FIE raamatupidamine referaat (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
Ä09KÕ
Nastasja Musienko
FIE RAAMATUPIDAMINE
referaat
õppejõud: Malle Kasearu
Mõdriku
2019
1. Ettevõtlus, ettevõtja, ettevõte- määratlemine, FIE olemus.
Ettevõtja on isik, kes on idee teostamise nimel nõus riskima oma karjääri ja rahalise kindustatusega, kulutades oma aega ja kapitali ebakindlas ettevõtmises.
Ühe teise seisukoha järgi on ettevõtlus võimaluste avastamise, hindamise ja ära kasutamise protsess. Ettevõtjat võib määratleda, kui kedagi, kes rakendab kõik hetkel kasutatavad ressursid tulevikus ehk teostuva võimaluse nimel.
Eristatakse ka ettevõttesisest ettevõtlust, mis kirjeldab suurettevõtete sees toimavat ettevõtlust. Äriseadustikus avatud mõiste ettevõte tähendab majandusüksust, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Majandusüksus aga ei saa lihtsalt niisama olla mingi riigipoolse tegevuse või toetuse taotlejaks, taotlejaks saab olla isik (juriidiline või füüsiline) ehk ettevõtja. Ettevõtja omakorda võib Kaubanduskoja käsitluses olla füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing. Kasutades mõistet ettevõte, jääb mõnikord ebaselgeks, kas mingi tegevus või tulevased meetmed kavatsetakse suunata kõigile ettevõtjatele, sh füüsilisest isikust ettevõtjatele või ainult äriühingutele. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja tõlgendus näiteks võimaldaks mõlemat.
Ettevõtte ja ettevõtluse määratlused on Euroopa riikide seadusandluses üldiselt sõltuvad kontekstist, milles neid antakse. Paljud riigid peavad ettevõtlus puhul fundamentaalseks töö pakkumise või tööandmise tingimust. Kui äriseadustikes seataksegi mingid lisatingimused ettevõtluse määratlustele, siis tehakse seda tavaliselt võimalikult üldiselt, täpsustades neid tingimisi vastavalt reguleerimisevaldkonna vajadustele. Maksu jm soodustused kehtivad ettevõtjatele või ettevõtetele mitte niivõrd riikide äriseadustikes leiduvate erinevate juriidiliste määratluste vahendusel. Neid pakutakse kas riiklike programmide, ettevõtluse organisatsioonide vm kaudu, ja need toimivad tavaliselt ettevõtte loomise staadiumis ning mõningatel juhtudel ka sõltuvalt riigi majanduskonjunktuurist, eriti muutustest tööturul. Ettevõtlusstatistikat korjatakse vastavalt riikide vajadusele ja paljud riigid, eriti Vahemeremaad teevad seda väike- ja keskmise suurusega ettevõtluse kohta, pidades ajalooliselt just väike-ettevõtlust riigi majanduse mootoriks . FIE on füüsiline isik, kes pakub omal nimel tasu eest kaupu või teenust.
2. FIE ettevõtluse eelised ja puudused.
FIE-na tegutsemise plussid:

puudub vajadus omada partnerit;

odavus – FIE-na tegevuse alustamine ei nõua väljaminekuid põhikapitali osas, Äriregistrisse kandmise eest tuleb maksta väiksemat riigilõivu kui osaühingu või aktsiaseltsi asutamisel ning ei ole vaja maksta notaritasu asutamislepingu tõestamise eest;

lihtsus – äritegevuse alustamine ja korrastamine on seadusandlikult reguleeritud minimaalselt, raamatupidamine ja aruandlus on suhteliselt lihtsad;

kui FIE majandusaasta realiseerimise netokäive ei ületa 250 000 krooni, võib FIE-ks registreerida kohalikus maksuametis ;

ettevõtlustuludest saab maha arvata kõik ettevõtlusega seotud kulud.
FIE-na tegutsemise miinused:

FIE vastutab temale kuuluva ettevõtte kohustuste eest kogu oma varaga;

sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohustus põhitöökoha puudumisel.
3. FIE registreerimine äriregistris.
FIE äriregistrisse kandmiseks on kaks võimalust: esitada kohtu registriosakonnale digiallkirjastatud kandeavaldus ettevõtjaportaali kaudu või esitada notariaalselt kinnitatud kandeavaldus.
Notariaalselt kinnitatud kandeavalduse puhul on kaks võimalust:
1. Koostada kandeavaldus ise ning notariaalselt kinnitada vaid allkiri (notaritasu allkirja kinnitamise eest 12,75 eurot pluss käibemaks). Kui notar edastab kandeavalduse registriosakonnale, lisandub sellele edastamise tasu, seega kokku 25,5 eurot pluss käibemaks. Avalduse koostamise täpsemad juhised ja tingimused on loetletud allpool.
2. Notar koostab kandeavalduse projekti, kinnitab avalduse esitaja allkirja ja edastab avalduse ning vajalikud dokumendid registriosakonnale (notari tasu on 35,75 eurot, millele lisandub käibemaks). Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule teisest isikust alates tema allkirja kinnitamise tasu 6,39 eurot.
Kandeavalduse koostamisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele.

Äriregistrisse kantakse teid mitte elukoha, vaid teie ettevõtte asukoha järgi.

Kui teil on mitu ettevõtet, siis kantakse teid äriregistrisse mitu korda (näiteks kasutades ärinimesid Juku Juurika Mäeotsa turismitalu , Juku Juurika “Oruveere” vabaõhukohvik jne).

Äriregistrisse kantud FIE ärinimi peab sisaldama teie ees- ja perenime ja võib sisaldada ka muid täiendeid (näiteks kaupluse vms ettevõtte nime).

Kui tegelete põllumajandussaaduste tootmisega, olete talupidaja. Talupidaja võib ees- ja perenime asemel või koos sellega kasutada ärinimes talu nime. Talu nime kasutamisel ärinimes tuleb jälgida, et selle nimega maatükk oleks kinnistusraamatusse kantud ning teil peab olema õigus seda kasutada (omanikuna, kasutusvaldajana, rentnikuna). Kui olete rentnik, peate äriregistrit pidavale kohtule rendisuhet tõendama. Kui olete omanik või kasutusvaldaja, kontrollib kohus seda ise kinnistusraamatust . Kui kaotate kinnistu kasutamise õiguse, peate ennast selle ettevõtte osas äriregistrist kustutama .

kandmisel saate registrikoodi ning olete võrdväärne äriühingutega. Teie ärinimel on seaduse kaitse ning teil on õigus kohtu kaudu lihtsas hagita menetluses keelata oma ärinime kasutamine teise isiku poolt (näiteks siis, kui konkurent kasutab seda oma kaupluse vm ettevõtte tähistamiseks). Teil on õigus kanda registrisse oma prokurist (ärivolinik). Lisaks saate oma majandustegevusega seotud vallasvarale seada laenutagatisena kommertspandi. Sarnaselt äriühingutega saate endale registreerida .ee-lõpulise domeeninime (tavaline eraisik saab vaid teise taseme domeeni: .pri.ee -lõpulise).

Te võite äriregistri pidajale teatada ka oma tegevuse peatamisest, ajutisest või hooajalisest tegevusest. Nimetatud andmed kantakse teie registrikaardile. Äriregistri pidaja teavitamine sellisest asjaolust on teie enda huvides, sest tegevuse peatamise perioodil pole kohustust maksta ettevõtlusega seotud makse, hooajalise ja ajutise tegevuse puhul on maksuõiguslikud tagajärjed vaid tegutsemise perioodil. Ajutise tegutsemise korral kantakse registrisse tegutsemise alg- ja lõppkuupäev. Lõppkuupäeva saabudes kustutatakse teid automaatselt äriregistrist. Kui te seda ei soovi, tuleb registripidajale esitada muutmiskandeavaldus, muutes oma tegevuse pidevaks või hooajaliseks.

kandmisel võtab maksu- ja tolliamet teid automaatselt arvele kui ettevõtlusega tegeleva tulu- ja sotsiaalmaksu maksja, eraldi taotlust ei ole vaja esitada. Kuid see ei puuduta käibemaksu. Kui teie aastakäive ületab 16 000 eurot, peate end maksu- ja tolliametis käibemaksukohustuslaseks registreerima. Vabatahtlikult võite seda teha ka juba enne sellise käibe saavutamist.
Dokumentide vormistamise üldnõuded.

Kohtu registriosakonnale kande tegemiseks esitatud avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud allkirjadega või esitatud digitaalallkirjastatult äriregistri ettevõtjaportaali kaudu.

tuleb esitada originaaldokumendid või nende notariaalselt kinnitatud koopiad .

Koopiaid võib lisaks notarile kinnitada valla- ja linnasekretär.

Allkirju ja koopiaid võib lisaks notarile kinnitada konsulaaresindaja.

Esitatud dokumendid peavad olema eesti keeles või koos notariaalselt kinnitatud tõlkega. Tõlget võib kinnitada ka vandetõlk.

Avaldusele tuleb lisada riigilõivu tasumise tõend (rahandusministeeriumi konto : SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606). Ülekannet tehes märkige kindlasti ettevõtja ärinimi ja registrikood, kelle eest lõiv tasuti, koos toimingu nimetusega (Juku Juurika kingsepatöökoda, äriregistri kanne) ning viitenumber: Viru maakohtus 2900076433; Pärnu maakohtus 2900072372, Harju maakohtus 2900076420, Tartu maakohtus 2900072709.
Esitada tuleb järgmised dokumendid:
(1) avaldus, milles väljendatakse soovi kanda ennast äriregistrisse. Avaldus adresseeritakse vastavale kohtu registriosakonnale ning see peab sisaldama järgmiseid andmeid:

ettevõtja ärinimi (ärinime nõudeid vt äriseadustiku paragrahvidest 7–15), talunime kasutamise korral ka viide kinnistu numbrile kinnistusraamatus;

FIE ettevõtte postiaadress (korteri ja maja number; tänava või talu nimi; asula, omavalitsusüksuse ja maakonna nimi ning postisihtnumber);

FIE andmed (ees- ja perenimi , Eesti isikukood , selle puudumisel sünniaeg);

majandusaasta algus ja lõpp;

vajadusel andmed ettevõtte tegevuse peatamise, hooajalise või ajutise tegevuse kohta (vt äriseadustiku § 3 lg 3);
(2) sidevahendite numbrid (telefon, telefaks, e-post, interneti kodulehekülje aadress jms) - eraldi lehel.
(3) teave kavandatud põhitegevusala kohta. Talupidajal võib erinevalt teistest FIE-dest olla äriregistris kaks tegevusala (näiteks turismitalus tegeletakse korraga nii põllumajandussaaduste tootmise kui ka majutusteenustega).
(4) riigilõivu tasumise tõend.
Notar on ettevõtja ja registriosakonna vahendaja

Notar edastab kandeavalduse ja selle aluseks olevad dokumendid kohtu registriosakonnale (vt lisaks notariaadiseaduse § 30 lg 2-21 ja § 33 lg 1 ning notari tasu seaduse § 312).

Kui te soovite avalduse sisulist tõestamist notari poolt, siis hõlmab tõestamistasu ka juriidilist konsultatsiooni, avalduse projekti koostamist ning infot selle kohta, kui palju te peate riigilõivu maksma.

Lisaks on notaril osalejate taotlusel õigus ja kohustus koostada ja edastada rahvastikuregistrile elukohaandmete muutmise teade ja notariaadimäärustiku lisas 1 nimetatud tegevusloa, litsentsi ja registreeringu taotlus (vt notariaadimäärustiku § 37).
Notari tasu .

ühe allkirja kinnitamise eest 12,75 eurot pluss käibemaks;

kandeavalduse registriosakonnale edastamise eest 12,75 eurot pluss käibemaks;

kandeavalduse projekti koostamine, ühe allkirja kinnitamine ja registriosakonnale edastamine – 35,75 eurot pluss käibemaks. Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule alates teisest isikust tema allkirja kinnitamise tasu 6,39 eurot;

dokumendi ärakirja (sh digitaalse dokumendi ärakirja) või väljavõtte, samuti väljatrüki kinnitamine – 3,19 eurot lehekülg, kuid kokku mitte rohkem kui 31,95 eurot (tasule lisandub käibemaks);

soovi korral kande- või kohtumääruse notaribüroost väljastamine on ilma notaritasuta.
Riigilõiv FIE registritoimingute eest.

registrisse kandmine 12,78 eurot;

registrisse kantud andmete muutmine 3,83 eurot;

FIE äriregistrist kustutamine on ilma lõivuta. Samuti on lõivust vabastatud aadressimuutmine ilma omavalitsusüksust vahetamata ning surnud isiku andmete registrist kustutamine.

kohtumääruse peale määruskaebuse esitamine 25,56 eurot.
Kohtu registriosakonnas saab riigilõivu maksta ka pangakaardiga. Kuni 10-eurone lõiv võetakse vastu ka sularahas .
Registrimenetlus.

Vastuvõetud dokumendid vaatab registrit pidav kohus läbi tavamenetluses viie tööpäeva jooksul, kiirmenetluses hiljemalt järgmisel tööpäeval.

Kui esitatud dokumentides on puudusi, teeb kohus kandemääruse, milles ta seadusele viidates näitab puudused täpselt ära ning annab tähtaja nende kõrvaldamiseks.

Kande tegemisest teavitatakse teid ja teid esindavat notarit registrikaardi väljatrüki edastamisega. Kandemääruse tegemisest teavitamiseks toimetatakse kandemäärus teile kätte. Kui kandeavaldus on notariaalselt tõestatud või notariaalselt tõestatud tehinguga seotud sama notari poolt kinnitatud, toimetatakse kandemäärus kätte notarile, teile edastatakse kandemääruse ärakiri. Kande ja kandemääruse tegemist saate jälgida ka äriregistri päringu abil.
Tuletame meelde.

2009. aasta jooksul pidid kõik maksukohustuslaste registris registreeritud FIE-d ja vabakutselised loovisikud esitama kandeavalduse enda ümberregistreerimiseks äriregistrisse. FIE, kes ei esitanud registrit pidavale kohtule õigel ajal avaldust , jäi äriregistrisse kandmata ja kustutati ka maksukohustuslaste registrist. Selline FIE ei tohi ettevõtjana edasi tegutseda enne, kui ta on esitanud avalduse enda kandmiseks äriregistrisse.

FIE, kellel puudub rahvastikuregistris registreeritud elukoht, peab registripidajale esitama oma aadressi ja teavitama viivitamatult oma aadressi muutumisest;

tegevusala kajastamine äriregistris ei anna teile automaatselt õigust sellega tegelemiseks , kui eriseadus esitab täiendavaid nõudeid (näiteks kaubandustegevuse seadus nõuab müügikoha registreerimist omavalitsuses, ehitusseadus nõuab ehitusettevõtja registreeringut, ühistranspordiseadus nõuab ühistranspordi- või taksoveoluba jne);

kohtu registriosakonnale valeandmete esitamise või ettenähtud andmete esitamata jätmise eest võib trahvi suurus ulatuda 320st kuni 3200 euroni. Trahvimist võib korrata , kuni puudus on kõrvaldatud;

kohtu registriosakonnale ja notarile tahtliku valeandmete esitamise eest võib karistada kriminaalkorras trahvi või vangistusega;

kui te olete kande tegemiseks dokumendid kohtu registriosakonnale esitanud, siis võite kuni kande või kandemääruse tegemiseni ümber mõelda ja esitada avalduse tagasivõtmise avalduse (näidates ära tagasivõtmise põhjuse). Sel juhul registrikannet ei tehta , kuid esitatud dokumente ja makstud riigilõivu ei tagastata. Avaldusele lisatud dokumendi võib avaldaja taotluse alusel mõjuva põhjuse korral kohtu loal tagastada, kuid sel juhul jääb registritoimikusse avaldaja kulul tehtud ja registripidaja kinnitatud ärakiri;
FIE majandusaastaks on alati kalendriaasta . FIE võib pidada omal valikul kassapõhist või tekkepõhist raamatupidamist. Äriregistrisse kantud FIE peab koostama äriregistris registreerimise kuupäeva seisuga ettevõtte bilansi, milles kajastatakse ettevõtte tegevuseks määratud ettevõtja vara.
4. Ärinimi.
FIE ärinimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus. Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule viitavat täiendit ega lühendit. Füüsilisest isikust talupidaja ärinimi ei pea sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime juhul, kui ärinimes sisaldub talu nimi. Füüsilisest isikust ettevõtjal võib olla mitu ärinime juhul, kui neid nimesid kasutatakse erinevate ettevõtete kohta. Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest sama registripidaja tööpiirkonnas äriregistrisse kantud või vähem kui kolm aastat tagasi äriregistrist kustutatud ärinimedest.
5. FIE tegevuse lõpetamine ja registrist kustutamine.
Kui isik soovib oma tegevuse FIEna peatada, esitab ta äriregistrile vastava avalduse ja märgib sellel ajavahemiku, millal ettevõtlus peatatakse (äriseadustik § 3 lg 3). Isikut ei loeta maksustamise seisukohalt FIE-ks ajavahemikus , millal ettevõtlus on peatatud. Samuti ei tule ettevõtluse peatamise ajal maksta tulu- ega sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Seni kuni ettevõtlust pole peatatud, säilivad FIE-le kõik maksuseadustes ettenähtud kohustused.
Kui FIE tegevus on vastavalt maksukorralduse seadusele peatatud rohkem kui 12 kuud, loetakse vara(d), mille soetusmaksumuse on maksumaksja oma ettevõtlustulust maha arvanud, isiklikku tarbimisse võetuks ja vara(de) turuhind lisatakse ettevõtlustulule ( tulumaksuseadus § 36 lg 7).
Ettevõtluse vara, mis oli ootel , et jätkata ettevõtlust, kuid 12 kuu möödumisel tegevus mingitel põhjustel ei jätkunud, siis on vara isiklikku tarbimisse võtmise hetk 12 kuu möödumisel arvates tegevuse peatamise algusest. Kui aga selline vara on antud kasutada teisele isikule (või võetud FIE enda kasutusse) enne 12 kuu möödumist peatamise algusest arvates, siis on isiklikku tarbimisse võtmise hetkeks ajahetk, kui vara anti ettevõtlusest välja teisele isikule. Samuti oleks maksustamise moment tekkinud ettevõtlusega tegelemise ajal. Vara isiklikku tarbimisse võtmise hetkeks on varaseim hetk: kui ettevõtluses kasutatud vara hakati kasutama muul otstarbel või kui tegevuse peatamisest on möödunud 12 kuud.
Ettevõtluse peatamise ajal tehtud kulutusi ettevõtlustulust maha arvata ei saa. Kuna ettevõtlustulu maksustatakse olenemata selle laekumise ajast, on ka ettevõtluse peatamise ajal laekunud tulud FIE ettevõtlustuluks.
Samuti peab FIE teadma, et vastavalt ravikindlustuse seaduse § 10 lõikele 4 peatub isiku ravikindlustuskaitse kahe kuu möödumisel pärast ettevõtluse peatamise kandmisest äriregistrisse. Kui isik jätkab ettevõtlusega pärast peatamise lõppu, esitab Maksu- ja Tolliamet andmed peatamise lõppemise kohta haigekassale kümne tööpäeva jooksul. Andmete saamisel jätkub isiku kindlustuskaitse ilma ooteajata.
Kui isik soovib oma tegevuse FIEna lõpetada, peab ta äriregistrile esitama avalduse tegevuse lõpetamise ja registrist kustutamise kohta. Äriregistrist kustutatakse FIE tema avalduse alusel. Käibemaksukohustuslasest FIE peab aga enne äriregistrile kustutamise avalduse esitamist taotlema enda kustutamist käibemaksukohustuslaste registrist.
Lõpetamise kohta tehakse registrikanne isiku poolt avalduses märgitud kuupäeva seisuga, kui avalduses märgitud kuupäev pole saabunud varem. Äriregister teeb registrikande hiljemalt viiendal tööpäeval pärast kandemäärusele allakirjutamist, kui avaldus ja sellele lisatud dokumendid vastavad seadusele ning on esitatud seaduses lubatud või ettenähtud tähtajal (äriseadustik § 33).
Kui isik lõpetab FIE-na tegutsemise, siis peab ta järgneva aasta 31. märtsiks esitama lõppenud tegevusaasta kohta tuludeklaratsiooni vormi E. Deklaratsioon tuleb esitada ka juhtudel, kui FIE-l puudus ettevõtlustegevus, ta ei saanud ettevõtlustulu või see oli maksuvabast tulust väiksem. FIE ettevõtluse lõpetamisel tehakse maksustamisperioodi ettevõtlustulust ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning saadud summa jagatakse enne maksumääraga korrutamist 1,33-ga. Juurdemaksmisele kuuluv tulu- ja sotsiaalmaks tuleb tasuda maksustamiseperioodile järgneva aasta 1. oktoobriks.
Ravikindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel kustutamiskande tegemisest äriregistris (ravikindlustuse seadus § 10 lg 3).
Kui FIE on faktiliselt sunnitud ettevõtluse lõpetama, kuid ei esita selle kohta äriregistrile avaldust kande kustutamiseks, siis on ta kohustatud jätkuvalt maksma tulu- ja sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Ettevõtluse tulu võib laekuda ka pärast ettevõtluse lõpetamist.
6. FIE ettevõtluse tulud.
Ettevõtluse tuludeks on kauba tootmisest, müümisest, vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loomingulisest või teaduslikust tegevusest saadud rahasummad. Samuti loetakse ettevõtluse tuludeks seaduse alusel makstavad rahalised toetused ning seaduse alusel või riigieelarvest makstavad stipendiumid , mis on saadud seoses ettevõtlusega. Ettevõtlustulu iseloomustab seotus iseseisva majandustegevusega.
Ettevõtlustulude arvestamise periood on kalendriaasta, olenemata sellest mitu kuud füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE) kalendriaasta jooksul tulu sai ja kas ta sai tulu ettevõtlusega tegelemise ajal, ettevõtluse peatamise ajal või pärast ettevõtluse lõpetamist. Seega tulumaksuseaduse kohaselt maksustatakse ettevõtlustulu olenemata selle laekumise ajast ja maksustamisel võetakse arvesse maksustamisperioodil laekunud tulud.
FIE on kohustatud deklareerima kõik ettevõtluse tulud, nii dokumentaalselt tõendatud, kui ka dokumentaalselt tõendamata (näiteks turul müüdud kauba eest saadud raha).
Ettevõtlustuluks võib olla ka rendi- ja üüritulu ja litsentsitasu. Füüsilisel isikul (rendile-või üürile andjal) on õigus valida, kas deklareerida eespooltoodud tegevusest saadud tulu ettevõtlustuluna või muu tuluna. FIE-l on võimalik saadud rendi- ja üüritulust teha mahaarvamisi, kuid tuleb maksta sotsiaalmaksu. Kui rendi- ja üüritulu deklareeritakse muu tuluna, ei ole rendile andjal õigust teha renditulust mahaarvamisi, kuid tal ei ole ka kohustust maksta sotsiaalmaksu. Sarnaselt rendi- ja üürituludele saab maksustamisel käsitleda ka litsentsitasu maksustamist.
Kui vara, mida renditakse, soetamismaksumus on kantud ettevõtluskuludesse ning seda vara ei ole võetud isiklikku tarbimisse ja ettevõtlustulule ei ole lisatud selle vara turuhinda, siis sellelt varalt saadud renditulu puhul on alati tegemist ettevõtlustuluga. Juba vara soetamismaksumuse kandmise puhul ettevõtluse kuludesse näitab FIE, et tegemist on tema ettevõtluses kasutatava varaga, millelt saadud tulu tuleb näidata ettevõtlustuludes.
Ettevõtluse tuluks on ka Maksu- ja Tolliameti poolt tagastatud käibe- ja sotsiaalmaks. Sotsiaalmaksu puhul on tegemist tuluga ainult siis, kui tagastati enne 2007.a kuludesse kantud sotsiaalmaksusumma arvelt. Alates 2007. aastast ei saa FIE oma sotsiaalmaksu enam ettevõtluse kuludesse kanda.
Kui ettevõtlustulu on saadud mitterahalises vormis, siis on ettevõtlustulu suuruseks tuluna saadud asja või varalise õiguse turuhind (v.a seaduse alusel antud mitterahalised toetused).
Ettevõtluse tulude hulka kuuluvad ka näiteks tulu ettevõtluses kasutatava vara võõrandamisest, kui selle vara soetamismaksumus oli kantud ettevõtluse kuludesse.
Ettevõtlusest võib saada ka finantstulu, näiteks panga poolt makstud intressid erikontol raha hoiustammise eest.
Füüsiline isik võib saada tulu mitmelt poolt, kuid kõiki saadud tulusid ei loeta alati tema kui FIE ettevõtlustuludeks. Siinkohal on vaja vaadata, mille eest füüsiline isik tulu saab. Ettevõtluse tuluks ei loeta palgatulu. Palgatulu saadakse töö- ja teenistussuhtest, ettevõtlustulu aga töö- või teenustasuna võlaõiguslike lepingute alusel (ostu-müügileping, käsundusleping või muu võlaõiguslik leping).
Olukorras, kus füüsiline isik töötab tööandja juures, allub tööandja juhtimisele ja kontrollile ning tööaeg ja täpsed kohustused on määratud tööandja poolt, on saadud tasu puhul tegemist palgaga, mitte aga ettevõtlustuluga.
Samas töövõtulepingu alusel töötamisest saadud tulu võib olla nii palgatulu kui ettevõtlustulu.
Ettevõtlustuluks ei loeta ka võetud laenu, kuna see kuulub tagasimaksmisele ja kapitalitulu (nt väärtpaberite võõrandamine).
Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus-või kutsetegevus , mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevuses, kaas arvatud loominguline ja teaduslik tegevus.
Ettevõtlustulu iseloomustab seotus iseseisva majandustegevusega.
Ettevõtlustulude arvestamisperioodiks onkalendriaasta.
Tulumaksuseaduse alusel maksustatakse ettevõtluse tulu laekumise ajal. Laekumine võib toimuda isiku ettevõtlusega tegelemise ajal, tegevuse peatumise ajal või pärast ettevõtluse lõpetamist.
Ettevõtluse tuluks ei loeta:

palgatulu;

tulu füüsilisele isikule kuuluvate väärtpaberite müügist;

saadud laenu
7. FIE ettevõtluse kulud. Äriregistris registreeritud ettevõtjal on võimalik ettevõtluse tuludest maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud.
Ettevõtlusega seotuks loetakse neid kulusid ,mis on:

tehtud maksumaksja poolt;

tehtud sellel maksustamisperioodil, millise perioodi ettevõtlustulust kulu maha arvatakse;

dokumentaalselt tõendatud;

seotud maksumaksja, mitte kellegi teise ettevõtlusega;

tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil ja seos nimetatud eesmärgiga on selgelt põhjendatud;

vajalikud ja kohased sellise ettevõtluse arendamiseks , millest saadud tulu maksustatakse ja kulu seos ettevõtluse säilitamise ja arendamisega on selgelt põhjendatud;

vajalikud töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks töötajatele nõutava töökeskkonna loomisel ning tulenevad töötervishoiu ja töötervishoiu seadusest.
Kui kulu on ettevõtlusega seotud osaliselt,saab seda ka maha arvata osaliselt.
Kulu ettevõtlusega seotud osa suuruse määrab FIE ise.
Tulumaksuseaduse § 34 sätestab rea kulusid, mida ettevõtlusega seotud kuludeks ei loeta ja mida ei ole lubatud ettevõtluse tuludest maha arvata ning need on:

ettevõtluse tulult makstud tulumaks (s.h. tulumaksu avansilised maksed);

seaduse alusel määratud trahvid ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intressid;

maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust;

kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu;

kulusid, mis on tehtud tulumaksu seaduse kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel;

kingituste või annetuste maksumust;

kahju, mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule, välja arvatud juhul, kui selliselt kahjult on makstud erisoodustuste tulumaks;

kahju, mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest;

pistis ja altkäemaks;
Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksud ega maksed, mille tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine.
8. Erikonto avamine ja kasutamine.
FIE ettevõtluse aastakasum paistab kujunevat suuremaks kui isiklike kulude katmiseks tarvis, ning ettevõtluse arendamiseks oleks järgnevatel aastatel tarvis suuremaid väljaminekuid teha, on õige aeg paigutada osa raha FIE erikontole. FIE erikonto avamise ja kasutamise eesmärgiks on ettevõtlustulude kogumine investeeringute tarbeks ning maksukohustuste edasilükkamine.
Tulumaksuseaduse kohaselt võib FIE avada ühe erikonto, millel oleva summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama perioodi ettevõtlustulust ja kahanemine maksustamisperioodil liidetakse sama perioodi ettevõtlustulule.
Ega FIE ettevõtlustulud ei peagi seejuures tingimata kõigepealt laekuma FIE n-ö tavakontole. FIE võib ka kliendile esitatava arve peale kohe erikonto numbri kirjutada, et klient arve otse erikontole tasuks . Et nii-öelda tavakontole tasuma harjunud püsiklient ei eksiks, võiks arve esitamisel sellele tema tähelepanu juhtida.
Kuna erikonto avatakse eelkõige rahakogumise eesmärgil, võiks krediidiasutuses valida kogumiseks sobivama kogumiskonto, millel raha hoidmise eest makstakse kõrgemat intressi. Tulumaksuseaduse N 36 lg 8 kohaselt loetakse krediidiasutuse poolt makstud intressid raha hoiustamise eest erikonto omaniku ettevõtlustuluks.
FIE ettevõtlustulu deklaratsioonil (vorm E) kajastatakse erikonto saldo muutus tabelis 2. Samasse tabelisse kantakse ka erikonto number; konto aastavahetuse seisu on maksuametil õigus pangast kontrollida.
Erikonto saldo muutuse võrra korrigeeritakse FIE ettevõtluse aastatulemit: kui ettevõtja on investeeringuteks raha erikontole kogunud ja erikonto saldo kasvas, vähendatakse maksustatavat kasumit selle võrra. Kui erikontolt on raha väljavõetud ja saldo on kahanenud, suureneb maksustatav kasum samavõrd. Arvestus toimub vormi E 1 ridadel 6-8.
Kui FIEna tegutsemine lõpetatakse ning erikontol on raha, lisatakse see viimase tegevusaasta ettevõtlustulule. Erikontol olevat raha ei saa kasutada maksuvabalt rahalise sissemakse tegemiseks äriühingusse. Kui FIE kavatseb jätkata tegevust OÜna, tuleks raha enne FIE tegevuse lõpetamist kulutada (põhi)vara ostuks . Vara mitterahalist sissemakset äriühingule ei maksustata, kui eesmärk on ettevõtluse jätkamine teises vormis.
FIE erikonto eesmärgiks on ettevõtlustulude kogumine investeeringute tarbeks ning oma maksukohustuste edasilükkamine.
Erikonto peab olema avatud pärast 2001. aasta 1. jaanuari. Erikontole kantakse kümne tööpäeva jooksul alates laekumisest, ainult ettevõtlustuluna arvestatud summad ja seoses ettevõtlusega seaduse alusel saadud toetused - see tähendab, et näiteks mujalt saadud palgatulu või pärand ei sobi erikontole kandmiseks. Kindlasti tuleb jälgida, et pärast 10 tööpäeva möödumist ettevõtlustulude laekumisest laekunud raha erikontole ümber paigutada ei tohi, vaid selleks tuleb oodata järgmist laekumist.
Erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil ei tohi ületada ettevõtluse kasumit samal aastal.
9. Kuidas eristada isiklikku vara ja ettevõtluse vara?
Üks keerulisemaid probleeme, millega FIE väga sageli kokku puutub, on isikliku ja ettevõtluses kasutatava vara eristamine ning nendega seotud kulutuste mahaarvamine tulude deklareerimisel.
Ettevõtlusega tegelemisel tuleb tihti ette, et vara on ettevõtlusega seotud vaid osaliselt. Kui vara on kindel objekt, siis on suhteliselt kerge seda kasutusotstarbe järgi mõttelisteks osadeks jagada ja leida just ettevõtluses kasutatava osa suurus
Asi muutub aga keerulisemaks siis, kui soetatud eset või teenust kasutatakse nii isiklikul kui ka ettevõtluse otstarbel (nt sõiduauto, kodune telefon jms) ning eset ei ole võimalik mõttelisteks osadeks jaotada. Siin võib eristada kahte tasandit: ettevõtja ise kasutab tema valduses olevat vara isiklikuks otstarbeks või vara kasutavad lisaks ettevõtjale ka tema perekonnaliikmed (nt kodune arvuti, tellitud ajakirjandus). Sellisel juhul peab ettevõtja ise määrama kindlaks iga üksiku kauba või teenuse ettevõtluses kasutatava osa. Kõigepealt tuleb eristada kaubad , mida kasutatakse eranditult ettevõtluse tarbeks.
Eranditult ettevõtluses kasutatavateks kaupadeks loetakse kaubad, millel ei ole muud otstarvet, nt spetsiifilised tööriistad, pooltooted jms. Seejärel tuleb eristada kaubad ja teenused, mida kasutab ainult ettevõtja (nende puhul tuleb määrata ettevõtluse ja eratarbe proportsioonid).
Lõpuks tuleb määrata proportsioonid nendele kaupadele ja teenustele, mida kasutavad kõik perekonnaliikmed ( perekonnaliikmete osa ning ettevõtja enda kasutusosa tuleb jagada ettevõtluse ja isikliku tarbimise vahel).
10. FIE ja Sotsiaalmaks.
Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Sotsiaalmaksu makstakse töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavatelt tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstavatelt tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija , lihtsustatult öeldes tööandja, ja maksustamisperioodiks kalendrikuu .
Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised; maksustamisperioodiks on kalendriaasta, mille kestel tuleb sooritada kord kvartalis sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Sotsiaalmaksu makstakse ka töötuskindlustushüvitistelt. Teatud isikute kategooriate (näiteks ajateenijad, töötutoetuse või lapsehooldustasu saajad) eest maksab sotsiaalmaksu riik.
Sotsiaalmaksu makstakse üldjuhul määraga 33% reaalselt makstud tasult, ent iga töötaja/teenistuja puhul vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, mis 2012. aastal on 278,02 eurot. Kui inimene töötab mitme tööandja juures, on sotsiaalmaksu miinimumkohustus tööandjal, kelle juures toimub maksuvaba tulu arvestamine töötasult tulumaksu kinnipidamisel.
11. FIE ja Tulumaks.
Äriühingud maksavad tulumaksu kasumilt mitte selle teenimisel (nagu teistes riikides), vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis. Kuni kasumit ei jaotata, maksukohustust ei teki (investeeringute soodustamiseks ). Alates aastast 2003 maksustatakse kogu jaotatud kasum olenemata kasumieraldise saajast. Kui dividendi saajaks on teine Eesti äriühing, kellele kuulub vähemalt 10% dividendi maksva äriühingu aktsiatest või osadest, ei tule tal tütarettevõttelt saadud dividendi omakorda välja makstes enam tulumaksu tasuda.
Lisaks traditsioonilisel kujul kasumi jaotamisele maksustatakse ka kaudne kasumi jaotamine kingituste ja annetuste ning ettevõtlusega mitteseotud kulude kujul. Töötajate mitterahaline palgatulu ( erisoodustused ) maksustatakse samuti tööandjast äriühingu tasemel.
Tulumaksumäär nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele on 21%. Juriidiliste isikute väljamaksetelt (erisoodustused, dividendid , kingitused-annetused, ettevõtlusega mitteseotud kulud) tasumisele kuuluva maksusumma arvutamisel jagatakse väljamakse summa enne maksumääraga korrutamist vastava koefitsiendiga (0,79). Sisuliselt tuleb maksusumma leidmiseks juriidilise isiku netoväljamakse korrutada arvuga 21/79. Sellisel viisil netoväljamakse alusel arvutatud tulumaksusumma võrdub 21%-ga brutotulust.
12. FIE ja Käibemaks.
FIE, kelle maksustatav käive , v.a. import , ületab aastas 250 000 krooni, on kohustatud end maksuametis registreerima käibemaksukohuslasena. Käibemaksukohuslasena tekib FIE-l automaatselt kohustus registreerida end Äriregistris. Käibemaksu standardmääraks on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9% ja 0% määra. Käibemaksuga maksustatakse:

käive (v.a maksuvaba käive), mille tekkimise koht on Eesti;

kauba import Eestisse (v.a maksuvaba import);

teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (v.a maksuvaba käive);

maksuvaba käive, mida on vastavalt seaduses toodud võimalusele maksustatud;

Euroopa Liidu sisene kauba soetamine (v.a maksuvaba ühendusesisene soetus).
FIE maksab käibemaksu juhul, kui ta on Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslasena registreeritud (omab käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit). Käibemaksu tasumise kohustus võib aga tekkida ka FIE-l, kes käibemaksukohustuslasena registreeritud ei ole, kuid kes soetab teisest Euroopa Liidu liikmesriigist uue transpordivahendi või aktsiisikauba (v.a siis, kui aktsiisikaup soetatakse isiklikuks otstarbeks). Samuti peab käibemaksu deklareerima ja tasuma FIE, kes ei ole käibemaksukohustuslane, kuid kes lisab enda poolt väljastatavale arvele käibemaksu. Arvestada tuleb aga seda, et käibemaksukohustuslasena registreerimata isikul ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.

Maksustatava käibe maksumäärad on 0%, 9%, 20%.

Käibemaksuga maksustamise periood on kalendrikuu.

Käibedeklaratsioon (vorm KMD) esitatakse Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks, samaks ajaks tasutakse käibemaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole.
13. FIE maksukohustused tööandjana.
FIE võib olla tööandjaks teisele füüsilisele isikule. Sellisel juhul ei ole töötajale tehtavatelt väljamaksetelt maksuarvestuses ega deklareerimisel erinevusi juriidilisest isikust tööandjaga.
Sarnaselt juriidilisest isikust tööandjale, võib FIE oma töötajale maksta isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist, töölähetuse kulude hüvitisi ning anda erisoodustusi.
FIE tööandjana peab:

töötajatele tehtavatelt väljamaksetelt kinni pidama tulumaksu, töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensioni makse (kui töötaja on liitunud pensioni II sambaga), arvestama ja maksma sotsiaalmaksu ning tööandja töötuskindlustusmakset. Seda, kas isik on II pensionisambaga liitunud, saab kontrollida Pensionikeskuse kodulehelt http://www.pensionikeskus.ee .

maksma töötajatele tehtud erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu. FIE poolt töötajatele tehtud väljamaksete ja erisoodustuste maksustamisperiood on kalendrikuu.

esitama väljamaksete ja/või erisoodustuste tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni (). Vorm TSD esitatakse koos lisaga 1 ja/või 2, kus näidatakse tehtud väljamaksed, ja/või lisaga 4, kus näidatakse erisoodustused.

kandma tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse hiljemalt eelmises punktis nimetatud tähtajaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole;

esitama kalendriaastale järgneva aasta 10. aprilliks deklaratsiooni vormi INF 14 juhul, kui FIE maksis kalendriaastas töötajale hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest tööülesannete täitmisel;

andma töötajale viimase nõudmisel hiljemalt kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks tõendi () tehtud väljamaksete, kinnipidamiste ning arvestatud sotsiaalmaksu kohta. Kui isik lahkub töölt maksustamisperioodi jooksul, siis antakse tõend koos lõpparvega.

ettevõtja maksukohustused tööandjana (kõik esimeses punktis nimetatud tööandja maksud ja maksed) ning erisoodustuse maksumuse, sellelt makstud tulu- ja sotsiaalmaksu võib FIE kuludesse kanda alles pärast maksukohutuse tekkimist ja täitmist.
Näide: FIE teeb töötajale jaanuaris väljamakse (palk detsembri eest 300 eurot ja lähetuse päevaraha üle piirmäära 10 eurot).
Palga kulud: kinnipeetud tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse ning tasutud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. Erisoodustuse kulud: tasutud tulu- ja sotsiaalmaks. Need kulud võib FIE oma ettevõtluse kuludesse kanda alles pärast maksukohustuse tekkimist (TSD esitatud) ja maksukohustuse täitmist (TSD aluselt tekkinud maksukohustus on ka tasutud).
FIE MAKSUKOHUSTUSED TÖÖANDJANA
TÖÖTAJALE TEHTUD VÄLJAMAKSETELT
Maksuvaba tulu kalendrikuus
144 eurot
Tulumaks
21%
Sotsiaalmaks
33%
Kinnipeetav töötuskindlustusmakse
2,8%
Tööandja poolt arvestatav töötuskindlustusmakse
1,4%
Kohustusliku kogumispensioni makse
(nendele, kes tegid avalduse jätkata sissemakseid alates 01.01.2010)
1%
2%
TÖÖTAJALE TEHTUD ERISOODUSTUSTELT
Tulumaks
21/79
Sotsiaalmaks (erisoodustuste summa + erisoodustustelt arvutatud tulumaks)
33%
Sotsiaalmaksu maksmise ja tulumaksu kinnipidamise kohustus järgmistelt väljamaksetelt:

kõikidelt töötajale rahas makstud palkadelt ja muudelt tasudelt;

füüsilisele isikule makstud töövõtu- või käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasud, kui tasu saaja ei ole äriregistrisse või lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja.
Sotsiaalmaksu ei maksta ja tulumaksu kinni ei peeta järgmistelt väljamaksetelt:
hüvitiselt, mida makstakse töölähetuse kulude katteks ja seadusega ettenähtud päevarahadelt (FIE saab lähetusse saata ainult oma töötajat, mitte aga iseennast );
hüvitiselt, mida makstakse töötaja isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise eest;
tööandja kulutustelt töötaja töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks;
töötajale tööõnnetuse või kutsehaigusega seoses makstavatelt hüvitistelt, mis ei ületa 64 eurot kuus (768 eurot aastas).
NB!
Kui punktides 1 ja 2 nimetatud hüvitised ja päevarahad ületavad tulumaksuseaduse § 13 lõikes 3 punktides 1 ja 2 kehtestatud piirmäärasid, siis maksustatakse need tulu- ja sotsiaalmaksuga nagu erisoodustust.
Punktis 4 nimetatud hüvitiselt enne tulumaksu arvestamist täiendava maksuvaba tulu 64 euro mahaarvamise aluseks on töötaja kirjalik avaldus. Kui hüvitis ületab 64 eurot kuus, siis määra ületav osa maksustatakse tulumaksuga, kuid mitte sotsiaalmaksuga.
Sotsiaalmaksu arvestamisest
Sotsiaalmaksuga maksustatakse kõik rahalised väljamaksed, mis tulenevad töösuhtest. Üldjuhul arvestatakse sotsiaalmaksu töötajale rahas makstud tasudelt, kuid mitte vähem kui eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumäär (2011. aastaks on kehtestatud kuumääraks 91,75 eurot).
Seega peab FIE:

üksnes töölepinguliste töötajate eest tasuma riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatud sotsiaalmaksu miinimumi (isikute eest, kelle palga väljamaksmisel ja tulumaksu kinnipidamisel rakendatakse maksuvaba tulu).
Kuumääraga ei pea arvestama ja sotsiaalmaks tuleb maksta tegelikult makstud tasudelt, kui väljamakse saajaks on:

töötaja, kes saab riiklikku pensioni;

töötaja on 7–17 aasta vanune;

töötaja kasvatab vanema või eestkostjana alla kolmeaastast last või kolme või enamat alla 19aastast last;

ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud töötaja (õppur);

töö tegemisest keeldumisel (nt puhkus (v.a palgata puhkus) või haigus).
Maksuvaba tulu rakendamisel tuleb arvestada, et:

füüsilisele isikule makstud palgalt ja muudelt tasudelt võib igas kalendrikuus maha arvata 1/12 maksuvaba tulu aastasummast;

konkreetse maksustamisperioodi kohta kehtestatud maksuvaba tulu aastasumma (2011. aastal on 1728 eurot) arvatakse maha sama maksustamisperioodi tulust ning maksuvaba tulu miinimum ei oma ettepoole ulatuvat mõju;

kuna väljamakse saaja võib saada tulu mitmest allikast, on lubatud nimetatud mahaarvamist teha üksnes töötaja poolt valitud ja väljamakse tegijale kirjalikult teatatud kohas (s.t töötaja peab FIE-le esitama kirjaliku sooviavalduse, et töötasu väljamaksmisel
ERISOODUSTUSED.
Erisoodustus on igasugune kaup, teenus või muu rahaliselt hinnatav hüve, mida ettevõtja annab oma töötajale.
Erisoodustuseks võib olla näiteks tasuta või soodushinnaga toitlustamine . Sõiduvahendi või muu vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine, eluasemekulude täielik või osaline katmine , kulutused töötaja puhkuseks või meelelahutuseks jne.
Erisoodustuse maksustamisperiood on kalendrikuu ja sotsiaalmaksu makstakse erisoodustuselt ning sellelt arvestatud tulumaksu summalt kokku vastavalt maksustamisperioodil kehtiva maksumääraga.
Erisoodustused ning nendelt arvestatud tulu- ja sotsiaalmaks kajastatakse deklaratsiooni vormi TSD lisal 4.
Erisoodustuse andmisel tuleb arvestada, et:

töötajaks loetakse ka töövõtu- või käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavat või teenust osutavat füüsilist isikut;

soodustuse saamisel ei oma tähtsust, kas töötaja on FIE-ga töösuhtes või mitte – oluline on, et soodustus antakse seoses sellega, et isik oli /on töötaja tulumaksuseaduse tähenduses;

erisoodustuseks loetakse ka need soodustused, mida antakse töötaja abikaasale, vanemale või lapsele;

FIE (ka siis, kui ta on tööandjaks teisele isikule) ei saa teha iseendale erisoodustusi – sellised kulud loetakse ettevõtlusega mitteseotud kuludeks ja neid tuludest maha arvata ei saa. Samuti loetakse ettevõtlusega mitteseotud kulutusteks FIE abikaasale, vanemale, lapsele jne tehtud kulutused.

FIE võib töötajale tehtud erisoodustuse maksumuse, sellelt makstud tulu- ja sotsiaalmaksu oma ettevõtluse kuludesse kanda alles pärast seda, kui erisoodustuselt on maksud tasutud.
Kui ettevõtja kasutab oma isiklikku sõiduautot samaaegselt ettevõtluses ja isiklikus otstarbes, siis kantakse sõiduautole tehtud dokumentaalselt tõendatud kulutused ettevõtluse kuludesse vastava proportsiooniga. Proportsioon leitakse sõiduauto ettevõtluses kasutamise osatähtsuse järgi. Iseenda suhtes ei saa ettevõtja rakendada hüvitist (tulumaksuseaduse § 13 lg 3 p 2) isikliku sõiduauto kasutamise eest ettevõtluses, seda saab rakendada ainult töötajale.
Näide 1. Ettevõtja tegi oma kuludokumentide põhjal kindlaks, et kalendriaastal on sõiduautole tehtud kulutusi kokku 2000 eurot. Ettevõtja kasutab oma autot 60% ulatuses ettevõtluses ja 40% ulatuses isiklikuks otstarbeks.
Ettevõtluse kuludesse on lubatud FIE- l kanda summa 1200 eurot (2000 x 60%). Ülejäänud 800 eurot (40%) on ettevõtlusega mitteseotud kulu ja sellega ettevõtlustulusid vähendada ei saa.
Kui FIE aga annab selle sõiduauto kasutada oma töötajale isiklikuks otstarbeks, siis tuleb FIE-l tasuda erisoodustust üldise korra alusel.
NÄITEID TÖÖTAJALE TEHTAVATE VÄLJAMAKSETE, MAKSUDE JA MAKSETE ARVESTAMISE, DEKLAREERIMISE JA MAKSMISE KOHTA
Näide 1 2011. aasta jaanuarikuu eest maksis FIE oma töötajale töötasu 511 eurot ning lähetuse päevarahasid üle lubatud piirmäära 26 eurot. Töötaja on esitanud kirjaliku avalduse maksuvaba tulu rakendamiseks. Töötaja on liitunud kogumispensioni II sambaga.
Näite 1 põhjal arvestatakse väljamakstav töötasu ( netopalk ), maksud ja maksed järgmiselt:
Arvutuskäik
Summa
(eurot)
Töötajale määratud töötasu ( brutopalk )
511
Töötasult kinnipeetav töötuskindlustusmakse
511 x 0,028
14,31
Töötasult kinnipeetav kohustusliku kogumispensioni makse
511 x 0,02
10,22
Maksuvaba tulu kuus
144
Tulumaksuga maksustatav summa
511 – 14,31 – 10,22 – 144
342,47
Kinnipidamisele kuuluv tulumaks
342,47 x 0,21
71,92
Töötajale väljamakstav töötasu (netopalk)
511 – 14,31– 10,22 – 71,92
414,55
Töötasult arvutatud sotsiaalmaks
511 x 0,33
168,63
Tööandja poolt tasumisele kuuluv töötuskindlustusmakse
511x 0,014
7,16
Tööandja poolt tasumisele kuuluv tulumaks erisoodustuse pealt
26 x 21/79
6,91
Tööandja poolt tasumisele kuuluv sotsiaalmaks erisoodustuse pealt
26 + 6,91 x 0,33
10,86
Näide 2 2011. aasta augusti kuu eest maksis FIE oma töötajale töötasu 575 eurot.
Töötaja on esitanud kirjaliku avalduse maksuvaba tulu rakendamiseks.
Töötaja on liitunud kogumispensioni II sambaga, kuid 2009 jätkamise avaldust ei teinud, seega peetakse töötaja 2011. aasta töötasudest kinni 1% kogumispensioni makset.
Näite 2 põhjal arvestatakse väljamakstava töötasu (netopalk), maksud ning maksed järgmiselt:
Arvutuskäik
Summa
(eurot)
Töötajale määratud töötasu (brutopalk)
575
Töötasult kinnipeetav töötuskindlustusmakse
575 x 0,028
16,1
Töötasult kinnipeetav kohustusliku kogumispensioni makse
575 x 0,01
5,75
Maksuvaba tulu kuus
144
Tulumaksuga maksustatav summa
575 – 16,1 – 5,75 – 144
409,15
Kinnipidamisele kuuluv tulumaks
409,15 x 0,21
85,92
Töötajale väljamakstav töötasu (netopalk)
575 – 16,1 – 5,75 – 85,92
467,23
Töötasult arvutatud sotsiaalmaks
575 x 0,33
189,75
Tööandja poolt tasumisele kuuluv töötuskindlustusmakse
575 x 0,014
8,05
Maksudeklaratsiooni TSD esitamine ja maksude tasumine

FIE peab väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks (näite puhul hiljemalt 10. veebruariks) esitama Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni TSD koos vastavate lisadega .
Lisal 1 deklareeritakse füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse, töötuskindlustusmakse, arvutatud sotsiaalmaks ning vanemahüvitiselt arvestatud kogumispensioni makse isikute lõikes.
Lisal 2 deklareeritakse mitteresidendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse, töötuskindlustusmakse, arvutatud sotsiaalmaks isikute lõikes.
Lisal 4 deklareeritakse tööandja poolt töötajale antud erisoodustused.

Vormil TSD deklareeritud maksud ja maksed tuleb Maksu- ja Tolliameti pangakontole üle kanda väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks (esimese näite puhul hiljemalt 10. veebruariks).

Pangakontode numbrid ning personaalsed viitenumbrid maksude tasumiseks leiate Maksu- ja Tolliameti kodulehelt www. emta .ee rubriigist „Pangakontod ja viitenumbrid".
14. Ettevõtlustulu deklaratsiooni vorm E ülesehitus.
Ettevõtlusest saadud tulu peab deklareerima deklaratsiooni vormil E. Vorm E esitatakse koos füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormiga A maksustamisperioodile (kalendriaastale) järgneva aasta 31. märtsiks. FIE on kohustatud tuludeklaratsiooni esitama ka siis, kui ettevõtlustulu puudus või see oli väiksem kui maksuvaba tulu.
Nii vormi A kui vormi E on võimalik esitada kas e - maksuameti / e-tolli kaudu või paberil . Ettevõtlustulu deklaratsiooni (vormi E) peavad esitama ka isikud, kes ei ole kantud äriregistrisse ega olnud kuni 2009. aasta 31. detsembrini Maksu- ja Tolliametis FIE-na registreeritud, kuid on tegelenud ettevõtlusega ja on saanud aasta jooksul ettevõtlustulu. Ettevõtluskulud ja -tulud võetakse arvesse sellel aastal, millal tulu laekus või kulutus tehti. Tuludeklaratsiooni vorm E täidetakse kassapõhiselt, st kui FIE on pidanud tekkepõhist raamatupidamisarvestust, tuleb see korrigeerida kassapõhiseks.Vormi E täitmisel märgitakse tulud ja kulud koos käibemaksuga. Ettevõtluse tulud ja kulud võetakse arvesse sellel aastal, millal tulu laekus või kulutus tehti (kulu tasuti). Vormile E kantud summad peavad olema vastavuses raamatupidamises kajastatud summadega. Vormi E esitades peab aasta raamatupidamisaruandlus olema korrastatud ja lõplik.
FIE tulud
Rendi- ja üüritulu võib seadusjärgselt deklareerida kas vormil A või vormil E.
Kui rendi- ja üüritulu ei ole ettevõtlusest saadud tuluks ja sellelt on tulumaks kinni peetud, siis deklareeritakse see vormi A tabelis 5.1.
Kui rendi- ja üüritulu ei ole ettevõtlusest saadud tuluks ja sellelt ei ole tulumaks kinni peetud, siisdeklareeritakse see vormi A tabelis 7.3.

• Omatoodetud põllumajandussaaduste võõrandamine. Kui ettevõtja tegevusalaks on omatoodetud põllumajandussaaduste võõrandamine (müük, vahetamine), deklareerib ta sellest saadud tulu vormi E rea 1.1 veerus 4. Kui ettevõtja osutab lisaks veel muid teenuseid (näiteks lükkab traktoriga külatee lumest puhtaks), siis ei deklareerita seda põllumajandussaaduste võõrandamisena, vaid teenuste osutamisena (vormi E veerus 3 real 1.2).
  
• Metsamaterjali võõrandamine. Kui ettevõtja on võõrandanud talle kuuluvalt kinnisasjalt metsamaterjali (langetatud puid ja puutüvesid, puutüve järkamisel saadud tüveosi kuni 3 m), deklareerib ta sellest saadud tulu vormi E rea 1.1 veerus 5. Metsamaterjali võõrandamise korral tuleb deklareerida ka selle maatüki katastritunnus , millelt metsamaterjali võõrandati.
  
• Raieõiguse müük (kasvav mets)
  
• Deklaratsioon A või E
  
• Ettevõtlusega seoses saadud rahaline toetus ja stipendium (sealhulgas seaduse alusel või riigieelarvest saadud stipendium ja seaduse alusel saadud toetus) tuleb kajastada ettevõtlustuludes. Ettevõtlusega seotud kulud on lubatud ettevõtluse tuludest, toetustest ja stipendiumidest maha arvata.
  

Metsaomanikul vääriselupaiga eest saadud toetused ei ole tulu.