määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. V Maksuseadused · tulumaksuseadus · käibemaksuseadus · sotsiaalmaksuseadus · töötuskindlustuse seadus muude riiklike maksude seadused - aktsiisimaks - hasartmängumaks - tollimaks VI Muud seadused - töölepingu seadus - palgaseadus - töö- ja puhkeaja seadus - puhkuseseadus - kogumispensionide seadus VII Määrused - töölähetuste hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord - isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise
Majanduspoliitilisest vaatevinklist võiks progressiivset tulumaksu õigustada ainult see, et ta kujutab endast majanduse automaatset stabilisaatorit. Eeldada võib siiski, et proportsionaalsest tulumaksust tulenev positiivne efekt majandusele on suurem kui automaatse stabilisaatori olemasolust tulenev efekt. Perioodil 1993-1999 on ettevõtete tulumaksu osakaal tulude struktuuris oluliselt vähenenud. Majanduskeskkonna tugevdamiseks rakendus Eestis alates 2000. aastast uus tulumaksuseadus, mis vabastas maksust ettevõtluse tulu, mida kasutatakse edaspidi ettevõtluses. Teoreetilises plaanis peaks antud fiskaalpoliitiline otsus stimuleerima investeeringuid, missugune aga on tema reaalne efekt majandusele, selgub teatava ajaperioodi möödudes. Nagu juba eespool märgiti, on riigieelarve üheks peamiseks tuluallikaks käibemaks. Käibemaksubaasi ühtlustamine Euroopa Liidu VI Direktiiviga eeldab, et Eesti maksustaks
2. Raamatupidamises kasutatav seadusandlus 1. Raamatupidamise seadus (kehtib alates 01.01.2003) Seaduse eesmärgiks on õiguslike aluste loomine ja põhinõuete kehtestamine vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. 2. Äriseadustik, vastu võetud 15.veebruaril 1995. a., jõustunud 1. septembrist 1995.a., muudatused-täiendused. 3. Maksukorralduse seadus. 4. Tulumaksuseadus. 5. Käibemaksuseadus. 6. Sotsiaalmaksuseadus. 7. Töötuskindlustuse seadus. 8. Muude riiklike maksude seadused (aktsiisimaks, tollimaks, hasartmängumaks). 9. Tööseadusandlus (palgaseadus, töö-ja puhkeaja seadus, puhkuseseadus) 10. Määrused. Näit. keskmise palga arvutamise kord; töölähetuste hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord. 11. Raamatupidamise Toimkonna juhendid- RTJ.
Maksusoodustuste süsteem peab olema läbimõeldud ja põhjendatud. Olemasolevate maksusoodustuste kaotamisel ei tohi kahjustada maksumaksjate õiguskindlust. 8 Rahvusvaheline maksustamine Eesti maksusüsteem peab toetama Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet. Käibemaksuseadus ja tollieeskirjad peavad soodustama kaupade eksporti, importi ja transiiti läbi Eesti. Tulumaksuseadus peab soodustama Eesti ettevõtjate investeeringuid välismaale ning välisinvesteeringuid Eestisse. EML peab vajalikuks Euroopa Liidu siseselt liikmesriikide omavahelise maksukonkurentsi säilimist. EML pooldab ühehäälsuse nõude säilitamist otseste maksude harmoneerimisel. EML pooldab Eesti juriidiliste isikute tulumaksusüsteemi säilitamist. Maksude haldamine Maksude haldamine ei tohi tekitada ülemääraseid kulusid maksuhaldurile ega maksumaksjale
Arno Paju on märkinud (1998: 18), et eluea pikenemine … Entsüklopeediale või sõnaraamatule viitamisel märgitakse teose nimi või lühend, ilmumisaasta ja – kui viidatakse märksõnale – siis lühend sub. Näide: Majanduse sisevastuolude erakordne teravnemine... (EE 1992 sub majanduskriis). Viidates normatiivaktidele, tuuakse ära viide akti konkreetsele sättele (paragrahv, lõige, punkt), lehekülje märkimine ei ole vajalik. Näide: Tulumaksuseadus, § 26 lg 2. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilasja nr II-2-781/1995 otsuse p 4. Viidates elektroonilistele allikatele, järgitakse samu viitamisreegleid, mis muudelegi allikatele viitamisel. Viites esitatakse autori perekonnanimi või asutuse, ettevõtte nimi, materjali kasutamise kuupäev ja lehekülje numbrid (kui on). Näide: … vastavalt rahandusministeeriumi suvisele majandus- ja eelarvetulude prognoosile (Rahandusministeerium, 30.07.2004) 3.4. Töös lisade esitamine
kinke- ja pärandimaks. 4. tublidusele ja edukusele põhinevad maksud tulumaks; sotsiaalmaks; käibemaks. Maksude arvestus * maksude arvestuses tuleb lähtuda RPseadusest, mis nõuab maksude arvestust tekkepõhiselt. (Majandustehingud kajastatakse sellel hetkel, kui tehing toimub, sõltumata raha liikumisest.) * maksuseadused võivad nõuda maksude arvestust ka kassapõhiselt, seega tekib maksuarvestuses 2x arvestus sõltuvalt, millised seadused arvestust reguleerivad. * tulumaksuseadus- tulumaksu tuleb arvestada, üle kanda, deklareerida töötasu väljamaksmise kuule järgneva kuu 10-ks kuupäevaks. 1 Hästi toimiva maksusüsteemi tunnused on: Riigi maksusüsteemi moodustavad kehtivad riiklikud ja kohalikud maksud ning nendes tekkivad maksusuhted. Maksusüsteemi kuuluvad maksuhaldurid, -kohustuslased ja nendevahelised suhted, mida reguleeritakse maksuseadustega.
Tulevikus näeme elatustaseme paranemist Eestis, seeläbi suureneb ka meie klientide arv. Loodame läbi toote tutvustamise leida omale uut klientuuri. Tahame tulevikus hakata AXBO äratuskella vahendama jaekaubandusettevõtetele. Maailma majnduses on madalseis, kuid arengutendetsid näitavad, et majanduse seis hakkab paranema ja seelläbi suureneb ka tarbimine. Turunduskeskkonna analüüs Makrokeskkond ehk kaugkeskkond Poliitilisi- Erinevad maksuseadused (tulumaksuseadus, käibemaksuseadus). Tööseadused - töötajate tööga seonduvad nõudmised. Majanduslike- Klientide maksevõime ehk kui on majanduses üldine madalseis, siis on ka klientidel eeldatavasti vähem raha, mistõttu võime kaotada kliente, sest klient otsustab mitte osta meie toodet. Üldine hinnatase- Konkurentidest madalam hinnatase. Varustaja hinnatase - kui varustaja tõstab meile müüdavate toodete hindu, siis kas suudame hoida oma toodete hindu samal tasemel, või peame neid tõstma
3. Soo, K., Lukk, M., Aisaar, M., Beilmann, M., Sammul, M., Tamm, G., Espenberg, K., Murakas, R., Arak, T., Aksen, M., Vahaste-Pruul., Kutsar, D. (2016) Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuring. Tallinn. Justiitsministeerium 4. Sootak, J. (1997) Kriminaalpoliitika. Tallinn. Tallinna Raamatutrükikoda 5. Eesti Vabariigi põhiseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002 6. Lapse õiguste konventsioon 7. Riiklike peretoetuste seadus 8. Tulumaksuseadus 9. Vanemahüvitise seadus 10. Vikipeedia 11. Kallas, K. 2016 Blogi http://www.sekretar.ee/uudised/2016/04/20/kaja-kallas- palgalohe-alged-on-vanemahuvitiste-susteemis 13
maksma ja kunagi, kui peab võibolla koondama on keskmise palga alusel arvutatud koondustasu ka suurem. Tööandja väldib kulusid, mis on omamoodi loomulik. 23 Kasutatud allikate loetelu Kasutatud kirjandus: 1. V. Toomas, ,,Erisoodustused näited ja kommetaarid", Tallinn 2005 2. K. Vahtra ,,Palgakäsiraamat 2007" Pandekt 2007 Kasutatud õigusaktid: 3. Tulumaksuseadus. 15.12.1999. RT I 1999, 101, 903; RT I 2006, 7, 41 4. Eesti Vabariigi Töölepingu seadus 15.04.1992- -RT 1992, 15/16, 241; RT I 2006, 31, 236. 5. Palgaseadus 26.01.1994- RT I 1994, 11, 154; RT I 2008, 56, 315 6. Maksukorralduse seadus 20.02.2002- RT I 2002, 26, 150; RT I 2008, 60, 331 7. Töötuskindlustuse seadus 13.06.2001- RT I 2001, 59, 359; RT I 2009, 11, 67 8. Sotsiaalmaksu seadus 13.12.2000.-RT I 2000, 102, 675; RT I 2008, 60, 331 9
muutmiseks, väikeehitise rajamiseks (kuni 60m2); esitab andmeid ehitusregistrile; määrab projekteerimistingimused; tagab avaliku ja üldkasutatava teede, haljastuse korrasolu. 15. Põhilised ehitusfirmade tegevust reguleerivad majandusseadused. Äriseadustik: riigi seaduste osa, mis puudutab ärindust (äriregister, FIE, AS, OÜ jne). RP seadus : RP korraldamine. maksukorralduse seadus : riigi maksusüsteem. käibemaksuseadus : maksustatakse maksustatav käive. tulumaksuseadus: maksustatakse maksumaksja tulu (palgatulu, ettevtlustulu, kasu vara vrandamisest, intressid, dividendid) sotsmaksu seadus. Sotsmaks - rahaline kohustus, mis on pandud maksumaksjale pensioni- ja ravikindlustuseks. lisaks tarbijakaitseseadus, toote ohutuse seadus, konkurentsiseadus, lõhkematerjali seadus, kemikaaliseadus, geograafilise tähise seadus, mõõteseadus. 16. Ehitusega seotud probleemistik ehitusseaduses. Ehseaduse ülesanne on luua õiguskord ning
korraldamiseks. II Äriseadustik, vastu võetud 15. veebr 1995. a, jõustunud 1. sept 1995. a, muudatused-täiendused. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 8 III Maksuseadusandlus - maksukorralduse seadus, mis määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. - tulumaksuseadus, - käibemaksuseadus, - sotsiaalmaksuseadus - muude riiklike maksude seadused (aktsiisimaks, hasartmängumaks, tollimaks) IV Tööseadusandlus - töölepingu seadus, - kollektiivlepingu seadus, - palgaseadus, - töö- ja puhkeaja seadus, - puhkuseseadus, - töökindlustusseadus jt. V Määrused - töölähetuse hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord
8. Maksukorralduse seadus. 20.02.2002.- RT I 2002, 26, 150, RT I 2008, 3, 21 9. Raamatupidamise seadus. 20.11.2002.a - RT I 2002, 102, 600, RT I 2007, 58, 380 10. Ravikindlustuse seadus 19.06.2002. a. - RT I 2002, 62, 377, RT I 2007, 24, 127 11. Riigikohtu Halduskolleegiumi kohtuotsus. 13. veebruar 2008. 3-3-1-90-07. (RTIII, 26.02.2008, 9, 66) http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12928036 06.03.2008 12. Sotsiaalmaksuseadus. 13.12.2000.-RT I 2000, 102, 675, RT I 2008, 8, 57 13. Tulumaksuseadus. 15.12.1999.-RT I 1999, 101, 903, RT I 2007, 44, 318 14. Varul. P., Kaljurand A. jt. 2005. Äriühingu juhtorganid. Tallinn: Äripäeva kirjastus 15. Võlaõigusseadus 26.09.2001.- RT I 2001, 81, 487, RT I 2007, 56, 375 16. Äriseadustik. 15.02.1995.- RT I 1995, 26-28, 355, RT I 2007, 67, 413 17. Maksu- ja Tolliamet. FIE Maksekohutused. http://www.emta.ee/index.php?id=30069#kaks 01.02.2012 18. Maksu- ja Tolliamet. Ettevõtluse tulud ja kulud. http://www.emta.ee/index.php?
numbrit. (7) Alates 2007. aasta 1. juulist on füüsilisele isikule, elamu või korteriühistule, kirikule või kogudusele, haiglat pidavale isikule või riigi, valla või linnaeelarvest finantseeritavale juriidilisele isikule või asutusele oma tarbeks müüdava soojusenergia ning füüsilisele isikule müüdava kütteturba, briketi, kivisöe või küttepuidu käibemaksumäär 18 protsenti. [RT I 2005, 68, 528 jõust. 1. 01. 2006; 1. 01. 2007] TULUMAKSUSEADUS Vastu võetud 15. 12. 1999. a seadusega (RT I 1999, 101, 903), jõustunud 1. 01. 2000. Muudetud ja täiendatud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 20. 05. 2004 ( RT I 2004, 45, 319) 27. 05. 2004 (muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. 05. 2004); osaliselt 1. 01. 2005, 1. 01. 2006, 1. 01. 2007;
Kerenski rahad, Judenitši rahad, Nõukogude Vene rahad, jne. ● 1920. aastate alguses algas majanduslik tõus. ○ Tõusis tööstusettevõtete arv; alustati tooraine ja masinate sissevedu; eksporditi metsamaterjali, paberit, pappi ja kartulit; viina müük kuulutati riigi monopoliks; 1920 võeti vastu tulumaksuseadus ● 10. oktoober 1919 toimus maareform; mõisnike maavaldused riigistati, loodi 56 000 asundustalu. ● Esimene nimede eestistamine ● 1922 sulges Venemaa oma piirid eesti kaupadele, mis tõi kaasa majanduslanguse ○ Rahandusministriks saab 1924. aastal Otto Strandman ○ Kärbiti riiklikke kulutusi ○ Piirati sissevedu ○ Suurendati eksporti
RTJ 9 Rendiarvestus RTJ 10 Tulu kajastamine RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine RTJ 12 Valitsusepoolne abi RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused RTJ 15 Vahearuanded RTJ 17 Teenuste kontsessioonikokkulepped III Maksukorralduse seadus Vastu võetud 20.02.2002. a IV Maksuseadused ja rakendusaktid, määrused tulumaksuseadus käibemaksuseadus sotsiaalmaksuseadus töötuskindlustuse seadus kogumispensionide seadus muude riiklike maksude seadused - aktsiisimaks - hasartmängumaks - tollimaks V Töölepingu seadus Vastu võetud 17. detsembril 2008. a VI Äriseadustik Vastu võetud 15.02.1995. VII Võlaõigusseadus Vastu võetud 26.09.2001. a TEKKEPÕHINE RAAMATUPIDAMINE Ettevõtte varad, kohustused, omakapital
Samuti ei tule ettevõtluse peatamise ajal maksta tulu- ega sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Seni kuni ettevõtlust pole peatatud, säilivad FIE-le kõik maksuseadustes ettenähtud kohustused. Kui FIE tegevus on vastavalt maksukorralduse seadusele peatatud rohkem kui 12 kuud, loetakse vara(d), mille soetusmaksumuse on maksumaksja oma ettevõtlustulust maha arvanud, isiklikku tarbimisse võetuks ja vara(de) turuhind lisatakse ettevõtlustulule (tulumaksuseadus § 36 lg 7). Ettevõtluse vara, mis oli ootel, et jätkata ettevõtlust, kuid 12 kuu möödumisel tegevus mingitel põhjustel ei jätkunud, siis on vara isiklikku tarbimisse võtmise hetk 12 kuu möödumisel arvates tegevuse peatamise algusest. Kui aga selline vara on antud kasutada teisele isikule (või võetud FIE enda kasutusse) enne 12 kuu möödumist peatamise algusest arvates, siis on isiklikku tarbimisse võtmise hetkeks ajahetk, kui vara anti ettevõtlusest välja teisele isikule
RTJ 9 Rendiarvestus RTJ 10 Tulu kajastamine RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine RTJ 12 Valitsusepoolne abi RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused RTJ 15 Vahearuanded RTJ 17 Teenuste kontsessioonikokkulepped III Maksukorralduse seadus Vastu võetud 20.02.2002. a IV Maksuseadused ja rakendusaktid, määrused tulumaksuseadus käibemaksuseadus sotsiaalmaksuseadus töötuskindlustuse seadus kogumispensionide seadus muude riiklike maksude seadused - aktsiisimaks - hasartmängumaks - tollimaks V Töölepingu seadus Vastu võetud 17. detsembril 2008. a VI Äriseadustik Vastu võetud 15.02.1995. VII Võlaõigusseadus Vastu võetud 26.09.2001. a TEKKEPÕHINE RAAMATUPIDAMINE Ettevõtte varad, kohustused, omakapital
Käibemaksusumma märgitakse kroonides. § 38. Käibemaksu tasumine ja käibemaksu laekumine (1) Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates. TULUMAKSUSEADUS: (Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 30.06.2010) § 1. Maksu objekt (1) Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. §2. Maksumaksja (1) Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksjaks on füüsiline isik ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu. (2) Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud tulumaksu maksjaks on füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis
abieluna või samasooliste lapsendamisõigusena, Eestis eraldi regulatsioon puudub. Õiguskantsleri 23.05.2011 märgukiri Justiitsministeeriumile: ,,kehtiv õiguslik raamistik ei taga piisavalt faktiliste elukaaslaste õiguste kaitset, mistõttu vajab sellekohane õiguslik regulatsioon täiendamist. Samasooliste isikute vaheline püsiv kooselu kuulub perekonnapõhiõiguse kaitsealasse, mistõttu on põhiseadusega vastuolus olukord, kus selline kooselu on õiguslikult reguleerimata". Tulumaksuseadus võimaldab kooselavatel abikaasadel tulumaksu maksta ühise tuludeklaratsiooni alusel, vabaabielus elavatele isikutele see ei laiene. Kooselupartnerid on teineteist vastastikku majanduslikult toetavad pereliikmed. Perekonna sissetuleku arvestamisel loetakse sissetuleku hulka ka vabaabielupartneri poolt sissetoodavad vahendid. Pärimisõigus: vabaabielupartneril seadusjärgset pärimisõigust ei ole, on võimalik teha testament. Üleelanud
· 20.november 1990 määrus nr 237 ,,Looduskasutuse maksustamise korra kohta" · 22.detsember 1990 määrus nr 261 ,,Juriidiliste isikute maamaksuga maksustamise kohta" (kehtis ainult 1991.aastal) · 25.september 1990 ,,Tegevusloamaksu seadus" · 25.septermber 1990 kehtestati EV Valitsuse määrusega nr 253 riigilõivu määrad. 1991.aasta jooksul võeti vastu ettevõtte tulumaksuseadus ja käibemaksu seadus ning 1992. Aastal aktsiismaksu seadused (alkoholi-, õlle , karusnaha- ja tubakaaktsiisid). Pidev maksusüsteemi täiustamine sundis tegema Maksukorralduses seaduses korduvalt muudatusi. Esimene kord (28.märtsil 1991.a) täpsustati maksude loetelu. Teine muudatus (23.apprillil 1992.a) täpsustas varjatud tulu kajastamise korda. Uute maksuseaduste rakendamine edenes üsnagi visalt ja 1992.aastal lisanud ,,maksukaruselli" veel ka ravikindlustusmaks
sõiduautoga seotud kulud DIVIDENDID tervise edendamise kulud Erisoodustus Kulude maksuvabad piirmäärad TASUVUSE ANALÜÜS ALTERNATIIVSED INVESTEERIMISVÕIMALUSED… JUHENDMATERJALID Äriseadustik (ÄS) Võlaõigusseadus (VÕS) Töölepingu seadus (TLS) Tulumaksuseadus (TuMS) Käibemaksuseadus (KMS) Sotsiaalmaksuseadus (SMS) Maksukorralduse seadus (MKS) Raamatupidamise seadus (RPS) Audiitortegevuse seadus (AudS) Töötuskindlustuse seadus (TKindlS) Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) Erinevad määrused MILLEST/KELLEST ME RÄÄGIME… Ettevõte, äriühing, osaühing, aktsiaselts, füüsilisest isikust ettevõtja, majandusüksus, ettevõtja, äri, firma, asutus, organisatsioon, raamatupidamiskohustuslane, maksukohustuslane,
· Kliendiefekt (clientele effect) Aktsiadividend (stock dividend). Lihtaktsiates makstav dividend, mille väljamaksmise korral ettevõtte finantsseisund ei muutu. Suureneb aktsiakapital ja aktsiate arv, jaotamata kasum väheneb passivas, aktiva jääb samaks. Põhimõtteliselt sarnane fondiemissioonile. Fondiemissioon, aktsiadividendide maksmine (stock dividends). Läbi fondiemissiooni muutub vaba omakapital (see, millest võib teha väljamakseid aktsionäridele) seotud omakapitaliks. NB! Tulumaksuseadus ei käsitle fondiemissiooni dividendide maksmisena, st. fondiemissiooni läbiviimisel ei tule maksta dividendide avansilist tulumaksu (s.o. 2007. aastal 22/78, 2008. aastal 21/79 ning alates 2009. aastast 20/80). Jääkdividendide teooria (residual dividend theory). Teooria, mis väidab, et väljamakstavad dividendid võrduvad kasumisummaga, mis jääb üle peale investeeringute finantseerimist. Dividendi kuupäev (ex-dividend)
avalikkuse ning otsustajate teadlikkust uutest probleemidest ning ühiskonna valukohtadest Avalik huvi ja avalikes huvides tegutsemine: · Avalikkuse seisukohast on olulised ühishüvised ehk sellised hüved, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadavad, nagu loodus, turvalisus, kultuur jne.; · Eesti seadustest viitavad avalikule huvile mh. Avaliku teenistuse seadus ja Tulumaksuseadus, · aga mõiste ise ei ole ühegi seadusega üheselt defineeritud; · Kuigi paljud mittetulundusühingud ja sihtasutused tegutsevad praktikas avalikes huvides, on nendest seni ainult väike osa lülitatud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud avalikes huvides tegutsevate tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja. MKM-i kaasamise hea tava · MKM konsulteerib õigusakte ja strateegilisi dokumente koostades KÕIGI
(IFRS - International Financial Reporting Standards) ning mõeldud keskmiste ja väike ettevõtete jaoks, kel puudub vajadus rakendada finantsaruannete koostamisel rahvusvahelisi standardeid täismahus. Sellisel juhul jälgitakse Eesti head raamatupidamisetava (RPS § 3 p7). Lisaks raamatupidamisseadusele ja RTJ-le peab raamatupidamiskohustuslane järgima teisi raamatupidamisega seotud seaduseid nagu äriseadustik, maksuseadused (maksekorralduse seadus, tulumaksuseadus, käibemaksuseadus, sotsiaalmaksuseadus jne.), tööseadusandlus ja määruseid. 7 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS 2.1 Ettevõtte varad Vara (RPS § 3 p 1) on raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus: 1. mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; 2. mis tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest
Alates 2004. a. 1. maist on füüsilisest isikust ettevõtjatel võimalik soovi korral ka käibemaksuarvestust kassapõhiselt pidada. See ei ole aga seotud üldise raamatupidamise meetodiga. Tuleb ainult vahet teha maksuarvestuse ja ettevõtja üldise raamatupidamise vahel. NB! Alates 2000. aastast peavad oma tulud ja kulud tuludeklaratsiooni täitmiseks kassapõhiselt kokku lööma ka need füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle raamatupidamine on tekkepõhine. Ka tulumaksuseadus esitab maksumaksja arvepidamisele omad nõuded. Tulumaksuseaduse § 36. Maksustatava tulu arvestamine (1) Füüsilise isiku poolt saadud tulu (sealhulgas ettevõtlustulu) võetakse tulumaksuga maksustamisel arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus. Maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised (sealhulgas ettevõtluse kulud) võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal need tasuti. Tasutud või kinnipeetud tulumaks võetakse arvesse
Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. (TuMS § 1 lg 1) 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Füüsiline isik (TuMS § 48), residendist juriidiline isik (TuMS §-d 49-52), mitteresident (TuMS § 53) 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? TuMS § 1 lg-s 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui TuMS-s ei ole sätestatud teisiti. (TuMS § 3 lg 1) TuMS § 1 lg-tes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. (TuMS § 3 lg 2) 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? Tulumaksumäär nii füüsilisel isikul kui ka ettevõttel on 20%. Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaksu maksavad ka mitteresidendi püsivad tegevuskohad ning eris...
TRADITSIOONILINE TULUMAKS: TULU: 1) tulu, mida ei maksustata; 2) tulu, mida maksustatakse (TuMS kasut ka väljendit ,,maksustatav tulu") mahaarvamised / = maksustatav tulu. Tulumaks allikamaks, maksu kinnipidamise kaudu kogutav. KAPITALIMAKS: Maksu subjekt: isik, kes saab tulu omandiõiguse alusel. Maksuobjekt: vara, renditulu ja litsentsitasud, intressid, dividendid, pensionikindlustuse väljamaksed, investeerimis-, pensionifondide osakud, tulu kinnisvara liigituse muutumisest Tulumaksuseadus: kehtiv alates 01.01.2000. TM OBJEKT JA MAKSUKOHUSTUSLANE EESTIS: Tulu- mahaarvamised füüsiline isik; erisoodustused tööandja; kingitused, annetused, vastuvõtukulud jaotatud kasum, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed residendist juriidiline isik k.a riigitulundusasutus nt RMK; mitteresidendi tulumaks mitteresident. MAKSUSTAMISPERIOOD: tulu- mahaarvamised kalendriaasta; muudel maksuobjektidel
annaabi.ee 
