Pensioni I sammas Pensioni I sammas riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt Rahvapension ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse neile, kes ei saa tööpanusest sõltuvat pensioni Vanaduspension lisandub rahvapensionile ja koosneb kolmest komponendist: Põhiosa kõigi tööstaazi omavate inimeste jaoks võrdne summa Staaziosak lisa vanaduspensioni põhiosale, mis sõltub töötatud aastatest enne 31. detsembrit 1998 Kindlustusosak lisa vanaduspensioni põhiosale, mis sõltub töötaja eest makstud sotsiaalmaksu summast alates 1. jaanuarist 1999 Pensioni II sammas Pensioni II sammas (ka kogumispension) isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid investeeritakse II samba pensionifondide kaudu erinevatesse väärtpaberitesse ning pensioniks kogunenud vara makstakse annuiteetlepingu alusel isikule välja. Pensioni II sambaga liitumine on kohustuslik kõigile 1983
- Jooksva finantseerimise süsteemi puhul saadaske saadakse pensionideks raha jooksvalt maksulaekumistest. - Kogumispensioni süsteemi puhul maksab tänane töötaja sihtotstarbeliselt maksu, mis kogutakse pensionifondi ja makstakse välja alles aastate pärast, kui jõutakse pensioniikka. Vanaduspension Kujuneb 3. Osast: 1) Põhi- ehk baasosa 2) Staažiosak, mis sõltub töötatud aastate kogumissummast. 3) Kindlustusosak, mis sõltub sellest, kui palju on makstud alates 1999.aastast sotsiaalmaksu. (keskmine 2016.aasta pension on 383,0€) ● Tööpanusest sõltuv vanaduspensionit on õigus saada isikul, kes on jõudnud pensioniikka ja kellel on vähemalt 15 a Eestis omandatud pensionistaaži. Rahvapension - Eesti alasele elanikule, tähtajalise elamisloa alusel Eestis elavale välismaalasele.
I sammas riiklik pension II sammas kogumispension (kohustuslik) III sammas täiendav kogumispension (vabatahtlik) Riiklik pension tööpanusest sõltuvad pensionid (vanduspension,töövõimetuspension ja toitjakaotusp) rahvapension, tagab miinimumpensioni neile, kel ei ole õigust tööpanusest sõltuvale pensionile (rahvapension 128,45 ) Vanaduspension kujuneb kolmest näitajast: põhi ehk baasosa(114,6575), staasiosak (sõjavägi, lapsepuhkus) 4,343 iga aasta eest, kindlustusosak ( kui palju on pensioniaja palgast makstud sotsiaalmaksu) Kohustusliku kogumispensioni makse (II sammas) Makse määr on 2% maksustavatelt tasudelt, riik lisabomalt poolt 4%. Tasumise kohustus tekib 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril Täiendav kogumispension ehk pensioni III sammas Sissemaksete suuruse määrad ise, makse suurust on võimalik muuta. Annab 21% tulumaksusoodustust aasta jooksul tehtud sissemaksudele, maksepuhkusvõimalus, ka lepingu katkestamise võimalus
lisandub rahvapensionile ja koosneb kolmest komponendist: Põhiosa – kõigi tööstaaži omavate inimeste jaoks võrdne summa Staažiosak – lisa vanaduspensioni põhiosale, mis sõltub töötatud aastatest enne 31. detsembrit 1998 Kindlustusosak – lisa vanaduspensioni põhiosale, mis sõltub töötaja eest makstud sotsiaalmak- su summast alates 1. jaanuarist 1999 ANDRES ARRAK 10 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD Sissetulek SISSETULEKU JÄRSK
1. rahvapension ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse neile, kes ei saa tööpanusest sõltuvat pensioni.Rahvapensioni saavad kõik, kes on elanud Eestis viis aastat. 2. vanaduspension lisandub rahvapensionile ja koosneb omakorda kolmestkompo nendist: a) põhiosa tööstaazi omavatele inimestele võrdne summa b) staaziosak lisa, mis sõltub töötatud aastate eest c) kindlustusosak lisa vanadsuspensionile, mis sõltub makstud sotsiaal maksust II SAMMAS Vara kogumine toimub pensionimakseteks inimese enda poolt. Pensionisammas on kohustuslik kõigile 1983. aastal või hiljem sündinud inimestele.Sammas kujuneb järgmiselt: 2% igakuisest isiku brutosissetulekust ja riik lisab 4% lisaks. Kuidas see sammas kasvab otsustab iga inimene ise valides erinevate pensionifondide vahel. Fonde saab aja jooksul ka vahetada. III SAMMAS See on vabatahtlik kogumispension.
laekumisega (palgafondi kasvuga). Kord aastas korrutatakse pensionid läbi indeksiga, mis sõltub nii tarbijahinnaindeksi muutusest kui sotsiaalmaksu laekumise aastasest kasvust. 2009.a. senine indekseerimise kord peatatud Pensionisüsteemid- ja skeemid · Vanaduspensioni põhiosa - 1.04.2009.a.1793,44 kr · Staaziosak - kui palju on pensioniõiguslikku staazi. Need aastad lähevad arvesse kuni 31.12. 1998. Ühe staaziaasta väärtuseks on 67,81 kr (1.04.09) · Kindlustusosak - kui palju on alates 1.01. 1999.a. makstud sotsiaalmaksu. Kindlustusosaku suuruse arvutamise aluseks on pensionikindlustuse aastakoefitsientide summa. Aastakoefitsient - inimese töötasult kalendriaasta jooksul tasutud sotsiaalmaksu suhe riigi keskmiselt töötasult tasutud sotsiaalmaksu. · Aastakoefitsient keskmiselt tööasult - 1,0. Pensionisüsteemid- ja skeemid · Kohustuslik kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub
Vanaduspension koosneb kolmest osast: Põhi- ehk baasosa, mille suurus on alates 1. aprillist 2013. a 126,8183 eurot. Staaziosak, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaajal pensioniõiguslikku staazi ehk tööaastaid ja töötamisega võrdsustatud aastaid (näiteks laste kasvatamine, ajateenistus jms). Need aastad lähevad arvesse kuni 1998. aasta 31. detsembrini. Ühe staaziaasta rahaliseks väärtuseks kuupensionis on 4,718 eurot. Kindlustusosak, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu. Kindlustusosaku suuruse arvutamise aluseks on pensionikindlustuse aastakoefitsientide summa. Aastakoefitsient näitab inimese töötasult kalendriaasta jooksul tasutud sotsiaalmaksu suhet riigi keskmiselt töötasult tasutud sotsiaalmaksu. Kui sotsiaalmaksu tasutakse keskmiselt töötasult, on aastakoefitsiendiks 1,0
Jooksva finantseerimise süsteem- omane noore elanikkonnaga riikidele 2. Kogumispensionite süsteem I. Riiklik pension II. Kohustuslik kogumispension III. Vabatahtlik kogumispension Riiklik pension Makstakse riigile laekuvast sotsiaalmaksust: 1. Vanaduspension 2. Rahvapension 3. Toitjakaotuspension 4. Töövõimetuspension 5. Ennetähtaegsed pensionid Vanaduspension jaguneb: Põhiosak Staažiosak (kuni 1998) Kindlustusosak Pensioniiga Praegu 63 eluaastat 1961 ja hiljem sündinutel 65 eluaastat Sotsiaaltoetused Sotsiaaltoetuste saamiseks pole vaja eelnevat rahalist panust Eeldus: Kuulumine riskigruppi Kehv majandusseis
mingil ajal rohkem abi kui teised. 80. Solidaarsusprintsiip iga töötav generatsioon maksab nendele, kes enam ei tööta. Kogumisprintsiip - iga isik kogub ise endale pensionikapitali ja saab pensionile jäädes kätte sissemaksed koos protsendiga. 81. Eestis pensionisüsteem: · I sammas - riiklik solidaarsusprintsiibi pension. o Baasosa (114,65.-) o Staaziosak (1 a. 4,343.-) o Kindlustusosak · II sammas - kohustuslik kogumispension. o 2% palgalt + 4% riik sots.maksust · III sammas - vabatahtlik kogumispension. 85. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad: · Vanaveva rahvastiku tõttu pole tulevikus piisavalt maksumaksjaid, kes pensioned kinni maksaksid. · III samba hoiused sööb inflatsioon või fondide valed otsused.
pensioniks, makstes 2% brutopalgast pensionifondi. Lisaks inimese enda poolt makstavale 2%-le lisab riik omaltpoolt 4% töötaja tänase sotsiaalmaksu arvelt, jättes endale 29%. See tähendab, et kui tänase töötaja sotsiaalmaksust kulub suurem osa praeguste pensionäride riiklikeks pensionideks, siis eelnimetatud 4% inimese sotsiaalmaksust läheb tõesti tema isikliku tuleviku kindlustamiseks. Kogumispensioniga liitunud isiku riikliku pensioni kindlustusosak on ka vastavalt väiksem (nende aastate eest, mil riiklikuks pensioniks laekus 20% asemel 16%). II sambaga liitumine on vabatahtlik enne 1983. aastat sündinud inimestele. Tööturule sisenejatele ehk 1983. aastal ja hiljem sündinud inimestele on liitumine kohustuslik. Et näha, palju on juba kogumispenisoniga liitunud inimesi, on välja toodud alljärgnev graafik (graafik nr 1) Graafik 1 Kogumispensioniga liitujate arv Perioodi algus Perioodi lõpp
.............................51 5.5 Töötuskindlustusmakse määr...............................................................................................................51 5.6 Töötuskindlustusmakse maksmise kord .............................................................................................51 6 Pensionisüsteem Eestis ...........................................................................................................................53 6.1 baasosa, staazi- ja kindlustusosak .......................................................................................................53 6.2 kogumispension ehk II sammas ..........................................................................................................54 3 KASUTATUD LÜHENDITE LOETELU FI füüsiline isik
Eelised: suuremad pensionid, riskide hajutamine, positiivne mõju tööjõu pakkumisele, maksupettused vähenevad, säästmine suureneb, finantsturgude ja institutsioonide areng, majanduskasv suureneb. Baasosa: esialgne summa fikseeriti 2002 ja pärast seda on indekseeritud ja ka erakorraliselt tõstetud. Kuni 2008 indekseerimine: 0,5 x tarbijahinnaindeks + 0,5 x sots.maksu laekumise kasv. Alates 2008: 0,2 x tarbijahinnaindeks + 0,8 x sots.maksu laekumise kasv. Kindlustusosak: aastahinne x kogutud aastakoefitsentide summa. Aastakoefitsent – isiku poolt makstud isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse summa aastas / isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus. Eesti pensionireformi probleemid: Vähene läbipaistvus: inimestele ei selgitatud, et II sambaga ühinemisel I samba pension väheneb => polnud võimalik teha ratsionaalset otsust. Ka uute skeemide puhul: 3+6, 2+6 jne – kas
annaabi.ee 
