"käibemaksuseadus" - 42 õppematerjali

Riigiteataja

Tava ei saa muuta seadust. • Millisest seadusest leiad testamendi mõiste? * Pärimisseadus. • Olete midagi kuulnud „emapalgast“ – milline õigusakt reguleerib ja mis on selle toetuse korrektne nimetus? * Vanemahüvitise seadus. • Loetle Eestis kehtivaid maksuseadusi (vähemalt 3)! Kas krediidiasutuste seadus reguleerib tellerite töötingimusi pangas? Kas Eesti Pank on kr.asutus (viita õigusaktile, sättele). * Riigilõivuseadus, tulumaksuseadus, käibemaksuseadus. Seadus reguleerib krediidiasutuse asutamist, tegevust, lõpetamist, vastutust ning järelevalve teostamist krediidiasutuse üle. Eesti Panga seadus.

EESTI VABARIIGI KÄIBEMAKSUPOLIITIKA

Selle põhjuseks oli ühiskonna ja riigi areng. Riigid vajasid üha rohkem raha avalike ülesannete täitmiseks ja haldusaparaadi töös hoidmiseks, lisaks tekkis vähehaaval alates 19. sajandist sotsiaalsüsteem. Käibemaksu eellane oli 1916.a. kehtestatud templimaks, mille määr oli 0,5 %. Templimakse oli ka varem kasutatud, kuid maksuobjekt oli piiratud nt. väärtpaberite, vekslite või mängukaartidega. 1919.a. jõustus käibemaksuseadus, milles maksumäär oli 0,5 %. 1920.a. tõsteti maksumäär 1,5 % - le, luksuskaupade puhul oli maksumäär 15%. Johannes Popitz, seaduse üks loojaid, pidas käibemaksu tarbimismaksuks. Tegemist oli nn. brutokäibemaksuga ehk siis kumuleeruva maksuga, mille tunnuseks on sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse puudumine. See tähendas seda, et iga täiendav tootmistsükkel muutis kaupa kallimaks ning kauba hinnas sisalduv käibemaks maksustati veelkord käibemaksuga

Eesti Vabariigis kehtivad maksud

EV kehtivad maksud Eesti Vabariigi maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne ehk maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks · aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. Lisaks veel kohalikud maksud, mida võib olla kaheksa: · müügimaks · paadimaks · reklaamimaks · teede ja tänavate sulgemise maks · mootorsõidukimaks · loomapidamismaks · lõbustusmaks · parkimistasu Eestis kehtiv tulumaksu määr 2009. aastal oli 21%. 2009. aasta lõpus võettis Riigikogu vastu "Tulumaksuseaduse ja sellega seonduva seaduse muutmise seaduse", mille kohaselt peatati tulumaksuseaduses sätestatud tulumaksumäära alanemine 2010. aastal 20%-le ning fikseeriti tulumaksumäär 21%.Samuti arvest...

Protsentülesanded majandusarvutustes

Protsentülesanded majandusarvutustes Suur osa rahanduslikke ja muid majanduslikke arvutusi tugineb protsendi mõistele. Üldlevinud käsitlus tõlgendab protsenti kui üht reaalarvu kirjutusviisi. Matemaatiliselt on üks protsent üks sajandik osa tervikust ehk Üldiselt kus p on mingi (positiivne) reaalarv. Protsendiga p määratud osa leidmiseks tervikust a tehakse tehe Tulemus saadakse samades mõõtühikutes, milles on mõõdetud tervik. Seda ülesannet võib lahendada ka 7. klassis õpitud võrde abil. Tervik a ­ 100% Osa x ­ p% Näide 1. Mardil on SEB pangas 3000 eurot, millest arvutatakse aasta lõpus 2% tulu (intressi). Mitu eurot saab Mart intressina aasta lõpus? Tulu E Terviku leidmiseks prot...

Seadlusandlus eksamis

puudutab kinnisvara osaajalise kasutamise õiguse ostu-müügilepingute teatavaid aspekte 26. oktoober 1994 · Rahvusvahelise Hotellide ja Restoranide Assotsiatsiooni ( IH&RA ) ja Ülemaailmse Reisibüroode Liitude Föderatsiooni ( UFTAA ) koostatud Hotellide ja Reisibüroode suhtlemise reeglistik · PS! Euroopa Liidu õigus ei reguleeri majutusteenuse osutamist ( VEEL ?!) Majutusettevõtlust reguleerivad Eesti seadusandlikud aktid : · Turismiseadus · Käibemaksuseadus · Tubakaseadus · Alkoholiseadus · Raamatupidamisseadus · Töö- ja puhkeajaseadus · Töölepinguseadus · Tarbijakaitseseadus · Võlaõigus Seadus · Euroopa Liidu kodaniku seadus · ja paljud muud seadusandlikud aktid ja määrused - "Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuuetega inimestele liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes"( RTL 202,145, 2120) ­kehtib pärast 01.01.2003 ehitatud või rekonstrueeritud hoonete puhul

Eesti maksusüsteem

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond Eesti maksusüsteem Referaat Koostaja: Tomas-Daniel Naanuri Juhendaja: Georgi Vändre  Vana-Võidu 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti maksud............................................................................................................................... 4 Eesti riigi kehtestatud maksud................................................................................................ 4 Kohalikud maksud.................................................................

Vene keel sõnastik: juristidele

 вносить, аннулировать запись kirjendi sisse kandma, tühistama заявление avaldus письменное заявление kirjalik avaldus в письменной форме, письменно kirjalikult устное заявление suusõnaline avaldus в устной форме, устно suulises vormis, suuliselt закон о .......(чём?) seadus ... о налоге с оборота käibemaksuseadus ... о таможне tolliseadus жилищный закон eluasemeseadus, elamuseadus в соответствии с законом о ......... vastavalt ----- seadusele на основании закона seaduse alusel на основании правовых актов õigusaktide alusel по закону seaduse järgi в установленном порядке nõutekohaselt

Ehitusfirmade ja – ettevõtjate tegevuse maksustamine.

maksta sotsiaalmaksu, ehk teiste sõnadega kõik Eestis tegutsevad tööandjad. Tööandja, kes on sotsiaalmaksu maksja, peab pidama kohustatud isikule makstavatelt tasudelt kinni kohustusliku kogumispensioni makse (KPM). Selleks on tööandjal vaja teada: a) kas isik, kellele tema teeb väljamakset, on kohustatud isik ja millal tekib tema maksekohustus; b) millistelt summadelt peetakse KPM kinni; c) millise maksemääraga peetakse KPM kinni. Käibemaks 2004. aasta 1. maist kehtib Eestis uus käibemaksuseadus, mis põhineb Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivil nr.6. Selle kohaselt on käive: 1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; 2) kauba või teenuse omatarve; 3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks. Maksuvaba käive tekib seaduses loetletud kaupade ja teenuste osas (nt postiteenus, tervishoiuteenus, sotsiaalse iseloomuga koolitusteenus, teatud kinnisasja müük ja kasutada andmine)

RAAMATUPIDAMISE KÜSIMUSED

kajastab antud kuupäeva seisuga firma vara, kohustusi ja omakapitali. 22. Millised kasumiaruande skeemid on Eestis kasutusel, millist skeemi valida? Skeem 1 rühmitab kulud nende iseloomu järgi (tööjõukulud, amortisatsioon jne). Skeem 2 aga kulude funktsiooni järgi. 23. Millistest seadustest ja juhenditest tuleb lähtuda raamatupidamisarvestuses? Kes korraldab äriühingu raamatupidamist? Raamatupidamis Toimkonna Juhenditest, Raamatupidamisseadusest, Käibemaksuseadus, Tulumaksuseadus, Võlaõigusseadus, Töölepinguseadus, Äriseadus. Firmajuhid ja omanikud. 24. Mida kajastab ettevõtte kasumiaruanne? Kuidas on seotud kasumiaruanne bilansiga? Kasumiaruanne kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul. Kasumiaruanne on tihedalt seotud bilansiga, sest kasumiaruandes toimub bilansi ühe kirje “Aruandeperioodi kasum/kahjum” detailsem iseloomustamine. 25. Mis on raamatupidamise sise-eeskiri? Milleks on sise-eeskirja vaja, kuidas

Majandus- ja ettevõtlusõpetuse konspekt

3)Reklaamimaks 4)Teede-ja tänavate sulgemise maks 5)Mootorsõidukimaks 6)Loomapidamismaks 7)Lõbustusmaks 8)Parkimistasu Füüsilise isiku tulumaks ­ füüsiliselt isikult võetav maks. *Otsene maks, maksukohustus vähendab maksumaksja tulu ja teatud perioodi vältel teenitud tulude suurusest. ( palk, honorar, loteriivõit) Käibemaks ­ tootele või teenustele lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. *Eestis reguleerib käibemaksuga maksustamist käibemaksuseadus. *Eestis kehtiv üldine käibemaksumäär on 1.juulist 2009 20% maksustatavast väärtusest. *Eestis madalam maksumäär ravimitel, raamatutel, soojusenergial, matusetarvetel. Riigilõiv ­ teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikutehingute eest. Maksuline tulu: -Otsene maks, mida maksumaksja (üksikisik, firma) maksab riigile oma tulult. Maksumaksja ja maksukoormuse kandja on sama isik. *füüsilise isiku tulumaks *ettevõtte tulumaks *maamaks *töötuskindlustusmaks

Fie maksud referaat

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majanduse õppetool R11 KÕ1 Kristel Teppe Fie maksud REFERAAT Mõdriku 2013 SISUKORD FIE MAKSUD Tulumaks FIE maksab tulumaksu kalendriaasta ettevõtluse tulude ja kulude vahelt, lisaks on veelpaar muud mahaarvamist. Varem nimetati seda arusaadavalt maksustavaks tuluks, seoses maksuarvestuse metoodika muutumisega 2007.aastast anti sellele näitajale uus nimi ­ tulu enne sotsiaalmaksuga korrigeerimist . Alates 2000.aastast toimub ettevõtlustulu maksustamine rangelt kassapõhiselt: raha võetakse nii tulude kui kulude juures arvesse ainult selle tegeliku liikumise aastal j tegelikult liikunud ulatuses (ibid). Füüsilise isiku tulumaksumäär 2013. aastal on 21%. Tulumaksuvaba miinimum on 144 eurot kuus . Inimese aastased tulud maksustatakse tulumaksuga kogusummas ja tulude summale on ette nähtud üks tulumaksuvab...

Kohustused

1) LA kohustused, mille suurus on teada 2) Hinnangulised kohustused 3) Potentsiaalsed kohustused.(ibid, lk 137) Enamiku bilansis kajastatavate lühiajaliste kohutuste suurus on teada. Nad on tekkinud kas majandusüksuse põhitegevuse või finantseerimistegevuse tulemusena. 4 Sellised lühiajalised kohustused põhinevad lepingutel näiteks tarnelepingud, töövõtulepingud, laenulepingud või seadustel käibemaksuseadus, tulumaksuseadus jne. Seetõttu on fikseeritud ka nende tasumise tähtaeg.(ibid, lk 137) 1.2 kajastamine bilansis Kohustusi näidatakse bilansis siis kui on tõenäoline, et olemasoleva kohustuse täitmise tulemuseks on majanduslike hüvesid sisaldav ressursside väljaminek ning kohustuste summa suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Samas kohustus maksta tellitud, kuid kätte saamata kauba eest bilansis harilikult kohustusena ei

Maksundus II

(garant) ka rahalised kohustused; * maksukinnipidajal on nii rahalised kui mitterahalised kohustused; lisaks kohustus maksumaksja ees, sest tal tuleb väljastada maksumaksja nõudel tõend maksustamisperioodi väljamaksete ja kinnipidamiste kohta. Maksukohustuse tekkimine: 1. maksukohustus tekib vahetult seaduses ettenähtud tea koosseisu saabumisel; maksukohustus võib samaaegselt tekkida ka mitme isiku suhtes; käibemaksuseadus lubab mitmel isikul end registreerida ühe käibemaksukohustuslasena, mõlemad peavad olema eraldi käibemaksukohustuslased; samuti peavad nad deklaratsioonid eraldi esitama; maksutasumine aga toimub ühe isiku kaudu; abikaasade ühine tuludeklaratsioon. 2. vastutuskohustus ­ tekib samuti vahetult seaduse alusel, kuid kohustuse täitmiseks tuleb anda haldusakt; 3. intressikohustus ­ tekib samuti seaduse alusel; 4

Spordiorganisatsiooni majandamise eksam

1. Spordiklubi kui MTÜ moodustamine ja ühingu registreerimiseks vajalikud toimingud ? Mittetulundusühingu võivad asutada vähemalt kaks isikut. Mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühingu õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (edaspidi register) ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist. Mittetulundusühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. (2) Asutamislepingus tuleb märkida: 1) asutatava mittetulundusühingu nimi, asukoht, aadress ja eesmärk; 2) asutajate nimed ja elu- või asukohad, samuti asutajate isiku- või registrikoodid; 3) asutajate kohustused mittetulundusühingu suhtes. 4) juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad. (3) Asutamislepingu sõlmimisega kinnitatakse selle lisana ka mittetulundusühingu põhi...

Arvestuse alused kokkuvõte

II Äriseadustik Reglementeerib ettevõtete asutamise, tegutsemise, jagunemise ja ümberkujundamise ning omakapitali ja tegevuse lõpetamise arvestuslikud küsimused erinevate ettevõtlusvormide tingimustes. III Võlaõigusseadus IV Maksukorralduse seadus Seadus määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. V Maksuseadused · tulumaksuseadus · käibemaksuseadus · sotsiaalmaksuseadus · töötuskindlustuse seadus muude riiklike maksude seadused - aktsiisimaks - hasartmängumaks - tollimaks VI Muud seadused - töölepingu seadus - palgaseadus - töö- ja puhkeaja seadus - puhkuseseadus - kogumispensionide seadus VII Määrused - töölähetuste hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord - isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise

Majandusarvestuse alused I osa Loengukonspekt koos ülesannetega

2. Raamatupidamises kasutatav seadusandlus 1. Raamatupidamise seadus (kehtib alates 01.01.2003) Seaduse eesmärgiks on õiguslike aluste loomine ja põhinõuete kehtestamine vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. 2. Äriseadustik, vastu võetud 15.veebruaril 1995. a., jõustunud 1. septembrist 1995.a., muudatused-täiendused. 3. Maksukorralduse seadus. 4. Tulumaksuseadus. 5. Käibemaksuseadus. 6. Sotsiaalmaksuseadus. 7. Töötuskindlustuse seadus. 8. Muude riiklike maksude seadused (aktsiisimaks, tollimaks, hasartmängumaks). 9. Tööseadusandlus (palgaseadus, töö-ja puhkeaja seadus, puhkuseseadus) 10. Määrused. Näit. keskmise palga arvutamise kord; töölähetuste hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord. 11. Raamatupidamise Toimkonna juhendid- RTJ.

Finantsmajandus

Finantsmajandus Finantsmajandus on üks osa majandusest, mis analüüsib ressursside kasutamist ja jagunemist ning millega tegelemine on möödapäästmatu igale ettevõttele. Põllumajandusettevõtte finantsmajanduse eripära on tingitud eeskätt tootmistegevuse otsesest seotusest bioloogiliste protsessidega, kuid paljuski ka nende ettevõtete õiguslikust vormist. Antud rubriigis pakume võimalust tutvuda iseseisvalt enamlevinud finantsmajanduse osadega, aga Teid võivad abistada ka finantsmajanduse valdkonna konsulendid, kes: · analüüsivad ettevõtte majandusaruannet; · tunnevad ettevõtte raamatupidamiset reguleerivaid põhilisi seadussätteid; · viivad läbi finantsanalüüse; · mõistavad hindade kujunemisviise põllu- ja maamajanduses (sh börsi tundmine); · hindavad investeeringute tasuvust; · tunnevad maksuseadusi (tulu-, sotsiaal-, käibemaks jm); · tunnevad rahandust, krediteerimist, toetusi (laenud, liisingud, fondid, otse...

Raamatupidamise alused

 RTJ 10 Tulu kajastamine  RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine  RTJ 12 Valitsusepoolne abi  RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded  RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused  RTJ 15 Vahearuanded  RTJ 17 Teenuste kontsessioonikokkulepped III Maksukorralduse seadus Vastu võetud 20.02.2002. a IV Maksuseadused ja rakendusaktid, määrused  tulumaksuseadus  käibemaksuseadus  sotsiaalmaksuseadus  töötuskindlustuse seadus   kogumispensionide seadus  muude riiklike maksude seadused - aktsiisimaks - hasartmängumaks - tollimaks V Töölepingu seadus Vastu võetud 17. detsembril 2008. a VI Äriseadustik Vastu võetud 15.02.1995. VII Võlaõigusseadus Vastu võetud 26.09.2001. a TEKKEPÕHINE RAAMATUPIDAMINE Ettevõtte varad, kohustused, omakapital

Majandusõpetuse aine mõisted

Põhiterminid: 1. Aktsia - omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul, kasumi jaotamisel, aktsiaseltsi lõpetamisel pärast kohustiste tasumist allesjäänud vara jaotamisel ning muud seaduse ja aktsiaseltsi põhikirjaga sätestatud õigused. 2. Aastaaruanne - aastaaruanne ettevõttes kasutatava majandusaasta kohta. Raamatupidamiskohuslane peab lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus (kui audiitorkontroll on kohustuslik) ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. 3. Aktiva - raamatupidamisbilansi vasakpoolne osa, kus tuuakse ära firma vara koosseis. 4. Passiva - raamatupidamisbilansi parempoolne osa, mis kajastab vara soetamise allikaid. 5. Aktsiaselts - piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakap...

Käibemaksuseadus (KMS)

Janeli Põder RP14 Käibemaksuseadus (KMS) 1. Mis on ettevõtlus? §2 Ettevõtlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku (§ 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus kujutab endast nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ I lisas sätestatud majandustegevust või selliseid käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 loetletud tehinguid ja toiminguid, mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksu...

Raamatupidamise alused

 RTJ 10 Tulu kajastamine  RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine  RTJ 12 Valitsusepoolne abi  RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded  RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused  RTJ 15 Vahearuanded  RTJ 17 Teenuste kontsessioonikokkulepped III Maksukorralduse seadus Vastu võetud 20.02.2002. a IV Maksuseadused ja rakendusaktid, määrused  tulumaksuseadus  käibemaksuseadus  sotsiaalmaksuseadus  töötuskindlustuse seadus  kogumispensionide seadus  muude riiklike maksude seadused - aktsiisimaks - hasartmängumaks - tollimaks V Töölepingu seadus Vastu võetud 17. detsembril 2008. a VI Äriseadustik Vastu võetud 15.02.1995. VII Võlaõigusseadus Vastu võetud 26.09.2001. a TEKKEPÕHINE RAAMATUPIDAMINE Ettevõtte varad, kohustused, omakapital

Turundusplaani näide

TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond AXBO ÄRATUSKELL turundusplaan Koostajad: Sisukord Tallinn 2010 Kokkuvõte............................................................................................................ 3 Ettevõtte üldandmed........................................................................................... 4 Äriideestik............................................................................................................ 4 Turu analüüs........................................................................................................5 Turusituatsioon ja ­arengutendentsid..................................................................................... 5 Turunduskeskkonna analüüs.............................................................................5 Makrokesk...

Järvamaa Kutsehariduskeskus Veokorraldus VK1 Lyana Türk Käibemaksuseadus Referaat Õpetaja: Ester Altermann Järvamaa 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Maksukohustuslane ja maksukohustus 3-4 Käive 4

Raamatupidamine III kursus

Palk, palgavormid ja riigimaksud Palgakorraldus ettevõtetes. Palga eesmärgiks on seostada iga töötaja palk ettevõtte eesmärkidega, st. töökoha väärtusega ja töötaja väärtusega. Kõik ettevõtted on kohustatud tuginema EV Palgaseadusele, Töölepinguseadusele, Puhkuseseadusele, mitmesugustele maksude seadustele (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustus, kogumispension) ja teistele seadustele, mis reguleerivad palgatingimusi. Palgaseaduse alusel määratakse kindlaks töölepinguga töötavate isikute töötasustamine ja neile hüvitiste maksmine ning töötasuga seotud võimalikult makstavad hüvitised. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja aga kohustub maksma töötajale tehtud töö eest tasu ning kindlustama vastavad töötingimused. Kokkulepitud palgatingimusi võib muuta ainult poolte kokkuleppel. Töötajale arvutatakse palka ja makstakse pa...

Ehitusettevõtte ökonoomika eksami vastused

muutmiseks, väikeehitise rajamiseks (kuni 60m2); esitab andmeid ehitusregistrile; määrab projekteerimistingimused; tagab avaliku ja üldkasutatava teede, haljastuse korrasolu. 15. Põhilised ehitusfirmade tegevust reguleerivad majandusseadused. Äriseadustik: riigi seaduste osa, mis puudutab ärindust (äriregister, FIE, AS, OÜ jne). RP seadus : RP korraldamine. maksukorralduse seadus : riigi maksusüsteem. käibemaksuseadus : maksustatakse maksustatav käive. tulumaksuseadus: maksustatakse maksumaksja tulu (palgatulu, ettevtlustulu, kasu vara vrandamisest, intressid, dividendid) sotsmaksu seadus. Sotsmaks - rahaline kohustus, mis on pandud maksumaksjale pensioni- ja ravikindlustuseks. lisaks tarbijakaitseseadus, toote ohutuse seadus, konkurentsiseadus, lõhkematerjali seadus, kemikaaliseadus, geograafilise tähise seadus, mõõteseadus. 16. Ehitusega seotud probleemistik ehitusseaduses

Füüsilisest isikust ettevõtja

· vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber Raamatupidamise algdokumente, raamatupidamisregistreid, lepinguid jm dokumente tuleb säilitada vähemalt seitse aastat pärast majandusaasta lõppu (raamatupidamise seaduse § 12, vaata ka maksukorralduse seaduse § 58). Kui algdokumente säilitatakse elektrooniliselt, peab olema võimalik neid kirjalikult taasesitada. Kui FIE on käibemaksukohustuslane, siis käibemaksuseadus seab algdokumendile omad nõudmised (vaata käibemaksuseaduse § 37). Päevaraamatul ei ole kinnitatud vormi ning ettevõtja võib valida ise sobiva vormi ja kujundada selle raamatupidamise seadusest lähtudes. [12] FIE tegevuse peatamine ja lõpetamine 10.1 Ettevõtluse peatamine Kui isik soovib oma tegevuse FIEna peatada, esitab ta äriregistrile vastava avalduse ja märgib sellel ajavahemiku, millal ettevõtlus peatatakse (äriseadustik § 3 lg 3). Isikut ei loeta

Majandusarvestus

korraldamiseks. II Äriseadustik, vastu võetud 15. veebr 1995. a, jõustunud 1. sept 1995. a, muudatused-täiendused. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 8 III Maksuseadusandlus - maksukorralduse seadus, mis määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. - tulumaksuseadus, - käibemaksuseadus, - sotsiaalmaksuseadus - muude riiklike maksude seadused (aktsiisimaks, hasartmängumaks, tollimaks) IV Tööseadusandlus - töölepingu seadus, - kollektiivlepingu seadus, - palgaseadus, - töö- ja puhkeaja seadus, - puhkuseseadus, - töökindlustusseadus jt. V Määrused - töölähetuse hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord

Uurimistöö AS Tamsalu Kalor

Virumaal 2,2 MWh/m, mis jääb natuke alla Eesti keskmiseks oleva 2,5 MWh/m.115 Lääne-Virumaal asuva kaugkütte kasutusest on andmeid 15-ne asula kohta, seejuures on asulate vahel suur toasooja hinna erinevus. Alla Eesti keskmise soojuse piirhinna, milleks on 68,50 eurot MW/h, jäävad Lääne-Virumaal kuus asulat: Vao, Triigi, Tamsalu, Sääse, Roela ja Kadrina. Tamsalus ja Sääsel on soojuse piirhind sama, sest 112 Malva, N. (14.04.2014). [suuline allikas]. Tamsalu. 113 Käibemaksuseadus. (2009). Riigi Teataja I osa. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/13218206 (27.04.2014) 114 Energiatalgud. (2013). Energiatarbimine. [www] http://www.energiatalgud.ee/index.php? title=Energiatarbimine#Kaugk.C3.BCte (01.05.2014) 115 Eesti Arengufond. (2013). Kaugkütte energiasääst. [uuring]. Tallinn. 35 kaugküttesooja tootjaks on mõlemal asulal AS Tamsalu Kalor. Kõigis asulates, kus

Majanduse mõisted

*Käibemaks on kaudne maks, mida me ei maksa mitte otse oma tuludelt, vaid selle maksu tulemusena on kaupade või teenuste hinnad kõrgemad. Käibemaks on lisandunud väärtuse maks ja selle tasub lõpptarbija. Käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. *Käibemaks on toote või teenuse lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Eestis on käibemaks riiklik maks, mida kogub Maksu- ja Tolliamet. Eestis reguleerib käibemaksuga maksustamist Käibemaksuseadus. Eestis kehtiv üldine käibemaksumäär on 20%. 39. Majandus *Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade või teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seleteamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste

Ainetöö maksunduses

TALLINNA MAJANDUSKOOL Maksuarvestuse õppetool nimi rühm RIIGIKOHTU LAHENDI ANALÜÜS ainetöö Juhendaja: 1 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 2 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 2.SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA................................................................................... 4 3.ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK................................................................................ 5 3.1. Kaebus Tartu Halduskohtule............................................................................. 5 3.2. Kaebus Tartu ringkonnakohtule........................................................................6 3...

Ehitusfirma käibevara. Käibevara katteallikad.

tegutsevad tööandjad. Tööandja, kes on sotsiaalmaksu maksja, peab pidama kohustatud isikule makstavatelt tasudelt kinni kohustusliku kogumispensioni makse (KPM). Selleks on tööandjal vaja teada: a) kas isik, kellele tema teeb väljamakset, on kohustatud isik ja millal tekib tema maksekohustus; b) millistelt summadelt peetakse KPM kinni; c) millise maksemääraga peetakse KPM kinni. Käibemaks 2004. aasta 1. maist kehtib Eestis uus käibemaksuseadus, mis põhineb Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivil nr.6. Selle kohaselt on käive: 1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; 2) kauba või teenuse omatarve; 3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks. Maksuvaba käive tekib seaduses loetletud kaupade ja teenuste osas (nt postiteenus, tervishoiuteenus, sotsiaalse iseloomuga koolitusteenus, teatud kinnisasja müük ja kasutada andmine). Samas on nt kinnisasjade

EESTI MAKSUSÜSTEEM

inimese eksistentsi. EML peab õigeks tõsta tulumaksuvaba miinimumi vähemalt miinimumpalgani. Maksusoodustusi ei tohi anda meelevaldselt. Maksusoodustuste süsteem peab olema läbimõeldud ja põhjendatud. Olemasolevate maksusoodustuste kaotamisel ei tohi kahjustada maksumaksjate õiguskindlust. 8 Rahvusvaheline maksustamine Eesti maksusüsteem peab toetama Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet. Käibemaksuseadus ja tollieeskirjad peavad soodustama kaupade eksporti, importi ja transiiti läbi Eesti. Tulumaksuseadus peab soodustama Eesti ettevõtjate investeeringuid välismaale ning välisinvesteeringuid Eestisse. EML peab vajalikuks Euroopa Liidu siseselt liikmesriikide omavahelise maksukonkurentsi säilimist. EML pooldab ühehäälsuse nõude säilitamist otseste maksude harmoneerimisel. EML pooldab Eesti juriidiliste isikute tulumaksusüsteemi säilitamist. Maksude haldamine

RAAMATUPIDAMINE

I RAAMATUPIDAMISE ALUSED 1. RAAMATUPIDAMISE SEADUSES KASUTATAVAD MÕISTED Raamatupidamise seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe kajastavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). Nendes sätestatakse konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas. Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majandusl...

Käibemaksuseaduse küsimuste vastuses maksuarvestuses

Käibemaksuseadus (KMS) 1. Mis on ettevõtlus? Ettevõtlus KMS tähenduses on isiku (KMS § 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus kujutab endast nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ I lisas sätestatud majandustegevust või selliseid KMS § 1 lg-s 1 loetletud tehinguid ja toiminguid, mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksustamata jätmine mõjutab oluliselt konkurentsi. (KMS § 2 lg 2) 2. Mis on kaup? Kaup on asi, loom, gaas ja elektri-, soojus- ning jahutusenergia. Kinnisasjana käsitatakse ki...

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), raamatupidamisealused

(IFRS - International Financial Reporting Standards) ning mõeldud keskmiste ja väike ettevõtete jaoks, kel puudub vajadus rakendada finantsaruannete koostamisel rahvusvahelisi standardeid täismahus. Sellisel juhul jälgitakse Eesti head raamatupidamisetava (RPS § 3 p7). Lisaks raamatupidamisseadusele ja RTJ-le peab raamatupidamiskohustuslane järgima teisi raamatupidamisega seotud seaduseid nagu äriseadustik, maksuseadused (maksekorralduse seadus, tulumaksuseadus, käibemaksuseadus, sotsiaalmaksuseadus jne.), tööseadusandlus ja määruseid. 7 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS 2.1 Ettevõtte varad Vara (RPS § 3 p 1) on raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus: 1. mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; 2. mis tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel).

Äriplaani koostamise juhend

Sularahata arvelduste puhul on tehingu tegeliku toimumise tõestamiseks vaja 2 dokumenti. Arve (tshekk, kviitung) näitab, mille eest maksti ning panga väljavõte näitab, et raha tegelikult liikus. Maksuamet on öelnud, et FIEde puhul võib väljavõte olla ka ise internetipangast välja trükitud ja sellel ei pea tingimata olema panga pitsatit. Raamatupidamise seadus ei kohusta algdokumenti nimetama arveks. Arveks nimetab algdokumente käibemaksuseadus (kuigi seal ei kasutata jällegi terminit "algdokument" ). Seda üldlevinud nimetust võiks aga kasutada ka ettevõtja, kes ei ole käibemaksukohustuslane. Ettevõtja võiks lisaks seaduses nõutule oma arvetele kirjutada ka enda Maksuametis registreerimise numbri ja isikukoodi. Arve võiks välja näha selline. Kui arve eest makstakse sularahas, peab arvele pangakonto numbri asemel kirjutama "tasutud sularahas". Arve ei tähenda tingimata tasumist ülekandega!

Maksude arvestus (J. Keskküla loengu konspekt) TMK

RP089 (2009/2010) MAKSUDE ARVESTUS Õppejõud Janek Keskküla KODUS: otsida mingi maksuvaidlus MA ja juriidilise isiku vahel. Lahti rääkida probleemi asjaolud, probleemi algus, lahenduskäik (kohtus käimised), tulemus, seaduse vastavad §§-d, oma kommentaarid. NB! Kooskõlastada õpetajaga teema! 1b ­ (b ­ 2250 ­ 0,0286) * 0,21 ­ 0,0286 = n Maksud Eesti Vabariigis Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik õiguslike ülesan...

Ettevõtluse alused

kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis. Kuni kasumit ei jaotata, maksukohustust ei teki (investeeringute soodustamiseks). Juriidiliste isikute poolt makstava kasumimaksu määr on 22% jaotatavast kasumist (e. 22/78 dividendi summast), maksustamisperioodiks on kalendrikuu. Käibemaks - Käibemaksumäära standardmääraks on Eestis 18% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 5% ja 0% määra. Uus käibemaksuseadus on oma sisult vastavuses Euroopa Liidu acquis'ga. Sotsiaalmaks - Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamise. Maksustamisperioodiks on

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

märkused · Lisainfo ­ Mis kuulub paketti ja mis mitte ­ Rühma minimaalne ja maksimaalne suurus ­ Mis valuutas hinnad kehtivad ­ Kontaktinfo 162. Hea reisipaketi tunnusjooned 135  hind on selgelt välja toodud olemas on kõik vajalik info + kontaktandmed olemas on reisikirjeldus ­ kus, kuhu, millal, kuidas paketti lugedes haarab see inimese kaasa ja tal tekib soov minna 163. Reisipaketi hinnakujundus Reisiteenuste maksustamise aluseks on käibemaksuseadus §40. Reisipaketi hind sõltub reisijate arvust, millisel hooajal reis toimub, millised teenused/tooted paketis on. Pakettreis: Tavaliselt mõeldakse turismitööstuses 18 kuud või rohkemgi ette, eriti mis puudutab pakettreiside hindade kujundamist ning reklaammaterjalide tootmist. Tavaliselt arvestatakse, et mida suurem on rühm, seda odavamaks tuleb hind ühe inimese kohta, ehk jagades transpordi ning giiditeenuse kulud rühma kuuluvate

Maksundus (kokkuvõtvalt)

.............................................................................................54 3 KASUTATUD LÜHENDITE LOETELU FI füüsiline isik FIE füüsilisest isikust ettevõtja JI juriidiline isik KM käibemaks KMD käibedeklaratsioon KMK käibemaksukohustuslane KMS Käibemaksuseadus KOV kohalik omavalitsusüksus KPM kogumispensionimakse MKS Maksukorralduse seadus RT Riigi Teataja SM sotsiaalmaks SMS Sotsiaalmaksuseadus TKM töötuskindlustusmakse TLS Eesti Vabariigi töölepingu seaduse TM tulumaks TMS Tulumaksuseadus TSD tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon

Haldusõiguseõpik

56. Pankrotiseadus. - RT 1992, 31, 403. 57. Majandusvööndi seadus. - RT I 1993, 7, 105. 58. Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registri põhimäärus. Kinnitatud siseministri 20. juuli 1993.a. määrusega nr. 3. - RTL 1993, 16, lk. 443. 59. Kirikute ja koguduste seadus. - RT I 1993, 30, 510. 60. Konkurentsiseadus. - RT I 1993, 47, 642. 61. Halduskohtumenetluse seadustik. - RT I 1993, 50, 694; 1994, 16, 290; 28, 425; 1995, 29, 358 ja 359. 62. Käibemaksuseadus. - RT I 1993, 60, 847; 1995, 44, 672; 57, 975. 63. Tolliseadus. - RT I 1993, 62, 891; 76, 1098; 1994, 30, 466; 1995, 20, 297. 64. Metsaseadus. - RT I 1993, 69, 990; 1995, 53, 845. 65. Tulumaksuseadus. - RT I 1993, 79, 1184; 1994, 24, 393; 49, 806; 50, 845; 1995, 26- 28, 355; 30, 380; 47, 740. 66. Maksukorralduse seadus. - RT I 1994, 1, 5; 24, 394; 54, 904; 68, 1169; 1995, 20, 297; 26-28, 355; 58, 1005. 67. Tarbijakaitseseadus. - RT I 1994, 2, 13; 1995, 20, 297. 68. Raamatupidamise seadus

Haldusõiguse õpik

56. Pankrotiseadus. - RT 1992, 31, 403. 57. Majandusvööndi seadus. - RT I 1993, 7, 105. 58. Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registri põhimäärus. Kinnitatud siseministri 20. juuli 1993.a. määrusega nr. 3. - RTL 1993, 16, lk. 443. 59. Kirikute ja koguduste seadus. - RT I 1993, 30, 510. 60. Konkurentsiseadus. - RT I 1993, 47, 642. 61. Halduskohtumenetluse seadustik. - RT I 1993, 50, 694; 1994, 16, 290; 28, 425; 1995, 29, 358 ja 359. 62. Käibemaksuseadus. - RT I 1993, 60, 847; 1995, 44, 672; 57, 975. 63. Tolliseadus. - RT I 1993, 62, 891; 76, 1098; 1994, 30, 466; 1995, 20, 297. 64. Metsaseadus. - RT I 1993, 69, 990; 1995, 53, 845. 65. Tulumaksuseadus. - RT I 1993, 79, 1184; 1994, 24, 393; 49, 806; 50, 845; 1995, 26- 28, 355; 30, 380; 47, 740. 66. Maksukorralduse seadus. - RT I 1994, 1, 5; 24, 394; 54, 904; 68, 1169; 1995, 20, 297; 26-28, 355; 58, 1005. 67. Tarbijakaitseseadus. - RT I 1994, 2, 13; 1995, 20, 297. 68. Raamatupidamise seadus