Me maksame makse oma heaolu tagamiseks Maksude maksmisel saab riigi majandus normaalselt funktsioneerida, sest selle tõttu on raha ''pidevas ringluses'' – see tähendab seda, et raha liigub pidevalt ühest kohast teise selle tõttu, et inimesed pidevalt maksavad raha ostes midagi ja teenivad raha müües midagi. Maksude mittemaksmise korral destabiliseerub meie majandus, mille tõttu pole riigil kusagilt raha võtta selleks, et realiseerida rahva huvides olevaid tegevusi. Nii meie, Eesti Vabariigi kodanikud kui ka teistes maades elavad enda riigi kodanikud peaksid aru saama, et kõik maksud mida me riigile maksame on meie iseenda huvides heaolu tagamiseks. Sellegipoolest paljud meist ei mõista kuivõrd tähtis see on ning oma suurest rahakokkuhoidmishimust püüavad vältida maksude maksmist, kuid samal ajal tahavad elada tsiviilse ühiskonnana arenenud riigis. § 37. Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega m...
Kindlustuskaitset tõestab edaspidi ainult poliis, tähtajatut lepingut enam ei sõlmita. 5. Kas kindlustusvõtjaks peab olema sõiduki omanik? Kindlustusvõtjaks saab olla iga kindlustushuviga isik (autot kasutav sõber, sugulane jmt), mitte ainult sõiduki omanik. 6. Kui kaua tohib olla sõiduk ilma sundkindlustuseta? Sundkindlustuseta periood hakkab olema 24 kuu asemel 12 kuud. Aasta möödumisel teeb LKF kindlustamata sõidukitele automaatselt sundkindlustuse. Sundkindlustuse tariifid kehtestab rahandusminister. 7. Kui suure trahvi (omavastutus) peab kindlasti maksma isik, kes põhjustas kahju kindlustamata sõidukiga? Kindlustamata sõidukiga kahju põhjustaja peab igal juhul maksma 640-eurost omavastutust. 8. Kuna on kindlustusandjal õigus avarii põhjustanud juhilt kahju tagasi nõuda – nimetage vähemalt 3 võimalust ? Kindlustusandjal on täienevad tagasinõude õigused sõidukijuhi vastu lisaks senistele alustele
välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. § 110. Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse §-s 104 loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. VIII. peatükk RAHANDUS JA RIIGIEELARVE § 113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. XIV. peatükk KOHALIK OMAVALITSUS § 157. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus. Kohalikul omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi. Mõisted: 1. Füüsiline isik- inimene 2. Juriidiline isik- on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. (Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 24) 3
3 Riiklikud ja kohalikud maksud 4 Ettevõtlus ja maksustamine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead maksusüsteemi aluseid; ·tead riiklikke ja kohalikke makse; ·oskad otsida infot maksude kohta; ·oskad hinnata ettevõtluse maksustamist. 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused Eesti Vabariigi põhiseadus annab aluse maksude kehtestamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113: Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Eesti maksusüsteemi alused on kehtestatud maksukorralduse seadusega. Maksukorralduse seaduses §2- s on defineeritud maks: Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele
Eesti Pank korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest (PS § 111) • Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Stabiilset hinnataset aitab hoida euroala ühtne rahapoliitika, mille kujundamisel Eesti Pank koos teiste eurosüsteemi liikmetega osaleb. Eesti Pank viib ellu euroala ühtset rahapoliitikat Eestis Rahandus ja riigi eelarve • Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus (PS § 113) • Riigieelarve on riigi majandusplaan eelolevaks aastaks. Eelarve sisaldab tulude ja plaanitavate kulude kalkulatsiooni. • Vabariigi Valitsus esitab riigieelarve eelnõu koos seletuskirjaga Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust (RES § 38 lg 1) • Riigieelarve või selle eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude
mingit teenust. Printsiibid: kuluprintsiip ja ekvivalendiprintsiip. Tuleb lähtuda kuluprintsiibist. Sotsiaalkindlustus ehk sundkindlustus. Sundkindlustuse ja vabakindlustuse vahe: neil ei olegi erilist vahet, mõlemal juhtul tuleb sõlmida kindlustuslepin, mõlemal juhtul tuleb maksta kindlustuspreemiat, mõlema puhul, kui tekib kindlustus juhtum, siis tekib võimalus saada kindlustushüvitist. Aga, kui jätate maksmata vabakindlustuse, siis see lõppeb ära, aga kui jätate maksmata sundkindlustuse, siis hakkavad järgnema mingid karistused ja see ongi peamine vahe! Pensionikindlsutus- kindlustusmakse, ehk ta on koormis, ta ei ole kehtestatud maksuna. Suhtkindlustus. Töötluskindlatusmakse- kehtestati samuti nagu pension, kehtestati maksena. Sundkindlustus. Muud- näiteks keskkonna reostusega seonduvad koormised. Maksusüsteemi hindamine Sageli tahetakse võrrelda erinevaid maksusüsteeme, sellepärats tuleb neid kuidagi hinnata ja hindamiseks peab olema taustsüsteem
Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, tööandjale töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemisega seotud kulude osaline hüvitamine ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. Käesoleva seaduse mõttes on kindlustatu töötaja, avalik teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 kohaselt ja kellel on töötuskindlustusstaazi vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Kindlustatul, kellele on makstud töötutoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alus...
· parkimistasu. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. Vald või linn võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele. Veel on järgmised maksed: Töötuskindlustusmakse - töötuskindlustusseadusega kehtestatud sundkindlustusmakse. See on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on hüvitiste maksmine töötajale ja teenistujale töötuks jäämise, töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksujõuetuse korral. NB! Alates 1. maist 2009 kaob Tööturuamet, tema funktsioonid võtab üle Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakset maksavad: 1) kindlustatu (maksemäär 0,6%) 2) tööandja (maksemäär 0,3%)
3.5. Töötuskindlustus Töötuskindlustuse õiguslikuks aluseks on töötuskindlustusseadus (RT I 2001, 59, 359....koos hilisemate muudatustega) (edaspidi TTS). Nimetatud seadus reguleerib hüvitiste maksmise ja määramise tingimusi ja korda töötuks jäämise, koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral. Samuti reguleeritakse selle seadusega töötuskindlustuse korraldust ning töötukassa staatust. Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on tööturuteenuste osutamine, tööturutoetuste, va töötutoetuse maksmine, kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, töötajale töölepingu ülesütlemise ja ametnikule teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul: 1) kes on töötuna arvele võetud
1.Eesti kohtusüsteem. Õigusaktide hierarhia-3astmeline:I aste-maa-ja halduskohtud- esimese harju,pärnu,tartu,viru maakohus, nelja maakohtu struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas maakonnakeskuses. Halduskohtud-tallinn, tartu , 2halduskohtu struktuuris on kokku 4 kohtumaja:tallinn,tartu,pärnu,jõhvi II aste- ringkonnakohtud-vaadatakse apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtute lahendeid, tallinn, tartu III aste-riigikohus-EV kõrgeim kohus vaatab läbi ringkonnakohtute lahendeid peale esitatud kaebused kassatsiooni korras, esimeesumata kohtuotsus-märt rask,kokku 17kohtunikku, riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul, 2.Mõisted: õigusriik, apellatsioon-edasikaebamine, alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus , kassatsioon-jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine õigusküsimustes ning selle läbivaatamine kõrgema astme kohtus ilma faktiküsimuste ümberhindamiseta , ha...
kontrollorgani liikmele makstavatelt tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstavatelt tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija, lihtsustatult öeldes tööandja, ja maksustamisperioodiks kalendrikuu. Sotsiaalmaks on Eestis kehtestatud maksuna, kuigi ta vastab osaliselt nii sihtotstarbelise maksu, kui sundkindlustuse tunnustele. Osaliselt finantseeritakse maksust sotsiaalkindlustussüsteemi tervikuna (st vastuhüve puudub), osaliselt kindlustatakse konkreetse isiku riske (st vastuhüve on olemas). Sotsiaalmaksu defineeritakse kui sihtotstarbelist maksu, mille kogumise eesmärk on riiklikus pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamine. Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlustulult, millest on tehtud
kontrollorgani liikmele makstavatelt tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstavatelt tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija, lihtsustatult öeldes tööandja, ja maksustamisperioodiks kalendrikuu. Sotsiaalmaks on Eestis kehtestatud maksuna, kuigi ta vastab osaliselt nii sihtotstarbelise maksu, kui sundkindlustuse tunnustele. Osaliselt finantseeritakse maksust sotsiaalkindlustussüsteemi tervikuna (st vastuhüve puudub), osaliselt kindlustatakse konkreetse isiku riske (st vastuhüve on olemas). Sotsiaalmaksu defineeritakse kui sihtotstarbelist maksu, mille kogumise eesmärk on riiklikus pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamine. Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlustulult, millest on tehtud
16.03.2010 6 2 16.03.2010 Diskussioon · Mis on devalveerimine? · Kas Eestile oleks kasuks (olnud) devalveerimine? Põhjenda! 16.03.2010 7 Maksud ja vara · Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. See tähendab, et maksete kehtestamine on parlamendi suveräänne ja võõrandamatu õigus. Maksude alusseadus on Maksukorralduse seadus. · Riigi vara valdamise, kasutamise ka käsutamise korra sätestab Riigivaraseadus. Riigivaraseadus ei reguleeri riigi kui omaniku õigusi ja kohustusi suhetes teiste isikutega. Eesmärgiks on tagada riigi vara heaperemehelik käitumine. 16.03.2010 8
Eesti Panga nõukogu ettepanekul. Eesti Pank annab aru Riigikogule. Riigikogu liikmetel on õigus esitada järelepärimisi Eesti Panga nõukogu esimehele ja Eesti Panga presidendile. Riigikogu kinnitab Eesti Panga aastaaruande ning määrab audiitori aastaaruande kontrollimiseks. Eesti Panga kui riikliku organisatsiooni majandustegevust võib kontrollida Riigikontroll. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. See tähendab, et maksete kehtestamine on parlamendi suveräänne ja võõrandamatu õigus. Maksude alusseadus on Maksukorralduse seadus. Riigi vara valdamise, kasutamise ka käsutamise korra sätestab Riigivaraseadus. Riigivaraseadus ei reguleeri riigi kui omaniku õigusi ja kohustusi suhetes teiste isikutega. Eesmärgiks on tagada riigi vara heaperemehelik käitumine. Finantsinspektsioon Riiklikku finantsjärelevalvet teostab Finantsinspektsioon
ptk-s ning riigi eelarveseaduses, valla- ja linnaeelarve seadustes, maksukorralduse seadustes, iga-aastastes eelarveseadustes, krediidiasutsuste seadustes; VIII Rahandus ja riigieelarve § 111. Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal. Eesti Pank korraldab raharinglust ja seisab hea rii § 112. Eesti Pank tegutseb seaduse alusel ja annab aru Riigikogule. § 113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. § 114. Riigi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra sätestab seadus. § 115. Iga aasta kohta võtab Riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Vabariigi Valitsus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. Valitsuse ettepanekul võib Riigikogu eelarveaasta kestel vastu võtta lisaeelarve. § 116
Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele. Töötuskindlustusmaks-töötuskindlustusseadusega kehtestatud sundkindlustusmakse.See on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on hüvitiste maksmine töötajale ja teenistujale töötuks jäämise, töölepingu ja teenistussuhete ülesütlemise ning tööandja maksujõuetuse korral. Maksavad: kindlustatu(2,8%), tööandja(1,4%). Kindlustatud isik ei
Seega on riigilõivul erinevalt maksust vastuteene. Riigilõivu suuruse määramine toimub kahel alusel: 1) vastavalt kulu printsiibile; 2) ekvivalendi põhimõttel kuna alati ei ole võimalik kõiki kulusid arvestada ja määrata. See arvestab kliendi eesmärke ja vajadusi. Sotsiaalkindlustus sundkindlustus ei erine oluliselt vabatahtlikust kindlustusest, peamine erinevus seisneb tagajärgedes, kui jätta kindlustusmaksed tasumata. Vabatahtliku kindlustuse korral leping lihtsalt katkeb, sundkindlustuse korral aga järgnevad erinevad sanktsioonid. Sundkindlustus on ka Eestis rakendatav sotsiaalkindlustus, mis meil kehtib maksuna. Väidetakse aga seda, et sotsiaalkindlustusel on vastuteene, vastuteeneks peetakse kaasnevat õigust. Töötuskindlustus töötuks jäämisel on vastuteene. Muud sanktsioonilised. Seostub säästlikuma kasutamisega, loodus ressursid, kuritegelikke koormisi, kui riigi või valitsuse asutused võtavad millegi eest tasu, mis on vastu olus seadusega.
kulutusi vähendada ja languslõhe korral tõsta). LOENG 13 Finantsõiguse allikateks on seadusandliku ja täidesaatva riiguvõimu organite aktid. Põhiseaduse paragrahv 102 alusel: * Raha emissiooni (väljanadmise) õigus on ainult Eesti pangal *Eesti Pank tegutseb seaduse alusel ja annab aru Riigikogule * Riigivara valdamise, kasutamise ja kasutamise korra sätestab seadus * Riiklikud maksud, koormised, lõivud ja trahvid (ka sundkindlustuse maksed) sätestab seadus * Iga aasta kohta võtab Riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Kui eelarve ei olevastu võetud 2 kuud pärast eelarveaasta algust, kuulutab vabariigi president välja riigikogu erakorralised valimised. Eelarvet ei saa muuta ega tühistada president, vaid seda saab häälteenamusega muuta ainult riigikogu. Finantsõiguslike aktide (normide) omapära: * Nad reguleerivad suhteid, mis tekivad riigi rahaliste fondide moodustumisel,
tuginevat sundkindlustust ehk riikliku pensionikindlustust (I sammast) ja ravikindlustust ning osaliselt ka kohustusliku kogumispensioni (II sammas). Sotsiaalmaks sisaldab kindlustuselementi. Kindlustustegevuse seaduse § 10 lõike 1 kohaselt on sundkindlustuseks selline kindlustus, mille puhul isikul on seadusega satestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või -maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile või muule isikule. Siinjuures on oluline, et sundkindlustuse makse ja riikliku maksu mõisted on üksteisest eristatavad, maksu mõistest tulenevalt otsene vastutasu maksumaksja jaoks puudub. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 2 satestab maksu mõiste, mille kohaselt maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu maarusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete taitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus. See kuulub taitmisele
b. Omandimaks seotud vara püsimise ja väärtuste olemasolu omamise, haldamise või valdamisega (paadimaks ja maamaks) c. Tarbimismaks objektiks tarbimine, kulutamine ja vara võõrandamine (aktsiisid, tollimaks, hasartmängumaks, käibemaks) 9) Mitmesugustel tingimustel tekkivad kohustused vs.maksud nt: kinke-, pärnaid-, luna- ja kindlustusmaksed jt. 10. KOORMISED JA MAKSUD Koormiste all on enamlevinud trahvid, lõivud, sundkindlustuse maksed ja viivised. Erinevad koormised on välja toodud järgneval joonisel: KOORMI MAKSUD TÖÖTUS- S KINDLUST US TRAHV MUU
või määratud sissemaksete printsiibi vahel arstiabi põhierialadel, mille korraldamine on riigipoolsed stiimulid tulumaksusoodustuse samuti kohaliku omavalitsuse peal näol. spetsialiseeritud arstiabi, mille korraldamise TERVISHOIUSÜSTEEMI ÖKONOOMIKA eest vastutab riik. Tervishoiu õkonoomika uurib, kuidas Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, tervishoiusüsteem kasutab oma piiratud mille eesmärgiks on kindlustatule töötuse ressursse inimese tervise säilitamiseks ja korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku parandamiseks. KÜSIM? osaline kompenseerimine, tööandjale Kui me vaatleme tervishoius kasutatavaid töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse mõisteid, siis tihti võrdsustatakse tervishoid ülesütlemisega seotud kulude osaline artsiabiga
54. Mis kuupäevaks tuleb sotsiaalmaks deklareerida ja tasuda? §9 15. kuupäevaks 55. Kuidas jagune sotsiaalmaks pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahel? §10 lg 41 Riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava sotsiaalmaksu osa määr on 16 protsenti, riikliku ravikindlustuse vahenditesse kantava sotsiaalmaksu osa määr 13 protsenti. Töötuskindlustuse seadus (TKindlS) 56. Mis on töötuskindlustus? §2 Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on tööturuteenuste osutamine, tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse maksmine, kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, töötajale töölepingu ülesütlemise ja ametnikule teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. 57. Kes on kindlustatu ja kindlustusandja? §3
mänguautomaat; 3) õnnemängu korraldamisel, mida ei korraldata mängulaual ega mänguautomaadil, tehtud panustest laekunud summa; 4) loteriiseaduses sätestatud loterii korraldamisel loteriipiletite müügist saadud summa. Hasartmängumaksu maksab hasartmängukorraldaja. 48. Mis eesmärki teenib töötuskindlustusmakse kehtestamine? Töötuskindlustusmakse on töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks töötuskindlustuse seadusega (TKindlS) kehtestatud sundkindlustuse makse. Töötuskindlustusmaksele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut. Töötuskindlustusmakse eesmärgiks on töötaja kindlustamine töötuks jäämise, töölepingute kollektiivse lõpetamise või tööandja maksejõuetuse eest. 49. Töötuskindlustusmakse määrad. Kindlustatu määr 0,6%, alates 01.07.09.a. 1,0%, alates 01.08.2009.a. 2,8%; 2013 –2,0 %; 2014 – 2,0%) 2015 .a. 1,6% Tööandja määr 0,3%, alates 01.07.09.a. 0,5%, alates 01
mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente. Töötuskindlustusmakse on töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks töötuskindlustuse seadusega (edaspidi TKindlS) kehtestatud sundkindlustuse makse. Töötuskindlustusmaksele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut. Maksu- ja Tolliamet kontrollib makse tasumise õigsust, määrab vajaduse korral tasumisele või tagastamisele kuuluva makse summa, nõuab selle sisse maksukorralduse seaduses sätestatud korras ning rakendab seadusega lubatud sunnivahendeid, et sundida rikkuja kohustuse täitmisele. Vastavalt TKindlS §-le 4 maksavad töötuskindlustusmakset: 1
Tolliametile vastava maksudeklaratsiooni. 55. Kuidas jaguneb sotsiaalmaks pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahel? Riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr on 20 protsenti ja riikliku ravikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr on 13 protsenti. Töötuskindlustuse seadus (TKindlS) 56. Mis on töötuskindlustus? Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on tööturuteenuste osutamine, tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse maksmine, kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, töötajale töölepingu ülesütlemise ja ametnikule teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. 57. Kes on kindlustatu ja kindlustusandja?
põhiharidust omandav õpilane kuni 21 aasta vanuseni, üldkeskharidust omandav õpilane kuni 24 aasta vanuseni, kutseõppe tasemeõppes õppiv õpilane ning Eesti alalisest elanikust üliõpilane. Ravikindlustusega kaetavad teenused Ajutise töövõimetuse hüvitis Haigushüvitis Sünnitushüvitis Hooldushüvitis Lapsendamishüvitis Kergemale tööle üleviimine Hambaravi- ja hambaproteeside hüvitis Tervishoiuteenused Töötuskindlustus ja Töötukassa Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. Kehtib alates 01.01.2002.a ja väljamakseid tehakse alates 2003; Töötuskindlustusega kaetavad hüvitise liigid: töötuskindlustushüvitis; kindlustushüvitis koondamise korral;
See arvestab kliendi eesmärke ja vajadusi. Ekvivalendi põhimõte, mis võtab riigilõivu suuruse määramisel aluseks esmalt välja arvestatud kulu ja lisaks teenuse taotleja huvid, vajadused, erisoovid, tekkivad tagajärjed. 5. Sotsiaalkindlustus sundkindlustus ei erine oluliselt vabatahtlikust kindlustusest, peamine erinevus seisneb tagajärgedes, kui jätta kindlustusmaksed tasumata. Vabatahtliku kindlustuse korral leping lihtsalt katkeb, sundkindlustuse korral aga järgnevad erinevad sanktsioonid nt trahvid. Sundkindlustus on ka Eestis rakendatav sotsiaalkindlustus kehtestatud sotsiaalmaksuga. Väidetakse aga seda, et sotsiaalkindlustusel puudub otsene mõõdetav vastuteene, vastuteeneks peetakse kaasnevat õigust. 6. Töötuskindlustus töötuks jäämisel on vastuteene. 7. Pensionikindlustus Kindlustusmakse ehk II samba makse. Otsene vastuteene on suhteliselt tõenäone, mida saab mõõta
Kogumispension Käesoleva makse eesmärgiks on luua kogumispensioni sissemakseid sooritanud isikule võimalused täiendavaks sissemakseks pensionieas lisa riiklikule pensionikindlustusele. Kogumispension vastavalt kogumispensioni seadusele on 2% saadud tasudelt. NB! liitumist saab kontrollida internetist aadressil (www.pensionikeskus.ee). 1983.a. sündinud ja nooremad on liitunud kohustuslikus korras. Töötuskindlustus. On sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on hüvitise maksmine töötajale ja teenistujale töötuks jäämise, töölepingute ja teenistussuhte kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksejõuetuse korral. Kindlustusmakse määrad: kindlustatu töötuskindlustusemakse 0,6% arvestatud palgalt ja muudelt tasudelt, tööandja töötuskindlustusmakse 0,3% arvestatud palgalt ja muudelt tasudelt. Juhatuse liikmete tasudelt töötuskindlustust ei maksta. Tulumaks
ETTEVÕTTEMAJANDUS neljapäev, 1. september 11 Aine koduleht: http://moodle.ut.ee VÕTI: mittemaj11 https://moodle.ut.ee/course/view.php?id=196 Lektor Merike Kaseorg E-õpe Moodle alt "Jututoad" Kodutööde teemad 3.10.2011 Grupi suurus 3-4 inimest. Kodutöödest antakse ülevaade 14. Nädalal. TEOORIA TEST: AINULT PABERKANDJAL MATERJALID. LÄPTOPI KASUTADA EI VÕI. ÕHTUSED PRAKTIKUMID KELL 18:00 mitte 18.15 Ettevõtluseks võib pidada tegevusi, millel on: 1) Eesmärk; 2) Risk mitte saavutada eesmärki; 3) Vajadus planeerida oma tegevust; 4) Vajadus kaasata erinevaid ressursse Ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõte- plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. Miks luua ettevõte?: · Raha teenimine · Paremini konkureerida rahvusvah. areenil. · ...
korraldused ja rahapoliitilised muud regulatsioonid, Eesti Pank on osa Euroopa Keskpankade Süsteemist. Eesti Panga Nõukogu esimees kinnitatakse Riigikogu poolt Vabariigi Presidendi ettepanekul. Vabariigi President kinnitab Eesti Panga Presidendi Eesti Panga Nõukogu ettepanekul ja Riigikogu Eesti Panga nõukogu liikmed selle esimehe ettepanekul. 45.Eelarve ja maksud. Reguleerib sellega seotud küsimusi PS VIII peatükk. PS §113 kohaselt sätestab maksud, lõivud, koormised, trahvid ja sundkindlustuse maksed eranditult seadus. Täna on sellisteks maksudeks tulumaks, käibemaks, maamaks, aktsiisimaksud, sotsiaalmaks, raskeveoki maks, hasartmängu maksud. Koormised on käesoleval ajal kehtestatud vaid sõjaolukorraks. Lõivud on oma olemuselt tasu osutatavate haldusteenuste eest. Trahve saab kehtestada vaid seadusega, seega saavad trahvid olla vaid riikklikku päritolu ja tagatavad vaid riigi sunnijõuga.
*Kasumiaruanne näitab ettevõtte tegevust mingi vaatlusaluse perioodi jooksul. Kui bilanss koostatakse enamasti majandusaasta lõpu seisuga, siis kasumiaruanne koostatakse sama majandusaasta kohta. Kasumiaruanne kajastab kõiki ettevõtte tulusid ja kulusid selle perioodi jooksul. Lahutades kõigist tuludest kõik kulud jõutakse ettevõtte kasumini. 33. Kindlustusmakse Kindlustusmakse on kindlustuslepingus kokkulepitud tasu kindlustuskaitse eest. *Töötuskindlustusmakse on sundkindlustuse makse liik töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks, mida maksavad kindlustatu (1.6%) ja tööandja (0.8%). Töötuskindlustusmaksest laekunud summadest makstakse välja töötuskindlustushüvitisi. * Kindlustusmakse on rahasumma, mida kindlustusvõtja on kindlustuslepingu alusel kohustatud kindlustusandjale tasuma lepingus sätestatud korras. 34. Kindlustus *Kindlustus on majanduses riskide juhtimise vorm, mida kasutatakse
p 4) 55. Kuidas jaguneb sotsiaalmaks pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahel? Maksu- ja Tolliamet kannab SMS § 9 lg 1 p-de 4 ja 5, lg 12 ning lg 3 p-de 1 ja 2 alusel laekunud sotsiaalmaksu üle riigieelarve riikliku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahenditesse 15 tööpäeva jooksul laekumisest arvates. (SMS § 10 lg 1) Töötuskindlustuse seadus (TKindlS) 56. Mis on töötuskindlustus? Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on tööturuteenuste osutamine, tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse maksmine, kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, töötajale töölepingu ülesütlemise ja ametnikule teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. (TkindlS § 2) 57. Kes on kindlustatu ja kindlustusandja?
koondamine. Koondamine on töölepingu erakorraline ülesütlemine: tööandja tegevuse lõppemisel; tööandja pankroti väljakuulutamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab võimaluse korral pakkuma teist tööd. Eelisõigus on töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla 3 aastast last. 46. Töötuskindlustuse mõiste. Kindlustatu ja kindlustusandja Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on tööturuteenuste osutamine, tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse maksmine, kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. *Käesoleva seaduse mõttes on kindlustatu töötaja, avalik teenistuja, võlaõigusliku lepingu
koondamine. Koondamine on töölepingu erakorraline ülesütlemine: tööandja tegevuse lõppemisel; tööandja pankroti väljakuulutamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab võimaluse korral pakkuma teist tööd. Eelisõigus on töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla 3 aastast last. 46.Töötuskindlustuse mõiste. Kindlustatu ja kindlustusandja Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on tööturuteenuste osutamine, tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse maksmine, kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral.
põhiseadust ega põhiseaduse §-s 104 loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. VIII peatükk RAHANDUS JA RIIGIEELARVE §111. Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal. Eesti Pank korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest. §112. Eesti Pank tegutseb seaduse alusel ja annab aru Riigikogule. §113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. §114. Riigi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra sätestab seadus. §115. Iga aasta kohta võtab Riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Vabariigi Valitsus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. Valitsuse ettepanekul võib Riigikogu eelarveaasta kestel vastu võtta lisaeelarve. §116
keskselt Euroopa Keskpanga nõukogus, kuid otsuste elluviimine toimub hajutatult riikide keskpankade kaudu. Seega võtab Eesti Panga president Euroopa Keskpanga nõukogu liikmena osa kõikidest eurosüsteemi puudutavate otsuste langetamisest, kuid eurosüsteemi otsuste elluviimine Eestis on Eesti Panga, mitte Euroopa Keskpanga ülesanne · Konflikt PS § 111 ja PSTS §2 Rahandus ja riigi eelarve · Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus (PS § 113) · Riigieelarve on riigi majandusplaan eelolevaks aastaks. Eelarve sisaldab tulude ja plaanitavate kulude kalkulatsiooni. · Vabariigi Valitsus esitab riigieelarve eelnõu koos seletuskirjaga Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust (RES § 38 lg 1) · Riigieelarve või selle eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude
Estonian Business School 20152016 õppeaasta kevadsemester AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond 1. Avaliku-, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus, struktuur ja sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses ( Loengu materjal) I Avalikusektori olemus (poliitika, riik)- osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga. A/S tuumaks on riik. A/S tegeleb valitsemise ja haldamisega. A/S-i põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on A/S see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, - fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korr...
töövõimetusleht) - makstakse proportsionaalselt päevade arvuga. TÖÖTUSKINDLUSTUSPÕHIMÕTE: Kindlustatu: isik, kes on maksnud töötuskindlustusmakseid. Kindlustatu ei ole: FIE, JI juhtumis- või kontrollorgani liige, Riigikogu liige, President, Valitsuse liige, KOV liige, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik, vanaduspensioniikka jõudnud isik, ennetähtaegset vanaduspensioni saav isik. TÖÖTUSKINDLUSTUS: sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on hüvitise maksmine töötajale töötuks jäämise, koondamise ning tööandja maksejõuetuse korral. Maksavad töötajad (2%) ja tööandja (1%). Seadus kehtib alates 01.01.2002. TKM administreerib Maksuamet. Hüvitiste maksmist administreerib Eesti Töötukassa. TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKSE: Makse objekt: kindlustatule makstud töötasu, palk jm tasud, FI makstud töövõtu-, käsundus- vm teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu tasu (v.a FIE)
Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks). Eestis maksab sotsiaalmaksu (33% palgafondist) TÖÖANDJA. Erandiks on FIE, kes maksab oma sotsiaalmaksu ise. 20% läheb pensionide maksmiseks, 13% ravikindlustusmaksuna haigekassale. Töötuskindlustusmakse on sundkindlustusmakse, mille on riik kehtestanud töötuskindlustusseadusega. See on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on hüvitiste maksmine töötajale ja teenistujale töötuks jäämise, töölepingu ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksujõuetuse korral. Töötuskindlustusmakset maksavad kindlustatu (töövõtja 2,8%) ja tööandja (1,4%) vastavalt seadusega kehtestatud määrale. Maksudest laekub riigieelarve. Maksudest kõrvalehoidmiseks on varimajandus ja ümbrikupalgad. Riigi eelarvesse laekunud raha jaotamist on võimalik mõjutada.
Sotsiaalkindlustusfondi laekub raha sotsiaalmaksust. Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks(sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks). Eestis maksab sotsiaalmaksu (33% palgafondist) tööandja. Erandiks on FIE, kes maksab oma sotsiaalmaksu ise. 20% läheb pensionide maksmiseks, 13% ravikindlustusmaksuna haigekassale. Töötuskindlustusmakse on sundkindlustusmakse, mille on riik kehtestanud töötuskindlustusseadusega. See on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on hüvitiste maksmine töötajale ja teenistujale töötuks jäämise, töölepingu ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksujõuetuse korral. Töötuskindlustusmakset maksavad kindlustatu (töövõtja) ja tööandja vastavalt seadusega kehtestatud määrale. Maksudest laekub riigieelarve. Maksudest kõrvalehoidmiseks on varimajandus ja ümbrikupalgad. Riigi eelarvesse laekunud raha jaotamist on võimalik mõjutada
Sotsiaalkindlustusfondi laekub raha sotsiaalmaksust. Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks(sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks). Eestis maksab sotsiaalmaksu (33% palgafondist) tööandja. Erandiks on FIE, kes maksab oma sotsiaalmaksu ise. 20% läheb pensionide maksmiseks, 13% ravikindlustusmaksuna haigekassale. Töötuskindlustusmakse on sundkindlustusmakse, mille on riik kehtestanud töötuskindlustusseadusega. See on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on hüvitiste maksmine töötajale ja teenistujale töötuks jäämise, töölepingu ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksujõuetuse korral. Töötuskindlustusmakset maksavad kindlustatu (töövõtja) ja tööandja vastavalt seadusega kehtestatud määrale. Maksudest laekub riigieelarve. Maksudest kõrvalehoidmiseks on varimajandus ja ümbrikupalgad. Riigi eelarvesse laekunud raha jaotamist on võimalik mõjutada
protseduurireeglid. Erandeid üldreeglist tuleks vaadata ka rahvusvahelisi transporditeenuseid osutavate ettevõtjate töötajate puhul ning selliste töötajate korral, kes töötavad mitme liikmesriigi tööandja heaks. 47 5 TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUSEST Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. Töötuskindlustuse seaduse mõttes on kindlustatu töötaja, avalik teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav
ja juhtimine (suunav haldus). Selle ülesande sisuks on vastavate abinõude rakendamine 8 mahajäänud majandusharude toetamiseks, regionaalpoliitika väljatöötamine ning elluviimine, kultuuri edendamine. Näiteks teatrite, muuseumide finantseerimine jne.; Suunava ja soodustava halduse vahetegemine on mõnikord komplitseeritud. 4) riigile vajalike rahaliste vahendite kindlustamine (maksuhaldus). Seda tagatakse põhiliselt maksude, lõivude, trahvide ja sundkindlustuse maksete kehtestamise teel. Sõltuvalt riigi majanduslikust arengust ja rahalistest vahenditest on võimalik ka juba eespool nimetatud ülesannete efektiivne täitmine; 5) haldusülesandeid täitva personali komplekteerimine ja töötajate varustamine töövahenditega (varustav haldus). Haldusülesannete täitmisel sõltub väga palju avalike teenistujate kvalifikatsioonist ja kogemustest. Seega tuleb avaliku halduse efektiivsuse
ja juhtimine (suunav haldus). Selle ülesande sisuks on vastavate abinõude rakendamine 8 mahajäänud majandusharude toetamiseks, regionaalpoliitika väljatöötamine ning elluviimine, kultuuri edendamine. Näiteks teatrite, muuseumide finantseerimine jne.; Suunava ja soodustava halduse vahetegemine on mõnikord komplitseeritud. 4) riigile vajalike rahaliste vahendite kindlustamine (maksuhaldus). Seda tagatakse põhiliselt maksude, lõivude, trahvide ja sundkindlustuse maksete kehtestamise teel. Sõltuvalt riigi majanduslikust arengust ja rahalistest vahenditest on võimalik ka juba eespool nimetatud ülesannete efektiivne täitmine; 5) haldusülesandeid täitva personali komplekteerimine ja töötajate varustamine töövahenditega (varustav haldus). Haldusülesannete täitmisel sõltub väga palju avalike teenistujate kvalifikatsioonist ja kogemustest. Seega tuleb avaliku halduse efektiivsuse
täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ettenähtud korras, suuruses ja tähtpäevadel ilma otsese vastutasuta täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Maksude hulka ei kuulu: - rahatrahvid (on karistusliku iseloomuga) - koormised (mitterahalised kohustused) - riigilõivud (tasu teatud toimingu sooritamise eest) - sundkindlustuse maksed (on olemas vastutasu maksja jaoks) - intressid maksu tasumisega viivitamise eest (on mõjutusvahend maksumaksja suhtes) - teenustasud, tulu ettevõtlusest, vara müügist, dividendid jms (ei ole avalik-õigusliku iseloomuga maksed) Riiklikud ja kohalikud maksud Maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
