Maksundus (1)

Q: Millest koosneb Maksuõigus?

Vastus leiad õppematerjalist: Maksundus

Q: Mida sätestatakse Maksukorralduse Seadusega?

Vastus leiad õppematerjalist: Maksundus

Q: Millest koosneb maksusüsteem?

Vastus leiad õppematerjalist: Maksundus

Q: Kes on maksumaksjad ?

Vastus leiad õppematerjalist: Maksundus

Q: Mida sätestakse maksuseadustega ?

Vastus leiad õppematerjalist: Maksundus

Q: Kes on maksuhaldurid ja mis on nende ülesanded ?

Vastus leiad õppematerjalist: Maksundus

Q: Mis on püsivtegevuskoht ?

Vastus leiad õppematerjalist: Maksundus

Q: Mis maksukohustuslaste register ?

Vastus leiad õppematerjalist: Maksundus

Q: Kes maksavad avansilist sotsmaksu ?

Vastus leiad õppematerjalist: Maksundus

Q: Mida ei maksustata sotsmaksuga ?

Vastus leiad õppematerjalist: Maksundus

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Raamatupidamise alused

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millest koosneb Maksuõigus?
Mida sätestatakse Maksukorralduse Seadusega?
Millest koosneb maksusüsteem?
Kes on maksumaksjad ?
Mida sätestakse maksuseadustega ?
Kes on maksuhaldurid ja mis on nende ülesanded ?
Mis on püsivtegevuskoht ?
Mis maksukohustuslaste register ?
Kes maksavad avansilist sotsmaksu ?
Mida ei maksustata sotsmaksuga ?
Mis on ja mida reguleerib kogumispensioni seadus?
Kuidas moodustuvad pensionisambad ?
Kes on kohustatud isik ja mis eluaastast ?
Kus hoitakse penonifondi osakuid ?
Kes hindab maa maksustatavat väärtust ja kes määrab maamaksu ?
Kes tegeleb maamaksu sissenõudmisega ?
Mis on raskeveokimaksuga maksustamise objektid ?
Missuguseid residendist füüsilise isiku tulusid maksustatakse ?
Mida ei maksustata tulumaksuga füüsilistel- ja juriidilistel isikutel ?
Milliseid makse peavad maksma FIE-d oma tuludelt ?
Kes millise määra järele peab tulumaksu maksma?
Mis on erisoodustused ja kuidas neid maksustakse ?
Mida eripärast on dividendide maksustamisel ?
Mis on käibemaks ja millest sõltub tema suurus ?
Kes on käibemaksukohustuslased ja kuidas seda saab kontrollida ?

KORDAMISKÜSIMUSED AINES “MAKSUNDUS”
1.Millest koosneb Maksuõigus?
Maksuõigus koosneb õigusnormidest, mis reguleerivad riiklike ja kohalikke maksude kehtestamist, määramist ja sissenõudmist.
2.Maksukorralduse Seaduse lühike iseloomustus;
Maksukorralduse seadus on raamseaduseks teiste maksuseaduste suhtes, see on maksuseaduste üldosa ja sisaldab kõikide maksudele rakendatavaid põhimõtteid.
3.Mida sätestatakse Maksukorralduse Seadusega?
Maksukorralduse seadus sätestab ammendava loetelu riiklikest ja kohalikest maksudest.
4.Maksumõiste;
Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega, riigi- või kohaliku omavalitsuse avalikõiguslike ülesannete täitevahend.
5.Millest koosneb maksusüsteem?
Maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest.
6.Kes on maksumaksjad ?
Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik, riigi-, valla- või linnavalitsus, kes maksab makse.
7.Maksuseaduste definitsioon ja mida sätestakse maksuseadustega ?
Maksuseadustega sätestatakse maksu nimetus, maksuobjekt, maksumaksja, makse saaja või laekumise koht, maksusumma tasumise ja arutamise kord, võimalikud maksusoodustused
8.Kes on maksuhaldurid ja mis on nende ülesanded ?
Maksuhalduriteks on Maksu- ja Tolliamet , kohalike maksude osas oma valla või linna territooriumil valla- või linnavolikogu.
Ülesanneteks on: maksude kinnipidamise õigsuse ja ülekandmise tähtajalisuse kontroll, maksuvõlgade sissenõudmine, maksude mitteõigeaegse laekumise korral maksuintressi arvestamine , maksuseaduse rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendite ja karistuste kohaldamine.
9. Mis on püsivtegevuskoht ?
Püsitegevuskoht on koht, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis.
10.Mis maksukohustuslaste register ?
See on vabariigi valitsuse poolt asutatud register andmekogude seaduse tähenduses, mida peetakse maksuhaldurile seadusega sätestatud korras täitmiseks.
11.Maksu revisjon ja üksikjuhtumi kontroll;
Maksurevisjon viiakse läbi ettevõtte maksuarvestuse õigsuse kontrollimiseks. Revisjoni käigus vaadeldakse maksumaksja tegevus tervikuna . Eesmärgiks on välja selgitada kõik revideeritava ettevõttega seotud asjaolud – nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad. Revisjoni etteteatamist tähtaeg on 7 päeva ette. Võib viia läbi ka ootamatuid revisjone, kui on teada, et esineb kuritarvitamisi. Üldjuhul hõlmab revisjon mitme maksuseaduse kontrollimist. Revisjon erineb üksikjuhtumi kontrollist selle poolest, et revisjoni tulemusel tehtud maksuotsust ei saa üldjuhul muuta. Revisjoni ajaks peatub maksumääramise aegumine . Kontrollitav periood võib hõlmata tagasiulatuvalt kuni 3 aastat.
Üksikjuhtumi kontrolli käigus kontrollitakse konkreetse maksuseaduse täitmist või konkreetseid toimunud maksurikkumisi või – kuritegusid . Selleks kohustatakse andma teavet maksuhaldurile vrevideeritava ettevõtte töötajatel või kolmandatel isikutel. Selle läbiviimiseks kaasatakse eksperte maksumenetlusse, võrreldakse toimunud majandustehinguid teiste tehingutest osavõtnud asutustega, nõutakse neilt vastavaid dokumente.
12.Maksurevisjoni läbiviimine ettevõtetes ja äriühingutes;
1. Revisjon viiakse läbi pädeva maksuhalduri poolt, kes on firma tegevuskohajärgne piirkondlik Maksuamet .
2. Maksuhaldur määrab revisjoni ulatuse – periood, mida kontrollitakse, revisjoni lõpptähtaeg ning milliste maksude arvestuse õigsust kontrollitakse. Revisjoni läbiviimiseks teeb maksuhaldur vastavasisulise korralduse. Erandjuhtudel võib ulatust ja tähtaega pikendada. Korraldus viiakse maksukohuslase kätte 7 päeva enne revisjoni algust.
3. Kui ettevõte saab korralduse kätte, tuleb kindlasti üle vaadata revideeritava perioodi raamatupidamise dokumendid . Tuleb kaaluda pädeva isiku palkamist, kes esindab firmat maksurevisjoni läbiviimise juures.
4. Reeglina viiakse revisjon läbi ettevõtte asukohas . Selleks tuleb eraldada residendile ruum. Kui seda ei ole võimalik teha, tuleb viia raamatupidamise dokumendid Maksuametisse.
5. Dokumendid, mis antakse üle haldurile, peavad olema fikseeritud vastavas protokollis. Mõistlik on anda üle koopiad, mis peavad olema maksukohuslase pootltkinnitatud.
6. Maksumenetluses võib revident kasutada ka kolmandaid isikuid ja endiseid töötajaid.
7. Kõik maksuhalduri otsused ja aktid saadetakse maksukohuslasele registreerimise aadressile või antakse üle maksuhalduri ametnike poolt.
8. Maksuhalduri vastutus realiseerub eelkõige maksumaksja tasutavates intressides. Intresse makstakse siis, kui maksumaksja poolt esitatud tagastusnõude täitmisega ebaseaduslikult kaua viivitatakse. Tagastusnõue tekib maksumaksjal nt. Kohustava haldusakti tühistamise kaudu, kui maksumaksja on jõudnud seda täitma asuda .
13.Aegumistähtajad maksuasjades
Aegumine hakkab kulgema esitamisele kuulunud deklaratsiooni esitamise tähtpäevast. Maksusumma määramiseks on üldjuhul 3 aastane tähtaeg.
Deklaratsioonis valeandmete tahtlik esitamine aegub 6 aasta jooksul;
Maamaksu määramise aegumise tähtaeg on 1 aasta;
Intressinõude esitamise õigus aegub 1 aastaga, juhul kui põhivõlg on makstud. Kui põhivõlg on maksmata , saab intresiinõude esitada 3 aasta jooksul;
Sunniraha ja trahvide sissenõudmise tähtaeg on 1 aasta;
Maksuvõla sundtäitmise aegumine on 7 aastat.
14.Kuidas jagunevad maksualased süüteod;
Maksualased süütoed jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuritegu on siis, kui Maksu- ja Tolliametile on jäänud laekumata rohkem kui 500 000 krooni.
15.Mis on sots.maksu objektideks, sotsiaalmaksu minimaalne määr;
Sotsiaalmaksu objektiks on töötajatele rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt, avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt ja kontrollorganite liimetele makstud töötasudelt tulenevad väjamaksed. Sotsiaalmaksu minimaalmäär on 4350 krooni, millelt arvestatakse sotsiaalmaksu s.o. 1435.-krooni.
16.Kes sots.maksumaksjad;
Sotsiaalmaksu maksavad residendist juriidiline isik, füüsiline isik, riigi, valla või linnaasutus ja Eestis püsivat tegevuskohta omavad ja palgamakseid tegevad mitteresidendid.
17.Kes maksavad avansilist sots.maksu ?
FIE-d kes ei tööta tööandja juures
18.Mida ei maksustata sots.maksuga ?
Lähetuskulusid, riigikogu liimete ja presidendi esinduskulusid, laevatöötajate toiduraha 90 krooni
19.Töötuskindlustusmaksu mõiste,milleks on see maks ellukutsutud ,kes
ei maksa seda maksu , maksumäärad;
Töötukindlustus on sundkindlustus, millega kindlustatakse töötaja töötuks jäämise riski ning tööandja erakorralisi palgakulusid, mis võivad tekkida suuremahulistel koondamistel või tööandja pankrotistumisel. Töötukindlustusmaks ei laiene ja seda ei pea maksma FIE-d, juhtimis ja kontrollorgani liikmed ja vanaduspensioni ikka jõudnud töötajad.,Alates01.07.09 on töötajatelt kinnipeetava maksumääraks 1,0% palgalt.ja ettevõte maksab 0,05% arvestatud palgasummalt.
20.Mis on ja mida reguleerib kogumispensioni seadus?
Eesti pensionisüsteemi koosseis, kuidas moodustuvad pensionisambad ?
KOGUMISPENSIONIDE SEADUS1 (RT I 2004, 37, 252)
§ 1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk
Käesolev seadus sätestab kogumispensioni sisse- ja väljamaksete tegemise tingimused ja korra eesmärgiga luua kogumispensioni sissemakseid teinud isikule võimalused pensionieas täiendavaks sissetulekuks lisaks riiklikule pensionikindlustusele.
Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast:

sammas – riikliku pensioni kindlustuse fond

sammas – toimib isikliku kogumispensioni põhimõttel, finanseerimise aluseks on kindlustatu palgast kinnipeetav 2% makse, millele lisandub sotsmaksu arvelt 4 %. Mõlemad makseosad investeeritakse pensionifondi ning sellest rahast tehakse väljamaksed samale isikule, kes tegi sissemaksed

sammas – täiendav kogumispension – selline, mis peetakse kinni vabal tahtel palgast ja kantakse pensionifondi. See on tulumaksuvaba ning see tuleb iga-aastaliselt deklareerida tuludeklaratsioonis.
21.Kes on kohustatud isik ja mis eluaastast ?
Kohustatud isik on kohustusliku kogumispensioni maksja, kes on vähemalt 18 aastane füüsiline isik.
22.Kus hoitakse penonifondi osakuid ?
Pensionifond on investeerimisfondi eriliik. Tegemist on varakogumiga, mis kuulub osakuomanike kaasomandisse , kuid mille valitsemisõigus on antud fondivalitsejale.
23.Kuna tekib õigus pensionifondi osakute väljamaksetele ?
Pensionifondi osakute väljamaksete õigus tekib siis, kui isik on jõudnud pensioni ikka. Kui isik ei ole esitanud taotlust riikliku pensioni maksmiseks, siis ei ole tal õigust saada ka kogumispensioni makseid. Esimesi väljamakseid hakatakse tegema alates 1. Jaanuarist 2009, surnud osakomanike pärijatele alates 1. Jaanuar 2007.
25.Kes hindab maa maksustatavat väärtust ja kes määrab maamaksu ?
Maksumäärad. Kes tegeleb maamaksu sissenõudmisega ?
Maa maksustatavat väärtust hindab kohalik omavalitsus ja kehtestab maksumäära seaduses antud vahemiku arvestades. Maksumäära määrab kohalik omavalitsus hiljemalt 31.jaanuariks, kui selleks ajaks ei ole määra kehtestatud, siis kehtib edasi eelmise aasta määr. Maamaksu sissenõudmisega tegeleb Maksu- ja Tolliamet, kes väljastab maksumaksjale maksuteate 30 kalendripäeva enne maksustamise tähtaega.
26.Mis on raskeveokimaksuga maksustamise objektid ?
Maksuobjektideks on veoste vedamiseks ettenähtud liiklusregistris registreeritud 12 tonnise ja suurema täismassiga veoautod või beoautost ja 1st või enamast haagisest koostatud 12 tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong.
27.Missuguseid residendist füüsilise isiku tulusid maksustatakse ?
Maksustatakse füüsilisele isikule tehtud erisoodustusi, residendist juriidilise isiku poolt tehtud kingitusi, annetusi, vastuvõtu kulusid ja ettevõtlusega mitteseotud kulusid.
28.Mida ei maksustata tulumaksuga füüsilistel- ja juriidilistel isikutel ?
Ei maksustata: lähetuskulusid nende lubatud piirimäärades, isikliku sõiduauto kasutamise kulusid, sünnitoetust 5/12 maksuvabast tulust, riigikogulaste ja presidendi esinduskulud, vastuvõetud pärandvara, tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest, kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite hüvitis, tulu äriühingute osaluse suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemaksena, kinnisasjad , ehitise või korteri kui vallasasja või elamuühistu osamaksu võõrandamisest saadud tulu (suvila, aiamaja või 0,2 ha maad, mis on olnud omandis üle 2 aasta)
29.Milliseid makse peavad maksma FIE-d oma tuludelt ?
FIE, kes sai eelmisel maksustataval perioodil ettevõtlustulu, on kohustatud tasuma maksustamisperioodi kestel tulumaksu avansilisi makseid. Avansilise makse suuruseks on ¼ isiku poolt eelmisel maksustamisperioodil ettevõtlustulult arvestatud tulumaksu summa. Avansilised maksed tuleb tasuda võrdsete summadena alates tuludeklaratsioooni esitamise tähtpäevale järgnevast kvartalist iga kvartali kolmanda kuu 15ks kuupäevaks. Avansilisi makseid ei pea maksma, kui ühe kvartali makse suurus ei ületa 1000 krooni. Esimese maksustamisperioodi kestel ei ole ettevõtlusest tulu saav maksumaksja kohustatud tulumaksu avansilisi makseid maksma.
30.Missuguseid maksusoodustusi on võimalik saada noortel peredel
ja üliõpilastel ?
Noorte perede maksusoodustused – 1. vanem saab on tuludest maha arvata lapse koolituskulud (kuni 26. Eluaastani), kaasa arvatud õppelaenu intressimaksed.
2. 2007.aastast on lastega peredel võimalik oma tulumaksuga maksustatavast tulust maha arvata 27000 krooni aastas iga kuni 17-aastase lapse kohta, alates pere teiset lapsestt lapsest.
3. 1.jaanuarist 2008 jõustub maksusoodustus, mille järgi on lastega peredel võimalik oma tulumaksuga maksustatavast tulust maha arvata täiendav maksuvaba tulu iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta.,2009 astal teisest ja 2010 aastal pere esimesest lapsest.
Lisaks siis veel alates 2004. Aastast saab kõrgkooli või kutseõppeasutuse lõpetanud noor lapsevanem taotleda oma õppelaenu jäägi kustutamist 50% ja enama protsendi ulatuses iga kuni nelja-aastase lapse kohta.
Kuni 3-aastast last kasvatava vanema eest maksab riik sotsiaalmaksu riigieelarvega kehtestatud summalt (2000 krooni aastal 2007, edaspidi see summa suureneb igal aastal), et vanemale oleks tagatud ravikindlustus ja pensionistaaz.
31.Tulumaksu määrad, kes millise määra järele peab tulumaksu maksma?
Füüsilise isiku tulumaksu määr on aastal 2008 21%, 2009 aastal,jääb protsent samaks
Juriidilise isiku tulumaksu määr on aastal 2009 aastal 21/79.
Töötaja töötukindlustusmakse on 2% ja tööandja töötukindlustusmakse on 1,,0%.alates 01.08.09
On nad vastavalt 2,8% ja 1,4%.
Igakuine füüsilise isiku maksuvaba tulu määr on 2009 aastal 2250 krooni. Kuupalga alammäär on täistööaja korral 4350 krooni. Töötaja, avaliku teenistuja ja füüsilisest isikust ettevõtja minimaalse sotsiaalmaksuga maksustatava summa kuumäär on 2009 aastal4350 krooni.
32.Missugustele ettevõttete kululiikidele on kehtestatud seadusega maksupiirangud ja milliseid ?

kingitused
annetused
ametiühingu sisseastumis ja liikmemaksud
sponsorabid nendele mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, mis on vabariigi valitsuse poolt kehtestatud nimekirjades, kusjuures piirimääraks on 3% sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt – st kogusummas arvestatud palkadel ettevõttes. Arvestus toimub aasta algusest. Aastalõpu tuludeklaratsiooniga tehakse ümberarvestused. Piirimäärad on antud ka vastuvõtukuludele. Need on 2% ettevõttes arvestatud perioodi jooksul palkade kogusummast, kusjuures sellele perioodile lisandub ka igakuuliselt aasta alguses 500 krooni. Kusjuures arvestust peetakse jällegi aasta algusest ja aasta lõpukuu deklaratsiooniga tehakse ümberarvestused.

33.Mis on erisoodustused ja kuidas neid maksustakse ?
Erisoodustused on sellised kulud, mis ei ole seotud otseselt ettevõtlusega ja mida teeb tööandja omatöötaja hüveks:

osaline eluasemekulude hüvitamine
santooriumi- ja puhketuusikud
laenu andmine omatöötajale rahandusministri poolt kinnitatud väiksema intressiga , alates 2009 aastast 5%

34.Lähetuskulude piirimäärad;
§ 16. Maksustamisele kuulub:
1) majutuskulude hüvitis osas, mis riigisisesel lähetusel ületab 1200 krooni ööpäevas ja välislähetusel 2000 krooni ööpäevas;
2) päevaraha osas, mis riigisisesel lähetusel ületab 80 krooni päevas ja välislähetusel 500 krooni päevas;
3) muude lähetusülesande täitmisega seotud kulude hüvitis osas, mis välislähetusel ületab 35 protsenti § 14 punktis 1 ettenähtud välislähetuse päevaraha summast ja riigisisesel lähetusel 100 protsenti samas punktis ettenähtud riigisisese päevaraha summast.
§ 162. Piirmäära ületav osa, mida maksab ametiasutus , maksustatakse «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 punkti 4 ja «Sotsiaalmaksuseaduse» § 2 lõike 1 punkti 7 alusel. Piirmäära ületav osa, mida maksab muu isik või asutus, maksustatakse tulumaksuga «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punkti 1 või § 31 lõike 1 punkti 7 alusel. Muu isiku või asutuse makstud päevarahalt tulumaksu kinnipidamisel võetakse ametiasutuse poolt kasutamata päevaraha maksuvaba osa arvesse juhul, kui väljamakse tegijal on ametiasutuse kinnitus teenistujale makstava päevaraha suuruse kohta.
[RT I 2005, 40, 313 – jõust. 14.07.2005]
35.Ettevõtlusega mitteseotud kulud, nende maksustamine;

seaduse alusel määratud trahvid ja sunnirahad
MKSi alusel tasutud maksuintressid
kõrgendatud määra järgi tasutud keskonnasaastemaksud
pistis ja alkäemaks
mittenõuetekohaselt vormistatud dokumendid, puuduvad algdokumendid

Neid kõike tuleb deklareerida tulumaksuaruande lisas number 6 ja nendelt arvestada ettevõtte tulumaks
36.Missuguseid kinnipidamisi tehakse töötajate palkadelt;
Töötajate palkadelt peetakse kinni tulumaks, sotsiaalmaks, töötukindlustusmaks ja kui töötaja on sõlminud kogumispensioni lepingu, siis ka see peetakse palgast kinni.
37.Mida eripärast on dividendide maksustamisel ?
Residendist äriühing maksab tulumaksu dividentidelt. Tulumaksuga ei maksustata fondiemissiooni käigus jaotatavat kasumit. Dividente ei maksustata tulumaksuga, kui dividendimakselt residendist äriühing on saanud väljamakse aluseks oleva dividendi, lepinguriigi või Sveitsi konföderatsiooni residendiks äriühingult ja talle kuulub dividendi saamise ajal vähemalt 15% nimetatud äriühingu aktsiatest, osadest või häältest.
38.Mis on käibemaks ja millest sõltub tema suurus ?
Käibemaks on universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ning millega koormatakse igat müügietappi vähendades maksukohustusteelmistel etappidel makstud maksu võrra.
Maksu suurus sõltub kauba või teenuste liigist ja väärtusest.
39.Kes on käibemaksukohustuslased ja kuidas seda saab kontrollida ?
Käibemaksukoormuse kandjaks on lõpptarbija, kes ostab kaupa või teenust ning maksab toote hinna sees käibemaksu. Maksu- ja Tolliamet peab käibemaksukohustuslaste registrit, kus saab vajaduselinformatsiooni ühe või teise firma käibemaksukohustuslase olemise kohta.
40.Kuna tekib ettevõttel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ja selle maksmise kohustus
Kui ettevõtja kasutab sisseostetud kaupu ja teenuseid otseselt või kaudselt uute maksustatavate kaupade ja teenuste osutamisekss, antakse talle talle sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse.
41.Mida maksustakse nullmääraga,20%-ga, 9%-ga ja mis kuuluvad maksuvaba käibe alla.
9%käibemäär on raamatud ja õppevahendid, töövihikud,d, arstimid, ajakirjanduse ettetellimine
20% maksumäär on alates 1 juulist 2009 aastast kõik Eesti sisesd kaupade ja teenuste müügid sh..ka matuseteenused,,kontsertide ja teatrite piletid ,igat liiki kütused,ohtlile seadmete käitlemine.
Maksuvaba käive – postiteenused, postimaksevahendid, tervishoiuteenused, mille nimekirjad on kinnitanud sotsiaalministeerium , alus ja põhiharidus,kõrgharidus, kindlustusteenused..
0% määraga maksustatakse kauba ühendusesisest käivet ja eksporti.
42.Mis põhjustel kustutakse käibemaksukohustuslane käibemaksukohustuslaste registrist ( kaks põhitingimust )
Olenemata sellest kas ettevõttes toimus käive või mitte ja kui ta on käibemaksukohustuslane vaatamata sellele ta peab esitama igakuiselt käibedeklaratsiooni Maksuametile. Kui ta seda ei ole teinud 6 kuud, siis võib teda kustutada käibemaksukohustuslaste nimekirjast. Maksuhalduril on õigus kustutata registrist käibemaksukohustuslane kes ei tegele Eestis ettevõtlusega.

.RTF Laadi alla originaalfail 7 lk · .rtf · 243 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-09-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

243 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

RiverKala Õppematerjali autor

Maksudega/maksundusega seotud küsimused/mõisted ja vastused (2008).

maksundus maks maksud maksumaksja raamatupidamine

Sarnased õppematerjalid

doc

Maksundus (kokkuvõtvalt)

TLS Eesti Vabariigi töölepingu seaduse TM tulumaks TMS Tulumaksuseadus TSD tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon VD kauba ühendusesisese käibe aruanne VV Vabariigi Valitsus 4 SISSEJUHATUS ''Usk, et üksikisiku tulumaks on kõige õiglasem maks tuleneb veendumusest, et see on kõige paremini kooskõlas inimese võimega maksta maksu. Puhastulu on mõõdupuu, millega saab hinnata inimese võimekust valitseda majanduslikke ressursse ning intuitiivselt tundub see olevat heaks indikaatoriks, mis peegeldab isiku võimet finantseerida riiki.'' /Goode,R. The individual Income Tax 1976, lk 11/ Tulumaksu olulisus tuleneb mitte ainult tema tähtsast osast fiskaal- ja sotsiaalpoliitikas, vaid ka tema suurest mõjust

Majandus

docx

Tulumaksuseadus (TuMS)

Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Lisaks maksustatakse tulumaksuga ka füüsilisele isikule tehtud erisoodustused, residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse jaotatud kasum, tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulud ja väljamaksed. Samuti maksustatakse tulumaksuga mitteresidendi tehtud erisoodustused, mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond, aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Samuti füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidil

Õigus

docx

Tulumaksuseadus (TuMS)

Janeli Põder RP14 Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? § 1 Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? § 2 Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? § 3 Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? 5. Kui suure osa tulumaksust saab endale kohaliku omavalitsuse üksus? § 5 Maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele laekub 11,60% reside

Majandus

pdf

Küsimuste vastused seadusandluse kohta maksuarvestuses

Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. (TuMS § 1 lg 1) 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Füüsiline isik (TuMS § 48), residendist juriidiline isik (TuMS §-d 49-52), mitteresident (TuMS § 53) 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? TuMS § 1 lg-s 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui TuMS-s ei ole sätestatud teisiti. (TuMS § 3 lg 1) TuMS § 1 lg-tes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. (TuMS § 3 lg 2) 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? Tulumaksumäär nii füüsilisel isikul kui ka ettevõttel on 20%. Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaksu maksavad ka mitteresidendi püsivad tegevuskohad ning erisoodustusi tehes kõik t

Majandus

doc

Maksude arvestus (J. Keskküla loengu konspekt) TMK

4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. (4) Käesolevas seaduses maksu kohta sätestatut kohaldatakse ka kogumispensionide maksele ja töötuskindlustusmaksele, kui kogumispensionide seaduses või töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 4. Maksuseadus (1) Maksuseadus on seadus, millega sätestatakse maks. (2) Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. § 5. Maksuhaldur (1) Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu ja Tolliamet. § 6. Maksukohustuslane (1) Maksukohustuslane on: 1) maksumaksja; 2) maksu kinnipidaja; 3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse

Maksundus

docx

MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE

Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus

Maksud

docx

Maksustamise olemus

·tead riiklikke ja kohalikke makse; ·oskad otsida infot maksude kohta; ·oskad hinnata ettevõtluse maksustamist. 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused Eesti Vabariigi põhiseadus annab aluse maksude kehtestamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113: Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Eesti maksusüsteemi alused on kehtestatud maksukorralduse seadusega. Maksukorralduse seaduses §2- s on defineeritud maks: Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Iga konkreetset maksu reguleerib vastav maksuseadus.

Majandusarvestus

docx

Maksunduse eksam

• Stabiilse arengu tagamise funktsioon 7. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. • Maks on (riigi) võimu poolt (riigi) enda kasuks kehtestatud kohustuslik, makse, mis maksu maksjale otsest kasu ei anna. • Maks – kohustuslik ja vastuteeneta. • Lõiv – tasu konkreetse teenuse eest. • Tasu – osutatava teenuse hind 8. Riiklikud ja kohalikud maksud Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks.

Maksundus

Rohkem sarnaseid