Maksunduse eksam (0)

1. Riigieelarve vastuvõtmine
Riigikogu võtab riigieelarve vastu seadusena.
Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve jõustub eelarveaasta algusest.
Riigieelarve ei ole seadus, kuid seda menetletakse nagu seadust, mitte nagu avaldust või otsust . Riigieelarve tuleb välja kuulutada Vabariigi Presidendi poolt ning avaldada Riigi Teatajas.  Riigieelarve võetakse Riigikogus vastu lihthäälteenamusega. Lisaks riigieelarve vastuvõtmisele peab Riigikogu kinnitama ka eelarve täitmise aruande
2. Eelarve periood

Riigieelarve koostatakse üheks eelarveaastaks. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
3. Riigieelarve tulude, kulude ja maksude suurusjärgud
Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem .
Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma:

• tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele
  
• riiklikud investeeringud
  
• pensionid , toetused, abirahad jne.
  
• riigivõla intressid
  

Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks , sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud.
Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel):

• maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud ( tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%)
  
• maksud kulutustelt ehk  tarbimismaksud  (käibemaks 20%, aktsiisimaks , tollimaks)
  
• maksud omandilt ehk  omandimaksud  ( maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas)
  

Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid.
4. Eelarvestrateegia

Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi vajadused ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku. Eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks. 
5. Maksukoormus

Näitajana kautatakse riigi poolt maksudena kokkukogutava tulu suhet SKP-sse
2014. a. eelarves planeeritud 32,1 %, 2015.a. 32,7 %
Kaudsete maksude osatähtsus SKT-st üks kõrgemaid, otseste maksude osatähtsus keskmisest madalam.
6. Rahandussuhted

• Väärtuselised (rahalised) suhted;
  
• Riigi poolt reglementeeritavad;
  
• Seotud jaotamisel ja ümberjaotamisel loodavate rahaliste fondide moodusta-mise ja kasutamisega
  

Rahandussuhete tekkimise majanduslikud eeltingimused

• Riigi olemasolu
  
• Valitseva kaubalis-rahalised suhted
  
• Rahvatulu rahuldab mitte ainult isiklikke, vaid ka ühiskondlikke vajadusi.
  

Rahandussuhetel on:

• Jaotusfunktsioon
  
• Kontrollifunktsioon
  
• Stabiilse arengu tagamise funktsioon
  

7. Maksu mõiste
Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks.

• Maks on (riigi) võimu poolt (riigi) enda kasuks kehtestatud kohustuslik, makse, mis maksu maksjale otsest kasu ei anna.
  
• Maks – kohustuslik ja vastuteeneta.
  
• Lõiv – tasu konkreetse teenuse eest.
  
• Tasu – osutatava teenuse hind
  

8. Riiklikud ja kohalikud maksud
Riiklikud maksud on:
 1) tulumaks;
 2) sotsiaalmaks;
 3) maamaks;
 4) hasartmängumaks;
 5) käibemaks;
 6) tollimaks;
 7)  aktsiisid ;
 8) raskeveokimaks.
Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele.
KOHALIKUD
Müügimaks (kuni 2012)
Paadimaks (kuni 2012)
Reklaamimaks
Teede ja tänavate sulgemise maks
Mootorsõidukimaks
Loomapidamismaks
Lõbustusmaks
Parkimistasu
9. Maksusüsteemid

• PROPORTSIONAALNE
  

Samasugune protsent tuludest olenemata tulu suurusest

• PROGRESSIIVNE
  

Astmeline sõltuvalt tulu suurusest

• REGRESSIIVNE
  

Madalalt sissetulekult suurem protsent kui kõrge sissetulekuga (näit. käibemaks)
10. Töötamise registreerimise põhimõtted

• Maksukohustuslaste registri alamregister ( MKS § 251
  

kehtib alates 01.07.2014)

• Töötamise registreerimisel on kohustatud isikuks tööd võimaldav isik
  
• Töötamise alustamine registreeritakse hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks
  
• Töötamise registrisse kantakse andmed äriühingu ja FIE juures vabatahtlikkuse alusel töötavate isikute kohta
  

11. Maksumenetlus

• Teabe nõudmine maksukohustuslaselt (§ 60)
  
• Teabe nõudmine kolmandalt isikult (§61)
  
• Asjade ja dokumentide esitamine (§62)
  

Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi (§ 59 lg 2)
12. Maksukohustuse tekkimine
§ 6 MAKSUKOHUSTUSLANE

• Maksumaksja
  
• Maksu kinnipidaja
  
• Muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuste eest
  

• Juiidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate registreerimine ja registrikannete muutmine toimub äriregistris .
  
• Äriregistri andmed kantakse automaatselt üle maksukohustuslaste registrisse
  

13. Maksukohustuse tasumine
Maksuseadusest või MKS-st võivad tuleneda järgmised rahalised nõuded ja kohustused:
1)maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus);
2) maksu kinnipidaja kohustus pidada kinni ja tasuda kinnipeetud maksusumma (kinnipidamiskohustus);
3) isiku õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse (tagastusnõue);
4) kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg (vastutuskohustus);
5) maksukohustuslase kohustus tasuda intress , sunniraha või asendustäitmise kulud ( kõrvalkohustus ).
Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane peab maksma käibemaksu alates maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast.
14. Maksuvõlg

• Maksuvõlg MKS tähenduses on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress
  

15. Intressid

• Intressi määr on 0,06% päevas (MKS § 117 lg 1)
  
• Maksuvõla tasumise ajatamisel on õigus vähendada intressi määra kuni 50 protsenti ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates (MKS § 117 lg 2)
  

16. Raamatupidamise ja arvestuse pidamise kohustus

• Maksukohustuslane peab raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras
  
• Maksukohustuslane peab lisaks pidama täiendavat arvestust maksustamise seisukohalt tähendust omavate asjaolude kohta (maksuarvestus)
  

17. Dokumentide säilitamise kohustus
Kui seadus ei sätesta teist tähtaega, on maksukohustuslane kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul dokumendi koostamisele või saamisele, toimiku või dokumentide kogumiku puhul viimase sissekande tegemisele järgneva aasta 1. jaanuarist arvates.
18. Deklaratsioonide esitamine ja allkirjastamine

• Maksudeklaratsioon on tulu-, käibe-, aktsiisi-, tolli-, sotsiaalmaksu- ja hasartmängumaksudeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksuhaldurile esitatav maksu arvestamise dokument, mille esitamise kohustus tuleb seadusest
  
• Maksuhalduril on õigus teha deklaratsiooni esitamise kohta meeldetuletusi, samuti anda korraldusi deklaratsiooni esitamiseks
  

19. Sunniraha

• Kui deklaratsioon ei ole esitatud seadusega sätestatud tähtpäevaks, võib maksuhaldur määrata deklaratsiooni esitamiseks tähtaja ja teha hoiatuse (§ 136) sunniraha määramise kohta
  
• Kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha
  
• Sunniraha ei tohi ületada esimesel korral 1300 eurot, teisel korral 2000 eurot ja kokku sama asja eest 3300 eurot
  

20. Vaide esitamine

• Maksukohustuslane võib taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist, muutmist või uue haldusakti väljaandmist, samuti maksuhalduri toimingut (§ 137)
  
• Esitamise tähtaeg 30 päeva jooksul arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast ning toimingu teada saamisest
  
• Rahuldamata vaide korral on maksukohustuslasel õigus pöörduda halduskohtusse. Kohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata.
  

21. Maksuõigusrikkumise eest kohaldatavate karistuste üldpõhimõtted
- Maksude maksmisest kõrvalehoidumine
Füüsiline isik rahatrahv kuni 300 trahviühikut, juriidiline isik rahatrahv kuni 13000 eurot
- Maksukelmus
Füüsiline isik rahatrahv kuni 300 trahviühikut, juriidiline isik rahatrahv kuni 32000 eurot
- Maksuhalduri tegevuse takistamine
Füüsiline isik rahatrahv 300 trahviühikut, juriidiline isik rahatrahv kuni 3200 eurot
Trahviühik 4 eurot
22. Käibemaksu maksumäärad
Üldine käibemaksumäär on alates 2009. aasta 1. juulist 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest (KMS § 15 lg 1). Standardmäära rakendatakse käibemaksustamisel alati, kui puudub erisättest tulenev alus soodusmäära või maksuvabastuse rakendamiseks.
Käibemaksumäär on 9% järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavast väärtusest:
1) raamat ja õppevahendina kasutatav töövihik, välja arvatud õppevahend, mille alus-, põhi-, kutse-, kesk- või kõrghariduskoolituse osutaja võõrandab teenuse saajale;
2) sotsiaalministri määrusega kehtestatud nimekirjas nimetatud ravim , rasestumisvastane vahend, sanitaar- ja hügieenitoode ning puudega isiku isiklikuks tarbeks mõeldud meditsiiniseade ja abivahend sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses ja sellise abivahendi kasutada andmine puudega isikule; 
3) majutus või majutus koos hommikusöögiga, välja arvatud selle teenusega kaasnev kaup või teenus;
4) perioodiliselt väljaantav trükis, välja arvatud peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldav või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga väljaanne.
23. Käibemaksu maksustamisperiood

• Maksustamisperiood on kalendrikuu
  
• Käibedeklaratsioon esitatakse maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks
  
• Käibedeklaratsioon esitatakse elektrooniliselt, kui isik on olnud käibemaksukohustuslane vähemalt 12 kuud (RM 9.12.2008.a. määrus nr. 43)
  

24. Käibedeklaratsiooni esitamise tähtajad
KMD esitamise tähtaeg on maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäev.
25. Käive käibemaksuseaduse mõistes

• kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus
  
• kauba või teenuse omatarve (§ 2 lg 6)
  
• kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks
  

26. Käibemaksukohustuslaseks registreerimine (registreerimiskohustus)

• Kui isiku tehtavate tehingute (v.a. põhivara võõrandamine) maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 16000 eurot, tekib tal kohustus end maksukohustuslasena registreerida
  
• Registreerimiseks on vajalik esitada avaldus
  
• Avaldus esitatakse kolme tööpäeva jooksul
  
• Isik võib esitada avalduse enda maksukohustuslasena registreerimiseks ka siis, kui tal ei ole registreerimiskohustust tekkinud
  
• Isik peab registreerimiseks tõendama, et tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab ettevõtlust Eestis
  

27. Käibemaksu arvutamise üldpõhimõtted

• Tasumisele kuuluv käibemaks -maksustamisperioodil arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud: maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg 2 nim. tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse (va maksuvaba käibena käsitatud tehingud ) tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama perioodi käibemaks
  
• Käibemaksusumma arvestamisel lähtutakse KMS §s 11 määratud käibe tekkimise päeval kehtivast maksumäärast. Kui käibemaksu arvestamiseks vajalikud andmed on väljendatud välisvaluutas, kohaldatakse KMS § 11 kohaselt määratud päeval kehtivat Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi, v.a kauba impordi puhul. Importimisel määratakse vahetuskurss tolliväärtuse arvutamist reguleerivate ühenduse tolliseadustiku sätete kohaselt (KMS § 29 lg 13).
  

Sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks on kauba võõrandajalt või teenuse osutajalt saadud KMS §-s 37 sätestatud nõuetele vastav arve
28. Füüsilise isiku residendiks olemise tingimused (TuMks prg 6)

• TuMS § 6 residendi mõiste kaudu määratakse kindlaks isiku majanduslik staatus ja tema maksukohustuse ulatus. Resident on piiramatu maksukohustusega isik, kelle tulude maksustamisel kehtib nn maailmatulu printsiip
  
• Mitteresident on piiratud maksukohustusega isik, sest tema maksab tulumaksu ainult Eestis asuvatelt tuluallikatelt saadud tulult (allikaprintsiip). Üldjuhul toimub mitteresidendi maksustamine tulumaksu kinnipidamise teel ning mahaarvamist tulust ei tehta.
  
• Füüsilise isiku residentsuse määramisel lähtutakse kas isiku elukohast või Eestis viibimise ajast (TuMS § 6 lg 2). Mõlemad tingimused ei pea olema korraga täidetud.
  
• Juriidilise isiku residentsus määratakse selle järgi, kas isik on asutatud Eesti seaduste järgi või mitte (TuMS § 6 lg 3)
  
• Elukoha mõiste sisustamisel tuleb juhinduda tsiviil-seadustiku üldosa § 14 toodud definitsioonist: isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamisest elab
  
• Isiku residentsuse määrab residentriigi maksuhaldur ning selle kohta antakse vajadusel välja residentsustõend
  
• Madala maksumääraga territooriumi (TuMS § 10) mõistet kasutatakse mitmes erisättes, mille eesmärk on takistada niinimetatud maksuparadiiside kasutamist tulumaksust kõrvalehoidmise eesmärgil
  
• Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingud ja sihtasutused (TuMS § 11) reguleerib tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja ja sihtasutuste nimekirja koostamist. Nimekirjast tulenevaid soodustusi saavad eelkõige annetajad (füüsilised isikud § 27, juriidilised isikud § 49). Usulised ühendused (kirikud, kogudused ) saavad tulumaksusoodustuse automaalselt ilma nimekirja kandmata. Nimekirja kandmist taotlev isik peab tegutsema avalikes huvides ning heategevuslikult.
  

29. Residendist füüsilise isiku maksustatava tulu põhiliigid

• Palk ja muu tasu, töövõtu-, käsundus - või muu võlaõigusliku lepingualusel saadud töö- või teenustasu,juhtimis või kontrollorgani liikme tasu
  
• Väljamakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtlikust pensionifondist (maksumäär 10%)
  
• Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud tulu.
  

• Kasu vara võõrandamisest, s.h
  

• kasu või kahju väärtpaberite võõrandamisest
  
• kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamine
  
• muu vara võõrandamine
  
• aktsiate, osade või osamakse tagasiostmisel või jur. Isiku likvideerimisel saadud väljamakse
  
• tulu finantsvaralt
  
• Muu tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud (s.h. üüri- või renditasu)
  
• Välismaal saadud tulu
  
• PRIA poolt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel makstavad toetused (tulumaksuvabastust ei kohaldata alates 01.01.2015)
  

30. Ettevõtluse üldmõiste

• Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- ja kutsetegevus (sh notari, kohtutäituri ja vandetõlgi kutsetegevus) mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus.
  

31. Tulumaksuga maksustamise periood
 (1) Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta.
 (2) Paragrahvi 1 lõigetes 2–4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu.
32. Residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise tähtajad
Residendist füüsiline isik on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel on tuludeklaratsiooni võimalik esitada alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15.  veebruarist .
33. Tuludeklaratsiooni järgi maksu juurdemaksmise tähtajad.
Maksumaksja on kohustatud tasuma maksuteates näidatud juurdemakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1. juuliks, välja arvatud lõigetes 4 ja 5 toodud juhtudel.
Residendist füüsiline isik, kes deklareeris ettevõtlustulu või kasu vara võõrandamisest, on kohustatud tasuma maksuteates näidatud juurdemakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1. oktoobriks.
Mitteresident, kes sai maksustatavat ettevõtlustulu, § 44 lõikes 4 nimetatud kasu või § 44 lõikes 51 nimetatud tulu, tasub juurdemaksmisele kuuluva maksusumma kolme kuu jooksul pärast § 44 lõikes 4, 5 või 51 sätestatud tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva Maksu- ja Tolliameti pangakontole.
34. Residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu määrad.
Maksuvaba tulu on 154 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).
Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 220 eurot kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad).
Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus - või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).
35. Tulumaksu määrad
Ettevõtte tulumaksu määr 2015. aastal on 20/80
FIE tulumaksu määr 2015 aastal on 20%.
Füüsilise isiku tulumaksumäär 2015. aastal on 20%
36. Kes on tulumaksu kinnipidaja?
Tulumaksu kinnipidaja on residendist juriidiline isik, riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja , samuti Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb füüsilisele isikule, mitteresidendile või lepingulisele investeerimisfondile käesoleva seaduse 3., 5. ja 51. peatüki kohaselt tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid.
37. Töötasu väljamakselt kinni peetavad ja arvestamisele kuuluvad maksud ja maksed.

• Arvestama töötajale tehtud väljamaksetelt ja erisoodustustelt sotsiaalmaksu (33%) ning kandma sotsiaalmaksu üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks
  
• Väljamaksetelt kinni pidama kohustusliku kogumispensioni makse 2%(kohustatud töötaja puhul) ning üle kandma väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks
  
• Maksma väljamaksetelt täiendava töötuskindlustusmakse 0,8 % (2014 - 1,0 %) ja üle kandma väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.
  
• Kinni pidama väljamaksetelt töötuskindlustusmakse 1,6 % (2014 - 2,0 %) ning üle kandma väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks
  

38. Erisoodustus ja ettevõtlusega mitteseotud kulud
Erisoodustus on igasugune kaup, teenus või muu loonustasu, rahaliselt hinnatav soodustus , mida ettevõtja annab oma töötajale.
Erisoodustus on sisuliselt saaja tulu, aga maksud maksab erisoodustuse andja. Erisoodustus ei suurenda töötaja pensioni ja haigushüvitise summat.
Erisoodustuse maksustamine toimub selle kuu kohta, millal soodustus anti.
Tulumaks arvestatakse erisoodustuse summalt on 20/80 ( 2014.a määr 21/79 )
Sotsiaalmaks arvestatakse erisoodustuse summalt ja arvestatud tulumaksult – määr 33%
Erisoodustused, nendelt arvestatud maksud kajastatakse deklaratsiooni TSD lisal 4
See tähendab, et erisoodustuse maksustatav väärtus korrutatakse maksumääraga 20/80 ning leitakse erisoodustustelt tasutav tulumaks. Järgnevalt liidetakse erisoodustuse maksustatavale väärtusele arvutatud tulumaks ning saadud tulemus korrutatakse maksumääraga 33% (33/100) , saades sotsiaalmaksu suuruse.

• Eluasemekulude osaline või täielik katmine
  
• Kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole ettenähtud seadusega
  
• Välislähetuse päevaraha maksmine üle valitsuse kehtestatud piirmäärade (maksuvaba määr 32 eurot päevas).
  
• Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- või ametisõitudeks kasutamise eest hüvitise maksmine üle valitsuse kehtestatud piirmäärade
  
• Sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine tööandja ettevõtlusega või töökohustustega mitteseotud tegevuseks
  
• Laenu andmine turutingimustest madalama intressiga
  
• Asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga
  
• Asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama hinnaga
  
• Loobumine rahalise nõude sissenõudmisest
  
• Kulutused töötajate tervise edendamiseks
  
• Töötajate taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmine
  

39. Mis eesmärki täidab sotsiaalmaks?
Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis , mis kuulub täitmisele käesolevas seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel.
40. Sotsiaalmaksu määr
Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega. Riigieelarvega kehtestatav kuumäär ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär.
Üldjuhul arvestatakse sotsiaalmaks töötajale rahas makstud tasult, kuid mitte vähem kui sotsiaalmaksuseadusega kehtestatud kuumääralt iga töölepingulise töötaja kohta 2015.a. kuumäär 355 eurot ehk 117,15 eurot
Tööandja sotsiaalmaksu maksustamisperioodiks on kalendrikuu ja maksumääraks 33%
41. Kuidas jaguneb sotsiaalmaks?
Riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr on 20 protsenti ja riikliku ravikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr on 13 protsenti.
42. Sotsiaalmaksu maksustamisperioodid
Sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendrikuu.
Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulu sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta.
43. Millest lähtub maamaksu kohustus? Kuhu laekub maamaks?
Maamaks on maa maksustamise hinnast lähtuv maks, mille arvutab Maksu- ja Tolliamet kohalikust omavalitsusest saadud andmete põhjal ning mis laekub täies mahus omavalitsusüksuse eelarvesse.
44. Maamaksu tasumise tähtajad
Kuni 64-eurone maamaks mistahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse ühe korraga 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks.
45. Millised kaubad ja mida maksustatakse aktsiisiga.
Eestis on aktsiisid kehtestatud alkoholile, tubakatoodetele, kütusele ja elektrienergiale ning pakendile. Aktsiisiga maksustamist reguleerivad peamiselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (ATKEAS) ja pakendiaktsiisi seadus.
Alkoholiaktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud, teisest Euroopa Liidu (EL) liikmesriigist Eestisse toimetatud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud alkohol . Alkohol on õlu , vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol (kange alkohol).
Tubakaaktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud, teisest EL liikmesriigist Eestisse toimetatud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud tubakatooted . Aktsiisiga maksustatavad tubakatooted on sigaretid, sigarid , sigarillod ja suitsetamistubakas.
Kütuse- ja elektriaktsiisiga maksustatakse erinevad vedelkütused, tahkekütused, maagaas ja elektrienergia . Teatud valdkondades on lubatud kasutada tavapärastest madalama aktsiisimääraga maksustatud erimärgistatud kütuseid.
Pakendiaktsiisiga maksustatakse Eestis turule lastud kauba pakend, teisest liikmesriigist soetatud kauba pakend ja imporditud kauba pakend, kui kaup müüakse, vahetatakse , võõrandatakse tasuta või võetakse Eestis omatarbeks kasutusse. Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid.
46. Mis on raskeveokimaksu objektiks?
Raskeveokimaksuga maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud:

liiklusregistris registreeritud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto (välja arvatud järgmises punktis nimetatud veoauto);

veoautost ja ühest või enamast haagisest koosnev 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong , mille veoauto on registreeritud liiklusregistris.
47. Hasartmängumaks. Maksja ja maksu objektid.
Hasartmängumaksuga maksustatakse :
 1) hasartmänguseaduses sätestatud osavusmängu, totalisaatori ja kihlveo korraldamisel tehtud panustest laekunud summa;
 2) hasartmänguseaduses sätestatud õnnemängu korraldamiseks kasutatav mängulaud ja mänguautomaat;
 3) õnnemängu korraldamisel, mida ei korraldata mängulaual ega mänguautomaadil, tehtud panustest laekunud summa;
 4) loteriiseaduses sätestatud loterii korraldamisel loteriipiletite müügist saadud summa.
 Hasartmängumaksu maksab hasartmängukorraldaja.
48. Mis eesmärki teenib töötuskindlustusmakse kehtestamine?
Töötuskindlustusmakse on töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks töötuskindlustuse seadusega (TKindlS) kehtestatud sundkindlustuse makse. Töötuskindlustusmaksele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut. 
Töötuskindlustusmakse eesmärgiks on töötaja kindlustamine töötuks jäämise, töölepingute kollektiivse lõpetamise või tööandja maksejõuetuse eest.
49. Töötuskindlustusmakse määrad.

• Kindlustatu määr 0,6%, alates 01.07.09.a. 1,0%, alates 01.08.2009.a. 2,8%; 2013 –2,0 %; 2014 – 2,0%) 2015 .a. 1,6%
  
• Tööandja määr 0,3%, alates 01.07.09.a. 0,5%, alates 01.08.2009.a. 2,8%, 2013 – 1,0 %, 2014 –1,0%) 2015.a. 0,8%
  

Maksed arvestatakse ja peetakse kinni kalendrikuus tehtud väljamaksetelt. Makse deklareeritakse deklaratsioonil TSD ja kantakse üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole väljamakse kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks
50. Kogumispensioni makse määrad ja tasumise periood.
Makse määr on kas 2% või 3%
(1) Makse tasumise periood on kalendrikuu.
(2) Füüsilisest isikust ettevõtja puhul on makse tasumise periood kalendriaasta.