Maksunduse eksam (0)

1. Riigieelarve vastuvõtmine
Riigikogu võtab riigieelarve vastu seadusena.
Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve jõustub eelarveaasta algusest.
Riigieelarve ei ole seadus, kuid seda menetletakse nagu seadust, mitte nagu avaldust või otsust . Riigieelarve tuleb välja kuulutada Vabariigi Presidendi poolt ning avaldada Riigi Teatajas.  Riigieelarve võetakse Riigikogus vastu lihthäälteenamusega. Lisaks riigieelarve vastuvõtmisele peab Riigikogu kinnitama ka eelarve täitmise aruande
2. Eelarve periood

Riigieelarve koostatakse üheks eelarveaastaks. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
3. Riigieelarve tulude, kulude ja maksude suurusjärgud
Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem .
Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma:

• tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele
  
• riiklikud investeeringud
  
• pensionid , toetused, abirahad jne.
  
• riigivõla intressid
  

Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks , sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud.
Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel):

• maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud ( tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%)
  
• maksud kulutustelt ehk  tarbimismaksud  (käibemaks 20%, aktsiisimaks , tollimaks)
  
• maksud omandilt ehk  omandimaksud  ( maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas)
  

Riigi huvi on hoida eelarve