MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE (0)

MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE
MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks.
MÕISTED:
1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta;
2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus;
3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks;
4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest;
5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga
6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud .
MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus. Tollivalitsus), 1930-1940 (Maksudevalitsus- 12 maksuametit), 1932 (Maksukorralduse seadus); 1937 (Eesti iseseisev maksusüsteem), 1989 ( ENSV maksukorralduse seadus), 1990 ( Maksuameti ja Tolliameti loomine), 1991 (Üksikisiku tulumaksu seadus, käibemaks), 1992 (Ettevõtte tulumaksu seadus)
MAKSUSTAMISE EESMÄRGID: Teoorias eristatakse fiskaalseid ja mittefiskaalseid eesmärke. Põhiküsimused: kuidas finantseerida kaupade/teenuste pakkumine, mida turg ei saa või ei soovi pakkuda? Kuidas finantseerida turumajandusega kaasnevaid programme ?
TURUTÕRKED: Konkurentsitõrked, positiivsed ja negatiivsed välismõjud, puudulikud turud, infotõrked (tulud ja kulud on ajas eraldatud; tulu olemus ei ole arusaadav), valitsus peab tagama avalikud kaubad ja teenused (ühine tarbimine, erasektor neid ei tooda ega paku)
ÜLDKASUTATAVAD KAUBAD/TEENUSED: Omadused: kasutamist ei ole võimalik normeerida; kasutamise normeerimine ei ole soovitav . Turu tingimustes: erakulud ja -tulud; konkureeriv tarbimine, teadmine, makse ja tulu samaaegne, tulu tajutav (nähtav), maksja = tulu saaja. Riiklikes tingimustes: välised tulud ja kulud, ühine tarbimine, teadmatus , makse ja tulu eri aegadel , tulu ei ole tajutav, maksja ei = tulu saaja.
MAKSUSTAMISE PÕHIPRINTSIIBID : Ekvivalentsuse printsiip: kasuekvivalentsus ja kuluekvivalentsus. Maksevõimelisuse printsiip: horisontaalse õigluse printsiip ja vertikaalse õigluse printsiip.
ADAM SMITH: MAKSUDE PÕHINÕUDED (Rahvaste rikkus, 1776): Võrdsus: maks vastavalt varale või turule. Kindlaksmääratus: kui palju, kus, kuidas ja millal tuleb makse tasuda. Maksmise mugavus: maksude kogumine maksjamaksjale sobival ajal ja viisil. Kogumise ökonoomsus (efektiivsus): minimaalsed tehnilised kulud, ametnike arv.
PÕHIMÕISTED: Maksu subjekt ; maksumaksja, maksu kinnipidaja, maksukohustuslane ; maksu objekt, maksubaas; maksumäär, maksukandja, maksukiil, maksuallikas, maksu saaja, maksu laekumise saaja, maksuhaldur , maksu arvestamise ja tasumise kord, maksusoodustus, maksurisk, maksupettus ja maksude vältimine .
MAKSUDE LIIGITUS: Objekt (subjektiivne, objektiivne); koormuse avaldumine (otsene, kaudne); kehtestamise pädevus (riiklik, kohalik), püsivus (ühekordsed, jooksvad), sooritamise viis (sissenõutav, tähtajaliselt tasutav, kinnipeetav), eesmärk (üldine, erieesmärk), maksumäär (kindlasummaline, %-määra alusel, kombineeritud , progresseeruv, regresseeruv, proportsionaalne), majanduslik baas (tulu-, omandi-, tarbimismaks )
TEERIAD MAKSUDE ÕIGUSTATUSE, EESMÄRGI JA ÕIGLASE KOORMUSE JAOTUSE SELGITAMISEKS: ekvivalenditeooria, maksevõimelisuse teooria, peamaksu teooria, ohvriteooria , piirvajaduse teooria, sotsiaalse ümberjaotuse vajadus.
MAKSUNDUSE TEOORIAD: nõudluse-pakkumise teooriad, maksuintsidents, maksutoime; maksusüsteemi optimaalsuse teooriad, enamushääletus; maksude efektiivsuse ja õigluse teooriad: Pareto efektiivsus, Pareto täiustus, Lorenzi kõver.
MAKSUKOORMUS (%): Riiklike ja kohalike maksude laekumine eelarvetesse / sisemajanduse koguprodukt * 100 (Eesti maksukoormus 30-50% vahel e 1/3 SKPst)
MAKSUKORRALDUSE SEADUS (MKS): Maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutus, maksumenetluse kord, maksuvaidluste lahendamise kord. MKSi rakendatakse ka kogumispensionide maksetele ja töötuskindlustusmaksetele, samuti saastetasule, vee erikasutusõiguse tasule ja maavara kaevandamisõiguse tasule.
EESTI VABARIIGI MAKSUSÜSTEEM: Riiklikud maksud: tulumaks , sotsiaalmaks , maamaks , hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks , aktsiisid , raskeveokimaks . Kohalikud maksud: reklaamimaks, teede ja tänavate suhtlemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu.
MAKSUSEADUS on seadus, millega sätestatakse riiklik maks: maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, maksustamisperiood perioodilisel maksul, maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad lisakohustused, võimalikud maksusoodustused.
MAKSUKOHUSTUSLANE: maksumaksja, maksu kinnipidaja, muu isik, kes vastutab seaduse/lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest, seadusega võidakse sätestada isikuteühenduse või varakogumi maksukohustuslase staatus.
MAKSUKOHUSTUSLASTE REGISTER : maksukohustuslane, sotsiaalmaksuseaduse alusel kindlustatud isik, töötuskindlustuse seaduse alusel kindlustatu, maksete maksja ja kinnipidaja, kogumispensionide seaduse tähenduses kohustatud isik, makse maksja ja makse kinnipidaja, mitteresidendi maksuesindaja, mitteresident seoses tagastusnõude esitamisega, keskkonnatasude seaduse alusel saastetasu , vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja.
REGISTREERIMINE EMTAs: Enne tegevuse alustamist: juriidiline isik, keda ei kanta Eestis muusse registrisse ; välismaa juriidilise isiku staatust mitteomav isikuteühendus või varakogum, kes alustab Eestis majandustegevust püsiva tegevuskoha, mida ei kanta filiaalina äriregistrisse, kaudu; riigi-, valla- või linnaasutus, keda ei kanta registrisse; notar , vandetõlk ja kohtutäitur. 10 kalendripäeva jooksul Eestis maksukohustuse tekkimisest arvates: Mitteresidendist tööandja; seltsing, ühisus vm juriidilise isiku staatust mitteomav isikute ühendus. Vabatahtlik: FIE ettevõtte tegevuses osalev abikaasa. Lõpetamisest, tegevuskoha likvideerimisest või registreerimisel esitatud andmete muutumisest teatada 5 kalendripäeva jooksul.
MAKSUSALADUS: Maksukohustuslast puudutav teave, sh äri- ja pangasaladus, mida on teada saadud maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumiste asja menetlemise või muude teenistuskohustuste täitmise käigus. Maksusaladust on lubatud avaldada ainult maksukohustuslase kirjalikul nõusolekul v.a avalikud andmed, andmed teistele maksuhalduritele ja maksu saajale , avalik-õiguslikke ülesandeid täitvatele isikutele ning rahvusvahelise ametiabi korras.
MAKSUVÕLG: Maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, sellest arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellest arvestatud intress. Maksuvõlgade puudumise tõend väljastatakse, kui maksuvõlg on alla 10 euro või maksuvõla tasumine on ajatatud. Ei väljastata kui deklaratsioon esitamata ning maksusummat ei ole määranud ka maksuhaldur.
MKS RAHALISED NÕUDED JA KOHUSTUSED: Maksukohustus- maksumaksja kohustus tasuda maksusumma. Kinnipidamiskohustus- maksu kinnipidaja kohustus kinni pidada ja tasuda maksusumma. Tagastusnõue- isiku õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma vm enammakse. Vastutuskohustus- kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg. Kõrvalkohustus- maksukohustuslase kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud.
MKS NÕUDED JA KOHUSTUSED LÕPEVAD: tasumise või tasaarvestamisega, tagastusnõude täitmisega, aegumisega, maksuvõla kustutamisega, muudel seadusega sätestatud juhtudel. Nõuete ja kohustuste pantimine, arestimine. Nõuete ja kohustuste üleminek.
MAKSUSUMMA MÄÄRAMISE NING SUNDTÄITMISE AEGUMINE : Maksusumma määramise üldine aegumistähtaeg on 3 aastat, tahtliku tegevuse korral alates 1. juuli 2013 5 aastat (varem 6). Maksuseadustes võib ette näha lühemaid tähtaegu. Aegumistähtaeg algab deklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või millest esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg on 7 aastat. Aegumistähtaeg algab kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale või maksuotsuse või vastutusotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist .
INTRESS: Maksukohustuslane: Tähtpäevaks tasumata summalt, alusetult tagastatud/tasaarveldud summalt; avansiliste maksete tasumata jätmisel seaduses sätestatud tähtpäevaks. Maksuhaldur: Maksuotsuse või vastutusotsuse alusel on makstud suurem maksusumma kui oleks tulnud. Tagastusnõude seadusega sätestatud tähtaja jooksul täitmata jätmine. Intressimäär 0,06% päevas.
INTRESSIGA SEOTUD AEGUMISTÄHTAJAD: Intressi arvestamise aegumistähtaeg on 1 aasta alates deklaratsiooni alusel arvutatud, maksuotsusega määratud või vastutusotsusega sissenõutava maksusumma või alusetult tagastatud summa tasumise või tasaarvestamise päevast. Intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg on 1 aasta, mis algab intressinõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.
SIDUV EELOTSUS : EMTA annab maksukohustuslase taotlusel siduva hinnangu tulevikus sooritatava toimingu või toimingute kogumi maksustamise kohta. Eelotsuse taotlus , eelotsusest keeldumine, vorminõuded, siduvus . Riigilõiv.
MAKSUKOHUSTUSLASE PÕHIÕIGUSED JA -KOHUSTUSED: õiguskindluse põhimõte, õigus informatsioonile, arvamuse avaldamisele, kindlustundele, privaatsusele, konfidentsiaalsusele/maksusaladusele, esindajale maksumenetluses, esitada vaie , kaebus, kohustuse ümberhindamine ja aegumine, kohustus arvestada ja deklareerida maksusumma, tasuda makse, anda teavet, tasuda maksuvõlg, mitte takistada maksuhaldurit.
MAKSUHALDURI PÕHIÕIGUSED JA -KOHUSTUSED: Õigus: otsustada maksumenetluses toimingute vajadus, liik ja ulatus, kaalutlusõigus, määrata vajadusel tasumisele kuuluv maksusumma, tuvastada maksusumma hindamise teel, nõuda teavet, infot jne. Kohustus: kontrollida MKS ja maksuseaduste täitmist seaduses toodud pädevuse piires, arvestada kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid, hoida maksusaladust, järgida avaliku teenistuse eetikakoodeksi.
VAIDEMENETLUS: Vaie haldusakti peale 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemise või kättetoimetamise päevast arvates. Vaie toimingu peale 30 päeva jooksul päevast, mil saadi teada või pidi teda saadama vaidlustatavast toimingust.
FI ETTEVÕTTJA TULU: Ettevõtlustulu, renditulu ja litsentsitasu kui ettevõtlustulu, kindlustushüvitis, kasu vara võõrandamisest, vara isiklikku tarbimisse võtmine, seotud isikutega tehingute ümberhindamise tulemid, muud tulud (nt tulu välisriigist, ettevõtlustoetused). Maksustatakse ettevõtlusest saadud tulu olenemata selle laekumise ajast. Ettevõtluseks ei loeta FI poolt oma väärtpaberite võõrandamist. Ettevõtlustulu deklareerimiseks ei pea olema äriregistrisse kantud . Äriregistrisse kantud FIE võib ettevõtlustulust teha TuMS 6. ptk lubatud mahaarvamisi.
MAHAARVAMISED ETTEVÕTLUSTULUST: Ettevõtluse kulud § 32: dokumentaalselt tõendatud, tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtlusesäilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud. Kui kulu on seotud osaliselt, siis võib ettevõtlustulust maha arvata ettevõtlusega seotud ulatuses. Külaliste või äripartnerite vastuvõtmise kulusid kuni
2% (ettevõtlustulu – kulud – võimalusel max 2 x 2877 eurot). Erisoodustuste kulud võib maha arvata alles erisoodustuse tulumaksu tasumise järgselt. Kui lubatud mahaarvamised > tulud, siis saab ületava osa maha arvata kuni 7 järgneva maksustamisperioodi tuludest. Füüsilisest isikust ettevõtja võib omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste, samuti talle kuuluvalt kinnisasjalt saadud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust, millest on maha arvatud ettevõtlusega seotud kulud, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 2877 eurot. Töötlemiseks ei loeta saaduse puhastamist, sorteerimist, tükeldamist, kuivatamist, jahutamist ja pakendamist.
VÄLISTUSED ETTEVÕTLUSKULUDEST: § 34 ei ole lubatud maha arvata: 1) tulumaksu v.a § 48 erisoodustuse tulumaksu; 3) seaduse alusel määratud trahve, sunniraha, MKS intresse; 4) erikonfiskeeritud vara maksumust; 6) kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu, looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu;
7) tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel tehtud kulusid; 8) kingituste või annetuste maksumust; 9) kahju, mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (v.a kui kahjult on makstud tulumaks § 48); 10) kahju, mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest; 11) pistist ja altkäemaksu; 12) Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine.
FIE ERIKONTO: Konto lepinguriigi residendist krediidiasutuses või mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalis. TINGIMUSED (mõlemad peavad olema täidetud): 1. Kontole kantakse ainult ettevõtluse tuluna arvestatud summad ja toetused kümne tööpäeva jooksul nende laekumisest 2 Summa kasv maksustamisperioodil ei ületa sama maksustamisperioodi ettevõtlustulu ja seoses ettevõtlusega saadud toetuste ja hüvitiste summat (ehk ainult dokumentaalselt tõendatud kulud). Erikonto intress = ettevõtlustulu. Konto muutus = seis perioodi lõpus – seis perioodi alguses. Summa kasv erikontol = mahaarvamine tulust. Summa kahanemine erikontol = liidetakse ettevõtlustulule. Ettevõtluse lõpetamisel lisatakse erikontol olev summa ettevõtlustulule v.a 2011 erand – erikonto üleandmine, pärandamine.
FIE MAKSUSTATAVA TULU SELGITAMINE : Mitterahaline tulu kajastatakse turuhinnas Mahaarvamiste järgnevus E vormil: Tegevusvaldkondade (põllumajandussaadused, metsamaterjal, muu ettevõtlus) ettevõtluse tulud-ettevõtluse kulud = = Ettevõtluse tulem (veergudes). +/- erikonto muutus (jaotatakse tegevusvaldkondade vahel!!!) = Erikonto muutusega korrigeeritud tulem (kui negatiivne, siis edasisi arvutusi ei teha. - põllumajandusliku ettevõtlusega seotud mahaarvamine kuni 2877 eurot ja metsamaterjali võõrandamisel mahaarvamine kuni 2877 eurot. - vastuvõtukulud kuni 2% mahaarvamistega korrigeeritud tulemist. - eelmiste maksustamisperioodide ettevõtluse tulu ületanud kulude mahaarvamise osa = Maksustatav tulu (“saadud summa”). = Sotsiaalmaksuga korrigeeritud tulu. § 47: Avansiline tulumaksu makse = 1/4 * eelmisel aastal arvestatud ettevõtluse tulumaksu summa Kui leitud makse on üle 64 euro, siis tasutakse kolm makset 15. 06, 15. 09, 15.12.
FIE TULUMAKSU ARVUTAMINE JA SEOSED SM ARVUTAMISEGA: ettevõtlustulust tehakse ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning saadud summa jagatakse enne maksumääraga korrutamist 1,33-ga. Kui lõike 53 kohaselt arvutatud summa ja arvu 0,33 korrutis on väiksem sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõigete 5, 6 ja 8 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis lõike 53 kohast jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõigete 5, 6 ja 8 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra. Kui tasutav sotsiaalmaks ületab ettevõtlustulu, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, ei kanta seda käesoleva seaduse § 35 alusel edasi järgmistele maksustamisperioodidele. Kui lõike 53 kohaselt arvutatud summa ja arvu 0,33 korrutis on suurem sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis lõike 53 kohast jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra.
FIE TÄHTAJAD: Maksudeklaratsioon vorm E + vorm A esitatakse maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Kui isik on deklareerinud ettevõtlustulu ja/või kasu vara võõrandamisest tuleb juurdemaksed (TM, SM, KP) maksta 1. oktoobriks. Samaks tähtajaks tagastatakse enammakstud tulumaks.
TRADITSIOONILISE ETTEVÕTTE TULUMAKSU KONTSEPTSIOON : Maksuseaduses sätestatud tulud -maksuseaduses sätestatud kulud = maksustatav tulu Maksustatav tulu * maksumäär = tulumaksu kohustus - Maksusoodustused maksukohustusest (maksukrediit)
- Tulumaksu avansilised maksed, ettevõtte tulumaksu tasumiseks arvestatav dividendi väljamaksmisel kinnipeetud tulumaks = Tulumaksu summa tasumiseks/tagastamiseks/avansiliste maksete katteks
ETTEVÕTTE TM 1994-1999 EESTIS: kasum ( kahjum ) enne tulumaksustamist, - kulum kasumiaruandes, + maksuamortisatsioon, - tulud, mida ei maksustata, + kulud, mida maksustamisel ei lubata maha arvata +/- eripiirangutega mahaarvamised (kingitused, annetused, vastuvõtukulud) - muud mahaarvamised = maksustatav tulu, tulumaks = maksustatav tulu * (tulumaksumäär/100), - mahaarvamised tulumaksust ( avanss , dividendidelt kinnipeetud jm), = tasumisele kuuluv tulumaks
TULU MAKSUSTAMINE: Tulu liigist lähtuvalt: töövõtutulud, ettevõtlustulud, kapitalitulud. Nominaalne ja reaalne. FI, juriidiline isik, muu kohustuslane . Maksubaasist lähtuv: totaalne TM, laia tuli maksubaas, arvestusliku tulu maksubaas, kitsa tulu maksubaas.
TRADITSIOONILINE TULUMAKS: TULU: 1) tulu, mida ei maksustata; 2) tulu, mida maksustatakse (TuMS kasut ka väljendit „maksustatav tulu“)  mahaarvamised / = maksustatav tulu. Tulumaks  allikamaks, maksu kinnipidamise kaudu kogutav.
KAPITALIMAKS : Maksu subjekt: isik, kes saab tulu omandiõiguse alusel. Maksuobjekt: vara, renditulu ja litsentsitasud, intressid , dividendid , pensionikindlustuse väljamaksed, investeerimis-, pensionifondide osakud, tulu kinnisvara liigituse muutumisest
Tulumaksuseadus : kehtiv alates 01.01.2000.
TM OBJEKT JA MAKSUKOHUSTUSLANE EESTIS: Tulu- mahaarvamised  füüsiline isik; erisoodustused  tööandja; kingitused, annetused, vastuvõtukulud jaotatud kasum, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed  residendist juriidiline isik k.a riigitulundusasutus nt RMK; mitteresidendi tulumaks  mitteresident.
MAKSUSTAMISPERIOOD: tulu- mahaarvamised  kalendriaasta ; muudel maksuobjektidel  kalendrikuu ; tulumaksu tasumine kinnipidamisega (allikamaksed)  kalendrikuu; tulumaksu tasumine maksumaksja poolt kalendriaasta.
TULUMAKSUMÄÄRAD: Üldpõhimõte: 21% (al 2015 20%); erisoodustuste, kingituste, annetuste jm väljamaksete korral maksustatav summa jagatakse enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,79. 10% teatud juhtudel täiendava kogumispensioni ja vabatahtliku pensionifondi väljamaksetele; kinnipeetava tulumaksu määrad 21%, 10%.
TM LAEKUMINE: arvestamata TuMS 4. ptk mahaarvamisi, laekub maksumaksja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusüksusele 11,57% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Eelnevat summat ületav TM osa, TM pensionidelt ja vara võõrandamisest laekub riigile. Mitteresidendi tulumaks laekub riigile, erijuhtude tulumaks laekub riigile.
RESIDENTSUS: Füüsiline isik, kelle elukoht Eestis või FI, kes viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeva. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat. Eesti seaduste alusel asutatud juriidiline isik (JI), Eesti asukohaga Euroopa äriühing (SE), Euroopa ühistu (SCE). Mitteresident- nii füüsiline kui juriidiline isik. JI staatust mitteomava välismaise isikute ja varakogumi tulu maksustatakse osanike/liikmete tuluna. Mitteresidendi püsiv tegevuskoht, muu tegevuskoht. Al 2011 FI residentsuse määramise vorm R. Eestis maksustatakse residendi n.ö maailmatulu. Püsiv elukoht: majandusüksus, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis k.a volitatud esindaja kaudu toimuv majandustegevus. Seotud isikud (nt elukaaslane). Kuni 2007 TM JI ja seotud mitteresidendi või FI ning FIE ja seotud mitteresidendi või FI vaheliste tehingutelt ning seotud FI-le antud laenude jäägilt. Al 2007 muudatustega laiendati maksuobjekti: maksukohustuslase ja seotud isiku vaheliste tehingutele siirdehindade regulatsioon - dokumenteerimisnõue!. Juriidilise isiku juhtumis - ja kontrollorgan: nt audiitor, revident .
MADALA MAKSUMÄÄRAGA TERRITOORIUM : Territoorium või välisriik või välisriigis asuv iseseisva maksujurisdiktsiooniga territoorium, kes ei ole kehtestanud juriidilise isiku teenitud või jaotatud kasumilt võetavat maksu või sellise maksu suurus on väiksem kui 1/3 TM-st, mida Eesti residendist FI peaks maksma niisama suurelt ettevõtlustulult vastavalt TuMS-ile arvestamata TuMS maksustatavast tulust mahaarvamisi. MMTI asuvaks ei loeta juriidilist isikut, kelle aastatulust üle 50% moodustab tulu tegelikust majandustegevusest või territoorium avaldab infot Eestile. Valitsuse poolt on kinnitatud nn „valge nimekiri“ territooriumidest, mida ei leota MMTks.
TULUMAKSUSOODUSTUSEGA MTÜ, SA JA USULISTE ÜHENDUSTE NIMEKIRI: asjatundjate komisjonilt soovituse saamise järgselt kinnitab nimekirja Vabariigi Valitsus. Nõuded (6) nimekirja kantavale organisatsioonile. Nimekirja kandmisest keeldumise alused. Nimekirjast kustutamise õigus. Otsused, muudatused 2 korda aastas.
RESIDENDIST FI TULU: palgatulu, ettevõtlustulu, kasu vara, varalise õiguse võõrandamisest (sh väärtpaberid), renditulu, litsentsitasu, intressid, dividendid; pensionid , stipendiumid, toetused, preemiad, hasartmänguvõidud (ei maksustata); kindlustushüvitised, väljamaksed pensionifondist; madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu.
TULU HULKA EI KUULU: Maksustatavad erisoodustused, kingitused ja annetused, dividendid jm kasumieraldised ; teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulu hüvitis; saadud otsese varalise kahju hüvitis (v.a seoses ettevõtlusega saadud); ei kohaldata hüvitistele, mille maksmisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad.
PALGATULU: Kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või ametnikule. Töövõtu-, käsundus - vm võlaõigusliku lepingu tasud (v.a. FIEle). Rahalised tasud juriidilise isiku juhtumis- või kontrollorgani liikmele. EI maksustata nt nn tööandja maksed kogumispensionisüsteemi ja välisriigis teenitud tulu, kui on täidetud kõik tingimused: 1) isik välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kuu jooksul ja 2) välisriigis on tulu olnud maksustatav, on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil tulumaksu summa (ka siis, kui tulumaks on 0).
KASU(DEKLAREERITAKSE)/KAHJU(EI DEKLAREERITA)/ VARA VÕÕRANDAMISEST: Kasu=müügihind-soetamismaksumus-müügi või vahetamisega otseselt seotud kulud. Maksuobjekt ei kuulu maksustamisele: üldine loetelu , kinnisasja , elamuühistu ja hooneühistu liikmelisuse tasu, ettevõtluses kasutamisel piirang, al 2011 elukoha maksuvabastuse piirang - 1 maksuvaba tehing 2 aasta jooksul. Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisel selgitatakse kasu või kahju: Kasu võib edasi lükata kuni 3 järgneva maksustamisperioodile. Kahju võib arvata maha kolme järgneva maksustamisperioodi samade tegevuste tulust, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) tegemist on metsa majandamisega metsaseaduse tähenduses; 2) metsaseaduses sätestatud juhul on metsaomanik esitanud Keskkonnaametile metsateatise ja amet on lubanud teises kavandatud tegevuse. Võõrandamise kuludeks loetakse ka metsa majandamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud (v.a mittemaksustatavate toetuste arvel tehtud kulud). Al 2011: Finantsvara maksustamise ja tulumaksu edasilükkamine Väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu maksustatakse kui ei kasutata finantsvaralt tulumaksu edasilükkamise võimalust, kahju on võimalik maha arvata järgnevatel maksustamisperioodidel (ajalise piiranguta!) väärtpaberite võõrandamise kasust. Muu vara võõrandamisest saadud kahju ei saa deklareerida ega edasi kanda, kasu maksustatakse.
SOETAMISMAKSUMUS: Vara omandamiseks, selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõestatud kulud sh komisjonitasud ja lõivud. Kui varal puudub soetamismaksumus (nt kingitud, pärand), kuulub maksustamisele kogu müügist saadud tulu e müügihind. Kapitalirendiga soetatud = vara väljaostumaksed intressita. Mitterahalise sissemaksega soetatud osalus = üle antud vara soetamismaksumus v.a FIE ümberkujundamine (sissemaksel soetamismaksumus 0). FI riigi poolt välja antud, pärandina või abikaasalt, vanemalt või lapselt saadud EVP-de eest soetatud vara soetamismaksumus arvutatakse EVP keskmise müügihinna alusel vara soetamise päeval. Ühingute ümberkujundamisel saadud osaluste soetusmaksumuse reeglid. Repotehing: kui tagasiostuhind > müügihind, siis tagasiostetud vara soetamismaksumus = müüdud vara müügihind. Eri hinnaga, erineval ajal soetatud samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse arvutamiseks tuleb järjepidevalt kasutada kas: 1) FIFI meetodit - võõrandamine sisseostu järjekorras või 2) kaalutud keskmise meetodil. Erisoodustusena või kingitusena või välisriigis maksustatud vara soetamismaksumust suurendatakse tulumaksuga maksustatud summa võrra. Investeerimisfondi osakute vahetamine.
INTRESS: Maksustatakse laenult, väärtpaberilt, liisingult, hoiuselt, muult võlakohustuselt saadud intress, sh võlakohustuselt arvestatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Viivist (viivitusintressi) ei käsitata intressina. Ei maksustata lepinguriigi residendist krediidiasutuse või krediidiasutuse lepinguriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel makstavat intressi - sätet ei kohaldata kui intress 1) osaliselt või täielikult sõltub väärtpaberi, hoiuse, valuuta , muu instrumendi või selle alusvara väärtusest või selle muutusest või 2) mida saadakse raha hoiustamise eest investeerimiskontol.
TULU FINANTSVARALT INVESTEERIMISKONTO : Finantsvaradelt saadud kasult või tulult tekkivat tulumaksukohustust võib investeerimiskonto kasutamisega edasi lükata. Investeerimiskonto (IK): krediidiasutuses või selle püsivas tegevuskohas avatud rahakonto, - kontod . TM edasilükkamiseks tuleb soetada sellel IKl oleva raha eest ja finantsvaralt saadud tulu kanda viivitamatult IKle . IK väljamakse maksustamisel maksustatakse summa, mille võrra väljamaksed ületavad sissemakseid. Sissemaksete jääk arvutatakse peale igat tehingut. Kõik IKlt tehtud kanded loetakse väljamakseteks v.a finantsvara soetamine ja kanded teisele IKle. Sissemaksena ei käsitata finantsvaralt saadud maksustamata tulu ning teiselt IKlt kantud raha.
DIVIDENDID: Maksustatakse residendist FI poolt välismaa juriidiliselt isikult saadud rahalises ja mitterahalises vormis saadud dividendid jm kasumieraldised. Ei maksustata, kui maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on TM makstud või dividendilt on TM välisriigis kinni peetud. Dividendi mõiste: väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks
on dividendi saaja osalus juriidilises isikus (aktsiate või osade omamine, täis- või usaldusühingu osanikuks või tulundusühingu liikmeks olemine või muud osaluse vormid vastavalt äriühingu asukohamaa seadustele). Kui residendist FI on osanik või liige sellises isikute ühenduses või sellise varakogumi kaasosanik, millele ei ole omistatud juriidilise isiku staatust, siis maksustatakse tulumaksuga ühenduse või varakogumi puhaskasumi osa proportsionaalselt maksumaksja osalusele või hääleõigusele (v.a väärtpaberi emiteerinud varakogum).
KINDLUSTUSHÜVITISTE MAKSUSTAMINE: 21% maksumääraga maksustatakse: ajutise töövõimetuse hüvitis, töötuskindlustuse hüvitised, investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel makstud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed, enne 12 aasta möödumist lepingu sõlmimisest ja leping on sõlmitud enne 01.08.2010. Varakindlustushüvitisi FIE ettevõtlustuluna, kui kindlustusmaksed, vara soetamismaksumus/amortisatsioon on kantud kuludesse. Kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, tema pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtavad väljamaksed, täiendava kogumispensioni väljamaksed osakuomanikule või pärijale (.v.a erandid), täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud eraldise negatiivne muutus. 10&% maksumääraga maksustatakse: täiendava kogumispensioni kindlustusvõtjale või vabatahtliiku pensionifondi osakuomanikule tehtavad väljamaksed; isik on saanud 55-aastaseks, kuid mitte enne viie aasta möödumist lepingu sõlmimisest, täieliku või püsiva töövõimetuse korral, kindlustusandja likvideeritakse.
TULU VÄLISRIIGIST: igas välisriigis saadud tulu deklareeritakse eraldi, tulumaks arvutatakse eraldi. Välisvaluutas saadud tulu arvestatakse eurodesse tulu saamise päeva Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Välisriigis tasutud tulumaksu saab maha arvata Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust välisriigi maksuhalduri või maksu kinnipidaja õiendi alusel. Maha arvatakse TM, mille tasumine oli kohustuslik. Kui välisriigis on makstud vähem tulumaksu kui Eesti deklaratsiooni alusel tasuda tuleks, tuleb tulumaksu juurde maksta. Välisriigis enammakstud tulumaksu Eestis ei hüvitata.
MAHAARVAMISED MAKSUSTATAVAST TULUST: maksuvaba tulu: 1728 eurot; täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral teise ja enama kuni 17 aasta vanuse kohta täiendav maksuvaba tulu - erand maksuvaba-lapse tulu. Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral 2304 eurot. Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral 768 eurot. Eluasemelaenu intressid, koolituskulud, kingitused ja annetused, kindlustusmaksed ning pensionifondid osakute soetamine, kohutuslikud sotsiaalkindlustusmaksed, tulust tehtavate mahaarvamiste piirang.
PIIRANGUD TULUST TEHTAVATELE MAHAARVAMISTELE: punktide 6-8 mahaarvamisi võib teha kokku kuni 1920 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksustamisperioodi tulust (kogutulu-ettevõtluse kulud), ainult ühe elamu või korteri intressid võib maha arvata üheaegselt, Maksuvaba stipendiumi, toetuse arvelt makstud koolituskulude mahaarvamine keelatud, tulust ei arvata maha maksu ega makset, mis on tasutud Eestis mittemaksustatava tulu arvel, kingitusi ja annetusi võib maha arvata kuni 5% tulust, täiendava kogumispensioni kindlustusmakseid võib maha arvata kuni 15% tulust, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot. Piirmäärasid vähendatakse tööandja tasutud tulumaksuga maksustamata summade võrra.
TULUMAKSU KINNIPIDAMINE: tulumaksu ei peeta kinni: residendist juriidilisele isikule tehtavatelt väljamaksetelt; mitteresidendi Eestis registreeritud püsivale tegevuskohale tehtavatelt väljamaksetelt; äriregistrisse v lepinguriigi registrisse kantud FIEle tehtud väljamaksetelt, kui väljamakse on saaja ettevõtlustulu; tulumaksuga maksustatavalt intressilt ning kindlustushüvitiselt, juhul kui saaja on teavitanud, et ta kasutab investeerimiskontot.
TULUMAKSU KINNIPIDAMINE PÕHISEOSED: Väljamaksmiseks arvestatud tasu. Tööstuskindlustusmakse, Kohustusliku kogumispensioni makse, tulumaks, väljamakse töötajale. TM = (arvestatud tasu-TKM-KPM-144)*(21/100).
MAHAARVAMISED TM KINNIPIDAMISEL: Maksuvaba tulu: Igas kalendrikuus 1/12 aasta maksuvabast tulust residendist maksumaksja kirjaliku avalduse alusel kui makstakse : residendile palka, muud tasu, juhatuse v kontrollorgani liikme tasu, litsentsitasu; Fi-le võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasu; residendile või mitteresidendile maksustatavat kindlustushüvitist, pensioni, pensionifondi väljamakset, stipendiumi, hasartmänguvõitu, vanemahüvitist, üüri- või renditasu, tasu asja piiratud kasutusõigusega koormamise eest. Igas kalendrikuus 1/12 pensioni maksuvabast tulust makstes pensioni- rakendab pensioniamet. Igas kalendrikuus 1/12 tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitise maksuvabast tulust - hüvitise väljamaksja. Vajalik maksumaksja ühekordne kirjalik avaldus mahaarvamise rakendamiseks. Enne TM arvutamist arvatakse maha TKM, KPM. Maksuvaba tulu rakendamisel aasta keskel summeeritud arvestus. Kinnipidamised deklareeritakse vormil TSD maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks, tasutakse ettemaksukontole samaks tähtpäevaks.
SOTSIAALMAKS: Maksuobjekt: töötajale, ametnikule rahas makstud töötasult/palgalt ja muudelt tasudelt; juriidilise isiku juhtumis- või kontrollorgani liikmele ning FI pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasu; FIE ettevõtlusest saadud tulu, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuude töötasu alammäärade 15-kordselt summalt aastas; FI töövõtu-, käsundus- vm teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasu; erisoodustused, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluv tulumaks; töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitised, muudelt nimetamata, seaduse vm õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt. SM makstakse summadelt, olenemata nende aluseks oleva suhte kehtimisest väljamakse tegemise ajal. SM määr 33%: jaotub laekunud sotsiaalmaksu kannab EMTA 15 tööpäeva jooksul üle järgmiselt: 20% või 16% riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ja 4% väärtpaberite keskregistri pidajale; 13% riikliku ravikindlustuse vahenditesse; al 2007 sm määr 13% töötuskindlustushüvitistelt.
SOTSIAALMAKSU ARVESTAMINE , TASUMINE: Maksustamisperiood: Kalendriaasta: FIE vorm E maksustamiseperioodile järgneva aasta 31.03, maksu tasumine 01.07 või 01.10. Kalendrikuu: vorm TSD väljamaksekuule järgneva kuu 10. kuupäeval, maks tasuda samaks tähtpäevaks. Isikustatud SM- isikukoogiga deklareeritud SMga maksustatud väljamakse alusel arvutatu. Isikustamata SM- nt erisoodustustelt, sm väljamakseteta arvestusliku kuumäära alusel.
SM KUUMÄÄR: Üldpõhimõte: sm makstakse kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui SMS sätestatud kuumääralt, v.a. mitme tööandja olemasolul võetakse arvesse teis(t)e tööandjate tõendite alusel nende poolt makstud tasud - vähendatakse kuumäära; Riikliku pensioni saaja. Al 2009 kehtib: kuumäär kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega, riigi eelarvega kehtestatav kuumäär ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. 2013: 290 eurot; 2014: 320 eurot või suurem
KOHUSTUS KUUMÄÄRA JÄRGIMISEKS: Kohustus maksta kuumääralt on sel tööandjal, kellele töötaja (aluseks tööleping) on esitanud kirjaliku avalduse maksuvaba tulu arvestamiseks. Al 2007: töötavale töövõimetuspensionärile palka maksev tööandja maksab SM sätestatud kuumäära ületavalt palga osalt. Taotlus eelnevalt sotsiaalkindlustusametile tasu arvestuskuule (mitte väljamaksekuule) järgneva kuu 2. kuupäevaks.
SM MAKSMISE ERIJUHUD KUUMÄÄRA RAKENDAMISEL: 1. SM makstakse kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui kuumääralt proportsionaalselt sellel kuul töötatud ajaga : töötaja on töölepingu alusel keeldunud töö tegemisest v.a poolte kokkuleppel antav tasustamata puhkus. Ametniku avaliku võimu teostamise õigus on peatunud. Riigikogu liikme puhul, kelle volitused on peatunud. Töötaja, ametnik on asunud tööle või lahkunud sellel kuul. 2. SM makstakse kuu eest makstud tasult (s.t kui tasu jääb alla kuumäära) juhul, kui: töötajale või ametnikule on töölepingu seaduse alusel kehtestatud lühendatud tööaeg sellel kuul. Töötaja või ametnik on alla 3-aastase lapse või kolme või enama alla 19-aastase lapse vanem või eestkostja . Töötaja on õpilane, üliõpilane 12 kuu jooksul tööle asumisest kui töötaja või ametnik on enne tööle asumist 12 kuu jooksul olnud töötu na arvel vähemalt 6 kuud. Töötaja või ametnik saab pensioni.
FIE SM: Maksimaalne SM kohustus: maksustamisperioodi kuude töötasu alammäärade 15-kordselt summalt aastas arvestatud sotsiaalmaks. Minimaalne SM kohustus: SMS sätestatud kuumäära 12-kordselt summalt arvutatu v.a.: FIE on kogu maksustamisperioodi olnud riikliku pensioni saaja; tegevuse alustamine või lõpetamine, riikliku pensioni saajaks saamine. Kui SM maksab tema eest teegi teine sama suurelt summalt. Tegevuse peatamise, ajutine tegutsemine, hooajalisus. Proportsionaalselt tegevuse kuude arvuga aastas. Avansilised maksed 4 korda aastas.
FIE ABIKAASA SM AL 01.08.2012: FIE abikaasa esitab avalduse oma ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa maksukohustuslase registrisse kandmiseks. SM makstakse kuumääralt, v.a erandid (kantud või kustutatud registrist, riikliku pensioni saaja, abikaasale on väljastatud töövõimetusleht) - makstakse proportsionaalselt päevade arvuga.
TÖÖTUSKINDLUSTUSPÕHIMÕTE: Kindlustatu: isik, kes on maksnud töötuskindlustusmakseid. Kindlustatu ei ole: FIE, JI juhtumis- või kontrollorgani liige, Riigikogu liige, President , Valitsuse liige, KOV liige, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik, vanaduspensioniikka jõudnud isik, ennetähtaegset vanaduspensioni saav isik.
TÖÖTUSKINDLUSTUS: sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on hüvitise maksmine töötajale töötuks jäämise, koondamise ning tööandja maksejõuetuse korral. Maksavad töötajad (2%) ja tööandja (1%). Seadus kehtib alates 01.01.2002. TKM administreerib Maksuamet . Hüvitiste maksmist administreerib Eesti Töötukassa.
TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKSE: Makse objekt: kindlustatule makstud töötasu, palk jm tasud, FI makstud töövõtu-, käsundus- vm teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu tasu (v.a FIE). Ei maksta: kindlustatule töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel seadusega ettenähtud hüvitiselt, mida maksab tööandja; kindlustatule töölepingu ebaseaduslikul ülesütlemisel või teenistussuhte ebaseaduslikul lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvitiselt või viiviselt; kindlustatule lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt; SMS nimetatud summadelt. Makse kinnipidamise kohustus puudub vanaduspensioniikka jõudnud isikule ning ennetähtaegset vanaduspensioni saavale isikule tehtavatelt väljamaksetelt. Kindlustatu maksete arvestamise ja kinnipidamise kohustus lõpeb isiku vanaduspensioniikka jõudmise kuu viimasel kuupäeval.
KOHUSTUSLIK KOGUMISPENSION : Luua kogumispensioni sissemakseid sooritanud isikule võimalused täiendavaks sissetulekuks pensionieas lisaks riiklikule pensionikindlustusele. Kohustatud isik- residendist FI tingimusel, et tema eest makstakse või ta ise maksab enda eest SM ning kes on kohustatud tasuma KKP makset. Valikuavaldus kontohaldurile  pensionifondi valik  pensionikonto avamine  kohustus teha KKP makseid. KKP maksete seadusest tulenev kohustus on isikutel, kes on sündinud alates 1. jaanuarist 1983. Teistel liitumine seaduses toodud ajagraafikust lähtuvalt. Tasumise kohustus tekib isiku 18-aastaseks saamisel järgneva aasta 1. jaanuaril. Tasumise kohustus lõpeb KPS nimetatud alustel pensionifondi osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31. detsembril. Makse määr 2% (2013). Makse tasumise periood kalendrikuu või FIEI kalendriaasta, makse haldaja Maksu- ja Tolliamet.
ERISOODUSTUS : tööandja maksab tulumaksu töötajale tehtud erisoodustustelt  igasugune kaup, teenus, boonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse töötajale seoses töö- või teenistussuhtega, juhtumis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata soodustuse andmise ajast. Töötaja: töölepingu alusel töötav isik, ametnik, juhtumis- v kontrollorgani liige, FI kes müüb kaupu pikema aja jooksul kui 6 kuud, muu võlaõigusliku lepinguga töötav või teenust osutav FI, samuti töötaja abikaasa, elukaaslane, otse- või külgjoones sugulane. Tööandja tehtud erisoodustuseks loetakse ka tööandjaga samasse kontserni kuuluva isiku poolt antud erisoodustused. Töötajal on kohustus teavitada tööandjat selliste erisoodustuste saamisest. Välistused TuMS: rahalised väljamaksed, mida tavaliselt loetakse palgaks, …, tasu müüdud kauba või teenuse eest, millelt on tulumaks kinni peetud või ei kuulu tulumaksuga maksustamisele; töötajate transport elu- ja töökoha vahel, välisesinduse kulud, osalusoptsiooni andmine. Töötaja kohustus teatada saadud osalusoptsiooni võõrandamisest, ei maksustata erisoodustust, mis antakse töötajale seoses välisriigist töötamisega.
ERISOODUSTUS LOETELU: Eluasemekulude katmine , sõiduki vm tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks (ülempiir 256 eurot), kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole seadusest tulenev, teenistus -, töö või ametilähetusega seotud kulude hüvitamine ja välislähetuse päevaraha (32eur) maksmine üle piirmäärade või töö tegemise välisriigis kehtivaid piirmäärasid ületavas osas, isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine, laenu andmine rahandusministri poolt kehtestatud alammäärast madalama intressiga (2%), asja, väärtpaberi, varalise õiguse/teenuse tasuta üleandmine, müüd või vahetus turuhinnast madalama hinnaga, asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse otsmine turuhinnast kõrgema hinnaga, loobumine rahalise nõude sissenõudmisest, taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmine v.a. töö- ja teenistussuhtega ning juriidilise isiku juhatuse liikme, … ülesannetega otseselt seotud tasemekoolituse kulude katmine, tööandja antud osalusoptsiooni võõrandamisel või optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel saadud tulu.
ERISOODUSTUSE HINNA MÄÄRAMINE: Kulude katmine = kulude katmiseks makstud summa; sõiduauto kasutamine = kehtestatud kord, piirmäär kuus; muu vara= turuhind v turuhind - soodushind; muu vara = tegelikud kulutused v tegelikud kulutused - soodushind, kaup (realiseeritav vara), teenus = müügihind v vahe, muu käibevara= turuhind v bilansiline maksumus v vaha; asja, väärtpaberi, õiguse, teenuse vahetamisel = turuhind - arvestuslik väärtus v turuhindade vahe; asja, väärtpaberi, õiguse, teenuse ost turuhinnast kõrgemalt = turuhind - ostuhind; laenu hind = kehtestatud laenuintressi alammäära alusel intressisumma - laenulepingu määra alusel intressisumma; loobumine nõudest = nõude suurus, osalusoptsioon = turuhind - optsioonipreemia; osalusoptsiooni alusvara = turuhind - realiseerimishind - optsioonipreemia.
SÕIDUKID, LÄHETUSED: Tööandja sõiduauto erisoodustuse hind on 256 eurot kuus. Arvestuse pidamise korral: 0,20 eur/km kui sõiduauto on üle 5 aasta vana ja mootori silindrite töömahuga kuni 2000 cm3 (k.a) või 0,30 eur/km muude sõiduautode korral. Muude tööandja sõidukite korral tuleb erisoodustuse hinna määramisel lähtuda sõiduki rendiväärtusest (saamata jäänud tulu), töötaja isikliku sõiduauto hüvitamine 64 eurot või maksimaalselt 256 eurot kuus hinnaga 0,30 eur/km; töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord.
KINGITUSED, ANNETUSED: Üldpõhimõte: TM 21/79 kui kingituse, annetuse saaja on FI (v.a. „töötaja“), nimekirja kandmata MTÜ ja SA jms isik, teine äriühing, avalik õiguslik juriidiline isik, kui tulumaks ei ole kinni peetud või erisoodustuse tulumaks makstud. Kingitus on kuni 10 000 eur võidufondiga kaubandusliku loterii võit, maksustatav ei ole reklaami eesmärgil üle antud kaup ja osutatud teenus, mille maksustatav väärtus käibemaksuta on kuni 10 eurot, osaliselt maksustatakse piirmäärade alusel Valitsuse nimekirjas olevatele MTÜ-dele, SA-dele, usulistele ühendustele, lepinguriigi samalaadsele ühendusele tehtud kingitused, annetused. Piirmäär: tulumaks 21/79 kingituse, annetuse väärtuse osalt, mis ületab kas: 3% SM maksustatud isikustatud väljamaksete summat samal kalendriaastal või 10% kalendriaasta 1. jaanuariks lõppenud viimase majandusaasta kasumist. Aasta kestel toimub pidev maksuvabastuse summeeritud arvestus.
VASTUVÕTUKULUD: Väljamaksed seoses külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise , transpordi või kultuurilise teenindamisega. Maksuvabastus kalendrikuus: 32 eur + 2% isikustatud SMga maksustatud väljamaksetest samas kalendrikuus e summeerituna maksuvabastus kalendriaastas: 384 eurot (12 x 32) + 2% isikustatud SMga maksustatud väljamaksetest kalendriaastas. Aasta kestel pidev maksuvabastuse summeeritud arvestus.
DIVIDENDID JM KASUMIERALDISED: Eesti residendist äriühing maksab tulumaksu dividendide või muude kasumieraldiste väljamaksmisel rahalises või mitterahalises vormis. Ei maksustata: fondiemissiooni, dividendiarvelt makstavaid dividende.
MÕISTED: Dividend - väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus. Alates 2009.a tuleb maksta tulumaks aktsia - või osakapitali või sissemaksete vähendamisel ja aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete (osalus) tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksete ning likvideerimisjaotise osalt, mis ületab omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid.
VABASTUSMEETODI RAKENDUS: Dividendi ei maksustata tulumaksuga, kui residendist äriühingu: dividendi väljamaksmise aluseks olev dividend on saadud lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist või TMkohustuslasest äriühingult ja saajale kuulus dividendi väljamaksmise ajal vähemalt 10% nimetatud äriühingu aktsiatest, osadest, häältest. Dividendi maksmise aluseks oled dividend on saadud muu välisriigi äriühingult (va MMT) ja saajale kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 10% nimetatud äriühingu aktsiatest, osadest, häältest ning dividendilt on tulumaks kinni peetud või dividendi aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud. Dividendi makstakse residendist äriühingu lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumi arvel. Dividendi makstakse residendist äriühingu välisriigis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumi arvel ja see kasum on tulumaksuga maksustatud. Dividendi aluseks on alates 2009.a maksustatud omakapitalitehingute eest saadud väljamaksed.
KREDIIDIMEETOD E MAHAARVAMISED DIVIDENDI TULUMAKSUST: Maksukohustuse arvestamisel võetakse arvesse 1994-1999 aastate puhaskasumist makstava dividendi korral 1994-1999 kasumilt makstud ettevõtte tulumaks koefitsient k alusel. K = tasutud tulumaks / (puhaskasum-fondiemissiooni summa). Arvestatakse puhaskasumit 1994-1999 bilansirealt ja tulumaksu tuludeklaratsioonis. Koefitsient jääb järgmistel aastatel muutumatuks. Dividendi maksukohustusest arvatakse maha: alates 01.01.2005 välismaalt saadud dividendilt kinnipeetud tulumaks, alates 01.01.2009 välismaal saadud tulult kinnipeetud tulumaksu osa, kuni 31.12.2004 välismaalt saadud dividendilt kinnipeetud või dividendi aluseks olevalt kasumiosalt tasutud tulumaks, maksulepingu rakendamisel arvessevõetav välismaal dividendilt kinnipeetud või dividendilt aluseks olevalt kasumiosalt tasutud tulumaksu osa, residendilt äriühingult kuni 31.12.2004 saadud dividendi tulumaksu mahaarvamise õigus, mitteresidendilt kuni 31.12.2008 saadud litsentsitasult ja intressidelt kinnipeetud tulumaks, kuni 31.12.1999 kehtinud TuMS alusel makstud dividendi tulumaksu (ehk dividendi väljamaksmisel makstud ettevõtte tulumaks) ettemakse.
MUUD KASUMIERALDISED: Kui residendist JI ja temaga seotud isiku vahel tehtud tehingu hind on erinev nimetatud tehingu tuluväärtusest, maksustatakse tulumaksuga summa, mille maksumaksja oleks tuluna saanud või kuluna kandmata jätnud, kui siirdehind oleks vastanud tehingu turuväärtusele.
ETTEVÕTLUSEGA MITTESEOTUD KULUD: loetakse TuMS toodud kulud või väljamaksed, MTÜ-dele tasutud sisseastumis- ja liikmemaksud - kui osalemine ei ole otseselt seotud ettevõtlusega, väljamaksed, mille kohta puudub raamatupidamise algdokument, kulud v väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks , kulud või väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks. Residendist mittetulundusühing, sihtasutus ja JIst usuline ühendus maksab TM kuludelt ja väljamaksetelt, samuti isiku põhikirjalise tegevusega mitteseotud teenuste ja vara ostmiseks tehtud kuludelt.
TM MUUDELT ETTEVÕTLUSEGA MITTESEOTUD VÄLJAMAKSETELT: Residendist äriühing v.a krediidiasutus : ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine, madala maksumääraga territooriumil asuva JI poolt emiteeritud väärtpaberite soetamine, osaluse omandamine MMT-l asuvas JI-s, viivise või leppetrahvi tasumine, kohtu- või vahekohtuväliselt kahju hüvitamine MMT-l asuvale JI-le, laenu andmine või ettemakse sooritamine MMT-l asuvale juriidilisele isikule vm viisil nõudeõiguse omandamine MMT-l asuva JI vastu.
DIVIDENDI TM-SE VÕIMALIKUD VIISID: 1) Klassikaline süsteem: muutumatu klassikaline süsteem- ettevõtet ja FI maksustatakse eraldi ja sõltumatult, mingit kompenseerimist ei toimu, modifitseeritud klassikaline süsteem- dividendi saajale antakse mõningaid soodustusi, mis ei ole seotud ettevõtte tulumaksuga. 2) Kompensatsioonisüsteem: eesmärk on kompenseerida ettevõtte poolt tasutud tulumaks dividendi saajale. Osaline kompensatsioonisüsteem- suurendatakse dividende, võttes arvesse osa ettevõtte poolt tasutud tulumaksust, täielik kompensatsioonisüsteem- suurendatakse dividende kogu ettevõtte poolt tasutud tulumaksu ulatuses. 3)Hüvitussüsteem: ettevõtte poolt makstavaid dividende maksustatakse madalamalt kui mittejaotatavat tulu, dividendi väljamaksmisel kinnipeetud tulumaksu võrra vähendatakse ettevõtte tulumaksu täies ulatuses või osaliselt. Eraldatud maksumääradega süsteem- dividendideks jaotatavale kasumiosale on madalam maksumäär kui ettevõttesse allesjäävale kasumiosale. Dividendide hüvitussüsteem- dividendidelt tasutud TM loetakse osaliselt või täielikult ettevõtte TM tasumiseks. Null % meetod- dividendidena jaotatud kasumiosalt TM ei arvestata
OMANDIMAKSUD : Vara omandiõigus, -suhe ning sellest tulenev tulu teenimise võimalus; omanikust eraldatav (nt autoriõigused), maksuobjekt: registervara; maksustatav väärtus (nt turu-, rendi-, kapitali- jne väärtus); maksumäärad, erandid, alternatiiv progresseeruvate määradega astmelisele tulumaksule ?
RASKEVEOKIMAKS: Raskeveokimaksu objekt: veoste vedamiseks ettenähtud liiklusregistris registreeritud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto ja veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris. Maksumäärad on kehtestatud. Veoauto registrimassile (märke puudumisel täismassile), telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile ning autorongi registrimassile või täismassile, võttes aluseks veoauto näitajad, autorongi koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste telgede arvu ja nimetatud haagiste suurima massi liiklusregistris. Maksumaksja: Eestis ajutiselt või alaliselt elav FI, Eestis registreeritud JI ning riigi- ja KOV asutus, kes omab maksuobjekti või liiklusregistrisse kantud kasutaja, valdaja. Maksustamisperiood on kvartal . Maksumaksja on kohustatud arvutama ja tasuma raskeveokimaksu. Maksustamiseks EMTAl andmed liiklusregistrilt. Maks laekub riigieelarvesse. Maks arvestatakse ja tasutakse hiljemalt maksustamisperioodi esimese kuu 15. kuupäevaks; kui liiklusregistris on tehtud maksustamisperioodil muudatus , siis 15 kalendripäeva jooksul muudatuse tegemisest arvates. Raskeveoki võõrandamisel või kasutusõiguse üleminekul endisele omanikule tasutud maksu ei tagastata, omaniku või kasutaja vahetusel maksab maksu uus omanik andmete muutmisele järgnevast kvartalist. Veoauto riikliku registreerimismärgi andmed, maksustatava raskeveoki registri- või täismass kilogrammides, maksu summa, periood, mille eest maks tasutakse.
MAAMAKS EESTIS: Maamaksuseadus alates 01.07.1993. Algselt jagunes maks kohalikuks ja riiklikuks maamaksuks, alates 1996.aastast laekub maamaks Maksu- ja tolliameti vahendusel omavalitsusüksuste eelarvetesse. Vaatamata sellele asjaolule on maamaks MKS kohaselt riiklik maks. Maksuobjektiks on kogu maa, v.a maksuvaba maa ( kalmistu , kaitsejõudude maa). Maksumäär on 0,1-2,5% maa maksustamishinnast aastas v.a põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määr on 0,1-2,0% maa maksustamishinnast aastas. KOVüksuse volikogu võib määra diferentseerida maa hinnatsoonide ja/või katastriüksuse sihtotstarvete liikide kaupa. KOV volikogu peab kehtestama määra maksustamisaasta 31. jaanuariks. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril, maamaksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmetel omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja või kelle maakasutuslepe on kehtiv 1. jaanuaril. Maksu tasumine al 2011: Kuni 64-eurone maamaks tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks. Maamaksuteade = maksuotsus. Maamaksu ei määrata ja -teadet ei väljastata kui maksusumma on alla 5 euro. Kui tähtpäevaks tasumata maamaksusummalt on intress väiksem kui 5 eurot, jäetakse intress arvestamata ja intressinõue esitamata. EMTA väljastab maksuteate (haldusakt) hiljemalt 15. veebruariks; e-posti aadressi teavitanule elektroonselt e-maksuameti kaudu. Kui maamaksuteadet ei ole saadud 25. veebruariks - kohustus 30 päeva jooksul teavitada sellest Maksu- ja Tolliametit. Kui ühtegi maamaksuteadet ei ole saadud - kohustus teavitada sellest kirjalikult või elektroonselt maa asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele enda omandis või kasutusel oleva maa suuruse ja sihtotstarbe.
MAAMAKS EESTIS AL 01.01.2013: Maamaksusoodustused muudatus: maamaksuvabastus elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning tiheasutusalaks määratud alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha kui sellel maal on elukoht rahvastikuregistri andmetel. Maamaksuvabadus hooneühistu liikmete, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel selles hoones , elamumaa osas 0,15 ha ulatuses linnas jne ja 2,0 ha ulatuses mujal. Alles jääb põllumajandusmaa soodusmäära vahemik. KOV võib täiendavalt vabastada pensioni saaja linnas, vallas… ning tiheasustusega alal kuni 0,15 ha ulatuses. KOV võib täiendavalt vabastada maamaksust represseeritu ja elamumaa või õuemaa osas.
TOLLIMAKSUSTAMISE MUUDATUSED EESTIS SEOSES EL LIITUMISEGA: Eesti kuulub tolliliitu: ühine tolliterritoorium, mis koosneb kahest või enamast tolliterritooriumist, mille vahel ei ole tollimakse ega muid kaubanduslikke piiranguid. Kolmandate riikide suhtes on kasutusel ühtsed tollimaksud ja piirangud.
EL TOLLISEADUSTIK: Tollimaksud põhinevad Euroopa ühenduste tollitariifistikul. Tollitariifistiku moodustavad: kombineeritud nomenklatuur KN (8- kohaline kood, millest 6 esimest kohta on harmoniseeritud süsteemi HSkood); mistahes KNil põhinev nomenklatuur tariifsete meetmete kehtestamiseks; KNis hõlmatud toodetele tavaliselt kohaldatavad maksumäärad jm maksustamiselemendid on tollimaksud ja impordimaksud; tariifsed soodusmeetmed lepingutes; ühepoolselt kehtestatud tariifsed soodusmeetmed; ühepoolsed peatamismeetmed; muud tariifsed meetmed; Deklarandi taotlusel rakendatakse tavaliselt tolli- või impordimaksude asemel tariifseid soodusmeetmeid või ühepoolseid peatamismeetmeid kui kaubad vastavad nende meetmetega ette nähtud tingimustele.
TARIC: koosneb ca 100 andmebaasi tabelist, 18 000 alajaotusest, sisaldab nii tariifseid kui mittetariifseid meetmeid, meetmeid ca 100 000. Impordil on meetme kohaldamisel aluseks päritoluriik, ekspordil sihtriik . Geograafiline piirkond  meede (õigusakt, nomenklatuur)  lisakood  allmärkus. Ühepoolsed tollimaksumäärad on toodud allmärkustes. TARIC-ust vaadates selgub , kas importija või eksportija: peab maksma ühises tollitariifistikus kehtestatud tavalist tollimaksu ; võib maksta soodustollimaksu (sooduslepingute alusel); peab lisaks tavalisele tollimaksule maksma lisatollimaksu; võib saada ekspordil toetusi; võib oma kauba piiranguteta importida ühendusse või ühendusest sihtriiki eksportida; ei tohi üldse kaupa sisse tuua või välja viia, sest kauba import või eksport on keelanud või võib seda tuua vaid teatud tingimuste täitmisel.
TOLLIMAKSUVABADUSED: Aluseks on kolm Euroopa Nõukogu määrust. Juhendid: maksuvabastus väljastpoolt ELi päranduseks saadud isiklikele asjadele; maksuvabastuse kohaldamine heategevuslikel või abistamiseesmärkidel imporditavale kaubale; maksuvabadus väljastpoolt EL-i püsivalt Eestisse elama asuva FI isiklikele asjadele; maksuvabastus kaasavara , pulmakingituste ja majatarvete impordil seoses abiellumisega; väikese väärtusega ja mittekaubanduslikud saadetised.
TOLLIMAKSUREŽIIM: TARICu meetmete kohaldamisel on oluline tollideklaratsiooni lahtrisse 36 „soodustus“ märgitud tollimaksurežiimi kood. Sooduskohtlemise (tariifisoodustuse) rakendamise eeltingimused: kehtib soodusleping või ühepoolne sooduskord; esitatakse vastav sooduspäritolutõend; soodustusi saavad riigid täidavad halduskoostöö nõudeid.
KAUBANDUSKAITSE MEETMED: Lisaks tavalistele tollimaksudele Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO lepingutega kaubanduskaitse meetmed: dumpinguvastane tollimaks, tasakaalutollimaks; kaitsemeetmed.
MAKSUPEATAMISED EHK TARIIFIPEATAMISED: Kehtestatakse kaupadele: mida ei toodeta või ei leidu EL-is. Mida ei leidu kolmandates riikides, kellega EL on sõlminud sooduskokkulepped v rakendab ühepoolset sooduskohtlemist. Ettevõtja taotlus  liikmesriik  DG TAXUD  Euroopa Nõukogu. Kehtestatud maksupeatamisi võivad kasutada kõik ettevõtjad igas riigis SUSPENSIONS andmebaas , hetkel kehtivaid ca 1000.
MAKSUPEATAMISE LIIGID: teatud tööstus- ja põllumajandustoodete maksupeatamine; lennukõlblikkussertifikaatidega imporditud kaupade maksupeatamine; õhusõidukite ehitamiseks, hooldamiseks ja remondiks mõeldud toodete maksupeatamine. Teatud relvade ja sõjaväe varustuse maksupeatamine.
TARIIFIKVOOT: Kaubakogus , mida lubatakse importida soodsama tollimaksumääraga võrreldes tavapäraselt ühise tollitariifistikuga ettenähtud tollimaksudest. Tariifikvoodist tuleneva soodsama tollimaksumäära kohaldamine lõpetatakse niipea, kui ettenähtud impordikogus on saavutatud. Avamine: tariifikvoodi järjekorranr, kogus, kehtivusaeg, tollimaksus suurus. Liigid ( laad ): avatud, kriitiline, uus, ärakasutatud. Taotlemine: deklarant peab esitama tollile tariifikvoodi taotluse ning tagatise kriitilise tariifikvoodi korral. Taotlus: täidetud tollideklaratsioonil lahtrid : 36- tollimaksurežiimi kood, 39- tariifikvoodi järjekorranumber. DG TAXUD haldab kvoote ning eraldab põhimõttel „kes ees, see mees“. Tariifikvoodi eraldamine: eraldatakse täielikult, ei eraldata, eraldatakse osaliselt.
TARIIFNE SOODUSKOHTLEMINE KAUBA LIIGI TÕTTU: teatavatel tingimustel kohaldatakse kauba liigi tõttu tariifset sooduskohtlemist: värskete lauaviinamarjade liigist „Emperor“; tubaka, Tšiilist pärineva nitraadi suhtes.
TARIIFILAGI, IMPORDI/EKSPORDI LITSENTSID: Tariifilagi on kaubakogus, mille ületamisel komisjoni otsusega peatatakse kauba importimine soodsama tollimaksumääraga. AGRIM ja AGREX litsentse kasutatakse põllumajandustoodetega kauplemisel väljaspool EL-i asuvate riikidega. Eesmärgid: andmete kogumine, tariifikvootide haldamine, WTO kohustuste jälgimine.
MITTETARIIFIKVOODID, KOGUSELISED PIIRANGUD: EL kehtestab teatud riikidest pärit konkreetsete kaupade sisseveoks kindlad lubatud suurimad kogused . Kui lubatud suurim kogus on saavutatud, kaupa enam vabasse ringlusse ei lubata. Importöör peab taotlema impordilitsentsi enne kauba vabasse ringlusse lubamist.
KOHALDATAVAD TOLLIREŽIIMID: Erga omnes- kohaldatav kõigile. Üldine soodustuste süsteem (GSP); sooduslepingud, tollimakse ei nõuta.
TOLLIS KOGUTAVAD MAKSUD: 1) Tollimaksud: väärtuseline tollimaksumäär, mille korral tollimaksumäär väljendatakse %lse määrana kauba tolliväärtusest; spetsiifiline tollimaksumäär, mille korral tollimaksumäär väljendatakse kaubaühiku (nt kaalu, mahu, sisalduse jms) kohta kindlaksmääratud summana. 2) tagatised; 3) riiklikud maksud.
TARBIMISMAKSUDE KLASSIFIKATSIOON
ÜLDISED (universaalsed)

• Üheastmeline
  
• Mitmeastmeline
  

• Kumulatiivne
  
• Mittekumulatiivne
  

ERI (erieesmärgiga, spetsiifilised )

• Tootemaksud
  
• Kaubamaksud
  
• Teenusemaksud
  

Võidakse koormata üldise tarbimismaksuga!
MÕISTED TEOORIAS

• Sales Tax – müügimaks
  
• Turnover Tax – käibemaks
  
• Value Added Tax, VAT – lisandunud väärtuse maks, LVM
  

Käibemaks = lisandunud väärtuse maks ???
Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna v.a KMs tulenevatel erijuhtudel.
MITMEASTNELISE TARBIMISMAKSU RAKENDUSED

• Kumuleeruv lisandunud väärtuse maks
  
• Piiratud lisandunud väärtuse maks
  
• Netoarvestus e puhasarvestus e tarbimistüüpi lisandunud väärtuse maks – meetodid:
  
• Lisamismeetod
  
• Marginaalmeetod
  
• Lahutusmeetod
  

Netoarvestuse lahutusmeetodil arvestuse meetodid:

Otsene lahutusmeetod

Vahepealne lahutusmeetod

Kaudne lahutusmeetod
Marginaalmeetod
Maksustatav väärtus (maksuta) – soetusmaksumus maksuga = marginaal x maksumäär või marginaal sialdab käibemaksu
Lahutusmeetod
Otsene: maksustatav väärtus maksuta – sisendite soetusmaksumus maksuta = vahe x maksumäär
Vahepealne: maksustataav väärtus maksuga – sisendite soetusmaksumus maksuga = vahe x maksumäär
Kaudne: arvestatud maksusumma – soetatud sisenditelt maha arvata lubatud maksusumma
PÕHIKÜSIMUSED

• Sihtkohamaa printsiip – tarbimise/viimase sihtkoha maksustamise õigus
  
• Päritolumaa printsiip – võõrandamise koha maksustamise õigus
  
• Teenuse osutaja asukoha printsiip
  
• Teenuse ostja/saaja/kasutaja asukoha printsiip
  
• Teenuse (osutamise) asukoha printsiip
  

Al 2010 EL-s: üldreegel teenuse saaja käibemaksukohustuslase staatus

• Liikmesriikidevaheline arveldus
  

KÄIBEMAKSU PÕHIMÕISTED

• Eesti Kaup
  
• Euroopa Ühendus Paigaldatav või kokkupandav kaup
  
• Liikmesriik Teenus
  
• Ühenduseväline riik Elektrooniliselt osutatav teenus
  
• Ettevõtlus Kauba kaugmüük
  

Vahendamisteenus

• Võõrandamine
  
• Omatarve Maksustamine (paragrahv 441)
  

Erikord (ptk 5)
VAT No./KMKR number

• Kolmnurktehing
  

KÄIBEMAKSU OBJEKT PARAGRAHV 1 LÕIGE 1

Käive, mille tekkimise koht on Eesti (v.a maksuvaba käive);

Kauba import Eestisse (v.a maksuvaba import);

Teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti

Maksuvaba käibe optsiooni korras maksustatavad tehingud

Kauba ühendusesisene soetamine.
KMS PARAGRAHV 3 LÕIGE 4
Maksukohustuslane peab arvestama käibemaksu KMS paragrahv 1 lõikes 1 nimetatud tehingutelt ja toimingutele, kusjuures KMS paragrahv 1 lõikes 1 nimetatud käibe puhul peab ta maksma käibemaksu:

Oma maksustamisele kuuluvalt käibelt (edaspidi maksustav käive);

Teenustelt, mis on saadud ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis;

Eestis paigadatava või kokkupandava kauba soetamiselt ettevõtlusega tegelevalt teise liikmesriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud makusukohustlasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis;

Kauba soetamiselt soetajana kolmnurktehingus;

Käesoleva lõike punktides 3 ja 4 nimetamata kauba soetamiselt ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole ... (vt p 3 lõpp);

Teiselt maksukohustuslaselt paragrahv 411 lõige 2 nimetatud kauba soetamisel.
KÄIVE paragrahv 4 lõige 1

Kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus;

Kauba või teenuse omatarve;

Kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks

Kauba sundvõõrandamise tasu eest.
Käibemaksumäärad 20%, 9% ja 0%
KÄIBEMAKSUKOHUSTLASED
Käibemaksukohustuslane (KMK) – ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena:

• Registreeritud käibemaksukohustuslane
  
• Piiratud (kohustusega) käibemaksukohustuslane
  

• Kohustuslik registreerimine
  
• Vabatahtlik registreerimine
  

NB! Kohustus tõendada ettevõtlusega tegelemist registreerimisel!

• Lisaks maksukohustlastele käibemaksu tasuma kohustatud isikute loetelu
  

KÄIBEMAKSUKOHUSTLASENA REGISTREERIMISE KOHUSTUS
Kui maksustatav käive kalendriaasta algusest arvates ületab 16 000 eurot =
+ käive (v.a maksuvaba käive), mille tekkimise koht on Eesti
+ teenuste osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (v.a maksuvaba käive)
- põhivara võõrandamise tulu
- Eesti isikule teostatav kaugmüük
Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamisel on võimalik raha laekumise põhine piirmäära arvestus.
Kohustust ei teki kui kogu käive on 0% maksustatav (v.a ühendusesisene käive ja paragrahv 10 lõige 4 peatükk 9 teenused)
Avaldus 3 tööpäeva jooksul kohustuse tekkimise päevast, kanne tehakse 3 tööpäeva jooksul – Õigus taotelda kontserni ettevõtete registreerimist ühe maksukohustlasena ehk käibemaksugrupina paragrahv 26
PIIRATUD MAKSUKOHUSTUSLASENA REGISTREERIMISE KOHUSTUS

Isik, kes saab välisriigi isikult paragrahv 10 lõige 5 nimetatud teenust – teenuse saamise päevast

Päev, mil ühendusesiseselt soetatud kaubs v.a aktsiisikaup ja uus mootorsõiduk) maksustatav väärtus kalendriaasta algusest arvates ületab 10 000 eurot – piirmäära ületamise päevast
Erand eelnevast : püsiva tegevuskohata välisriigi isik, kes soetab kauba Eestist on kohustus registreerida kauba soetuse päevast

• Avalduse esitada 3 tööpäeva jooksul – ise paberil , ise elektroonselt, äriregistri infosüsteemi või notari kaudu
  
• Maksuhaldur registreerib andmed 3 tööpäeva jooksul registreerimiskohustuse tekkimise kuupäeva seisuga
  

KÄIBEMAKSUKOHUSTUSLASENA REGISTREERIMISE KOHUSTUS (ERI)
Maksukohustuslasena registreeritakse:

• Teise liikmesriigi maksukohustuslane kes teostab kauba kaugmüüki (v.a aktsiisikaup) Eesti isikule üle 35 000 eurot kalendriaasta algusest arvates – piirmäära täitumisel
  
• Teise liikmesriigi maksukohustuslane kes teostab aktsiisikauba kaugmüüki – käibe tekkimise päevast arvates
  
• Ettevõtlusega tegelev välisriigi isik, kel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, kuid kel tekib Eestis maksustav käive (v.a kaugmüük ja 0% käive v.a ühendusesisene käive, teises liikmesriigis registreeritud elektroonilise teenuse osutaja) – maksustatava käibe tekkimise päevast
  

REGISTRIST KUSTUTAMINE

• KMK avaldus kui järgneva 12 kuu jooksul ei ületa tehingute maksustatav käive 16 000 eurot v.a ... teise liikmesriigi kaugmüüja
  
• Piiratud KMK avaldus on olnud registreeritud vähemalt 2 aastat ning ühendusesiseselt soetatud kauba väärtus eelmisel kalendriaastal ei ületanud ega ületa käesoleval kalendriaastal 10 000 eurot aastas
  
• Maksuhalduri õigus kui ei ole esitatud kuue viimase maksustamisperioodi käibedeklaratsiooni
  
• Maksuhalduri õigus kui ei tegele Eestis ettevõtlusega
  
• Maksuhalduri õigus maksukohustuslane või tema tegevus Eestis on lõpetatud
  

Enne kustutamise otsustamist kontrollitakse üldjuhul isiku majandustegevust.
REGISTREERITUD KMK ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

• Registreerimise päevast alates peab täitma maksukohustuslase kohustusi sh
  

• Lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu
  
• Arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma sätestatud korras, piiratud maksukohustuslane korras
  
• Tasuma käibemaksu
  
• Säilitama dokumente ja pidama arvestust
  
• Esitama nõuetele vastavaid arveid
  

Al 2011 laiendati: kohaldatakse ka seaduses määratud välisriigi isikute, kelle käive tekib Eestis, suhtes
Piiratud KMK-l ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust!
MAKSUSTAMISPERIOOD JA DEKLARATSIOONID
Maksustamisperiood üldreegel: kalendrikuu, 1. perioodi 15-päeva reegel, motiveeritud taotlusel pikem periood
Käibedeklaratsioon vorm KMD esitatakse maksustamisperioodile järgneva 20. kuupäevaks kehtestatakse rahandusministri määrusega elektroonselt kui isik on olnud KMK vähemalt 12 kuud sendi täpsusega
Ühendusesisese käibe aruanne vorm VD, VDP kauba ühendusesisene käive, kauba edasimüüja kolmnurktehingus, teenuse osutamine teise liikmesriigi maksukohustuslasele igakuine esitatakse järgneva kuu 20. kuupäevaks koos KMDga kehtestatakse rahandusministri määrusega täiseurodes
„PÖÖRDMAKSUSTAMINE“ võõrandaja/teenuse osutaja Eestis registreeritud KMKR, soetaja teise LR VAT No.

• Maksukohustus puudub võõrandaja/teenuse osutaja riigis (ehk Eestis) maksukohustus on üle kantud teises liikmesriigis VAT-numbrit omavale kauba soetajale-teenuse saajale
  
• Tingimused võõrandajale (müüjale)/teenuse osutajale:
  
• VAT numbri kehtivuse kontroll VIES andmebaasist Yes, lisaks:
  
• Kauba võõrandamisel peab kaup lähetatama Eestist soetaja liikmesriiki;
  
• Teenuse arve saaja peab omama teises liikmesriigis VAT-numbrit, teenus võib-olla osutatud Eestis.
  
• Müüja/osutaja rakendab eeltoodud tingimuste kehtivusel 0% käibemaksumäära.
  
• Deklaleerimiskohustus KMD JA VD
  
• Kauba käive KMD lahtrid 3; 3.1; 3.1.1 ja VD veerud 1, 2, 3:
  
• Teenuse käive KMD lahtrid 3; 3.1 ja VD veerud 1, 2, 5.
  

„PÖÖRDMAKSUSTAMINE“: soetaja/teenuse saaja Eestis registreeritud KMKR, võõrandaja/teenuse osutaja teise LR VAT No

• Tingimused soetaja/teenuse saajale:
  
• Kauba/teenuse saamine.
  
• Arve (üldreegel) olemasolu, kauba osas erand kui arvet ei ole saadud
  
• Aevele märkida KMKR poolt arvestatud käibemaksu summa (sama ka KMD lahtrites 4 ja 5)
  
• Deklareerimiskohustus (maksustatav käive-arvestatud maks-sisendmaks-info), vajadusel maksu tasumine oma riigi eelarvesse kui kaupa/teenust kasutatakse nt maksuvaba käibe või mitteettevõtluse tarbeks vormil KMD:
  
• Kauba soetamine KMD lahtrid 1 ja/või 2, 4, 5 (vajadusel 5.2), 6, 6.1.
  
• Teenuse saamisel KMD lahtrid 1 ja/või 2, 4, 5, 6.
  

„PÖÖRDMAKSUSTAMINE“ Eestisised tehingud

• Alus KMS nn ostja pöördkäibemaksukohustus või pööratud maksukohustus:
  
• Kinnisasja võõrandamisel – soetamisel:
  
• Metallijäätmete võõrandamisel – soetamisel kui soetaja on registreeritud käibemaksukohustuslane;
  
• Kullamaterjal ja investeeringukuld.
  

Soetaja maksab võõrandajale kauba käibemaksuta müügihinna.
Võõrandaja deklareerib tehingu väärtuse KMD lahter 9.
Soetaja arvestab tehingu kohta esitatud arvel märgitud käibemaksusumma enda poolt tasumisele kuuluva käibemaksusummana võõrandaja asemel ja deklaleerib KMD lahtrid 1, 4, 5, 7, 7.1.
Arvel peab olema viide erikorra rakendamise alusele.
Käivet ei teki

• Ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses
  
• Omaniku poolt kauba Eestist välja toimetamine võõrandamiseta, v.a oma sealse ettevõtluse tarbeks
  
• Riigivara tasuta kasutusse andmisest ning riigi-, linna- või vallavara erastamisest
  
• Äriühingute, MTÜ ja SA ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise käigus vara üleandmisest teisele äriühingule, MTÜle, Sale
  
• Ettevõtluse huvides kauba tasuta üleandmisest mittemüüdava kaubanäidisena või kauba, mille maksustatav väärtus ei ületa 10 eurot, üleandmisest reklaami eesmärgil
  

• Kauba import, maksuvaba import
  
• Kauba eksport
  
• Kauba ühendusesisene käive
  
• Kauba ühendusesisene soetamine, kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine
  

Maksuvaba käive
Sotsiaalset laadi kaubad ja teenused
Samuti ei maksustata ... neist ettevõtjale olulisemad:
Kinnisasja või selle osa üürile, rendile, kasutusvaldusse andmine. Maksuvabastust ei kohaldata majutusteenusele, parkimismaja või –koha, statsionaarse seadme või masina või seifi üürile ... andmisesele
kinnisasi või selle osa. Maksuvabastust ei kohaldata ...
väärtpaber, v.a ...
kaup, mille soetamisel puudus õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, v.a kui kaup on soetatud enne soetaja maksukohustuslaseks registreerimist või kui kauba soetamisel on sisendkäibemaks maha arvatud osaliselt
finantsteenused (toodud loetelu)
MAKSUSTAMISE VALIKUÕIGUS (optsioon)
Maksustamise valikõigus KMS
Enne käibe toimumist või varem maksuhaldurit kirjalikult teavitades maksustatakse:

Kinnisasja või selle osa, v.a eluruumi üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmine;

Kinnisasi või selle osa, v.a eluruum ;

Nimetatud teenus v.a kui teenus osutatakse teise liikmesriigi maksulohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele;

Investeeringukuld (kui on tööstustusliku kulla käive, investeeringukulla tootmine jm.).
Valikuõigust kasutanu peab seda rakendama vähemalt kahe aasta jooksul esimesest maksustamisperioodist alates
TEENUSE KÄIBE KOHT
Art 44 – teenuse saaja (ostja) maksukohustus
Art 45 – teenuse saaja (ostja) on lõpptarbija
Teenuse saajad:

• Füüsiline isik ( eraisik )
  
• Eestis käibemaksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelev isik
  
• Eestis registreeritud maksukohustuslane/ piiratud maksukohustuslane
  
• Ettevõtlusega mittetegelev ühendusvälise riigi isik
  
• Ühendusvälises riigis ettevõtlusega tegelev isik
  
• Teises liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelev isik
  
• Teises liikmesriigis registreeritud käibemaksukohustuslane
  

TEENUSE MAKSUSTAMINE
Maksustamise põhireegel alates 2010: teenuse ostja käibemaksukohustuslase staatus

• Teenuse käive tekib Eestis kui teenuse saajaks on Eestis KMKR omav maksukohustuslane nn asukohareegel
  
• Teenuse saaja riigis tekib teenuse käive kui teenuse saaja on käibemaksukohustuslane teises liikmesriigis või on ühendusevälise riigi ettevõtlusega tegelev isik nn põhireegel
  
• Teenuse käive tekib teenuse osutaja asukohas , kui teenuse saajaks on mittekäibemaksukohustuslane või ühendusevälise riigi ettevõtlusega mitte tegelev isik nn üldreegel
  

TEENUSE KÄIVE
Jätkuvalt erandid põhireeglist teenustel (kinnisasjaga asukoht, ürituse toimumine (sissepääsuteenus ja kõrvalteenus), reisijatevedu, restorani- ja toitlustusteenus, transpordivahendi üürile andmine) on Eesti alati käibe tekkimise koht, p 7-11 teenustel on Eesti käibe tekkimise koht mõningate teenuse saajate korral
Al 2011 – ürituse korraldamise teenus maksustatakse põhireegli järgi kui teenuse saaja on teise liikmesriigi maksukohustuslane
Teenused, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti KMS (nn mittemateriaalsed teenused) – oluline, sest käive võib siis Eesti maksukohustuslasel tekkida välisriigis!
Teenuse, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, käive maksustatakse Eestis 0% maksumääraga, v.a maksuvaba käive
MÕNINGATE TEENUSTE KM
Transpordivahendi üürile, rendile, kasutusvaldusesse andmine
Lühiajaline (kuni 30 p, laev kuni 90 p) käive tekib kohas, kus vahend füüsiliselt kliendi käsutusse antakse

• Pikaajaline – käive tekib põhireegli kohaselt
  

Erand al 2013 huvi- ja lõbusõidulaev, transpordivahend antakse üürile, rendile kasutusvaldusesse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis KMKR, ühendusvälises riigis ettevõtja – käive tekib riigis, kus toimub üleandmine
Kaubateenus ja sellega seotud kõrvalteenused
Vahendusteenus
Mittemaksukohustuslasele osutatava vahendusteenuse käive tekib põhiteenuse osutamise koha järgi
Töö vallasasjaga
Teenus mittemaksukohustuslasele või ettevõtlusega mittetegelevale ühendusvälise riigi isikule – käive tekib riigis, kus tööd tehakse
KÄIBE TEKKIMISE AEG
Eestis: Käive on tekkinud v teenus saadud päeval, mil esimesena tehti kas:

Kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine;

Kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine;

Omatarbe puhul kauba võõrandamine või teenuse osutamine või ettevõtte kauba kasutuselevõtmine ... ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil.

• Ühendusesisene kauba käive ja soetus :
  

kauba lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. Kuupäev või kauba eest arve väljastamise päev, kui arve väljastatakse enne ... kuule järgneva kuu 15. Kuupäeva. Kommentaar: üldreeglina arve väljastamise kuupäev

• Kauba importimisel: päev, mil kaup vabastatakse ühenduse tolliseadustiku tähenduses või tollivõla tekkimise päev või kauba Eestisse toimetamise päev.
  
• Pikaajalise teenuse käibe tekkimise aeg
  

Teenus, mille osutamine kestab kauem kui (üks) maksustamisperood – käive on toimunud perioodil, mil lõpeb ajavahemik , mille kohta arve esitatakse või mille kestel saadud kaupade või teenuste eest tasumine on kokku lepitud, kuid mitte hiljem kui 12 kalendrikuu möödumisel.
Kui teenuse, mida osutatakse regulaarselt pikema ajaperioodi vältel kui aasta, siis loetakse käive toimunuks teenuse osutamise algusest arvates hiljemalt järgmise kalendriaasta 31. detsembril.
Käibe, kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse MAKSUSTAV VÄÄRTUS
= turuväärtus, harilik väärtus?

• = kauba või teenuse müügihind + kõrvalkulud ja lõivud + maksud (v.a käibemaks) + kõik muu tasuna käsitatav, mille kauba võõrandaja või teenuse osutaja saab ostjalt , teenuse saajalt või kolmandalt isikult
  
• Tasuta võõrandamisel, tasuta ühendusesisesel soetamisel, teise liikmesriiki toimetamisel = kauba või muu sarnase kauba soetusmaksumuse või selle puudumisel omahinna alusel toimingute tegemise ajal määratud väärtus
  
• Omatarbe korral soetusmaksumus v selle puudumisel omahind
  

v.a sõiduauto omatarve = erisoodustuse hind, mis sisaldab käibemaksu
VÄLISTUSED MAKSUSTATAVAST VÄÄRTUSEST
Maksustatava väärtuse hulka ei arvata:

• Käibemaksu, sh välisriigi käibemaksu,
  
• Kauba võõrandamisel makstavat intressi,
  
• Kauba müümise või teenuse osutamise ajal ärilisel eesmärgil ostjale antud hinnasoodustust,
  
• Vahekontol kajastatud ostja, teenuse saaja maksustavaid kulusid,
  
• Korduskasutuspakendi maksumust,
  
• Pakendi tagatisraha .
  

• Imporditava kauba maksustatav väärtus = tolliseadustiku kohane kauba tolliväärtus + kõik impordimaksud ( v.a käibemaks) + muud kulud kuni esimese sihtkohani Eestis
  

• Eksporditava kauba maksustatav väärtus = kauba harilik väärtus
  

• Kauba impordi ja kauba ühendusesisese soetamise korral tuleb kasutada ühenduse tolliseadustiku sätete alusel määratud vahetuskurssi, kui vajalikud alusandmed on välisvaluutas
  

• Muu tehingu korral tuleb kasutada maksustatava käibe tekkimise päeval kehtivat Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi
  

ÜHENDUSESISESE KÄIBEMAKSU VÕIMALUSED

• Müüja rakendab 0%, ostja pöördmaksustamist
  
• Müüja rakendab 0%, müüja maksab ise käibemaksu ostja riigis
  
• Käive maksustatakse müüja riigis, ostja maksab müüja riigile käibemaksu nin taotleb (võimalusel) käibemaksu tagastamist sellelt riigilt
  
• Käive maksustatakse müüja riigis, ostjale käibemaksu ei tagastata
  

KÄIBEMAKSU TAGASTAMINE

• Eesti maksukohustuslasele
  

Tagastusnõue – kontroll – tagastamise tähtaeg üldreeglina 30 päeva, mida võib motiveeritud otsuse alusel pikendada kuni 90 kalendripäeva (30-päeva kaupa), kui ... kahtlus

• Teise liikmesriigi maksukohustuslasele
  

• Tingimused
  
• Piirsumma vähemalt 50 eurot kalendriaastas või vähemalt 400 eurot juhul, kui taotlus esitatakse perioodi kohta, mis on lühem kui kalendriaasta kuid hõlmab vähemalt kolme kuud
  
• Taotlus kalendriaasta kohta järgneva 30. Septembriks asukohariigi maksuhalduri kaudu (elektroonselt) Eli piiriülese käibemaksu tagastamise süsteem
  

• Ühendusvälise riigi maksukohustuslasele – tingimused (peab olema ettevõtja) – kirjalik taotlus – piirmäär kui summa kalendriaastas vähemalt 320 eurot
  

KÄIBEMAKSUSUMMA ARVUTAMINE
Tasumisele (+) või tagastamisele (-) kuuluvkäibemaks = arvestatud käibemaks – sisendkäibemaks
Arvestatud käibemaks = toodud tehingute või toimingute (v.a kauba import) maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks
Lg 10 kohaselt tuleb maksta käibemaks registrist kustutamisel võõrandamata kaubalt, mille ... (väärtus soetusmaksumus või omahind). Võõrandamat põhivaralt soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaks korrigeeritakse vastavalt sätestatule.
Sisendkäibemaks = maksustava käibe ning tehingute või toimingute või välisriigis toimuva maksustatava ettevõtluse tarbeks v.a maksuvaba käibe tarbeks ning paragrahv 16 lg 2 p 1 ja 6 või teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks, ühendusevälise riigi isikule:

Teiselt registreeritud maksukohustuslastelt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;

Imporditud kauba eest tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks;

Välisriigi isikult saadud teenuse, mille käibe tekkimise koht on Eesti, naksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks;

Ühendusesiseselt soetatud kauba maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks.
SISENDKÄIBEMAKSU MAHAARVAMISE PIIRANGUD
Maha ei arvata sisendkäibemaksu, mis on tasutud külaliste vastuvõtuks, oma töötajatw toitlustamiseks või majutamiseks (v.a töölähetuse majutus )
Tinglikud piirangud:

• Ettevõtlus ja omatarve (sh tööandja sõiduauto)
  
• Ettevõtlus ja mitteettevõtlus (sh FIE sõiduauto ja selle kasutamine)
  
• Maksustatav ja maksuvaba käive
  

SISENDKÄIBEMAKSU OSALINE MAHAARVAMINE
Kui kaupu, teenuseid kasutatakse nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks
Leitakse Eestis ja välisriigis tekkinud maksustava käibe ja kogu käibe suhe – ümardatakse ülespoole sajandikeni ehk täisprotsendini
Suhte arvutamisel ei võeta arvesse põhivara võõrandamist ja juhuslikku maksuvaba käivet
Kinnisasja ja sellega seotud kauba ja teenuse sisendkäibemaksu korrigeerimise periood 10 aastat
Muu põhivara ja sellega seotud kauba ja teenuse sisendkäibemaksu korrigeerimine 5 aasta jooksul
Esimene kasutusaasta kasutuses oleva põhivarana raamatupidamises arvele võtmisest alates aasta lõpuni.
Maksuvaba käibe korral korrigeeritakse iga kalendriaasta lõpul. Põhivara võõrandamisel korrigeeritakse põhivara võõrandamise kuul v.a erand
Rahandusministri määrus – kord, meetodid
Maksustatava ja maksuvaba käibe korral on kasutada võimalik kas:

• Proportsionaalse mahaarvamise meetodit või
  
• Otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit
  

SISENDKÄIBEMAKSU MAHAARVAMISE TINGIMUSED

• Üldpõhimõte teiselt käibemaksukohustuslaselt kauba soetamisel, teenuse saamisel paragrahv 37 nõuetele vastava arve olemasolu
  
• Kauba ühendusesisesel soetamisel – tõendavate dokumentide alusel (arve ei ole al 2009 enam nõutav)
  
• Välisriigi isikult saadud teenus, millelt ostja peab arvestama käibemaksu – tõendavate dokumentide alusel (arve ei ole al 2009 enam nõutav)
  
• Kauba import – üld: tollideklaratsioon + kaup vabastatud, erand paragrahv 38 (21) käibedeklaratsioonis – kauba vabastamise perioodis
  
• Muudel juhtudel arvatakse sisendkäibemaks maha perioodil, mil müüjal tekib käibemaksukohustus – kui arve ei ole KMD esitamise ajaks saabunud, siis arve saamise perioodis
  

ARVESTUSE KOHUSTUS

• Säilitada kronoloogilises järjestuses väljastatus arvete koopiaid ja saadud arveid nende algsel kujul 7 a jooksul väljastamise või saamise päevast arvates
  
• Impordi tollideklaratsioon säilitada 7 a jooksul tolliformaalsusele järgneva kalendriaasta algusest
  
• Pidada arvestust – Maksukohustuslase käibemaksu igapäevase arvestuse kord – RM määrus nr 40, 30.03.2004
  
• Teise liikmesriiki toimetatud kauba arvestus
  
• Teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud mõningate vallasasjade arvestus
  
• Korduvkasutuspakenditega seotud tehingute arvestus ning dokumentatsiooni säilitamine 7 aastat
  

ARVED

• Kohustus väljastada hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul:
  

• Kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise päevast
  
• Teenuse osutamise päevast
  
• Teenuse osutamise lõpetamise päevast
  
• Ajavahemiku, millise kohta on tasumine kokku lepitud, viimasel päevast
  
• Ettemakse laekumise päevast
  

• Arvetei pea väljastama füüsilisest isikule isiklikuks otstarbeks (v.a ...) ning maksuvaba käibe korral.
  
• Dokumenti, sh kreeditarvet, millega muudetakse algset arvet ja millel on viide sellele arvele, käsitatakse arvena
  
• Arve võib väljastada soetaja/teenuse saaja poolte kirjaliku kokkuleppe (peab sisaldama arve aktsepteerimise korda!) alusel
  
• Üldjuhul paberil, kauba soetaja/teenuse saaja nõusolekul võib olla väljastatud elektrooniliselt
  
• Viited arvele
  
• Lihtsustatud arve – ei ületa 160 eurot käibemaksuta, saaja peab märkima sellele oma nime ja maksukohustuslasena registreerimise numbri
  

ARVED (arve rekvisiidid )

• Arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev
  
• Maksukohustuslase nimi, aadress, KMKR
  
• Kauba soetaja, teenuse saaja nimi ja aadress (pöördmaksustamise korral KMKR, VAT nr)
  
• Kauba või teenuse nimetus või kirjeldus
  
• Kauba kogus või teenuse maht,
  
• Hind ilma käibemaksuta ning allahindlus , kui see pole hinna sisse arvatud
  
• Maksustatav summa käibamaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa
  
• Tasumisele kuuluv käibemaksusumma eurodes
  
• Kauba väljastamise/teebuse osutamise kuupäev/osalise või täieliku makse laekumise kuupäev kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve kuupäevast
  

ARVED

• Viide käibemaksuseadusele või direktiivile (0% käive, maksuvaba käive, ostja/teenuse saaja maksukohustus, eksport, kolmnurktehing, erikorrad)
  
• Viite võib asendada muu selge ja üheselt mõistetava märkega!
  
• „Pöördmaksustamine“ – pööratud maksukohustuse juhtudel
  
• Müüja eest arve väljastamisel „Enda arve koostamine“
  
• Erikordadel „Kasuminormi maksustamise kord – reisibürood/kasutatud
  

kaubad/ kunstiteosed /kollektsiooni- ja antiikesemed“

• Mõningate erikordade rakendamisel ei märgita käibemaksu arvele!
  

KÄIBEMAKSUGA MAKSUSTAMISE ERISÄTTED

• Maksusoodustused välisesindusele, diplomaadile, ühenduse institutsioonile, välisriigi relvajõududele
  
• Reisiteenuse erikord
  
• Kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi erikord
  
• Kinnisasja ja metallijäätmete erikord
  
• Avalikul enampakkumisel müüdud kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme müügi erikord
  
• Elektrooniliselt osutatava teenuse erikord
  
• Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikord
  
• Paragrahv 441: Maksuladustamine
  
• Paragrahv 442: Tagatised
  

KASSAPÕHISE KÄIBEMAKSUARVESTUSE ERIKORD

• Võib rakendada maksukohustuslane, kelle maksustatav käive ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega jooksva kalendriaasta algusest arvates 200 000 eurot
  
• Piirmäära arvestust peetakse kassapõhiselt
  
• Piirmäära ei võeta arvesse põhivara võõrandamist ja kinnisasja juhuslikku võõrandamist
  
• Kirjaliku teavitamise nõue registreerimisel või rakendamisele eelneval maksustamisperioodil
  
• Valikust loobumise kohustus – kui käive kalendriaasta algusest ületab 200 000 eurot – järgmise kuu algusest üldkord
  
• Valikust loobumise õigus – kirjalik maksuhalduri teavitamine enne üldtingimuste rakendamise perioodi
  
• Käibe tekkimise aeg:
  
• Päev, mil laekus raha kauba või teenuse eest v.a kauba ühendusesisene käive ja teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele osutava teenuse käive, mille tekkimise koht ei ole Eesti;
  
• Omatarbeks kauba/teenuse võtmine;
  
• Tasuta kauba võõrandamisel kauba lähetamise või kättesaadavaks tegemise päev;
  
• Kauba üleandmise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamisele järgneva kolmanda maksustamisperioodi 1.päev kui maksukohustuslasest sõltumatul põhjul ei ole kahe perioodi jooksul laekunud.
  

• Sisendkäibemaksu mahaarvamine pärast kauba või teenuse eest osaliselt või täielikku tasumist tasutud osas, v.a ühendusesisene soetus, saadud teenus
  

Erikorda ei rakendata (ehk deklaleerida tuleb üldkorras):

• Kauba import;
  
• Kauba ühendusesisene käive ja ühenusesisene soetus;
  
• Teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele paragrahv 10 lg 4 p 9 nimetatud teenuse, mille käibe tekkimise koht ei ole Eestis, osutamine;
  
• Ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult teenuse, mille tekkimise koht on Eesti saamine;
  
• Käive, kauba soetamine või teenuse saamine, kui tasumine toimub lepingu alusel kauba lähetamise või teenuse osutamisele järgneva pikema perioodi jooksul kui kolm kuud
  

Deklaratsioon KMD + lisad (ehk KMD INF1) RM 21.12.2010. a määrus nr 72
Omandimaksud. Kinke- ja pärandimaks.
Omandimaksude kehtestamisega maksustatakse vara, täpsemalt selle omandiõigust,
omandisuhet, nende muutumist.
Omandiõiguse maksustamisel võidakse maksuobjektina määratleda:
(1) omandis olevalt varalt teenitud tulu (nt renditulu, kasutustasu);
(2) omandiõigus (omandisuhe) (nt konkreetsele omandi faktile, omandi muutusele
kehtestatakse maks).
Esimesel juhul rakendatakse üldreeglina tulumaksu või kapitalimaksu. Kapitalimaksu
objektiks on sageli hoiuseintress, dividendid, üüritulu, tulu väärtpaberite võõrandamisest
jms. Omandimaksu kehtestamise eelduseks on üldpõhimõte, et vara peab olema
registreeritud ning omanikust eraldatav (immateriaalne vara).
Omandimaksude liigitamisel lähtutakse vara liigist ja selle registreeritusest:
• Materiaalne vara - kinnis - ja vallasvara (-asjad). Kinnisvara on alati registervara,
vallasvara võib olla registervara või registreerimata vallasvara.
• Väärtpaberid – õigused – aktsiad, osad, võlakirjad, vekslid jms, üldreeglina
registreeritud.
• Immateriaalne vara – patendid , litsentsid jm õigused – ainult registreeritud
immateriaalne vara saab olla omandimaksu objektiks.
Kinnis - ja vallasvara omandimaksu aluseks võib olla:
1) omandiõigus (õiguslik suhe maksustatavasse objekti);
2) varaga seotud omandiõiguse üleminek (tsiviilõiguslik tehing, pärimine).
Maksumäärad kehtestatakse varaobjektide arvu või maksustatava väärtuse kohta.
Maksubaasiks on vara väärtus (turuväärtus, vara hinnanguline maksustamisväärtus
seadusandlike aktide alusel). Omandiõiguse maksustamise aluseks on sageli omandi väärtus
tehingu hetkel (nt maksustatakse kingi , annetuse tegemisel) või vara väärtuse kasv (nt
müügitulu vara võõrandamisel tasu eest, riiklikult määratud vara väärtuse kasv regioonides).
Kuid võidakse rakendada ka teisi väärtuse hindamise aluseid.
Valik omandimaksu maksustatavad väärtusi:
• Turuväärtus – ostu –müügi hind turul
• Rendiväärtus – saadavate rendimaksete väärtus
• Kapitaliväärtus – vara taastootmiseks vajaliku investeeringu suurus või rendimaksete
nüüdisväärtus
• Maaregistri väärtus
• Kasutusväärtus – eriotstarbelistele varadele
• Investeerimisväärtus – tulunorm investori seisukohast
• Ettevõtteväärtus (ka jätkuvuse väärtus, going concern value) arvestab jätkuvalt
tegutseva ettevõtte väärtus, mille varade hulka kuulub nii kinnisvara, vallasvara kui
tööjõud, raha genereerimise võimet jms
• Kindlustusväärtus – jääktaastamiskulude alusel
• Hüvitamisväärtus – sundvõõrandamise hüvitised, sisaldab kinnisvara väärtusele
lisaks ka hüvitisi kaasnevate kahjude eest.
• Riiklikult määratud väärtus - (nt regiooni keskmise turuhinna alusel)
Maa maksustamishind Eestis:
Hk = Hi x k x S
kus Hi on maakasutuse sihtotstarbele vastava hinnatsooni maksustamishind
k on parandustegur, mitme parandusteguri olemasolul tegurid korrutatakse
S on maatüki pindala
Omandiõiguse maksustamine realiseerub vara omandiõiguse muutumisel (ühekordselt,
mitteperioodiliselt) või perioodiliselt.
Laialdaselt kasutatakse arenenud riikides maksuvabasid vara väärtuse piire ning mitmeid
muid maksuvabastusi.
Omandimaksu liike:
_ Kinnisvaramaks ( real estate tax),
_ Maamaks ( land value tax, land tax),
_ Ehitiste maks (house tax)
_ Varamaks (property tax),
_ Heaolumaks, varandusmaks (net wealth tax)
_ Omandimaks
_ Kinkemaks ( gift tax),
_ Pärandimaks (inheritance tax, estate tax)
_ Kinnisasja üleandmise maks
_ Hüpoteegi registreerimise maks
_ Lepingumaks (deed tax)
_ Tempelmaks (stamp tax)
_ vms maksuliike sõltuvalt maksuobjektist.
Kinnisvaramaksu kehtestamise põhimõtteks on, et ühiskond saaks tagasi oma
investeeringud kinnisvara väärtuse tõusu. Kinnisvara perioodiline maksumäär on üldjuhul
madalam kui kinnisvara ühekordsete tehingute maksumäär. Kinnisvara maksustamisel
võidakse maksustada eraldi maad, eraldi hooneid , ehitisi või kinnistut tervikuna . Üldreelina
on erinevad maksumäärad maale ja ehitistele
Maamaksu eesmärgiks on korrastada registreid, aidata kaasa kinnisvaraturu arengule,
maa efektiivsemale kasutamisele. Paljudes riikides põllu- ja metsamaad ei maksustata või
maksustatakse madalamate määradega.
Kui kehtestatakse, siis kehtestatakse kinkemaks ja pärandimaks mõlemad. Ainult
pärandimaksu kehtestamine võib tekitada soovi vara enne elu lõppu maksuvabalt ära kinkida.
Ainult kinkemaksu kehtestamisega võib vara registrijärgne omanikkond “vananeda”.
Vallasvara maksustamiseks kehtestatakse maks kas konkreetsele varaobjektile või
üldisem varandusemaks: füüsilisele isikule heaolumaks (net wealth tax), juriidilisele isikule
põhivaramaks (fixed assets tax) või netovara maks (net worth tax). Heaolumaks,
varandusemaks (net wealth tax) on sotsiaalsele õiglusele suunatud abinõu, maksuga
maksustatakse ülirikkaid üksikisikuid. Sageli rakendatakse progresseeruva maksuna.
Kapitali kasviku maks, arenduse- või planeeringu kasviku kasv (capital gains tax,
development gains tax, planaing gains tax) – OECD klassifikatsiooni alusel ei loeta neid
omandimaksuks, küll aga oma olemuselt maksustatakse nende maksudega omandi väärtuse
realiseerunud või ka realiseerumata kasvu .
Erinevalt tulumaksust ei ole omandimaksu juures oluline, kas isik selle õiguse valdamisest
tulu saab või mitte, maksukohustus on seotud ainult omandiõigusega. Maksumaksjale tundub
omandimaks äärmiselt ebaõiglane, sest miks peaks maksma juba välja ostetud varalt veel
igal aastal maksu. Tegelikult selgub kinnisvara(asja) väärtuse muutuse näitel ilmekalt , miks
tuleks kinnisvaramaksu rakendada.
• Kinnisvara hinda mõjutavad tegurid?
• Kinnisvara omanike huvid?
• Riiklikud huvid? Korruptsioon, raha “võim”?
• Infrastruktuur ja rahastamine ?
• Looduslikud tegurid?
_ Maksupoliitika põhimõte on olnud, et jooksvaid tulusid tuleb maksustada kõrgema
määraga kui n.ö juhuslikku tulu.
_ Omandimaksu nimetatakse ka kapitalitulu maksustamise täiendavaks maksuks, seda ka
õigluse ja maksevõime seisukohalt.
_ Omandimaksu peab omanik maksma seaduses sätestatud korras ja suuruses, vaatamata
asjaolule, et ta sellelt varalt regulaarset tulu saab või mitte. Riigi seisukohalt oleks vajalik,
et võimalikul suur osa omandist oleks kaasatud tootvasse majandussektorisse. Kui
omandimaksud soodustavad (sunnivad) varalt regulaarset tulu teenima , siis tulumaks oma
olemuselt pidurdab soovi saada vara regulaarselt tulu.
_ Omandimaksu põhjendused:
_ omand säilitab väärtuse, kuid infrastruktuuri teenuseid osutatakse pidevalt;
_ maa on strateegiline vara ja majandustegevuse esmane alus.
_ Omandimaksu võib vaadelda ka kui alternatiivi progressiivsele tulumaksule. OECD riikide
põhimõte: varanduslik ebavõrdsus on selgelt suurem kui ebavõrdsus tuludes.
_ Omandimaks maale koormab enam põllumajanduslikku ettevõtlust, kus kasutatava maa
osakaal on suur. Samas paljukorruselises hoones toimuvat toomist koormab maamaks
vähesel määras – ning sel juhul oleks põhjendatud kinnisvaramaksu rakendamine.
_ Omandimaksu subjekt – üldreeglina vara omanik, määratud juhtudel vara kasutaja,
hoonestusõiguse või kasutusvalduse omandanud isikud.
Omandimaksude kehtestamine on omanikele tundlik teema, omandimaksuga võidakse
maksustada ühte ja sama maksuobjekt nt vara nii tulumaksuga kui omandimaksuga kui on
tegemist nt renditava varaobjektiga ning väidetakse, et üldjuhul maksustatakse perioodilise
omandimaksuga tulu varalt enne tulu tegelikku saamist.
Analüütikute hinnangul kiire majanduskasvu tingimustes omandimaksude osatähtsus
kahaneb, seevastu nende osatähtsus võib kasvada majanduskasvu aeglustudes, seetõttu on
omandimaks oluline riikide maksutulude stabiliseerija.
Omandimaksud Eestis:
Eestis on rakendatud vähe omandimakse ning silmas on peetud põhimõtet, et enne
registervara omandiõiguse muutmise kande tegemist registris tuleb maksta riigilõiv ning
mõningatel juhtudel notaritasu, s.t ilma riigieelarve vahenduseta tasustatakse notarid ning
riigilõivu tasumise eest saab isik teenuse.
Riiklikud omandimaksud – maamaks, raskeveokimaks
Kohalikud omandimaksud – loomapidamismaks, mootorsõidukimaks
Eesti baasseadusandlus:
Asjaõigusseadus, Pärimisseadus, Riigilõivuseadus
Omandimaksude liigiks on ka kinke- ja pärandimaksud. Kinkemaksuga koormatakse
kinkija ( doonori ) eluajal tehtavad (vara) siirded hinnatuna kingi tegemise aja turuväärtuses.
Pärandimaksu kogutakse pärandaja surma järgselt üleantava vara väärtuselt. Mõlemal juhul
peavad moonutuste vältimiseks olema maksustamise tingimused, sh maksumäärad samad.
Samuti rakendatakse pärandimaksu arvutamisel summeeritud arvestust s.t summeeritakse
eluaja jooksul tehtud maksustatavad kingid ning pärand saaja maksustatavaks tuluks.
Üldreeglina on kehtestatud kinkemaksu korral kingi maksuvabade saajate ring
(maksuvabastused) - ühele isikule maksustamisperioodil tehtava maksuvaba kingituse
väärtuseline piir ning samale isikule doonori eluajal tehtava summeeritud maksuvaba
kingituse väärtuseline piir.
Pärandimaksu puhul on maksuobjektiks maksustatav pärand ehk surnud isiku vara turuhind,
millest on tehtud seadusega sätestatud mahaarvamised (nt surma hetkeks tasumata
võlakohustused, matusekulud, vara haldamise kulud, maksuvabad pärandist tehtavad
annetused, üleelanud abikaasale määratud annakud jms.). Pärandimaksu korral on tegemist
samuti kumuleeruva arvutusega. Kui on makstud samalt isikult vara saamisel varem
kinkemaksu, siis loetakse see pärandimaksu tasumiseks. Ameerika Ühendriikides kuulub
pärandimaks tasumisele üheksa kuu jooksul isiku surmast arvates.
TARBIMISMAKSUD : AKTSIISID:
1-tasandilised: maksustatakse kas tootmist või tarbimist; kaudsed maksud; maksuga koormamise alusel: impordimaks või siseriiklikult kogutav (aktsiisiladu/müük tarbijale); aktsiis ei võrdu tollimaks. Neutraalsus, reguleeriv iseloom; kehtestamise alus: fiskaalne (riigikassa täitmine), vajadus koguda maksustatavate kaupade tarbimisest tingitud lisakulutuste kattes raha või hüvitada kaudselt teenuse osutamise kulusid; käitumise mõjutamine.
ERIEESKIRJAD: Ajutine aktsiisivabastus nt aktsiisilaost aktsiisilattu toimetamisel, tootmine või ladustamine aktsiisilaos jms - tagatise nõue. Aktsiisivabastus (ATKEAS § 27); eksporditav kaup- ajutine maksuvabastus aktsiisilaost; imporditav kaup- maksustatakse maksukohustust võib edasi lükata aktsiisilattu importimisega; sihtkohamaa põhimõtte rakendamine - aktsiisiladu, registreeritud kaubasaaja ja saatja , aktsiisi tagastamine; aktsiisikauba kaugmüük - müüja maksukohustus sihtriigis; maksuvaba kaubandus - rakendatakse territooriumil kehtivat maksuseadust; Laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist kantakse 3,5% üle Eesti Kultuurkapitalile.
ALKOHOLIAKTSIIS: alkohol - kääritatud jook , muu alkohol, vahetoode, vein, õlu. Alkoholi käitmine: alkoholiseadus; aktsiisi maksjad: aktsiisilao pidajad, registreeritud kaubasaaja, importija muu isik k.a. tollieeskirjades sätestatud isik ( reisija ).
TUBAKAAKTSIIS: Tubakas - taim perekonnas Nicotiana; Objekt: tubakatoode - sigar , sigarillo, sigaret , suitsetamis- ja närimistubakas. Maksuvabad reisija kogused, ning FI-le maksuvabalt saadetavad tubakatooted. Maksu tasumine toimub maksumärkide müügi kaudu; Maksumärk - tubakatootel või selle müügipakendile kinnitatav eritunnus, mis tõendab aktsiisi tasumist.
ENERGIATOODETE AKTSIISID: Objektid: Eestis toodetud või Eestisse sissetoodav mootorikütus ja kütteõli ( bensiin , diislikütus, petrooleum , kütteõlid, vedelgaas ), tahkekütus (kivisüsi, pruunsüsi, koks, põlevkivi), maagaas, ning kütusesarnane toode, vedel põlevkivi ja biokütus mootorikütuse või kütteainena. Elektrienergia . Maksuvabastused: standardses kütusepaagis olev kütus, keemiatööstuse toore , aktsiisilaod. Erivorm sooduskohtlemiseks: erimärgistamine (kerge kütteõli, eriotstarbeline diislikütus). Elektrienergia maksustatakse selle edastamisel tarbijale.
KESKKONNAMAKSUD : Kehtestatakse avalike hüvede säilitamiseks või riigi fiskaalsete
eesmärkide täitmiseks. Üks majandushoobadest: majanduslik. Keskkonnamaksud vs. Keskkonnatasud? Põhimõtted: saastaja -maksab, kasutaja-maksab, ennetamispõhimõte.
KESKKONNAMAKSUDE ARENGUD : Keskkonnamaksude reform (maailmas). “ Topelt topelttulu” (“Double dividend”). Keskkonnamaksud ja konkurents . Keskkonnamaksude harmoniseerimine. Eesti: Ökoloogilise maksureformi (2006-2013) lähtealused (2005). Uued maksuobjektid seoses kliimamuutustega (tuumareaktori kütus, lennuliiklus, CO2 variandid).
LIIGITUS: Keskkonnamaksude liigid: Emissioonimaks, Teenustemaks, Kaudsed maksud, Administratiivmaksud, Maksude diferentseerimine . Eesmärgi ja kavandamise alusel liigitatakse: Ergutusmaksud, Kulude katmise maksud, Keskkonnalased fiskaalmaksud. Eurostat: energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud), transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele), saastamise ja loodusvara kasutamisega seotud maksud (õhu-, vee-, pinnasesaaste , maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid).
KESKKONNAMAKSUD EESTIS: Eestis on kasutusel mõiste keskkonnakaitselised laekumised = keskkonnatasud, riiklikud maksud, kahju hüvitamised. Riiklikest maksudest on Eestis keskkonnamaksudeks loetud kütuseaktsiisi, elektriaktsiisi, pakendiaktsiisi, raskeveokimaksu, varasemast perioodist mootorsõidukimaksu. Samas on rahvusvahelistes uuringutes Eesti keskkonnatasusid loetud keskkonnamaksudeks.
KESKKONNATASUD EESTIS: Keskkonnatasu makstakse keskkonna kasutusõiguse eest
ning selle rakendamise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku
kahju. Keskkonnatasu - keskkonna kasutusõiguse hind. Keskkonnakasutus on:
1) kasvava metsa uuendusraie; 2) maavaravaru kaevandamine; 3) veevõtt; 4) kalapüük ;
5) jahipidamine; 6) saasteainete heitmine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse;
7) jäätmete kõrvaldamine ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine . Keskkonnatasu jaguneb loodusvara kasutusõiguse tasuks ja saastetasuks. Loodusvara kasutusõiguse tasud:
1) kasvava metsa raieõiguse tasu; 2) maavara kaevandamisõiguse tasu; 3) vee erikasutusõiguse tasu; 4) kalapüügiõiguse tasu; 5) jahipiirkonna kasutusõiguse tasu. Saastetasud: 1) saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku; 2) saastetasu saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette ja pinnasesse; 3) saastetasu jäätmete kõrvaldamisel. Alates 01.07.2011 esitatakse järgmiste keskkonnatasude deklaratsioonid Keskkonnaametile ja tasud makstakse Maksu- ja tolliameti pangakontodele: jäätmete saastetasu; välisõhu saastetasu;
vee erikasutusõiguse tasu; maavara kaevandamisõiguse tasu. Tähtaeg 25.01, 25.04, 25.07 ja 25.10 eelneva kvartali kohta.
KESKKONNAMAKSUDE PROBLEEMID (OECD 2010): Maksubaasi kindlaks tegemine (saastajale ja saastaja käitumisele suunatud …). Ulatus (keskkonnakahju ulatuses?). Unifitseeritud, erandite või väheste eranditega. Maksumäära kehtestamine (vastavuses
keskkonnakahjuga?). Keskkonnamaksu poliitika usutavus ja etteaimatavus. Maksutulu kasutamine. Maksukoormuse jaotumise mõjud (nt väiksema sissetulekuga leibkondadele). Konkurentsivõime säilitamine, maksukavade tutvustamine, tagasisidestamine. Keskkonnamaksud ei ole ainsad päästeabinõud – neid tuleks kombineerida teiste poliitikatega ja keskenduda mõningatele teemadele ( innovatsioon ?).
KESKKONNAMAKSUDE TRENDID: Algatatud maksureformid on külmutatud, peatatud: Saksamaa, Rootsi, Eesti (?). Kasutatakse mõningatele valitud maksuobjektidele maksu kehtestamist – kilekotid ... Euroopas on hakatud taas majanduskasvu taustal rääkima tööjõumaksude alandamise ja keskkonnamaksude suurendamise vajadusest. Hinnang Eesti keskkonnamaksudele Euroopa. Komisjoni tasandil: tagasihoidlikult rakendunud
MAKSUKORRALDUS EL-IS: Esmane õigus – varasemalt Euroopa Ühenduse asutamisleping (art 25-26, 2. peatükk art 90-93, art 94), praegu EL toimimise lepingu art 110-114, 352, neid muutvad lepingud ning liitumisaktid. Teisene õigus – institutsioonide määrused ja direktiivid , nn leebe regulatsioon. Otsekohaldatavad määrused – toll , sotsiaalkindlustus . Direktiivid – liikmesriikide seadusandluse ühtlustamiseks. Euroopa Kohtu lahendid , siduvad eelotsused. Liikmesriigi siseriikliku seadusandluse kooskõlla viimine Euroopa teisese õigusega ⇒ harmoniseerimine, ühtlustamine, direktiivi üle võtmine. Liikmesriigid on vabad oma maksusüsteemide valikutes. Vajalik ei ole laialdane liikmesriikide maksusüsteemide harmoniseerimine, tegelikkuses vajatakse rahvuslike poliitikate paremat koordineerimist. Maksupoliitika peamised prioriteet: piiriülese majandustegevuse maksutakistuste kõrvaldamine nii füüsiliste isikute kui ettevõtete tasandil.
Senini on tegeldud ettevõtte ja füüsiliste isikute maksude, käibemaksu (VAT), ja automaksu teemadega. Nn „laual“ olevad teemad on: uurimis - ja arendustegevuse (R&D) maksundus,
kvalifitseeritud häälteenamuse nõude sisseseadmine maksuküsimuste üle otsustamisel ELis, (senini ühehäälsuse nõue!), mittesiduvate soovituste kasutamine seadusandlike aktide asemel, perioodiline EL liikmesriikide maksusüsteemide analüüs; hea maksutava (läbipaistvus, infovahetus , õiglane maksukonkurents) juurutamine - 2012 asutatud Platform for Tax
Good Governance, maksutakistuste kõrvaldamine finantsteenustelt (ehk finantsteenuste maks). Probleemid: diskrimineerimine, topeltmaksustamine, maksutagastuste keerukas taotlemine, raskused riikide maksuinfo kättesaadavusega. Probleemidele pakutud lahendused:
veebipõhised teenused (2015), e-poodide maksureeglid, sõidukite registreerimine ühes riigis (ettepanekud 2011), topeltmaksustamine (2011, 2012), pärandimaks (2011), kinnipeetav maks dividendidelt, intressidelt (2012). Kaudne maksustamine Maksuvaba ja duty -free müük. Kaudsed maksud kapitalide suurendamiselt. Raskeveokimaks (Eurovignette direktiiv ) Sõiduautodega seotud maksustamine. Lisandunud väärtuse maks VAT = käibemaks
Aktsiisid: tubakas, alkohol, energiatootmiseks tooted, elektrienergia, aktsiiside üldine korraldus. EÜ asutamisleping ei pidanud vajalikuks otseste maksude kooskõlastamist, probleem tekib kuna otsesed maksud mõjutavad nelja vabadust. 01.12.1997 komisjoni teatis COM(97)564: tegevusjuhis ettevõtluse maksustamiseks (ei ole õiguslikult siduv, liikmesriikide poliitiline kohustus). EK kommunikatsioon 19.12.2006 COM/2006/823: Coordinating Member States ’ direct tax systems in the Internal Market . Kohtulahendid !!!
Töösolevad initsiatiivid: ühine konsolideeritud maksubaas CCCTB, finantsteenuste maksustamine, koduriigipõhine maksustamine. Otsene maksustamine: ettevõtted
Ühine maksusüsteem: ema- ja tütarühingute ühtne maksustamine, ühinemiste, liitumiste, vara jaotuse maksustamine, intressi ja rojalti(litsentsi)maksete maksustamine. Topeltmaksustamise kõrvaldamine. Otsene maksustamine: eraisikud Intresside maksustamine. Dividendi maksustamine. Pensioni maksustamine EK kommunikatsioon 2001. Rahvusvaheline tava – maksustamise õigus töökoha riigil. Ühe isiku suhtes kehtib korraga ühe riigi sotsiaalkindlustus – töö tegemise koht. Erand: kui töötaja saadetakse kuni 24-kuuks töölähetusse teise riiki – kehtib lähetava riigi sotsiaalkindlustus, kui on töötajal tõend A1 (varem E101). Tõendi taotleb tööandja Sotsiaalkindlustusametilt. Kehtib ka FIEle. Ei kehti
tulumaksu osas!
EESTI SISSEMAKSED EL EELARVESSE: Ühiste eelarvevahendite komponendid: Traditsioonilised omavahendid (tollimaksud, suhkrumaks); VAT-põhine makseosa; SKP-põhine makseosa. Traditsioonilistest omavahenditest 25% jäetakse liikmesriigile maksukogumise kuludeks VAT-põhine makseosa arvutatakse ühiste eelarvevahendite regulatsiooni kohaselt, määr 0,3% unifitseeritud maksubaasist (al 01.01.2007, erandid) maksimaalne piir 50% riigi SKPst. SKP-põhine makseosa (2011: 0,70%; 2010: 0,75% SKPst). Traditsioonilised omavahendid (tollimaksud, suhkrumaks) neto 75% 21,9 mln EUR. VAT-põhine makseosa 22,9 mln EUR. SKP-põhine makseosa 106,9 mln EUR. UK korrektsioon 6,0 mln EUR ja NL ja SE korrektsioon 1,0 mln EUR. Kokku VAT + SKP-makseosa + korrektsioonid 136,7 mln EUR. Kokku Eesti panus ühistesse eelarvevahenditesse 158,6 mln EUR (0,13% 2011. aasta eelarvevahenditest kokku). Traditsioonilised omavahendid (tollimaksud, suhkrumaks) 17,2 mln EUR. VAT-põhine makseosa 9,7 mln EUR. SKP-põhine makseosa 98,9 mln EUR. UK korrektsioon 5,6 mln EUR ja NL ja SE korrektsioon 0,9 mln EUR. Kokku VAT + SKP-makseosa 125,1 mln EUR (115,1 mln EUR?). Kokku Eesti panus ühistesse eelarvevahenditesse 142,4 mln EUR (0,1%)
42