A B C D E F G H I J K L M N O P 1 Pensionifondi juhtimine 2 3 Kulud võlakirjadele (aastal 2003) ja tulud võlakirjadelt (teistel aastatel) 4 Aasta 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 5 Võlakiri 1 $980 $60 $60 $60 $60 $1 060
Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Eestis on kolmesambaline pensionisüsteem: I sammas ehk riiklik pensionikindlustus, II sammas ehk kohustuslik kogumispension ja III sammas ehk vabatahtlik kogumispension. Vanaduspensioni saamiseks peab isik olema vähemalt 63- aastane(hetkel naistel 61,5) ning isikul peab olema vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaazi. Kohustuslik kogumispension põhineb eelfinantseerimisel. 2011. aastast maksab riik pensionifondi 2% töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt ja inimene ise 1% oma brutopalgast. (Varem maksis riik 4% ja inimene ise 2%.) Täiendav kogumispension on vabatahtlik era-lisapension, mis võimaldab täiendavalt säästa, et hoida väljakujunenud elustandardit ka vanaduspõlves. Kolmanda samba kogumiseks on kaks varianti: pensionikindlustus ja pensionifondid. Kindlustusliike on kaks: garanteeritud intressiga pensionikindlustus ja investeerimisriskiga pensionikindlustus
9 Kui lähtuda sellest sõnastusest ei ole ka kohustusliku kogumispensioni näol tegemist lepinguvabaduse riivega kuna oma olemuselt on tegemist sarnase instrumendiga nagu iga teine füüsilisest isikust residendile kehtestatud maks, mis on loodud tagamaks riigi toimimise kulutused ning sotsiaalsüsteem. Siiski ei ole pensioni II samba näol tegemist maksuga, mille laekumised läheksid riigieelarvesse vaid kogumispensioni maksed tehakse pensionifondi. Pensionifondi näol on tegemist lepingulise investeerimisfondiga.10 Lähtuvalt eeltoodust on pensioni II sambaga liitumisel kohustus astuda kindlustusandjaga lepingulisse suhtesse. Samas ei pea kohustusliku pensionimakset tasuma isikud, kes on sündinud enne 1983. aasta 1. jaanuari.11 Nimetatud kategooriasse kuuluvatel isikutel on riik säilitanud valikuvabaduse sõlmida seaduses sätestatud leping või mitte. Seega ei saa kohustusliku kogumispensioni näol tuvastada üleüldist lepinguvabaduse kui
PENSIONISÜSTEEM EESTIS *Pensionifond on vara kogum, mis on kogutud eesmärgiga tagada fondis osalevatele isikutele sissetulek pensionieas või töövõimetuse korral. Fondidesse sissemakseid tegevad inimesed koguvad endale ise pensioni. Isikliku osaluse suurust pensionifondis kajastavad pensionifondi osakud. Pensionifondid jagunevad kohustuslikeks ja vabatahtlikeks. Kolme samba pensionisüsteem ...jaguneb kolmeks erinevaks, omavahel hästi haakuvaks osaks I sammas riiklik pensionikindlustus Tuluallikaks on sotsiaalmaks ja peamiseks eesmärgiks tagada kõikidele pensionäridele sissetuleku baastase. Riiklik pensionsiüsteem jaotab tulusid ümber (tugineb "solidaarsus põhimõttel"). Pensionsüsteemi I samba rakendamine toimub
..................................................21 2 SISSEJUHATUS Kohustuslik kogumispension ehk II pensionisammas kuulub Eestis kehtivasse rahvusvaheliselt tunnustatud kolmesambalisesse pensionisüsteemi. Kõigile kohustuslik teine pensionisammas põhineb asjaolul, et inimene kogub ise raha ajaks, mil ta on pensioniealine. Kohustuslik pensionisammas koosneb kahest osast: kogumisfaasist, mille vältel tehakse sissemakseid pensionifondi ja väljamaksefaas, mil sõlmitakse pensionileping ning makstakse selle alusel pensioni. Teise samba pensionifond, selle pakkujatega seonduvad tasud ja probleemid on aktuaalsed, kuna pensionifondiga liitmine on kohustuslik kõigile, kes on sündinud aastal 1983 ja hiljem ning see puudutab kõiki eelpool nimetatud ühiskonnaliikmeid. Antud töö eesmärk on analüüsida II samba pensionifondide hetkeseisu Eestis, sh anda
23. Kuidas maksustatakse kohustusliku kogumispensioni ja täiendava kogumispensioni väljamaksed? §201 ja § 21 Tulumaksuga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, osakuomaniku pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtavad väljamaksed. Tulumaksuga maksustatakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtliku pensionifondi poolt osakuomanikule või tema pärijale tehtavad väljamaksed, arvestades lõigetes 2–7 toodud erisusi. Samuti maksustatakse tulumaksuga § 28 lõikes 11 sätestatu kohane täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud eraldise negatiivne muutus. 24.Kuidas maksustatakse madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu? §22 Tulumaksuga maksustatakse madala maksumääraga territooriumil (§ 10) asuva
23. Kuidas maksustatakse kohustusliku kogumispensioni ja täiendava kogumispensioni väljamaksed? Tulumaksuga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, osakuomaniku pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtavad väljamaksed. Tulumaksuga maksustatakse ka täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtliku pensionifondi poolt osakuomanikule või tema pärijale tehtavad väljamaksed, arvestades teatud erisusi. 24. Kuidas maksustatakse madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu? Tulumaksuga maksustatakse madala maksumääraga territooriumil asuva ning Eesti residentide kontrolli all oleva juriidilise isiku tulu. Sõltumata sellest, kas see juriidiline isik on oma kasumit maksumaksjale jaotanud või mitte. 25
kupli all. Peale sotiaalmaksu on olemas ka palju teisi makse tulumaks, käibemaks, aksiis see vastu seamaksale lisaks veel veisemaks ja meile kõige tähtsam inimese maks. Sotsiaalmaks tuleb siis tööandjalt, kes maksab töötaja pealt 33%. Seamaks on algselt juba sea organismis looduse poolt loodud. Kui sotsiaalmaks varustatakse maksumaksjate rahadega siis seamaks varustatakse verega, mis tuleb pärismaksaartist ja värativeenist. Sotsiaalmaksu tulu jaotatakse kaheks 13% haigekassale ja 20% pensionifondi. Seamaks teeb tulusat tööd aga kogu sea elu vältel, lahundab kahjulikke aineid. Kui sotsiaalmaks on ära jagatud pensionifondi ja haigekassa vahel pole sellega enam midagi teha aga kui siga tapetakse saab seamaksast head toitu teha küpsetada, kastet teha, maksapasteeti jms. Minu arvates jääb peale seamaks ,sest see tundub palju põnevam ja koosneb rohkematest osadest kui sotsiaalmaks. Rahvale aga kindlasti pakub huvi sotsiaalmaks, kui pole arst või bioloog. Ka
On kohustuslik kõigile 1983. a. või hiljem sündinud inimestele. Esmalt tuleb endale valida sobiv pensionifond. Pensionifond on investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid säästusid ja investeerib need erinevatesse väärtpaberitesse. Erineva riskitasemega pensionifondide vahel valides on olulised inimese riskikartlikkus ja vanus. Mille arvelt ja kuidas toimuvad sissemaksed fondi? - 2% igakuisest isiku brutotöötasust suunatakse tema poolt valitud pensionifondi ja omandatakse fondi osakuid - riik lisab 4% isiku eest tasutud sotsiaalmaksust II samba pensionifondi investeerimine toimub kuni pensionieani. Seejärel kantakse selleks ajaks kogunenud summa üle inimese poolt valitud kindlustusseltsile, kes teostab regulaarseid väljamakseid. Pensioni III sammas. Sätestab vabatahtliku ehk täiendava kogumispensioni. Mõeldud pikaajalise säästmise ja investeerimise soodustamiseks. III sambasse paigutatud summasid on õigus
tulud on järgmised (tuh eurodes): Aasta Projekt 1 Projekt 2 1 3000 6000 2 4000 4000 3 5000 5000 4 6000 3000 Kokku18000 18000 Mõlema projekti alginvesteeringud on samasuurused 9000 eurot ja nõutav tulumäär 18% aastas. Küsimus: Millist projekti peab ettevõte valima? 9000 x 18/100 x 12 Võrdlemise korral tuleb otsustada suuremat positiivset tulu tootva projekti kasuks. Ülesanne 5 22-aas¬taselt hakkas Mari maksma pensionifondi 50 eurot igakuuselt. Pensionifondi tulusus aasta baasil on 5,28% ning intressiarvutus toimub igakuuselt. Küsimused: Kui suur rahasumma koguneb fondi pensionile mineku hetkeks (65 aastaselt)? Eeldusena jäävad maksed pensionifondi kogu vaadeldava perioodi peale samaks. Kui palju hakkab Mari saama pensioni kuus juhul, kui olles 65 aastane, sõlmib ta elukindlustusseltsiga võrdse annuiteediga pensionilepingu pensionifondi kogutud summale? Eeldusena jääb pensionifondi aastane
kogumispensioni väljamaksed? Tulumaksuga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, osakuomaniku pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtavad väljamaksed. (TuMS § 201) Tulumaksuga maksustatakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtliku pensionifondi poolt osakuomanikule või tema pärijale tehtavad väljamaksed, arvestades lg-tes 2–7 toodud erisusi. Samuti maksustatakse tulumaksuga 10 TuMS § 28 lg-s 11 sätestatu kohane täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud eraldise negatiivne muutus. (TuMS § 21 lg 1) 24. Kuidas maksustatakse madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu?
Ettevõtte tulumaks Aktsiis-riiklik maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. Tollimaks-riiklik maks, mis lisatakse sissetoodavatele (imporditavatele) kaupadele, et piirata sissetoodavat kaupa ning toetada väljaminevat (eksporditavat) kaupa, mõjutades nii nende konkurentsivõimet. Euroopa Liidu sees tollimakse ei ole. Sotsiaalmaks-riiklik maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt väljamakstud palgalt.Üks tähtsamaid makse on sotsiaalmaks, selle suurus on 33% väljaarvestatud töötasust. Seda ei arvata mitte palgast maha, vaid selle maksab riigile tööandja: makstest töölisele krooni, peab ta maksma 33 senti riigile. Riik jagab selle raha kaheks, 13 senti läheb haigekassale ja 20 senti läheb pensionifondi. Tuludeklaratsioon-inimese või abikaasade aasta jooksulsaadud sissetuleku ametlik aruanne maksuametile
riik on andnud fondivalitsemise litsentsi . (Investeerib: AKTSIATESSE ja VÕLAKIRJADESSE) Liitumine II samba kogumispensioni süsteemiga toob isikule kaasa järgmised muudatused: 2% igakuisest isiku brutosissetulekust (maksude eelsest sissetulekust) suunatakse selle isiku poolt valitud pensionifondi (omandatakse vastava fondi osakuid) Riik lisab 4% isiku eest tasutud sotsiaalmaksust samuti valitud pensionifondi II samba pensionifondi investeerimine toimub kuni pensionieani ehk isiku 63. aastaseks saamiseni. Seejärel kantakse selleks ajaks kogunenud summa üle inimese poolt valitud kindlustusseltsile, kes teostab inimesele kuni elu lõpuni regulaarseid (igakuiseid, kvartaalseid) väljamakseid. Annuiteetleping regulaarsete maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) Garantiiperiood ajavahemik, mille jooksul kindlustusselts kohustub isiku surma korral
pensioniaastateks kogunud. Loodud pensionisüsteem peaks olema võimalikult lihtne. Reformi eesmärgiks on ka riigieelarve tasakaal, varimajanduse osakaalu vähendamine, finantsturgude arendamine ja majanduskasvu soodustamine. Kogumispension on peamine tugi riiklikule pensionile, pakkudes täiendavat sissetulekut pensionieas. Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene ise kogub oma pensioniks, makstes 2% brutopalgast pensionifondi. Lisaks inimese enda poolt makstavale 2%-le lisab riik omaltpoolt 4% töötaja tänase sotsiaalmaksu arvelt, jättes endale 29%. See tähendab, et kui tänase töötaja sotsiaalmaksust kulub suurem osa praeguste pensionäride riiklikeks pensionideks, siis eelnimetatud 4% inimese sotsiaalmaksust läheb tõesti tema isikliku tuleviku kindlustamiseks. Kogumispensioniga liitunud isiku riikliku pensioni kindlustusosak on ka vastavalt
(2p) olema 12%, kui suur on kummagi aktsia osakaal portfellis? b) Kui suur summa tuleks iga kuu kõrvale panna, kui alustada (2p) pensioniks kogumist 30-aastasena? (2p) 2) Mis on sellise portfelli standardhälve? (2p) c) Oletame, et nüüd täiendavalt, et isikul on saadud päranduseks €10 000 ning ta kasutab seda ühekordse sissemaksena 1) Oodatavaks tootluseks kokku 12%, selle saame ilma eriti pensionifondi kohe alguses, 30-aastasena. Kui suureks arvutamata. 0,6*10+0,4*15=12, st aktsiat A 60% ja kujuneks igakuine sissemakse pärast sellise ühekordse makse aktsiat B 40% tegemist? (2p) 2) Portfelli standardhälbe arvutamiseks arvutame kõigepealt dispersiooni. NB! Loengumaterjalides on
9000 eurot ja nõutav tulumäär 18% aastas. Jas siis projekti rahavood on tuhat korda kolm tu ettevõte valima? ehk 3 miljonit aga investeering on 9000 eurot? S juba näib väga imelik. ee tuhat seal lõpus tähendab? ood on tuhat korda kolm tuhat esteering on 9000 eurot? See äib väga imelik. 22-aas¬taselt hakkas Mari maksma pensionifondi 50 eurot igakuuselt. Pensionifondi tulusus aa intressiarvutus toimub igakuuselt. Mari vanus 22 Pensioniiga 65 Igakuine makse 50 deposiidi intressimäär 5.28% Deposiidil iga aasta lõpus 614.74 €
Maj.arvestus majandustehingutest tuleneva inf. Töötlemise süsteem, mille käigus toimub informatsiooni vaatlemine, kogumine, töötlemine, edastamine, tõlgendamine info kasutajatele. SISETARBIJAD-omanikud,juhtkond,teised otsuste tegijad. VÄLSITARBIJAD:töötajad,laenuandjad,investeerijad,tarnijad,ostjad, maksu ja tolliamet, valitsus,statistikaamet. Arvestus on oskus majandustehinguid ja sündmusi ülesse tähendada,rühmitada,kokku võtta rahalses väärtuses kindlaks määratud viisil->finants.tõlgendada. Arvestusprotsessid: 1.identifitseerimine,mõõtmine,registreerimine,edastamine. Maj.arvestuse osised: finants,maksu,kuluarvestus, finantsaruannete analüüs,sisekontroll,juhtimisarvestus,eelarvestamine,audiitorkontroll. Finants-ehk raamatupidamisarvestus vastab praktiksd mõistele raamatupidamine voi finantsraamatupidamine. Finantsaruannete analüüs annab hinnangu ettevõtte finantsolukorrale ja on aluseks juhtimisotsuste vastuvotmisel. Maj.arvestust tule...
- Emotsionaalne-Meelelahutus, Füüsiline-vajalikud kaubad. Müüja ja tarbija kohustused.- Peab olema hind, tšekk, teave, aegunud kaup eemaldada, ei tohi käskida osta mitu toodet. Tarbijakaitseamet- Kaitseb tarbija huve. Reklaam- Reklaamib teatud kaupu. Kestvuskaup- Tooted, mida kasutatakse pikaajaliselt. Käibemaks- Maks, mis lisandub toodetele või teenustele. Tulumaks- On juriidiliste isikute palgast võetud maks. Sotsiaalmaks- Maksab tööandja pensionifondi ja haigekassasse. Aktsiis- Maks, mida kehtestab riik tervist kahjustatavatele toodetele. Tuludeklaratsioon- Inimese/abikaasade aasta palga aruanne maksuametile. Defitsiit- Tooted/teenused, mis ei ole igale isikule kättesaadav. Fairtrade- Seab paika paremad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused (Aafrika/Aasia/Kesk-Ameerika/Lõuna-Ameerika). Paneb paika, et kauplemine toimub õiglaselt/mugavalt/kiirelt.
Vanus Box 12.1: Investori valikud Hansapanga pensionifondide K1, K2 ja K3 vahel Liitumine II samba kogumispensioni süsteemiga toob isikule kaasa järgmised muudatused: 2% igakuisest isiku brutosissetulekust (maksude eelsest sissetulekust) suunatakse selle isiku poolt valitud pensioni- fondi (omandatakse vastava fondi osakuid) Riik lisab 4% isiku eest tasutud sotsiaalmaksust samuti valitud pensionifondi ANDRES ARRAK 13 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD 30 25 Oodatav eluiga 20 Mehed 15 Naised 10 5
eesmärgiga luua kogumispensioni sissemakseid teinud isikule võimalused pensionieas täiendavaks sissetulekuks lisaks riiklikule pensionikindlustusele. Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast: 1. sammas riikliku pensioni kindlustuse fond 2. sammas toimib isikliku kogumispensioni põhimõttel, finanseerimise aluseks on kindlustatu palgast kinnipeetav 2% makse, millele lisandub sotsmaksu arvelt 4 %. Mõlemad makseosad investeeritakse pensionifondi ning sellest rahast tehakse väljamaksed samale isikule, kes tegi sissemaksed 3. sammas täiendav kogumispension selline, mis peetakse kinni vabal tahtel palgast ja kantakse pensionifondi. See on tulumaksuvaba ning see tuleb iga-aastaliselt deklareerida tuludeklaratsioonis. 21.Kes on kohustatud isik ja mis eluaastast ? Kohustatud isik on kohustusliku kogumispensioni maksja, kes on vähemalt 18 aastane füüsiline isik. 22.Kus hoitakse penonifondi osakuid ?
Riigi maksud Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Maksusüsteemide erinevuse tõttu võivad juriidilise ja füüsilise isiku tulumaks olla erinevad maksuliigid, samuti võivad erinevad tulu liigid olla maksustatud erinevate maksuliikidega. Põhimõtteliselt võib tulumaks olla nii riiklik kui kohalik maks. Tulumaks võib olla kas progressiivne, proportsionaalne või regressiivne tulumaks. Sotsiaalmaks on maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt väljamakstud palgalt. Üks tähtsamaid makse on sotsiaalmaks, selle suurus on 33% väljaarvestatud töötasust. Seda ei arvata mitte palgast maha, vaid selle maksab riigile tööandja: makstest töölisele krooni, peab ta maksma 33 senti riigile. Riik jagab selle raha kaheks, 13 senti läheb haigekassale ja 20 senti läheb pensionifondi. Käibemaks on toote või teenuse lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt
eelarve eeldavate tulude ja kulude arvutlus eelolevaks perioodiks, defitsiidiga eelarve eelarve, milles kavantatavad kulud on suuremaad kui eeldatavad tulud, ühishüve teenus, rajatis, õigus vms, mille olemaolu on kasulik kõigile õhiskonna liikmetele, sotsiaalmaks maks, mida tööandja peab maksma riikliku pensionifondi j haigegassase igalt väljamakstud palgalt 33% (otsene maks), tulumaks maks, mida võetakse üksikisiku või ettevõtte tulult 21% (otsene maks), proportsionaalne tulumaks tulumaks, mille suurus protsentides jääb samaks, sõltumata maksustatava summa suurusest, progresseeruv tulumaks tulumaks, mille suurus protsentides on seda suurem, mida suurema summa pealt seda makstakse, käibemaks iga kauba või teenuse ostmisel lisanduv 20% maks (kaudne maks),
Kindlustussüsteem: töötajate liitumine inimestele, kes on 4% tööandja makstavast sotsiaalmaksust Tööandja kannab 50% Pensionimaks maksukohustust hinnatakse sündinud pärast 1. jaanuar 1983. läheb pensionifondi pensionimakse kohustusest individuaalselt aastase sissetuleku Brutopalgast 2% põhjal. Iga inimene, kelle eest tööandja
võib süsteem minna pankrotti. Eelfinantseerimisega ehk kogumissüsteem tähendab, et isikud ise koguvad endale tööealistena vahendid pensionieaks. Eelfinantseerimisega pensionisüsteem tähendab kõige üldisemalt seda, et toimub pensionisüsteemi tehtavate maksete kapitaliseerimine ja töötajad finantseerivad sissemaksetega süsteemi oma tulevasi pensione. Eelfinantseeritud pensionisüsteemil esineb ka halbu külgi: võib tekkida pensionifondi pankrotistumine (ebakompetentne haldamine, pahatahtlikkus), inflatsioon (hinnad tõusevad kiiremini kui palgad), investeerimisriskid (turu, intressi, valuutariskid), poliitilised ja sotsiaalsed riskid (poliitilised muudatused, õigussüsteemi muudatused, fondide suured haldustasud). Eestis hetkel kehtiv pensionisüsteem põhineb kolmel sambal riiklik pension, kohustuslik kogumispension ja täiendav/ vabatahtlik kogumispension. Esimene sammas ehk riiklik
II vooru koduste ülesannete lahendused 1. (Annuiteedid) Onu Elmar saab praegu 12 000 krooni kuus palka ning soovib pensionilemineku ajaks (mis juhtub 25. aasta pärast) kokku koguda sellise rahasumma mis tagaks talle 20. aasta jooksul pensionil olles 75% praegusest palgast. Onu Elmar teab, et täpselt viie aasta pärast tänasest saab ta 200 000 krooni suuruse päranduse, mille ta samuti pensionifondi investeerib. Onu Elmar on oma palgakasvu suhtes pessimistlik ning ei arva et see järgmise 25. aasta jooksul tõuseks. See-eest valib Elmar üsna äkilise pensionifondi mille prognoositavaks aastaseks nominaalseks tulumääraks on kuni pensionile minekuni 12% ning pensionil olles 5%. Oletame nüüd, et Elmar teeb sissemakseid kord kvartalis kuid pensioni hakkab saama igakuiselt. A) Milline summa
investeering- kasusaamise eesmrgil tehtav rahapaigutus ettevtteisse vi vrtpaberitesse. privatiseerimine- erastamine, riigi vi kohaliku omavalitsuse omandi muutmine eraomandiks.(tehaseid mki panna). vliskaubanduse bilanss- kaupade sisse- ja vljaveo summade vahekord riigis kindla perioodi vltel. transiitkaubandus- kaubavedu hest riigist teise lbi kolmanda riigi. negatiivne vliskaubandus bilanss- ostetakse sisse rohkem, kui makse vlja. eelarve- eeldavate tulude ja kulude arvutlus eelolevaks perioodiks (riigieelarve puhul tavaliselt aastaks). defitsiidiga eelarve- eelarve, milles kavandatud kulud on suuremad kui eeldatavad tulud. eelarve snniks vib lugeda 1215. aastat, mil inglise kuningas johni sunniti alla kirjutama suurele vabaduskirjale ehk magna charta libertatumile ja piirati sellega tema igusi. valitsus koostab igal aastal jrgmise aasta eelarve, milles nidatakse ra riigi tulud ja kulud, ning parlament kinnitab selle. eelarve...
ekspertide antud nõuandeid. Intelligente ja tulevikkuvaatav tarbija muretseb majandusliku olukorra eest. Soov vältida kehva ja läbimõtlematut tulevikku paneb inimesi raha säästma. Säästmise võimalusi on mitmeid. Oma raha võib hoida pangas, kodus seifis või mõnes muus turvalises paigas, mida on võimalik usaldada. Ka oma pensionipõlve kindlustatakse. Juba kaheksateistkümne aastaseks saades on võimalik alustada oma pensionifondi täitmist, pensionifondiga seoses on pangad väga vastutulelikud-koos personaliga saab üle vaadata just sulle parimad võimalused ning tingimused eesootava pensionipõlve jaoks. Kahjuks on reaalsuses teised lood, raha võib ju olla säästetud ja hoiustatud lõpmatuseni, kuid tuleb osata ka tarbida. Eesti tänavapildis, usun et mujalgi maailmas, on palju inimesi, kes ei mõtle oma kulutuste suurusele. Käiakse ostlemas, kulutatakse
b) Sektordiagramm c) d) Järeldus: Veerand uuringus osalenutest on põhiharidusega või alla selle. Ja liialt palju on kõrghariduse omandamise pooleli jätnud võrreldes lõpetanutega. 2. a) Tervislik seisund ja vanus, tulpades toodud välja vastanute vanusegrupi keskmine vanus. b) Tulpdiagramm c) d) Järeldus: Kui pensioniiga kätte jõuab on Eesti inimeste tervislik seisund juba väga halb, seega ei ole mõtet koguda raha pensionifondi. 50+ inimeste enese terviseseisundi hinnang on ülehinnatud, kuna võrreldes arenenud riikide sama vanusegrupi inimestega on Eesti elanikel selles vanusegrupis pigem juba halb tervis, mitte rahuldav. 3. a) Uuringus osalenud vastajate arv vanusegruppide järgi b) Histogramm c) d) Järeldus: Kõige enam vastanuid on 50-59 aasta vanuste inimeste hulgas ja seda 282 isikut. 4. a) Kooliskäidud aastate arv
Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Maksusüsteemide erinevuse tõttu võivad juriidilise ja füüsilise isiku tulumaks olla erinevad maksuliigid, samuti võivad erinevad tulu liigid olla maksustatud erinevate maksuliikidega. Põhimõtteliselt võib tulumaks olla nii riiklik kui kohalik maks. Eestis kehtiv tulumaksumäär on 21% · Sotsiaalmaks- maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt väljamakstud palgalt. Maksumäär on 33%. Kaudsed maksud- tootmis- ja impordimaksud ehk tarbimise pealt kogutavad maksud, millest suurima osa moodustavad käibemaks ja aktsiisid: · Käibemaks- toote või teenuse lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Käibemaksumäär on 20%, erandjuhtudel 0% ja 9%. · Tollimaks- maks, mis lisatakse sissetoodavatele kaupadele, et piirata sissetoodavat
aastal 20%-le ning fikseeriti tulumaksumäär 21%.Samuti arvestatakse seaduse kohaselt residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust maha maksuvaba tulu 1728 eurot. Sotsiaalmaksu suurus on 33% väljaarvestatud töötasust. Seda ei arvata mitte palgast maha, vaid selle maksab riigile tööandja: makstes töölisele euro, peab ta maksma 33 senti riigile. Riik jagab selle raha kaheks, 13 senti läheb haigekassale ja 20 senti läheb pensionifondi. Maamaksu maksab maa omanik, teatud juhtudel ka maa kasutaja. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Üldine maksumäär on vahemikus 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas, määra kehtestab kohalik omavalitsus. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Eestis on käibemaks riiklik maks, mida kogub Maksu- ja Tolliamet. Eestis reguleerib käibemaksuga maksustamist Käibemaksuseadus. Eestis kehtiv üldine käibemaksumäär on alates 1
• Millist riski ollakse nõus taluma? • Kui pikaks ajaks raha paigutatakse? • Kas võib investeeritavat raha ootamatult vaja minna? • Kas ollakse arvestanud valuutariskiga? • Millised on teadmised ja kogemused? Elukindlustusliigid on muuhulgas • annuiteet • investeerimisriskiga elukindlustus • kapitalikogumiskindlustus • kindlustus surmajuhtumiks • pensioniskeemi haldamine, välja arvatud kogumispensionide seaduses sätestatud pensionifondi valitsemine • sünni- ja abiellumiskindlustus Elukindlustuse sihtgrupp • Vabatahtlik kindlustus • Suunatud juba noortele • Isikutele, kes taotlevad suuri laenukohustusi • Alaealiste laste vanemad Eestis tegevusloa alusel tegutsevad elukindlustusseltsid • AS SEB Elu- ja Pensionikindlustus • www.seb.ee • Aktsiakapitali suurus 3 003 847.48 EUR • Indrek Holst - Juhatuse esimees
vähendatakse pensioni suurust iga varem pensionile jäädud kuu eest 0,4% võrra. Ennetähtaegset vanaduspensioni ei maksta, kui jätkate samal ajal töötamist. Edasilükatud pensioni puhul suurendatakse pensioni 0,9% võrra iga kuu eest, mille võrra inimene oma pensioni taotlemist edasi lükkab. Kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitunud inimene, kelle eest tööandja tasub sotsiaalmaksu või kes maksab ise enda eest sotsiaalmaksu, kogub pensionipõlveks raha kohustuslikku pensionifondi, mis on registreeritud Finantsinspektsioonis. Täiendava kogumispensioni põhieesmärgiks on eelkõige säästude vabatahtlik kogumine pensionieaks. Täiendav sissetulek on seeläbi võimalik juba alates 55. eluaastast. Kogumiseks on 2 võimalust: 1) Sinu poolt valitud vabatahtliku pensionifondi osakute omandamine. 2) Sinu poolt valitud kindlustusandjaga täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimine.
Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikutehingute eest. Maksuline tulu: -Otsene maks, mida maksumaksja (üksikisik, firma) maksab riigile oma tulult. Maksumaksja ja maksukoormuse kandja on sama isik. *füüsilise isiku tulumaks *ettevõtte tulumaks *maamaks *töötuskindlustusmaks *sotsiaalmaks -Kaudne maks, maksukoormuse kannab lõpptarbija. *käibemaks *aktsiisimaks *tollimaks *hasartmängumaks Sotsiaalmaks maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt väljamakstud palgalt. *Sihtotstarbeline maks s.t. sellest laekunud tulu tohib kasutada ainult sihtotstarbeliselt. *20% läheb pensioniteks *13% tervishoiule N: Makstes töölisele euro, peab tööandja maksma 33 senti riigile. Riik jagab selle kaheks, 13 senti läheb haigekassale ja 20 senti läheb pensionifondi. Aktsiisimaks kehtestatakse kaupadele, mille tarbimist soovib riik mõjutada.
numbritega 35409... või 45409..., siis makse kinnipidamine lõpeb alates 01.01.2018 (vanaduspensioniiga 63 aastat 3 kuud olenemata soost). Lugege veel. Kogumispensioni makse määr on 2%. Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustust saab kontrollida isiku isikukoodi järgi või masspäringuga. Samal aadressil tuleb eakate töötajate puhul kontrollida kohustusliku kogumispensioni makse kinnipidamise lõpukuupäeva (kohustusliku kogumispensioni makse tasumise kohustus lõpeb II samba pensionifondi osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31. detsembril). See tähendab, et näiteks, kui pensioniikka jõudnud töötajal algasid kogumispensioni väljamaksed 2017. aasta keskel, siis II samba maksed peetakse kinni kuni 2017. aasta 31. detsembrini tehtud väljamaksetelt ja alates 2018. aasta 1. jaanuarist tehtud väljamaksetelt makset enam kinni ei peeta. Vanaduspensioni ea piiri ületanud töötajatel, kes jätkavad töötamist ning
27.09.2010 Infokanalite võrdlus ÜLDISELOOMUST DELFI Eesti Päevaleht US Ülesehitus Kasutab teiste agentuuride Oma ajakirjanikud kirjutavad artikleid. Edastab teiste artikleid, selleks koguvad infot elust arvamusi enesest ja on probleemi keskel. Inimtööjõud Hulk administraatoreid, kes Kõrgharidusega ajakirjanikud, kes otsivad erinevatest portaalidest peavad oma tööd hästi tegema, et nii infot ja panevad enda heas ajalehes püsida. keskkonda üles. Infoedastamis viisid Ainult interneti keskkond Interneti keskkond kui ka paber väljaanne. Esitamise eesmärk Meelelahutuslik, et infot ...
REBASTE VANNE Mina, väike, hale ja räpane rebane, tõotan olla oma Jumalate kanni varju vääriline. Olles veel väidetavalt täie mõistuse juures, tõotan kanda alati kirburihma ja vaktsineerida end regulaarselt marutaudi, siberi katku ja laiskuse vastu. Kutsuda kõrgelt austatud hundid igale meie poolt korraldatud üritusele, võimaldades neile alati tasuta sissepääsu, ohtralt süüa ja juua ning peo lõppedes nad kätel koju kanda. Luban iga kell olla valmis abituriente aitama nii füüsiliselt, moraalselt kui ka majanduslikult. Igal õhtul enne magamaminekut kummardan nende altari ees. Toetan oma abiturientide II samba pensionifondi oma taskurahaga. Kasutan kõikvõimalikke tutvusi, et kaheteistkümnendike eksamid läheksid edukalt. Tõotan käsi südamel, et teenin 12. klassi truult terve aasta. Kui ma seda ei tee, siis karistagu mind meie ainsad abituriendid vabalt valitud meetoditega. Tervitan viisakalt igal hommikul 12. klassi õpilasi, ...
0,5%ni SKPst • Riigieelarve tulud kasvavad 7%, sh maksutulud 6,1% • Maksukoormus püsib selle aasta tasemel ehk 32,7% SKPst • Valitsussektori võlakoormus väheneb 9,3%ni SKPst, sh EFSF moodustab sellest ligikaudu veerandi Suuremad kulukasvud • riiklik pension 100,5 mln eurot • peretoetused (universaalse lapsetoetuse tõstmine) 76,4 mln eurot • eraldis Eesti Haigekassale ravikindlustuseks 48 mln eurot • riigi kanded kohustuslikku pensionifondi 33,6 mln eurot • töötuskindlustusmaksed 27,6 mln eurot • otsetoetused põllumajandustootjatele 11,9 mln eurot • kõrgkoolide tegevustoetus 14,9 mln eurot • Euroopa Liidu makse 10,5 mln eurot RIIGIEELARVE TULUD • 2015. aasta riigi tulude prognoos lähtub Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvisest majandus-prognoosist. Võrreldes 2014. aasta prognoositava laekumisega kasvavad tulud (koos edasiantavate tuludega) 2015. aastal 556 miljoni euro võrra ehk 7%.
a 1. Füüsilise isiku tulumaks 1) Maksab füüsiline isik. 2) Maksu maksab inimene oma sissetuleku pealt. 3) 21% 4) Prognoos 3220 mln. 5) Kasutatakse kõikides valdkondades 2. Juriidilise isiku tulumaks 1) Firma 2) Maksab firma tulu pealt 3) 21% 4) Tulu prognoos 2425 mln. 5) Kasutatakse kõikides valdkondades 3. Sotsiaalmaks 1) Tööandja 2) Maksab töö tulu pealt, mida töötajad teevad 3) 33% 4) Tulu prognoos 26970 mln. 5) 33%-ne rahahulk maksust läheb kaheks, 13% haigekassale ja 20% pensionifondi. 4. Käibemaks 1) Müüja 2) Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. 3) 20% 4) Tulu prognoos 19010 mln 5) Kasutatakse kõikides valdkondades 5. Aktsiisid - aktsiisid lähevad erinevate asjade peale riigis, näiteks kütuseaktsiis läheb teede ehitamisele mõni protsent jne. a. Alkoholiaktsiis 1) Alkoholi müüja 2) Alkoholi müümise tulu pealt 3) Vein ja kääritatud jook 100 liitri kohta kuni 6% 451 krooni, üle 6% 1040 krooni; õlu etanooli 1 mahuprotsendi kohta 100 liitris 77 krooni;
Alam e miinimumpalk - on summa alla mille ei tohi tööandja maksta. Eestis on 4350.- Tulumaksu vaba miinimum - see on osa palgast, mille pealt tulumaksu ei võeta. Eestis 2250.- Brutopalk - inimese väljateenitud palk millest pole veel maksud maha võetud. Netopalk - palk millest on maksud maha võetud juba. Ümbrikupalk - n. ö. must raha, millelt pole maksud maha võetud. Sotsiaalmaks - 33% maksab tööandja asutuse palgafundist (20% pensionifondi ja 13% haigekassale) Tööturg - tööjõu nõudmine ja pakkumine. Tööpuudus - töötajaid on, aga töökohti ei jätku. Tööjõupuudus - töökohti on, aga töötajaid pole. Palk - tükipalk, tunnipalk, avanss (ettemaks) Tööleping - sõlmitakse töövõtja ja tööandja vahel. Märgitakse üles mõlemapoolsed õigused ja kohustused. (tähtajaline ja tähtajatu) Elanikkond tööturu seisukohalt jaguneb: Aktiivne: Mitteaktiivne: *palgatöölised *lapse
Musta töö tasumine toimub käest kätte, üldiselt lepitakse mõlema poolega suuliselt kokku kindel aeg, kuna töötasu makstakse ning summa, mille töötaja oma tööga välja teenib. Kasud on sees tegelikult mõlemal poolel, kuna tööline võib saada tunduvalt rohkem palka, kui töölepinguga tööl olev isik ja tööandjale jääb samuti rohkem raha, kuna riigile jäävad maksud maksmata. Samas on ka must töötamine pikemas perspektiivis kahjulik eriti töötajale, kuna talle ei kogune pensionifondi mitte midagi, pensionieas ei saa inimene riigi käest rohkem pensioniraha, kuna tal pole seadusesilmis tööstaazi. Suur miinus on kindlasti ka see, et kui peaks juhtuma tööõnnetus, siis selle eest ei vastuta tööandja ja töötajal jääb saamata raha, mis makstakse haiguse puhul. Riigi eelarvesse ei kogune raha kui inimesed teevad musta tööd ja sellega kaasnevad veel edasised probleemid, need inimesed, kes on töölepinguliselt tööl, on ka pahased, et nemad
s · LHV Pärsia Lahe Fond - investeerib Araabia poolsaarel asuvatesse riikidesse. LHV Pank haldab mitmeid erinevaid fonde, nii kohalikelt kui ka rahvusvahelistelt fondivalitsejatelt. LHV Trader kauplemissüsteem on mõeldud eelkõige kogenud kauplejale. Peamine rõhk on USA väärtpaberitel, kuid kaubelda on võimalik enam kui 70 turukeskuses üle maailma nii aktsiate, optsioonide*, valuutade kui futuuridega**. LHV-s on viis erineva iseloomuga II samba pensionifondi: · LHV XL progressiivse strateegiaga fond · LHV L progressiivse strateegiaga fond. · LHV M tasakaalustatud strateegiaga fond. · LHV S konservatiivse strateegiaga fond. · LHV XS pikaajalise stabiilse kasvatamisstrateegiaga fond. LHV-s on ka III samba vabatahtlik pensionifond: LHV Täiendav Pensionifond. Viited: http://www.lhv.ee/index.cfm?nocache=1
Väärtused, millele amet oma töös tugineb, on usaldusväärsus, avatus ja koostöö. Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) on Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ja välismaiste kindlustusandjate filiaale ühendav organisatsioon. EKsLi eesmärk on esindada oma liikmete ühiseid huve kindlustussektori ja kogu riigi sotsiaal- ning majanduskeskkonna edendamisel.. Tagatisfondi eesmärk on tagada hoiustajate, investorite, kohustusliku pensionifondi osakuomanike ja kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu sõlminud kindlustusvõtjate poolt paigutatud vahendite kaitse. Eesti Kultuurkapital on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärk on kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu. 2001. aastal loodi avalik-õiguslik Eesti Haigekassa, mis korraldab ravikindlustust, et
Miks tasuda makse ausalt? Paljud arvavad, et maksudest kõrvale hiilimine ja riigi petmine on kaval tegu, kuid tihti kaasneb sellega lisakohustusi, stressi ning ka trahvid, kui see kõik peaks välja tulema. Tegelikult on suuremas osas mitmed maksud loodud inimeste heaolu pärast ning nendest hoidumine on endale halva tegemine. Eestis on rohkelt teenuseid ja riiklike funktsioone, mida riik pakub inimestele tasuta. Selle kõige eest maksab riik, kuid riigil poleks seda raha kuskilt võtta, kui ei oleks rahvast, kes maksaks mitmesuguseid makse, mis lähevad riigile. Meil on palju vabatahtlike annetusi ja korjandusi, kuid nendest ei saa ainuüksi kõige selle pakutava jaoks raha. Meie riigis kehtivad riiklike maksude määrad, milleks on: tulumaks 21% (võetakse inimeste palgast), sotsiaalmaks 33%, maamaks 0,1%-2,5%, käibemaks 20% (käibemaksu maksavad kõik kes pakuvad teenuseid ja müüvad kaupa), hasartmängumaks, tollimaks,...
MAJANDUS on protsess, kus midagi toodetakse, ostetakse-makse ja tarbitakse. Majanduse alla kivad: ( majanduse valdkonnad ) - tootmine, kaubandus, side, transport, teenindus, pllumajandus. 4 erinevat majandusssteemi ajaloo jooksul: * tava- e. naturaalmajandus * ksu- e. plaanimajandus * turumajandus * segamajandus elemendid eelnevast kolmest. (Oska igaht iseloomustada) Investeeringud kapitali paigutamine kasumi saamiseks kas ettevtetesse, panka vms. Privatiseerimine riigi omanduses ettevtete erastamine. Avatud majandus riiki lubatakse vlismaiseid ettevtjaid ja investeeringuid. Suletud majandusega riigid majanduslik suhtlemine teiste riikidega peaaegu puudub. Transiitkaubandus lbiveokaubandus. Negatiivne vliskaubanduse bilanss riik veab rohkem vlja kui sisse. ( positiivne vastupidine protsess ) Kaitsetollid sisseveetavatele kaupadele maks, et kaitsta oma maa tootjaid Dumping kauba mmine odavama hinna eest (enama...
kroon. 9. Arutle Eesti riiklike maksude üle, miks ja milliseid erinevaid maksumäärasid on, kuidas saadud tulud jaotuvad (maamaks, hasartmängumaks, aktsiisimaks, sotsiaalmaks, käibemaks, tulumaks). Suurem osa Eesti riigi tulust tuleb maksudest. Üks tähtsamaid makse on sotsiaalmaks, mille suurus on 33% väljaarvestatud töötasust. Seda ei arvestata mitte palgast maha, vaid selle maksab riigile tööandja. Sotsiaalmaks on maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt väljamakstud palgalt. Makstes töölisele krooni, peab ta maksma 33 senti riigile. Riik jagab selle raha kaheks, 13 senti läheb haigekassale ja 20 senti pensionifondi. Teenitud rahast peab igaüks maksma 21% tulumaksu. Tulumaks on maks, mida võetakse üksikisiku või ettevõtte tulult. Üks tähtsamaid makse on käibemaks. Seda maksame ükskõik millist kaupa ostes ega pane seda tavaliselt tähelegi. Käibemaks on 18%. Näiteks kui kaupmees tahab
Pensionifondide seadus määratles vabatahtliku kogumispensioni teenuse loomise. Kogumispensioni seadus reguleerib 2. samba pensionifondide loomist ja tegevust. Pensionifondid on finantsasutused, mis võtavad vastu osamakseid emiteerides pensioniosakuid eraisikutele ja investeerivad saadud raha finantsinstrumentidesse. Seaduse definitsioon: Pensionifond on lepinguline investeerimisfond, mille põhieesmärk on täiendava tulu võimaldamine pensionifondi osakuomanikule pärast tema 55-aastaseks saamist või täieliku ja püsiva töövõimetuse korral. Pensionieraldisi (contributions) võib maksta nii eraisikud, tööandjad kui ka riik (neid nimetatakse sponsoriteks) Pensionifondide haldajad võivad olla: Võib toimuda tööandja enda bilansis (mujal maailmas, mitte Eestis) Spetsialiseeritud varahaldusfirmad haldavad neid kui avatud tüüpi fonde. Vajavad finantsinspektsiooni litsentsi. Elukindlustusseltside poolt.
Sellele järgnes Eestis periood, kus Graps olude sunnil töötas kohalikes raadiojaamades ja mängis DJ-na mitmel pool (Guitar Safari, Raeköök jm) ka n- ö tümpsumuusikat, mis ei olnud talle hingelähedane. Aastal 1995 ilmus Grapsil album "Tühjad pihud" ning järgmisel aastal tuli taas kokku ka GGG. Sellega esineti siiski vaid keskmiselt kord kuus. Grapsi masendus suurenes üha. Viimased aastad Uue aastatuhande alguses esines Graps Hansapanga pensionifondi reklaamis. Kahjuks ei olnud tema reaalne elu pooltki nii lilleline, kui näidatud reklaamis. Samal 2002. aastal ilmus ka 3CD kogumik sarjast "Eesti kullafond". Kuid Graps ei tahtnud alla anda ning hoolimata suurtest terviseprobleemidest andis 2003. aastal välja bluusihõngulise albumi "Rajalt maas", mis jäigi talle viimaseks. Ühes oma viimastest intervjuudest kuu aega enne lõplikku areenilt lahkumist lubas Graps veel tol ja ka järgneval aastal
Eestis on ka maksuvabatulu ( 2250kr kuus) ETTEVÕTTE TULUMAKS- Alates 2000.aastast on reinvesteeritud kasum ( ettevõttesse jäänud kasum) maksuvaba. SOTSIAALMAKS · Maks, mida ettevõtja maksab oma palgafondilt. · Alates 2000.aastast on ta riigieelarve koosseisus. · On kindla suunitlusega · Üksikisiku tulumaks on üks kõige suuremaid kohaliku omavalitsuse tuluallikaid. · Sotsiaalmaksu suurus on 33% 33% - 20% läheb pensionifondi ja 13% läheb haigekassasse. ( Lisaks sotsiaalmaksule maksab ettevõtja töötaja pealt 1,4% töötuskindlustusamaksu- st raha läheb töötukassasse) MAAMAKS- Otsene riiklik maks · On kuni 3,5% maa hinnast · Maksu suuruse kehtestab kohalik omavalitsus · Ka tulud lähevad kohalikku omavalitsusse. · Teatud tingimustel võib olla maksus vabastatud või väiksem maks. RASKEVEOKIMAKS · Kehtestatud aastast 2003
Intressiriski vähendamiseks võib pank laenu anda hästi kõrge intressimääraga Pank kannab intressiriski üle laenuvõtjale, kuid selle arvel suureneb krediidirisk, sest ülikõrge intressimäär võib laenuvõtjale üle jõu käia ja teha ta maksevõimetuks. 2 38. Mis on tagatisfondi eesmärk? Fondi eesmärk on tagada krediidiasutuse klientide, investeerimisasutuse klientide ja kohustusliku pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud vahendite kaitse, suurenedes seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust 39. Millised on tagatisfondi tegevused eesmärgi saavutamiseks? Oma eesmärgi saavutamiseks Fond: 1) kogub krediidiasutustelt, investeerimisasutustelt ja kohustuslike pensionifondide valitsejatelt ühekordseid ja kvartaliosamakseid; 2) hüvitab nende poolt krediidiasutusse paigutatud hoiused; 3) hüvitab investoritele investeeringud; 4) hüvitab osakuomanikele tekitatud kahju; 40
3 2. HOIUSTE TAGAMINE JA TAGATISFOND Eestis tegevusloa alusel tegutsevate pankades olevad hoiused, sealhulgas arvelduskontodel olev raha, on tagatud Eesti hoiuste tagamise skeemiga, mille tegevusalused tulevad Tagatisfondi seadusest. (Tarbijaveeb - Minuraha) Tagatisfond on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille ülesandeks on seaduses sätestatud ulatuses tagada hoiustajate ja investorite ning kohustusliku pensionifondi osakuomanike investeeringud. Tagatisfond on Hoiuste Tagamise Fondi seaduse alusel 1998. aastast asutatud ja tegutsenud Hoiuste Tagamise Fondi õigusjärglane. (Tagatisfond) Tagatisfondi eesmärk on tagada seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses krediidiasutuse klientide (ehk hoiustajate), investeerimisasutuse klientide (ehk investorite) ja kohustusliku pensionifondi osakuomanike kindlustusandjatega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
