5)Markus 7400 6 155,00 Tulumaks-on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekul 6)Mihkel 8504 7 003,00 Netopalk-palk,kus on maksud maas 7)Jaanus 20100 15 907,00 1)Palgafond: 13 440,00 2)Palgafond: 6 720,00 Sotsiaalmaks: 3 300,00 Sotsiaalmaks: 1 650,00 Töötuskindlustusmakse (tööandja): 140,00 Töötuskindlustusmakse (tööandja): 70,00 Brutopalk: 10 000,00 Brutopalk: 5 000,00 Töötuskindlustusmakse (töötaja): 280,00 Töötuskindlustusmakse (töötaja): 140,00 Tulumaks: 1 569,00 Tulumaks: 548,00 Netopalk : 8 151,00 Netopalk : 4 312,00 3)Palgafond: 13 380,00 4)Palgafond: 20 160,00
Eesnimi: Margus Eesnimi: Peeter Perekonnanimi: Hunt Perekonnanimi: Tamm Brutopalk: 410 EUR Brutopalk: 353,325 EUR Tulumaks: 55,86 EUR Tulumaks: 43,9582 EUR Väljamakstav summa: 514,14 EUR Väljamakstav summa: 443,0695 EUR Töötuskindlustusmakse: 11,48 EUR Töötuskindlustusmakse: 9,8931 EUR Eesnimi: Toomas Eesnimi: Anne Perekonnanimi: Kurg Perekonnanimi: Väli Brutopalk: 395,6 EUR Brutopalk: 614,625 EUR Tulumaks: 52,836 EUR Tulumaks: 98,8312 EUR Väljamakstav summa: 496,0824 EUR Väljamakstav summa: 765,1522 EUR Töötuskindlustusmakse: 11,0768 EUR Töötuskindlustusmakse: 17,2095 EUR Eesnimi: Liisa Eesnimi: Ulvi
TÖÖTASUD JA NENDELT ARVESTATUD MAKSUD 2017. AASTAL ALATES 01.01.2018 Tööandja kulud Sotsiaalmaks = Brutopalk x 33% Sotsiaalmaks = Brutopalk x 33% Töötuskindlustusmakse = brutopalk x 0,8% Töötuskindlustusmakse = brutopalk x 0,8% Tööandja kulud kokku = brutopalk + sotsiaalmaks + töötuskindlustusmakse Kinnipidamised väljamaksetelt Töötuskindlustusmakse = brutopalk x 1,6% Töötuskindlustusmakse = brutopalk x 1,6% Kohustusliku kogumispensioni makse = brutopalk x 2% või 3% Kohustusliku kogumispensioni makse = brutopalk x 2%
197 ÜLDTEADMISED ETTEVÕTJA MAKSUKOHUSTUSED TÖÖANDJANA Eestis on maksundus tööandja ja töötaja vahel korraldatud nii, et töötaja ei pea muretsema maksude arvestuse ja tasumise pärast. Kõik maksud töötasu pealt peab arvestama, deklareerima ja tasuma tööandja. Töötasuga seotud maksud ja maksed on praegu Eestis järgmised: • töötaja töötuskindlustusmakse • tööandja töötuskindlustusmakse • kogumispension • tulumaks • sotsiaalmaks Ülaltoodutest on töötuskindlustus ja kogumispension oma olemuselt kindlustused, kuid neid deklareeritakse ja tasutakse samuti maksu- ja tolliameti kaudu, kellel on nende kindlustusmaksete sissenõudmisel samasugused õigused nagu maksuvõlgade sissenõudmisel. Kõik ülaltoodud maksud deklareeritakse ja makstakse igakuiselt maksu- ja tolliameti vastavale kontole. Eelmisel
Raamatupidamise sise-eeskirjades peab olema sätestatud, missuguste ettevõtte struktuuriüksuste juhid esitavad töötasu arvestuse lähteandmed ja mis kuupäevaks ettevõtte raamatupidamisele ning kes kinnitavad erinevad palgaarvestuse dokumendid. 4 Töötasu arvestamine Olulisemaiks tööjõukuluks on töötajate töötasu. Lisaks töötasule tekivad tööandjal ka maksude ja maksete kulud. Töötasuga seotud maksud ja maksed (üksikisiku tulumaks, töötaja töötuskindlustusmakse, kohustuslik kogumispensionimakse) tuleb kinni pidada sellel kalendrikuul, mil töötajatele palk välja maksti, mitte aga siis, kui ta selle teenis. Sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmakse peab tööandja arvestama sellel kuul, mil töötasu teeniti. Ettevõttel tekib potentsiaalne maksukohustis. Potentsiaalne maksukohustis muutub maksukohustiseks kuul mil töötajatele töötasu välja makstakse.
(Bruto Maksuvaba Töötuskindlustus) × TMmäär TM=(10000-2250-280)*21%=7470*21%=1568,7 kr Neto(Nt): Neto = Nt = Bt TM Tk (Bruto Tulumaks Tootuskindlustus) Nt=10000-1568,7-280=8151,3 kr ilma pensionita 8151,3-7993,3=158 kr Vastus: 158 kr võrra suureneb kui töötajale loobub pensionisambasse. Tulumaksu määraks võtta 21%, seejuures tulumaksu ei arvestata järgmistelt summadelt: tulumaksuvaba miinimum 2250 kr kuus, pensionikindlustusmakse (1% või 2% brutopalgast) ning töötuskindlustusmakse (2,8% brutopalgast). Ülesanne 3 Kasutades eelmises ülesandes toodud maksumäärasid, leidke brutotöötasu suurus, kui netopalk on 15514 krooni kuus. Lisaks arvutage välja ettevõtte täiendavad kulutused sotsiaalmaksu (33% brutopalgast) ning töötuskindlustusmakse (1,4% brutopalgast) peale kuus. Netopalk: 15514 kr Maksuvaba(MV): 2250 kr Tulumaks(TM): 21% TM = (Bt MV Pk Tk) × TMmäär TM = (Bt 2250 0,02 Bt 0,028 Bt) × 0,21 TM = (0,952 Bt 2250) × 0,21
Ülesanne 1 Kui töötaja saab brutopalka 1 200 eurot kuus, siis mitu eurot erineb tema kättesaadav töötasu (netopalk) sõltuvalt sellest, kas ta on liitunud mõne kohustusliku kogumispensioni (teise samba) pensionifondiga või mitte? Tulumaksu määraks võtta 21%, seejuures tulumaksu ei arvestata järgmistelt summadelt: tulumaksuvaba miinimum 144 € k pensionikindlustusmakse (2% brutopalgast) ning töötuskindlustusmakse (2% brutopalgast). Andmed Brutopalk 1200 eur Tulumaksu määr 21% Tulumaksuvaba miinimum 144 € kuus Pensionikindlustusmakse (2% brutopalgast) ehk 24 eur Töötuskindlustusmakse (2% brutopalgast) ehk 24 eur Tulumaks = (Bruto -Maksuvaba- Pensionikindlustus-töötuskindlustus) x tulumaksu määr Tulumaks 211.68 Netopalk = Bruto -Tulumkas - Pensionikindlustus-töötuskindlustus
olemise eest või tasu riikliku lepitajana, valla- või linnavalitsuse liikmena, osavalla- või linnaosavanemana või avaliku teenistuse seaduse §-s 46 või välisteenistuse seaduse §-s 67 ettenähtud abikaasatasu, kui nendelt on kohustus käesolevas seaduses sätestatud korras kinni pidada töötuskindlustusmakse; 2) millal kindlustatu sai tasu võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest, kui sellelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Kindlustusstaazi arvestatakse kuudes ja aastates. Ühe kalendrikuu eest arvestatakse üks kuu kindlustusstaazi sõltumata selle tekkimise alusest. Iga 12 kuud kindlustusstaazi arvestatakse ühe kindlustusstaazi aastana. Üks kuu kindlustusstaazi arvestatakse sõltumata selles kuus töötatud päevade arvust: 1) TKindlS § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud perioodi iga kalendrikuu eest; 2) TKindlS § 7 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul iga kalendrikuu eest, millal
K Võlad tarnijatele Töötasu kajastamine (Palgavõlg) Töötasu alammäär 2014. aastal on: 355 eurot/kuus (täistööajaga töötamise korral) ja 2,13 eurot/tunnis. Töötasu alammäär 2015. aastal on: 390 eurot/kuus (täistööajaga töötamise korral) ja 2,34 eurot/tunnis. Töötasu arvestamisel kajastatakse: tööjõukulud (töötasu ning tööandja maksud ja maksed), maksude ja maksete kohustised, väljamaksmata töötasu kohustis Kinnipidamised töötasust Töötaja töötuskindlustusmakse määr on 2% töötasust. Pensionikindlustusmakse määr on 2% (2014.-2017. aastal erandina võib määr olla ka 3%) töötasust. Tulumaksu arvestamisel võetakse arvesse järgmised reeglid: Füüsilise isiku maksustamisperioodi (kalendriaasta) tulust arvatakse maha enne tulumaksu arvutamist maksuvaba tulu 1728 eurot. Tööandja arvestab tulu maksustamisel maksuvaba tulu 144 eurot kalendrikuu kohta ühekordse kirjaliku avalduse alusel.
D ...kulud K Sotsiaalmaksuvõlg K Töötuskindlustusevõlg D Palgavõlg K Töötuskindlustusevõlg K Tulumaksuvõlg K Kogumispensionivõlg K Arvelduskonto TÖÖTAJATE PUHKUSETASUKOHUSTUSED Puhkusetasukohustus on aruandeaastal välja teenitud ja kuluks kantud, kuid välja maksmata puhkusetasu. Puhkusetasu läheb läbi eraldise konto. Kulud- > eraldis - > võlg Puhkusetasukohustuse moodustamine: D Puhkusetasukulud K Puhkustasueraldis D Sotsiaalmaksukulud K Sotsiaalmaksu eraldis D Töötuskindlustusmakse kulud K Töötuskindlustusmakse eraldis Puhkusetasukohustuse kasutamine: D Puhkusetasu eraldis K Palgavõlg D Sotsiaalmaksu eraldis K Sotsiaalmaksu võlg D Töötuskindlustuse eraldis K Töötuskindlustusvõlg
Töötajaga on töölepingus kokkulepitud brutopalk 9000 krooni kuus. Töötaja on esitanud avalduse tulumaksuvaba miinimumi rakendamiseks antud ettevõttes ning liitunud kogumispensioni fondiga (kuid ei ole esitanud avaldust kogumispensioni maksete jätkamiseks). Töötajale makstav netopalk: 9000-252-1365=7383.- Töötaja kogumispensioni makse: 0.- Töötaja töötuskindlustusmakse: 9000*0,028=252.- Töötaja tulumaks: (9000-252-2250)*0,21=6498*0,21=1365.- Tööandja sotsiaalmaks 9000*0,33=2970.- Tööandja töötuskindlustusmaks 9000*0,014=126.- Tööjõukulud kokku: 9000+2970+126=12096.- Arvutage järgnevad näitajad juhul, kui töötaja on esitanud avalduse kogumispensioni maksete jätkamiseks: Töötajale makstav netopalk: 9000-180-252-1327=7241.- Töötaja kogumispensioni makse: 9000*0,02=180.- Töötaja töötuskindlustusmakse: 9000*0,028=252.-
Töötuskindlustusthüvitist saavad taodelda ainult need töötud, kes on töötuna arvele võetud tööturu ameti piirkondlikus osakonnas 2. Nõutav töötuskindlustusstaaz. Töötuskindlustushüvitise saamiseks peab isik olema töötanud ja maksnud töötuskindlustusmakset vähemalt 12 kuud töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Üks kuu töötuskindlustusstaazi arvestatakse ia kalendrikuu eest millal isikule makstud tasud on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Kindlustusstaaz loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis. 3. Inimene ei ole viimaselt töö või teenistuskohalt lahkunud: · Enda algatusel v.a juhul kui inimene lahkub seetõttu, et tööandja rikkus lepingutingimusi või muutis tootmis või töökorraldust. Samuti on õigus saada hüvitist kui töövaidluskomisjon tunnistab töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks
Töötaja NR 1 Ettevõtte palgafond 0.00 € Töötaja nimi Sotsiaalmaks 0.00 € Töötuskindlustusmakse (tööandja 1%) 0.00 € Brutopalk 0.00 € Kogumispensioni makse (II sammas 2%) 0.00 € Töötuskindlustusmakse (töötaja 2%) 0.00 € Tulumaks 0.00 €
Kasumiaruanne on seotud bilansiga, sest kasumiaruanne selgitab detailselt bilansikirjet Aruandeperioodi kasum/kahjum. Kasumiaruande kirjete summad tulenevad raamatupidamisregistri (žurnaal-pearaamat) tulu- ja kulukontode perioodi käivete summadest. 10. Millistest komponentidest koosneb töötaja töötasu? Väljamaksmisele kuuluv tasu on töötasu, millest on kinni peetud tulumaks, kogumispensioni makse, kui töötaja on sellega liitunud ja töötuskindlustusmakse. 11. Mida on oluline teada töötajale väljamaksmisele kuuluva töötasu arvutamisel? Väljamaksmisele kuuluva töötasu väljaarvutamiseks on eelkõige tarvis teada töötasust kinnipeetavate maksude ja maksete summad. Selleks arvutatakse välja kõigepealt kas kogumispensioni makse või kindlustatu töötuskindlustusmakse, järjekord antud juhul ei ole oluline, kuna mõlemad maksed arvutatakse kokku arvutatud töötasult. Seejärel
Reguleerib Võlaõigusseadus. KÄSUNDUSLEPING on üks isik (käsundisaaja) kohustub vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Reguleerib Võlaõigusseadus. Käsunduslepingute kohta kehtivatest seadusesätetest tuleks lähtuda juhatuse liikme lepingu sõlmimisel. Töölepingu alusel makstud tasudelt peab tööandja kinni: · töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%), · tulumaksu (20%) ja · kogumispensioni makse (2 või 3 %) · ning tasub juurde: · sotsiaalmaksu (33%) · tööandja osa töötuskindlustusmaksest (0,8%). Maksude kehtestamine ja kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku funktsiooni: 1. Fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüvede pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse. 2
KASUM/KAHJUM 34 327 KÄIBEVARA 136 248 AKTIIVA PASSIVA Sularaha kassas 19 014 Ostjate laekumata arved 6 702 Isiku tulumaksu võlg 1 992 SEB Pank(arvelduskonto) 57 737 Kogumispensioni makse võlg 95 Ettemakstud rent 11 410 Sotsiaalmaksu võlg 6 258 Käibemaksu ettemaks 273 Tarnijatele tasumata arved 36 912 Tooraine ja materjal 10 280 Töötuskindlustusmakse võlg 796 Valmistoodang 30 832 Võlg töövõtjale 8 168 Masinad ja seadmed 152 670 Muu materiaalne põhivara 15 490 OMAKAPITAAL Osakapital 241000 Aruandeaasta kasum 166 000 Eelmiste perioodide jaotamata
tekkis tööturul tööpuudus. Inimesed said küll asendussissetulekut, kuid see ei olnud piisav, mistõttu tekkis vajadus mingisuguse süsteemi järele, mis tegeleks selliste probleemidega. Selleks loodi töötuskindlustus, mis on üks sotsiaalkindlustuse liik. Seda finantseerib töötuskindlustusmaks, mida kogub töötukassa, et tagada töö kaotanud kindlustatud isikule sissetulek seni kuni ta leiab uue töö. Töö teine osa uurib, kuidas on kulgenud kümme aastat töötuskindlustusmakse kehtestamisest. Töötukassa loodi majanduslikult heal perioodil, kuid olles suhteliselt noor organisatsioon, pidi see hakkama saama majanduskriisist tulenevate probleemidega. Töötukassa suureks probleemiks osutus rahapuudujääk, mis tulenes töötute rohkest arvust. Kuna reserve oli liiga vähe, siis pidi võtma kasutusele muid meetmeid, kuidas töötutele hüvitisi maksta ning aidata ühiskonda kriisiga toimetulemisel. Seega teine osa vaatleb lähemalt, kuidas on kasutatud
Teemad Füüsilise isiku tulu maksustamine Erisoodustus. Töölähetuse ja isikliku sõiduauto kulude arvestus Kingitused, annetused, vastuvõtukuluddividendid Töötasu maksustamine. TSD Haigushüvitis. Sotsiaalmaks. TSD TKM Pension Kaibemaks Millised maksud tuleb maksta töötasult? Kui ettevõttes on töölepinguga töötav töötaja, siis tema töötasult tuleb maksta riigile kõik palgamaksud – sotsiaalmaks, füüsilise isiku tulumaks, lisaks töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustusmakse Näide Töötaja Kati töötasu töölepingu järgi on 1000 eurot. Töölepingusse märgitakse tavaliselt brutosumma, mis tähendab, et ettevõtjal tuleb juurde maksta sotsiaalmaksud, aga töötaja saab kätte tulumaksu (ja töötus- ja pensionikindlustusmakse) võrra väiksema summa (netosumma). Brutosummalt arvestame tööandja poolt lisaks makstavad maksud ; 1) sotsiaalmaksu 1 000* 33% = 330 eurot, 2) tööandja töötuskindlustusmakse 1 000*1% = 10 eurot
a jätkata makseid teise pensionisambasse või mitte. Ülesanne 2 Kasutades eelmises ülesandes toodud maksumäärasid, leidke brutotöötasu suurus, kui netopalk on 15 514 krooni kuus (isik on otsustanud jätkata kohustusliku kogumispensioni makseid ning on esitanud avalduse maksuvaba kuumäära arvestamiseks). Lisaks arvutage välja ettevõtte täiendavad kulutused sotsiaalmaksu (33% brutopalgast) ning töötuskindlustusmakse (1,4% brutopalgast) peale kuus. Tm=0,21(Bp-2250) Np=Bp-Tm=Bp-0,21(Bp-2250)=0,79Bp+472,5 See tähendab, et netopalk on 79% brutopalgast pluss veel 21% maksuvabast tulust. Np-472,5=0,79Bp Kui netopalk on 15514 kr, siis Bp=19039,87 kr
maksukoormuse kandjaks on kauba või teenuse ostja. Maksukohustuslaste register on Vabariigi Valitsuse poolt asutatud riiklik register avaliku teabe seaduse tähenduses, mida peetakse maksuhaldurile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks. Registrisse kantakse andmed järgmiste isikute kohta: 1) maksukohustuslane; 2) sotsiaalmaksuseaduse alusel kindlustatav isik; 3) töötuskindlustuse seaduse alusel kindlustatu, töötuskindlustusmakse maksja ja kinnipidaja; 4) kohustatud isik, makse maksja ja makse kinnipidaja kogumispensionide seaduse tähenduses; 5) maksuesindaja; 6) mitteresident seoses tagastusnõude esitamisega; 7) keskkonnatasude seaduse alusel saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja. Registri vastutav töötleja on Maksu- ja Tolliamet. 3 Riiklikud ja kohalikud maksud Maksude jagamine riiklikeks ja kohalikeks tuleneb sellest, kellel on õigus kehtestada maksu.
d. Kõik nimetatud Õige 10. a ja c Question 10 Indiviidide sissetuleku ümberjaotamine maksude ja tulusiirete kaudu: Vali üks või enam vastust. a. suurendab kõigi ühiskonnaliikmete heaolu Õige b. ei mõjuta mitte mingil määral inimeste heaolu Väär c. mõjutab indiviidi tahtmist töötada, investeerida, riske võtta Õige 11. b Question 11 Riiklike maksude hulka ei kuulu: Vali üks vastus. a. Tulumaks Väär b. Töötuskindlustusmakse Õige c. Raskeveokimaks Väär d. Käibemaks Väär Maksude kehtestamine ja kogumine on vajalik riigi majanduse reguleerimiseks. Maksud tagavad vajalikud ressursid ühiste hüvede pakkumiseks ning nende kaudu saab mõjutada ka majanduspoliitikat. Makse makstakse tuludelt (nt tulumaks), kulutustelt (nt käibemaks) ja omandilt (nt maamaks). Maksud jagunevad riiklikeks ja kohalikeks maksudeks ning aktsiisideks. Eestis kehtivad riiklikud
vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Töötuskindlustusstaaz (edaspidi kindlustusstaaz) on periood, mil kindlustatu sai töölepingu alusel töötamise, avalikus teenistuses olemise või võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest tasu või välisteenistuse seaduse §-s 67 ettenähtud abikaasatasu, kui nendelt on käesolevas seaduses sätestatud korras kinni peetud töötuskindlustusmakse. Üks kuu kindlustusstaazi arvestatakse kindlustatule iga kalendrikuu eest, mil kindlustatule maksti tasu, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse käesolevas seaduses sätestatud korras. Kindlustusstaazi arvestus lõpetatakse ja kindlustusstaaz loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis käesoleva seaduse alusel. Kindlustatu tööle asumisel algab kindlustusstaazi arvestus uuesti. Kindlustusstaazi arvestamisel võetakse
Mihkel Peips Majandus ja ettevõtlus Eesti ja Holland Eesti ettevõtte maksud Tulumaks Tulumaks on sissetulekult võetav maks. Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning juriidilise isiku tulumaks. Eesti tulumaksumäär on 2016. aastal 20% . Maksudeklaratsiooni esitatakse maksu -ja tolliametile iga kuu 10. kuupäevaks. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaks on tasu, mida kasutatakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks. Töötaval inimesel tasub sotsiaalmaksu tööandja. Sotsiaalmaksu määr on 33%. Iga kuu 10. kuupäevaks tuleb sotsiaalmaks deklareerida ja tasuda maksu- ja tolliametile. Minimaalse kohustuse all oleva sotisaalmaksu kuumäär on 390 eurot. Käibemaks Käibemaks on toote või teenuse lisandunud väärtuse maks, see tähendab, et maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt....
Juhised täitmiseks 3 Maksuvaba tulu arvestamine 7.1.1, 7.2.1, 7.3.1 Väljamaksete summa jaotatuna väljamakse liikide järgi 31 Tulumaksu kinnipidamisel maha arvatud maksuvaba tulu summa 7.1, 7.2, 7.3 Väljamaksete koodid 32 Tulumaksu kinnipidamisel maha arvatud III samba sissemakse maksuvaba osa 8 Kinnipeetud töötuskindlustusmakse: veerg 9 x 2%, 4 Arvutatud sotsiaalmaks vanaduspensionieas isiku või isiku puhul, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension, null 5 Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed 9 Väljamaksed, millelt makstakse töötuskindlustusmakset
· Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 192 eurot kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad). · Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus). · Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 278,02 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 91,75 eurot kuus. · Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 2,8%, tööandjale 1,4%. Töötaja makse (2,8%) kinnipidamine lõpeb (1,4% jääb) vanaduspensioniikka jõudmise kuule järgnevast kuust. Maksu tunnuseks on konkreetse vastuhüve puudumine!!!! Maksel on konkreetne vastuhüve! http://stud.sisekaitse.ee/Elling/Maksususteem RIIKLIK MAKS Mida maksustatakse? Maksumäär? Kes maksu tasub?
Maksud ja määrad Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%. Maksuvaba tulu summa sõltub isiku sissetulekust (kuus kuni 500 eurot ja aastas kuni 6000 eurot). Maksuvaba tulu rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus. Täpsem info: Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018 » Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 470 eurot (2017. aastal kehtinud 430 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 155,10 eurot kuus. Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%. Töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) kinnipidamise kohustus lõpeb töötaja vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval. Siinjuures säilib tööandjal kohustus ka edaspidi maksta vanaduspensionieas töötajale või töötajale, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension, makstud palgalt töötuskindlustusmakse...
............. 6 Maksud ja toll...................................................................................................... 6 1.1Käibemaks...................................................................................................... 6 1.2Tulumaks........................................................................................................ 6 1.3 Sotsiaalmaks................................................................................................. 6 1.4 Töötuskindlustusmakse................................................................................. 7 1.5 Keskkonnatasu.............................................................................................. 7 1.6 Muud maksud................................................................................................ 7 Raamatupidamine ja aruandlus...........................................................................8 1.1 Äriühingu aruandlus...................................................
juhistele. Töötaja tööüleanded on täpsemalt kirjeldatud ametijuhendis. 3. T Ö Ö TA S U 3.1. Töötaja töötasu on 4350 Eesti krooni kuus. 3.2. Tööandja maksab Töötajale töötasu üks kord kuus Töötaja poolt näidatud pangakontole nr 102030405060 (Swedbank) palgaarvestuskuule järgneva kuu 4. kuupäeval. 3.3. Töötajale arvestatud töötasust peetakse kinni üksikisiku tulumaks ja töötuskindlustusmakse ning tööandja maksab sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse. 4. TÖÖAEG 4.1. Töötaja töötab täistööajaga, 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. 4.2. Tööpäev algab kell 8.00 ja lõpeb kell 16.30. Lõunavaheaeg on 30 minutit, ajavahemikus 11.00 kuni 13.00. 5. TÖÖ TEGEMISE KOHT 5.1. Töö tegemise koht on Tööandja asukoht Pärnus. 6. PUHKUS 6.1. Töötaja põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva. 6.2. Töötaja puhkuse aeg määratakse kindlaks puhkusegraafikus, mille Tööandja teeb
Töötuskindlustusmakse eesmärgiks on töötaja kindlustamine töötuks jäämise, töölepingute kollektiivse lõpetamise või tööandja maksejõuetuse eest. Tööandja peab töötuskindlustusmakseks arvestada ja tasuda 1,4% (tööandja töötuskindlustusmakse) töötaja brutotasult (näiteks 1000-eurose tasu puhul tasute töötaja eest töötuskindlustusmakset 14 eurot). Lisaks sellele tuleb tööandjal kinni pidada ning tasuda töötaja töötuskindlustusmakse, mille määraks on 2,8% brutotasust. Hasartmängumaksu määr sõltub mängu liigist, maksustamisperioodiks on kalendrikuu (v.a. kaubandusliku loterii ja õnnemänguturniiri korral). Maamaksumäär on 0,1-2,5% maa maksustamishinnast aastas. Põllumajandussaaduste kasvatamiseks kasutatava maa ja loodusliku rohumaa määr on 0,1-2,0%. Raskeveokimaksu tuleb ettevõttel tasuda juhul, kui registreerite liiklusregistris veoauto või
FIE võib olla tööandjaks teisele füüsilisele isikule. Sellisel juhul ei ole töötajale tehtavatelt väljamaksetelt maksuarvestuses ega deklareerimisel erinevusi juriidilisest isikust tööandjaga. Sarnaselt juriidilisest isikust tööandjale, võib FIE oma töötajale maksta isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist, töölähetuse kulude hüvitisi ning anda erisoodustusi. FIE tööandjana peab: · töötajatele tehtavatelt väljamaksetelt kinni pidama tulumaksu, töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensioni makse (kui töötaja on liitunud pensioni II sambaga), arvestama ja maksma sotsiaalmaksu ning tööandja töötuskindlustusmakset. Seda, kas isik on II pensionisambaga liitunud, saab kontrollida Pensionikeskuse kodulehelt http://www.pensionikeskus.ee. · maksma töötajatele tehtud erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu. FIE poolt töötajatele
Majandus- ja ettevõtlusõpetus Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Nappus = vajadused > saadavad ressursid Alternatiiv ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Kasumimotiiv ettevõtte peamine eesmärk on teenida kasumit. Kasum = kogutulu > kogukulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemiseks ühe ühiku võrra. Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu müügi suurenemisel ühe ühiku võrra. Kogutulu = ühiku hind x nõutav kogus MIDA? milliseid kaupu ja teenuseid on vaja toota ja kui palju KUIDAS? neid kaupu ja teenuseid toota KELLELE? lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks Käsumajandus riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha mida? kuidas? ja ke...
Arvestama töötajale tehtud väljamaksetelt ja erisoodustustelt sotsiaalmaksu (33%) ning kandma sotsiaalmaksu üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks Väljamaksetelt kinni pidama kohustusliku kogumispensioni makse 2%(kohustatud töötaja puhul) ning üle kandma väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks Maksma väljamaksetelt täiendava töötuskindlustusmakse 0,8 % (2014 - 1,0 %) ja üle kandma väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Kinni pidama väljamaksetelt töötuskindlustusmakse 1,6 % (2014 - 2,0 %) ning üle kandma väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks 38. Erisoodustus ja ettevõtlusega mitteseotud kulud Erisoodustus on igasugune kaup, teenus või muu loonustasu, rahaliselt hinnatav soodustus, mida ettevõtja annab oma töötajale.
tööd alustama ning tegelevad aktiivselt töö otsimisega. Kuid eraldi tuleb välja tuua, et tööjõu alla ei loeta inimesi, kes on heitunud ehk kaotanud lootuse leida tööd ning ei tegele aktiivse tööotsimisega. 1.2 Tööjõumaksud ja –kulud Tööjõumaksudeks loetakse makse, mis arvestatakse töötaja brutopalgast maha ning mis laekuvad riigile maksutuludena. Nendeks maksudeks on tulumaks, töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustusmaks. Tööjõukulude alla lähevad tööandja personalikulud ehk tööandja kulud oma töötajate eest, mis nagu tööjõumaksud, laekuvad riigile maksutuludena. Tööjõukulud koosnevad palgalistest ja mittepalgalistest kuludest. Palgaline kulu on töötaja brutopalk ning mittepalgalised kulud on sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. Mittepalgaliste kuludena
00 € 25.65 € 32.06 € Töötaja31 1,298.00 € 200.00 € 20.77 € 25.96 € Töötaja32 1,397.00 € 200.00 € 22.35 € 27.94 € Töötaja33 806.00 € 200.00 € 12.90 € 16.12 € KOKKU 48,000.00 € Tulumaks Netopalk tulumaks 20% 158.39 € 833.56 € töötaja töötuskindlustusmakse 1.6% 403.63 € 1,814.53 € kogumispension (II sammas) 2.0% 126.93 € 1,007.70 € 132.45 € 529.81 € 203.27 € 1,313.10 € 204.43 € 1,317.72 € 1. Arvuta palgaandmed. 470.11 € 2,380.44 € 2. Leia brutopalgad kokku. 3. Brutopalkadele kokku on tegelikult arvestatud 48000 243.22 € 1,172.89 €
Juhul kui eelarve on tasakaalust väljas, kulutab riik rohkem raha kui ta teenib- see on eelarvepuudujääk ehk -defitsiit. · Puudujäägi katteks on valitsus sunnitud raha laenama või elama reservide arvelt. · 2007.a. tulude maht oli 75,91 miljardit krooni ja kulude maht 74,78 miljardit krooni. · 2008.a. vt www.fin.ee/?id=77977 2006.A.RIIGIEELARVE TULUD ÜLESANNE Brutopalk 8880 kr, leia netopalk? LAHENDUS: 1) leia töötuskindlustusmakse 0,6 % brutopalgast 0,006 * 8880 = 53 kr 2) leia 2 % pensionikindlustuseks 0,02 * 8880 = 178 kr 3) maha arvestada ka tulumaksuvaba miinimum 2250 kr 8880 - 53 178 - 2250 = 6399 kr 3) leida tulumaks 21 % 6399* 0,21 = 1344 kr 4) leida kättesaadav ehk netopalk 8880 53 - 178 1344 = 7305 kr ÜLESANNE LAHENDUS: 1) leida töötuskindlustusmakse 0,3 % brutopalgast, mille maksab firma 0,003 * 8880 = 27 kr
linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Töötuskindlustuse kindlustusandja on töötukassa. 58. Kes peab töötuskindlusmakset maksma? Töötuskindlustusmakse on sundkindlustuse makse liik töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks, mida maksavad: 1) kindlustatu; 2) tööandja 59. Millised on töötuskindlustuse hüvitise liigid? Töötuskindlustuse hüvitiste liigid on: 1) töötuskindlustushüvitis; 2) kindlustushüvitis koondamise korral; 3) hüvitis tööandja maksejõuetuse korral. 60. Kellel on õigus saada töötuskindlustushüvitist? Õigus saada töötuskindlustushüvitist on kindlustatul:
4.2 Tööandja poolt Töötajale makstav töötasu on ........ (brutotasu kalendrikuus) eurot kuus. 4.3 Töötasu makstakse Töötajale üks kord kuus arvestuskuule järgneva kuu ..... kuupäeval. Töötasu maksmine toimub sularahata arvelduse korras ülekandega Töötaja määratud pangakontole. 4.4 Töötasu arvestatakse ajatöö alusel. Tööandja peab töötaja töötasust kinni seaduses ette nähtud üksikisiku tulumaksu ja töötuskindlustusmakse ning maksab töötasult sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmakse. Töötaja on teadlik, et tööandja poolt kinnipeetavate ning töötaja eest makstavate maksude ja maksete suurus ning liik võivad muutuda sellekohaste seaduste muutumisel. 5. Puhkus 5.1 Töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestus on ...... kalendripäeva. 5.2 Töötaja iga-aastane puhkus määratakse kindlaks puhkuste ajakava alusel, mille koostamisel
ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. 17. Kuhu saab esitada kaebuse töösuhtes? Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile? 18. Kui pikk on katseaeg kui lepingus pole seda mainitud? 4 kuud 19. Nimeta maksud ja maksed mida maksab töölepingu olemasolul töötaja ja tööandja protsentides. Tööandja –sotsmaks 33 %, töötuskindlustusmakse 0,8 %. Töötaja – tulumaks 20 %, töötuskindlustusmakse 1,6 %. Kohustuslik kogumispensioni makse töötajal - 2 %. 20. Millest peaks juhinduma ehituslepingute sõlmimisel? Ehitustööde lepingu põhieesmärk on kokku leppida ehitustööde mahud, ehitustööde hinnad, ehitustööde kvaliteet ja rida muid tingimusi. Kes maksab elektri ja vee eest? Ehitustööde üleandmise tähtaeg. Lepingu hind olgu kivist. Kes vastutab töö juhusliku hävimise eest
I LOENG Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaotub: a) majanduspoliitika; b) rakenduslik majandusteadus; c) majandusteooria. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: a)rahvamajandusõpetus; b)ettevõttemajandusõpetus. Majanduse põhiküsimused: Milliseid? Kuidas? Kellele? Majandusteooria uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb subjektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Rahvamajandus jaguneb omakorda mikroökonoomikaks(üksikult üldisele) ja makroökonoomikaks(üldiselt üksikule). Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite( majapidamised,ettevõtjad, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid. Mikroökonoomikat võib pidada õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimvajadused on piiramatud...
kirjelduses. 3. Töötasu 3.1. Tööandja maksab Töötajale kuutöötasu 15 000 EEK kuus. 3.2. Töötasu makstakse ülekandmisega Töötaja pangakontole. 3.3. Töötasu makstakse üks kord kuus; kuu lõpuks väljateenitud töötasu makstakse välja järgmise kuu 5. kuupäeval. 3.4. Töötasust peetakse kinni üksikisiku tulumaks, pensionikindlustuse makse ja töötuskindlustusmakse seaduses sätestatud korras ja määrades. 4. Tööaeg ja tööaja korraldus 4.1. Töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. 4.2. Töötaja töötab 8 tundi päevas 4.3. Iganädalane puhkeaeg on laupäeval ja pühapäeval. 4.4. Vastavalt Tööandja töökorraldusele algab tööpäev kell 8.00 ja lõpeb kell 17.00 4.5. Tööpäevasisene vaheaeg on kell 12.00-13.00 4.6
sihtasutus). Ettevõtte eripärast sõltub, milliseid makse ja millise määra järgi tuleb maksta: tulumaks (juriidilise isiku tulumaksu määr aastal 2016 on 20/80), käibemaks, sotsiaalmaks, tollimaks ja aktsiisid, töötuskindlustusmakse, keskkonnatasud, muud maksud (hasartmängumaks, maamaks, raskeveokimaks, kohustusliku kogumispensioni makse, kohalikud maksud), maksud piiriülese tegutsemise korral. Eripärad Käibemaksumäär on 20% Käibemaksumäär on 19%,
Ka mitmesugused koolitused ning kursused aitavad osalt seda eesmärki täita. Samas võivad kohustuslikud kursused ka vastupidiselt mõjuda. Ebameeldiv kohustus pigem suurendab stressi. Töötuskindlustus Töötuskindlustus on sotsiaalkindlustuse liik, mille eesmärgiks on töö kaotanud kindlustatud isikule sissetuleku tagamine uue töö otsimise ajaks. Töötuskindlustus Eestis Töötuskindlustus käivitus Eestis 2002. aastast, mil kehtestati töötuskindlustusmakse ja loodi Eesti Töötukassa. Töötuskindlustushüvitisi hakati välja maksma 2003. aastast. Töötuskindlustusega on Eestis kohustuslikult hõlmatud kõik töötajad. Töötuskindlustus on nn osamakseline sotsiaalkindlustusskeem, mis tähendab, et õigus töötuskindlustushüvitisele saab tekkida vaid nendel isikutel, kes on teinud töötuskindlustusmakseid. Kindlustatud ei ole -- st ei pea tegema töötuskindlustusmakseid, kuid ei teki ka õigust hüvitistele -- füüsilisest isikust
Ülessanne 5. Auto kindlustusmaks on 15 aastas. Algaja juht peab esimesel aastal maksma 175 % kindlustusmaksust. Juht, kes ei ole 5 aasta jooksul teinud ühtegi avariid, maksab vaid 60 % kindlustusmaksust. Mitu maksab algaja juht rohkem ? Kindlustsumaks 15 Algajal juhil 175 % = 1,75 41,25 -6 = 32,25 Kogenud juhil 60 % = 0,6 15 + 1,75 15 = 41,25 15 - 0,6 Vastus : Algaja juht peab kogenud juhtist maksma 32,25 rohkem. Ülessanne 6 . Olgu Anne brutopalk 900 , töötuskindlustusmakse 2,8 %, maksuvaba tulu maksumäär 144,3 . Arvutada Anne netopalk. Brutopalk- 900 Töötuskindlustusmakse 2,8 % = 0,029 Maksuvaba tulu maksumäär- 144,3 0,028 900 = 25,2 Tulumaks : 0,21( 900 25,2 144,3 = 153,4 900 -25,2 153,4 = 721.4 Vastus : Anne netopalk on 721,4 . Ülesanne 7. Olgu Kaia netopalk on 480 . Kui suur on brutopalk, kui tulumaksuvaba miinimum on 144,2 , tulumaksumäär 21% ja töötuskindlustusmaksemäär on 2,8 % ? 0,21(X- 0,028- 144,2) =
linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Töötuskindlustuse kindlustusandja on töötukassa. 58. Kes peab töötuskindlusmakset maksma? § 4 Töötuskindlustusmakse on sundkindlustuse makse liik töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks, mida maksavad: 1) kindlustatu; 2) tööandja. 59. Millised on töötuskindlustuse hüvitise liigid? §5 Käesolev seadus sätestab järgmised hüvitiste liigid: 1) töötuskindlustushüvitis; 2) kindlustushüvitis koondamise korral; 3) hüvitis tööandja maksejõuetuse korral. 60. Kellel on õigus saada töötuskindlustushüvitist? §6
Turumajandus Turumajandus on selline süsteemi, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupa vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutust reguleerib konkurents. Probleemid (1) • Ränne – rännet põhjustab sissetulek, täpsemalt selle madalus/puudumine ja lootus kõrgemale sissetulekule – Eesti sissetulekute tase pole piisav, et ahvatleda inimesi mujalt siia tulema; EL-s on rikkamaid riike – Väljastpoolt EL-tu on keeruline töölisi tuua (sisseränne sisaldab ka riske) – Eesti jõukuse kasvades kasvab ka huvi sisserändeks Eestisse sh naasmiseks Probleemid (2) • Tööturg – Kust leida töötajaid? – Millest sõltub töötajate arv? – Kuidas kujuneb töötasu? – Mis on lahti tootlikkusega? Eesti tootlikkus (1) • Eesti tootlikkuse tase on EL võrdluses tagasihoidlik – Me toodame odavaid kaupu – Töökorraldus ja efektiivsus on kehvavõitu – Inimesi võetakse tööle või hoitakse tööl igaks juhuks – palgakasv kipub viimastel aastatel pidevalt ületama to...
Finantsraamatupidamine Eesmärk: Varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja (majandus)tegevuse tulemusi iseloomustava infoga. Info kasutajad: Välistarbijad, vähemalt määral sisetarbijad. Ajaline suunitlus: minevik Põhinõue infole: Rangelt määratletav ja kontrollitav Täpsus: andmed täpsed, info põhiliselt monetaarne Objektid: Organisatsioon kui tervik Arvestussüsteem: kahekordne kirjendamine Mõõtühikud: rahalised Reglementeeritus: Reguleeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega(raamatupidamise seadus, kohalikud ja rahvusvahelised standardid) MÕISTED: · Kohustus- Raamatupidamiskohuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg(1. Mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel. 2. Millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist) · Kohustis- Eraõiguslik suhe, milles üks pooltest(võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poolele(võla...
Sotsiaalmaksu määr tööandja) tööandja Sotsiaal- ja 10,5% töötaja) maks Kuupalga alammäär täistööaja 430 € 370 € korral 2,08 % (sisaldub Töötaja töötuskindlustusmakse 1,60% sotsiaalmaksus) maksumäär 0,1-2,5% maa 0,2-3,0% maa Maamaks omavalitsusüksustes erinev maksustamishinnast maksustamishinnast Registreerimisel CO2-põhine
Aktsiisid kehtestatakse nii- öelda luksuskaupadele tubakale, alkoholile, kütusele. Need kaubad on nii mõnelegi hädavajalikud (eelkõige kütus) ja sageli ei piirata nende tarbimist ka kõrgete hindade puhul. Piltlikult on aktsiisid rahva paljaksröövimiseks; riigikassale mõjuvad need positiivselt. Arvan, et aktsiisimaksud mõjutavad indiviidi toimetulekut pigem negatiivselt. Riik kehtestab ka makse, mis võivad ühiskonnas palju poleemikat tekitada. Näiteks on tuline diskussioon töötuskindlustusmakse suuruse ümber. Suurem maksuprotsent (4%) oli majanduslanguse perioodil sobilikum riigikassale ja töötutele, kellele maksti töötuabiraha. Maksumaksjast indiviid ja samuti ka ettevõte pidid maksma riigile suurema summa, mis mõjus riigi ja rahva suhtele halvasti. Siiani on tunda, et eestlased ei usalda oma riiki piisavalt. Kirgi kütab ka sotsiaalmaksu ümberjagamise viis. Kõige sagedamini peetakse naeruväärseks vaid 19 suurust
10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenuse käibest, kui teenust osutatakse Euroopa Liidu liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele (KMS § 19 lg 1) . Töötuskindlustusmakse FIE ei pea enda eest töötuskindlustusmakset maksma. Kui FIE on tööandja, peab ta töötajale tehtud väljamaksetelt maksma töötuskindlustusmakset ja see on FIE ettevõtlusega seotud kulu . 2013. aastal on töötaja töötuskindlustusmakse määr 2% ja tööandja maksemäär 1% . Kohustuslik kogumispensionimakse Kui FIE on kohustusliku kogumispensioniga (II pensionisambaga) liitunud, peab ta maksma enda eest kohustusliku kogumispensioni makset, 2% maksustatavast tulust . Makse tasutakse üks kord aastas ja makse summa arvutab Maksu- ja Tolliamet FIE ettevõtlustulu deklaratsioonil (vormil E) deklareeritud eelmise tegevusaasta maksustatava tulu alusel ning väljastab FIE-le hiljemalt 30 päeva enne makse tasumise tähtpäeva (1
kehtestamine'', 3) Vabariigi Valitsuse määrus ''Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord''. Netotasu on töötajale väljamakstav tasu (brutotasu kinnipeetavad maksud ja maksed). Brutotasu on töötajaga kokkulepitud tasu. Palgafond on ettevõtte kogu töötasukulu (brutotasu + arvestatavad maksud ja maksed). Töötasu arvestusega seotud maksud ja maksed 1) kinnipeetavad maksud ja maksed: kinnipeetud tulumaks, töötaja töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensioni makse, 2) arvestatavad maksud ja maksed: sotsiaalmaks, tööandja töötuskindlustusmakse. Maksude ja maksete määrad Tulumaksu määr on 21%. Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 1728 eurot aastas ehk 144 eurot kuus. Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on 278,02 eurot. Töötaja töötuskindlustusmakse määr on 2,8%, tööandja töötuskindlustusmakse määr on 1,4%.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
