................................................................................... 6 1.1.Tulumaks....................................................................................................................... 9 1.2.Töötukindlustus............................................................................................................ 10 1.3.Sotsiaalmaks............................................................................................................... 12 2.Erisoodustuste arvestamine ja kajastamine....................................................................... 14 2.1.Erisoodustuse andmise aeg......................................................................................... 16 2.2.Millised on kõige tavalisemad soodustused ettevõtetes?............................................. 16 3.Töötasu ja erisoodustuse võrdlus....................................................................................... 18 3.1.Kes on tööandja.....
TEEMAARENDUS: Kas ettevõte ei tohi käibemaksu tagasi küsida ning peab deklareerima ja maksma erisoodustuse tulumaksu kui ta teeb äripartneritele kingituse? JÄRELDUS: Ettevõte peab maksma erisoodustuse tulumaksu kui ettevõte teeb äripartneritele kingitusi. Erisoodustused maksustatakse tulumaksuga määras 21/79 ning sotsiaalmaksuga määras 33%. Ettevõte käibemaksu tagasi küsida ei tohi. PÕHJENDUSED: Ettevõtjale s.o tööandjale tulumaksuseaduse mõistes erisoodustuste maksustamise regulatsioon on toodud tulumaksuseaduse § 48 ning rahandusministri määruses nr 2, 13.01.2011. Täpsemalt võib lugeda selle kohta aadressil: http://www.emta.ee/index.php?id=30227
füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult Töötuskindlustusmaksu makstakse töötajale välja makstavalt palgalt ja seda arvestatakse kahes erinevas summas, millest ühte nimetatakse kindlustatu- ja teist tööandja töötuskindlustusmakseks. Maksmise kohustus on tööandjal. Tulumaksumäär on Eestis olnud pidevalt muutuv. Residendist füüsilise isiku puhul kuuluvad maksustamisele kõik sissetulekud (palgatulu, stipendium, pension, preemia, lotovõit) peale erisoodustuste, kingituste, dividendide. Nende pealt maksab tulumaksu juriidiline isik. Käibemaks on toote või teenuse lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Eestis on käibemaks riiklik maks, mida kogub Maksu- ja Tolliamet.
meeldejäävamaks teha. Kampaaniaid viidi läbi põhiliselt sotsiaalmeedia vahendusel ja välireklaamide kujul. Informatsiooni sai koguda Coffee In kodulehelt ja Facebookist. Kampaania oli hästi organiseeritud ja tekitas tarbijas huvitoote vastu. Kampaania juures meeldis see, et oli hästi läbimõeldud ja ajastatud. Kampaania reklaamid olid ka visuaalselt kenad. Hästi olid korraldatud erisoodustuste päevad. Ainuke asi mida teeksin teisiti on see, et võiks olla toodet reklaamiv või tutvustav reklaamivideo. Kasutatud materjal: http://coffeein.eu/en/kampaaniad/ https://www.facebook.com/coffeein.est/photos/a.158588370819873.34768.157195584292485 /1141795425832491/?type=3&theater https://www.facebook.com/coffeein.est/photos/a.158588370819873.34768.157195584292485 /1138170919528275/?type=3&theater
kaupu või osutab teenuseid pikema aja jooksul kui kuus kuud. Töötajaks loetakse ka töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavat või teenust osutavat füüsilist isikut. Tööandja kannab kõik erisoodustusega seotud maksukohustused. Erisoodustus maksustatakse võrdväärselt palgatuluga. Erinevused tekivad töötuskindlustuse ja kohustusliku kogumispensioni tõttu, kuna neid ei rakendata erisoodustuste suhtes. Erisoodustuste sotsiaalmaksu ei isikustata. Kuna saadud erisoodustust ei loeta inimese maksustatava tulu hulka, ei saa seda arvesse võtta ka keskmise palga, puhkusetasu, pensioni, ravikindlustushüvitise arvutamisel. Erisoodustuste hulka ei kuulu rahalised väljamaksed, mida tavaliselt loetakse töötasuks, juhtimis- või kontrollorgani liikme tasuks või tasuks müüdud kauba või osutatud teenuse eest. Samuti ei kuulu erisoodustuste hulka sellised füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, millelt
1. Erisoodustus on oma olemuselt saaja (tootaja) tulu, kuid erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuste tegija (tooandja) kohustus (tulumaksuseaduse (TuMS) § 2 lg 2 ja sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 7). 2. Tulumaksuseaduse §-de 2, 49 ja 53 kohaselt maksavad kingitustelt ja annetustelt tulumaksu residendist juriidilised isikud (sh avalik-oiguslikud isikud, erakonnad, MTU-d, SA-d jne) ning mitteresidendid, kellel on pusiv tegevuskoht. Kingitustelt ja annetustelt ei tasu tulumaksu kohaliku omavalitsus- ja riigiasutused.
Erisoodustuse maksustamisperiood on kalendrikuu ning eelneva kuu deklaratsioon tuleb esitada ning maks tasuda Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Erisoodustused on aastate lõikes muutunud: · Alates 2003.aastast kuni 2009.aastani oli erisoodustuse hinna ülempiiriks 2000 krooni, vastava arvestuse olemasolul ehk kui töötaja pidas sõidupäevikut. 2009.aastal kehtestati erisoodustuste hinna ülempiiriks 4000 krooni, mis praegusel ajal on 256 ühe töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutatud sõiduauto kohta. · Erisoodustuseks on ka laenu andmine töötajale laenuintressi alammäärast madalama intressiga. Sellisel juhul loetakse erisoodustuse hinnaks laenuintressi alammäära järgi arvutatud intressi summa ja laenulepingus ette nähtud intressimäära järgi tasumisele
tööandja on teinud oma töötajale seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast, st kulutus ei ole seotud tööandja ettevõtlusega. Erisoodustus peab olema rahaliselt hinnatav. Erisoodustus on oma olemuselt saaja (töötaja) tulu, kuid erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuste tegija (tööandja) kohustus. 3. Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses jätkuvalt pikema ajavahemiku jooksul (tavaliselt rohkem kui üks aasta). Nt. firma auto, kinnisvara, kallid instrumendid põhivara. 4. Investeerija on üksik- või juriidiline isik, kelle tulud ületavad mingil ajavahemikul tema jooksvaid kulusid ning kes annab laenulepingu alusel raha kasutada teisele lepingupoolele.
9.Töötajale laenu andmine ettevõttest alla EV Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud baasintressi (2 %), juhatuse liikmele osaühing laenata ei või (Äriseadus).Töötaja võib laenata ettevõttesse, kuid tagasi makstava laenuga kaasnev intress ei või olla suurem kui EV Rahandusministeeriumi baasintress. 10.Töötaja vabahariduskoolitus.Koolituse tasumine, mis ei ole seotud töötaja ametiga, on erisoodustus Töötajatele tehtud erisoodustused tuleb deklareerida erisoodustuste alla kuuluvate summade väljamaksmisele või tegemisele järgneval kuu 10.ndaks kuupäevaks TSD vormil lisa 4. Samaks kuupäevaks tuleb teha Maksu- ja Tolliametile ka ülekanne. FIE ei tohi erisoodustusteks tehtavaid kulutusi enne tuludest maha arvata kui ka erisoodustuse maksud on tegelikult üle kantud. Erisoodustuse summalt tuleb arvutada : 1) erisoodustuse tulumaks ( 21/79 ) D- Mitmesugused tegevuskulud (kasumiaruanne sk, 1. D-Üldhalduskulud (kasumiaruanne sk,2)
tulust maksustamisperioodil maha arvata täiendavalt maha arvata kuni- 12000 , 45 000=2877eurot krooni lk 3 9 Erisoodustus on töötajale eluasemekulude täielik või osaline katmine-ei 10 Erisoodustus- on töötajale, samuti töötaja abikaasale, vanemale või lapsele laenu andmine rahandusministri poolt kehtestatud alammäärast(.......3%st) madalama intressiga 11 Erisoodustuste hulka kuuluvad rahalised väljamaksed mida loetakse palgaks, litasuks-ei 12 Erisooduste sotsiaalmaks isikutatakse- ei, lk 8(juriidiline isik) 13 Tööandja võib päevaraha määra vähendada kuni ...70....%,kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine- lk3 14 Kui juriidiline isik teeb kingituse või annetuse VV nimekirja kandmata
seadustele RPS Palgaseadus § 6 majandustehingute Palga arvutamine ja maksmine dokumenteerimine ja Palgast kinnipidamised kirjendamine § 7 algdokument Puhkuseseadus §9 Raamatupidamisregistrid Puhkusetasu arvutamine (raamatupidamislausendi Tulumaksuseadus vormistamine) Füüsilise isiku tulumaks § 11 Raamatupidamise sise eeskiri Erisoodustuste tulumaks § 10 parandused Sotsiaalmaksu seadus §12 dokumentide säilitamine Sotsiaalmaksu arvestamine 10.1.13 Mai Takkis 19 Sisekontrolli üldpõhimõtted Raamatupidamise korraldamisel oleks mõttekas jälgida sisekontrolli üldpõhimõtteid: Tööülesannete jaotus selliselt, et: Ühte tegevust ei tee algusest lõpuni üks ja sama inimene; Töötajad oma tööülesannete täitmise käigus
Kui palk kantakse nt märtsis siis maksud tuleb kanda järgmise kuu neljandal Ülesanded: 1. Majandusoperatsioonide kajastamine: * sisestage algsaldod zurnaal-pearaamatusse ja looge varade, kohustuste, kulude ja tulude kontosid nii palju kui vajalikuks peate, üleliigsed kustutage * kontodele kandmisel võib ette tulla kahekordset lausendamist( näit. palga arvestamine ja samal ajal ka sotsiaalmaksu jm arvestamine) * tulumaksuseadusest ja konspektist leiate lahendid erisoodustuste maksustamisest ning maksukohustuste tekkimise ja täitmise kohta * ärge unustage koostamast palgalehte (lihtvorm antud lisana, kuid võite ka ise teha) * ärge unustage tähtaegselt maksude tasumist * kui tekib vajadus teha lisaoperatsioone (näit. tulumaksu arvutada, kanda raha riigile jms), siis lisage need lausendid pearaamatusse ja ka majandusoperatsioonide kirjeldusse * kui majandusoperatsioonid on lõpetatud, sulgege kontod (leiate iga konto deebet- ja kreeditkäibe, ja saldo.) 2
Tööandjana tegutsedes peab FIE pidama oma töötajatele makstud palgalt kinni tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse, arvestama sotsiaalmaksu ning esitama nende kohta maksudeklaratsioonid. Sealjuures peab FIE asutaja silmas pidama, et ta tegutseb ja võtab vastu otsuseid iseenda nimel ja omal täielikul vastutusel. FIE peab maksma ka töötajatele tehtud erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu. FIE poolt töötajatele tehtud väljamaksete ja erisoodustuste maksustamisperiood on kalendrikuu. FIE peab esitama väljamaksete ja/või erisoodustuste tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni, kus näidatakse erisoodustused. Erisoodustus on igasugune kaup, teenus või muu rahaliselt hinnatav hüve, mida ettevõtja annab oma töötajale. Erisoodustuseks võib olla näiteks tasuta või soodushinnaga toitlustamine. Sõiduvahendi või
seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu; · kulusid, mis on tehtud tulumaksu seaduse kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel; · kingituste või annetuste maksumust; · kahju, mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule, välja arvatud juhul, kui selliselt kahjult on makstud erisoodustuste tulumaks; · kahju, mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest; · pistis ja altkäemaks; Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksud ega maksed, mille tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine. 8. Erikonto avamine ja kasutamine.
· Kui palju tuleb maksta makse, kui osanik maksab kasumi välja dividendidena ? · Kui palju tuleb maksta makse, kui osanik maksab kasumi välja töötasuna ? Maksuvabade kulude piirmäärad Kingitused ja annetused · Külaliste või äripartnerite vastuvõtukulud (32 EUR kuus + 2 % palgafondist) · Piirmäärasid ületavad kulud maksustatakse tulumaksuga 21/79 · Maks tuleb tasuda ja deklareerida järgmise kuu 10.kuupäevaks Erisoodustuste maksustamine ÜL.OÜ Miisuke maksis kinni oma töötaja puhkusekulud, mis klassifitseerus erisoodustuseks. Arve summa oli · 500 + 100 = 600 · Millised maksud tuleb maksta ? · NB ! Erisoodustusi ei isikustata ! · Isikliku sõiduauto kasutamine ametisõitudeks · Sõidupäevikuta max 64 eurot kuus · Sõidupäevikuga max 256 eurot kuus, arvestuse aluseks sõidukilomeetri hind 0,30 eurot (852 km) · Mitte mingeid kuludokumente lisaks Ettevõtte sõiduauto
Kajastage pearaamatus tähtajaliselt raamatupidaja poolt teostatud maksuülekanded . Ülesanded: 1. Majandusoperatsioonide kajastamine: * sisestage algsaldod zurnaal-pearaamatusse ja looge varade, kohustuste, kulude ja tulude kontosid nii palju kui vajalikuks peate, üleliigsed kustutage * kontodele kandmisel võib ette tulla kahekordset lausendamist( näit. palga arvestamine ja samal ajal ka sotsiaalmaksu jm arvestamine) * tulumaksuseadusest ja konspektist leiate lahendid erisoodustuste maksustamisest ning maksukohustuste tekkimise ja täitmisese kohta * ärge unustage koostamast palgalehte (lihtvorm antud lisana, kuid võite ka ise teha) * ärge unustage tähtaegselt maksude tasumist * kui tekib vajadus teha lisaoperatsioone (näit. tulumaksu arvutada, kanda raha riigile jms), siis lisage need lausendid pearaamatusse ja ka majandusoperatsioonide kirjeldusse * kui majandusoperatsioonid on lõpetatud, sulgege kontod (leiate iga konto deebet- ja kreeditkäibe, ja saldo.) 2
nende osalusega eraõiguslikele juriidilistele isikutele; 22) avalike ürituste kavad; 23) muudatused riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töös ja ülesannetes, mis on seotud isikute teenindamisega, vähemalt kümme päeva enne muudatuste rakendamist; 24) andmed riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste juhtide vastuvõtuaegade kohta; 25) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuses kehtivad palgamäärad ja -juhendid, lisatasu maksmise ning erisoodustuste andmise korra; 26) andmed kaubaturul valitsevas seisundis olevate, eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omavate äriühingute hinnakujunduse kohta; 27) andmed üldkasutatavate teenuste osutamise kohta, samuti muudatuste kohta teenuste osutamise tingimustes ja hindades enne selliste muudatuste rakendamist; 28) erakondade liikmete nimekirjad; 29) jõustunud kohtulahendid seadusest tulenevate piirangutega; 30) andmekogudes sisalduvad andmed, millele ei ole kehtestatud
4) lähetusega seotud kulude hüvitamine piirmäärasidületavas osas; 5) isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine piirmäärasid ületavas osas; 6) laenu andmine rahandusministri poolt kehtestatud alammäärast madalama intressiga; 7) asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama või kõrgema hinnaga; 8) loobumine rahalise nõude sissenõudmisest; 9) taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmine. Erisoodustuste maksustamine Erisoodustuse summa (tehtud kulu või arvestatud hind) maksustatakse tulumaksuga (määr 21/79 ehk 26,58%) ja sotsiaalmaksuga (määr 33%). Erisoodustus on oma olemuselt saaja (töötaja) tulu, kuid erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuste tegija (tööandja) kohustus. Erisoodustus on tehtud lisaks töötasule ja erisoodustuse summat ei isikustata ning enamasti ei ole võimalik saajat kindlaks teha, st saaja on anonüümne. Omatarve KMS-i mõistes
täpne kuna saadetakse tasumise kohta teade kuid see ei ole haldusakt). Näide sissenõutava maksu kohta on üksikisiku tulumaks – kui on vähem makstud siis nõutakse puuduolev osa sisse. b. tähtajalisteks – maksumaksja peab maksu ise välja arvutama, deklareerima ja Maksuametile üle kandma – näiteks: käibemaks, sotsiaalmaks, erisoodustuste tulumaks. Meie seaduses on kõik maksud tähtajalised. c. Kinnipeetavad – maksumaksja ei tasu maksu isiklikult, need arvutatakse maha maksumaksjale tehtavatelt väljamaksetelt ning deklareeritakse ja kantakse üle maksu kinnipidaja poolt, kes peab maksumaksjale maksustamisperioodi lõpus andma tõendi väljamaksete ning ülekantud maksude kohta (üksikisiku tulumaks) 6) Eesmärgi alusel – jagunevad maksud (maksu funktsioonide alusel) a
Arvestuse pidamisel, kuni 4kr / km kuid mitte rohkem kui 4000 kr kuus ühe füüsilise isiku kohta, kui on mitu tööandjat siis iga tööandaj kohta kuni 4000kr kuus Arvestust ei peeta, kuni 1000kr kuus ühe f.isiku kohta kõigi tööandjate peale kokku. Neid piirmäärasid ületatud tasud nagu ka klubi vahendite isiklikuks otstarbeks kasutamine maksustatakse tulumaksuga vastavalt Tulumaksu seaduses ettenähtud korras kus käsitletakse erisoodustuste maksustamist. 3. Kui tihti peavad koos käima MTÜ üldkoosoleks ja juhatus ? Vähemalt 1 kord aastas 4. Spordiklubi eelarve täitmise jälgimine ja kontroll 5. Milline on klubi aastane tööjõu aastakulu (põhimõtteline arvutuskäik), kui klubis on palgal 2 treenerit kuupalgaga 10 000 krooni, 1 tegevjuht kuupalgaga 15 000 krooni, koristaja kuupalgaga 4000 krooni ja üks juhatuse liige saab juhatuse liikme kompensatsiooni 5000 krooni kuus. 6
19. Kontode korrespondeerumine See on seos, mis tekib kontode vahel majandustehingute kahekordse kirjendamise tagajärjel. Kontod, mille vahel seos tekkis, on korrespondeeruvad kontod. 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) Tulumaks - Tulumaksumäär on Eestis olnud pidevalt muutuv. Residendist füüsilise isiku puhul kuuluvad maksustamisele kõik sissetulekud (palgatulu, stipendium, pension, preemia, lotovõit) peale erisoodustuste, kingituste, dividendide. Nende pealt maksab tulumaksu juriidiline isik. Ametilähetusega seotud kulud ei kuulu maksustamisele ettenähtud piirmäärades. Riigieelarvest makstavaid stipendiume ning seaduse alusel makstavaid toetusi ei maksustata. Ettevõtlustulu pealt maksab tulumaksu Füüsilisest isikust ettevõtja.Enne tulumaksu arvestamist on lubatud erinevad mahaarvamised, nagu näiteks maksuvaba tulu, elatis, eluasemelaenu intressid, koolituskulud jm. Kuni 2006
osutab teenuseid. Töötajaks loetakse ka töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavat või teenust osutavat füüsilist isikut. Antud juhul ajalist kriteeriumi ei eksisteeri Vastavalt TMS § 48 ja Rahandusministri määrusele nr.120, 29.12.99.on erisoodustus töötajale, samuti töötaja abikaasale, vanemale või lapsele muu hulgas: eluasemekulude täielik või osaline katmine. Erisoodustuste hinnaks loetakse tööandja poolt töötaja kulude katmiseks makstud summa; sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. Erisoodustuse hinnaks on 4000 krooni kuus sõiduauto kohta, kui nn sõidupäevikut ei peeta. Seejuures ei olene erisoodustuse väärtus tööandja poolt seoses auto kasutamisega tegelikult
tollimaksu ning pakendiaktsiisi jm aktsiiside osas. 4. Kohalike maksude seaduse alusel võib ettevõtja asukoha kohaliku omavalitsuse poolt olla kehtestatud kohalikke makse. 5. Kui FIE on tööandja, tuleb tal täita tulumaksuseaduses ning töötuskindlustuse ja kogumispensionide seaduses sätestatud maksude ja maksete kinnipidaja kohustusi. Andes erisoodustusi töötajatele tuleb FIEl järgida tulumaksuseaduses erisoodustuste kohta sätestatut. Maksu- ja Tolliamet (MTA) on oma veebilehel www.emta.ee avanud FIEdele mõeldud eraldi menüüvaliku (Ärikliendile FIEle) kust eelkõige ettevõtluse alustamisele mõtlevad inimesed, kuid ka juba tegutsevad FIEd leiavad juhiseid FIE ABC peatükkidest. Samas on esitatud ajakohastatud maksuhalduri juhised ja seisukohad FIE maksustamisel. Käesolevas artiklis vaadeldakse FIE tulu- ja sotsiaalmaksu ning kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamist
mahaarvamised, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 2877 eurot. 31. Milliseid piiranguid rakendatakse kulude mahaarvamisel? §33 Külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulusid võib maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvata mitte rohkem kui 2% ettevõtlustulust, millest on tehtud § 32 lõigetes 1 ja 4 lubatud mahaarvamised. Erisoodustuste andmisele tehtud kulusid võib ettevõtlustulust maha arvata alles pärast seda, kui on tasutud §-s 48 ettenähtud tulumaks. 32. Milliseid kulusid ei füüsiline isik või FIE (füüsilisest isikust ettevõtja) oma ettevõtlustuludest maha arvata? §34 Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata: käesoleva seadusega kehtestatud tulumaksu, välja arvatud § 48 alusel tasutud tulumaks; seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse
kuuluvat tulu. Samuti füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, Eesti riigiasutus ja Eesti kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes teevad maksustatavaid erisoodustusi. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Erisoodustuste, kingituste jms puhul on maksustamisperioodiks kalendrikuu. 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? Füüsilise isiku tulumaksumäär on 20%, mis tähendab et maksustatav summa korrutatakse maksumääraga 20% (või korrutatakse 0.2-ga läbi). Ettevõtte tulumaksumäär on 20/80 mis tähendab, et maksustatav summa jagatakse enne maksumääraga korrutamist maksukohustuse tekkimise ajale vastavalt 0.80-ga. 5
tõendatud, tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtlusesäilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud. Kui kulu on seotud osaliselt, siis võib ettevõtlustulust maha arvata ettevõtlusega seotud ulatuses. Külaliste või äripartnerite vastuvõtmise kulusid kuni 2% (ettevõtlustulu kulud võimalusel max 2 x 2877 eurot). Erisoodustuste kulud võib maha arvata alles erisoodustuse tulumaksu tasumise järgselt. Kui lubatud mahaarvamised > tulud, siis saab ületava osa maha arvata kuni 7 järgneva maksustamisperioodi tuludest. Füüsilisest isikust ettevõtja võib omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste, samuti talle kuuluvalt kinnisasjalt saadud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust, millest on maha arvatud ettevõtlusega seotud kulud, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 2877 eurot.
äriühingu ettevõtluse kuludesse, nagu igasugune muu äriühingule inimeste poolt tehtud töö eest makstav tasu (Raamatupidamise seadus lisa 2)37. Erisoodustustest antud töö juures juttu pole, kuna on eeldatud, et nii FIE kui OÜ ainuosanik saavad kasu ettevõtlusest rahas. Erisoodustustelt makstav sotsiaalmaks ei isikustatud ja seepärast ei hakka maksuseadustes orienteeruv OÜ ainuosanik tõenäoliselt ettevõtlusest raha erisoodustuste näol välja viima, kuna see pole kasulik nii ettevõtluse tulukuse kui ka isiklikult tema jaoks. Nagu eespool öeldud, ei maksa osaühing erinevalt FIE-st ettevõtlusest saadud tulult tulumaksu, kuna Eesti maksuseaduste kohaselt juriidiliste isikute teenitud aastakasumit tulumaksuga ei maksustata. Juriidiline isik maksab tulumaksu tulumaksuseaduse (TuMS) §-des 48-52 ette nähtud juhtudel, täpsemalt erisoodustustelt, tehtud kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt,
ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine. Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata kahju: mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (seotud isikud on loetletud TMS § 8), va juhul, kui selliselt kahjult on makstud vastavalt maksustamisperioodil kehtinud maksumääraga tulumaksu vastavalt TMS § 48 (erisoodustuste tulumaks). Samuti ei saa maha arvata kahju, mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest. Sotsiaalmaksuseaduse §2 lg 1 p 7 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu erisoodustustelt ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult. Selliselt makstud sotsiaalmaksu võib ettevõtluse kuludesse kanda, arvestatud kuid maksmata sotsiaalmaksu kuludesse kanda ei saa.
· Töötuskindlustusmaks 2,8% · Kohustusliku kogumispensioni makse 2% o 2) Tööandja maksab: · Sotsiaalmaksu 33% (20% läheb pensionikindlustusse ja 13% ravikindlustusse) · Töötuskindlustusmaksu 1,4% o o Tulumaksukohustus juriidiliste isikute puhul o Tulumaksukohustus tekib : · dividendide väljamaksmisel ehk kasumi jaotamisel omanikele; · erisoodustuste tegemisel töötajatele (nt isikliku mob kompensatsioon); · kingituste ja annetuste tegemisel (erandid tulumaksuga mittemaksustavate org nimekiri); · ettevõtlusega mitteseotud kulude ja väljamaksete tegemisel.Ainult kasumi teenimisel maksukohustust ei teki. o o Käibemaks o Maksumäärad: 20%; 9%; 0%. o Maksukohustuslased: FIE; Juriidiline isik. o Kui maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eur (250 000
(TuMS § 32 lg 2) 31. Milliseid piiranguid rakendatakse kulude mahaarvamisel? Külaliste või koostööpartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega seotud dokumentaalselt tõendatud kulusid võib maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvata mitte rohkem kui 2% ettevõtlustulust, millest on tehtud TuMS § 32 lg-tes 1 ja 4 lubatud mahaarvamised. (TuMS § 33 lg 1) Erisoodustuste andmisele tehtud kulusid võib ettevõtlustulust maha arvata alles pärast seda, kui on tasutud TuMS §-s 48 ettenähtud tulumaks. (TuMS § 33 lg 2) 32. Milliseid kulusid ei või füüsiline isik või FIE (füüsilisest isikust ettevõtja) oma ettevõtlustuludest maha arvata? Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata: (TuMS § 34) - TuMS-ga kehtestatud tulumaksu, välja arvatud TuMS § 48 alusel tasutud tulumaks; (TuMS § 34 p 1)
seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu; kulusid, mis on tehtud tulumaksu seaduse kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel; kingituste või annetuste maksumust; kahju, mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule, välja arvatud juhul, kui selliselt kahjult on makstud erisoodustuste tulumaks; kahju, mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest; pistis ja altkäemaks; Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksud ega maksed, mille tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine. Kulude arvestusel on aluseks tehingu toimumist tõendav algdokument. Kassapõhise arvestuse puhul on
ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu; kulusid, mis on tehtud tulumaksu seaduse kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel; kingituste või annetuste maksumust; kahju, mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule, välja arvatud juhul, kui selliselt kahjult on makstud erisoodustuste tulumaks; kahju, mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest; pistis ja altkäemaks; Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksud ega maksed, mille tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine. Kulude arvestusel on aluseks tehingu toimumist tõendav algdokument. Kassapõhise arvestuse
mida tööandja on teinud oma töötajale seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast, st kulutus ei ole seotud tööandja ettevõtlusega. Erisoodustus peab olema rahaliselt hinnatav. Erisoodustus on oma olemuselt saaja (töötaja) tulu, kuid erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuste tegija (tööandja) kohustus ( TuMS § 2 lg 2 ja SMS § 2 lg 1 p 7). Erisoodustus on tehtud lisaks palgale ja erisoodustuse summat ei isikustata ning enamasti ei ole võimalik saajat kindlaks teha, st saaja on anonüümne. MAKSUDE ARVESTUS (Janek Keskküla), Tallinna Majanduskool 21 RP089 (2009/2010)
a. Sissenõutavad maksukohustus tekib, siis kui maksumaksjale laekub vastav teade maksu tasumise kohta (võib arvestada siia alla ka maamaksu, kuigi ei ole 100% täpne kuna saadetakse tasumise kohta on üksikisiku tulumaks kui on vähem makstud, siis nõutakse puuduolev osa sisse. b. Tähtajalised maksumaksja peab ise välja arvutama, deklareerima ja Maksu- ja Tolliametile üle kandma nt: käibemaks, sotsiaalmaks, erisoodustuste tulumaks. Meie seaduses on kõik maksud tähtajalised. c. Kinnipeetavad maksumaksja ei tasu maksu isiklikult, need arvutatakse maha maksumaksjale tehtavatelt väljamaksetelt ning deklareeritakse ja kantakse üle maksu kinnipidaja poolt, kes peab maksumaksjale maksustamisperioodi lõpus andma tõendi väljamaksete ning ülekantud maksude kohta (üksikisiku tulumaks). 6) Eesmärgi alusel jagunevad maksud (maksu funktsioonide alusel) a
Positiivse netotulu puhul ei pruugi olla alati ettevõttel rahalisi vahendeid. Kasumiaruande konstruktsioon annab võimaluse lisaks puhaskasumile veel välja tuua ka teised kasumid: brutokasumi, ärikasumi, majandustegevuse kasumi ja kasumi enne maksustamist. Tulumaksu all mõeldakse maksumäärasid, millega maksustatakse ettevõtte maksude-eelset tulu. Maksude suurus sõltub sellest, kuidas on raamatupidamise sise-eeskirjades ettenähtud kasumi jaotus ja erisoodustuste osa. Kokkuvõtteks võib öelda, et kasum mõõdab tulu, mida ettevõtte toodab omanikele ja mida on võimalik : · välja maksta omanikele dividendidena; · säilitada ja investeerida. 2.4. RAHAVOOGUDE ARUANNE. PÕHIKATEGOORIAD JA OLEMUS Rahavoogude aruande ülesandeks on anda ülevaade sellest, kust pärinevad ettevõtte rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab.Rahavood jagatakse kolme põhilisse kategooriasse: · rahavood äritegevusest
vastuvõtuaegade kohta; valides selleks kiireima ja sobivaima viisi, et ohtu vältida ja võimalikke 25) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuses kehtivad palgamäärad ja tagajärgi leevendada. -juhendid, lisatasu maksmise ning erisoodustuste andmise korra; (4) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused on kohustatud edastama 26) andmed kaubaturul valitsevas seisundis olevate, eri- või ainuõigust ringhäälinguorganisatsioonidele või trükiajakirjandusele või loomulikku monopoli omavate äriühingute hinnakujunduse kohta; avalikustamiseks nende valduses oleva teabe sündmuste ja faktide
vastuvõtuaegade kohta; tagajärgi leevendada. 25) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuses kehtivad palgamäärad ja (4) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused on kohustatud edastama -juhendid, lisatasu maksmise ning erisoodustuste andmise korra; ringhäälinguorganisatsioonidele või trükiajakirjandusele 26) andmed kaubaturul valitsevas seisundis olevate, eri- või ainuõigust avalikustamiseks nende valduses oleva teabe sündmuste ja faktide või loomulikku monopoli omavate äriühingute hinnakujunduse kohta; kohta, mille puhul on eeldada avalikkuse huvi. 27) andmed üldkasutatavate teenuste osutamise kohta, samuti
Lühidalt: Huvide konflikt omanike ja juhtide vahel. Tuleb finantseerimise (omandi) ning juhtimise (kontrolli) eraldatusest. 5. Nimetage vähemalt 3 tagajärge, mida võib agendiprobleemi esinemine enesega kaasa tuua. 1. Investorite raha varastamiseni. ○ Juht laseb investori rahaga lihtsalt jalga. ○ Juhid loovad endale kuuluvad ettevõtted, millele hakkavad oma põhitöökoha firma tooteid või varasid turuhinnast odavamalt müüma. 2. Erisoodustuste tarbimisele – luksuslik kontorisisustus, firma lennukid, ülikallid autod. 3. Vaba raha paigutamisele juhi isiklikesse lemmikprojektidesse. 4. Impeeriumite loomisele – ettevõtte liigne laiendamine tegevusalade või geograafiliste piirkondade lõikes. 5. Juhtide püsimiseni ametipostil ka siis, kui neil ei ole enam piisavat kompetentsi ettevõtte juhtimiseks. Halbade juhtide püsimine ettevõtte eesotsas võib olla kulukaim agendiprobleemi vorm 6
nende osalusega eraõiguslikele juriidilistele isikutele; 22) avalike ürituste kavad; 23) muudatused riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töös ja ülesannetes, mis on seotud isikute teenindamisega, vähemalt kümme päeva enne muudatuste rakendamist; 24) andmed riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste juhtide vastuvõtuaegade kohta; 25) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuses kehtivad palgamäärad ja -juhendid, lisatasu maksmise ning erisoodustuste andmise korra; 26) andmed kaubaturul valitsevas seisundis olevate, eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omavate äriühingute hinnakujunduse kohta; 27) andmed üldkasutatavate teenuste osutamise kohta, samuti muudatuste kohta teenuste osutamise tingimustes ja hindades enne selliste muudatuste rakendamist; 28) erakondade liikmete nimekirjad; 29) jõustunud kohtulahendid seadusest tulenevate piirangutega; (RK s 15.06.2005 jõust.01.01
Positiivse netotulu puhul ei pruugi olla alati ettevõttel rahalisi vahendeid. Kasumiaruande konstruktsioon annab võimaluse lisaks puhaskasumile veel välja tuua ka teised kasumid: brutokasumi, ärikasumi, majandustegevuse kasumi ja kasumi enne maksustamist. Tulumaksu all mõeldakse maksumäärasid, millega maksustatakse ettevõtte maksude-eelset tulu. Maksude suurus sõltub sellest, kuidas on raamatupidamise sise-eeskirjades ettenähtud kasumi jaotus ja erisoodustuste osa. Kokkuvõtteks võib öelda, et kasum mõõdab tulu, mida ettevõtte toodab omanikele ja mida on võimalik : · välja maksta omanikele dividendidena; · säilitada ja investeerida. 2.4. RAHAVOOGUDE ARUANNE. PÕHIKATEGOORIAD JA OLEMUS Rahavoogude aruande ülesandeks on anda ülevaade sellest, kust pärinevad ettevõtte rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab.Rahavood jagatakse kolme põhilisse kategooriasse: · rahavood äritegevusest
Positiivse netotulu puhul ei pruugi olla alati ettevõttel rahalisi vahendeid. Kasumiaruande konstruktsioon annab võimaluse lisaks puhaskasumile veel välja tuua ka teised kasumid: brutokasumi, ärikasumi, majandustegevuse kasumi ja kasumi enne maksustamist. Tulumaksu all mõeldakse maksumäärasid, millega maksustatakse ettevõtte maksude-eelset tulu. Maksude suurus sõltub sellest, kuidas on raamatupidamise sise-eeskirjades ettenähtud kasumi jaotus ja erisoodustuste osa. Kokkuvõtteks võib öelda, et kasum mõõdab tulu, mida ettevõtte toodab omanikele ja mida on võimalik : · välja maksta omanikele dividendidena; · säilitada ja investeerida. 2.4. RAHAVOOGUDE ARUANNE. PÕHIKATEGOORIAD JA OLEMUS Rahavoogude aruande ülesandeks on anda ülevaade sellest, kust pärinevad ettevõtte rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab.Rahavood jagatakse kolme põhilisse kategooriasse: · rahavood äritegevusest
Positiivse netotulu puhul ei pruugi olla alati ettevõttel rahalisi vahendeid. Kasumiaruande konstruktsioon annab võimaluse lisaks puhaskasumile veel välja tuua ka teised kasumid: brutokasumi, ärikasumi, majandustegevuse kasumi ja kasumi enne maksustamist. Tulumaksu all mõeldakse maksumäärasid, millega maksustatakse ettevõtte maksude-eelset tulu. Maksude suurus sõltub sellest, kuidas on raamatupidamise sise-eeskirjades ettenähtud kasumi jaotus ja erisoodustuste osa. Kokkuvõtteks võib öelda, et kasum mõõdab tulu, mida ettevõtte toodab omanikele ja mida on võimalik : · välja maksta omanikele dividendidena; · säilitada ja investeerida. 2.4. RAHAVOOGUDE ARUANNE. PÕHIKATEGOORIAD JA OLEMUS Rahavoogude aruande ülesandeks on anda ülevaade sellest, kust pärinevad ettevõtte rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab.Rahavood jagatakse kolme põhilisse kategooriasse: · rahavood äritegevusest
Viimased kaks kirjeldavad seda, millise rolli võttis riik endale paljudes vähe arenenud ja siirdeprotsessides olevates riikides. Abistava käe mudelit iseloomustab see, et valitsus on seadustest üle ja kuritarvitab oma võimu mõnede huvigruppide ning majandussektorite äritegevuse toetamiseks, kasutades selleks selektiivseid regulatsioone. Riigiametnikud hakkavad mängima olulist rolli seaduste ja lepingute jõustamisel. Mitmesuguste toetuste, subsiidiumide, erisoodustuste jne keerukas süsteem loob soodsa pinnase organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni tekkeks ning levikuks. Veelgi kurvemad tagajärjed on kahmava käe mudeli elementide rakendamise korral. Ka siis on valitsus seadustest üle ja kasutab oma võimu ekstrarendise võtmiseks, põhiliselt loomulikult maksukoormuse tõstmise teel, et siis jõuluvana mängides rahuldada endaga seotud gruppide huve
annaabi.ee 
