LÄÄNE-VIRU
RAKENDUSKÕRGKOOLEttevõtluse-
ja majandusarvestuse õppetool
II
R
Alla
Järv
FIE
RAAMATUPIDAMINE Aineõpetaja: Malle
Kasearu Mõdriku
2010
SISUKORD
SISSEJUHATUS 5
1.ETTEVÕTLUS, ETTEVÕTJA, ETTEVÕTE- MÄÄRATLEMINE, FIE OLEMUS 6
2.FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA EELISED JA PUUDUSED 7
3.FIE REGISTREERIMINE ÄRIREGISTRIS 8
4.FÜÜSILESEST ISIKUST ETTEVÕTJA ÄRINIMI 9
5.FIE TEGEVUSE LÕPETAMINE JA REGISTRIST KUSTUTAMINE 10
5.1Lõpetamisest teatamine, vara, tulude ja kulude
arvestamine 11
5.1.1Lõpetamisest teatamine 11
6.FIE ETTEVÕTLUSE TULUD 12
7.FIE ETTEVÕTLUSE KULUD 14
Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata kahju: 16
8.ERIKONTO
AVAMINE JA KASUTAMINE 17
9. ISIKLIKU JA ETTEVÕTLUSE VARA ERISTAMINE 18
10.FIE JA
SOTSIAALMAKS ,
TULUMAKS , KÄIBEMAKS 19
11. FIE KOHUSTUSED TÖÖANDJANA 22
KOKKUVÕTE 24
KASUTATUD KIRJANDUS 25
SISSEJUHATUS
Ettevõtlusega hakatakse tegelema ennekõike selleks , et endale ja
oma perele äraelamiseks raha teenuda. Füüsilisest isikust
ettevõtja ei ole juriidiline isik. Oma ettevõtluses teeb ta
otsuseid ainuisikuliselt ja vastutab ettevõtluse käigus tekkinud
kohustuste eest kogu oma varaga.
FIE saab kogu talle laekuvat raha kogu aeg igaks otstarbeks vabalt
kasutada,
peaasi , et
maksud oleks makstud. Kuna inimene on alati üks
isik, on FIEl igasuguse vara kasutamine lihtsam, ta ei pea
iseendaga oma vara kasutamiseks ühtki lepingut sõlmima. Ettevõtlusest
laekuva raha isiklikuks tarbeks ei pea ta ühtki paberit
vormistama ega raha ühelt kontolt teisele kandma. Samuti saab ta ettevõtluses
vabalt kasutada oma muud raha.
ETTEVÕTLUS, ETTEVÕTJA, ETTEVÕTE- MÄÄRATLEMINE, FIE OLEMUS
FIE on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupa või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. Ehk füüsilisest isikust ettevõtja FIE on füüsiline isik, kes tegeleb majandusega. Eestis võib FIE olla isik alates 15 eluaastast. Alaealisel on FIEna tegutsemiseks vaja vanema nõusolekut. FIE kantakse äriregistrisse tema nõudel. FIE tuleb tuleb kanda äriregistrisse, kui ta on maksukohustuslasena registreeritud Maksu- ja Tolliametis vastavalt käibemaksuseadusele, ehk tema käive ületab aastas 250 tuhandest krooni. Teised FIEd registreeritakse kohalikus Maksu- ja Tolliametis. Ettevõtlus on seadusega kooskõlas olev majandustegevuse vorm, mille põhiline eesmärk on kasumi teenimine . Ettevõtlusel on aga teisigi ülesandeid:
- „toota raha“ ühiskonna toimimiseks;
- ostjate ja klientide vajaduste rahuldamine;
- tagada omanikele ehk füüsilisest isikust ettevõtjale sissetulek;
- anda võimaluse eneseteostuseks (FIE 2010).
Ettevõte tähendab üsna sageli kõnekeeles ikka veel ainult äriühingut. See tähendus on niivõrd sügavalt juurdunud, et isegi majandusministeeriumi tellitud ja maksumaksja raha eest läbi viidud ettevõtlusuuringutes kirjutatakse „ettevõte“ ja mõeldakse juriidilist isikut, samal ajal keelduvad uurijad aru saamast, et midagi on seejuures valesti.
Äriseadustiku § 5 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb aasjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. Ehk siis lihtsamalt öeldes on ettevõte vara, millega ettevõtja tulu teenib. Ettevõte ei saa juriidilises mõttes iseseisvalt midagi teha, näiteks pangas arvelduskontot avada. Seda saab teha ettevõtja (O. Kärsna: 16).
FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA EELISED JA PUUDUSED
Füüsilisest isikust ettevõtjaks olemisel on omad eelised ja puudused. Eelisteks on kasumi teenimine, isiklikud saavutused ja ka suhteliselt lihtne raamatupidamine. Ka on lihtne registreerimise kord, puudub kapitali nõue ega ei pea olema põhikirja.
Eelised:
- täielik kontroll äri üle;
- ei sõltu teistest ja saab ise oma otsused teha;
- ei pea kasumit jagama;
- saab FIE tegevust lihtsalt alustada, ajutiselt peatada ja lõpetada;
- saab vabalt ise kogu raamatupidamisega hakkama;
- ei pea alustamiseks palju raha kulutama;
- ei ole vaja tegeleda liigse bürokraatiaga.
Puudusteks võib aga nimetada piiramatut vastutust, piiratud rahalised vahendid ja piiratud potentsiaali. FIE vastutab oma kohustuste eest kogu isikliku varaga ning on suurem maksukoormus võrreldes äriühinguga.
Puudused:
- peab üksi kogu äri eest vastutama;
- FIEt ei saa osta, müüa ega pärandada;
- võib tekkida raskusi lisaraha leidmiseks ärisse
- kliendid ja hankijad võivad FIEsid umbusaldada (Ettevõtlusvormid 2008)
FIE REGISTREERIMINE ÄRIREGISTRIS
FIE äriregistrisse kandmiseks on kaks võimalust: esitada kohtu registriosakonnale digiallkirastatud kandeavaldus ettevõtjaportaali kaudu või esitada notariaalselt kinnitatud kandeavaldus.
Notariaalselt kinnitatud kandeavalduse puhul on kaks võimalust:
Koostada kandeavaldus ise ning notariaalselt kinnitada vaid allkiri (notaritasu allkirja kinnitamise eest 200 krooni pluss käibemaks). Kui notar edastab kandeavalduse registriosakonnale, lisandub sellele edastamise tasu, seega kokku 400 krooni pluss käibemaks. Avalduse koostamise täpsemad juhised ja tingimused on loetletud allpool.
Notar koostab kandeavalduse projekti, kinnitab avalduse esitaja allkirja ja edastab avalduse ning vajalikud dokumendid registriosakonnale (notari tasu on 560 krooni, millele lisandub käibemaks). Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule teisest isikust alates tema allkirja kinnitamise tasu 100 krooni.
Esitada tuleb järgmised järgmised dokumendid:
Avaldus, milles väljendatakse soovi kanda ennast äriregistrisse. Avaldus adresseritakse vastavale kohtu registriosakonnale ning see peab sisaldama järgmiseid andmeid:
- ettevõtja ärinimi (ärinime nõudeid vt äriseadustiku §- dest 7- 15), talunime kasutamise korral ka viide kinnistu numbrile kinnisturaamatus;
- FIE ettevõtte postiaadress ( korteri ja maja number; tänava või talu nimi;asula omavalitsusüksuse ja maakonna nimi ning postisihtnumber);
- FIE andmed ( ees- ja perenimi , Eesti isikukood , selle puudumisel sünniaeg);
- majandusaasta algus ja lõpp;
- vajadusel andmed ettevõtte tegevuse peatamise , hooajalise või ajutise tegevuse kohta (vt äriseadustiku § 3 lg 3 );
- FIE, kes taotleb enda ümberregistreerimist äriregistrisse, peab avaldusse märkima ka selle, et ta oli varem kantud Maksu- ja Tolliameti maksukohustuslaste registrisse ( kui teate, märkige avaldusse enda maksukohustuslaste registris registreerimise alguskuupäev).
Sidevahendite numbrid ( telefon, telefaks, e-post,interneti kodulehekülje aadress jms) – eraldi lehel.
Teave kavandatud põhitegevusala kohta. Talupidajal võib erinevalt teistest FIEdest olla äriregistris kaks tegevusala (näiteks turismitalus tegeketakse korraga nii põllumajandussaaduste tootmise kui ka majutusteenustega).
Riigilõivu tasumise tõend. Maksukohustuslaste registrisse kantud FIEle on ümberregistreerimine äriregistrisse riigilõivuvaba.
Notar on ettevõtja ja registriosakonna vahendaja;
- Teil on õigus nõuda notarilt, kes tõestas või kinnitas kandeavalduse, et ta esindaks Teid asjaajamises kohtu registriosakonnas, sh edastaks dokumente ( vt notariaadiseaduse § 30 lg 2, tsiviilkohtumenetlus seadustiku § 593 lg 4).
- Kui te soovite avalduse sisulist tõestamist notari poolt, siis hõlmab tõestamistasu ka juriidilist konsultatsiooni, avalduse projekti koostamist ning infot selle kohta, kui palju Te peate riigilõivu maksma.
- Lisaks on notaril osalejate taotlusel õigus ja kohustus koostada ja edastada rahvastikuregistrile elukohaandmete muutmise teade ja notariaadimäärustiku lisas 1 nimetatud tegevusloa, litsentsi ja registreeringu taotlus (Fie registreerimine äriregistris 2009).
FÜÜSILESEST ISIKUST ETTEVÕTJA ÄRINIMI
Ärinimi on ettevõtja äriregistrisse kantud nimi. FIE ärinimes peab reeglina sisalduma tema ees- ja perekonnanimi ning selle ette või taha võib siis mõned sõnad lisada: näiteks jurist Ants Malakas (Äriseadustik 2004).
FIE ärinimi peab olema kirjutatud eesti- ladina tähestikus. Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule viitavat täiendit ega lühendit. Maksu- ja Tolliametis FIEna registreeritud inimene võib tegutseda ainult oma ees- ja perekonnanime all. Nime all tegutsemine tähendab praktiliselt seda, mida kirjutatakse ametlikele dokumentidele ning mida kasutatakse seadustes nõutud juhtudel kauplemiskoha ja kauba tähistamiseks (FIE registreerimine 2010).
Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimes ei pea sisalduma täheühendit FIE. Äriühingutel on nime juures OÜ või AS sellepärast, et neid on olemas mitut liiki ning nimi peab näitama, millega tegemist on. FIEsid on aga olemas ainult üht liiki: inimesed. Kui talu haldab FIE, ei pea ta talu nimele midagi lisama, kui aga osaühing tahab kasutada oma ärinimes talu nime, siis peab sellele olema kindlasti lisatud OÜ: näiteks OÜ Munalaskme talu.
Visiitkaartidele võib aga nime juurde vabalt kirjutada oma tegevusala sellisel moel, nagu vajalikuks peetakse: jurist toruluksepp, graafik jms.
Füüsilisest isikust talupidaja ärinimi ei pea sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime juhul, kui ärinimes sisaldub talu nimi. Füüsilisest isikust ettevõtjal võib olla mitu ärinime juhul, kui neid nimesid kasutatakse erinevate ettevõtete kohta. Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest sama registripidaja tööpiirkonnas äriregistrisse kantud või vähem kui kolm aastat tagasi äriregistrist kustutatud ärinimedest.
Kui füüsilisest isikust ettevõtja võõrandab teisele füüsilisele isikule ettevõtte, võib omandaja senise ärinime all edasi tegutseda võõrandaja kirjalikul nõusolekul.
Kui füüsiline isik omandab ettevõtte pärimise teel, võib omandaja senise ärinime all edasi tegutseda.
Ettevõtjal on ainuõgus oma ärinimele. Ärilistel dokumentidel peab olema näidatud ettevõtja ärinimi, asukoht ja äriregistri kood (E. Linnaks: 12-13).
FIE TEGEVUSE LÕPETAMINE JA REGISTRIST KUSTUTAMINE
Maksuhalduri juures registreeritud või äriregistrisse kantud FIEl on õigus Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele tegevuse peatamisest ette teatada lihtkirjaliku avaldusega, märkides avalduses ajavahemiku,millal ettevõtlus peatatakse.
FIE poolt avalduses märgitud ajavahemikul, millal ettevõtlus on peatatud, ei loeta isikut maksustamise seisukohast FIEks ning peatatud ettevõtluse ajal ei ole vaja maksta tule- ega sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Seni kuni FIE ei ole oma ettevõtlust petanud , säilivad tal kõik maksuseadustest FIEle ettenähtud kohustused, sealhulgas tulu- ja sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohustus.
Ettevõtlustulu maksustatakse olenemata selle laekumise ajast, mistõttu ka ettevõtluse peatamise ajal laekunud ettevõtlustulu võetakse maksustamisel arvesse. Ettevõtluse peatamise ajal tehtud kulutusi ettevõtlustulust maha ei arvata, sest kui võtaksime arvesse ka ettevõtluse peatamise ajal tehtud kulutused, siis oleks ettevõtluse tulude ja kulude käsitlus sama, mis ettevõtluse jätkamisel ning ettevõtluse peatamine kaotaks oma mõtte.
Peab arvestama, et kui FIE tegevus on peatatud rohkem kui 12 kuud, loetakse vara, mille soetamismaksumus on kantud ettevõtluse kuludesse isiklikku tarbimisse võetuks ning ettevõtlustulule lisatakse vara turuhind .
Samuti peab FIE teadma, et vastavalt ravikindlustuse seadus § 10 lõikele 4 petub ravikindlustuskaitse kahe kuu möödumisel pärast ettevõtluse peatamist Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele teatamist. Maksu- ja Tolliamet on kohustatud teatama haigekassale ettevõtlusega tegelemise peatamisest kümne kalendripäeva jooksul.
Kindlustuskaitse ei peatu ettevõtluse peatamise korral ajaks, millal kindlustatud isikul oli õgus saada ajutise töövõimetuse hüvitist.
Kui isik jätkab ettevõtlusega pärast selle peatamist, on Maksu- ja Tolliamet, vastavalt ravikindlustuse seaduse § 10 lõikele 5, kohustatud esitama andmed ettevõtluse peatamise lõpetamise kohta haigekassale kümne kalendripäeva jooksul. Andmete saamisel jätkub kindlustuskaitse ilma ooteajata.
Lõpetamisest teatamine, vara, tulude ja kulude arvestamine
FIE peab ettevõtluse lõpetamisest teatama, ettevõtluse lõpetamisel võib ettevõtluses kasutatud vara ettevõtja ise võõrandada või see vara loetakse isiklikku tarbimisse võetuks.
Lõpetamisest teatamine
Ettevõtluse lõpetamisest teatamine oleneb sellest, kas FIE on registreeritud Maksu- ja Tolliametis või kantud äriregistrisse.
Maksukorralduse seaduse § 23 lg 1 kohaselt on FIE kohustatud oma tegevuse lõpetamisest teatama Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele viie päeva jooksul tegevuse lõpetamisest lihtkirjaliku avaldusega.
Lõpetamise registrikanne tehakse isiku poolt avalduses märgitud kuupäeva seisuga. Kui avalduses märgitud kuupäev on saabunud varem kui viis tööpäeva tagasi, tehakse registrikanne teatamise kuupäeva seisuga.
Äriregistrist kustutatakse FIE tema avalduse alusel. Käibemaksukohustuslasest FIE peab enne äriregistrist kustutamise avalduse esitamist taotlema enda kustutamist käibemaksukohustuslaste registrist.
Kui FIE on faktiliselt sunnitud ettevõtluse lõpetama, kuid ei esita avaldust maksuhaldurile tegevuse peatamise või lõpetamise kohta või avaldust äriregistrist kustutamiseks, siis on tal kohustus jätkuvalt maksta tulu- ja sotsiaalmaksu avansilisi makseid.
Ravikindlustusseaduse § 10 lg 3 järgi lõpeb kindlustuskaitse kahe kuu möödumisel Maksu- ja Tolliametile või äriregoistrile ettevõtlusega tegelemise lõpetamise kohta avalduse esitamisest. Maksu- ja Tolliametile või äriregistrile ettevõtlusega tegelemise lõpetamise kohta avalduse esitamisest. Maksu- ja tolliamet on kohustatud teatama haigekassale ettevõtlusega tegelemise lõpetamisest kümne kalendripäeva jooksul (Äriseadustik 2004).
FIE ETTEVÕTLUSE TULUD
Ettevõtluse tuludeks on kauba tootmisest, müümises, vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loomingulisest või teaduslikust tegevusest saadud rahasummad. Samuti loetakse ettevõtluse tuludeks rahalised toetused ja stipendiumid , mis on saadud seoses ettevõtlusega. Ettevõtlustulu iseloomustab seotus iseseisva majandustegevusega.
Ettevõtlustulude arvestamise periood on kalendriaasta , olenemata sellest mitu kuud füüsilisest isikust ettevõtja ( FIE ) kalendriaasta jooksul tulu sai ja kas ta sai tulu ettevõtlusega tegelemise ajal, ettevõtluse peatamise ajal või pärast ettevõtluse lõpetamist Seega tulumaksuseaduse kohaselt maksustatakse ettevõtlustulu olenemata selle laekumise ajast ja maksustamisel võetakse arvesse maksustamisperioodil laekunud tulud.
FIE on kohustatud deklareerima kõik ettevõtluse tulud nii dokumentaalselt tõendatud kui ka dokumentaalselt tõendamata ( nt turul müüdud kauba eest saadud raha).
Ettevõtluse tuluks ei loeta seoses ettevõtlusega seaduse alusel antavad mitterahalised toetused (nt põllumajanduslikule ettevõtjale toetusena antud traktor). Kuid see ei tähenda, et ettevõtluse tuludeks ei loeta mitterahalist saadud tulu, st kui rahalise tulu asemel osutatakse mingit teenust või tehakse kulutused.
Ettevõtlustuluks võib olla ka rendi- ja üüritulu ja litsentsitasu. Füüsilisel isikul ( rendile- või üürile andjal ) on õigus valida, kas deklareerida eespool toodud tegevusest saadud tulu ettevõtlustuluna või muu tuluna. FIEl on võimalik saadud rendi- või üüritulust teha mahaarvamisi, kuid tuleb maksta sotsiaalmaksu. Kui rendi- või üüritulu deklareeritakse muu tuluna, ei ole rendileandjal õigust teha renditulust maha arvamisi, kuid tal ei ole ka kohustust maksta sotsiaalmaksu. Sarnaselt rendi- ja üürituludele saab maksustamisel käsitleda ka litsensitasu maksustamist.
Kui vara, mida renditakse, soetusmaksumus on kantud ettevõtluskuludesse ning seda vara ei ole võetud isiklikku tarbimisse ja ettevõtlustulule ei ole lisatud selle vara turuhinda, siis sellelt varalt saadud renditulu puhul on alati tegemist ettevõtlustuluga. Juba vara soetamismaksumuse kandmise puhul ettevõtluse kuludesse näitab FIE, et tegemist on tema ettevõtluses kasutatava varaga, millelt saadud tulu tuleb näidata ettevõtlustuludes.
Ettevõtluse tuluks on ka Maksu- ja Tolliameti poolt tagastatud käibe- ja sotsiaalmaks. Sotsiaalmaksu puhul on tegemist tuluga ainult siis, kui tagastati enne 2007 aasta kuludesse kantud sotsiaalmaksusumma arvelt. Alates 2007 aastast ei saa FIE oma sotsiaalmaksu enam ettevõtluse kuludesse kanda.
Kui ettevõtlustulu on saadud mitterahalises vormis, siis on ettevõtlustulu suuruseks tuluna saadud asja või varalise õiguse turuhind (va seaduse alusel antud mitterahalised toetused).
Ettevõtluse tulude hulka kuuluvad ka näiteks tulu ettevõtluses kasutatava vara võõrandamisest, kui selle vara soetamismaksumus oli kantud ettevõtluse kuludesse. Ettevõtlusest võib saada ka finantstulu, näiteks panga poolt makstud intressid erikontol raha hoiustamise eest.
Kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral saadud kindlustushüvitist käsitletakse ettevõtlustuluna, kui selle kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed, kindlustatud vara soetusmaksumuse või samalt varalt kuni 31.12.1999 aastal arvestatud põhivara amortisatsiooni on füüsilisest isikust ettevõtja oma ettevõtlustulust maha arvanud.
Ettevõtluse tuluks ei loeta:
- füüsiline isik võib saada tulu mitmelt poolt, kuid kõiki saadud tulusid ei loeta alati tema kui FIE ettevõtlustuludeks. Siin kohal on vaja vaadata, mille eest füüsiline isik tulu saab;
- ettevõtluse tuluks ei loeta palgatulu. Palgatulu saadakse töö- ja teenistussuhtest, ettevõtlustulu aga töö- või teenustasuna võlaõguslike lepingute alusel (ostu- müügileping, käsundusleping või muu võlaõiguslik leping);
- olukorras, kus füüsiline isik töötab tööandja juures, allub tööandja juhtimisele ja kontrollile ning tööaeg ja täpsed kohustused on määratud tööandja poolt, on saadud tasu puhul tegemist palgaga, mitte aga ettevõtlustuluga;
- samas töövõtulepingu alusel töötamisest saadud tulu võib olla nii palgatulu kui ka ettevõtlustulu;
- ettevõtlustuluks ei loeta ka võetud laenu, kuna see kuulub tagasimaksmisele ja kapitalitulu (ettevõtluse tulud ja kulud 2008).
FIE ETTEVÕTLUSE KULUD
Ettevõtlusega seotuks loetakse neid kulusid , mis:
- on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil ja mille seos nimetatud eesmärgiga on selgelt põhjendatud;
- on vajalikud või kohased sellise ettevõtluse alustamiseks, säilitamiseks või arendamiseks , millest saadud tulu maksustatakse, kulu seos ettevõtluse alustamise, säilitamise või arendamisega on selgelt põhjendatud;
- kulutused, mida nõuab töötervishoiu ja tööohutuse tagamine töötajatele nõutava töökeskonna loomisel ning tulenevad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1.
Et kulu oleks võimalik lugeda ettevõtluskuluks ja tulust maha arvata, peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:
- kulu peab olema tehtud maksumaksja poolt;
- kulu peab olema tehtud sellel maksustamisperioodil, millise perioodi ettevõtlustulust kulu maha arvatakse;
- kulu peab olema dokumentaalselt tõendatud;
- kulu peab olema seotud maksumaksja, mitte kellegi teise ettevõtlusega.
Kui tehtu kulu on ettevõtlusega seotud vaid osaliselt, siis võib kulu ettevõtlustulust maha arvata vaid ettevõtlusega seotud ulatuses.
Ettevõtluse kuluna käsitletakse:
- ettevõtluse tarbeks põhivara, kaupade, materjalide, tooraine , kütuse, ebergia, pooltoodete jms soetamist;
- teenuste eest tasumist;
- ettevõtluses kasutatud pinna eest tasutud rendi- või üürisummasid;
- töötajatele makstud palkasid;
- töötajat eest makstud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset;
- ettevõtlusega seotud riiklikke makse ( maamaks, tollimaks , käibemaks, raskeveokimaks , riigilõiv) või kohaliku omavalitsusüksuse poolt haldusterritooriumil kehtestatud maksud (reklaami-, mootorsõiduki-, vm maks );
- laenu ja kapitalirendi intresse va maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse;
- töötajatele tehtud erisoodustusi ja nendelt tasutavaid maksusid ;
- lepingute tasusid;
- ettevõtluses kasutatava vara kindlustusmakseid;
- litsentside, kauplemislubade või tegevuslubade eest makstud tasusid;
- FIE ja FIE poolt oma töötajate eest tasutud täiend- või ümberõppe kulusid;
- Jm ettevõtlusega seotud dokumentaalselt tõendatud kulusid.
Ettevõtluse kuludena ei või näidata FIE enda või oma töötajate eest tasutud tasemeloolituse (põhi-, kesk-, kõrgharidus, akadeemiline kraad ) ja ettevõtlusega mitteseotud vabaharidusliku koolituse kulusid.
Ettevõtja kajastab ettevõtlusega seotud kulud koos tasutud käibemaksuga.
Ettevõtluse kuludeks ei loeta:
- ettevõtlusega tegelemise käigus tekib aga mitmeid kulusid, mida ei loeta ettevõtluskuluks;
- kulud mida ei ole lubatud ettevõtlustulust maha arvata, on loetletud tulumaksuseaduse ( edaspidi TMS) § 34;
- ettevõtlusega mitteseotud kuludeks loetakse veel maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust, seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha , maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse, kõrgendatud määraga tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele, seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale või kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu, makstud tulumaksu ( va TMS § 48 alusel tasutud tulumaks), FIE kohustusliku kogumispensioni makseid jms;
- erikonfiskeeritud vara, mille soetamismaksumus oli varasemalt ettevõtluse kuludesse kantud, liidetakse selle maksustamisperioodi ettevõtlustulule, millal vara konfiskeeriti ( kohtu või ametiisiku otsuse tätmise kalendriaasta );
- ettevõtluskuludesse ei saa kanda Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille tasumise eesmärk oli isikule ( ettevõtjale) pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine.
Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata kahju:
- mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (seotud isikud on loetletud TMS § 8), va juhul, kui selliselt kahjult on makstud vastavalt maksustamisperioodil kehtinud maksumääraga tulumaksu vastavalt TMS § 48 ( erisoodustuste tulumaks). Samuti ei saa maha arvata kahju, mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest.
Sotsiaalmaksuseaduse §2 lg 1 p 7 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu erisoodustustelt ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult. Selliselt makstud sotsiaalmaksu võib ettevõtluse kuludesse kanda, arvestatud kuid maksmata sotsiaalmaksu kuludesse kanda ei saa.
Kulude mahaarvamisel tuleb arvestada seadusega kindlaks määratud piiranguid. Näiteks ei tohi külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise , transpordi või kultuurilise teenindamise dokumentaalselt tõendatud kulusid maksustamisperioodi maksustavast tulust maha arvata rohkem kui 2% ettevõtlustulust, millest on juba maha arvatud ettevõtluse kulud, põllumajandusliku tootmise puhul kuni 45 000 krooni ja metsamaterjali võõrandamise puhul ka kuni 45 000 krooni.
FIEl on õigus suurendada TMS § 48 ja 49 alusel tulumaksuga maksustatud vara maksumust ei ole ettevõtja ise tasunud.
Ettevõtluse peatamise ajal tehtud kulutisi ettevõtlustulust maha arvata ei saa. Kui võtaksime arvesse ka ettevõtluse peatamise ajal tehtud kulutused, siis oleks ettevõtluse tulude ja kulude käsitlus sama, mis ettevõtluse jätkamisel ning ettevõtluse peatamine kaotaks oma mõtte (ettevõtluse tulud ja kulud 2008).
ERIKONTO AVAMINE JA KASUTAMINE
Tulumaksuseaduse kohaselt on ainult registreeritud FIEl õigus avada pangas ( residendist krediidiasutuses või mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaalis) üks erikonto, millele ta tohib kanda kümne tööpäeva jooksul, alates laekumisest, ainult ettevõtluse tuluna arvestatud summad ning seoses ettevõtlusega seaduse alusel eelarvest või abiprogrammidest saadud toetused või stipendiumid. FIE võib lasta ettevõtlusse laekuvad summad ka otse erikontole kanda, siis ei ole tal enam kümmet tööpäeva vaja arvestada. Kuna maksuseadus ei täpsusta, mida käsitletakse tööpäevana, siis siinkohal rakendatakse tööpäeva mõistet töö. Ja puhkeaja seadusest tuletades üldjuhul esmaspäevast reedeni. Kui nende nädalapäevade hulka satub pühadse ja tähtpäevade seadusega sätestatud rahvuspüha või riigipüha, siis on tegemist puhkepäevadega.
Erikontoks võib olla ettevõtja poolt avatud tavaline arvelduskonto, mille ta oma ettevõtluse tarbeks nimetab erikontoks ning mille kasutamise ja maksustamise kord on reguleeritud tulumaksuseadusega.
Sellele kontole maksustamisperioodil kantud tulu arvatakse maha ettevõtja maksustavast tulust ja kontolt väljamakstavad summad liidetakse maksustatavale tulule.
Erikontot kasutades muutub FIE sarnaseks äriühinguga, kuna ettevõtlusest saadud tulu ei maksustata enne, kui see on kulutatud mingil muul, ettevõtlusega metteseotud otstarbel . Seega on erikontot võimalik kasutada raha kogumiseks suuremate investeeringute tarbeks, ilma et seda summat maksustamisperioodi lõpus maksustatakse
Erikontol hoitud raha eest saadud intressid loetakse ettevõtlustuluks ja maksustatakse tulumaksuga.
Erikontole ei kanta maksuhalduri poolt tagastatavat tulumaksu, kuna ei ole tegemist ettevõtlusega, mistõttu tuludeklaratsioonil tulumaksu tagastamiseks erikontot (erikonto numbrit) ei näidata.
Maksumaksja teatab erokonto andmed tuludeklaratsiooni esitamisel vormio E, erikonto avamisest eraldi teatada pole vaja (Fie- ja tulumaks 2008.)
ISIKLIKU JA ETTEVÕTLUSE VARA ERISTAMINE
Üks keerulisemaid probleeme, millega FIE väga sageli kokku puutub, on isikliku ja ettevõtluses kasutatava vara eristamine ning varaga seotud kulutuste mahaarvamine, kas ja millal kajastada vara võõrandamist saadud tulu, tulu tekkimisest ettevõtluses kasutatava vara isiklikku tarbimisse võtmisel jne. Tegemist on ju ühe ja sama isikuga , kuid vara tuleb hinnata isikliku tarbimise ja ettevõtluse vahel st vara kasutuse järgi.
Lisaks füülsilisele isikule ( kui FIEle) kuuluvale varale võidakse kasutada ettevõtluses ka FIE abikaasale kuuluvat vara või abikaasade ühisvara, kuid maksustamisel lähtutakse ikkagi eelkõige sellest, kas:
- vara kasutatakse ainult ettevõtluses;
- vara on lisaks ettevõtlusele osaliselt kasutusel ka isiklikus tarbimises, sellisel juhul määratakse ettevõtluses kasutatava osa ja isikliku tarbimise vaheline proportsioon;
- vara soetamismaksumus on või ei ole kantud täielikult või osaliselt ettevõtluse kuludesse;
- füüsilise isiku eluruumi võõrandamisel oli see enne võõrandamist ettevõtluses kasutatav või mitte jne.
Kõik ettevõtluse kuludesse kantud summad peavad olema dokumentaalselt tõendatud ja maksustamise seisukohast võetakse kulutus arvesse sellel maksustamisperioodil, millal kulutus tehti.
Asi muutub keerulisemaks siis, kui soetatud vara või teenus on isiklikus tarbimises, kuid seda kasutatakse ka ettevõtluse otstarbel (nt sõiduauto, kodune telefon jms) ning vara ei ole võimalik mõttelisteks osadeks jaotada. Siin võib eristada kahte tasandit:
- ettevõtja ise kasutab tema valduses olevat vara isiklikuks otstarbeks;
- vara kasutavad lisaks FIEle ka tema pereliikmed ( nt kodune arvuti).
Sellisel juhul peab FIE ise määrama kindlaks iga üksiku vara või teenuse ettevõtluses kasutatava osa (Isiklik ja ettevõtluses kasutatav vara 2010).
Kui FIE jätab pärast aasta lõppu isikliku tarvitamise arvelt midagi kuludesse kandmata, siis firma peab erisoodustuselt makse maksma kuu kaupa (O. Kärsna: 140).
FIE JA SOTSIAALMAKS, TULUMAKS, KÄIBEMAKS
Isik registreerides end füüsilisest isikust ettevõtjaks, kohustub tasuma sotsiaalmaksu avansilisi makseid sotsiaalmaksu seaduses sätestatud kuumääralt (SMS § 21, 2010: 4350 krooni). Avansilise maksena peab FIE sotsiaalmaksu maksma neli korda aastas, iga kvartali viimase kuu 15 kuupäevaks.
Sotsiaalmaksu avansilisi makseid ei pea tasuma FIE, kes:
On kogu kvartali jooksul olnud riikliku pensioni (vanaduspensioni, töövõimetuspensioni, toitjakaotspensioni või rahvapensioni) saaja. Kui FIE hakkab saama riikliku pensioni kvartali keskel, maksab ta sotsiaalmaksu avansili makseid nende kuude eest, mil ta riiklikku pensioni saaja ei olnud.
Alustab või lõpetab tegevuse kvartali jooksul. Kui FIE alustab või lõpetab ettevõtluse kvartali jooksul, maksab ta avansilisi makseid nende kuude eest, mil ta on FIEna registreeritud.
Kelle eest maksab sotsiaalmaksu tööandja või riik. Tööandja või riigi poolt makstav sotsiaalmaksu summa peab olema võrdne kuumääralt arvutatud summaga kvartalis. Kui tööandja või riigi poolt kvartalis makstav summa jääb väiksemaks kuumääralt arvutatust, siis peab FIE tasuma puudujääva osa.
Sotsiaalmaksuseaduse alusel maksustatakse ettevõtlustulu, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, sotsiaalmaksuga.
Füüsiline isik maksab ettevõtlustulult tulumaksu, sõltumata sellest, kas ta on ettevõtjana äriregistrisse kantud või Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses registreeritud või mitte. See tähendab, et maksustamisel lähtutakse tulu saamise majanduslikust sisust. Kui füüsilise isiku tegevus vastab ettevõtluse tunnustele, loetakse saadud tulu ettevõtluseks ja ka maksustatakse vastavalt.
Tulumaksuga maksustatakse ka ettevõtluse peatamise ajal või pärast ettevõtlusega tegelemise lõpetamist ettevõtlusest laekunud tulu, kuid ettevõtluse peatumise ajal või peale lõpetamist tehtud kulutusi ettevõtlustulust maha arvata ei saa.
Tulumaksuga maksustamise periood on kalendriaasta. Tulud maksustatakse tulu saamise maksustamiseperioodil kehtinud maksumääraga.
Tulumaksuga maksuastamisel võetakse ettevõtluse tulud ja kulud arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus ja kulutused tehti, olenemata sellest, kas kasutatakse kassa- või tekkepõhist raamatupidamist. Ka tasytud või kinnipeetud tulumaks võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal maks tasuti või kinni peeti. See tähendab, et tekkepõhise raamatupidamise puhul peab FIE pidama eraldi ka kassapõhist tulude ja kulude arvestust tagamaks tulumaksu õige tasumise.
Kui kuludokument ei vasta raamatupidamisarvestuse algdokomendi nõuetele, siis kulutust maksustavast tulust maha arvata ei saa.
Ettevõtja, kes sai eelmisel maksustamisperioodil ettevõtlustulu, on kohustatud tasuma maksustamisperioodi kestel tulumaksu avansilisi makseid.
Tulumaksu avansilised maksed tasutakse alates tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäevale (31.03) järgnevast kvartalist, iga kvartali kolmanda kuu 15 kuupäevaks, so hiljemalt 15 juuniks, 15 septembriks ja 15 detsembriks võrdsete summadena Maksu- ja Tolliameti pangakontole.
FIEl ei ole kohustust tulumaksu avansilisi makseid maksta:
- esimesel maksustamisperioodil (tegevusaastal);
- kui ühe kvartali (tähtaja) makse suurus ei ületa 1 000 krooni;
- kui eelmisel maksustamisperioodil puudus ettevõtlusew maksustatav tulu;
- tema ettevõtlus on piirkondlikus maksu- ja tollikeskuses registreeritud ajutise või hooajalisena st avansilisi makseid ei tasuta kui ettevõtlus on hooajaline või ajutine ka ettevõtluse toimumise perioodil ettevõtlus on peatatud.
Kui ettevõtja maksustatav käive (va kauba import) ületab kalendriaasta algusest arvates 250 000 krooni, on ettevõtja kohustatud kolme päeva jooksul alates nimetatud suuruses maksustava käibe tekkimise päevast esitama Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele avalduse enda käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks.
Maksustatava käbe hulka kuuluvad eelkõige ettevõtluse käigus kauba võõrandamise ja teenuse osutamise tehingute käive, va põhivara võõrandamine. Seega ka juhul, kui ettevõtluses kasutatavat põhivara võõrandatakse suuremas summas kui 250 000 krooni, ei tule ennast registreerida käibemaksukohustuslasena. Registreerimiskohustust ei teki ka siis, kui isiku kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendise käibemaksumääraqga käive (näiteks ekspordi käive), va kauba ühendusesisene käive.
Avaldus käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks tuleb esitada ka siis, kui FIE saab Eestis maksukohustuslasena registreerimata välisriigi maksukohustuslaselt käibemaksuseaduse § 10 lõikes2 nimetatud teenust – sel juhul tekib FIEl teenuse saamise päevast kohustus registreerida end piiratud käibemaksukohustuslaseks.
Käibedeklaratsioon tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20 kuupäevaks (Füüsilisest isikust ettevõtja maksud 2010).
FIE KOHUSTUSED TÖÖANDJANA
Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) võib olla tööandjaks teisele füüsilisele isikule. Sellisel juhul ei ole töötajale tehtavatelt väljamaksetelt maksuarvestuses ega deklareerimisel vahet juriidilisest isikust tööandjaga.
Sarnaselt juriidilisest isikust tööandjale, võib FIE oma töötajale maksta isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist, töölähetuse kulude hüvitisi ja anda erisoodustusi.
FIE tööandjana peab:
- töötajale tehtavatelt väljamaksetelt kinni pidama tulumaksu, töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensionimakse (kui töötaja on liitnud pensioni II sambaga; 2010. aastal - juhul kui töötaja on esitanud avalduse kogumispensioni maksete jätkamisest 1. jaanuarist 2010, arvestama ja maksma sotsiaalmaksu ning tööandja töötuskindlustusmakset; arvutama ja maksma tulu- ja sotsiaalmaksu töötajale tehtud erisoodustuselt. Erisoodustuse maksumuse, sellelt makstud tulu- ja sotsiaalmaksu võib ettevõtluse kuludesse kanda peale maksukohustuse täitmist;
- esitama väljamaksete või erisoodustuse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni vorm TSD (koos lisaga 1, 2, 4)
- kandma tulu- ja sotsiaalmaksu, ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmakse hiljemalt eelmises punktis nimetatud tähtajaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole;
- esitama kalendriaastale järgneva aasta 10. aprilliks deklaratsiooni vormi INF 14 juhul, kui FIE maksis kalendriaastas töötajale hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest tööülesannete täitmisel;
- andma töötajale viimase nõudmisel hiljemalt kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks tõendi (vorm TSM) tehtud väljamaksete, kinnipidamiste ning arvestatud sotsiaalmaksu kohta. Kui isik lahkub töölt kalendriaasta jooksul, siis antakse tõend koos lõpparvega..
FIE peab maksma sotsiaalmaksu ja kinni pidama tulumaksu järgmistelt väljamaksetelt:
- töötajatele rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt;
- füüsilisele isikule makstud tasudelt töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel osutatud teenuse eest, kui tasu saaja ei ole kantud äriregistrisse FIEna (Fie kui tööandja 2010).
KOKKUVÕTE
Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avalduse alusel või seaduses sätestatud muul alusel. Avaldusele on ette nähtud kindel vorm. Avaldusele lisatakse isiku allkirja näidis ja sidevahendite numbrid. Füüsilisest isikust ettevõtja ei pea tingimata end äriregistris registreerima, piisab registreerimisest maksuametis . Füüsilisest isikust ettevõtjale kohaldatakse ettevõtja kohta käivaid sätteid sõltumata sellest, kas ta on kantud äriregistrisse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
KASUTATUD KIRJANDUS
Kärsna, Olavi. 2006. Füsilisest Isikust Ettevõtja käsiramaat Kirjastus Ilo
Kärsna, Olavi. 2009. Pisiettevõtja käsiraamat AS Kirjastus Ilo
Linnaks, Erik. 2001. Füüsilisest isikust Ettevõtja raamatupidamine Kirjastus „Külim“
Füüsilisest isikust ettevõtja maksud - [WWW] URL http://www.pikk.ee/finantsmajandus/fiearvestusjamaksud/fiemaksud/ (18.09.2010)
Ärinimi - [WWW] URL http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=693458 (17.09.2010)
Fie registreerimine äriregistris - [WWW] URL http://www.arifoorum.com/index.php?option=com_content&view=article&id=61:fie-registreerimine-aeriregistris&catid=31:general<emid=46 (17.09.2010)
FIE - [WWW] URL http://www.bisness.ee/fie/ (17.09.2010)
Ettevõtlusvormid - [WWW] URL http://veronika.tpt.edu.ee/ettevotlusvormid/fsilisest_isikust_ettevtja.html (17.09.2010)
FIE registreerimine - [WWW] URL http://www.firmahaldus.ee/fueuesilisest-isikust-ettevotja-asutamine (17.09.2010)
Ettevõtluse tulud ja kulud - [WWW] URL www. emta .ee/public/FIE_ETT...E_TULUD_JA_KULUD (18.09.2010)
FIE ja tulumaks - [WWW] URL ( http://www.emta.ee/piblic/FIE_JA_TULUMAKS.pdf.pdf ) (18.09.2010).
Isiklik ja ettevõtluses kasutatav vara - [WWW] URL http://www.rmp.ee/fie/kasulikfie/716 (18.09.2010)
[WWW] URL http://www.emta.ee/public/ (19.09.2010)
Fie kui tööandja - . [WWW] URL http://www.emta.ee/index.php?id=14307 (19.09.2010)
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 25 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
105 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
alla008
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid