kuus ks 33% tus 1,4 % u kokku kokku kuus aastas. 13. Müügiprognoosid. Täida alljärgnevd tabelid, koostades müügiprognoosid vähemalt esimeseks tegevusaastaks. 14. Käivituskulud. Kirjelda alljärgnevas tabelis käivituskulusid, mis on vajalikud ettevõtte käivitamiseks ja töös hoidmiseks esimesed kolm kuud. Kuluartikkel Maksumus Kokku 15. Ettevõtte käivitusprogramm. Täida alljärgnev tabel, kirjeldades kululiikide kaupa esimesel kuul tehtavaid kulutusi, mis seonduvad ettevõtte käivitamisega. Kulu liik 1. nädal 2. nädal 3. nädal Kokku Kokku 16. Investeeringute allikad. Määratle oma investeeringute allikad, sh Eesti Töötukassalt saadava toetuse kasutamine. Investeering Investeeringu:
käepaelad 265 3 795 MTÜ, Tartu Maakonna OVL 4. Büroo 17 000 büroo tarbed 4 300 1200 MTÜ sidekulud 4 200 800 MTÜ transport 5000 MTÜ töötasud 10 000 Taru Maakonna OVL Kokku 175 795 Projekti eelarve näidis rahastajate kaupa Kuluartikkel Summa Arengufond Kultuurkapital KOV Hasart. Eratoetajad Piletitulu Omafinantseering Palgakulu 7000 4000 2000 1000 Ruumide rent 1200 1200 Kontorikulud/halduskulud 450 450 Toitlustamine 1100 1100
Meie leibkonna peamine sissetulekuallikas on palgatöö, lisaks veel lastetoetus ja stipp. Tarbimiskulutustest suurim osa meie peres tehakse toidule, järgneb finantsteenused(eluasemelaen, tarbimislaen ja ka järelmaks).Kulutused transpordile on järgmine ja päris suur kuluartikkel meie peres, mida on raske vähendada kuna auto on töölkäimise vahend. Majapidamiskulud(maksud) ja kulud lastele on suhteliselt võrdsed. Ravikulud ja muud kulud on eelarves kontrolli all. Nagu juuresolevalt diagrammilt näha siis meie pere-eelarve sisse säästmine sellel kuul ei mahtunud. Vaatamata sellele arvan, et meie leibkond saab päris hästi hakkama.
3 Elektrikku 18*(3) 900*(3) 297*(3) 9*(3) 180h*(3)h 43 416 2Katuseehitaj 18*(2) 850*(2) 280,5*(2) 8,5*(2) 180h*(2)h 27 324 at Kokku 198 9 300 2 788,5 84,5 1 880h 157 572 kuud 13. Käivituskulud. Kirjelda alljärgnevas tabelis käivituskulusid, mis on vajalikud ettevõtte käivitamiseks ja töös hoidmiseks esimesed kolm kuud. Kuluartikkel Maksumus Töötajate palk 27 900 KOKKU 14. Müügiprognoosid. Täida alljärgnevd tabelid, koostades müügiprognoosid vähemalt esimeseks tegevusaastaks. 7 15. Investeeringute allikad. Määratle oma investeeringute allikad, sh Eesti Töötukassalt saadava toetuse kasutamine. Investeeringute allikad lähevad tehnoloogi uuendamisele, töötajate juurde palkamisega,
Platsitööline 24 1000 Eur 330 Eur 140 Eur 530 Eur 6360 Eur Masina operaator 24 1500 Eur 495 Eur 210 Eur 795 Eur 9540 Eur 13. Müügiprognoosid. 8 Võrumaa kutsehariduskeskus 2011 14. Käivituskulud. Kuluartikkel Maksumus Erinevad arved 7000 Eur Erinevad maksud 13 000 Eur Töötajate koolitused 3000 Eur Kokku 23 000 Eur Kulu liik 1. nädal 2. nädal 3. nädal Kokku Kütus 150 Eur 150 Eur 150 Eur 450 Eur Toidukaup 40 Eur 40 Eur 40 Eur 40 Eur
- 330.- 10.- 1 340.- 16 080.- Kokk 11 800.- 264.- 8.- 1 072.- 12 864.- Kokk 11 700.- 231.- 7.- 938.- 11 256.- Teenindaja 11 600.- 198.- 6.- 804.- 9 648.- 14. Käivituskulud. Kirjelda alljärgnevas tabelis käivituskulusid, mis on vajalikud ettevõtte käivitamiseks ja töös hoidmiseks esimesed kolm kuud. Kuluartikkel Maksumus Äripind 800 Töötasud 3500 Kommunaalkulud 200 Kokku 4500 15. Ettevõtte käivitusprogramm. Täida alljärgnev tabel, kirjeldades kululiikide kaupa esimesel kuul tehtavaid kulutusi, mis seonduvad ettevõtte käivitamisega. Kulu liik 1. nädal 2. nädal 3. nädal Kokku Sisustus
15 3% 660,85 44,06 35 7% 1445,61 41,30 Ühes kuus peame tegema 43678,2 kannet, saama 26,43 klienti, kes maksavad kuutasu, 44,06 liitujat ja 41,30 aastaaruannet, et katta kõik oma kulud. 14. Käivituskulud. Kirjelda alljärgnevas tabelis käivituskulusid, mis on vajalikud ettevõtte käivitamiseks ja töös hoidmiseks esimesed kolm kuud. Kuluartikkel Maksumus Ettevõtte alustamise riigilõiv 140,60 Programm Merit Aktiva 65,70 Ruumi rent 413 9 Palgakulu 3859,2 Reklaam 750 Kokku 5228,5 Kulu liik 1. nädal tähtaeg vastutaja Kokku
Kokku on (42ha*2tonn) 84tonni mahekaera. Herne saak on 2tonni/h (18ha*2tonni) 36tonni mahehernest. Kokku saak 120tonni maheteravilja. Kaer maksab 324€/t ja hernes 312€/t. Kaer: 84tonni*324€ = 27216€ Hernes: 36tonni*312€ = 11232€ 14. Käivituskulud. Kirjelda alljärgnevas tabelis käivituskulusid, mis on vajalikud ettevõtte käivitamiseks ja töös hoidmiseks esimesed kolm kuud. Esimesed kuud tuleb osta kartuliseeme, mürk ja diiselküte. Samuti tuleb arvestada palgafondiga. Kuluartikkel Maksumus Diiselküte 10tonni 7,690€ Maheteravilja seeme 8,4tonni kaera ja Kaer 1848€ 3,6tonni hernest hernes 720€ Töötasu+maksud 4014€ Kokku 14272€ 15. Ettevõtte käivitusprogramm. Täida alljärgnev tabel, kirjeldades kululiikide kaupa esimesel kuul tehtavaid kulutusi, mis seonduvad ettevõtte käivitamisega.
spetsialist 13. Müügiprognoosid. Täida alljärgnevad tabelid, koostades müügiprognoosid vähemalt esimeseks tegevusaastaks. 14. Käivituskulud. Kirjelda alljärgnevas tabelis käivituskulusid, mis on vajalikud ettevõtte käivitamiseks ja töös hoidmiseks esimesed kolm kuud. Äriühingu registreerimine Äppi loomine App store maks Google app store maks Turunduskulud (bloggerid/youtuberid) Töövahendid (arendajate arvutid, töötelefonid) Kuluartikkel Maksumus Riigilõiv 190€ Äppi loomine 255€ App Store maks 80€ Google App store maks 20€ Turunduskulud 1120€ Kokku 4445€ 15. Ettevõtte käivitusprogramm. Täida alljärgnev tabel, kirjeldades kululiikide kaupa
Administraator 4000 1320 20 5340 Raamatupidaja 1500 495 7, 5 2002,5 Komandant 3500 1155 17,5 4672,5 Kokk 3500 1155 17,5 4672,5 Koristaja 3000 990 15 4005 Kokku 15500 5115 78 20693 8. Käivituskulud Tabel 4 Kuluartikkel Maksumus Käibevara ost 84600 Sissemakse 30000 Asutamiskulud 1000 Reserv 7-10 % 9248 Tegevuskulud 2 kuud 81796 Kokku 206644 9. Tegevuskulud Ettevõtte tegevuse käigus hoidmiseks on esimesel poolaastal ruumide renditasu teadlikult madal. Esimesel tegevuskuul tuleb tegelda palju enesereklaamimise ja müügitegevusega. Kahe kuu tegevuskulud välja toodud tabelis 5.
Kokku on püsikulude suurus 34 827 krooni. OÜ Veture 17 Ettevõtte juhatuse liikmed teevad rahalise sissemakse 150 000 krooni osaühingu osakapitalisse, millest arvestatakse maha ettevõtte käivituskulud suuruses 78 452 krooni. Rahareserv ootamatuteks rahalisteks kulutusteks on 71 548 krooni suurune. Käivituskulud Kuluartikkel Maksumus Seadmete ost 39584 Asutamiskulud 4499 Sisustus 11690 Rendikulud 21000
9 XIII. Finantsosa Firma töö alustamiseks on vaja teha punktis VI kirjeldatud kulutusi kontoritehnikale ja mööblile. Vajalikud kulumaterjalid on välja arvestatud tabelis nr 2. Kasum ettevõtte tegevusest jaotatakse asutajate vahel proportsionaalselt tehtud sissemaksele firma asutamiseks ja selle tegevuse käivitamiseks. XIV. Käivituskulud Tabel 5 Materjali kulu arvestus Kuluartikkel Maksumus (eur) Vahendite ost 1555 Asutamiskulud 2500 Kokku 4055 Reserv (10%) 250 Tegevuskulud 779,60 (tegevuse esimesel kuul) Käivituskulud kokku 5084,60 Tabel 6 Tegevuskulud Kuluartikkel Summad (eur) Ruumide rent 355 Töötajate palgad 288 Vahendite sisseost 136,6 Kokku 491,6 XV
Seega kulub pakkematerjalidele väga vähe. Renoveerimiskulud on ette nähtud kanafarmi vastavusse viimiseks Euroopa Liidus vastuvõetud seadusandlusega vabapidamise kohta. Selle alla kuulub ka kanade väliala väljaehitamine. FIE asutamisel tuleb tasuda riigilõiv 12,78 eurot. Esimesel kolmel kuul on reklaamil väga suur tähtsus, et saaksime turule tulla. Meie eelistatumaks variandiks on nn postireklaam. Samuti levib reklaam ka inimeselt inimesele. Kuluartikkel Maksumus 2500.- Noorkanad 2160.- Kanade sööt Munapakendid 198.- Renoveerimis kulud 300.- Kanade väliala ümbritsev aed 1480.- Reklaami kulu 40,- Kokku 6678.- 15. Ettevõtte käivitusprogramm
Müügikäibe prognoos 2010 aastal Teenused oktoober november detsember Raamatupidamisteenus 2880 2880 2880 Konsultatsioonid 600 1200 1500 Üksiktehingud 420 490 630 11 3. FINANTSOSA 3.1 Käivituskulud Kuluartikkel Maksumus Kogus Summa Vahendite ost 20 165 1 20 165 Esmane sissemakse 899 1 899 Asutamiskulud 1000 1 1000 Kokku 22 064 3 22 064 Reserv 22 064 10% 2206 Tegevuskulud 2375 1 2375 Käivituskulud kokku 24 439 4 26 645 3.2 Tegevuskulud
osatähtsus, hind), laiendus, töötajad 3. Finantsosa 3.1. Käivituskulud Kulud, mis on hädavajalikud ettevõtte käivitamiseks Kulud, mis on vajalikud ettevõtte „elus hoidmiseks” esimeste kuude jooksul Rahareserv ootamatuteks olukordadeks 49 Alje Nohrin “Ettevõtluse alused” Kuluartikkel Maksumus Kogus Summa Vahendite ost 30400 1 30400 Esmane sissemakse 20400 1 20400 Asutamiskulud 5000 1 5000 Remont 12000 1 12000 Töötajate palkamine 1000 1 1000 Avamisüritus 3000 1 3000 Kokku X X 71800
Juht 12 400,00 132,00 5,6 532,00 6384,00 Müüja 6 355,00 117,15 4,97 472,15 2130,00 Koristaja 12 355,00 117,00 5,00 472,00 4260,00 Kokk 6 380,00 125,40 5,32 510,72 2280,00 14. Käivituskulud. Kirjelda alljärgnevas tabelis käivituskulusid, mis on vajalikud ettevõtte käivitamiseks ja töös hoidmiseks esimesed kolm kuud. Kuluartikkel 1. kuu tegevuskulu 2. kuu 3. kuu Kolme kuu tegevusk tegevus tegevuskulu ulu kulu d kokku Reklaamikulu 1770 eur 1420 eur 800 eur 1210 eur Proovi söök 930eur 710 eur 460 eur 640 eur Müümiseks 4100 eur 440 eur 5100 eur 2720 eur produkt
internetist, ei pakuta toitlustust, lubatakse vähem pagasit, jne). Vara ja finantseerimine Lennunduse finantseerimine on küllaltki keerukas. Finantseerijad ei pea ainult ostma või liisima lennukeid ja nende uusi varuosi regulaarselt, vaid nad peavad ka tegema kaugele ulatuvaid otsuseid, proovides ette näha reisijate nõudlust ning suurenevat konkurentsi. Teine aspekt on see, et nad peavad ka kulutama kütusele, mis on tavaliselt suuruselt teine kuluartikkel. Kütuse hinnatõusuga on sellest saanud suurim kuluallikas lennundusele. Kuna lennujaamad on pidevalt ülerahvastatud ja umbes, siis lendude hilinemised ja ärajäämised löövad süsteemi sassi. Lennuliini võimalus tõusta õhku ja maanduda ükskõik mis ajal on tugev eelis ning vara. Partnerlus Koodeksi jagamine on kõige tavalisem tüüp lennunduse partnerluses. See sisaldab seda, et üks lennufirma müüb pileteid teise lennufirma lendudele enda firma nime all. Kõige varasem näide
elatustase tõusevad, kuid teravam konkurents pidurdab paljude hindade kerkimist. 6 + Rohkem töökohti- Ühinemine ELiga tähendab rohkem töökohti, sest suurem julgeolek ja stabiilsus ning paremad ekspordivõimalused meelitavad siia rohkem investoreid. + EL rahastab arengut- Eesti eraldab innovatsioonipoliitika rahastamiseks vaid 0,5-1 protsenti eelarvest. ELi eelarves on see oluline kuluartikkel, millele läheb umbes 4 protsenti eelarverahast. - Vastuolu põhiseadusega- Osa küsimusi tuleb otsustada koos teiste liikmesriikidega ning Eesti peab selle kasuks järelandmis tegema . - Hinnatõus- Majanduskasv toob kaasa jätkuva hinnatõusu. - Kõrgemad maksumäärad- Kütusele ja tubakale peab nende kaupade vaba liikumise tõttu ELis kehtestama liidu poolt sätestatud miinimumaktsiisid.
11 OÜ Nanny24 3. Finantsosa ehk rahaliste eelarvete koostamine ning tulemuse analüüs 3.1. Käivituskulud Käivituskulude tabelis on asutamisega seotud kulutused, seadmete (nagu arvuti, printer jms) ost, reserv ja kahe kuu tegevuskulud, kuna esimestel kuudel pole tulu veel piisavalt suur. Käivituskulud Maksumu Kuluartikkel s Asutamiskulud 185.34 Seadmete ost 800 Kokku 985.34 Reserv 100 Tegevuskulud 2 kuud 12620.06 Kokku 13705.40 3.2. Tegevuskulud Tegevuskulude tabelisse on paigutatud kõik kulud, mis on ettevõtte tegevuses hoidmiseks vajalikud. Antud tabelis on välja toodud kontoritarbed, töötajate palgad, koolituse
terviserikete eest, kuid muudab mõnelgi juhul tootmise senisest kallimaks. Praeguses Eestis paranesid kaupade ja teenuste väljaveovõimalused, sest Euroopa Liit suudab sõlmida oma ettevõtjatele paremaid kaubanduslepinguid kui üks väike riik ning Euroopa Liit on tootjana enam tunnustatud kui mõni väike riik. Eesti eraldas innovatsioonipoliitika rahastamiseks ainult 0,5-1% oma eelarvest. Euroopa Liidu eelarves on see oluline kuluartikkel, millele läheb umbes 4% eelarverahadest. Koostöö Euroopa Liiduga on oluline säilitamaks Eestis infotehnoloogia kiiret arengut. Eestis Euroopa Liidu abiga on selge programm väike- ja keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks. Eelkõige toetakse infovahetust, näiteks messidel osalemist. Eesti mõju rahvusvahelisele poliitikale ja globaalsetele protsessidele suurenes, sest heakskiit Euroopa Liidu institutsioonides annab Eesti arvamusele kaalu. Euroopa Liidu seisukoht on
Samuti toimib riikide vahel viisade väljastamisel konsultatsioonisüsteem.Kuigi nähtav piirikontroll Schengeni liikmesmaade vahelistel piiridel kaob, ei tähenda see piirivalve kadumist. Schengeni välispiiri on vaja endiselt valvata ning sellele pannakse suurt rõhku. Samuti jätkub piirivalve tegevus sisepiiride valvamisel, kuid see erineb traditsiooniliselt piirivalvest oluliselt. Põllumajandus on tänaseni Euroopa Liidu peamine kuluartikkel. Seoses moodsate tootmisvõimalustega on põllumajandusettevõtjaid viimastel aastatel vähemaks jäänud. Sellegipoolest töötab Eli põllumajandusvaldkonnas ligikaudu 17miljonit inimest. Ühist põllumajandispoliitikat haldab Euroopa Komisjon. Liimesriigid rakendavad komisjoni nõudmisi ja võivad lisaks sellele oma vahenditest rahaliselt toetada keskkonnasõbralikku põllumajandust. Euroopa Liidu liikmesriigid on küll alustanud põllumajanduspoliitika põhjalikku
korrus. Maksab 6 eurot 1 m². Mulle vajalik 60 m². Kokku rendikulu 360 eurot kuus. ( http://uusaeg.ee/index.php?aid=1862 , 25.02.2011) Sidekulud Helistamist on vähe. Kleientidega ja kaubavdajatega suhelda ei ole vaja, kuid siiski võib tekkida ootamatu vajadus helistamiseks. Sellel eesmärgil kompenseeritakse igale töötajale kuni 2 ulatuses sidekulud. Kokku kuus 6 . Internetti vaja ei ole. Kommunaalkulud Hinnad on võetud umbes, mitte konkreetselt, ja põhiline kuluartikkel on küte talvel. See on ära jaotatud aasta peale, et toodete hinnad jääksid aastaringi samaks, mitte ei muutuks vastavalt temperatuurile. Näitaja talvel suvel keskmine Küte 192 0 96 Elekter 32 16 24 Vesi 8 8 8
+ Sissetuleku ühtlustamine Ühine turg tõstab tootlust ja teravdab hinnavõitlust - palgad ja üldine elatustase tõusevad, kuid teravam konkurents pidurdab paljude hindade kerkimist. + Rohkem töökohti Ühinemine ELiga tähendab rohkem töökohti, sest suurem julgeolek ja stabiilsus ning paremad ekspordivõimalused meelitavad siia rohkem investoreid. + EL rahastab arengut Eesti eraldab innovatsioonipoliitika rahastamiseks vaid 0,5-1 protsenti eelarvest. ELi eelarves on see oluline kuluartikkel, millele läheb umbes 4 protsenti eelarverahast. - Vastuolu põhiseadusega Osa küsimusi tuleb otsustada koos teiste liikmesriikidega ning Eesti peab selle kasuks järelandmis tegema . - Hinnatõus Majanduskasv toob kaasa jätkuva hinnatõusu. - Kõrgemad maksumäärad Kütusele ja tubakale peab nende kaupade vaba liikumise tõttu ELis kehtestama liidu poolt sätestatud miinimumaktsiisid.
Teamvieweri paigaldamine kliendile 20 Arvuti hooldus iga kuu, 1 kuu 20 14. Käivituskulud. Minu ettevõttes ei ole väga palju kulutusi kuna töövahendid on esialgu endal olemas ja töö toimub läbi vabavaralise programmi. Vajadusel sõidame ka kohale abistama programmi peale panemiseks. Esimesel kolmel kuul natuke täiendan enda kontori sisustust. Kuluartikkel Maksumus Autole kütus kohale sõitmiseks 100 eurot Kontori sisustus 100 eurot Kokku 200 eurot 18. Kasumiaruande prognoos. Kaks esimest aastat on tagasihoidliku kasumiga, kuid hiljem hakkab kindlasti paremini minema. 21. Riskianalüüs. Hinda ja kirjelda ettevõtte riske nii ettevõtte käivitamisel kui ka tegevuse esimestel aastatel.
saadab agent vedajale enne laeva sadamasse saabumist, mõnikord enne prahilepingu sõlmimist), arve proforma (selle esitab agent kaptenile allkirjastamiseks enne laeva sadamast väljumist), sadamatasude arve (selle koostab ja saadab vedajale agent pärast laeva sadamast väljumist), lisaarve (selline arve koostatakse ja saadetakse vedajale juhul, kui pärast põhiarve ärasaatmist selgub, et mõni kuluartikkel on mingil põhjusel jäänud põhiarvesse lülitamata).
selle jaoks eraldatud 5000 krooni, et vajadusel saaks tellida juurde juuksehooldustooteid. Sinna hulka kuuluvad siis lakid, värvid, lõksud, hooldusvahendid, shampoonid, palsamid jne. Samuti on salongil olemas ka rahareserv ootamatuteks väljaminekuteks, näiteks rendi maksmine, kui firma ei peaks esimestel kuudel eriti hästi toimima, või kui on jäetud mingite asjadega arvestamata. Tabel 6. Käivituskulud Kuluartikkel Maksumus Kogus Summa Vahendite ost 27 000 1 27 000 Asutamiskulud 5000 1 5000 Kokku 32 000 Reserv 32 000 10% 3200 Tegevuskulud 19128 2 38256 Käivituskulud kokku 32 000 3.2 Tegevuskulud
Tööjõukulud moodustavad ettevõtte kogukuludest suurima osa (20-70% kogukuludest). Keskmiselt moodustavad tööjõukulud ca 2/3 kogukuludest, nt farmaatsias moodustab tööjõukulu ligi 70% kogukuludest, kuna selles valdkonnas panustatakse uurimis- ja arengutegevusse, mis eeldab professionaalset, kõrge oskusteabega ja hästitasustatud töötajaskonda. Samas võib leida tootmisvaldkondi, kus tööjõukulu on vaid 15% kogukuludest ja suurim kuluartikkel on hoopis materjal toodete valmistamiseks. 42. Mis valemiga arvutatakse tööjõu tootlikkust? Müügitulu perioodil Tööjõu tootlikkus = --------------------------------------- Töötajate keskmine arv perioodil 43. Millise valemiga arvutatakse inimkapitali tootlikkust (HC ROI)? Müügitulu (kogukulud - tööjõukulud)
hinnatutest. Tehingute arvu poolest on võrreldes 2007. aasta viimaste kuudega oodata siiski mõningast kasvu, kuna inimestel on nii vajadused kui võimalused uute kodude 7 soetamiseks olemas ning kui hind on neile sobiv ning krahhi hirm ületatud, see vajadus ka rahuldatakse. /2/ 3. PROJEKTI MAKSUMUS Kinnistu hind koos lõpuleviidud detailplaneeringuga on 35 000 000 krooni (koos käibemaksuga). Teine suur kuluartikkel käesolevas arendusprojektis on ehitusmaksumus. Ehituse omahind on erinevate ehitusfirmade (nt.Merko, Eesti Ehitus) ja muude internetis leiduvate ehitusportaalide /3, 4/ andmetel erinev, kõikudes 8000-16000 kr/m 2 (ilma käibemaksuta), lähtume seega keskmisest maksumusest 12000 kr/m 2. Ehitushindade tõusuga 2008.aastal siiski ei arvesta. Niisiis kujuneks hoone ehitusmaksumuseks 3200 m 2 kohta 38, 4 mln.krooni.
Aasta käive on suurenenud 2 korda. 11 OÜ Mustvee Kurk 12 3. FINANTSOSA 3.1. Käivituskulud Allolevas tabelis 6. on toodud OÜ Mustvee Kurk käivituskulud. See summa - 395 040 krooni, mis on vaja ettevõtte käivitamiseks, on märgitud ka ettevõtte algbilansis aktiva pooles reas ,,raha". Tabel 6. Käivituskulud (EEK) Kuluartikkel Maksumus Seadmete ost 166 245 Asutamiskulud 50 000 Kokku 216 245 Reserv 7-10% 21 625 Tegevuskulud 2 k 157 170
lünk ülejäänud eelarvetulude laekumise ja eelarvekulude vahel, mistõttu ressursi suurus on aastate lõikes varieeruv. 1,27 % maksimaalselt RKP-st võidakse võtta igalt liikmesriigilt et eelarvet täita. Eelarve põhilised tulud tulevad sealt. EL eelarve kulude struktuur: Eelarve kulud jaotatakse üldiselt kaheks: kohustuslikud, mis tulenevad otseselt EL-i lepinguist või sellega seonduvatest õigusaktidest. Teiseks kulutuse vormiks on vabad kulud, mis ei ole kohustuslikud, peamine kuluartikkel struktuurifondid jne. Suurim kuluallikas eelarves on ühine põllumajanduspoliitika (2001. a näiteks 43,3 miljardit eurot). Teiseks kuluallikaks on struktuurifondid, mis on aastast aastasse kasvanud (praeguseks 1/3 eelarvest). Ülejäänud poliitikatele (siseturg, kultuuri- ja hariduspoliitika jne.) jääb ca 6-7% eelarvest. EL institutsioonide finantseerimiseks läheb umbes 5% eelarvest.
Perenaine 12 320 105,60 3,20 428.80 5145.60 FINANTSEERIMINE Ettevõtte alustuseks on vaja maja renoveerida, mis on juba olemas. Tuleb osta tubadesse ja alumisele korrusele mööbel, eraldi tõin välja kööginurga maksumuse. Lisaks mööblile on tubadesse vaja voodipesud ja käterätid. Samuti kulub raha koristusvahendite ja majapidamistarvetele. 1. Investeerimisplaan Kuluartikkel Maksumus 1. Maja renoveerimine 10 000 2. Mööbel 40 000 3. Kööginurk (koos vajalike nõudega) 800 4. Voodipesu ja käterätid 2000 5. Koristusvahendid ja majapidamistarbed 1000 KOKKU: 53 800 Algkapitaliks oleks ümardatult 55 000 , millest 40 000 on olemas kohe alguses. Samuti loodame saada 7 000 riikliku toetust
Hind(€) 70 70 70 70 70 70 70 70 Kokku(€) 770 700 630 700 700 840 770 420 Tabel 6. 2.aasta müügiprognoos 3.FINANTSOSA 3.1 Käivituskulud Ettevõtte käivitamisega kaasnevad erinevad kulud. Peatükis ,,Vajalikud vahendid’’ (vt tabel 3) loetleti ette, mida täpsemalt ettevõte vajab. Järgnevas tabelis antakse ülevaade käivituskuludest. Kuluartikkel Maksumus Kogus Summa Vahendite ost(€) 1996 1 1996 8 Firma registreerimine 190 1 190 Avamisüritus(€) 200 1 200 Reklaam(€) 100 1 100 Kokku(€) 6241 4 6241
mis sisaldab koristusvahendite ostu (põrandamopp, põrandahari, kühvel, puhastuslapid). Reklaamikampaania peale kuluv summa 300 sisaldab reklaami ajalehes ja plakateid. Avamisürituse peale kavatsen kulutada 400, mis sisaldab toitlustust ja ekskursiooni asukoha ümbruses, et tutvustada klientidele põhjused, miks siia tulla. Vajalik on turvalisuse tagamiseks omada ka kolme kuu tegevuskulude summat, milleks on 7 748. (vt tabel 9) Tabel 9. Käivituskulud Kuluartikkel Maksumus Kogus Summa Põhivarade ost 17 370 1 17 370 Töötajate palkamine 22 1 22 Reklaamikampaania 300 1 300 Avamisüritus 400 1 400 Kokku X X 18 092 Reserv 18 092 10 1 809 Tegevuskulud 2 583 3 7 748 Käivituskulud kokku X X 27 650 Kasutatud allikamaterjal http://www.bauhof
käsitsi iga kuu kohta. Lihtsam võimalus on kasutada menüüd :Kopeeri kulud eelmisest perioodist. Tähelepanu tuleb pöörata kalendri rippmenüü valikutele. Kasutades eelmist valikut : kopeeri andmed eelmisest menetlusest avanevad kohe ka kalendri valikutes eelmise kuu andmed. Iga kulu sissekandel tuleb uuesti parandada valikuid kalendri rippmenüüs. Andmed sisestatud, kontrollitud – sisesta klahv Vali. Peale seda saab andmeid veel muuta . Siis tuleb kasutada klahvi Eemalda. Vali kuluartikkel nt. elekter, 19 sisesta õiged numbrid ja lõplikuks salvestamiseks vajuta klahvi +. Ekraanile peab ilmuma Makstava toetuse arvutuskäik summana. Kui summa sobib eelmistest menüüdes tehtud toimingutega- vajuta klahvi Edasi. Avaneb menüü Maksmine. Soovitav on kasutada menüüvalikut Eelmise määramise väljamaksed. Siin tuleb kontrollida maksete jagunemist. Ava elamumajandamise menüü ja soovitav on valida menüüst Kopeeri.
AS Merko Ehitus on alustanud Swedbanki toetusel 70 maja ehitamist Tabasallu, kusjuures sooviti vallapoolset osalust 2-3 mln krooni osas trasside ja teede rajamisel. Prognoositavalt võimaldaks rajatavasse elurajooni elavama tulevate elanike tulumaks juba ühe aastaga tagasi teenida osalemiseks tehtava investeeringu. Valla eelarve tulude maht on 203,2 miljonit krooni, kulude maht 199,3 miljonit krooni ja finantseerimistehingute maht 3,9 miljonit krooni. Suurim kuluartikkel on haridus 93,8 miljoni krooniga, mis arvestab ka uue Pangapealse lasteaia avamisega veebruari keskel. Suurimad investeeringud on teedeehituse valdkonnas. Oluliselt on 2008. aastal suurenenud sotsiaaltoetused. Nii näiteks on sünnitoetus tõusnud 5000-lt kroonilt 6000 kroonini, kooli alguse ja lõpetamise toetus tuhandelt 1500 kroonini. Valla 2007. aasta eelarve tulude maht oli 149,7 miljonit krooni, koos lisaeelarvetega 167,3 miljonit krooni. Eelarvetuludest
Juhataja 2 12 1 200 396,00 9,60 1 605,60 19 267,20 Mehaanik 12 950 313,50 7,60 1 271,10 15 253,20 (2) x2 Diagnosti 6 420 138,60 3,36 561,96 6 743,52 k (1) KOKKU 77 389,92 15. KÄIVITUSKULUD. Esimeseks kolmeks kuuks vaja minevad ressurssid: Kuluartikkel Maksumus Töö vahendid (sh tehnika) 12 625 Kommunaalkulud 450 Hoone remont 2 000 Esmased varuosad 2 000 Koolitus 229,5 Kontoritarbed (sh tehnika) 1 815
Tarkvara 500 Ise Jaanuar 2014 Kaablid 1500 Ise Jaanuar 2014 Arvuti/jõujaa m Helipult 130 Ise Jaanuar 2014 Mikrofonid 300 Ise Jaanuar 2014 16. Tegevuskulud. Kirjelda oma ettevõtte tegevuskulusid, mis tekivad ettevõtte tegevuse käigus. Vajadusel selgita, mida kuluartikkel sisaldab. Tegevuskulud on ära toodud isegenereeruvate finantsprognooside osas. 17. Kasumiaruande prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades kasumiaruande prognoosid, vähemalt kahe esimese aasta kohta. Kasumiaruande prognoos on ära toodud isegenereeruvate finantsprognooside osas. 18. Bilansi prognoos. Täida tabel, koostades bilansi prognoos, tuues välja algbilanss ning bilansi prognoosid vähemalt kaheks esimeseks tegevusaastaks.
deebetkäive vähenemist ja esineb kreeditsaldo, mis näitab kohustuste ja omakapitali seisu teatud ajamomendil. Kontode lõppsaldo leidmiseks on üldreegel: lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive. Kontraaktivakonto reguleerib mingi kindla aktivakonto jääki, kuid ise on passivakonto iseloomuga. Mis see siis tähendab? Tähendab seda, et kui ettevõttel on põhivara, siis seadus kohustab sellelt põhivaralt arvestama ka amortisatsiooni. Kuna amortisatsioon on selge kuluartikkel, on vajalik teda kajastada passivakontol, st kreeditpoolel. Kuid bilansis nõutakse selle summa esitamist bilansi aktivas, põhivarade seas ja miinusmärgiga. 8 Kontrapassivakonto - vastupidine juhus kontraaktivakontole, kus järelikult on vajadus reguleerida bilansi passiva poolt miinuskandega passivakonto iseloomuga aktivakonto saldot. Kui nüüd vaadelda bilansikirjete näidist, siis leiame sealt sellise
netoeksport. SKP leidmiseks need summeeritakse Mida peetakse silmas SKP arvutamisel investeeringute all? a. investeering on rahaliste vahendite paigutamine ainult ehitusse b. investeering on rahaliste vahendite paigutamine ainult väärtpaberitesse c. investeeringud on kulutused põhivahenditesse ja väärtpaberitesse d. investeering on kõrghariduseks tehtavad kulutused Mis on tarbimiskulud? a. tarbimiskulud on kõige suurema osatähtsusega kuluartikkel SKP-s b. tarbimiskulud on kõige väiksema osatähtsusega kuluartikkel SKP-s c. tarbimiskulusid ei lisata SKP-sse, vaid neid hinnatakse sissetulekute kaudu d. tarbimiskulutuste hulka lisatakse kulutused kaupadele, mida tarbitakse üle aasta Sisemajanduse koguprodukti arvestusel ignoreeritakse täielikult: a. mitteainelisi turuväliseid teenuseid b. keskkonnakahjuliku toodangu väärtust c. tööaja lühenemise ja vaba aja suurenemise mõju d
kolivad. Igal aastal on mõni pere, kes siiakanti endale kodu loovad. Reklaami laiendan ka Kanepi ja Maaritsa piirkonda. Madalad sissetulekud inimeste sissetulekud pole väga kõrged, kuid nad on kohanenud oma palgaga ja arvestades oma vajadusi ja mugavusi, loovad nad endale ka iluteenuste tarbimiseks võimalused. 12. Ettevõtte käivitamise tegevuskava Tabelis on välja toodud käivituskulud, mis on vajalikud ettevõtte käivitamiseks. Kuluartikkel Maksumus Riigilõiv 185 Notaritasu 21 Avalduse digitaalne ärakiri 35,75 Inventar, kulumaterjal 4000 Raamatupidamisteenused 60 Reklaamimaterjal 40 Kontoritarbed 40 Muud ettenägematud kulud 70 Pangakulu 5 13. Finantsplaneerimine 13
Kõigil tabeli veergudel peab olema nimetus, soovitatavalt ka esimesel veerul. Veergude pealkirjastamisel tuleb vältida üldisi sõnu nagu näiteks “liik”, “nimetus”. Näiteks ei kasutata väljendit “Ettevõtte nimetus”, vaid “Ettevõte”, mitte “Näitaja nimetus”, vaid “Näitaja” jne. Üldreeglina veerge ei nummerdata. Samuti ei soovitata ilma erilise vajaduseta kasutada veergu “jrk nr”. Näide: Tabel 1. Käivituskulud Kuluartikkel Maksumus Kogus (tk) Summa Vahendite ost 3745 1 3745 Asutamiskulu 320 1 320 Töötajate palkamine 65 1 65 Avamisüritus 200 1 200
saadab agent vedajale enne laeva sadamasse saabumist, mõnikord enne prahilepingu sõlmimist), arve proforma (selle esitab agent kaptenile allkirjastamiseks enne laeva sadamast väljumist), sadamatasude arve (selle koostab ja saadab vedajale agent pärast laeva sadamast väljumist), lisaarve (selline arve koostatakse ja saadetakse vedajale juhul, kui pärast põhiarve ärasaatmist selgub, et mõni kuluartikkel on mingil põhjusel jäänud põhiarvesse lülitamata). 1. Millised on lasti mittesäiluvuse põhilised vormid? Kaupade riknemine ja vigastamine; Kaubakohtade puudujääk; Kaupade saatmine valel aadressil; Kaubapartiide segunemine. 2. Millised on pooltevaheliste vaidluste kolm põhietappi? Kõikvõimalikud vaidlused seoses kaupade mitteõigeaegse kohaletoimetamise ja
piirkonnas elavaid arvukaid lemmikloomapidajaid ja informeerida neid pakutavatest võimalustest lemmikloomade hoiule andmises, tudvustada koerteomanikele uut teenust koerte jalumine. Samas selline tegevus tõmbab meie ettevõttele tähelepanu ja aitab meid saada usaldatavaks "omaks" ettevõtteks. 15 3. FINANTS PLANEERIMINE 3.1. Stardieelsed kulud Tabel 8. Käivituskulud Kuluartikkel Maksumus(kr) Kogus Summa Riigilõiv 5 000 1 5 000 Notar 600 1 600 Bürootarbed 1 500 1 1 500 Hooldustarbed 2 440 1 2 440 KOKKU X X 9 540 Reserv 9 540 10% 954 Tegevuskulud 2 380 4 9 520
Mitu korrust? Kui suur on ehitusalane pindala? Mitu korterit võib seal olla? Et korterite ja parkimiskohtade arv oleks seotud. Arendaja huvi, et saaks rohkem, kõrgema, efektiivsema; et oleks võimalikult palju müüdavat pinda. Kui suured korterid planeerida? Mida pakuvad konkurendid? Kui suur on nende müügitempo? Piirangud, mis tulenevad maatükist. Maatüki pinnamood. Järsaku peale keerulisem ja kallim ehitada kui sileda maatüki peale. Pinnasest oleneb vundament (kuluartikkel). Potentsiaalse ostja profiil, milliseid kliendi vajadusi rahuldame. Turu monitooringu jaoks saab infot: statistikaväljaanded (maa-amet, statistikaamet, ehitisregister, Eesti Pank), kinnisvaraportaalid ja internet, ajakirjandus, kohalik omavalitsus (nt planeeringuga seotud info), visuaalne vaatus, turuülevaated (pigem pealiskaudsed), info vahetamine, muud kanalid. Turundus on tarbija vajaduste rahuldamine. Kinnisvara soetamine on kliendi rahuldamata vajaduste rahuldamine.
tooraineid. Ettevõtte käivitusperioodi pikkuseks on planeeritud 4 nädalat, mille jooksul kohandatakse ruumid nõuetele vastavaks, hangitakse töövahendid (köögitehnika, sisustus jne.), seatakse üles kodulehekülg ning avaldatakse kohalikus meedias reklaam. 23 5. FINANTSPROGNOOSID JA FINANTSANALÜÜS 9.1.Tegevuskulud Tabel 7. Esimese kolme kuu tegevuskulud Kuluartikkel I kuu II kuu III kuu 3 kuu tegevuskulud tegevuskulud tegevuskulud tegevuskulud kokku () () () () Töötajate palgad 6340 6340 6340 19020 Rendikulud 1600 1600 1600 4800
Aasiast tellides tuhandese partii võiks koos transpordiga meie turuanalüüsi hinnangul särk maksta 2- 3. Eestist tellides võiks särgi hind koos trükiga olla sarnase partii korral suurusjärgus maksimaalselt 5. Meile teadaolevalt tegi TTÜ-s inseneriharidust propageeriv BEST oma EBECi insenerivõistluse reklaamsärgid, mida oli suurusjärgus 100 tk, valmis 5 euroga, mis kaeti sarnaselt meie äriideele taha pandud koostööpartnerite toetustega. Teine oluline kuluartikkel on seotud jaotamisega. Kuna soovime jaotamisel kasutada Üliõpilasnõukogude ja teiste tudengiorganisatsioonide ning Üliõpilasesinduse abi, siis võimalusel sooviks jaotamisel hakkama saada ilma rahata. Vajadusel siiski arvestame, et võiksime neile ühe särgi jaotamise eest maksta 0,5 teenustasu. Meeskonna tööle hetkel väärtust ei pane, kuna teeme seda eelkõige vabatahtliku tööna ja saame omale tasu hiljem näiteks dividendide või motivatsiooniürituste kaudu.
või teiste inimestega. Kokkuvõtteks võib öelda, et SKP saame, kui liidame kõik palgad, rendid, intressid ja kasumid ning lisame veel amortisatsiooni ja kaudsed maksud. SKP arvutamine, lähtudes kuludest SKP kulude alusel saame, kui summeerime erinevate majandussubjektide (majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori) poolt lõpptoodangu tarbimiseks tehtud kulutused: SKP = C + I + G + NX. Väärtuselises väljenduses on kõige suurem SKP kuluartikkel tarbimiskulud. Tarbimiskuludeks (C) nimetatakse uue lõpptoodangu või teenuse hankimiseks tehtud kulutusi. Näiteks uue auto ost läheb SKP arvestusse, aga kasutatud auto ostmiseks tehtud kulutus ei lähe. Kasutatud auto eest on juba kord tasutud ja seetõttu põhjustaks korduvmüümise arvestamine SKP topeltarvestamist ja ei näitaks adekvaatselt uute väärtuste loomist. Teine peamine kulutusteliik on investeeringud. Investeeringute (I) all mõeldakse
3.2. Tegevuskulud Esimesel tegevuskuul tuleb tegeleda palju enesereklaamimise ja müügitegevusega. Ühe kuu tegevuskuludeks kulub 1346 , millest peamine väljaminek on maja rent ning laenu tagasimakse. Maja ühe kuu rendi summaks on 511. Tegevuskulud on välja toodud tabelis 11. http://www.city24.ee http://www.gatitafinants.ee/et/ Puhkemaja Tabel 11 Tegevuskulud Kuluartikkel Summa Rendikulud 511 Kommunaalkulud 160 Palgakulud 320 Palgamaksed 109 Laen 1.aastaks 1 721 Laen 2.aastaks 886 Laen 3.aastaks 608 Raamatupidamisteenuse kulud 63 Interneti kulud 23 Kokku 4401,98 3.3. Likviidsusprognoos Esimesel tegevusaastal on vähem kliente, kui järgmistel aastatel.
44. Kuidas leitakse ja kuidas on omavahel seotud SKP väärtus lähtudes (a) tuludest, (b) toodangust ja (c) kuludest? SKP tuludest lähtuvalt saame, kui liidame kõik palgad, rendid, intressid ja kasumid ning lisame veel amortisatsiooni ja kaudsed maksud. Rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide teenitud kogutulu. SKP kulude alusel saame, kui summeerime erinevate majandussubjektide poolt lõpptoodangu tarbimiseks tehtud kulutused. Kõige suurem SKP kuluartikkel on tarbimiskulud, teine investeeringud, kolmas valitsuse kulutused ja neljas välisturg. 45. Mida nimetatakse tulude-kulude ringkäigus "leketeks" ja "süstideks"? Kuidas mõjutavad lekked ja süstid raharinglust? Säästude, otseste ja kaudsete maksude ning impordi summaks nim nn ,,leket". ,,Süstiks" on investeeringute, valitsuse ostude, toetuste ehk tulusiirete ning ekspordi summat. 46. Mille poolest erinevad nominaalne ja reaalne SKP? Kumb näitaja kajastab paremini riigi majandusarengut?
tase, mille puhul kõik tootmistegurid (maa, töö ja kapital) oleksid täielikult rakendatud Kuidas leitakse SKP deflaator SKP deflaatori arvutamisel lähtutakse kõigidest sel aastal ostetud kaupade hindadest Kuidas leitakse SKP väärtust kulutuste meetodil? kulutuste meetodi kohaselt jaotatakse SKP neljaks peakomponendiks: tarbimine, investeeringud, riigiostud ja netoeksport. SKP leidmiseks need summeeritakse. Mis on tarbimiskulud? tarbimiskulud on kõige suurema osatähtsusega kuluartikkel SKPs. Viletsuse e. diskomfordi indeks on: arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana. Kulumultiplkaator arvutatakse välja seosest. 1 / (1 c) Margiaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral. Keskmine tarbimiskalduvus leitakse: tarbimismahu jagamisel käsutatava sissetulekuga Tasakaalu korral on: ettekavatsemata varud võrdsed nulliga. Q/E mudel on on täielikult orienteeritud majanduse: nõudluspoolsele küljele
annaabi.ee 
