Vastus leiad õppematerjalist: Tulumaksuseadus (TuMS)

Tulumaksuseadus (TuMS) (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mida maksustatakse tulumaksuga?
Kes peavad tulumaksu maksma?
Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood?
Kui suure osa tulumaksust saab endale kohaliku omavalitsuse üksus?
Kes on resident?
Mis on püsiv tegevuskoht TuMS mõistes?
Kes on seotud isikud?
Mis on juriidilise isiku juhtumis- ja kontrollorgan?
Mida tähendab madala maksumääraga territoorium?
Mida kujutab endast tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekiri?
Milliseid tulusid peab residendist füüsiline isik deklareerima?
Millised tulud kuuluvad palgatulu alla?
Millised tulud kuuluvad ettevõtlustulu alla?
Milliste varade võõrandamine on tulumaksuga maksustatud?
Milliste varade võõrandamist tulumaksuga ei maksustata?
Kuidas maksustatakse füüsilise isiku renditulu?
Kuidas maksustatakse füüsilise isiku intressitulu?
Mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse 19 Kuidas maksustatakse füüsilise isiku tulu finantsvaralt?
Kuidas maksustatakse kindlustushüvitisi?
Kuidas maksustatakse kohustusliku kogumispensioni ja täiendava kogumispensioni väljamaksed?
Kuidas maksustatakse madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu?
Kui suur on maksuvaba tulu aastas ja ühes kuus ning millistel juhtudel seda normist rohkem rakendatakse?
Kui maksuvaba tulu rakendatakse normist rohkem siis tuleb normi ületava summa pealt Maksu - ja Tolliametile tulumaksu juurde maksta 26 Milliseid kulusid ja millises ulatuses on füüsilisel isikul õigus oma tuludest maha arvata?
Kuidas välismaalaste tulu Eestis maksustatakse?
Millist välismaalaste tulu ei maksustata?
Millised kulud on seotud ettevõtlusega?
Kui see tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seadusest 31 Milliseid piiranguid rakendatakse kulude mahaarvamisel?
Kui on tasutud ettenähtud tulumaks 32 Milliseid kulusid ei tohi füüsiline isik või FIE füüsilisest isikust ettevõtja oma ettevõtlustuludest maha arvata?
Kes on kohustatud väljamaksetelt tulumaksu kinni pidama?
Millistelt väljamaksetelt tulumaks kinni peetakse?
Kuidas maksustatakse välismaal teenitud tulu?
Kes ja millises ulatuses peab maksma avansilist tulumaksu?
Mis on erisoodustus ja kuidas seda maksustatakse?
Millal tuleb tasuda tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja muudelt väljamaksetelt?
Kui tulumaks on juba tasutud 44 Millised väljamaksed ei ole ettevõtte ettevõtlusega seotud?
Kuidas maksustatakse Eestis asuvat püsivat tegevuskohta?
Millal peab ettevõte tulumaksu deklareerima ja millal tasuma?
Millal on ettevõtte majandusaasta aruande esitamise tähtaeg?
Mis on sotsiaalmaks ?
Millistelt tasudelt tuleb sotsiaalmaksu maksta?
Milliseid summasid sotsiaalmaksuga ei maksustata?
Kes peab sotsiaalmaksu maksma?
Kui pikk on sotsiaalmaksuga maksustamise periood?
Mis kuupäevaks tuleb sotsiaalmaks deklareerida ja tasuda?
Mis on töötuskindlustus?
Kes on kindlustatu ja kindlustusandja ?
Kes peab töötuskindlusmakset maksma?
Millised on töötuskindlustuse hüvitise liigid?
Kellel on õigus saada töötuskindlustushüvitist?
Mis on töötuskindlustusstaaž?
Millistel tingimustel töötuskindlustushüvitist makstakse?
Kelle kindlustusstaaž on 10 aastat või enam 63 Millised on töötuskindlustushüvitise määrad?
Millistel alustel töötuskindlustushüvitist makstakse?
Kui suur on kindlustushüvitis koondamise korral?
Mis organisatsioon on töötukassa ja mis on tema roll?
Millistelt tasudelt makstakse töötuskindlustusmakset?
Milline on töötuskindlustusmakse määr ja kuidas seda arvutatakse?
Millal tuleb töötuskindlustusmakset deklareerida ja tasuda?
Millised on kogumispensionide liigid?
Mis on pensionifond ?
Kes on kogumispensioniga kohustatud isik?
Millistelt tasudelt tuleb tasuda kogumispensionimakset?
Kui pikk on kogumispensionimakse maksustamisperiood?
Kui suur on kogumispensionimakse määr?
Millal tuleb kogumispensionimakset deklareerida ja tasuda?
Milline on kogumispensionifondi valiku protseduur?
Mis on pensionikonto?
Kuidas tehakse sissemakseid pensionifondi?
Kuidas toimuvad väljamaksed pensionifondist?
Kuidas maksustatakse väljamakseid pensionifondist?
Mis on vabatahtlik pensionifond?
Kuidas toimuvad sissemaksed vabatahtlikku pensionifondi?
Kuidas toimuvad väljamakse vabatahtlikust pensionifondist?
Kui 55 aastat või kes on täielikult ja püsivalt töövõimetu 86 Kuidas maksustatakse väljamakseid vabatahtlikust pensionifondist?
Mis on täiendav kogumispension?

Tulumaksuseadus (TuMS)

Mida maksustatakse tulumaksuga?
Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised.
Lisaks maksustatakse tulumaksuga ka füüsilisele isikule tehtud erisoodustused , residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse jaotatud kasum, tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulud ja väljamaksed. Samuti maksustatakse tulumaksuga mitteresidendi tehtud erisoodustused, mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed.

Kes peavad tulumaksu maksma?
Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond , aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Samuti füüsilisest isikust tööandja , residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, Eesti riigiasutus ja Eesti kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes teevad maksustatavaid erisoodustusi.

Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood?
Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta , kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Erisoodustuste , kingituste jms puhul on maksustamisperioodiks kalendrikuu .

Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse?
Füüsilise isiku tulumaksumäär on 20%, mis tähendab et maksustatav summa korrutatakse maksumääraga 20% (või korrutatakse 0.2-ga läbi).
Ettevõtte tulumaksumäär on 20/80 mis tähendab, et maksustatav summa jagatakse enne maksumääraga korrutamist maksukohustuse tekkimise ajale vastavalt 0.80-ga.

Kui suure osa tulumaksust saab endale kohaliku omavalitsuse üksus?
Maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele laekub 11,60% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust

Kes on resident ?

Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat .
Juriidiline isik, välja arvatud usaldusfond, on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel. Resident on ka Euroopa äriühing (SE) ja Euroopa ühistu (SCE), kelle asukoht on registreeritud Eestis.

Mis on püsiv tegevuskoht TuMS mõistes?

Püsiv tegevuskoht on majandusüksus, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis

Püsiv tegevuskoht tekib geograafiliselt piiritletud või liikuva iseloomuga majandustegevuse tulemusena või mitteresidendi nimel lepinguid sõlmima volitatud esindaja kaudu Eestis toimuva majandustegevuse tulemusena.

Kes on seotud isikud?
Isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Igal juhul käsitatakse seotud isikutena järgmisi isikuid:
1) abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased;
2) ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses;
3) juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia - või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;
4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;
5) juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele;
6) isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;
7) juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud;
8) tööandja ja tema töötaja , töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane;
9) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane.

Mis on juriidilise isiku juhtumis - ja kontrollorgan?
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgan on igasugune volitatud organ või isik, kellel on tulenevalt vastava juriidilise isiku kohta käivast seadusest, ühingulepingust, põhikirjast või muust juriidilise isiku tegevust reguleerivast õigusaktist õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel.
Juhtimis- või kontrollorganiks on muu hulgas juhatus, nõukogu, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik , prokurist, asutaja kuni juriidilise isiku registrisse kandmiseni, likvideerija , pankrotihaldur, audiitor , revident või revisjonikomisjon. Juhtorganina käsitatakse ka välismaa äriühingu filiaali juhatajat ning mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhti.

Mida tähendab madala maksumääraga territoorium ?
Madala maksumääraga territoorium on välisriik või välisriigis asuv iseseisva maksujurisdiktsiooniga territoorium, kus ei ole kehtestatud juriidilise isiku teenitud või jaotatud kasumilt võetavat maksu või kus sellise maksu suurus on väiksem kui 1/3 tulumaksust, mida Eesti residendist füüsiline isik peaks maksma niisama suurelt ettevõtlustulult vastavalt käesolevale seadusele, arvestamata 4. peatükis lubatud mahaarvamisi. Kui erinevat liiki juriidiliste isikute teenitud või jaotatud kasumilt võetava maksu suurus on erinev, siis loetakse territoorium madala maksumääraga territooriumiks ainult nende juriidiliste isikute suhtes, kelle puhul maksu suurus vastab käesoleva lõike esimeses lauses toodud madala maksumääraga territooriumi tingimustele.

Mida kujutab endast tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekiri?
Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantakse mittetulundusühing, sihtasutus ja usuline ühendus (edaspidi ühing), kes vastavad järgmistele nõuetele:

ühing tegutseb avalikes huvides;

ühing tegutseb heategevuslikult, pakkudes kaupa, teenust või muud hüve peamiselt tasuta või muul tulu mittetaotleval või üldkättesaadaval viisil;

ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9), viimase kaheteistkümne kuu jooksul ühingule annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud § 8 lõike 1 punktis 1 loetletud isikutele;

ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle nimekirja kantud või lõikes 10 nimetatud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule;

ühingu halduskulud vastavad tema tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkidele;

ühingu töötajale ja juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9) makstav tasu ei ületa samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu.

Milliseid tulusid peab residendist füüsiline isik deklareerima?
Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu. Deklareerima peab järgmiseid tulusid:
1) palgatulu
2) ettevõtlustulu
3) kasu vara võõrandamisest
4) renditulu ja litsentsitasud
5) intressid
6) dividendid
7) pensionid , stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud
8) kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist
9) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu

Millised tulud kuuluvad palgatulu alla?
Palgatulu alla kuuluvad kõik rahalised tasud , mida makstakse töötajale või ametnikule, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu , töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis , kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu.

Millised tulud kuuluvad ettevõtlustulu alla?
Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus , mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus.
Ettevõtlustulu on ettevõtlusest saadud tulu. Ettevõtlustulu alla võib arvata ka nt renditulu ja litsentsitasu.

Milliste varade võõrandamine on tulumaksuga maksustatud?
Tulumaksuga maksustatakse kasu ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja, väärtpaberi, nimelise aktsia, osa, täis- või usaldusühingusse tehtud sissemakse, ühistule makstud osamaksu, investeerimisfondi osaku , nõudeõiguse, ostueesõiguse, hoonestusõiguse , kasutusvalduse, isikliku kasutusõiguse, rentniku õiguste, tagasiostukohustuse, hüpoteegi, kommertspandi, registerpandi või muu piiratud asjaõiguse või selle järjekoha või muu varalise õiguse (edaspidi vara) müügist või vahetamisest.

Milliste varade võõrandamist tulumaksuga ei maksustata?
Tulumaksuga ei maksustata:

vastuvõetud pärandvara;

omandireformi käigus tagastatud vara;

sundvõõranditasu ja hüvitisi sundvõõrandamisel, samuti riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud eesmärgil kinnisasja sundvõõrandamismenetluseta võõrandamisel saadud kasu juhul, kui võõrandamistehingule eelnevalt olid täidetud kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 4 sätestatud nõuded;

tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest;

tulu omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest;

tulu, mida rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi saanud isik on saanud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi alusel talle väljaantud erastamisväärtpaberite müügist;

tulu, mida põllumajandusreformi õigustatud subjekt on saanud talle väljaantud tööosaku müügist;

tulu, mida omandireformi õigustatud subjekt on saanud talle õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise korralduse alusel väljaantud erastamisväärtpaberite müügist;

omandireformi õigustatud subjektile makstud kompensatsiooni õigusvastaselt võõrandatud vara eest, samuti talle välja antud, kuid kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite eest makstud hüvitist;

tulu osaluse ( aktsiad , osad, osamaks , sissemakse) vahetamisest äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise , jagunemise või ümberkujundamise käigus;

tulu äriühingus osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel;

tulu investeerimisfondi osakute vahetamisest investeerimisfondide seaduse §-des 153 ja 154 sätestatud korras ning tulu investeerimisfondi osakute või muu osaluse vahetamisest investeerimisfondide ühinemise käigus.

Kuidas maksustatakse füüsilise isiku renditulu?
Tulumaksuga maksustatakse üür, rent, tasu hoonestusõiguse seadmise ja reaalkoormatise talumise eest ning seadusest või tehingust tuleneva eseme kasutamise piirangu talumise eest saadud muu tasu (edaspidi renditulu). Renditulu hulka ei kuulu kõrvalkulude ja koormiste kandmine renditulu saaja eest või nende kandmise hüvitamine renditulu saajale.

Kuidas maksustatakse füüsilise isiku intressitulu ?
Tulumaksuga maksustatakse laenult, liisingult ja muult võlakohustuselt, samuti väärtpaberilt ja hoiuselt saadud intress , sealhulgas selline võlakohustuselt arvutatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse.

Kuidas maksustatakse füüsilise isiku tulu finantsvaralt ?
Finantsvaralt saadud kasu või tulu maksustatakse tulumaksuga.
Teatud tingimuste täitmisel võib finantsvaralt saadud kasult või tulult tekkivat tulumaksukohustust ka edasi lükata.

Mis on dividend ja kuidas maksustatakse füüsilise isiku dividenditulu?
Dividend on ettevõtte aktsionäridele makstav omanikutulu ühe aktsia kohta.
Tulumaksuga maksustatakse kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mida residendist füüsiline isik saab välismaa juriidiliselt isikult rahalises või mitterahalises vormis. Dividendi ei maksustata tulumaksuga, kui selle maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud või kui dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud.

Kuidas maksustatakse pensione, stipendiume, toetusi, preemiaid, hasartmänguvõite, hüvitisi ja elatist?
Tulumaksuga maksustatakse saadud pensionid, toetused, stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, hasartmänguvõidud, perehüvitiste seaduse alusel saadud hüvitised ning spordilähetuse ja loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud lähetuse hüvitised ja päevaraha.

Kuidas maksustatakse kindlustushüvitisi?

Tulumaksuga maksustatakse ravikindlustuse seaduse alusel makstud ajutise töövõimetuse hüvitis.
Tulumaksuga maksustatakse töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitised.
Tulumaksuga maksustatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatule või soodustatud isikule makstud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed. Nimetatud summat ei maksustata, kui see makstakse välja pärast 12 aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest ja kindlustusleping on sõlmitud enne 2010. aasta 1. augustit.
Tulumaksuga maksustatakse kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral makstud kindlustushüvitis , kui maksumaksja on selle kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed, kindlustatud vara soetamismaksumuse või samalt varalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse alusel arvestatud põhivara amortisatsiooni maha arvanud oma ettevõtlustulust. Saadud kindlustushüvitist maksustatakse nagu kasu vara müügist, kusjuures vara müügihinnaks loetakse kindlustushüvitise summa.

Kuidas maksustatakse kohustusliku kogumispensioni ja täiendava kogumispensioni väljamaksed?
Tulumaksuga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, osakuomaniku pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtavad väljamaksed.
Tulumaksuga maksustatakse ka täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtliku pensionifondi poolt osakuomanikule või tema pärijale tehtavad väljamaksed, arvestades teatud erisusi.

Kuidas maksustatakse madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu?
Tulumaksuga maksustatakse madala maksumääraga territooriumil asuva ning Eesti residentide kontrolli all oleva juriidilise isiku tulu. Sõltumata sellest, kas see juriidiline isik on oma kasumit maksumaksjale jaotanud või mitte.

Kui suur on maksuvaba tulu aastas ja ühes kuus ning millistel juhtudel seda normist rohkem rakendatakse?
Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi maksuvaba tulu on:
1) 2040 eurot 2016 . aastal;
2) 2160 eurot 2017 . aastal;
3) 2280 eurot 2018 . aastal;
4) 2460 eurot alates 2019 . aastast.
Kui maksuvaba tulu rakendatakse normist rohkem siis tuleb normi ületava summa pealt Maksu-ja Tolliametile tulumaksu juurde maksta.

Milliseid kulusid ja millises ulatuses on füüsilisel isikul õigus oma tuludest maha arvata?

Lapse üks residendist vanem, eestkostja või muu last perekonnaseaduse alusel ülalpidav isik, kes peab ülal kahte või enamat alaealist last, võib maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu 1848 eurot iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta alates teisest lapsest.
Täiendavat maksuvaba tulu rakendatakse alates lapse sündimise, eestkostja määramise või ülalpidamiskohustuse tekkimise aastast kuni lapse 17-aastaseks saamise aastani osas, mille võrra lapse maksustatav tulu on väiksem eelnimetatud maksuvabast tulust.
Kohustuslikku kogumispensioni või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust pensioni saava residendist füüsilise isiku tulust arvatakse täiendavalt maha maksuvaba tulu nimetatud pensionide summa ulatuses, kuid mitte rohkem kui 2832 eurot maksustamisperioodil.
Tööõnnetus - või kutsehaigushüvitist saava residendist füüsilise isiku tulust arvatakse täiendavalt maha maksuvaba tulu nimetatud hüvitise ulatuses, kuid mitte rohkem kui 768 eurot maksustamisperioodil. Kui tööõnnetus- või kutsehaigushüvitis makstakse kindlustushüvitisena, täiendavat maksuvaba tulu ei rakendata.
Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata residendist abikaasa eest täiendav maksuvaba tulu 2160 eurot, kui residendist füüsilise isiku ja tema abikaasa maksustamisperioodi maksustatav tulu kokku ei ületa 50 400 eurot.
Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intress, mis on maksustamisperioodil tasutud lepinguriigi residendist krediidiasutusele või sellise äriühinguga samasse kontserni kuuluvale finantseerimisasutusele, samuti mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalile. Samadel tingimustel võib tulust maha arvata ka elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.
Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja oma alla 26 aasta vanuse alaneja sugulase, õe või venna koolituskulud või eelnimetatud koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud.
Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata VV nimekirja kantud või ka muule ühingule maksustamisperioodil tehtud dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused.
Residendist füüsilisel isikul on õigus oma maksustamisperioodi tulust maha arvata ka kogumispensionide seaduse tingimustele vastava ja sellega samaväärse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale, kellel on lepinguriigis väljastatud tegevusluba , maksustamisperioodi jooksul tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärk on tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina. Veel võib maksustamisperioodi tulust maha arvata kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku pensionifondi ja samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad.

Mahaarvamisi võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised. Sealhulgas võib eluasemelaenu intresse tulust maha arvata kuni 300 eurot.

Kuidas välismaalaste tulu Eestis maksustatakse?
Tulumaksuga maksustatakse tulu, mida mitteresidendist füüsiline isik sai Eestis töötamisest, kui väljamakse tegija on Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, resident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresident Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel või kui isik on viibinud töötamise eesmärgil Eestis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Kui nimetatud võlaõigusliku lepingu alusel tasu saav mitteresident on kantud Eestis äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ja tasu on tema ettevõtlustulu, maksustatakse tulumaksuga kõik tema poolt Eesti residendile teenuse osutamisest saadud tulud, sõltumata sellest, kus toimus teenuse osutamine või kasutamine.

Millist välismaalaste tulu ei maksustata?
Tulumaksuga ei maksustata tulu, mida saab Eestis oma ametikohustuste täitmise eest välisriigi diplomaatiline või konsulaaresindaja, erimissiooni esindaja või diplomaatilise delegatsiooni liige, rahvusvahelise või valitsustevahelise organisatsiooni esinduse liige või nimetatud esinduse juures töötav isik, kes ei ole Eesti kodanik ega alaline elanik.

Milliseid kulusid võib füüsilise isiku ettevõtluse tuludest maha arvata?
Maksumaksja ettevõtlustulust võib maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud.

Kui maksumaksja poolt tehtud kulu on ettevõtlusega seotud vaid osaliselt, võib kulu ettevõtlustulust maha arvata vaid ettevõtlusega seotud ulatuses.

Füüsilisest isikust ettevõtja võib omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste, samuti talle kuuluvalt kinnisasjalt saadud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust, millest on tehtud mahaarvamised, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 2877 eurot.

Millised kulud on seotud ettevõtlusega?
Kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud, samuti kui see tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seadusest.

Milliseid piiranguid rakendatakse kulude mahaarvamisel?

Külaliste või koostööpartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega seotud dokumentaalselt tõendatud kulusid võib maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvata mitte rohkem kui 2% ettevõtlustulust, millest on tehtud lubatud mahaarvamised.
Erisoodustuste andmisele tehtud kulusid võib ettevõtlustulust maha arvata alles pärast seda, kui on tasutud ettenähtud tulumaks.

Milliseid kulusid ei tohi füüsiline isik või FIE (füüsilisest isikust ettevõtja) oma ettevõtlustuludest maha arvata?
Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata:

tulumaksuseadusega kehtestatud tulumaksu;

seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse;

maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust;
4) kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu;
5) kulusid, mis on tehtud käesoleva seaduse kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel;
6) kingituste või annetuste maksumust;
7) kahju, mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule välja arvatud juhul, kui selliselt kahjult on makstud tulumaks;
8) kahju, mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest;
9) pistist ja altkäemaksu;
10) Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus -, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine, kui ettevõtlustulu maksustamisel kohaldatakse sotsiaalmaksuseadust.

Kes on kohustatud väljamaksetelt tulumaksu kinni pidama ?
Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud väljamaksetelt pidama kinni tulumaksu vastavalt sätestatud määradele. Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel.
Tulumaksu kinnipidaja on residendist juriidiline isik, riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja, samuti Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb füüsilisele isikule, mitteresidendile, aktsiaseltsifondile või lepingulisele investeerimisfondile tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid.

Millistelt väljamaksetelt tulumaks kinni peetakse?
Tulumaks peetakse kinni:

residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt palgalt ja muudelt tasudelt, juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt, arvestades lubatud mahaarvamisi;

mitteresidendile makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt ning juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt, arvestades lubatud mahaarvamist;

füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus - või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasult.

residendist füüsilisele isikule, lepingulisele investeerimisfondile, aktsiaseltsifondile või mitteresidendile makstava tulumaksuga maksustatava intressi väljamakselt;

mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustatavalt kindlustushüvitiselt, pensionilt, pensionifondi väljamakselt, stipendiumilt, hasartmänguvõidult ja perehüvitiste seaduse alusel makstavalt hüvitiselt.

mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt renditulult ning residendist füüsilisele isikule makstavalt litsentsitasult ning lepingulisele investeerimisfondile või aktsiaseltsifondile makstavalt renditulult;

mitteresidendile makstavalt litsentsitasult;

mitteresidendist kunstnikule või sportlasele Eestis toimunud tegevuse eest makstavalt tasult, samuti kunstniku või sportlase Eestis toimunud tegevuse eest mitteresidendist või füüsilisest isikust kolmandale isikule makstavalt tasult;

mitteresidendile Eestis osutatud teenuste eest makstavalt tasult;

madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule Eesti residendile osutatud teenuste eest makstavalt tasult;

füüsilisele isikule tehtavatelt väljamaksetelt;

residendist füüsilisele isikule tehtavalt eelmistes punktides nimetamata maksustatava tulu väljamakselt.

Kes peab esitama tuludeklaratsiooni ja mis on selle esitamise tähtaeg?

Residendist füüsiline isik on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel on tuludeklaratsiooni võimalik esitada alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15. veebruarist .
Lepingulise investeerimisfondi fondivalitseja ja aktsiaseltsifond on kohustatud esitama maksustatava kasu kohta Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni kuu aja jooksul pärast kasu saamist. Kui lepinguline investeerimisfond või aktsiaseltsifond on saanud maksustatavat tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud, on fondivalitseja või aktsiaseltsifond kohustatud esitama sellise tulu kohta Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni tulu saamise kalendriaastale järgneva aasta 31. märtsiks.
Mitteresident on kohustatud esitama kalendriaasta jooksul saadud maksustatava kasu kohta Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks. Kui võõrandati kinnisasi, esitatakse tuludeklaratsioon kuu aja jooksul pärast kasu saamist. Kui võõrandatud kinnisasja eest tasutakse ositi , esitatakse kuu aja jooksul pärast esimese osamakse saamist ka deklaratsioon kokkulepitud tehinguhinna kohta.
Mitteresident, kes sai Eestis maksustamisele kuuluvat ettevõtlustulu, on kohustatud esitama tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi ettevõtlustulude kohta. Tuludeklaratsioon esitatakse Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuue kuu jooksul. Ettevõtluse lõpetamise korral enne maksustamisperioodi lõppu tuleb tuludeklaratsioon esitada kahe kuu jooksul, arvates tegevuse lõpetamisest.
Mitteresident, kes sai maksustatavat tulu, millelt ei ole tulumaks kinni peetud, on kohustatud Maksu- ja Tolliametile esitama tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi nimetatud tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks.

Kuidas maksustatakse välismaal teenitud tulu?
Kui residendist maksumaksja on saanud maksustamisperioodil tulu välismaalt, liidetakse kõik välisriikides saadud tulud isiku maksustatavale tulule ning tasumisele kuuluvast tulumaksust arvatakse maha nimetatud tuludelt välismaal tasutud või kinnipeetud tulumaks vastavalt lõigetes 2–6 toodud tingimustele. Eestis ning igas välisriigis saadud tulu kohta arvutatakse tulumaks eraldi. Eestis mittemaksustatavalt tulult välisriigis tasutud tulumaksu Eestis arvesse ei võeta.

Kes ja millises ulatuses peab maksma avansilist tulumaksu?
Füüsilisest isikust ettevõtja, kes sai eelmisel maksustamisperioodil ettevõtlustulu, on kohustatud tasuma maksustamisperioodi kestel tulumaksu avansilisi makseid. Avansilise makse suuruseks on 1/4 isiku poolt eelmisel maksustamisperioodil ettevõtlustulult arvestatud tulumaksu summast .

Mis on erisoodustus ja kuidas seda maksustatakse? Vaata ka erisoodustuse hinna määramise korda!
Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast.
Erisoodustuse hinna määramisel lähtutakse üldjuhul erisoodustusena antud kauba või teenuse turuhinnast. Erisoodustuse hinna määramise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

Nimeta erinevad erisoodustuse liigid?
Erisoodustuse liigid on nt:

eluasemekulude täielik või osaline katmine ;

sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks;

kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole ette nähtud seadusega;

isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine piirmäärasid ületavas osas;

laenu andmine turutingimustest madalama intressimääraga, välja arvatud, kui intress selle maksmise hetkel on vähemalt kahekordne intressimäär ;

asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine , müük või vahetus turuhinnast madalama hinnaga;

asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga;

loobumine rahalise nõude sissenõudmisest, välja arvatud, kui prognoositavad mõistlikud kulud seoses rahalise nõude sissenõudmisega ületavad nõude suurust;

tasemeõppe ja täienduskoolituse kulude katmine, välja arvatud töö- ja teenistussuhtega ning juriidilise isiku juhatuse liikme, välismaa äriühingu filiaali juhataja ja mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhi ülesannetega otseselt seotud tasemeõppe või täienduskoolituse kulude katmine;

tööandja antud osalusoptsiooni võõrandamisel või optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel saadud tulu

Mis on kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning kuidas neid maksustatakse?

Kingituseks nimetatakse reklaami eesmärgil üle antud kaupa ja osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot. Kingitusena käsitatakse ka kuni 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubandusliku loterii võitu.
Annetus on seotud heategevusliku eesmärgiga. Maksustamine sõltub annetuse saaja isikust. Kui annetatakse MTÜ-le või SA-le, kes on kantud tulumaksusoodustuse nimekirja, saab annetuse teha maksuvabalt järgmistes piirides:

3% palgafondist (maksumaksja poolt samal kalendriaastal tehtud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast);
10% kalendriaasta 1. jaanuariks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist

Isik maksab tulumaksu kõikidelt tehtud kingitustelt ja annetustelt, millelt ei ole tulumaks kinni peetud või makstud, va põhikirjalistel eesmärkidel tehtud kingitused ja annetused.
Tulumaksuga ei maksustata VV nimekirja kantud isiku väljamakseid seoses külaliste või koostööpartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega. Muu residendist juriidilise isiku puhul ei maksustata neid väljamakseid kuni 32 euro ulatuses kalendrikuus. Lisaks sellele võib viimati nimetatud juriidiline isik, kes teeb isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid, teha kalendrikuus tulumaksuvabalt seoses külaliste või koostööpartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega väljamakseid üldsummas kuni 2% ulatuses tema poolt samal kalendrikuul tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast.

Nimeta erinevaid kingitusi, annetusi ja vastuvõtukulusid?

füüsilisele isikule toimetulekuks osutatud materiaalne abi
noorte püsilaagris või noorte projektlaagris osalejale kingitud meened (kuni 32eur laagris osaleja kohta);
spordivõistlusel osalejale võistlusel kingitud meened (kuni 32eur võistlusel osaleja kohta);
reklaami eesmärgil üle antud kaup või osutatud teenus, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot.

Millal tuleb tasuda tulumaksu dividendidelt ja muudelt kasumieraldistelt?
Residendist äriühing (sealhulgas täis- ja usaldusühing ) maksab tulumaksu dividendide või muude kasumieraldistena jaotatud kasumilt nende väljamaksmisel rahalises või mitterahalises vormis. Tulumaksuga ei maksustata fondiemissiooni korras jaotatud kasumit.

Millal tuleb tasuda tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja muudelt väljamaksetelt?
Ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt maksavad tulumaksu vaid residendist äriühingud, milleks võivad olla aktsiaselts , osaühing, täis- ja usaldusühing või tulundusühistu.
Tulumaksu maksmise kohustus ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja muudelt väljamaksetelt on välistatud vaid juhul, kui tulumaks on juba tasutud.

Millised väljamaksed ei ole ettevõtte ettevõtlusega seotud?
Ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed on:

seaduse alusel määratud trahvid ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intressid;
maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumus;
kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu;
pistis ja altkäemaks ;

mittetulundusühingutele tasutud sisseastumis- ja liikmemaksud , kui nendes ühingutes osalemine ei ole otseselt seotud maksumaksja ettevõtlusega;
väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument;
kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks;
kulud või väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks.

Kuidas maksustatakse Eestis asuvat püsivat tegevuskohta?
Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, maksab tulumaksu, arvestades mõningaid erisusi:

tulumaksuga maksustatakse kõik erisoodustused, mida mitteresident teeb püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel oma töötajale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele, sõltumata sellest, kas erisoodustuse saaja on resident või mitteresident.
tulumaksuga maksustatakse kingitused ja annetused ning vastuvõtukulud, mida mitteresident teeb püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel, sõltumata sellest, kas kingituse või annetuse saajaks, külaliseks või koostööpartneriks on resident või mitteresident. Külaliseks ja koostööpartneriks loetakse ka mitteresidendi peakontori või muu väljaspool Eestit asuva struktuuriüksuse esindajaid.
tulumaksuga maksustatakse püsivale tegevuskohale omistatud kasum, mis on maksustamisperioodil püsivast tegevuskohast rahalises või mitterahalises vormis välja viidud .

Millal peab ettevõte tulumaksu deklareerima ja millal tasuma?
Residendist juriidiline isik ning mitteresident on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni kulude ja väljamaksete ning maksukohustust mõjutavate asjaolude kohta eelmisel kalendrikuul. Eelmises lauses nimetatud isik, kes on registreeritud käibemaksukohustuslane, välja arvatud piiratud käibemaksukohustuslane, on kohustatud esitama deklaratsiooni, sõltumata eelmises lauses nimetatud kulude, väljamaksete või maksukohustust mõjutavate asjaolude esinemisest nimetatud maksustamisperioodil.
Maksumaksja on kohustatud kandma maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.

Millal on ettevõtte majandusaasta aruande esitamise tähtaeg?
Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, on kohustatud kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõpust, esitama Maksu- ja Tolliametile püsiva tegevuskoha majandusaasta aruande allkirjastatud eksemplari.
Sotsiaalmaksuseadus (SMS)

Mis on sotsiaalmaks ?
Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis , mis kuulub täitmisele käesolevas seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel.

Millistelt tasudelt tuleb sotsiaalmaksu maksta?
Sotsiaalmaksu makstakse:

töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt;

ametnikule makstud palgalt ja muudelt tasudelt.

juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ning füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt;

füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuude töötasu alammäärade 15-kordselt summalt aastas;

füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt;

erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult;

töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt, välja arvatud juhul, kui töötuskindlustushüvitist saava isiku eest makstakse sotsiaalmaksu;

seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt.

Kui suur on sotsiaalmaksu määr ja miinimum kuumäär ning kuidas seda arvutatakse?
Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 430 eurot, s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 141,90 eurot kuus.
Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega. Riigieelarvega kehtestatav kuumäär ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär.

Milliseid summasid sotsiaalmaksuga ei maksustata?
Sotsiaalmaksuga ei maksustata järgmisi makstud summasid või antud soodustusi:

tulumaksuseaduses nimetatud väljamakseid;

väljamakseid Eesti välisesindustes töötavatele asukohariigi elanikele, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti;

töötervishoiu ja tööohutuse seaduse tingimustele vastavat haigushüvitist, mida makstakse töötaja haigestumise või vigastuse teise kuni kaheksanda päeva eest ja mis ei ületa töötaja keskmist töötasu, tööandja kulutusi töötaja töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks;

Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse ja välisteenistuse seaduse alusel tehtavaid väljamakseid;

täiendavate puhkusepäevade ja lapse toitmise vaheaegade eest makstavat töötasu hüvitist;

Eesti residendi poolt mitteresidendile makstud tasusid, kui töö tegemise koht asub välisriigis;

summasid, mida makstakse isikule, kes viibib kohtuotsuse alusel kinnipidamiskohas;

Riigikogu liikmele tehtavaid väljamakseid;

tasusid, mida makstakse mitteresidendile, kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana välisriigis ja tõendab, et sellelt tasult makstakse sotsiaalkindlustusmaksu või -makseid välisriigis;

ravikindlustuse seaduse alusel makstud summasid;

kaitseväelasele sõjaväelisel väljaõppel või õppekogunemisel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, Kaitseväe õhusõidukis või sõjalaeval antava tasuta kollektiivtoitlustamise ratsiooni maksumust;

väljamakseid, mida välislepingu alusel Eestis ei maksustata;

politsei ja piirivalve seaduse alusel makstavat politseiametniku vormiriietuse hüvitist;

tulumaksuseaduse nimetatud kaitseväelasele sõjaväelisel väljaõppel või õppekogunemisel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, Kaitseväe õhusõidukis või sõjalaeval antava toitlustamise maksumust;

Kes peab sotsiaalmaksu maksma?
Sotsiaalmaksu peab maksma:
1) residendist juriidiline isik;
2) füüsiline isik;
3) Eestis püsivat tegevuskohta omav või väljamakseid tegev mitteresident;
4) riigi-, valla- või linnaasutus;
5) riik, vald või linn

Kui pikk on sotsiaalmaksuga maksustamise periood?
Sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendrikuu.
Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulu sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta.

Mis kuupäevaks tuleb sotsiaalmaks deklareerida ja tasuda?
Sotsiaalmaksu maksja on kohustatud üle kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole maksustamisperioodile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile vastava maksudeklaratsiooni.

Kuidas jaguneb sotsiaalmaks pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahel?
Riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr on 20 protsenti ja riikliku ravikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr on 13 protsenti.
Töötuskindlustuse seadus (TKindlS)

Mis on töötuskindlustus?
Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on tööturuteenuste osutamine, tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse maksmine, kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, töötajale töölepingu ülesütlemise ja ametnikule teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral.

Kes on kindlustatu ja kindlustusandja ?
Kindlustatu on töötaja, ametnik , võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.
Töötuskindlustuse kindlustusandja on töötukassa .

Kes peab töötuskindlusmakset maksma?
Töötuskindlustusmakse on sundkindlustuse makse liik töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks, mida maksavad:
1) kindlustatu;
2) tööandja

Millised on töötuskindlustuse hüvitise liigid?
Töötuskindlustuse hüvitiste liigid on:

töötuskindlustushüvitis;

kindlustushüvitis koondamise korral;

hüvitis tööandja maksejõuetuse korral.

Kellel on õigus saada töötuskindlustushüvitist?
Õigus saada töötuskindlustushüvitist on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.
3) Kindlustatul, kellele on makstud töötutoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel, on õigus töötuskindlustushüvitisele juhul, kui ta on pärast töötutoetuse maksmise lõpetamist töötanud, olnud avalikus teenistuses või osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel ja ta vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele.
4) Kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe öeldi üles koondamise tõttu või kes ütles töölepingu üles töölepingu seaduses sätestatu alusel.

kui töösuhe selle tööandjaga või ametniku teenistusstaaž kestis viis kuni kümme aastat – 30 kalendripäeva möödumisel arvates töö- või teenistussuhte lõppemisest;
kui töösuhe selle tööandjaga või ametniku teenistusstaaž kestis üle kümne aasta – 60 kalendripäeva möödumisel arvates töö- või teenistussuhte lõppemisest.

5) Kindlustatul, kes kasutas 36 kuu jooksul rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust või lapsehoolduspuhkust, pikendatakse 36-kuulist perioodi puhkusel oldud aja võrra, kui sama aja kohta puuduvad töötuskindlustuse andmekogus andmed töötuskindlustusstaaži kohta.

Mis on töötuskindlustusstaaž?
Töötuskindlustusstaaž on periood:
1) mille eest kindlustatu sai tasu töölepingu alusel töötamise või avalikus teenistuses olemise eest või tasu riikliku lepitajana, valla- või linnavalitsuse liikmena, osavalla- või linnaosavanemana või avaliku teenistuse seaduse seaduses ettenähtud abikaasatasu, kui nendelt on kohustus kinni pidada töötuskindlustusmakse;
2) millal kindlustatu sai tasu võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest, kui sellelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.
Kindlustusstaaži arvestatakse kuudes ja aastates. Ühe kalendrikuu eest arvestatakse üks kuu kindlustusstaaži sõltumata selle tekkimise alusest . Iga 12 kuud kindlustusstaaži arvestatakse ühe kindlustusstaaži aastana.

Millistel tingimustel töötuskindlustushüvitist makstakse?
Kindlustatul on õigus saada töötuskindlustushüvitist kogu töötuna arvel oleku ajal, kuid mitte kauem kui:
1) 180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on lühem kui 5 aastat;
2) 270 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 5 kuni 10 aastat;
3) 360 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 10 aastat või enam

Millised on töötuskindlustushüvitise määrad?
Kindlustatu ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus arvutatakse kindlustatu üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel. Kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul kindlustatule makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Töötamise kuudena võetakse arvesse kuud, millal töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt on kindlustatule välja makstud tasusid.
Töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on alljärgnev protsent ühe kalendripäeva töötasust:
1) 50% esimesest kuni 100. kalendripäevani;
2) 40% 101-st kuni 360. kalendripäevani.

Millistel alustel töötuskindlustushüvitist makstakse?
Töötuskindlustsushüvitist makstakse isikule:
1) kes on töötukassas töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži. Seega peab ta hüvitise saamiseks olema töötanud ja tasunud töötuskindlustusmakset vähemalt 12 kuul töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kes pole viimaselt töö- või teenistuskohalt lahkunud.
Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitab kindlustatu töötukassale avalduse. Töötukassa teeb töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise otsuse 14 kalendripäeva jooksul töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise päevast arvates.

Kui suur on kindlustushüvitis koondamise korral?
Õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral on töötajal, kelle töösuhe selle tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat ja kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu või kes on töölepingu üles öelnud töölepingu seaduses sätestatud alustel, või ametnikul, kelle teenistusstaaž on vähemalt viis aastat ja kelle teenistussuhe on lõpetatud avaliku teenistuse seaduse alusel.
Kindlustushüvitist makstakse koondamise korral töötajale, kelle töösuhe selle tööandja juures, või ametnikule, kelle teenistusstaaž on kestnud:
1) viis kuni kümme aastat – ühe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses;
2) üle kümne aasta – kahe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses

Kuidas toimub hüvitiste maksmine tööandja maksejõuetuse korral?
Tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse töötajale järgmised tasud:

enne tööandja maksujõuetuks tunnistamist saamata jäänud töötasu;

enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud puhkusetasu;

enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses.

Mis organisatsioon on töötukassa ja mis on tema roll?
Töötukassa on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle eesmärk on tööturupoliitika elluviimine ja töötuskindlustuse korraldamine käesolevas seaduses, tööturuteenuste ja -toetuste seaduses, töövõimetoetuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras.

Millistelt tasudelt makstakse töötuskindlustusmakset?
Töötuskindlustusmakset makstakse:
1) kindlustatule makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras;
2) töötuskindlustusseaduses nimetatud isikutele makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras.

Milline on töötuskindlustusmakse määr ja kuidas seda arvutatakse?
Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr on 0,5 kuni 2,8 protsenti töötuskindlustusseaduses nimetatud summadelt. Tööandja töötuskindlustusmakse määr on 0,25 kuni 1,4 protsenti töötuskindlustuseaduses nimetatud summadelt. 2017 aasta töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%.
Hüvitise suuruse arvutamiseks leitakse kõigepealt teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu.
Arvesse lähevad viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Nende üheksa kuu tasude summa jagatakse 270ga ning tulemusena saadakse teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu.
Töötuskindlustushüvitisel on nii maksimum- kui miinimumsuurus. Hüvitise maksimumsuurus on vastavalt 50% ja 40% kolmekordsest Eesti keskmisest ühe kalendripäeva töötasust. 2017. aastal on hüvitist võimalik saada esimesel sajal päeval maksimaalselt 43,47 eurot päevas, alates 101. päevast 34,78 eurot päevas (brutosumma).

Millal tuleb töötuskindlustusmakset deklareerida ja tasuda?
Tööandja on kohustatud üle kandma maksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksed Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile vastava deklaratsiooni.
Kogumispensionide seadus ( KoPS )

Millised on kogumispensionide liigid?
Kogumispensioni liigid on:
1) kohustuslik kogumispension ;
2) täiendav kogumispension.

Mis on pensionifond ?
Pensionifond on lepinguline investeerimisfond, mille põhieesmärk on kogumispensioni võimaldamine pensionifondi osakuomanikule käesolevas seaduses ja investeerimisfondide seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
Pensionifondi liigid on:
1) kohustuslik pensionifond;
2) vabatahtlik pensionifond, sealhulgas tööandja pensionifond.

Kes on kogumispensioniga kohustatud isik?
Kogumispensioniga kohustatud isik on residendist füüsiline isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes enda eest maksab sotsiaalmaksu ning kes on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset kogumispensioni seaduses sätestatud tasudelt.

Millistelt tasudelt tuleb tasuda kogumispensionimakset?
Makset tasutakse sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 1–6, 8 ja 9 ning § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tasudelt.

Kui pikk on kogumispensionimakse maksustamisperiood?
Makse tasumise periood on kalendrikuu.
Füüsilisest isikust ettevõtja puhul on makse tasumise periood kalendriaasta.

Kui suur on kogumispensionimakse määr?
Makse määr on 2%.

Millal tuleb kogumispensionimakset deklareerida ja tasuda?
Kui füüsilisest isikust ettevõtja on käesoleva seaduse kohaselt kohustatud tasuma makset, on Maksu- ja Tolliamet kohustatud arvutama füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ning maksukohustuslaste registri andmete alusel makse summa sotsiaalmaksuseaduses nimetatud tulult kogumispensioniseaduses sätestatud määras ning väljastama füüsilisest isikust ettevõtjale maksuteate tasumisele kuuluva makse summa kohta hiljemalt sotsiaalmaksuga maksustamise perioodile järgneva aasta 1. septembriks.
Füüsilisest isikust ettevõtja on kohustatud tasuma käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tasumisele kuuluva makse summa Maksu- ja Tolliameti pangakontole sotsiaalmaksuga maksustamise perioodile järgneva aasta 1. oktoobriks

Milline on kogumispensionifondi valiku protseduur?
Pensionifondi osakute omandamiseks peab isik esitama pensionifondi valiku avalduse.
Valikuavalduse esitamisega kohustub isik tegema kohustusliku kogumispensioni makseid valikuavalduses märgitud pensionifondi kogumispensionide seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

Mis on pensionikonto?
Pensionikonto on konto , mille registripidaja avab valikuavalduse alusel kohustatud isikule temale kuuluvate pensionifondi osakute arvestamiseks.
Pensionifond on lepinguline investeerimisfond, mille põhieesmärk on kogumispensioni võimaldamine pensionifondi osakuomanikule käesolevas seaduses ja investeerimisfondide seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

Kuidas tehakse sissemakseid pensionifondi?
Sissemakseid pensionifondi tehakse:

kogumispensioniseaduses ning sotsiaalmaksuseaduses nimetatud vahendite laekumisel registripidajale;

osakuomaniku poolt pensionifondi osakute vahetamisel kogumispensioniseaduses sätestatu kohaselt;

pensionifondi osakute omandamisel pensionifondivalitseja poolt vastavalt investeerimisfondide seaduses sätestatule;

osakute omandamisel teise pensionifondi likvideerimisel vastavalt kogumispensioniseadues sätestatule;

osakute omandamisel kahju hüvitamiseks kogumispensionide seaduses ning tagatisfondi seaduses sätestatud korras.

Kuidas toimuvad väljamaksed pensionifondist?
Pensionifondi osakute väljalaskmist korraldab registripidaja vastavalt õigusaktidele, pensionifondi tingimustele ning registripidaja poolt pensionifondivalitseja ja pensionifondi depositooriumiga sõlmitud lepingule.
Esimesel võimalusel, kuid hiljemalt järgneval tööpäeval pärast vahendite laekumist ning nõutavate andmete saamist registripidaja:

kannab iga isiku pensionikontole tema kohta laekunud summa suurusele ja ühe osaku puhasväärtusele vastava arvu isiku poolt valitud pensionifondi osakuid;

kannab pensionikontole kantud osakute puhasväärtusele vastava summa pensionifondi depositooriumi poolt näidatud pangakontole;

edastab igale pensionifondi depositooriumile või pensionifondivalitsejale andmed pensionikontodele täiendavalt kantud vastava pensionifondi osakute arvu ja nende eest ülekantud summa kohta.

Kuidas maksustatakse väljamakseid pensionifondist?
Tulumaksuga (tulumaksu määr 10%) maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, osakuomaniku pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtavad väljamaksed.

Mis on vabatahtlik pensionifond?
Vabatahtlik pensionifond tähendab seda, et isik laseb endale avada väärtpaberikonto ja teeb sissemakseid mõnda vabatahtlikku pensionifondi.
Nt. tööandja pensionifond on vabatahtlik pensionifond, kuhu võib oma töötajate, avaliku teenistuse seaduses nimetatud isikute ja ametnike ning oma juhtimis- ja kontrollorgani liikmete eest sissemakseid teha üksnes selle pensionifondi tingimustes nimetatud tööandja.

Kuidas toimuvad sissemaksed vabatahtlikku pensionifondi?
Vabatahtlikku pensionifondi tehakse sissemakseid ja sellest tehakse väljamakseid seoses täiendava kogumispensioni maksmisega.

Kuidas toimuvad väljamakse vabatahtlikust pensionifondist?
Täiendav kogumispension makstakse välja kogumispensionide seaduses, pensionifondi tingimustes ja täiendava kogumispensioni kindlustuslepingus sätestatud tingimustel ja korras. Kui kogumispensionide seadusest ei tulene teisiti, on täiendava kogumispensioni väljamaksetele õigus isikul, kes on vanem kui 55 aastat või kes on täielikult ja püsivalt töövõimetu.

Kuidas maksustatakse väljamakseid vabatahtlikust pensionifondist?
Tulumaksuga maksustatakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtliku pensionifondi poolt osakuomanikule või tema pärijale tehtavad väljamaksed, arvestades teatud erisusi.
Vabatahtlikust pensionifondist tehakse väljamakseid isikule, kes on vähemalt 55 aastat vana või, sõltumata vanusest, täielikult ja püsivalt töövõimetu. Väljamaksetele rakenduvad järgmised tulumaksu erisused:

20% tulumaksumäär kehtib vabatahtlikust pensionifondist tehtud väljamaksetele siis, kui väljamakse tegemiseks tagasivõetavate osakute esmasest omandamisest on möödunud vähem kui 5 aastat.

10% tulumaksumäär kehtib vabatahtlikust pensionifondist tehtud väljamaksele siis, kui väljamakse tegemiseks tagasivõetavate osakute esmasest omandamisest on möödunud enam kui 5 aastat.

Sõlmides vabatahtlikku pensionifondi kogutud raha väljamaksmiseks elukindlustusseltsiga eluaegse regulaarselt makstava pensionilepingu ( annuiteet ), mida hakatakse sooritama mitte harvem kui kord kolme kuu järel, on väljamaksed tulumaksuvabad.
Kui väljamakse tehakse inimesele, kes on noorem kui 55 aastat ja ei ole samal ajal täielikult ja püsivalt töövõimetu, kehtib temale 20% tulumaksumäär väljamakstud summalt.

Mis on täiendav kogumispension?
Täiendav kogumispension ehk III sammas on hüvitis, mille saamiseks omandatakse vabatahtliku pensionifondi osakuid või sõlmitakse täiendava kogumispensioni kindlustusleping vastavalt käesolevas seaduses sätestatud tingimustele ning mille suhtes kohaldatakse tulumaksuseaduses sätestatud soodustusi

.DOCX Laadi alla originaalfail 20 lk · .docx · 11 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-12-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

katariina112592 Õppematerjali autor

Küsimused ja vastused tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse, kogumispensioniseaduse ja töötuskindlustusseaduse kohta.

tulumaksuseadus sotsiaalmaksuseadus töötuskindlustusseadus kogumispensioniseadus tulumaks pensionifond maksustamisperiood kogumispension sotsiaalmaks tööandja

Sarnased õppematerjalid

docx

Tulumaksuseadus (TuMS)

järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat. Juriidiline isik on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel. Resident on ka Euroopa äriühing (SE) ja Euroopa ühistu (SCE), kelle asukoht on registreeritud Eestis. 7. Mis on püsiv tegevuskoht TuMS mõistes? § 7 Püsiv tegevuskoht on majandusüksus, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. 8. Kes on seotud isikud? § 8 lg 1 Isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Igal juhul käsitatakse seotud isikutena järgmisi isikuid: 1) abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased;

Majandus

pdf

Küsimuste vastused seadusandluse kohta maksuarvestuses

Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. (TuMS § 1 lg 1) 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Füüsiline isik (TuMS § 48), residendist juriidiline isik (TuMS §-d 49-52), mitteresident (TuMS § 53) 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? TuMS § 1 lg-s 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui TuMS-s ei ole sätestatud teisiti. (TuMS § 3 lg 1) TuMS § 1 lg-tes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. (TuMS § 3 lg 2) 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? Tulumaksumäär nii füüsilisel isikul kui ka ettevõttel on 20%. Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks

Majandus

doc

Maksundus (kokkuvõtvalt)

Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine.............................

Majandus

docx

MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE

sisemajanduse koguprodukt * 100 (Eesti maksukoormus 30-50% vahel e 1/3 SKPst) MAKSUKORRALDUSE SEADUS (MKS): Maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutus, maksumenetluse kord, maksuvaidluste lahendamise kord. MKSi rakendatakse ka kogumispensionide maksetele ja töötuskindlustusmaksetele, samuti saastetasule, vee erikasutusõiguse tasule ja maavara kaevandamisõiguse tasule. EESTI VABARIIGI MAKSUSÜSTEEM: Riiklikud maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Kohalikud maksud: reklaamimaks, teede ja tänavate suhtlemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. MAKSUSEADUS on seadus, millega sätestatakse riiklik maks: maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, maksustamisperiood perioodilisel maksul, maksusumma arvutamise ja tasumise

Maksud

docx

Maksustamise olemus

Riiklike maksude kehtestamise õigus on Riigikogul. Kohalikud maksud kehtestatakse valla või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seadusele. Riiklikud maksud ·tulumaks; ·sotsiaalmaks; ·maamaks; ·hasartmängumaks; ·käibemaks; ·tollimaks; ·aktsiisid; ·raskeveokimaks. Kohalikud maksud ·müügimaks; ·paadimaks; ·reklaamimaks; ·teede ja tänavate sulgemise maks; ·mootorsõidukimaks; ·loomapidamismaks; ·lõbustusmaks; ·parkimistasu. Füüsilise isiku tulumaks ·maksumäär: 21% ·maksustamisperiood: aasta. ·maksuobjekt: Eestis ja väljaspool Eestit saadud tulu. ·laekumine: 11,4% maksustatavast tulust elukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse, ülejäänud riigieelarvesse. Ettevõtte tulumaks ·maksumäär: 21/79. ·maksustamisperiood: kuu. ·maksuobjekt: jaotatud kasum. ·laekumine: riigieelarvesse. Sotsiaalmaks ·eesmärk: pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks tulu saamine.

Majandusarvestus

rtf

Maksundus

Ettevõtlusega mitteseotud kulud, nende maksustamine; · seaduse alusel määratud trahvid ja sunnirahad · MKSi alusel tasutud maksuintressid · kõrgendatud määra järgi tasutud keskonnasaastemaksud · pistis ja alkäemaks · mittenõuetekohaselt vormistatud dokumendid, puuduvad algdokumendid Neid kõike tuleb deklareerida tulumaksuaruande lisas number 6 ja nendelt arvestada ettevõtte tulumaks 36.Missuguseid kinnipidamisi tehakse töötajate palkadelt; Töötajate palkadelt peetakse kinni tulumaks, sotsiaalmaks, töötukindlustusmaks ja kui töötaja on sõlminud kogumispensioni lepingu, siis ka see peetakse palgast kinni. 37.Mida eripärast on dividendide maksustamisel ? Residendist äriühing maksab tulumaksu dividentidelt. Tulumaksuga ei maksustata fondiemissiooni käigus jaotatavat kasumit. Dividente ei maksustata tulumaksuga, kui dividendimakselt residendist äriühing on saanud väljamakse aluseks oleva dividendi, lepinguriigi

Raamatupidamise alused

docx

Maksunduse eksam

Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi, v.a kauba impordi puhul. Importimisel määratakse vahetuskurss tolliväärtuse arvutamist reguleerivate ühenduse tolliseadustiku sätete kohaselt (KMS § 29 lg 13). Sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks on kauba võõrandajalt või teenuse osutajalt saadud KMS §-s 37 sätestatud nõuetele vastav arve 28. Füüsilise isiku residendiks olemise tingimused (TuMks prg 6)  TuMS § 6 residendi mõiste kaudu määratakse kindlaks isiku majanduslik staatus ja tema maksukohustuse ulatus. Resident on piiramatu maksukohustusega isik, kelle tulude maksustamisel kehtib nn maailmatulu printsiip  Mitteresident on piiratud maksukohustusega isik, sest tema maksab tulumaksu ainult Eestis asuvatelt tuluallikatelt saadud tulult (allikaprintsiip). Üldjuhul toimub

Maksundus

pdf

Vorm TSD lisa 1 2013

l l l l l l l l l l RESIDENDIST FÜÜSILISTELE ISIKUTELE TEHTUD VÄLJAMAKSED, KINNIPEETUD TULUMAKS, KOHUSTUSLIKU Aasta Kuu KOGUMISPENSIONI MAKSE JA TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKSE NING ARVUTATUD SOTSIAALMAKS 2013 detsember

Ettevõtlus

Rohkem sarnaseid