………………………….(kuupäev) Avaldus Palun mind…….………….…………………………………………………………….. võtta vastu Hiiumaa Jahimeeste Seltsi Kõrgessaare jahtkonna liikmeks /allkiri/ …………………………..……………. Ees- ja perekonnanimi …………………………..…………..... Mobiiltelefoni number …………………………..……………. E-post
Sooline võrdusõiguslikkus Eestis. On ammu teada, et meie riigis, kui ka mujal maailmas, meestel ja naistel on võrdsed õigused. Kõik saavad teha võrdset tööd, saada sama palka jne. Võrreldes vanade aegadega naistel tuli tunduvalt palju õigusi juurde. Nüüd naised saavad omandada nii kesk-, kui ka kõrgharidust. Sisseastumis katsetel ei tohiks olla eelistusi kas võtta naise või mehe kohale. Kõik peab põhinema ainult oskuste ja teadmiste alusel. Kuigi eriala valimisel on ikkagi näha „meeste“ ja „naiste“ tööd. Naiste valik on rohkem humanitaarsed erialad, need kus saab teha karjääri ilma rasket füüsilist tööd. Nende peaeesmärk on karjääri loomine, pere on aga teisel kohal. Sellise mõteviisi ....................... on see, et vaated on muutunud. Tänapäeval naised tahavad iseseisvust.
Kontrolltöö 1) Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Maksusüsteemide erinevuse tõttu võivad juriidilise ja füüsilise isiku tulumaks olla erinevad maksuliigid, samuti võivad erinevad tulu liigid olla maksustatud erinevate maksuliikidega. Põhimõtteliselt võib tulumaks olla nii riiklik kui kohalik maks. Eestis kehtiv tulumaksu määr 2008. aastal on 21%. Kui vähendata tulumaksumäära, toob see endaga kaasa selle, et inimesed maksavad oma palgast väiksema summa riigile ja tänu sellele väheneb riigi sissetuleks maksumaksja rahast aga inimesele on see nii hea kui ka halb. Hea on see sellepärast, et mida väiksem on tulumaksumäär, seda rohkem raha jääb inimesele kätte( seda suurem on inimese palk), tõstab töötajate ja tööandjate motivatsiooni, vähendab ettevõtete kulutusi ja kasvatab kasumeid. Aga halb on see sellepärast, et kui riigi sissetulek väheneb ei saa riigis teha muudatusi ja uuendusi mis mu...
1. Kodanikuühiskonna peamised rollid on: Avaliku arutelu väljatooja 1) Telliskivi Selts - Seltsi põhilisteks eesmärkideks on Kalamaja ja Pelgulinna asumite elukeskkonna parendamine nende väärtuslikku miljööd säilitades, piirkonna elanike huvide kaitsmine ja neile piirkonda puudutava info edastamine. 2) Kakumäe Rahva Selts - On Kakumäe piirkonnas tegutsev vabaühendus, mille eesmärgiks on parandada ja elavdada antud piirkonna elukeskkonda. 3) Karlova Selts - Eesmärk on edendada Karlova linnaosa elukeskkonda, aidata säilitada miljööväärtust ja tugevdada Karlova elanike piirkondlikku identiteeti. Võimu kontrollija 1) SA Eesti Koostöö Kogu - Korraldab Eesti pikaajalist arengut mõjutavate teemade seiret ning töötab selle põhjal huvigruppe kaasates välja analüüse, ettepanekuid ja poliitikasoovitusi. 2) SA Poliitikauuringute Keskus Praxis - Aitavad kaasa ühiskonnaelu oluliste probleemide ...
Naiskodukaitse Ketriin Antson Ajalugu Loodi 2. septembril 1927. aastal Detsembris 1924.a loodi esimesed NKK jaoskonnad. Eeskujuks Lotta Svärd NKK peamised tegevusvaldkonnad olid majandus-, toitlustus-, sanitaar- ja propagandaala. 27. juunil 1940.a likvideeriti NKK koos KL. 20. septembrit 1991.a NKK taasloomise tegelik kuupäev, esinaine Dagmar Mattiisen. 1997. aastal tähistas NKK oma 70. aastapäeva. Esinaised läbi aegade 1927–1936 Mari Raamot, Naiskodukaitse esimene esinaine. 1937–1940 Erika Oskar-Männik 1992–2005 Dagmar Mattiisen. 2006–... Airi Tooming Tegevus Koostöö Kaitseliidu, Päästeametiga, Politseiga, „Erna“ seltsiga, Kodanikukaitse seltsiga ning kohaliku omavalitsusega. Üleriigiline NKK spordilaager NKK koormusmatk Tähistatakse Eesti V...
Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) Agu Vahtrik 12a Ametiühing on organisatsioon, mis tekib ainult töötajate soovil ja algatusel on organisatsioon, mille töötajad loovad selleks, et omada jõudu oma töö- ja elutingimuste parandamiseks Eesti Ametiühingute Keskliit Iseseisvate omaalgatuslike Eesti ametiühinguühenduste koostöö- ja esindusorganisatsioon. Nime võib lühendada EAKL ning tõlkida inglise keelde Estonian Trade Union Confederation. Asukoht on Tallinn. Asutatud 12. aprillil 1990.a Tegevuse aluseks on Eesti Vabariigi Põhiseadus, välislepingud ja teised dokumendid ning õigusaktid, EAKLi põhikiri ja tegevuskava Teeb koostööd mittetulundusühingute ning organisatsioonidega, kelle eesmärk on edendada riigi sotsiaal- ja majanduspoliitikat esindab Eesti töötajate huve Euroopa Liidu institutsioonides võib kuuluda rahvusvahelistesse ametiühinguorganisatsioonidesse ja teistesse ühingutesse Eesmärgid Töötajate tööalaste ja ...
matemaatika vastu.Ikka uuesti tuli ta selle küsimuse juurde tagasi kuni jõudis lõpuks järeldusele,et sellist lahendust radikaalides pole lihtsalt olemas.Nii arvasid ka teised matemaatikud.Abeli ületamatu ideederikkus kihutas teda uute ulatuslikumate probleemide juurde.Võrrandite algebralistele ja lahenduvuste piiritlemine pidi aga jääma Galoi's ülesandeks.Galois õppis hiljem Abeli tööd tundma ja hindama.Augustis 1821 sooritas Abel ülikooli sisseastumis eksamid.Uuel ülikoolil aga plnud raha,et maksta stipendiumit.Kuid oli olemas ühiselamu kus polnud vaja maksta elamispinna,kütte ja valgustuse eest.Abelile sellest ei piisanud,sest tal polnud mitte mingisugusei vahendeid elamiseks.Mõned ülikooli prifessorid hakkasid maksma Abelile stipendiumit oma taskust,et säilitada teadusele seda haruldast annet. Juunis 1822 sooritas Abel kõik ettevalmistuseksamid ja omandas aunimetuse. Enne ülikooli avamist Norras keegi õieti ei tegelenud teadusega
80,160,500,1000krooni......32eurot, lk 2....... 22 Firma töötajate tasuta toitlustamise kulud jaanuaris 2007 olid 8660 krooni. 8660*22/78=2442,56-tm (8660+2442,56)*o,33=3663,85-sm 23 Firma soetas jaanuaris 2007 firmaq puhkuseruumi videomakki ostuhinnaga 16 320krooni. Videomakk on selle firma ettevõtluseks mittevajalik vara. 16320*22/78=4603,08 (16320+4603,08)*0,33=6904,6 24 Firma maksab arve alusel mittetulundusühingule X sisseastumis ja liikme maksu. Raha summas 16 000 krooni kanti üle mittetulundusühingule X arvelduskontole. Ettevõtte hinangul mittetulundusühingu X kuulumine ei ole otseselt seotud tema ettevõtlusega, kuna otsene kaasatus äritegevuse puudub. Kuidas makstatatakse? 25 Karin on pensionäär, kes töötab veel AS Tarvis. Töötasu arvestamisel rakendatakse tulumaksuvaba miinimumi ja jaanuari palk vastavlt tööleüingule oli 7000.
Kaitseliidu seadus Raivo Pehk 2006 Kaitseliidu seadus (KaLS) võeti Riigikogu poolt vastu 08.02.1999.a. ning jõustus 05.03.1999.a. KaLS-ga sätestatakse Kaitseliidu koht riigikaitses, tema ülesanne, ülesehitus, tegevuse ja juhtimise õiguslikud alused ning koostöö teiste isikutega. Kaitseliidu seadus Kaitseliidu mõiste - Kaitseliit on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale käesoleva seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril omakaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliidu ülesanne - Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust j...
Sissejuhatus Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe, riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas. Asjata ei räägita, et Kaitseliit on Eesti riikluse pant. 1 Kaitseliidu sünd I Maailmasõja lõpuga 11. novembril 1918 lõppes ka Saksa okupatsioon Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit ...
alates 01.08.09 On nad vastavalt 2,8% ja 1,4%. Igakuine füüsilise isiku maksuvaba tulu määr on 2009 aastal 2250 krooni. Kuupalga alammäär on täistööaja korral 4350 krooni. Töötaja, avaliku teenistuja ja füüsilisest isikust ettevõtja minimaalse sotsiaalmaksuga maksustatava summa kuumäär on 2009 aastal4350 krooni. 32.Missugustele ettevõttete kululiikidele on kehtestatud seadusega maksupiirangud ja milliseid ? · kingitused · annetused · ametiühingu sisseastumis ja liikmemaksud · sponsorabid nendele mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, mis on vabariigi valitsuse poolt kehtestatud nimekirjades, kusjuures piirimääraks on 3% sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt st kogusummas arvestatud palkadel ettevõttes. Arvestus toimub aasta algusest. Aastalõpu tuludeklaratsiooniga tehakse ümberarvestused. Piirimäärad on antud ka vastuvõtukuludele. Need on 2% ettevõttes arvestatud perioodi jooksul palkade
Adolf Hitler 1889 - 1945 2009 Sissejuhatus Maailmas on vähe inimesi, kellest on kirjutatud nii palju raamatuid, avaldatud ajaleheartikleid, tehtud ajaloosaateid ning korraldatud seminare, kui 20. aprillil 1889. aastal Austria piirilinnas Braunaus sündinud Adolf Hitlerist. Esimese maailmasõja päevil keelduti kapral Hitlerit ülendamast allohvitseriks põhjendusega, et tal puudusid juhiomadused. Ent paarkümmend aastat hiljem nägi kogu maailm, milliseid masse ja milliseid tegusid Hitler juhtima asus. Hitlerist räägitakse tänaselgi päeval palju veelgi enam, 50 aastat pärast Hitleri surma. Päritolu ja lapsepõlv Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri (18371903) ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema j...
(1888) ja Oskar (1890). 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse, kus Johan asus õppima linna algkooli, mille juhatajaks oli meie ärkamisaegne luuletaja Friedrich Kuhlbars. Selle lõpetamise järel 1897. aastal sooritas ta edukalt sisseastumis eksamid Viljandi linnakooli ja asus õppima kohe selle 4. klassi. Selle kooli juhatajaks oli tollal energiline N. K. Venger, kes oli oma õpilastele suureks eeskujuks. Kindral Johan Laidoner Oma lapsepõlve ja kooliaastate kohta on Johan Laidoner öelnud: "Tuletades nüüd meelde oma lapsepõlve ja algkooliaega, pean ütlema, et meie perekond elas üsna kitsalt, isegi vaeselt
Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine....................................................................................................................................6 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE...............................................................................................
1. Sissejuhatus muusikapsühholoogiasse. Katarsise ja mimesise mõisted Aristotelesel. Hermann von Helmholtzi ,,Õpetus heliaistingutest kui muusikateooria füsioloogiline alus" (1861). Carl Seashore'i ,,Muusikapsühholoogia" (1938) kui muusikaliste võimete psühholoogia. Rõhuasetuse muutumine XX saj teise poole muusikapsühholoogias muusikalistelt võimetelt muusikatajule ja -tunnetusele. Muusika psüholoogia on terminina uus. Enne 20.saj.ei kasutata. Kuigi üldiselt kunsti psüholoogia ulatub sajandeid eKr. Aristoteles ,,Luulekunst" leiame poeetika kesksed kategooriad:*mimesis-omadus jäljendada olemasolevat reaalsust ja *katarsis-osutab kunsti tervendavale/ülendavale võimele (on võimeline inimest mõjutama nt ,,Kuningas Oidipus", annab puhastava elamuse). 19.-20.sai 1.poolele on iseloomulik positivism e.sügav usk, et teadmised muudavad maailma paremaks, usk üldisesse progressi ning euroopalike väärtuste ülistamine. Muusikapsüholoogia kujunemise s...
Janeli Põder RP14 Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? § 1 Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? § 2 Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? § 3 Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? 5. Kui suure osa tulumaksust saab endale kohaliku omavalitsuse üksus? § 5 Maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse ü...
Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Lisaks maksustatakse tulumaksuga ka füüsilisele isikule tehtud erisoodustused, residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse jaotatud kasum, tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulud ja väljamaksed. Samuti maksustatakse tulumaksuga mitteresidendi tehtud erisoodustused, mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond, aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Samuti füüsilisest isikus...
TALLINNA MAJANDUSKOOL RAAMATUPIDAMISE ALUSED Loengukonspekt Koostanud: Janek Keskküla Tallinn 2014 2 Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud...
sotsiaalkomitee (Economic and Social Council) UNCTAD: ÜRO Kaubandus ja arengukonverents (United Nations Conference on Trade and Development) FIATA Üldkogu 4 liiget igast liikmesorganisatsioonist Koguneb üks kord aastas Üldkogu pädevus: määrata tegevussuunad ja võtta vastu otsused kõigis FIATAt puudutavates küsimustes valida president, tulevane president, peasekretär, varahoidja ja asepresidendid otsustada sisseastumis ja liikmemaksu üle kinnitada uued liikmed (rahvuslikud liidud) asutada ja likvideerida instituudid ja muud organid, otsustada nende põhikirja üle ja nimetada ametisse instituutide esimehed kinnitada igal aastal eelarve, aastaaruanne ja bilansid FIATA juhatus Valitakse Üldkogul 14 liikmeline, käib koos 2 korda aastas, kevadel Zürichis ja sügisel kongressil Juhatuse liikmed: täidavad Üldkogu poolt vastuvõetud otsuseid
Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. (TuMS § 1 lg 1) 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Füüsiline isik (TuMS § 48), residendist juriidiline isik (TuMS §-d 49-52), mitteresident (TuMS § 53) 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? TuMS § 1 lg-s 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui TuMS-s ei ole sätestatud teisiti. (TuMS § 3 lg 1) TuMS § 1 lg-tes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. (TuMS § 3 lg 2) 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? Tulumaksumäär nii füüsilisel isikul kui ka ettevõttel on 20%. Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaksu maksavad ka mitteresidendi püsivad tegevuskohad ning eris...
MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU...
· tulumaksumäär juriidilise isiku väljamaksetelt (erisoodustused, dividendid, kingitused, annetused, ettevõtlusega mitteseotud kulud) 21/79 Olulisemad muudatused tulumaksuseaduses: · lapsevanematele jääb õigus täiendava mahaarvamisena kasutada maksuvaba tulu alates teisest lapsest; · kaob õigus maksustatavast tulust maha arvata õppelaenu intresse ja ametiühingu sisseastumis ning liikmemakse muudatus seotud 2010. aastal tasutavate intresside ja maksudega, mille deklareerimise õigus tekib 2011. aastal. TÖÖTASU ALAMMÄÄRAD . tunnitasu alammäär 27 kr · kuupalga alammäär 4350 kr
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püü...
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püü...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
