Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tulumaksuseadus (TuMS) (0)

1 HALB
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Mida maksustatakse tulumaksuga?
  • Kes peavad tulumaksu maksma?
  • Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood?
  • Kui suure osa tulumaksust saab endale kohaliku omavalitsuse üksus?
  • Kes on resident?
  • Mis on püsiv tegevuskoht TuMS mõistes?
  • Kes on seotud isikud?
  • Mis on juriidilise isiku juhtumis- ja kontrollorgan?
  • Mida tähendab madala maksumääraga territoorium?
  • Mida kujutab endast tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekiri?
  • Milliseid tulusid peab residendist füüsiline isik deklareerima?
  • Millised tulud kuuluvad palgatulu alla?
  • Millised tulud kuuluvad ettevõtlustulu alla?
  • Milliste varade võõrandamine on tulumaksuga maksustatud?
  • Milliste varade võõrandamist tulumaksuga ei maksustata?
  • Kuidas maksustatakse füüsilise isiku renditulu?
  • Kuidas maksustatakse füüsilise isiku intressitulu?
  • Kuidas maksustatakse füüsilise isiku tulu finantsvaralt?
  • Mis on dividend ja kuidas maksustatakse füüsilise isiku dividenditulu?
  • Kuidas maksustatakse pensione stipendiume toetusi preemiaid hasartmänguvõite hüvitisi ja elatist?
  • Kuidas maksustatakse kindlustushüvitisi?
  • Kuidas maksustatakse kohustusliku kogumispensioni ja täiendava kogumispensioni väljamaksed?
  • Kuidas maksustatakse madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu?
  • Kui suur on maksuvaba tulu aastas ja ühes kuus ning millistel juhtudel seda normist rohkem rakendatakse?
  • Milliseid kulusid ja millises ulatuses on füüsilisel isikul õigus oma tuludest maha arvata?
  • Kuidas välismaalaste tulu Eestis maksustatakse?
  • Millist välismaalaste tulu ei maksustata?
  • Milliseid kulusid võib füüsilise isiku ettevõtluse tuludest maha arvata?
  • Millised kulud on seotud ettevõtlusega?
  • Milliseid piiranguid rakendatakse kulude mahaarvamisel?
  • Milliseid kulusid ei füüsiline isik või FIE füüsilisest isikust ettevõtja oma ettevõtlustuludest maha arvata?
  • Kes on kohustatud väljamaksetelt tulumaksu kinni pidama?
  • Millistelt väljamaksetelt tulumaks kinni peetakse?
  • Kes peab esitama tuludeklaratsiooni ja mis on selle esitamise tähtaeg?
  • Kuidas maksustatakse välismaal teenitud tulu?
  • Kes ja millises ulatuses peab maksma avansilist tulumaksu?
  • Mis on erisoodustus ja kuidas seda maksustatakse?
  • Mis on kingitused annetused ja vastuvõtukulud ning kuidas neid maksustatakse?
  • Millal tuleb tasuda tulumaksu dividendidelt ja muudelt kasumieraldistelt?
  • Millal tuleb tasuda tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja muudelt väljamaksetelt?
  • Millised väljamaksed ei ole ettevõtte ettevõtlusega seotud?
  • Kuidas maksustatakse Eestis asuvat püsivat tegevuskohta?
  • Millal peab ettevõte tulumaksu deklareerima ja millal tasuma?
  • Millal on ettevõtte majandusaasta aruande esitamise tähtaeg?
  • Mis on sotsiaalmaks ?
  • Millistelt tasudelt tuleb sotsiaalmaksu maksta?
  • Kui suur on sotsiaalmaksu määr ja miinimum kuumäär ning kuidas seda arvutatakse?
  • Milliseid summasid sotsiaalmaksuga ei maksustata?
  • Kes peab sotsiaalmaksu maksma?
  • Kui pikk on sotsiaalmaksuga maksustamise periood?
  • Mis kuupäevaks tuleb sotsiaalmaks deklareerida ja tasuda?
  • Kuidas jagune sotsiaalmaks pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahel?
  • Mis on töötuskindlustus ?
  • Kes on kindlustatu ja kindlustusandja?
  • Kes peab töötuskindlusmakset maksma?
  • Millised on töötuskindlustuse hüvitise liigid?
  • Kellel on õigus saada töötuskindlustushüvitist?
  • Mis on töötuskindlustusstaaž?
  • Millistel tingimustel töötuskindlustushüvitist makstakse?
  • Millised on töötuskindlustushüvitise määrad?
  • Millistel alustel töötuskindlustushüvitist makstakse?
  • Kui suur on kindlustushüvitis koondamise korral?
  • Kuidas toimub hüvitiste maksmine tööandja maksejõuetuse korral?
  • Mis organisatsioon on töötukassa ja mis on tema roll?
  • Millistelt tasudelt makstakse töötuskindlustusmakset?
  • Milline on töötuskindlustusmakse määr ja kuidas seda arvutatakse?
  • Millal tuleb töötuskindlustusmakset deklareerida ja tasuda?
  • Millised on kogumispensionide liigid?
  • Mis on pensionifond ?
  • Kes on kogumispensioniga kohustatud isik?
  • Millistelt tasudelt tuleb tasuda kogumispensionimakset?
  • Kui pikk on kogumispensionimakse maksustamisperiood?
  • Kui suur on kogumispensionimakse määr?
  • Millal tuleb kogumispensionimakset deklareerida ja tasuda?
  • Milline on kogumispensionifondi valiku protseduur?
  • Mis on pensionikonto?
  • Kuidas tehakse sissemakseid pensionifondi?
  • Kuidas toimuvad väljamaksed pensionifondist?
  • Kuidas maksustatakse väljamakseid pensionifondist?
  • Mis on vabatahtlik pensionifond?
  • Kuidas toimuvad sissemaksed vabatahtlikku pensionifondi?
  • Kuidas toimuvad väljamakse vabatahtlikust pensionifondist?
  • Kuidas maksustatakse väljamakseid vabatahtlikust pensionifondist?
  • Mis on täiendav kogumispension?
Janeli Põder
RP14
Tulumaksuseadus (TuMS)
  • Mida maksustatakse tulumaksuga? § 1
    Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised.
  • Kes peavad tulumaksu maksma? § 2
    Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu.
  • Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? § 3
    Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta , kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
  • Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse?
  • Kui suure osa tulumaksust saab endale kohaliku omavalitsuse üksus? § 5
    Maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele laekub 11,60% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust;
  • Kes on resident ? § 6 lg 1 ja 2
    Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat .
    Juriidiline isik on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel. Resident on ka Euroopa äriühing (SE) ja Euroopa ühistu (SCE), kelle asukoht on registreeritud Eestis.
  • Mis on püsiv tegevuskoht TuMS mõistes? § 7
    Püsiv tegevuskoht on majandusüksus, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis.
  • Kes on seotud isikud? § 8 lg 1
    Isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Igal juhul käsitatakse seotud isikutena järgmisi isikuid:
     1) abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased;
     2) ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses;
     3) juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia - või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;
     4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile ;
     5) juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele;
     6) isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;
     7) juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud;
     8)  tööandja ja tema töötaja , töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane;
     9) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane.
  • Mis on juriidilise isiku juhtumis - ja kontrollorgan? §9 lg1
    Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgan on igasugune volitatud organ või isik, kellel on tulenevalt vastava juriidilise isiku kohta käivast seadusest, ühingulepingust, põhikirjast või muust juriidilise isiku tegevust reguleerivast õigusaktist õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel.
  • Mida tähendab madala maksumääraga territoorium ? § 10
    Madala maksumääraga territoorium on välisriik või välisriigis asuv iseseisva maksujurisdiktsiooniga territoorium, kus ei ole kehtestatud juriidilise isiku teenitud või jaotatud kasumilt võetavat maksu või kus sellise maksu suurus on väiksem kui 1/3 tulumaksust, mida Eesti residendist füüsiline isik peaks maksma niisama suurelt ettevõtlustulult vastavalt käesolevale seadusele, arvestamata 4. peatükis lubatud mahaarvamisi. Kui erinevat liiki juriidiliste isikute teenitud või jaotatud kasumilt võetava maksu suurus on erinev, siis loetakse territoorium madala maksumääraga territooriumiks ainult nende juriidiliste isikute suhtes, kelle puhul maksu suurus vastab käesoleva lõike esimeses lauses toodud madala maksumääraga territooriumi tingimustele.
  • Mida kujutab endast tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekiri? § 11
    Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja (edaspidi nimekiri) kinnitab pärast asjatundjate komisjonilt soovituse küsimist Vabariigi Valitsus korraldusega.
    Nimekirja kantakse mittetulundusühing , sihtasutus ja usuline ühendus (edaspidi ühing), kes vastab järgmistele nõuetele:
    1) ühing tegutseb avalikes huvides;
    2) ühing on heategevuslik, see tähendab pakub sihtrühmale, mille toetamine tuleneb tema põhikirjast, kaupa või teenust peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil või maksab sihtrühma kuuluvatele isikutele toetust;
    3) ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9), temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega § 8 lõike 1 punktis 1 loetletud seotud isikutele;
    4) ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle nimekirja kantud või lõikes 10 nimetatud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule;
    5) ühingu halduskulud vastavad tema tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkidele;
    6) ühingu töötajale ja juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9) makstav tasu ei ületa samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu.
  • Milliseid tulusid peab residendist füüsiline isik deklareerima? § 12
    Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas:
     1) palgatulu (§ 13);
     2)  ettevõtlustulu (§ 14);
     3) kasu vara võõrandamisest (§ 15);
     4) renditulu ja litsentsitasud (§ 16);
     5)  intressid (§ 17);
     6)  dividendid (§ 18);
     7)  pensionid , stipendiumid , toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud (§ 19);
     8) kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist (§-d 20, 201 ja 21);
     9) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu (§ 22).

  • Millised tulud kuuluvad palgatulu alla? § 13
    Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud , mida makstakse töötajale või ametnikule, sealhulgas palk, lisatasu , juurdemakse, puhkusetasu , töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis , kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. Seoses tööõnnetuse või kutsehaigusega makstav hüvitis maksustatakse tulumaksuga juhul, kui seda ei maksta kindlustushüvitisena.
  • Millised tulud kuuluvad ettevõtlustulu alla? §14
  • Milliste varade võõrandamine on tulumaksuga maksustatud? §15
    Tulumaksuga maksustatakse kasu (§ 37) ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnis - või vallasasja, väärtpaberi, nimelise aktsia, osa, täis- või usaldusühingusse tehtud sissemakse, ühistule makstud osamaksu, investeerimisfondi osaku , nõudeõiguse, ostueesõiguse, hoonestusõiguse , kasutusvalduse, isikliku kasutusõiguse, rentniku õiguste, tagasiostukohustuse, hüpoteegi, kommertspandi, registerpandi või muu piiratud asjaõiguse või selle järjekoha või muu varalise õiguse (edaspidi vara) müügist või vahetamisest.
    (2)Tulumaksuga maksustatakse aktsiaseltsi aktsiakapitali, osaühingu või ühistu osakapitali või täis- või usaldusühingu sissemaksete vähendamisel, samuti aktsiate, osade või osamaksete tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist saadud väljamakse osa, mis ületab osaluse ( aktsiad , osad, osamaks ) soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud väljamakse osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud, arvestades § 50 lõike 21 teises lauses sätestatut.
    (3) Tulumaksuga maksustatakse juriidilise isiku likvideerimisel saadud likvideerimisjaotise osa, mis ületab osaluse soetamismaksumust, välja arvatud likvideerimisjaotise osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud, arvestades § 50 lõike 21 teises lauses sätestatut.
    (31) Tulumaksuga maksustatakse lepingulise investeerimisfondi osaku tagastamisel või lepingulise investeerimisfondi likvideerimisel saadud väljamakse osa, mis ületab osaku soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud väljamakse osa, mille aluseks olev investeerimisfondi tulu on 51. peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 312 lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud.
  • Milliste varade võõrandamist tulumaksuga ei maksustata? § 15 lg 4
    Tulumaksuga ei maksustata:
     1) vastuvõetud pärandvara ;
     2) omandireformi käigus tagastatud vara;
     3) sundvõõranditasu ja hüvitisi sundvõõrandamisel, samuti riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud eesmärgil kinnisasja sundvõõrandamismenetluseta võõrandamisel saadud kasu juhul, kui võõrandamistehingule eelnevalt olid täidetud kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 4 sätestatud nõuded;
    4) tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest;
    5) tulu omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest;
    6) tulu, mida rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi saanud isik on saanud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi alusel talle väljaantud erastamisväärtpaberite müügist;
    7) tulu, mida põllumajandusreformi õigustatud subjekt on saanud talle väljaantud tööosaku müügist;
    8) tulu, mida omandireformi õigustatud subjekt on saanud talle õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise korralduse alusel väljaantud erastamisväärtpaberite müügist;
    81) omandireformi õigustatud subjektile makstud kompensatsiooni õigusvastaselt võõrandatud vara eest, samuti talle välja antud, kuid kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite eest makstud hüvitist;
    9) tulu osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) vahetamisest äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise , jagunemise või ümberkujundamise käigus;
    10) tulu äriühingus osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel;
    11) tulu investeerimisfondi osakute vahetamisest investeerimisfondide seaduse §-des 153 ja 154 sätestatud korras ning tulu investeerimisfondi osakute või muu osaluse vahetamisest investeerimisfondide ühinemise käigus.
  • Kuidas maksustatakse füüsilise isiku renditulu? §16

  • Kuidas maksustatakse füüsilise isiku intressitulu? § 17
    Tulumaksuga maksustatakse laenult, liisingult ja muult võlakohustuselt, samuti väärtpaberilt ja hoiuselt saadud intress , sealhulgas selline võlakohustuselt arvutatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Intressina käsitatakse ka lepingulise investeerimisfondi arvel osakuomanikule tehtud rahalist väljamakset, välja arvatud § 15 lõikes 31 nimetatud väljamakset. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral makstavat viivitusintressi (viivist) intressina ei käsitata.
  • Kuidas maksustatakse füüsilise isiku tulu finantsvaralt ? § 171
  • Mis on dividend ja kuidas maksustatakse füüsilise isiku dividenditulu? §18
    Dividend on väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus (aktsiate või osade omamine , täis- või usaldusühingu osanikuks või tulundusühistu liikmeks olemine või muud osaluse vormid vastavalt äriühingu asukohamaa seadustele ).
    Tulumaksuga maksustatakse kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mida residendist füüsiline isik saab välismaa juriidiliselt isikult rahalises või mitterahalises vormis.
  • Kuidas maksustatakse pensione, stipendiume, toetusi, preemiaid, hasartmänguvõite, hüvitisi ja elatist? §19
    Tulumaksuga maksustatakse saadud pensionid, toetused, stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, hasartmänguvõidud, vanemahüvitise seaduse alusel saadud hüvitised ning spordilähetuse ja loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud lähetuse hüvitised ja päevaraha.
  • Kuidas maksustatakse kindlustushüvitisi? § 20
    Tulumaksuga maksustatakse ravikindlustuse seaduse alusel makstud ajutise töövõimetuse hüvitis.
    Tulumaksuga maksustatakse töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitised.
    Tulumaksuga maksustatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatule või soodustatud isikule makstud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed. Nimetatud summat ei maksustata, kui see makstakse välja pärast 12 aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest ja kindlustusleping on sõlmitud enne 2010. aasta 1. augustit.
  • Kuidas maksustatakse kohustusliku kogumispensioni ja täiendava kogumispensioni väljamaksed? §201 ja § 21
    Tulumaksuga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, osakuomaniku pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtavad väljamaksed.
    Tulumaksuga maksustatakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtliku pensionifondi poolt osakuomanikule või tema pärijale tehtavad väljamaksed, arvestades lõigetes 2–7 toodud erisusi. Samuti maksustatakse tulumaksuga § 28 lõikes 11 sätestatu kohane täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud eraldise negatiivne muutus.
  • Kuidas maksustatakse madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu? §22
    Tulumaksuga maksustatakse madala maksumääraga territooriumil (§ 10) asuva ning Eesti residentide kontrolli all oleva juriidilise isiku tulu, sõltumata sellest, kas see juriidiline isik on oma kasumit maksumaksjale jaotanud või mitte.
    Juriidiline isik loetakse Eesti residentide kontrolli all olevaks, kui ühele või mitmele Eesti residendist juriidilisele või füüsilisele isikule kuulub otseselt või koos seotud isikutega (§ 8) kokku vähemalt 50% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile.
    Välismaise juriidilise isiku tulu loetakse residendi maksustatavaks tuluks, kui on täidetud lõikes 2 toodud tingimus ja kui residendile kuulub otseselt või koos seotud isikutega (§ 8) kokku vähemalt 10% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile.
  • Kui suur on maksuvaba tulu aastas ja ühes kuus ning millistel juhtudel seda normist rohkem rakendatakse? § 23
    Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 1728  eurot.
  • Milliseid kulusid ja millises ulatuses on füüsilisel isikul õigus oma tuludest maha arvata? §29
  • Kuidas välismaalaste tulu Eestis maksustatakse?

  • Millist välismaalaste tulu ei maksustata?

  • Milliseid kulusid võib füüsilise isiku ettevõtluse tuludest maha arvata? §32
    Maksumaksja ettevõtlustulust võib maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud.
  • Millised kulud on seotud ettevõtlusega? § 32
    Kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud, samuti kui see tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1.
    Füüsilisest isikust ettevõtja võib omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste, samuti talle kuuluvalt kinnisasjalt saadud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust, millest on tehtud lõikes 1 nimetatud mahaarvamised, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 2877 eurot.
  • Milliseid piiranguid rakendatakse kulude mahaarvamisel? §33
    Külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulusid võib maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvata mitte rohkem kui 2% ettevõtlustulust, millest on tehtud § 32 lõigetes 1 ja 4 lubatud mahaarvamised.
    Erisoodustuste andmisele tehtud kulusid võib ettevõtlustulust maha arvata alles pärast seda, kui on tasutud §-s 48 ettenähtud tulumaks .
  • Milliseid kulusid ei füüsiline isik või FIE (füüsilisest isikust ettevõtja) oma ettevõtlustuludest maha arvata? §34
    Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata:
    käesoleva seadusega kehtestatud tulumaksu, välja arvatud § 48 alusel tasutud tulumaks ;
    seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse;
    maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust;
    kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu;
    kulusid, mis on tehtud käesoleva seaduse kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel;
    kingituste või annetuste maksumust;
    kahju (§ 37), mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (§ 8), välja arvatud juhul, kui selliselt kahjult on makstud tulumaks vastavalt §-le 48;
    kahju (§ 37), mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult (§ 8) turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest;
    pistist ja altkäemaksu;
    Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus -, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine.
  • Kes on kohustatud väljamaksetelt tulumaksu kinni pidama ? § 40
    Tulumaksu kinnipidaja on residendist juriidiline isik, riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja, samuti Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb füüsilisele isikule või mitteresidendile käesoleva seaduse 3. ja 5. peatüki kohaselt tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid.
  • Millistelt väljamaksetelt tulumaks kinni peetakse? §41
    Tulumaks peetakse kinni:
    1) residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt palgalt ja muudelt tasudelt, juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt.
    2) mitteresidendile makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt ning juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt.
    3) füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus - või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasult
    4) residendist füüsilisele isikule, lepingulisele investeerimisfondile või mitteresidendile makstava tulumaksuga maksustatava intressi väljamakselt
    5) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustatavalt kindlustushüvitiselt, pensionilt, pensionifondi väljamakselt, stipendiumilt, hasartmänguvõidult ja vanemahüvitise seaduse alusel makstavalt hüvitiselt
    6) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt üüri- või renditasult või tasult asja piiratud asjaõigusega koormamise eest ning residendist füüsilisele isikule makstud litsentsitasult
    7) lepingulisele investeerimisfondile makstavalt üüri- või renditasult või tasult asja piiratud asjaõigusega koormamise eest
    8) mitteresidendile makstavalt litsentsitasult (§ 29 lõike 6 punkt 4);
    9) mitteresidendist kunstnikule või sportlasele Eestis toimunud tegevuse eest makstavalt tasult, samuti kunstniku või sportlase Eestis toimunud tegevuse eest mitteresidendist või füüsilisest isikust kolmandale isikule makstavalt tasult (§ 29 lõige 10);
    10) mitteresidendile Eestis osutatud teenuste eest makstavalt tasult (§ 29 lõige 3);
    11) madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule (§ 10) Eesti residendile osutatud teenuste eest makstavalt tasult (§ 29 lõige 3);
    12) füüsilisele isikule tehtavatelt § 21 lõigetes 2 ja 3 loetletud väljamaksetelt;
    13) residendist füüsilisele isikule tehtavalt eelmistes punktides nimetamata maksustatava tulu, välja arvatud §-s 15 nimetatud tulu, väljamakselt.
  • Kes peab esitama tuludeklaratsiooni ja mis on selle esitamise tähtaeg? §44
    Residendist füüsiline isik on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel on tuludeklaratsiooni võimalik esitada alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15.  veebruarist .
  • Kuidas maksustatakse välismaal teenitud tulu? §45
    Kui residendist maksumaksja on saanud maksustamisperioodil tulu välismaalt, liidetakse kõik välisriikides saadud tulud isiku maksustatavale tulule ning tasumisele kuuluvast tulumaksust arvatakse maha nimetatud tuludelt välismaal tasutud või kinnipeetud tulumaks vastavalt lõigetes 2–6 toodud tingimustele. Eestis ning igas välisriigis saadud tulu kohta arvutatakse tulumaks eraldi. Eestis mittemaksustatavalt tulult välisriigis tasutud tulumaksu Eestis arvesse ei võeta.
  • Kes ja millises ulatuses peab maksma avansilist tulumaksu? §47
    Füüsilisest isikust ettevõtja, kes sai eelmisel maksustamisperioodil ettevõtlustulu, on kohustatud tasuma maksustamisperioodi kestel tulumaksu avansilisi makseid. Avansilise makse suuruseks on 1/4 isiku poolt eelmisel maksustamisperioodil ettevõtlustulult arvestatud tulumaksu summast .
    Avansilised maksed tuleb tasuda võrdsete summadena, alates tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäevale järgnevast kvartalist iga kvartali kolmanda kuu 15.  kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Avansilisi makseid ei pea maksma, kui ühe kvartali makse suurus ei ületa 64 eurot.
  • Mis on erisoodustus ja kuidas seda maksustatakse? Vaata ka erisoodustuse hinna määramise korda! §48
    Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse lõikes 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast.
  • Nimeta erinevad erisoodustuse liigid?
    Erisoodustus on muu hulgas:
     1) eluasemekulude täielik või osaline katmine ;
     2) sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks;
     3) kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole ette nähtud seadusega;
     4) teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud kulude hüvitamine ja välislähetuse päevaraha maksmine
     5) isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine
     7) asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine , müük või vahetus turuhinnast madalama hinnaga;
     8) asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga;
     9) loobumine rahalise nõude sissenõudmisest, välja arvatud, kui prognoositavad mõistlikud kulud seoses rahalise nõude sissenõudmisega ületavad nõude suurust;
    10) täiskasvanute koolituse seaduse § 3 tähenduses taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmine, välja arvatud töö- ja teenistussuhtega ning juriidilise isiku juhatuse liikme, välismaa äriühingu filiaali juhataja ja mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhi ülesannetega otseselt seotud tasemekoolituse kulude katmine;
    11) tööandja antud osalusoptsiooni võõrandamisel või optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel saadud tulu.
  • Mis on kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning kuidas neid maksustatakse?
    Residendist juriidiline isik, välja arvatud § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik, maksab tulumaksu tehtud kingitustelt ja annetustelt, millelt tulumaks ei ole § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud, arvestades lõigetes 2 ja 4 nimetatud erisusi. Tulumaksuga ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot. Kingitusena käsitatakse ka kuni 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubandusliku loterii võitu, arvestamata eelmises lauses sätestatud piirmäära.
  • Nimeta erinevaid kingitusi, annetusi ja vastuvõtukulusid?

  • Millal tuleb tasuda tulumaksu dividendidelt ja muudelt kasumieraldistelt?
  • Millal tuleb tasuda tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja muudelt väljamaksetelt?
    (2) Residendist juriidiline isik ning §-s 53 nimetatud mitteresident on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni §-des 49–53 nimetatud kulude ja väljamaksete kohta eelmisel kalendrikuul. Eelmises lauses nimetatud isik, kes on registreeritud käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, välja arvatud käibemaksuseaduse §-s 21 nimetatud piiratud käibemaksukohustuslane, on kohustatud esitama deklaratsiooni, sõltumata tulumaksu maksmise kohustusest nimetatud maksustamisperioodil.
    (4) Maksumaksja on kohustatud kandma §-de 48–53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
  • Millised väljamaksed ei ole ettevõtte ettevõtlusega seotud? §51 ja §52
    Mittetulundusühingutele tasutud sisseastumis- ja liikmemaksud , kui nendes ühingutes osalemine ei ole otseselt seotud maksumaksja ettevõtlusega;
    Väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument;
    Kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks ;
    Kulud või väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks.
    1) ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine;
    2) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku (§ 10) poolt emiteeritud väärtpaberite soetamine, välja arvatud juhul, kui nimetatud väärtpaberid vastavad investeerimisfondide seaduse § 257 lõike 1 tingimustele;
    3) osaluse omandamine madala maksumääraga territooriumil asuvas juriidilises isikus;
    4) viivise või leppetrahvi tasumine, kohtu- või vahekohtuväliselt kahju hüvitamine madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule;
    5) laenu andmine või ettemakse sooritamine madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule või muul viisil nõudeõiguse omandamine madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku vastu.
  • Kuidas maksustatakse Eestis asuvat püsivat tegevuskohta? § 53
    Paragrahvi 48 alusel maksustatakse tulumaksuga kõik erisoodustused, mida mitteresident teeb püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel oma töötajale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele, sõltumata sellest, kas erisoodustuse saaja on resident või mitteresident.
    Paragrahvi 49 alusel maksustatakse tulumaksuga kingitused ja annetused ning vastuvõtukulud, mida mitteresident teeb püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel, sõltumata sellest, kas kingituse või annetuse saajaks, külaliseks või äripartneriks on resident või mitteresident. Külaliseks ja äripartneriks loetakse ka mitteresidendi peakontori või muu väljaspool Eestit asuva struktuuriüksuse esindajaid.
    Paragrahvi 50 alusel maksustatakse tulumaksuga püsivale tegevuskohale omistatud kasum, mis on maksustamisperioodil püsivast tegevuskohast rahalises või mitterahalises vormis välja viidud .
  • Millal peab ettevõte tulumaksu deklareerima ja millal tasuma? §54
    Maksustamisele kuuluvaid erisoodustusi tegev isik või asutus on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni kalendrikuu jooksul tehtud erisoodustuste kohta.
    Maksumaksja on kohustatud kandma §-de 48–53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
  • Millal on ettevõtte majandusaasta aruande esitamise tähtaeg? §55
    Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7), on kohustatud kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõpust , esitama Maksu- ja Tolliametile püsiva tegevuskoha majandusaasta aruande allkirjastatud eksemplari.
    Sotsiaalmaksuseadus (SMS)
  • Mis on sotsiaalmaks ? §1
    Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis , mis kuulub täitmisele käesolevas seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel.
  • Millistelt tasudelt tuleb sotsiaalmaksu maksta? §2
    Sotsiaalmaksu makstakse:
    1) töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt;
    2) ametnikule makstud palgalt ja muudelt tasudelt.
    3) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele ning füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul;
    4) füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult tulumaksuseaduse § 14 tähenduses, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 5, 7 ja 8 sätestatut, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuude töötasu alammäärade 15-kordselt summalt aastas;
    5) füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul;
    6) erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult;
    7) töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt,
    8) käesoleva lõike punktides 1–4 ja 6 nimetamata, seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt.
  • Kui suur on sotsiaalmaksu määr ja miinimum kuumäär ning kuidas seda arvutatakse? §21
    Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega. Riigieelarvega kehtestatav kuumäär ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär.
  • Milliseid summasid sotsiaalmaksuga ei maksustata? §3
     1) tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktides 1–21 ja 14 ning § 31 lõike 1 punktides 7 ja 8 nimetatud väljamakseid;
     2) väljamakseid Eesti välisesindustes töötavatele asukohariigi elanikele, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti;
     3) töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 alusel makstavat haigushüvitist, mis ei ületa töötaja keskmist töötasu ning § 13 lõikest 1 tulenevaid tööandja kulutusi töötaja töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks;
     4) Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse § 3, Vabariigi Valitsuse seaduse § 311 ja välisteenistuse seaduse § 62 lõike 1 alusel tehtavaid väljamakseid;
     5) töölepingu seaduse §-des 66 ja 135 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10 lõikes 5 sätestatud täiendavate puhkusepäevade ja lapse toitmise vaheaegade eest makstavat töötasu hüvitist;
     6) laevade ja tsiviillennunduse lennukite meeskondadele, laevapere liikmetele ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmetele antava tasuta kollektiivtoitlustamise ratsiooni maksumust reisidel viibimise ajal, mis ei ületa 6 eurot isiku kohta päevas;
     7) Eesti residendi poolt mitteresidendile tulumaksuseaduse § 6 lõigete 3 ja 5 tähenduses makstud käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 6 nimetatud tasusid, kui töö tegemise koht asub välisriigis;
     8) summasid, mida makstakse isikule, kes viibib kohtuotsuse alusel kinnipidamiskohas;
     9) Riigikogu liikme staatuse seaduse §-de 30, 31, 33 ja 34 alusel Riigikogu liikmele tehtavaid väljamakseid;
     12) tasusid, mida makstakse mitteresidendile, kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana välisriigis ja tõendab, et sellelt tasult makstakse sotsiaalkindlustusmaksu või -makseid välisriigis;
     13) ravikindlustuse seaduse § 14 lõike 1 alusel makstud summasid;
     14) kaitseväelasele sõjaväelisel väljaõppel või õppekogunemisel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, Kaitseväe õhusõidukis või sõjalaeval antava tasuta kollektiivtoitlustamise ratsiooni maksumust;
     15) väljamakseid, mida välislepingu alusel Eestis ei maksustata.
  • Kes peab sotsiaalmaksu maksma? §4
     Sotsiaalmaksu maksab:
     1) residendist juriidiline isik;
     2) füüsiline isik;
     3) Eestis püsivat tegevuskohta omav või käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud väljamakseid tegev mitteresident;
     4) riigi-, valla- või linnaasutus;
     5) riik, vald või linn käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud juhtudel.
  • Kui pikk on sotsiaalmaksuga maksustamise periood? § 8
    Sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendrikuu.
    Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulu sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta.
  • Mis kuupäevaks tuleb sotsiaalmaks deklareerida ja tasuda? §9
    15. kuupäevaks 
  • Kuidas jagune sotsiaalmaks pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahel? §10 lg 41
    Riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava sotsiaalmaksu osa määr on 16 protsenti, riikliku ravikindlustuse vahenditesse kantava sotsiaalmaksu osa määr 13 protsenti.

    Töötuskindlustuse seadus (TKindlS)

  • Mis on töötuskindlustus? §2
    Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on tööturuteenuste osutamine, tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse maksmine, kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, töötajale töölepingu ülesütlemise ja ametnikule teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral.
  • Kes on kindlustatu ja kindlustusandja ? §3
    Kindlustatu on töötaja, ametnik , võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.
    Töötuskindlustuse kindlustusandja on töötukassa .
  • Kes peab töötuskindlusmakset maksma? § 4
    Töötuskindlustusmakse on sundkindlustuse makse liik töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks, mida maksavad:
     1) kindlustatu;
     2) tööandja.
  • Millised on töötuskindlustuse hüvitise liigid? §5
    Käesolev seadus sätestab järgmised hüvitiste liigid:
     1) töötuskindlustushüvitis;
     2)  kindlustushüvitis koondamise korral;
     3) hüvitis tööandja maksejõuetuse korral.
  • Kellel on õigus saada töötuskindlustushüvitist? §6
    Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
     1) kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 kohaselt ja
     2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.
  • Mis on töötuskindlustusstaaž? §7
    Töötuskindlustusstaaž (edaspidi kindlustusstaaž) on periood:
     1) mille eest kindlustatu sai tasu töölepingu alusel töötamise või avalikus teenistuses olemise eest või tasu riikliku lepitajana, valla- või linnavalitsuse liikmena, osavalla- või linnaosavanemana või avaliku teenistuse seaduse §-s 46 või välisteenistuse seaduse §-s 67 ettenähtud abikaasatasu, kui nendelt on kohustus käesolevas seaduses sätestatud korras kinni pidada töötuskindlustusmakse;
     2) millal kindlustatu sai tasu võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest, kui sellelt on käesolevas seaduses sätestatud korras kinni peetud töötuskindlustusmakse.
  • Millistel tingimustel töötuskindlustushüvitist makstakse?§8
    Kindlustatul on õigus saada töötuskindlustushüvitist kogu töötuna arvel oleku ajal, kuid mitte kauem kui:
     1) 180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on lühem kui 5 aastat;
     2) 270 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 5 kuni 10 aastat;
     3) 360 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 10 aastat või enam.
  • Millised on töötuskindlustushüvitise määrad? §9
    Kindlustatu ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus arvutatakse kindlustatu üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel. Kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul kindlustatule makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Töötamise kuudena võetakse arvesse kuud, millal töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt on kindlustatule välja makstud tasusid. Seejuures ei võeta arvesse käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud tasusid.
  • Millistel alustel töötuskindlustushüvitist makstakse? §12
    Töötuskindlustushüvitist maksab töötukassa kindlustatule igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
    (2) Töötuskindlustushüvitist ei maksta, kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpeb enne kaheksa päeva möödumist töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse töötukassale esitamisest, välja arvatud juhul, kui töötuskindlustushüvitise saamise õigus tekkis käesoleva seaduse § 8 lõike 2 alusel.
    (3) Vastavalt kindlustatu soovile makstakse töötuskindlustushüvitis:
     1) kindlustatu pangakontole Eestis maksja kulul või
     2) kindlustatu pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti, või
     3) kindlustatu töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku pangakontole Eestis maksja kulul.
  • Kui suur on kindlustushüvitis koondamise korral? §142
    Kindlustushüvitist makstakse koondamise korral töötajale, kelle töösuhe selle tööandja juures, või ametnikule, kelle teenistusstaaž on kestnud:
     1) viis kuni kümme aastat – ühe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses;
     2) üle kümne aasta – kahe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses.
  • Kuidas toimub hüvitiste maksmine tööandja maksejõuetuse korral? §20
    Tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse töötajale järgmised tasud:
     1) enne tööandja maksujõuetuks tunnistamist saamata jäänud töötasu;
     2) enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud puhkusetasu;
     3) enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses.
  • Mis organisatsioon on töötukassa ja mis on tema roll? §23 ja 24
     Töötukassa on avalik-õiguslik juriidiline isik.  Töötukassa eesmärk on tööturupoliitika elluviimine ja töötuskindlustuse korraldamine käesolevas seaduses, tööturuteenuste ja -toetuste seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras.
  • Millistelt tasudelt makstakse töötuskindlustusmakset? §40
    Töötuskindlustusmakset makstakse:
     1) kindlustatule makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras;
     2) käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikutele makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras
  • Milline on töötuskindlustusmakse määr ja kuidas seda arvutatakse? §41
    Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr on 0,5 kuni 2,8 protsenti käesoleva seaduse
    §-s 40 nimetatud summadelt.
    Tööandja töötuskindlustusmakse määr on 0,25 kuni 1,4 protsenti käesoleva seaduse
    §-s 40 nimetatud summadelt.
  • Millal tuleb töötuskindlustusmakset deklareerida ja tasuda? §42
    Tööandja on kohustatud:
     1) arvestama ja kinni pidama käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktis 1 nimetatud summadelt kindlustatu töötuskindlustusmakseid iga kindlustatu kohta. Kindlustatu töötuskindlustusmaksete arvestamise ja kinnipidamise kohustus lõpeb kindlustatu vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval;
     2) maksma käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud summadelt tööandja töötuskindlustusmakseid;
     3) üle kandma käesoleva lõike punkti 1 alusel kinni peetud ja käesoleva lõike punkti 2 alusel maksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksed Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile vastava deklaratsiooni; 
    Kogumispensionide seadus (KoPS)
  • Millised on kogumispensionide liigid? §2
    Kogumispensioni liigid on:
     1) kohustuslik kogumispension ;
     2) täiendav kogumispension.
  • Mis on pensionifond ? §3
    Pensionifond on lepinguline investeerimisfond, mille põhieesmärk on kogumispensioni võimaldamine pensionifondi osakuomanikule käesolevas seaduses ja investeerimisfondide seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
  • Kes on kogumispensioniga kohustatud isik? §6
    Kohustatud isik on tulumaksuseaduse § 6 lõikes 1 sätestatud residendist füüsiline isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes enda eest maksab sotsiaalmaksu ning kes on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset (edaspidi makse) käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud tasudelt.
  • Millistelt tasudelt tuleb tasuda kogumispensionimakset? §7
    Makset tasutakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ajavahemikul sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 1–6, 8 ja 9 ning § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tasudelt.
    1) töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt;
    2) ametnikule makstud palgalt ja muudelt tasudelt.
    3) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele ning füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul;
    4) füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult tulumaksuseaduse § 14 tähenduses, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 5, 7 ja 8 sätestatut, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuude töötasu alammäärade 15-kordselt summalt aastas;
    5) füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul;
    6) erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult;
  • Kui pikk on kogumispensionimakse maksustamisperiood? §8
    Makse tasumise periood on kalendrikuu.
    Füüsilisest isikust ettevõtja puhul on makse tasumise periood kalendriaasta.
  • Kui suur on kogumispensionimakse määr? §9
    Makse määr on 2% käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud tasudelt.
  • Millal tuleb kogumispensionimakset deklareerida ja tasuda? §11
    Kinnipeetud makse peab kandma väljamakse tegemise kalendrikuule järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks ja käesoleva lõike punkti 3 alusel arvestatud täiendava sissemakse selle arvestamisele järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole ning esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni;
  • Milline on kogumispensionifondi valiku protseduur? §14
    Pensionifondi osakute omandamiseks peab isik esitama pensionifondi valiku avalduse
    (2) Valikuavalduse esitamise õigus tekib isikul tema 18-aastaseks saamisega . Seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul võib valikuavalduse esitada ka vähemalt 16-aastane isik.
    (21) Seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul võib valikuavalduse esitada ka noorem kui 16-aastane isik, kellel on käesoleva seaduse § 10 kohaselt täiendavate sissemaksete õigus.
    (3) Kui pensionifondi osakud pärib piiratud teovõimega pärija, esitab valikuavalduse tema seaduslik esindaja.
    (31) Piiratud teovõimega pärija eest avalduse esitamisel, samuti nooremale kui 18- aastasele isikule valikuavalduse esitamiseks seadusliku esindaja kirjaliku nõusoleku andmisel ei ole vajalik perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 ega § 188 lõikes 1 sätestatud kohtu nõusolek.
    (4) Valikuavalduse esitamisega kohustub isik tegema kohustusliku kogumispensioni makseid valikuavalduses märgitud pensionifondi käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
    (5) Valikuavalduse esitamisel peab isikul olema võimalus tutvuda võrdselt kõigi registreeritud pensionifondide tingimuste ja emissiooniprospektidega.
    (51) Valikuavalduse esitamine või kohustusliku pensionifondi osaku omamine ei või olla kindlustus -, finants - või investeerimisteenuste lepingu sõlmimise või muutmise või muu kohustusliku pensionifondi välise kasu saamise eeltingimus, samuti ei või nimetatud lepingute tingimused või muu kohustusliku pensionifondi välise kasu saamine sõltuda valikuavalduse esitamisest või kohustusliku pensionifondi osaku omamisest.
  • Mis on pensionikonto? §17
    Registripidaja avab valikuavalduse alusel kohustatud isikule temale kuuluvate pensionifondi osakute arvestamiseks pensionikonto.
  • Kuidas tehakse sissemakseid pensionifondi? §18
    Sissemakseid pensionifondi tehakse:
     1) käesoleva seaduse §-s 12 ning sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõigetes 4 ja 41 nimetatud vahendite laekumisel registripidajale;
     2) osakuomaniku poolt pensionifondi osakute vahetamisel käesoleva seaduse §-des 23–27 sätestatu kohaselt;
     3) pensionifondi osakute omandamisel pensionifondivalitseja poolt vastavalt investeerimisfondide seaduse §-des 78–83 sätestatule;
     4) osakute omandamisel teise pensionifondi likvideerimisel vastavalt käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatule;
     5) osakute omandamisel kahju hüvitamiseks käesoleva seaduse §-des 34 ja 35 ning tagatisfondi seaduse §-des 70–73 sätestatud korras.
  • Kuidas toimuvad väljamaksed pensionifondist? §52
    Ühekordseid väljamakseid ja fondipensioni väljamakseid teeb registripidaja käesolevas seaduses ja pensionifondi tingimustes sätestatud korras.
    Väljamaksete tegemiseks või selle tingimuste määramiseks võib registripidaja nõuda fondipensioni avalduse, selle muutmise avalduse või ühekordse väljamakse avalduse esitanud osakuomanikult täiendavate andmete esitamist .
    Pensionifondi osakute tagasivõtmise korraldab registripidaja vastavalt fondipensioni avaldusele , selle muutmise avaldusele või ühekordse väljamakse avaldusele avalduse esitamisele järgneva kuu, kvartali viimase kuu või pensioniaasta viimase kuu 15. kuni 20. kuupäevani, lähtudes õigusaktidest, pensionifondi tingimustest ning registripidaja, pensionifondivalitseja ja pensionifondi depositooriumi vahel sõlmitud kolmepoolsest lepingust.
  • Kuidas maksustatakse väljamakseid pensionifondist?
    Pensioni I ja II samba väljamaksete maksustamisel on võimalik kasutada kahte tulumaksuvaba limiiti: Täiendavat tulumaksuvaba limiiti ja üldist tulumaksuvaba limiiti.
    Täiendava maksuvaba tulu mahaarvamine kehtib Eestis ainult pensioni saavatele isikutele. Pensionist arvatakse enne tulumaksuga maksustamist maha täiendav maksuvaba tulu. Kui Te olete saanud pensioniealiseks, siis on I ja II samba väljamaksete summa tulumaksuvaba 2520 euro  ulatuses maksustamisperioodil. Maksustamisperiood on 1 kalendriaasta. Kui väljamakseid tehakse igal kuul, on maksuvaba 210 eurot kuus.
    Üldise maksuvaba tulu mahaarvamise õigus kehtib kõikidele Eesti residentidele, kes saavad maksustatavat tulu, st käivad tööl, saavad pensioni jmt.
    Üldine maksuvaba tulu on hetkel 1728 eurot kalendriaastas ehk 144 eurot kuus.
    Mittetöötava ja muid maksustatavaid tulusid mittesaava pensionäri I ja II samba pensionilt on enne tulumaksu kinnipidamist õigus maha arvestada nii täiendav kui ka üldine maksuvaba tulu.
    Kui pensionär ei ole esitanud üldise maksuvaba tulu arvestamiseks avaldust ja tulumaksu peetakse kinni üldist maksuvaba tulu arvestamata, tuleb pensionäril esitada hiljemalt 31. märtsiks Maksu- ja Tolliametile eelmise aasta kohta tuludeklaratsioon. Tuludeklaratsiooni alusel tehakse kinnipeetud tulumaksu ümberarvestus ja liigselt kinnipeetud tulumaks tagastatakse.
  • Mis on vabatahtlik pensionifond? §53
    Täiendava kogumispensioni saamiseks omandab isik vabatahtliku pensionifondi osakuid või sõlmib kindlustusandjaga täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu.
  • Kuidas toimuvad sissemaksed vabatahtlikku pensionifondi? §54
    Sissemaksete tegemisel vabatahtlikku pensionifondi omandab isik oma sissemakse, samuti tema eest tööandja poolt tehtud sissemakse suurusele vastava arvu vabatahtliku pensionifondi valitseja poolt väljalastavaid osakuid.
    Sissemaksed vabatahtlikku pensionifondi tehakse investeerimisfondide seaduse §-s 136 sätestatud osakute väljalaskehinnaga.
    Osakute väljalaskehinna arvutamisel rakendatakse ühel ja samal päeval väljastatud osakute suhtes sama väljalasketasu määra, kui käesolevas seaduses, investeerimisfondide seaduses või vastava pensionifondi tingimustes ei ole sätestatud teisiti.
  • Kuidas toimuvad väljamakse vabatahtlikust pensionifondist? §60
    Vabatahtlikust pensionifondist tehakse osakuomanikule väljamakseid investeerimisfondide seaduse §-s 138 nimetatud osakute tagasivõtmishinnaga. Vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmisele kohaldatakse investeerimisfondide seaduse §-des 139 ja 140 sätestatut.
    Väljamaksete tegemisel võetakse osakud tagasi nende väärtpaberikontole kandmise ajalises järjekorras.
  • Kuidas maksustatakse väljamakseid vabatahtlikust pensionifondist?
    Vabatahtlikust pensionifondist tehakse väljamakseid isikule, kes on vähemalt 55 aastat vana või, sõltumata vanusest , täielikult ja püsivalt töövõimetu. Väljamaksetele rakenduvad järgmised tulumaksu erisused:
    • 21% tulumaksumäär kehtib vabatahtlikust pensionifondist tehtud väljamaksetele siis, kui väljamakse tegemiseks tagasivõetavate osakute esmasest omandamisest on möödunud vähem kui 5 aastat.
    • 10% tulumaksumäär kehtib vabatahtlikust pensionifondist tehtud väljamaksele siis, kui väljamakse tegemiseks tagasivõetavate osakute esmasest omandamisest on möödunud enam kui 5 aastat.
    • Sõlmides vabatahtlikku pensionifondi kogutud raha väljamaksmiseks elukindlustusseltsiga eluaegse regulaarselt makstava pensionilepingu ( annuiteet ), mida hakatakse sooritama mitte harvem kui kord kolme kuu järel, on väljamaksed tulumaksuvabad.

    Kui väljamakse tehakse inimesele, kes on noorem kui 55 aastat ja ei ole samal ajal täielikult ja püsivalt töövõimetu, kehtib temale 21% tulumaksumäär väljamakstud summalt.
  • Mis on täiendav kogumispension? §2
    Täiendav kogumispension on hüvitis, mille saamiseks omandatakse vabatahtliku pensionifondi osakuid või sõlmitakse täiendava kogumispensioni kindlustusleping vastavalt käesolevas seaduses sätestatud tingimustele ning mille suhtes kohaldatakse tulumaksuseaduses sätestatud soodustusi.
  • Vasakule Paremale
    Tulumaksuseadus-TuMS #1 Tulumaksuseadus-TuMS #2 Tulumaksuseadus-TuMS #3 Tulumaksuseadus-TuMS #4 Tulumaksuseadus-TuMS #5 Tulumaksuseadus-TuMS #6 Tulumaksuseadus-TuMS #7 Tulumaksuseadus-TuMS #8 Tulumaksuseadus-TuMS #9 Tulumaksuseadus-TuMS #10 Tulumaksuseadus-TuMS #11 Tulumaksuseadus-TuMS #12 Tulumaksuseadus-TuMS #13 Tulumaksuseadus-TuMS #14 Tulumaksuseadus-TuMS #15 Tulumaksuseadus-TuMS #16 Tulumaksuseadus-TuMS #17 Tulumaksuseadus-TuMS #18 Tulumaksuseadus-TuMS #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Janeli Põder Õppematerjali autor
    1. Mida maksustatakse tulumaksuga? § 1
    Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised.

    2. Kes peavad tulumaksu maksma? § 2
    Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu.

    3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? § 3
    Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

    4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse?

    5. Kui suure osa tulumaksust saab endale kohaliku omavalitsuse üksus? § 5
    Maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele laekub 11,60% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust;

    6. Kes on resident? § 6 lg 1 ja 2
    Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat.
    Juriidiline isik on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel. Resident on ka Euroopa äriühing (SE) ja Euroopa ühistu (SCE), kelle asukoht on registreeritud Eestis.

    Sarnased õppematerjalid

    Tulumaksuseadus-TuMS
    40
    docx

    Tulumaksuseadus (TuMS)

    järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat.  Juriidiline isik, välja arvatud usaldusfond, on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel. Resident on ka Euroopa äriühing (SE) ja Euroopa ühistu (SCE), kelle asukoht on registreeritud Eestis. 7. Mis on püsiv tegevuskoht TuMS mõistes?  Püsiv tegevuskoht on majandusüksus, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis Püsiv tegevuskoht tekib geograafiliselt piiritletud või liikuva iseloomuga majandustegevuse tulemusena või mitteresidendi nimel lepinguid sõlmima volitatud esindaja kaudu Eestis toimuva majandustegevuse tulemusena. 8. Kes on seotud isikud? Isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul

    Õigus
    Küsimuste vastused seadusandluse kohta maksuarvestuses
    76
    pdf

    Küsimuste vastused seadusandluse kohta maksuarvestuses

    Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. (TuMS § 1 lg 1) 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Füüsiline isik (TuMS § 48), residendist juriidiline isik (TuMS §-d 49-52), mitteresident (TuMS § 53) 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? TuMS § 1 lg-s 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui TuMS-s ei ole sätestatud teisiti. (TuMS § 3 lg 1) TuMS § 1 lg-tes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. (TuMS § 3 lg 2) 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? Tulumaksumäär nii füüsilisel isikul kui ka ettevõttel on 20%. Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks

    Majandus
    Maksundus-kokkuvõtvalt
    57
    doc

    Maksundus (kokkuvõtvalt)

    Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine.............................

    Majandus
    Maksustamise olemus
    11
    docx

    Maksustamise olemus

    Riiklike maksude kehtestamise õigus on Riigikogul. Kohalikud maksud kehtestatakse valla või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seadusele. Riiklikud maksud ·tulumaks; ·sotsiaalmaks; ·maamaks; ·hasartmängumaks; ·käibemaks; ·tollimaks; ·aktsiisid; ·raskeveokimaks. Kohalikud maksud ·müügimaks; ·paadimaks; ·reklaamimaks; ·teede ja tänavate sulgemise maks; ·mootorsõidukimaks; ·loomapidamismaks; ·lõbustusmaks; ·parkimistasu. Füüsilise isiku tulumaks ·maksumäär: 21% ·maksustamisperiood: aasta. ·maksuobjekt: Eestis ja väljaspool Eestit saadud tulu. ·laekumine: 11,4% maksustatavast tulust elukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse, ülejäänud riigieelarvesse. Ettevõtte tulumaks ·maksumäär: 21/79. ·maksustamisperiood: kuu. ·maksuobjekt: jaotatud kasum. ·laekumine: riigieelarvesse. Sotsiaalmaks ·eesmärk: pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks tulu saamine.

    Majandusarvestus
    Vorm TSD lisa 1 2013
    2
    pdf

    Vorm TSD lisa 1 2013

    l l l l l l l l l l RESIDENDIST FÜÜSILISTELE ISIKUTELE TEHTUD VÄLJAMAKSED, KINNIPEETUD TULUMAKS, KOHUSTUSLIKU Aasta Kuu KOGUMISPENSIONI MAKSE JA TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKSE NING ARVUTATUD SOTSIAALMAKS 2013 detsember

    Ettevõtlus
    Maksundus
    7
    rtf

    Maksundus

    Ettevõtlusega mitteseotud kulud, nende maksustamine; · seaduse alusel määratud trahvid ja sunnirahad · MKSi alusel tasutud maksuintressid · kõrgendatud määra järgi tasutud keskonnasaastemaksud · pistis ja alkäemaks · mittenõuetekohaselt vormistatud dokumendid, puuduvad algdokumendid Neid kõike tuleb deklareerida tulumaksuaruande lisas number 6 ja nendelt arvestada ettevõtte tulumaks 36.Missuguseid kinnipidamisi tehakse töötajate palkadelt; Töötajate palkadelt peetakse kinni tulumaks, sotsiaalmaks, töötukindlustusmaks ja kui töötaja on sõlminud kogumispensioni lepingu, siis ka see peetakse palgast kinni. 37.Mida eripärast on dividendide maksustamisel ? Residendist äriühing maksab tulumaksu dividentidelt. Tulumaksuga ei maksustata fondiemissiooni käigus jaotatavat kasumit. Dividente ei maksustata tulumaksuga, kui dividendimakselt residendist äriühing on saanud väljamakse aluseks oleva dividendi, lepinguriigi

    Raamatupidamise alused
    MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE
    32
    docx

    MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE

    sisemajanduse koguprodukt * 100 (Eesti maksukoormus 30-50% vahel e 1/3 SKPst) MAKSUKORRALDUSE SEADUS (MKS): Maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutus, maksumenetluse kord, maksuvaidluste lahendamise kord. MKSi rakendatakse ka kogumispensionide maksetele ja töötuskindlustusmaksetele, samuti saastetasule, vee erikasutusõiguse tasule ja maavara kaevandamisõiguse tasule. EESTI VABARIIGI MAKSUSÜSTEEM: Riiklikud maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Kohalikud maksud: reklaamimaks, teede ja tänavate suhtlemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. MAKSUSEADUS on seadus, millega sätestatakse riiklik maks: maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, maksustamisperiood perioodilisel maksul, maksusumma arvutamise ja tasumise

    Maksud
    Maksunduse eksam
    24
    docx

    Maksunduse eksam

    Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi, v.a kauba impordi puhul. Importimisel määratakse vahetuskurss tolliväärtuse arvutamist reguleerivate ühenduse tolliseadustiku sätete kohaselt (KMS § 29 lg 13). Sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks on kauba võõrandajalt või teenuse osutajalt saadud KMS §-s 37 sätestatud nõuetele vastav arve 28. Füüsilise isiku residendiks olemise tingimused (TuMks prg 6)  TuMS § 6 residendi mõiste kaudu määratakse kindlaks isiku majanduslik staatus ja tema maksukohustuse ulatus. Resident on piiramatu maksukohustusega isik, kelle tulude maksustamisel kehtib nn maailmatulu printsiip  Mitteresident on piiratud maksukohustusega isik, sest tema maksab tulumaksu ainult Eestis asuvatelt tuluallikatelt saadud tulult (allikaprintsiip). Üldjuhul toimub

    Maksundus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun