Küsimuste vastused seadusandluse kohta maksuarvestuses (0)

 
Tulumaksuseadus  (TuMS) 
1.  Mida maksustatakse tulumaksuga? 
 
Tulumaksuga  maksustatakse   maksumaksja   tulu,  millest  on  tehtud  seadusega  lubatud 
mahaarvamised. (TuMS § 1 lg 1) 
 
2.  Kes peavad tulumaksu maksma? 
 
Füüsiline  isik  (TuMS  §  48),  residendist  juriidiline  isik  (TuMS  §-d  49-52), 
mitteresident (TuMS § 53) 
 
3.  Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? 
 
TuMS  §  1  lg-s  1  nimetatud  tulumaksu   maksustamisperiood   on   kalendriaasta ,  kui 
TuMS-s ei ole sätestatud teisiti. (TuMS § 3 lg 1) 
 
TuMS  §  1  lg-tes  2-4  nimetatud  tulumaksu  maksustamisperiood  on   kalendrikuu .  
(TuMS § 3 lg 2) 
 
4.  Kui  suur  on  füüsilise  isiku  ja  ettevõtte  tulumaksu  määr  ning  kuidas  neid 
arvutatakse? 
 
Tulumaksumäär nii füüsilisel isikul kui ka ettevõttel on 20%. 
 
Tulumaks   jaguneb  kaheks  –  füüsilise  isiku  tulumaks  ning  ettevõtte  tulumaks 
(juriidilise  isiku  tulumaksu  maksavad  ka  mitteresidendi  püsivad  tegevuskohad  ning 
erisoodustusi  tehes  kõik  tööandjad).  Lisaks  ettevõtte  tulumaksu  tasumisele  on  teil 
tööandjana kohustus ka töötajatele tehtud väljamaksetelt pidada kinni ja tasuda maksu- 
ja tolliametile tulumaks. 
 
TuMS  §  48  sätestatud  tulumaksuga  maksustatakse   füüsilisele   isikule  tehtud 
erisoodustused . (TuMS § 1 lg 2) 
 
TuMS §-des 49–52 sätestatud tulumaksuga maksustatakse residendist juriidilise isiku 
ja riigitulundusasutuse jaotatud kasum, tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud 
ning  ettevõtlusega  ja  põhikirjalise  eesmärgiga   mitteseotud   kulud  ja  väljamaksed. 
(TuMS § 1 lg 3) 
 
TuMS  §  53  sätestatud  tulumaksuga  maksustatakse  mitteresidendi  tehtud 
erisoodustused, mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud kingitused, 
annetused  ja  vastuvõtukulud,   kasumieraldised ,  ettevõtlusega  mitteseotud  kulud  ja 
väljamaksed. (TuMS § 1 lg 4) 
 
1 
 
 
5.  Kui suure osa tulumaksust saab endale kohaliku omavalitsuse üksus? 
 
Arvestamata  TuMS  4.  peatükis  sätestatud  mahaarvamisi,  laekub  maksumaksja 
elukohajärgsele  kohaliku  omavalitsuse  üksusele  11,60%  residendist  füüsilise  isiku 
maksustatavast tulust.  (TuMS § 5 lg 1 p 1) 
 
6.  Kes on  resident ? 
 
Füüsiline  isik  on  resident,  kui  tema  elukoht  on  Eestis  või  kui  ta  viibib  Eestis  12 
järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates 
tema  Eestisse  saabumise  päevast.  Samuti  on  resident  välisteenistuses  viibiv  Eesti 
diplomaat .  Residendist  füüsiline  isik  maksab  tulumaksu  kõikidelt  nii  Eestis  kui 
väljaspool  Eestit  saadud,  nii  TuMS  §-des 13–22  loetletud  kui  ka  loetlemata  tuludelt. 
(TuMS § 6 lg 1) 
 
Juriidiline isik, välja arvatud usaldusfond, on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse 
alusel. Resident on ka Euroopa äriühing (SE) ja Euroopa  ühistu  (SCE), kelle asukoht 
on  registreeritud  Eestis.  Residendist  juriidiline  isik  maksab  tulumaksu  TuMS  §-
des 48–52  nimetatud  maksuobjektidelt  ning  peab  kinni  tulumaksu  TuMS  §-s 41 
loetletud väljamaksetelt. (TuMS § 6 lg 2) 
 
7.  Mis on püsiv tegevuskoht TuMS mõistes? 
 
Püsiv  tegevuskoht  on  majandusüksus,  mille  kaudu  toimub  mitteresidendi  püsiv 
majandustegevus Eestis. (TuMS § 7 lg 1) 
 
Püsiv  tegevuskoht  tekib  geograafiliselt  piiritletud  või  liikuva   iseloomuga  
majandustegevuse  tulemusena  või  mitteresidendi  nimel  lepinguid  sõlmima  volitatud 
esindaja kaudu Eestis toimuva majandustegevuse tulemusena. (TuMS § 7 lg 2) 
 
8.  Kes on seotud isikud? 
 
Isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on 
teise üle valitsev mõju. Igal juhul käsitatakse seotud isikutena järgmisi isikuid: (TuMS 
§ 8 lg 1) 
- 
abikaasad , elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased; (TuMS § 8 lg 1 p 1) 
- 
ühte  kontserni  kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses; (TuMS § 8 lg 1 
p 2) 
- 
juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku 
aktsia -  või  osakapitalist,  häälte  koguarvust  või  kasumi  saamise  õigusest;  (TuMS 
§ 8 lg 1 p 3) 
- 
isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku 
aktsia -  või  osakapitalist,  häälte koguarvust või  õigusest juriidilise isiku  kasumile ; 
(TuMS § 8 lg 1 p 4) 
2 
 
 
- 
juriidilised  isikud,  kelle  aktsia-  või  osakapitalist,  häälte  koguarvust  või  kasumi 
saamise  õigusest  üle  50%  kuulub  ühele  ja  samale  isikule  või  seotud  isikutele; 
(TuMS § 8 lg 1 p 5) 
- 
isikud,  kellele  kuulub  üle  25%  ühe  ja  sama  juriidilise  isiku  aktsia-  või 
osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; (TuMS § 8 lg 1 p 6) 
- 
juriidilised  isikud,  kelle  juhatuse  või  juhatust  asendava  organi  kõik  liikmed  on 
ühed ja samad isikud; (TuMS § 8 lg 1 p 7) 
- 
tööandja   ja  tema   töötaja ,  töötaja  abikaasa,  elukaaslane  või  otsejoones  sugulane; 
(TuMS § 8 lg 1 p 8) 
- 
isik  on  juriidilise  isiku  juhtimis-  või  kontrollorgani  liige  (§  9),  juhtimis-  või 
kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane. (TuMS § 8 lg 1 p 9) 
 
9.  Mis on juriidilise isiku  juhtumis - ja kontrollorgan? 
 
Juriidilise  isiku  juhtimis-  või  kontrollorgan  on  igasugune  volitatud  organ  või  isik, 
kellel  on tulenevalt vastava  juriidilise isiku kohta käivast  seadusest, ühingulepingust, 
põhikirjast või  muust  juriidilise isiku tegevust reguleerivast õigusaktist õigus osaleda 
juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel. (TuMS § 9 
lg 1) 
 
Juhtimis-  või  kontrollorganiks  on  muu  hulgas  juhatus,  nõukogu,  täis-  või 
usaldusühingut  esindama  volitatud   osanik ,  prokurist,   asutaja   kuni  juriidilise  isiku 
registrisse   kandmiseni,   likvideerija ,  pankrotihaldur,   audiitor ,  revident  või 
revisjonikomisjon.  Juhtorganina  käsitatakse  ka  välismaa  äriühingu   filiaali   juhatajat 
ning mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhti. (TuMS § 9 lg 2) 
 
10. Mida tähendab madala maksumääraga territoorium ? 
 
Madala  maksumääraga  territoorium  on   välisriik   või  välisriigis  asuv  iseseisva 
maksujurisdiktsiooniga  territoorium,  kus  ei  ole  kehtestatud  juriidilise  isiku  teenitud 
või jaotatud kasumilt võetavat maksu või kus sellise maksu suurus on väiksem kui 1/3 
tulumaksust,  mida  Eesti  residendist  füüsiline  isik  peaks  maksma  niisama  suurelt 
ettevõtlustulult vastavalt TuMS-le, arvestamata TuMS 4. ptk-s lubatud mahaarvamisi. 
Kui  erinevat  liiki  juriidiliste  isikute  teenitud  või  jaotatud  kasumilt  võetava  maksu 
suurus  on  erinev,  siis  loetakse  territoorium  madala  maksumääraga  territooriumiks 
ainult nende juriidiliste isikute suhtes, kelle puhul maksu suurus vastab TuMS § 10 lg 
1  esimeses   lauses   toodud  madala  maksumääraga  territooriumi  tingimustele.  (TuMS 
§ 10 lg 1) 
 
Madala maksumääraga territooriumil asuvana ei käsitata sellist juriidilist isikut, kelle 
majandusaasta  tulust üle 50% moodustab tulu tegelikust majandustegevusest või kelle 
asukohariik  või  -territoorium  annab  Eesti   maksuhaldurile   teavet  Eesti   residentide  
kontrolli all oleva isiku tulude kohta. (TuMS § 10 lg 2) 
 
3 
 
 
11. Mida  kujutab  endast  tulumaksusoodustusega  mittetulundusühingute  ja 
sihtasutuste nimekiri? 
 
Tulumaksusoodustusega  mittetulundusühingute,  sihtasutuste  ja  usuliste  ühenduste 
nimekirja  (edaspidi nimekiri)  kinnitab  pärast  asjatundjate  komisjonilt  soovituse 
küsimist Maksu- ja Tolliamet otsusega. (TuMS § 11 lg 1) 
 
Nimekirja 
kantakse 
mittetulundusühing , 
sihtasutus  
ja 
usuline 
ühendus 
(edaspidi ühing), kes vastab järgmistele nõuetele: (TuMS § 11 lg 2) 
- 
ühing tegutseb avalikes huvides; (TuMS § 11 lg 2 p 1) 
- 
ühing tegutseb heategevuslikult,  pakkudes  kaupa, teenust või muud hüve peamiselt 
tasuta  või  muul  tulu  mittetaotleval  või  üldkättesaadaval  viisil;  (TuMS  §  11  lg  2 
p 2) 
- 
ühing  ei  jaga  oma  vara  või  tulu  ega  anna  rahaliselt  hinnatavaid  soodustusi  oma 
asutajale,  liikmele,  juhtimis-  või  kontrollorgani  liikmele  (TuMS  § 9),  viimase 
kaheteistkümne  kuu  jooksul  ühingule  annetusi  teinud  isikule  või  sellise  isiku 
juhtimis-  või  kontrollorgani  liikmele  ega  nimetatud  isikutega  seotud  TuMS  § 8 
lg 1 p-s 1 loetletud isikutele; (TuMS § 11 lg 2 p 3) 
- 
ühingu  lõpetamise  korral  antakse  pärast  võlausaldajate  nõuete  rahuldamist  alles 
jäänud vara üle nimekirja  kantud   või  TuMS § 11 lg-s 10 nimetatud ühingule või 
avalik-õiguslikule juriidilisele isikule; (TuMS § 11 lg 2 p 4) 
- 
ühingu   halduskulud   vastavad  tema  tegevuse   iseloomule   ja  põhikirjalistele 
eesmärkidele; (TuMS § 11 lg 2 p 5) 
- 
ühingu töötajale ja juhtimis- või kontrollorgani liikmele (TuMS § 9) makstav tasu 
ei  ületa  samasuguse  töö  eest   ettevõtluses   harilikult  makstavat  tasu.  (TuMS  §  11 
lg 2 p 6) 
 
Nimekirja ei kanta ühingut: (TuMS § 11 lg 4) 
- 
kes ei tegutse kooskõlas põhikirjaga; (TuMS § 11 lg 4 p 1) 
- 
kes  pole  nimekirja  kandmise  taotluse  esitamise  ajaks  tegutsenud  vähemalt  kuus 
kuud  ja   esitanud   selle  perioodi  kohta  majandusaasta  aruannet;  (TuMS  §  11  lg  4 
p 11) 
- 
kelle  nimekirja  kandmiseks  esitatud   dokumendid   ei  ole  õigusaktides  kehtestatud 
nõuetega kooskõlas; (TuMS § 11 lg 4 p 2) 
- 
kes ei kasuta majandustegevusest saadud tulu peamiselt TuMS § 11 lg 2 p-des 1 ja 
2 sätestatud eesmärkidel; (TuMS § 11 lg 4 p 3) 
- 
kes  tegeleb  asutaja  või  annetaja  kauba  või  teenuse  reklaamimise  või  sihtrühma 
kuuluva  isiku  kutsealase  tegevuse  või  ettevõtluse  soodustamisega;  (TuMS  §  11 
lg 4 p 4) 
- 
kellel on ajatamata maksuvõlg ; (TuMS § 11 lg 4 p 5) 
- 
kes  on  korduvalt  jätnud  esitamata  aruande  või  deklaratsiooni  õigusaktides 
ettenähtud  tähtajal  või  korras  või  kes  on  korduvalt  hilinenud  maksusumma 
tasumisega; (TuMS § 11 lg 4 p 6) 
4 
 
 
- 
keda lõpetatakse või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus; (TuMS § 11 lg 4 
p 7) 
- 
kes  tegeleb  ettevõtluse  toetamisega  või  peamiselt  mõne   kutseala   esindajate 
toetamisega  või  kes  on   ametiühing   või  poliitiline  ühendus.  Ühendust  käsitatakse 
poliitilise  ühendusena,  kui  ühendus  on  erakond  või  valimisliit  või  kui  ühenduse 
põhieesmärk või põhitegevus on erakonna või valimisliidu või avalike ülesannete 
täitmiseks  valitavale  või  nimetatavale  ametikohale  kandideeriva  isiku  heaks  või 
vastu kampaaniate korraldamine või annetuste kogumine. (TuMS § 11 lg 4 p 8) 
 
12. Milliseid tulusid peab residendist füüsiline isik deklareerima? 
 
Tulumaksuga  maksustatakse  residendist  füüsilise  isiku  poolt  maksustamisperioodil 
Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas: (TuMS § 12 
lg 1) 
- 
palgatulu (TuMS  § 13); (TuMS § 12 lg 1 p 1) 
- 
ettevõtlustulu (TuMS  § 14); (TuMS § 12 lg 1 p 2) 
- 
kasu vara võõrandamisest (TuMS  § 15); (TuMS § 12 lg 1 p 3) 
- 
renditulu ja litsentsitasud (TuMS  § 16); (TuMS § 12 lg 1 p 4) 
- 
intressid (TuMS  § 17); (TuMS § 12 lg 1 p 5) 
- 
dividendid (TuMS  § 18); (TuMS § 12 lg 1 p 6) 
- 
pensionid ,  stipendiumid , toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud (TuMS  § 19); 
(TuMS § 12 lg 1 p 7) 
- 
kindlustushüvitised  ja  väljamaksed  pensionifondist  (TuMS    §-d  20,  201 ja  21); 
(TuMS § 12 lg 1 p 8) 
- 
madala  maksumääraga  territooriumil  asuva  juriidilise  isiku  tulu  (TuMS    § 22). 
(TuMS § 12 lg 1 p 9) 
Füüsilise  isiku  maksustatava  tulu  hulka  ei  kuulu  TuMS  §-de  48–53  alusel 
maksustatavad  erisoodustused,  kingitused  ja  annetused,  dividendid  või  muud 
kasumieraldised. (TuMS § 12 lg 2) 
13. Millised tulud kuuluvad palgatulu alla? 
 
Tulumaksuga  maksustatakse  kõik  rahalised   tasud ,  mida  makstakse  töötajale  või 
ametnikule,  sealhulgas  palk,  lisatasu,  juurdemakse,   puhkusetasu ,  töölepingu 
ülesütlemisel  või  teenistusest  vabastamisel  ettenähtud   hüvitis ,  kohtu  või 
töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis,  haigushüvitis  ning riigieelarvest 
hüvitatav  puhkusetasu.  Seoses  tööõnnetuse  või  kutsehaigusega  makstav  hüvitis 
maksustatakse  tulumaksuga  juhul,  kui  seda  ei  maksta  kindlustushüvitisena.   Ametnik  
TuMS tähenduses on ka avaliku teenistuse seaduse § 2 lg-s 3 nimetatud isik. Tööandja 
makstud  tasuna  käsitatakse  ka  Eestisse  lähetatud  töötajate  töötingimuste  seaduse 
§ 52 alusel tööandjalt teenuse tellinud isiku makstud tasu. (TuMS § 13 lg 1) 
 
14. Millised tulud kuuluvad ettevõtlustulu alla? 
5 
 
 
 
Tulumaksuga maksustatakse ettevõtlusest saadud tulu (ettevõtlustulu), olenemata selle 
laekumise ajast. (TuMS § 14 lg 1) 
 
Ettevõtlus   on  isiku  iseseisev  majandus-  või   kutsetegevus   (sealhulgas  ka  notari  ja 
kohtutäituri  ning  vabakutselise  loovisiku  loometegevus),  mille  eesmärgiks  on  tulu 
saamine  kauba  tootmisest,  müümisest  või  vahendamisest,  teenuse  osutamisest  või 
muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline  või teaduslik tegevus. (TuMS § 14 lg 2) 
 
Ettevõtlustulu võib hõlmata ka TuMS §-s 16 nimetatud tulusid. (TuMS § 14 lg 4) 
 
15. Milliste varade  võõrandamine  on tulumaksuga maksustatud? 
 
Tulumaksuga  maksustatakse  kasu  (TuMS    §  37)  ükskõik  millise  võõrandatava  ja 
varaliselt  hinnatava  eseme,  sealhulgas   kinnis -  või  vallasasja,  väärtpaberi,  nimelise 
aktsia, osa, täis- või usaldusühingusse tehtud sissemakse, ühistule makstud osamaksu, 
investeerimisfondi 
osaku , 
nõudeõiguse, 
ostueesõiguse, 
hoonestusõiguse , 
kasutusvalduse,  isikliku  kasutusõiguse,  rentniku  õiguste,  tagasiostukohustuse, 
hüpoteegi,  kommertspandi,  registerpandi  või  muu  piiratud  asjaõiguse  või  selle 
järjekoha  või  muu   varalise   õiguse  (edaspidi vara)  müügist  või  vahetamisest. 
Väärtpaberi kehtivuse kaotamist käsitatakse väärtpaberi müügina. (TuMS § 15 lg 1) 
 
Tulumaksuga  maksustatakse  aktsiaseltsi  aktsiakapitali,  osaühingu  või  ühistu 
osakapitali  või  täis-  või  usaldusühingu  sissemaksete  vähendamisel,  samuti  aktsiate, 
osade  või  osamaksete  tagasiostmisel  või  tagastamisel  või  muul  juhul  omakapitalist 
saadud   väljamakse   osa,  mis  ületab  osaluse  ( aktsiad ,  osad,   osamaks ) 
soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud väljamakse osa, mis on või mille aluseks 
olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud, arvestades TuMS § 50 lg 21teises lauses 
sätestatut. (TuMS § 15 lg 2) 
 
Tulumaksuga 
maksustatakse 
juriidilise 
isiku 
likvideerimisel 
saadud 
likvideerimisjaotise  osa,  mis  ületab  osaluse  soetamismaksumust,  välja  arvatud 
likvideerimisjaotise  osa,  mis  on  või  mille  aluseks  olev  kasumiosa  on  tulumaksuga 
maksustatud, arvestades TuMS § 50 lg 21 teises lauses sätestatut. (TuMS § 15 lg 3) 
 
Tulumaksuga maksustatakse  lepingulise  investeerimisfondi osaku või aktsiaseltsifondi 
aktsia  tagastamisel  ja  lepingulise  investeerimisfondi  või  aktsiaseltsifondi 
likvideerimisel  saadud  väljamakse  osa,  mis  ületab  osaku  või  aktsia 
soetamismaksumust,  välja  arvatud  nimetatud  väljamakse  osa,  mille  aluseks  olev 
investeerimisfondi  tulu  on  TuMS    51.  ptk-i   sätete   kohaselt  tulumaksuga  maksustatud 
või TuMS § 312 lg 2 kohaselt tulumaksust vabastatud. (TuMS § 15 lg 31) 
 
Äriühingu  ühinemisel  füüsilise  isiku  varaga  maksustatakse  tulumaksuga  äriühingult 
rahalises või mitterahalises vormis saadud tulu ning üle võetud kohustuste vahe, mis 
6 
 
 
ületab osaluse soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud kasu osa, mis on või mille 
aluseks  olev  kasumiosa  on  tulumaksuga  maksustatud.  Kui  äriühingult  üle  võetud 
kohustus  langeb  hiljem  ära  nõudest  loobumise,  aegumise,  võlgniku  ja  võlausaldaja 
kokkulangemise  tõttu  või  muul   põhjusel ,  maksustatakse  tulumaksuga  äralangenud 
kohustuse summa, mille võrra ühinemisel  äriühingust  saadud tulu vähendati. (TuMS 
§ 15 lg 32) 
 
16. Milliste varade võõrandamist tulumaksuga ei maksustata? 
 
Tulumaksuga ei maksustata: (TuMS § 15 lg 4) 
- 
vastuvõetud pärandvara ; (TuMS § 15 lg 4 p 1) 
- 
omandireformi käigus tagastatud vara; (TuMS § 15 lg 4 p 2) 
- 
sundvõõranditasu  ja  hüvitisi  sundvõõrandamisel,  samuti  riigile  või  kohaliku 
omavalitsuse  üksusele   kinnisasja   sundvõõrandamise  seaduse  § 3  lg-s 1  sätestatud 
eesmärgil  kinnisasja  sundvõõrandamismenetluseta  võõrandamisel  saadud  kasu 
juhul, 
kui 
võõrandamistehingule 
eelnevalt 
olid 
täidetud 
kinnisasja 
sundvõõrandamise seaduse § 3 lg-s 4 sätestatud nõuded; (TuMS § 15 lg 4 p 3) 
- 
tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest; (TuMS § 15 lg 4 p 4) 
- 
tulu omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest; (TuMS § 15 lg 4 p 5) 
- 
tulu,  mida  rahvakapitali  obligatsiooni  arvestuskaardi  saanud  isik  on  saanud 
rahvakapitali 
obligatsiooni 
arvestuskaardi 
alusel 
talle 
väljaantud 
erastamisväärtpaberite müügist; (TuMS § 15 lg 4 p 6) 
- 
tulu,  mida  põllumajandusreformi  õigustatud   subjekt   on  saanud  talle  väljaantud 
tööosaku müügist; (TuMS § 15 lg 4 p 7) 
- 
tulu,  mida  omandireformi  õigustatud  subjekt  on  saanud  talle  õigusvastaselt 
võõrandatud 
vara 
kompenseerimise 
korralduse 
alusel 
väljaantud 
erastamisväärtpaberite müügist; (TuMS § 15 lg 4 p 8) 
- 
omandireformi  õigustatud  subjektile  makstud   kompensatsiooni   õigusvastaselt 
võõrandatud  vara  eest,  samuti  talle  välja  antud,  kuid  kasutamata  jäänud 
erastamisväärtpaberite eest makstud hüvitist; (TuMS § 15 lg 4 p 81) 
- 
tulu  osaluse  (aktsiad,  osad,  osamaks,  sissemakse)  vahetamisest  äriühingute  või 
mittetulundusühistute   ühinemise ,  jagunemise  või  ümberkujundamise  käigus; 
(TuMS § 15 lg 4 p 9) 
- 
tulu  äriühingus  osaluse  (aktsiad,  osad,  osamaks,  sissemakse)  suurendamisest  või 
omandamisest mitterahalise sissemakse teel; (TuMS § 15 lg 4 p 10) 
- 
tulu 
lepinguriigi  investeerimisfondi  osakute  või  aktsiate  vahetamisest 
investeerimisfondide  seaduse  §  14  lg  3  p-s  2  või  §  18  lg  5  p-s  2  sätestatud 
tingimustel  ja  tulu  investeerimisfondi  osakute  või  muu  osaluse  vahetamisest 
investeerimisfondide ühinemise käigus. (TuMS § 15 lg 4 p 11) 
 
17. Kuidas maksustatakse füüsilise isiku renditulu? 
 
Tulumaksuga  maksustatakse  üür,  rent,  tasu  hoonestusõiguse  seadmise  ja 
reaalkoormatise talumise eest ning seadusest või tehingust tuleneva eseme kasutamise 
7 
 
 
piirangu talumise eest saadud muu tasu (edaspidi renditulu). Renditulu hulka ei kuulu 
võlaõigusseaduse  § 292  tähenduses  kõrvalkulude  ja  § 293  tähenduses  koormiste 
kandmine  renditulu  saaja  eest  või  nende  kandmise   hüvitamine   renditulu   saajale   ega 
TuMS § 19 lg 3 p-s 15 nimetatud summa. (TuMS § 16 lg 1) 
 
18. Kuidas maksustatakse füüsilise isiku  intressitulu ? 
 
Tulumaksuga  maksustatakse  laenult,  liisingult  ja  muult  võlakohustuselt,  samuti 
väärtpaberilt  ja  hoiuselt  saadud   intress ,  sealhulgas  selline  võlakohustuselt  arvutatud 
summa,  mille  võrra  esialgset  võlakohustust  suurendatakse.  Intressina  käsitatakse  ka 
lepingulise investeerimisfondi arvel osakuomanikule tehtud rahalist väljamakset, välja 
arvatud  TuMS  §  15  lg-s  31 nimetatud  väljamakset.  Rahalise  kohustuse  täitmisega 
viivitamise korral makstavat viivitusintressi (viivist) intressina ei käsitata. (TuMS § 17 
lg 1) 
 
19. Kuidas maksustatakse füüsilise isiku tulu  finantsvaralt ? 
 
TuMS  §  171  lg-ss  2  nimetatud  finantsvaralt  (edaspidi finantsvara)  saadud  kasult  või 
tulult   tekkivat  tulumaksukohustust  võib  TuMS  §-s 172 sätestatud  tingimuste  täitmisel 
edasi lükata. (TuMS § 171 lg 1) 
 
Finantsvarana käsitatakse: (TuMS § 171 lg 2) 
- 
väärtpaberit,  mida  pakutakse  lepinguriigis  või  Majandusliku  Koostöö  ja  Arengu 
Organisatsiooni  liikmesriigis  avalikult  väärtpaberituru  seaduse  või  vastava 
välisriigi õigusaktide tähenduses; (TuMS § 171 lg 2 p 1) 
- 
väärtpaberit,  mis  on  võetud  kauplemisele  p-s  1  nimetatud  riigi  reguleeritud 
väärtpaberiturul  või  mitmepoolses  kauplemissüsteemis  (edaspidi  TuMS  §  171-
s  turg )  või  mille  kohta  on  esitatud   taotlus   kauplemisele  võtmiseks  sellisel  turul 
tingimusel,  et  selle  turu  üle  teostatakse  finantsjärelevalvet  ning  see  turg  on  selle 
riigi  poolt  tunnustatud  ja  korrapäraselt  korraldatav  ning  selle  vahendusel  on 
avalikkusel võimalik omandada ja võõrandada  väärtpabereid ; (TuMS § 171 lg 2 p 
2) 
- 
p-dega 
1  ja  2  hõlmamata  investeerimisfondi  aktsiat  või  osakut 
investeerimisfondide  seaduse  tähenduses  või  p-s  1  nimetatud  välisriigis  asutatud 
sellise  investeerimisfondi  aktsiat  või  osakut,  mille  üle  teostatakse 
finantsjärelevalvet; (TuMS § 171 lg 2 p 3) 
- 
p-s  1  nimetatud  riigi  residendist  krediidiasutuses  või  krediidiasutuse  nimetatud 
riigis  asuvas  püsivas tegevuskohas avatud hoiust,  millelt  makstav intress on TuMS 
§ 17 kohaselt tulumaksuga maksustatav; (TuMS § 171 lg 2 p 4) 
- 
alates 2010. aasta 1. augustist sõlmitud investeerimisriskiga elukindlustuslepingut, 
mille  alusvaraks  on  p-des 1–4  ja  lg 3  p-s 1  nimetatud  finantsvara  ning  mis  on 
sõlmitud p-s 1 nimetatud riigi kindlustusandjaga; (TuMS § 171 lg 2 p 5) 
8 
 
 
- 
p-dega  1  ja  2  hõlmamata  tuletisinstrumenti,  mille  osapooleks  on  p-s 1  nimetatud 
riigi  residendist  fondivalitseja,  investeerimisühing  või   krediidiasutus   ning  mille 
alusvaraks on p-des 2–4 nimetatud finantsvara ja (TuMS § 171 lg 2 p 6) 
- 
p-dega  1  ja  2  hõlmamata  lühiajalist  võlaväärtpaberit,  kui  võlaväärtpaber  on 
likviidne ja selle väärtus on igal ajal täpselt määratav ning selle on emiteerinud p-
s 1 nimetatud riigi resident, kes vastab investeerimisfondide seaduse § 107 lg 2 p-
des 1–4 sätestatud tingimustele. (TuMS § 171 lg 2 p 7) 
 
20. Mis on  dividend  ja kuidas maksustatakse füüsilise isiku dividenditulu? 
 
Tulumaksuga  maksustatakse  kõik  dividendid  ja  muud  kasumieraldised,  mida 
residendist füüsiline isik saab välismaa juriidiliselt isikult rahalises või mitterahalises 
vormis. (TuMS § 18 lg 1) 
 
Dividend  on  väljamakse,  mida  tehakse  juriidilise  isiku  pädeva  organi  otsuse  alusel 
puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on 
dividendi  saaja  osalus  juriidilises   isikus   (aktsiate  või  osade   omamine ,  täis-  või 
usaldusühingu  osanikuks  või   tulundusühistu   liikmeks  olemine  või  muud  osaluse 
vormid vastavalt äriühingu asukohamaa  seadustele ). (TuMS § 18 lg 2) 
 
Aktsia-  või  osakapitali  või  sissemaksete  vähendamisel,  aktsiate  või  osade 
tagasiostmisel 
või  juriidilise  isiku  likvideerimisel  tehtavate  väljamaksete 
maksustamine toimub vastavalt TuMS § 15 lg-tele 2 ja 3. (TuMS § 18 lg 3) 
 
Kui residendist füüsiline isik on sellise juriidilise isiku staatuseta isikuteühenduse liige 
või varakogumi osanik või kaasomanik, mida selle asutamise või moodustamise riigi 
õiguse  kohaselt  ei  käsitata  tulumaksuga  maksustamisel  juriidilise  isikuna, 
maksustatakse 
nimetatud 
ühenduse 
või 
varakogumi 
puhaskasumi 
osa 
proportsionaalselt  residendist füüsilise isiku osalusega, hääleõigusega või kaasomandi 
osaga.   Selliselt   maksustatud  kasumiosa  arvel  saadud  kasumieraldisi  tulumaksuga  ei 
maksustata. (TuMS § 18 lg 4) 
 
21. Kuidas 
maksustatakse 
pensione, 
stipendiume, 
toetusi, 
preemiaid, 
hasartmänguvõite, hüvitisi ja elatist? 
 
Tulumaksuga  maksustatakse  saadud  pensionid,  toetused,  stipendiumid,  kultuuri-, 
spordi-  ja  teaduspreemiad,  hasartmänguvõidud,  perehüvitiste  seaduse  alusel  saadud 
hüvitised ning spordilähetuse ja loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud 
lähetuse hüvitised ja päevaraha. (TuMS § 19 lg 2) 
 
Tulumaksuga ei maksustata: (TuMS § 19 lg 3) 
- 
elatist ega perehüvitiste seaduse alusel saadud elatisabi ; (TuMS § 19 lg 3 p 11) 
 
22. Kuidas maksustatakse kindlustushüvitisi? 
9 
 
 
 
Tulumaksuga  maksustatakse   ravikindlustuse   seaduse  alusel  makstud  ajutise 
töövõimetuse hüvitis. (TuMS § 20 lg 1) 
 
Tulumaksuga  maksustatakse  töötuskindlustuse  seaduse  alusel  makstud  hüvitised. 
(TuMS § 20 lg 2) 
 
Tulumaksuga 
maksustatakse 
investeerimisriskiga 
elukindlustuslepingu 
alusel 
kindlustusvõtjale,  kindlustatule  või  soodustatud  isikule  makstud  summa,  millest  on 
maha  arvatud  sama  lepingu  alusel   tasutud   kindlustusmaksed.  Nimetatud  summat  ei 
maksustata,  kui  see  makstakse  välja  pärast  12 aasta  möödumist  kindlustuslepingu 
sõlmimisest ja  kindlustusleping  on sõlmitud enne 2010. aasta 1. augustit. (TuMS § 20 
lg 3) 
 
Kui  investeerimisriskiga  elukindlustuslepingu  alusel  tasutud  kindlustusmakseid  on 
ühel  või  mitmel  maksustamisperioodil  maksumaksja  tulust  maha  arvatud  täiendava 
kogumispensioni kindlustusmaksena (TuMS § 28), maksustatakse väljamaksed TuMS  
§ 21 alusel. (TuMS § 20 lg 31) 
 
Tulumaksuga  maksustatakse  kahjukindlustuse  varakindlustusjuhtumi  korral  makstud 
kindlustushüvitis ,  kui  maksumaksja  on  selle  kindlustusjuhtumiga  seotud 
kindlustusmaksed,  kindlustatud  vara  soetamismaksumuse  või  samalt  varalt  enne 
TuMS 
jõustumist   kehtinud   tulumaksuseaduse  alusel  arvestatud  põhivara 
amortisatsiooni  maha  arvanud  oma  ettevõtlustulust.  Saadud  kindlustushüvitist 
maksustatakse  nagu  kasu  vara  müügist  (TuMS  § 37),   kusjuures   vara  müügihinnaks 
loetakse kindlustushüvitise summa. (TuMS § 20 lg 4) 
 
TuMS  §  20  lg-tes  1–4  ning  §-des  201 ja  21  nimetamata  kindlustussummasid  ja  -
hüvitisi ning elukindlustuslepingu lõpetamisel makstavat tagasiostuväärtust, samuti lg-
s 3 nimetatud lepingu alusel makstud surmajuhtumi  kindlustuse  hüvitisi ei maksustata 
tulumaksuga. (TuMS § 20 lg 5) 
 
23. Kuidas 
maksustatakse 
kohustusliku 
kogumispensioni 
ja 
täiendava 
kogumispensioni väljamaksed? 
 
Tulumaksuga 
maksustatakse 
kohustuslikust 
pensionifondist 
osakuomanikule, 
osakuomaniku 
pärijale, 
samuti 
kogumispensionide 
seaduses 
sätestatud 
pensionilepingu  alusel  kindlustusvõtjale,  kindlustatud  isikule  ja  soodustatud  isikule 
tehtavad väljamaksed. (TuMS § 201) 
 
Tulumaksuga  maksustatakse  täiendava  kogumispensioni  kindlustuslepingu  alusel  või 
vabatahtliku    pensionifondi   poolt  osakuomanikule  või  tema  pärijale  tehtavad 
väljamaksed, arvestades lg-tes 2–7 toodud erisusi. Samuti maksustatakse tulumaksuga 
10 
 
 
TuMS  § 28  lg-s 11 sätestatu  kohane  täiendava  kogumispensioni  tagamise  eesmärgil 
moodustatud eraldise negatiivne muutus. (TuMS § 21 lg 1) 
 
24. Kuidas  maksustatakse  madala  maksumääraga  territooriumil  asuva  juriidilise 
isiku tulu? 
 
Tulumaksuga maksustatakse madala maksumääraga territooriumil (TuMS § 10) asuva 
ning Eesti residentide kontrolli all oleva juriidilise isiku tulu, sõltumata sellest, kas see 
juriidiline isik on oma kasumit maksumaksjale jaotanud või mitte. (TuMS § 22 lg 1) 
 
Juriidiline isik loetakse Eesti residentide kontrolli all olevaks, kui ühele või  mitmele  
Eesti  residendist  juriidilisele  või  füüsilisele  isikule  kuulub  otseselt  või  koos  seotud 
isikutega  (TuMS    § 8)  kokku  vähemalt  50%  juriidilise  isiku  aktsiatest,  osadest, 
häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile. (TuMS § 22 lg 2) 
 
Välismaise  juriidilise  isiku  tulu  loetakse  residendi  maksustatavaks  tuluks,  kui  on 
täidetud  lg-s 2  toodud  tingimus  ja  kui  residendile  kuulub  otseselt  või  koos  seotud 
isikutega (TuMS § 8) kokku vähemalt 10% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest 
või õigusest juriidilise isiku kasumile. (TuMS § 22 lg 3) 
 
Residendist  maksumaksja  tuluks  loetakse  temale  langev  osa  TuMS  §  22  lg-s  2 
nimetatud  välismaise  juriidilise  isiku  kogutulust.  Maksumaksjale  langev  osa  on 
proportsionaalne  osa  juriidilise  isiku  tulust,  mis  vastab  maksumaksja  osale  juriidilise 
isiku  aktsia-  või  osakapitalis,  häälte  üldarvus  või  õiguses  juriidilise  isiku  kasumile. 
(TuMS § 22 lg 4) 
 
25. Kui  suur  on   maksuvaba   tulu  aastas  ja  ühes  kuus  ning   millistel   juhtudel  seda 
normist  rohkem rakendatakse? 
 
Residendist  füüsilise  isiku  maksustamisperioodi  tulust  arvatakse  maha  maksuvaba 
tulu: (TuMS § 23) 
- 
2160 eurot 2017 . aastal; (TuMS § 23 lg 2) 
- 
Ühes kuus on maksuvaba tulu 2160 : 12 = 180 
Lapse  üks  residendist  vanem,   eestkostja   või  muu  last  perekonnaseaduse  alusel 
ülalpidav isik, kes peab ülal kahte või  enamat  alaealist last, võib maksustamisperioodi 
tulust  maha  arvata  täiendava  maksuvaba  tulu  1848 eurot  iga  kuni  17 aasta  vanuse 
lapse kohta alates teisest lapsest. (TuMS § 231 lg 1) 
Täiendavat maksuvaba tulu rakendatakse alates lapse sündimise, eestkostja määramise 
või  ülalpidamiskohustuse  tekkimise  aastast  kuni  lapse  17-aastaseks  saamise  aastani 
osas,  mille  võrra  lapse  maksustatav  tulu  on  väiksem  TuMS  §  231  lg-s  1  nimetatud 
maksuvabast tulust. (TuMS § 231 lg 2) 
11 
 
 
Lepinguriigi seaduse alusel makstavat pensioni, nimetatud riigi õigusaktides sätestatud 
kohustuslikku  kogumispensioni  või  tulenevalt  sotsiaalkindlustuslepingust  pensioni 
saava   residendist  füüsilise  isiku  tulust  arvatakse  täiendavalt  maha  maksuvaba  tulu 
nimetatud  pensionide  summa  ulatuses,  kuid  mitte  rohkem  kui  2832 eurot 
maksustamisperioodil. (TuMS § 232) 
Tööõnnetus - või  kutsehaigushüvitist  saava residendist füüsilise isiku  tulust  arvatakse 
täiendavalt maha maksuvaba tulu nimetatud hüvitise ulatuses, kuid mitte rohkem kui 
768 eurot  maksustamisperioodil.  Kui  tööõnnetus-  või  kutsehaigushüvitis  makstakse 
kindlustushüvitisena, täiendavat maksuvaba tulu ei rakendata. (TuMS § 233) 
26. Milliseid  kulusid  ja millises ulatuses on füüsilisel isikul õigus oma tuludest maha 
arvata? 
 
Residendist  füüsilisel  isikul  on  õigus  maksustamisperioodi  tulust  maha  arvata  endale 
eluasemeks  elamu  või  korteri  soetamiseks  võetud  laenu  või   liisingu   intress,  mis  on 
maksustamisperioodil  tasutud  lepinguriigi  residendist  krediidiasutusele  või  sellise 
äriühinguga 
samasse  
kontserni 
kuuluvale 
finantseerimisasutusele, 
samuti 
mitteresidendist  krediidiasutuse  lepinguriigis  registreeritud  filiaalile.  Samadel 
tingimustel võib tulust maha arvata ka elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks 
võetud laenu või liisingu intressid. (TuMS § 25 lg 1) 
 
Soetamiseks  loetakse  ka  ehitise  püstitamist,  laiendamist  ja  ümberehitamist 
ehitusseadustiku  tähenduses  ning  ehitise  ruumijaotuse   muutmist   ja  ehitise 
tehnoloogilise  ümberseadistamisega  seotud  ehitus-  ja  paigaldustöid  ehitusloa  või 
ehitusprojekti alusel. (TuMS § 25 lg 2) 
 
Maksustatavast  tulust  võib  üheaegselt  maha  arvata  ainult  ühe  elamu  või  korteri 
soetamise  laenu ja kapitalirendi (liisingu) intressid. (TuMS § 25 lg 3) 
 
Residendist  füüsilisel  isikul  on  õigus  maksustamisperioodi  tulust  maha  arvata  tema 
poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja oma alla 26 aasta vanuse alaneja sugulase, 
õe  või  venna  koolituskulud  või  eelnimetatud  koolituskulude  puudumisel  ühe  alla 
26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud. (TuMS § 26 lg 1) 
 
Residendist  füüsilisel  isikul  on  õigus  maksustamisperioodi  tulust  maha  arvata  TuMS 
§ 11  lg-s 1  nimetatud  nimekirja  kantud  või  TuMS  § 11  lg-s 10  nimetatud  ühingule 
maksustamisperioodil  tehtud  dokumentaalselt  tõendatud  kingitused  ja  annetused. 
(TuMS § 27 lg 1) 
 
Residendist  füüsilisel  isikul  on  õigus  oma  maksustamisperioodi  tulust  maha  arvata: 
(TuMS § 28 lg 1) 
- 
kogumispensionide  seaduse  §  63  tingimustele  vastava  ja  sellega  samaväärse 
täiendava  kogumispensioni  kindlustuslepingu  alusel  kindlustusandjale,  kellel  on 
12 
 
 
lepinguriigis  väljastatud   tegevusluba ,  maksustamisperioodi  jooksul  tasutud 
kindlustusmaksete  osa,  mille  eesmärk  on  tagada  kindlustussumma   maksmine  
kindlustuspensionina, välja arvatud sama seaduse § 63 lg-tes 52 ja 53 ning §-s 64 
sätestatud juhtudel; (TuMS § 28 lg 1 p 1) 
- 
kogumispensionide  seaduses  sätestatud  korras  Eestis  loodud  vabatahtliku 
pensionifondi  ja  samaväärsetel  alustel  lepinguriigis  tegutseva  vabatahtliku 
pensionifondi osakute soetamiseks makstud  summad , välja arvatud sama seaduse 
§-s 55 ning § 63 lg-tes 52 ja 53 sätestatud juhtudel. (TuMS § 28 lg 1 p 2) 
Residendist 
füüsilise 
isiku 
maksustamisperioodi 
tulust 
arvatakse 
maha 
kogumispensionide seaduse § 11 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt kinnipeetud ning § 11 lg 2 
kohaselt  arvutatud  ja  tasutud  kohustusliku  kogumispensioni  maksed.  (TuMS  §  281 
lg 1) 
27. Kuidas välismaalaste tulu Eestis maksustatakse? 
 
Tulumaksuga  maksustatakse  TuMS  §  15  lg-tes  2  ja  3  nimetatud  väljamaksed,  mida 
mitteresident sai residendist juriidiliselt isikult. (TuMS § 29 lg 5) 
 
Tulumaksuga  maksustatakse  intress,  mida  mitteresident  sai  seoses  osalusega 
lepingulises  investeerimisfondis  või  muus  varakogumis,  mille  varast  intressi 
maksmise  ajal  või  mõnel  perioodil  sellele   eelnenud   kahe  aasta  jooksul  moodustasid 
otse  või   kaudselt   üle  50%  Eestis  asuvad  kinnisasjad  või  ehitised  kui  vallasasjad  ja 
milles  mitteresidendil  oli  intressi  saamise  ajal  vähemalt  10-protsendine  osalus. 
Tulumaksuga  ei  maksustata  intressi,  mille  aluseks  olev  investeerimisfondi  tulu  on 
TuMS  51.  peatüki  sätete  kohaselt  tulumaksuga  maksustatud  või  TuMS  §  312 lg  2 
kohaselt tulumaksust vabastatud. (TuMS § 29 lg 7) 
 
Tulumaksuga maksustatakse TuMS §-s 19 sätestatud tingimustel Eesti riigi, kohaliku 
omavalitsuse  üksuse,  residendi  või  mitteresidendi  poolt  Eestis  asuva  püsiva 
tegevuskoha  kaudu  või  arvel  mitteresidendile  makstud  pensionid  ja  stipendiumid, 
kultuuri-,  spordi-  ja  teaduspreemiad,  toetused,  abirahad,  hasartmänguvõidud  ning 
perehüvitiste seaduse alusel makstud hüvitised. Tulumaksuga maksustatakse TuMS §-
des  20–21 sätestatud  tingimustel  mitteresidendile Eesti Haigekassa, Eesti   Töötukassa  
või residendist kindlustusseltsi poolt või mitteresidendist kindlustusseltsi Eestis asuva 
püsiva  tegevuskoha  kaudu  või  arvel  makstud  kindlustushüvitised  ning  Eestis 
registreeritud pensionifondist tehtud väljamaksed. (TuMS § 29 lg 9) 
 
Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendist kunstnikule või sportlasele seoses tema 
esinemisega  Eestis  või  seoses  tema  teoste  esitamisega  Eestis  makstud  tasu. 
Tulumaksuga  maksustatakse  ka  mitteresidendist  kolmandale  isikule  makstud  tasu 
residendist või mitteresidendist kunstniku või  sportlase  Eestis toimunud tegevuse eest. 
(TuMS § 29 lg 10) 
 
13 
 
 
Juriidilise  isiku  staatuseta  välismaise  isikuteühenduse  või  varakogumi  (välja  arvatud 
lepingulise  investeerimisfondi),  mida  selle  asutamise  või  moodustamise  riigi  õiguse 
kohaselt  ei  käsitata  tulumaksuga  maksustamisel  juriidilise  isikuna,  TuMS  §  29-s 
sätestatud  tulu  maksustatakse  sellise  ühenduse  osanike  või  liikmete  või  varakogumi 
kaasomanike   tuluna  proportsionaalselt  nende  osalusega,  hääleõigusega  või 
kaasomandi  osaga.  Usaldusfondi  ja  sellise  välismaise  juriidilise  isiku,  keda  tema 
asutamise  riigi  õiguse  kohaselt  ei  käsitata  tulumaksuga  maksustamisel  juriidilise 
isikuna,  saadud  TuMS  §  29-s  nimetatud  tulu  maksustatakse  mitteresidendi  tuluna 
proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis või osaluse või hääleõigusega nimetatud 
isikus. (TuMS § 29 lg 11) 
 
Usaldusfondi ja TuMS § 29 lg-s 11 nimetatud juriidilise isiku saadud lg 4 p-des 5 ja 6 
nimetatud kasu maksustatakse mitteresidendist osaniku kasuna proportsionaalselt tema 
osaga usaldusfondis või osaluse või hääleõigusega lg-s 11 nimetatud juriidilises isikus, 
olenemata  tema  kaudse  osaluse   suurusest   lg  4  p-s  5  nimetatud  äriühingus, 
investeerimisfondis  või  muus  varakogumis,  kui  usaldusfondil  või  lg-s  11  nimetatud 
juriidilisel  isikul  oli lg 4 p-s  5 või  6 nimetatud tehingu tegemise ajal selles  vähemalt 
10-protsendine osalus. (TuMS § 29 lg 12) 
 
Kui TuMS § 29 lg-s 11 nimetatud ühenduse või juriidilise isiku  osanikud  või liikmed 
või varakogumi kaasomanikud ei ole teada või kui ei ole tõendatud nende residentsus, 
siis   omistatakse   tulu   ühendusele ,  juriidilisele  isikule  või  varakogumile  ning  sellele 
tehtavatelt  väljamaksetelt  tulumaksu  kinnipidamisel  ja   tasumisel   ning  tulu 
deklareerimisel kohaldatakse mitteresidendi kohta käivaid sätteid. Kui juriidilise isiku 
staatuseta  ühendus  või  varakogum  asub  madala  maksumääraga  territooriumil, 
kohaldatakse  tulumaksu  kinnipidamisel  madala  maksumääraga  territooriumil  asuva 
juriidilise isiku kohta käivaid sätteid. (TuMS § 29 lg 13) 
 
28. Millist välismaalaste tulu ei maksustata? 
 
Tulumaksuga ei maksustata tulu, mida saab Eestis oma ametikohustuste täitmise eest 
välisriigi  diplomaatiline  või  konsulaaresindaja,  erimissiooni  esindaja  või 
diplomaatilise 
delegatsiooni 
liige, 
rahvusvahelise 
või 
valitsustevahelise 
organisatsiooni  esinduse  liige  või  nimetatud  esinduse  juures  töötav  isik,  kes  ei  ole 
Eesti kodanik ega  alaline   elanik . (TuMS § 30 lg 1) 
 
Tulumaksuga ei maksustata alljärgnevat mitteresidendi tulu: (TuMS § 31 lg 1) 
- 
vastuvõetud pärandvara; (TuMS § 31 lg 1 p 1) 
- 
omandireformi käigus tagastatud vara; (TuMS § 31 lg 1 p 2) 
- 
sundvõõranditasu  ja  hüvitisi  sundvõõrandamisel,  samuti  riigile  või  kohaliku 
omavalitsuse  üksusele  kinnisasja  sundvõõrandamise  seaduse  § 3  lg-s 1  sätestatud 
eesmärgil  kinnisasja  sundvõõrandamismenetluseta  võõrandamisel  saadud  kasu 
juhul, 
kui 
võõrandamistehingule 
eelnevalt 
olid 
täidetud 
kinnisasja 
sundvõõrandamise seaduse § 3 lg-s 4 sätestatud nõuded; (TuMS § 31 lg 1 p 3) 
14 
 
 
- 
tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja müügist; (TuMS § 31 lg 1 p 4) 
- 
kasu  kinnisasja  võõrandamisest  §  15  lg-tes  5  ja  6  sätestatud  tingimustel;  (TuMS 
§ 31 lg 1 p 41) 
- 
TuMS  §  13  lg  3  p-des  1–14 nimetatud  kulude  hüvitisi  ja  välislähetuse  päevaraha 
samades p-des nimetatud tingimustel ja piirmäärades; (TuMS § 31 lg 1 p 7) 
- 
TuMS  §  13  lg  3  p-des  2  ja  21 nimetatud  hüvitisi  samades  p-des  nimetatud 
tingimustel ja piirmäärades; (TuMS § 31 lg 1 p 8) 
- 
TuMS § 15 lg 4 p-des 9–11 nimetatud tulu. (TuMS § 31 lg 1 p 9) 
 
29. Milliseid kulusid võib füüsilise isiku ettevõtluse tuludest maha arvata? 
 
Maksumaksja  ettevõtlustulust  võib  maha  arvata  kõik  maksustamisperioodi  jooksul 
maksumaksja  poolt  tehtud  dokumentaalselt  tõendatud  ettevõtlusega  seotud  kulud. 
(TuMS § 32 lg 1) 
 
30. Millised kulud on seotud ettevõtlusega? 
 
Kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu 
saamise  eesmärgil  või  on  vajalik  või  kohane  sellise  ettevõtluse  säilitamiseks  või 
arendamiseks   ning  kulu  seos  ettevõtlusega  on  selgelt  põhjendatud,  samuti  kui  see 
tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg-st 1. (TuMS § 32 lg 2) 
 
31. Milliseid piiranguid rakendatakse kulude mahaarvamisel? 
 
Külaliste  või  koostööpartnerite  vastuvõtmisel  tehtud  toitlustamise,   majutamise , 
transpordi  või  meelelahutusega  seotud  dokumentaalselt  tõendatud  kulusid  võib 
maksustamisperioodi  ettevõtlustulust  maha  arvata  mitte  rohkem  kui  2% 
ettevõtlustulust,  millest  on  tehtud  TuMS  § 32  lg-tes 1  ja 4  lubatud  mahaarvamised. 
(TuMS § 33 lg 1) 
 
Erisoodustuste andmisele tehtud kulusid võib ettevõtlustulust maha arvata alles pärast 
seda, kui on tasutud TuMS  §-s 48 ettenähtud tulumaks. (TuMS § 33 lg 2) 
 
32. Milliseid  kulusid  ei  või  füüsiline  isik  või  FIE  (füüsilisest  isikust   ettevõtja )  oma 
ettevõtlustuludest maha arvata? 
 
Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata: (TuMS § 34) 
- 
TuMS-ga  kehtestatud  tulumaksu,  välja  arvatud  TuMS  §  48  alusel  tasutud 
tulumaks; (TuMS § 34 p 1) 
- 
seaduse alusel määratud trahve ja  sunniraha  ning maksukorralduse seaduse alusel 
tasutud intresse; (TuMS § 34 p 3) 
- 
maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust; (TuMS § 34 p 4) 
- 
kõrgendatud  määra  järgi  tasutud  keskkonnatasu  vastavalt  keskkonnatasude 
seadusele  ning  seadusega  sätestatud  nõuete  rikkumise  või  saastamisega 
15 
 
 
looduskeskkonnale  ning  kolmandale  isikule  tekitatud  kahju   hüvitamise   tasu; 
(TuMS § 34 p 6) 
- 
kulusid,  mis  on  tehtud  TuMS  kohaselt  tulumaksuga  mittemaksustatavate   toetuste  
arvel; (TuMS § 34 p 7) 
- 
kingituste või annetuste maksumust; (TuMS § 34 p 8) 
- 
kahju (TuMS § 37), mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest 
maksumaksjaga seotud isikule (TuMS § 8), välja arvatud juhul, kui selliselt kahjult 
on makstud tulumaks vastavalt TuMS  §-le 48; (TuMS § 34 p 9) 
- 
kahju  (§  37),  mis  tekkis  maksumaksjaga  seotud  isikult  (TuMS  § 8)  turuhinnast 
kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest; (TuMS § 34 p 10) 
- 
pistist ja altkäemaksu; (TuMS § 34 p 11) 
- 
Eestis  või  välisriigis  tasutud  sotsiaalkindlustuse   maksusid   ega  makseid,  mille 
tasumise  eesmärk  oli  isikule  pensioni-,  ravi-,  emadus-,   töötus -,  tööõnnetus-  või 
kutsehaiguskindlustuse  tagamine,  kui  ettevõtlustulu  maksustamisel  kohaldatakse 
sotsiaalmaksuseadust. (TuMS § 34 p 12) 
 
33. Kes on kohustatud väljamaksetelt tulumaksu kinni  pidama ? 
 
Tulumaksu kinnipidaja on residendist juriidiline isik, riigi- või kohaliku omavalitsuse 
üksuse  asutus,  füüsilisest  isikust  ettevõtja  või  tööandja,  samuti  Eestis  püsivat 
tegevuskohta  omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb füüsilisele isikule, 
mitteresidendile, aktsiaseltsifondile või lepingulisele investeerimisfondile TuMS 3., 5. 
ja 51. peatüki kohaselt tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. (TuMS § 40 lg 1) 
 
34. Millistelt väljamaksetelt tulumaks kinni peetakse? 
 
 Tulumaks peetakse kinni: . (TuMS § 41) 
- 
residendist  füüsilisele  isikule  makstavalt  tulumaksuga  maksustamisele  kuuluvalt 
palgalt  ja  muudelt  tasudelt  (TuMS  § 13  lg 1),  juriidilise  isiku  juhtimis-  ja 
kontrollorgani liikme tasudelt (TuMS § 13 lg 2), arvestades TuMS §-s 42 lubatud 
mahaarvamisi; (TuMS § 41 p 1) 
- 
mitteresidendile  makstavalt  palgalt  ja  muudelt  tasudelt  (TuMS  § 29  lg 1)  ning 
juriidilise  isiku  juhtimis-  ja  kontrollorgani  liikme  tasudelt  (TuMS  § 29  lg 2), 
arvestades TuMS § 42 lg-s 5 nimetatud mahaarvamist; (TuMS § 41 p 2) 
- 
füüsilisele  isikule  töövõtu-,  käsundus-  või  muu  võlaõigusliku  lepingu  alusel 
makstud  töö-  või  teenustasult  (TuMS  § 13  lg 11,  TuMS  § 29  lg 1);  (TuMS  §  41 
p 3) 
- 
residendist 
füüsilisele 
isikule, 
lepingulisele 
investeerimisfondile, 
aktsiaseltsifondile  või  mitteresidendile  makstava  tulumaksuga  maksustatava 
intressi väljamakselt (TuMS § 17 lg 1, § 314 ja TuMS § 29 lg 7); (TuMS § 41 p 4) 
- 
mitteresidendile  või  residendist  füüsilisele  isikule  makstavalt  tulumaksuga 
maksustatavalt  kindlustushüvitiselt,  pensionilt,  pensionifondi  väljamakselt, 
stipendiumilt,  hasartmänguvõidult  ja  perehüvitiste  seaduse  alusel  makstavalt 
16 
 
 
hüvitiselt  (TuMS  § 19  lg 2,  TuMS  § 20  lg-d 1–3,  TuMS  § 201,  TuMS  § 21  lg 1, 
TuMS § 29 lg 9), välja arvatud p-s 12 nimetatud väljamaksetelt; (TuMS § 41 p 6) 
- 
mitteresidendile  või  residendist  füüsilisele  isikule  makstavalt  renditulult  (TuMS 
§ 16  lg  1,  TuMS  §  29  lg 6  p 2)  ning  residendist  füüsilisele  isikule  makstavalt 
litsentsitasult (TuMS § 16 lg-d 2 ja 3); (TuMS § 41 p 7) 
- 
lepingulisele  investeerimisfondile  või  aktsiaseltsifondile  makstavalt  renditulult 
(TuMS § 313); (TuMS § 41 p 71) 
- 
mitteresidendile makstavalt litsentsitasult (TuMS § 29 lg 6 p 4); (TuMS § 41 p 8) 
- 
mitteresidendist  kunstnikule  või  sportlasele  Eestis  toimunud  tegevuse  eest 
makstavalt  tasult,  samuti  kunstniku  või  sportlase  Eestis  toimunud  tegevuse  eest 
mitteresidendist või füüsilisest isikust kolmandale isikule makstavalt tasult (TuMS 
§ 29 lg 10); (TuMS § 41 p 9) 
- 
mitteresidendile Eestis osutatud teenuste eest makstavalt tasult (TuMS § 29 lg 3); 
(TuMS § 41 p 10) 
- 
madala  maksumääraga  territooriumil  asuvale  juriidilisele  isikule  (TuMS  § 10) 
Eesti residendile osutatud teenuste eest makstavalt tasult (TuMS § 29 lg 3); (TuMS 
§ 41 p 11) 
- 
füüsilisele  isikule  tehtavatelt  TuMS  § 21  lg-tes  2  ja  3  loetletud  väljamaksetelt; 
(TuMS § 41 p 12) 
- 
residendist  füüsilisele  isikule  tehtavalt  eelmistes  p-des  nimetamata  maksustatava 
tulu, välja arvatud TuMS §-s 15 nimetatud tulu, väljamakselt. (TuMS § 41 p 13) 
 
35. Kes peab esitama tuludeklaratsiooni ja mis on selle esitamise tähtaeg? 
 
Residendist  füüsiline  isik  on  kohustatud  esitama  Maksu-  ja  Tolliametile 
tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta  hiljemalt  maksustamisperioodile 
järgneva  aasta  31. märtsiks.  Maksu-  ja   Tolliameti   e-teenuse  vahendusel  on 
tuludeklaratsiooni  võimalik  esitada  alates  maksustamisperioodile  järgneva  aasta 
15.  veebruarist . (TuMS § 44 lg 1) 
 
Mitteresident on kohustatud esitama kalendriaasta jooksul saadud TuMS § 29 lg-te 4 
ja 5  kohaselt  maksustatava  kasu  kohta  Maksu-  ja  Tolliametile  tuludeklaratsiooni 
hiljemalt  järgmise  aasta  31. märtsiks.  Samaks   kuupäevaks   esitab  tuludeklaratsiooni 
maksustamisperioodil  väärtpabereid  võõrandanud  mitteresidendist  füüsiline  isik,  kes 
soovib  kasutada  § 29  lg-s 42 sätestatud  õigust.  Kui  võõrandati   kinnisasi ,  esitatakse 
tuludeklaratsioon  kuu aja jooksul pärast kasu saamist. Kui võõrandatud kinnisasja eest 
tasutakse   ositi ,  esitatakse  kuu  aja  jooksul  pärast  esimese  osamakse  saamist  ka 
deklaratsioon kokkulepitud tehinguhinna kohta. (TuMS § 44 lg 4) 
 
Mitteresident, kes sai Eestis maksustamisele kuuluvat ettevõtlustulu (TuMS § 29 lg 3), 
on kohustatud esitama tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi ettevõtlustulude kohta. 
Tuludeklaratsioon  esitatakse  Maksu-  ja  Tolliametile  maksustamisperioodile  järgneva 
kuue kuu jooksul. Ettevõtluse lõpetamise korral enne maksustamisperioodi lõppu tuleb 
17 
 
 
tuludeklaratsioon esitada kahe kuu jooksul, arvates tegevuse lõpetamisest. (TuMS § 44 
lg 5) 
 
36. Kuidas maksustatakse välismaal teenitud tulu? 
 
Kui  residendist  maksumaksja  on  saanud  maksustamisperioodil  tulu  välismaalt, 
liidetakse kõik välisriikides saadud tulud isiku  maksustatavale tulule ning tasumisele 
kuuluvast  tulumaksust  arvatakse  maha  nimetatud  tuludelt  välismaal  tasutud  või 
kinnipeetud tulumaks vastavalt TuMS § 45 lg-tes 2–6 toodud tingimustele. Eestis ning 
igas  välisriigis  saadud  tulu  kohta  arvutatakse  tulumaks  eraldi.  Eestis 
mittemaksustatavalt tulult välisriigis tasutud tulumaksu Eestis arvesse ei võeta. (TuMS 
§ 45 lg 1) 
 
Kui  välisriigis  saadud  tulult  TuMS  järgi  arvutatud  tulumaks  on  suurem  välisriigis 
tasutud tulumaksust, on maksumaksja kohustatud Eestis tulumaksuna  tasuma  välisriigi 
tulumaksu ja Eesti tulumaksu vahe. (TuMS § 45 lg 2) 
 
Kui  välisriigis  saadud  tulult  arvutatud  tulumaks  on  väiksem  välisriigis  tasutud 
tulumaksust,  samuti  juhul,  kui  maksumaksja  tuludeklaratsiooni  järgi  kõikidest 
allikatest saadud tulult arvutatud tulumaks on väiksem välisriigis tasutud tulumaksust, 
siis välisriigis enammakstud tulumaksu Eestis ei hüvitata. (TuMS § 45 lg 3) 
 
Kui  residendist  füüsiline  isik  on  saanud  TuMS  §  18  lg  4  või  TuMS  §  22  järgi 
maksustamisele  kuuluvat  tulu,  on  tal  õigus  arvata  oma  tasumisele  kuuluvast 
tulumaksust maha proportsionaalne osa välisriigi juriidilise isiku, isikute ühenduse või 
varakogumi poolt välismaal tasutud või kinnipeetud tulumaksust, mis vastab residendi 
tuluna maksustatavale kasumiosale. Kui residendist füüsiline isik on saanud § 18 lg 6 
järgi  maksustamisele  kuuluvat  tulu,  on  tal  õigus  arvata  oma  tasumisele  kuuluvast 
tulumaksust maha proportsionaalne osa usaldusfondi tulult välismaal tasutud või kinni 
peetud tulumaksust, mis vastab tema osale usaldusfondis. (TuMS § 45 lg 4) 
 
Välisriigis tasutud või kinnipeetud tulumaksu on lubatud Eestis tasumisele kuuluvast 
tulumaksust maha arvata ainult juhul, kui maksumaksja esitab välisriigi  maksuhalduri  
või  maksu  kinnipidaja  õiendi  tulumaksu  või  muu  tulumaksuga  samaväärse  maksu 
tasumise kohta. (TuMS § 45 lg 5) 
 
Kui välisriigis on tulumaksu tasutud või kinni peetud rohkem, kui vastava riigi seadus 
või  välisleping  ette  näeb,  võib  Eestis  tasumisele  kuuluvast  tulumaksust  maha  arvata 
ainult  selle  osa  välisriigi  tulumaksust,  mille  tasumine  oli  kohustuslik.  (TuMS  §  45 
lg 6) 
 
Kui  välisriigis  saadud  tulult  tasutakse  välisriigis  tulumaks  tulu  saamisest   erineval  
maksustamisperioodil,  võetakse  see  Eestis  arvesse  maksustamisperioodil,  millal 
välisriigis maksustatud tulu laekus . (TuMS § 45 lg 7) 
18 
 
 
 
Kui residendist füüsiline isik on saanud intressi, millelt tulenevalt nõukogu direktiivist 
2003/48/EÜ  hoiuste  intresside  maksustamise  kohta  (ELT  L 157,  26.06.2003,  lk 38–
48)  või  selle  direktiivi  alusel  Eesti  või  Euroopa  Ühenduse  sõlmitud  lepingust  on 
tulumaks  kinni  peetud,  võib  kinnipeetud  tulumaksu  maha  arvata  Eestis  sama 
maksustamisperioodi  tulult  tasutavast  tulumaksust.  Mahaarvamata  tulumaksu  osa 
tagastatakse TuMS § 46 lg-s 6 sätestatud tähtpäevaks. (TuMS § 45 lg 8) 
 
37. Kes ja millises ulatuses peab maksma avansilist tulumaksu? 
 
Füüsilisest  isikust  ettevõtja,  kes  sai  eelmisel  maksustamisperioodil  ettevõtlustulu,  on 
kohustatud  tasuma  maksustamisperioodi  kestel  tulumaksu  avansilisi  makseid. 
Avansilise  makse  suuruseks  on 1/4 isiku  poolt  eelmisel  maksustamisperioodil 
ettevõtlustulult arvestatud tulumaksu summast . (TuMS § 47 lg 1) 
 
Avansilised  maksed  tuleb  tasuda  võrdsete  summadena,  alates  tuludeklaratsiooni 
esitamise tähtpäevale järgnevast kvartalist iga  kvartali  kolmanda kuu 15. kuupäevaks 
Maksu-  ja  Tolliameti  pangakontole.  Avansilisi  makseid  ei  pea  maksma,  kui  ühe 
kvartali makse suurus ei ületa 64 eurot. (TuMS § 47 lg 2) 
 
Esimese  maksustamisperioodi  kestel  ei  ole  ettevõtlusest  tulu  saav  maksumaksja 
kohustatud tulumaksu avansilisi makseid maksma. (TuMS § 47 lg 3) 
 
Füüsilisest  isikust ettevõtja ei  ole kohustatud  maksma tulumaksu avansilisi  makseid, 
kui tema ettevõtlus on  äriregistris  registreeritud ajutise või hooajalisena või peatatud. 
(TuMS § 47 lg 4) 
 
Maksu-  ja  Tolliametil  on  õigus  vähendada  avansilisi  makseid  või  vabastada 
maksumaksja  avansiliste  maksete  tasumisest,  kui  maksumaksja  prognoositav 
ettevõtlustulu 
on 
maksustamisperioodil 
oluliselt 
väiksem 
eelmise 
maksustamisperioodi  tulust  ning  kui  maksumaksja  esitab  selle  kohta  põhjendatud 
taotluse. (TuMS § 47 lg 5) 
 
38. Mis on  erisoodustus  ja kuidas seda maksustatakse? Vaata ka erisoodustuse hinna 
määramise korda! 
 
Tööandja maksab tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt. (TuMS § 48 lg 1) 
Rahandusministri 13.01.2011 määruse nr 2 erisoodustuse hinna määramise kord järgi 
on erisoodustus: 
- 
Kui erisoodustuseks on tööandja  omandis  või valduses oleva  sõiduauto  tasuta või 
soodushinnaga  kasutada  andmine,  loetakse  erisoodustuse  hinnaks  256 eurot  kuus 
iga  töö-,  ameti-  või  teenistusülesannete  või  tööandja  ettevõtlusega  mitteseotud 
19 
 
 
tegevuseks  kasutatud  sõiduauto  kohta,  välja  arvatud  lg-s 3  sätestatud  juhul. 
(erisoodustuse hinna määramise kord § 1 lg 1) 
- 
Kui  erisoodustuseks  on  tööandja  omandis  või  valduses  oleva  vara  (välja  arvatud 
sõiduauto)  tasuta  või  soodushinnaga  kasutada  andmine  töö-,  ameti-  või 
teenistusülesannete  või  tööandja  ettevõtlusega  mitteseotud  tegevuseks,  loetakse 
erisoodustuse  hinnaks  selle  vara  rendile  andmise   turuhind   või  rendile  andmise 
turuhinna ja soodushinna vahe. (erisoodustuse hinna määramise kord § 2 lg 1) 
- 
Kui  erisoodustuseks  on  asja,  väärtpaberi,  varalise  õiguse  või  teenuse,  mille 
realiseerimine  (osutamine) on tööandja põhitegevuseks või üheks põhitegevustest, 
tasuta  üleandmine , siis loetakse erisoodustuse hinnaks  müügihind , millega sarnane 
asi,   väärtpaber ,  varaline  õigus  või  teenus  realiseeritakse  (osutatakse)  samas 
koguses  ning  samal  ajal  kolmandatele,  tööandjaga  mitteseotud  isikutele. 
(erisoodustuse hinna määramise kord § 2 lg 2) 
- 
Kui erisoodustuseks on laenu andmine lg-s 2 sätestatud laenuintressi alammäärast 
madalama intressiga, loetakse erisoodustuse hinnaks laenuintressi alammäära järgi 
arvutatud  intressi  summa  ja  laenulepingus  ette  nähtud  intressimäära  järgi 
tasumisele kuuluva intressi summa vahe. (erisoodustuse hinna määramise kord § 3 
lg 1) 
- 
Laenuintressi  alammäär  on  2  protsenti  aastas.  (erisoodustuse  hinna  määramise 
kord § 3 lg 2) 
- 
Kui  erisoodustuseks  on  tööandja  poolt  kindlustusmaksete  tasumine  ning 
kindlustatud  või  soodustatud  isik  „Kindlustustegevuse  seaduse”  tähenduses  on 
töötaja,  loetakse  erisoodustuse  hinnaks  kindlustusmakseteks  tasutud  summa. 
(erisoodustuse hinna määramise kord § 4) 
- 
Kui  erisoodustuseks  on  loobumine  rahalise  nõude  sissenõudmisest,  loetakse 
erisoodustuse hinnaks rahalise nõude suurus. (erisoodustuse hinna määramise kord 
§ 5) 
- 
Kui  erisoodustuseks  on  töötaja  kulude   katmine ,  loetakse  erisoodustuse  hinnaks 
töötaja  kulude  katmiseks  makstud  summa.  (erisoodustuse  hinna  määramise  kord 
§ 6) 
- 
Kui  erisoodustuseks  on  osalusoptsiooni  võõrandamisel  saadud  tulu,  loetakse 
erisoodustuse  hinnaks  osalusoptsiooni  turuhinna  ja  tööandjale  makstud 
optsioonipreemia vahe. (erisoodustuse hinna määramise kord § 7 lg 1) 
- 
Kui  erisoodustuseks  on  osalusoptsiooni  alusvaraks  oleva  osaluse  omandamisel 
saadud tulu, loetakse erisoodustuse hinnaks osaluse turuhinna ja realiseerimishinna 
vahe,  millest  on  maha  arvatud  tööandjale  makstud  optsioonipreemia. 
(erisoodustuse hinna määramise kord § 7 lg 2) 
 
39. Nimeta erinevad erisoodustuse liigid? 
 
Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt  hinnatav  soodustus, 
mida  antakse  TuMS  §  48  lg-s 3  nimetatud  isikule  seoses  töö-  või  teenistussuhtega, 
juriidilise  isiku  juhtimis-  või  kontrollorgani  liikmeks  olekuga  või  pikaajalise 
20 
 
 
lepingulise  suhtega,  olenemata  erisoodustuse  andmise  ajast.  Erisoodustus  on  muu 
hulgas: (TuMS § 48 lg 4) 
- 
eluasemekulude täielik või osaline katmine; (TuMS § 48 lg 4 p 1) 
- 
sõiduki  või  muu  tööandja  vara  tasuta  või  soodushinnaga  kasutada  andmine  töö-, 
ameti-  või  teenistusülesannete  või  tööandja  ettevõtlusega  mitteseotud  tegevuseks; 
(TuMS § 48 lg 4 p 2) 
- 
kindlustusmaksete  tasumine,  kui  selline  kohustus  ei  ole  ette  nähtud  seadusega; 
(TuMS § 48 lg 4 p 3) 
- 
isikliku  sõiduauto  kasutamise  eest  hüvitise  maksmine  TuMS  § 13  lg 3  p-s 2 
sätestatud piirmäärasid ületavas osas (TuMS § 13 lg 3 p-d 2 ja 21, TuMS § 31 lg 1 
p 8); (TuMS § 48 lg 4 p 5) 
- 
laenu  andmine  turutingimustest  madalama  intressimääraga,  välja  arvatud,  kui 
intress  selle  maksmise  hetkel  on  vähemalt  kahekordne  võlaõigusseaduse  TuMS 
§ 94 lg 2 kohaselt viimati avaldatud intressimäär ; (TuMS § 48 lg 4 p 6) 
- 
asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus 
turuhinnast madalama hinnaga; (TuMS § 48 lg 4 p 7) 
- 
asja,  väärtpaberi,  varalise  õiguse  või  teenuse   ostmine   turuhinnast  kõrgema 
hinnaga; (TuMS § 48 lg 4 p 8) 
- 
loobumine  rahalise  nõude  sissenõudmisest,  välja  arvatud,  kui  prognoositavad 
mõistlikud  kulud  seoses  rahalise nõude sissenõudmisega ületavad nõude suurust; 
(TuMS § 48 lg 4 p 9) 
- 
täiskasvanute  koolituse  seaduse  §  1  tähenduses  tasemeõppe  ja  täienduskoolituse 
kulude  katmine,  välja  arvatud  töö-  ja  teenistussuhtega  ning  juriidilise  isiku 
juhatuse liikme, välismaa äriühingu filiaali juhataja ja mitteresidendi muu püsiva 
tegevuskoha   tegevjuhi   ülesannetega  otseselt  seotud  tasemeõppe  või 
täienduskoolituse kulude katmine; (TuMS § 48 lg 4 p 10) 
tööandja antud osalusoptsiooni võõrandamisel või optsiooni alusvaraks oleva osaluse 
omandamisel saadud tulu, arvestades TuMS § 48 lg-s 53 sätestatut. (TuMS § 48 lg 4 
p 11) 
 
40. Mis on kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning kuidas neid maksustatakse? 
 
Tulumaksuga  ei  maksustata  TuMS  §  11  lg-s  1  nimetatud  nimekirja  kantud  isiku 
väljamakseid  seoses  külaliste  või  koostööpartnerite  toitlustamise,  majutamise, 
transpordi või meelelahutusega. Muu residendist juriidilise isiku puhul ei maksustata 
neid  väljamakseid  kuni  32 euro  ulatuses  kalendrikuus.  Lisaks  sellele  võib  viimati 
nimetatud  juriidiline  isik,  kes  teeb  isikustatud  sotsiaalmaksuga  maksustatud 
väljamakseid, 
teha 
kalendrikuus 
tulumaksuvabalt 
seoses 
külaliste 
või 
koostööpartnerite  toitlustamise,  majutamise,  transpordi  või  meelelahutusega 
väljamakseid  üldsummas  kuni  2%  ulatuses  tema  poolt  samal  kalendrikuul  tehtud 
isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast.  (TuMS § 49 lg 4) 
 
41. Nimeta erinevaid kingitusi, annetusi ja vastuvõtukulusid? 
 
21 
 
 
TuMS  §  11  lg-s  1  nimetatud  nimekirja  kantud  või  TuMS  §  11  lg-s 10  nimetatud 
isikule tehtud kingitused ja annetused; (TuMS § 49 lg 6 p 1) 
 
Füüsilisele  isikule  toimetulekuks  osutatud  materiaalne  abi,  sealhulgas  rahaline  abi 
Statistikaameti  viimaste  andmete  kohase  leibkonnaliikme  kuukeskmise  väljamineku 
ulatuses kalendrikuu kohta; (TuMS § 49 lg 6 p 3) 
 
Noorte  püsilaagris  või  noorte  projektlaagris  osalejale  kingitud   meened   kuni  32 euro 
ulatuses laagris osaleja kohta; (TuMS § 49 lg 6 p 4) 
 
Spordivõistlusel osalejale võistlusel kingitud meened kuni 32 euro ulatuses võistlusel 
osaleja kohta; (TuMS § 49 lg 6 p 5) 
 
Reklaami  eesmärgil  üle  antud  kaup  või  osutatud  teenus,  mille  väärtus  ilma 
käibemaksuta on kuni 10 eurot. (TuMS § 49 lg 6 p 6)  
 
42. Millal tuleb tasuda tulumaksu dividendidelt ja muudelt kasumieraldistelt? 
 
Residendist äriühing (sealhulgas täis- ja  usaldusühing ) maksab tulumaksu dividendide 
või  muude  kasumieraldistena  jaotatud  kasumilt  nende  väljamaksmisel  rahalises  või 
mitterahalises  vormis.  Tulumaksuga  ei  maksustata  fondiemissiooni  korras  jaotatud 
kasumit. (TuMS § 50 lg 1) 
 
Residendist  äriühing,  välja  arvatud  aktsiaseltsifond,  maksab  tulumaksu  aktsia-  või 
osakapitali  või  sissemaksete  vähendamisel,  aktsiate,  osade,  osamaksete  või 
sissemaksete  (edaspidi osalus)  tagasiostmisel  või  tagastamisel  või  muul  juhul 
omakapitalist  tehtud  väljamaksete  ning  makstud  likvideerimisjaotiste  summa  osalt, 
mis  ületab  äriühingu  omakapitali  tehtud  rahalisi  ja  mitterahalisi  sissemakseid. 
Ühendanud  või  ühinemisel  asutatud  äriühingu  omakapitali  tehtud  sissemaksena  ei 
võeta arvesse ühe ühinenud äriühingu poolt teise ühinenud äriühingu omakapitali või 
ühinenud  äriühingu  poolt  ühinemisel  asutatud  äriühingu  omakapitali  tehtud 
sissemakseid. Jagunemisel käsitatakse omandava äriühingu omakapitali sissemaksena 
enne  jagunemist  tema  omakapitali  tehtud  sissemakseid,  mille  arvel  ei  ole  tehtud 
omakapitalist  väljamakseid  või  mida  ei  ole  üle  antud  teisele  äriühingule,  ning 
jaguneva äriühingu poolt talle üle antud  samasuguste sissemaksete osa. (TuMS § 50 
lg 2) 
 
43. Millal  tuleb  tasuda  tulumaksu  ettevõtlusega  mitteseotud  kuludelt  ja  muudelt 
väljamaksetelt? 
 
Residendist  äriühing  maksab  tulumaksu  ettevõtlusega  mitteseotud  kuludelt,  välja 
arvatud,  kui  nendelt  kuludelt  on  tasutud  tulumaks  vastavalt  TuMS  §-dele 48–50. 
(TuMS § 51 lg 1) 
 
22 
 
 
Ettevõtlusega mitteseotud kulu TuMS § 51 lg 1 tähenduses on: (TuMS § 51 lg 2) 
- 
TuMS § 34 p-des 3–6 ja 11 nimetatud kulud  või väljamaksed;  (TuMS § 51 lg 2 
p 1) 
- 
mittetulundusühingutele  tasutud  sisseastumis-  ja   liikmemaksud ,  kui  nendes 
ühingutes  osalemine  ei  ole  otseselt  seotud  maksumaksja  ettevõtlusega;  (TuMS 
§ 51 lg 2 p 2) 
- 
väljamaksed,  mille  kohta  maksumaksjal  puudub  raamatupidamist  reguleerivates 
õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav  algdokument ; (TuMS § 51 lg 2 p 3) 
- 
kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks; 
(TuMS § 51 lg 2 p 4) 
- 
kulud  või  väljamaksed  ettevõtlusega  mitteseotud  kohustuste  täitmiseks.  (TuMS 
§ 51 lg 2 p 5) 
Residendist  mittetulundusühing,  sihtasutus  ja  juriidilisest  isikust  usuline  ühendus 
maksab  tulumaksu  TuMS  §  51  lg 2  p-des 1  ja 3  ning  §-s 52  nimetatud  kuludelt  ja 
väljamaksetelt,  samuti  isiku  põhikirjalise   tegevusega   (sealhulgas  põhikirjas  lubatud 
ettevõtlusega)  mitteseotud  teenuste  ja  vara  ostmiseks  tehtud  kuludelt.  (TuMS  §  51 
lg 3) 
Residendist  äriühing,  välja  arvatud  krediidiasutus,  maksab  tulumaksu  ettevõtlusega 
mitteseotud  väljamaksetelt,  välja  arvatud  juhul,  kui  nendelt  väljamaksetelt  on  kinni 
peetud  tulumaks  TuMS  § 41  alusel  või  tasutud  tulumaks  vastavalt  TuMS  §-dele 48–
51. (TuMS § 52 lg 1) 
Ettevõtlusega  mitteseotud  väljamakse  TuMS  §  52  lg  1  tähenduses  on:  (TuMS  §  52 
lg 2) 
- 
ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine; (TuMS § 52 lg 2 p 1) 
- 
madala  maksumääraga  territooriumil  asuva  juriidilise  isiku  (TuMS  § 10)  poolt 
emiteeritud  väärtpaberite  soetamine,  välja  arvatud  juhul,  kui  nimetatud 
väärtpaberid  vastavad  investeerimisfondide  seaduse  §  107  lg-s  1  sätestatud 
tingimustele; (TuMS § 52 lg 2 p 2) 
- 
osaluse  omandamine  madala  maksumääraga  territooriumil  asuvas  juriidilises 
isikus; (TuMS § 52 lg 2 p 3) 
- 
viivise  või  leppetrahvi  tasumine,  kohtu-  või  vahekohtuväliselt  kahju  hüvitamine 
madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule; (TuMS § 52 lg 2 
p 4) 
- 
laenu  andmine  või  ettemakse   sooritamine   madala  maksumääraga  territooriumil 
asuvale  juriidilisele  isikule  või  muul  viisil  nõudeõiguse  omandamine  madala 
maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku vastu. (TuMS § 52 lg 2 p 5) 
Residendist  krediidiasutus  maksab  tulumaksu  järgmistelt  väljamaksetelt  ja  kahjudelt, 
välja  arvatud  juhul,  kui  nendelt  väljamaksetelt  on  kinni  peetud  tulumaks  § 41  alusel 
või tasutud tulumaks vastavalt TuMS §-dele 48–51: (TuMS § 52 lg 3) 
- 
TuMS § 52 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud väljamaksetelt; (TuMS § 52 lg 3 p 1) 
- 
TuMS  §  52  lg 2  p-s  4  nimetatud  väljamaksetelt,  välja  arvatud  juhul,  kui 
väljamakse  on  tehtud  krediidi-  või  finantseerimisasutusele,  mis  vastab  oma 
23 
 
 
asukohariigi  seadustes  Eesti  krediidi-  või  finantseerimisasutusele  samaväärse 
asutuse kohta esitatud nõuetele; (TuMS § 52 lg 3 p 2) 
- 
kahjult,  mida  krediidiasutus  saab  madala  maksumääraga  territooriumil  asuva 
juriidilise  isiku  vastu  omandatud  nõudeõiguse  (sealhulgas  antud  laenu  ja  tehtud 
ettemakse) võõrandamisest või sissenõudmisest loobumisest. (TuMS § 52 lg 3 p 3) 
 
44. Millised väljamaksed ei ole ettevõtte ettevõtlusega seotud? 
 
Ettevõtlusega  mitteseotud  väljamakse  TuMS  §  52  lg  1  tähenduses  on:  (TuMS  §  52 
lg 2) 
- 
ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine; (TuMS § 52 lg 2 p 1) 
- 
madala  maksumääraga  territooriumil  asuva  juriidilise  isiku  (TuMS  § 10)  poolt 
emiteeritud  väärtpaberite  soetamine,  välja  arvatud  juhul,  kui  nimetatud 
väärtpaberid  vastavad  investeerimisfondide  seaduse  §  107  lg-s  1  sätestatud 
tingimustele; (TuMS § 52 lg 2 p 2) 
- 
osaluse  omandamine  madala  maksumääraga  territooriumil  asuvas  juriidilises 
isikus; (TuMS § 52 lg 2 p 3) 
- 
viivise  või  leppetrahvi  tasumine,  kohtu-  või  vahekohtuväliselt  kahju  hüvitamine 
madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule; (TuMS § 52 lg 2 
p 4) 
laenu  andmine  või  ettemakse  sooritamine  madala  maksumääraga  territooriumil 
asuvale  juriidilisele  isikule  või  muul  viisil  nõudeõiguse  omandamine  madala 
maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku vastu. (TuMS § 52 lg 2 p 5) 
 
45. Kuidas maksustatakse Eestis asuvat püsivat tegevuskohta? 
 
Mitteresidendist  juriidiline  isik,  kellel  on  Eestis  püsiv  tegevuskoht  (TuMS  § 7), 
maksab  tulumaksu  TuMS  §-de 48–52  kohaselt,  arvestades  TuMS  § 53  nimetatud 
erisusi. (TuMS § 53 lg 1) 
 
TuMS § 48 alusel maksustatakse tulumaksuga kõik erisoodustused, mida mitteresident 
teeb  püsiva  tegevuskoha  kaudu  või  püsiva  tegevuskoha  arvel  oma  töötajale  või 
juhtimis-  või  kontrollorgani  liikmele,  sõltumata  sellest,  kas  erisoodustuse  saaja  on 
resident või mitteresident. (TuMS § 53 lg 2) 
 
TuMS  §  49  alusel  maksustatakse  tulumaksuga  kingitused  ja  annetused  ning 
vastuvõtukulud,  mida  mitteresident  teeb  püsiva  tegevuskoha  kaudu  või  püsiva 
tegevuskoha arvel, sõltumata sellest, kas kingituse või  annetuse   saajaks , külaliseks või 
koostööpartneriks  on  resident  või  mitteresident.  Külaliseks  ja  koostööpartneriks 
loetakse ka mitteresidendi peakontori või muu väljaspool Eestit asuva struktuuriüksuse 
esindajaid. (TuMS § 53 lg 3) 
 
24 
 
 
TuMS  §  50  alusel  maksustatakse  tulumaksuga  püsivale  tegevuskohale  omistatud 
kasum,  mis  on  maksustamisperioodil  püsivast  tegevuskohast  rahalises  või 
mitterahalises vormis välja  viidud . (TuMS § 53 lg 4) 
 
TuMS  §-de  51  ja  52  alusel  maksustatakse  tulumaksuga  kõik  püsiva  tegevuskoha 
kaudu  või  püsiva  tegevuskoha  tulu  arvel  tehtud  ettevõtlusega  mitteseotud  kulud  või 
muud väljamaksed. Mitteresidendist krediidiasutuse Eesti  äriregistrisse  kantud filiaali 
kaudu  tehtud  ettevõtlusega  mitteseotud  väljamaksed  maksustatakse  § 51  ja  § 52  lg 3 
alusel. (TuMS § 53 lg 5) 
 
46. Millal peab ettevõte tulumaksu deklareerima ja millal tasuma? 
 
TuMS  §  48  alusel  maksustamisele  kuuluvaid  erisoodustusi  tegev  isik  või  asutus  on 
kohustatud  esitama  maksustamisperioodile  järgneva  kalendrikuu  10. kuupäevaks 
Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni kalendrikuu jooksul tehtud erisoodustuste 
kohta. (TuMS § 54 lg 1) 
 
Residendist juriidiline isik  ning TuMS §-s 53 nimetatud  mitteresident on kohustatud 
esitama  maksustamisperioodile  järgneva  kalendrikuu  10. kuupäevaks  Maksu-  ja 
Tolliametile maksudeklaratsiooni §-des 49–53 nimetatud kulude ja väljamaksete ning 
TuMS §-des 50 ja 53 sätestatud maksukohustust mõjutavate asjaolude kohta eelmisel 
kalendrikuul. 
Eelmises 
lauses 
nimetatud 
isik, 
kes 
on 
registreeritud 
käibemaksukohustuslane 
käibemaksuseaduse 
tähenduses, 
välja 
arvatud 
käibemaksuseaduse §-s 21 nimetatud piiratud käibemaksukohustuslane, on kohustatud 
esitama deklaratsiooni, sõltumata eelmises lauses nimetatud kulude, väljamaksete või 
maksukohustust  mõjutavate  asjaolude  esinemisest  nimetatud  maksustamisperioodil. 
(TuMS § 54 lg 2) 
 
Maksumaksja  on  kohustatud  kandma  TuMS  §-de  48–53  alusel  maksmisele  kuuluva 
tulumaksu  Maksu-  ja  Tolliameti  pangakontole  hiljemalt  maksustamisperioodile 
järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. (TuMS § 54 lg 4) 
 
Kui residendist äriühing või mitteresident Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või 
arvel  on  saanud  mitteresidendist  äriühingult  TuMS  § 50  lg-s 1  või 2  nimetatud  tulu, 
millele ei kohaldata TuMS § 50 lg-t 11 või 21, või on saanud välismaal TuMS § 50 lg-
s 1  või 2  nimetamata  tulu,  võib  ta  TuMS  § 50  lg 1  või 2  või  TuMS  § 53  lg 4  alusel 
tasumisele  kuuluvast  tulumaksust  maha  arvata  välismaal   sellelt   tulult  tasutud  või 
kinnipeetud tulumaksu. Maha võib arvata ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille 
tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik. Igas riigis tasutud tulumaksu 
kohta  peetakse  eraldi   arvestust .  TuMS  § 50  lg 11 või 12 või  TuMS  § 53 
lg 41 või 47 kohaselt  mittemaksustatava  väljamakse  aluseks  olevalt  tulult  välisriigis 
tasutud tulumaksu arvesse ei võeta. (TuMS § 54 lg 5) 
 
47. Millal on ettevõtte majandusaasta aruande esitamise tähtaeg? 
25 
 
 
Mitteresidendist  juriidiline  isik,  kellel  on  Eestis  püsiv  tegevuskoht  (TuMS  § 7),  on 
kohustatud  kuue  kuu  jooksul,  arvates  majandusaasta  lõpust,  esitama  Maksu-  ja 
Tolliametile püsiva tegevuskoha majandusaasta aruande allkirjastatud eksemplari. (TuMS 
§ 55 lg 2) 
 
Sotsiaalmaksuseadus (SMS) 
 
48. Mis on  sotsiaalmaks ? 
 
Sotsiaalmaks  on  pensionikindlustuseks  ja  riiklikuks  ravikindlustuseks  vajaliku  tulu 
saamiseks  maksumaksjale  pandud  rahaline   kohustis ,  mis  kuulub   täitmisele   SMS-s 
ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. (SMS § 1) 
 
49. Millistelt tasudelt tuleb sotsiaalmaksu maksta? 
 
Sotsiaalmaksu makstakse: (SMS § 2 lg 1) 
- 
töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt; (SMS § 2 lg 1 p 1) 
- 
ametnikule  makstud  palgalt  ja  muudelt  tasudelt.  Ametnik  SMS  tähenduses  on  ka 
avaliku teenistuse seaduse § 2 lg-s 3 nimetatud isik; (SMS § 2 lg 1 p 3) 
- 
juriidilise  isiku  juhtimis-  või  kontrollorgani  TuMS  § 9  tähenduses  liikmele  ning 
füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele 
makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p-s 2 sätestatud juhul; (SMS § 2 lg 1 p 4) 
- 
füüsilisest  isikust  ettevõtja  ettevõtlusest  saadud  tulult  TuMS  § 14  tähenduses, 
millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, 
arvestades  SMS  §  2  lg-.tes 5,  7  ja 8  sätestatut,  kuid  mitte  rohkem  kui 
maksustamisperioodi  kuude   töötasu   alammäärade  15-kordselt  summalt  aastas; 
(SMS § 2 lg 1 p 5) 
- 
füüsilisele  isikule  töövõtu-,  käsundus-  või  muu  teenuse  osutamiseks  sõlmitud 
võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p-s 2 sätestatud juhul; 
(SMS § 2 lg 1 p 6) 
- 
erisoodustustelt  tulumaksuseaduse  tähenduses,  ümberarvestatuna  rahasse,  ning 
erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult; (SMS § 2 lg 1 p 7) 
- 
töötuskindlustuse  seaduse  alusel  makstud  hüvitistelt,  välja  arvatud  juhul,  kui 
töötuskindlustushüvitist  saava  isiku  eest  makstakse  sotsiaalmaksu  SMS  § 6  lg 1 
p 7 alusel; (SMS § 2 lg 1 p 8) 
- 
SMS  §  2  lg  1  p-des  1–4  ja  6  nimetamata,  seaduse  või  muu  õigusakti  alusel  töö 
tegemise eest makstavatelt tasudelt. (SMS § 2 lg 1 p 9) 
50. Kui  suur  on  sotsiaalmaksu  määr  ja  miinimum   kuumäär   ning  kuidas  seda 
arvutatakse? 
 
Sotsiaalmaksu määr on 33 protsenti maksustatavalt summalt. (SMS § 7 lg 1) 
26 
 
 
 
Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või ametnikule kuu eest makstud tasult, kuid mitte 
vähem  kui  SMS  §-s 21 nimetatud  kuumääralt  proportsionaalselt  sellel  kuul  töötatud 
ajaga , järgmistel juhtudel: (SMS § 2 lg 3) 
- 
töötaja  puhul,  kes  on  töölepingu  seaduse  §-s  19  nimetatud  alusel  keeldunud  töö 
tegemisest,  välja  arvatud  poolte  kokkuleppel  antava  tasustamata  puhkuse  korral; 
(SMS § 2 lg 3 p 1) 
- 
ametniku  puhul,  kelle  avaliku  võimu  teostamise  õigus  on  peatunud  avaliku 
teenistuse seaduse § 83 alusel, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata 
puhkuse korral; (SMS § 2 lg 3 p 2) 
- 
töötaja  või  ametniku  puhul,  kes  on   asunud   tööle  või  lahkunud  töölt  sellel  kuul. 
(SMS § 2 lg 3 p 3) 
Füüsilisest  isikust  ettevõtja  maksab  sotsiaalmaksu  aastas  mitte  vähem  kui  SMS  §-s 
21 nimetatud  kuumäära  12-kordselt  summalt,  välja  arvatud  §  2  -tes  7  ja  8  sätestatud 
juhul ning juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja on kogu maksustamisperioodi jooksul 
olnud  riikliku  pensioni  saaja  või   osalise   või  puuduva  töövõimega  isik  või 
maksustamisperioodi kestel kantud äriregistrisse või kustutatud äriregistrist või saanud 
riikliku pensioni saajaks või osalise või puuduva töövõimega  isikuks . (SMS § 2 lg 5) 
Kui  füüsilisest  isikust  ettevõtja  on  maksustamisperioodi  kestel  kantud  äriregistrisse 
või kustutatud äriregistrist või saanud riikliku pensioni saajaks või osalise või puuduva 
töövõimega  isikuks,  makstakse  sotsiaalmaksu  proportsionaalselt  füüsilisest  isikust 
ettevõtjana   registreeritud  kuude  arvuga  või  riikliku  pensioni  saajaks  või  osalise  või 
puuduva töövõimega isikuks saamisele eelnenud kuude arvuga. (SMS § 2 lg 6) 
Kui  füüsilisest  isikust  ettevõtja  eest  maksab  sotsiaalmaksu  ka  tööandja  või  SMS  §  6 
alusel riik, linn, vald või juriidiline isik ja tema ettevõtlusest saadud tulu on SMS §-s 
21 nimetatud kuumäära 12-kordsest summast väiksem, võib tema ettevõtlusest saadud 
tulu  alusel  makstava  sotsiaalmaksu  summa  olla  nimetatud  summalt  arvutatud 
maksusummast väiksem tingimusel, et tööandja või SMS § 6 alusel riigi, linna, valla 
või  juriidilise  isiku  poolt  tema  eest  ja  ettevõtlusest  saadud  tulu  alusel  makstav 
sotsiaalmaksu  summa  kokku  on  vähemalt  võrdne  sellelt  summalt  arvutatud 
maksusummaga. (SMS § 2 lg 7) 
Füüsilisest isikust ettevõtja, kes on äriseadustiku § 3 lg 3 kohaselt teatanud äriregistri 
pidajale  tegevuse  peatamisest  või  ajutise  või  hooajalise  tegevuse  algus-  ja 
lõppkuupäeva,  ning  notar,  vandetõlk  ja   kohtutäitur ,  kelle  kohta  on  maksukorralduse 
seaduse  § 201 kohaselt  teatatud  Maksu-  ja  Tolliametile  samad  andmed,  maksavad 
sotsiaalmaksu  proportsionaalselt  ettevõtlusega  tegelemise  kuude  arvuga    (SMS  §  2 
lg 8) 
Sotsiaalmaksu  maksmise  aluseks  olev  kuumäär  kehtestatakse  eelarveaastaks 
riigieelarvega.  Riigieelarvega  kehtestatav  kuumäär  ei  või  olla  väiksem  kui 
eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu 
alammäär. (SMS § 21) 
27 
 
 
 
51. Milliseid summasid sotsiaalmaksuga ei maksustata? 
 
Sotsiaalmaksuga  ei  maksustata  järgmisi  SMS  § 2  lg-s 1  nimetatud  isikutele  makstud 
summasid või antud soodustusi: (SMS § 3) 
- 
TuMS  §  13  lg  3  p-des  1–21,  6 ja  14  ning  §  31  lg  1  p-des  7  ja  8  nimetatud 
väljamakseid; (SMS § 3 p 1) 
- 
väljamakseid  Eesti  välisesindustes  töötavatele  asukohariigi  elanikele,  kui 
välislepinguga ei ole sätestatud teisiti; (SMS § 3 p 2) 
- 
töötervishoiu  ja  tööohutuse  seaduse  §-s  122 sätestatud  tingimustele  vastavat 
haigushüvitist,  mida  makstakse  töötaja  haigestumise  või  vigastuse  teise  kuni 
kaheksanda päeva eest ja mis ei ületa töötaja keskmist töötasu, ning § 13 lg-st 1 
tulenevaid tööandja kulutusi töötaja töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks; (SMS 
§ 3 p 3) 
- 
Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse § 3, Vabariigi Valitsuse seaduse § 311 ja 
välisteenistuse seaduse § 62 lg 1 alusel tehtavaid väljamakseid; (SMS § 3 p 4) 
- 
töölepingu seaduse §-des 66 ja 135 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10 
lg-s 5  sätestatud  täiendavate  puhkusepäevade  ja  lapse  toitmise  vaheaegade  eest 
makstavat töötasu hüvitist; (SMS § 3 p 5) 
- 
Eesti  residendi  poolt  mitteresidendile  TuMS  §  6  lg-te 3  ja 5  tähenduses  makstud 
SMS § 2 lg 1 p-des 1 ja 6 nimetatud tasusid, kui töö tegemise koht asub välisriigis; 
(SMS § 3 p 7) 
- 
summasid, 
mida 
makstakse 
isikule, 
kes 
viibib 
kohtuotsuse 
alusel 
kinnipidamiskohas; (SMS § 3 p 8) 
- 
Riigikogu liikme staatuse seaduse §-de 30, 31, 33 ja 34 alusel Riigikogu liikmele 
tehtavaid väljamakseid; (SMS § 3 p 9) 
- 
tasusid,  mida  makstakse  mitteresidendile,  kes  tegutseb  füüsilisest  isikust 
ettevõtjana 
välisriigis 
ja 
tõendab, 
et 
sellelt 
tasult 
makstakse 
sotsiaalkindlustusmaksu või -makseid välisriigis; (SMS § 3 p 12) 
- 
ravikindlustuse seaduse § 14 lg 1 alusel makstud summasid; (SMS § 3 p 13) 
- 
kaitseväelasele  sõjaväelisel  väljaõppel  või  õppekogunemisel,  rahvusvahelisel 
sõjalisel  operatsioonil,   Kaitseväe   õhusõidukis  või  sõjalaeval  antava  tasuta 
kollektiivtoitlustamise  ratsiooni maksumust; (SMS § 3 p 14) 
- 
väljamakseid, mida välislepingu alusel Eestis ei maksustata; (SMS § 3 p 15) 
- 
politsei  ja  piirivalve  seaduse  §  371 lg  81 alusel  makstavat  politseiametniku 
vormiriietuse  hüvitist; (SMS § 3 p 16) 
- 
TuMS § 13 lg 3 p-s 17 nimetatud hüvitist. (SMS § 3 p 17) 
 
52. Kes peab sotsiaalmaksu maksma? 
 
Sotsiaalmaksu maksab: (SMS § 4) 
- 
residendist juriidiline isik; (SMS § 4 p 1) 
- 
füüsiline isik; (SMS § 4 p 2) 
28 
 
 
- 
Eestis  püsivat  tegevuskohta  omav  või  SMS  §  2  lg-s 1  nimetatud  väljamakseid 
tegev mitteresident; (SMS § 4 p 3) 
- 
riigi-, valla- või linnaasutus; (SMS § 4 p 4) 
- 
riik, vald või linn SMS §-s 6 sätestatud juhtudel. (SMS § 4 p 5) 
 
53. Kui pikk on sotsiaalmaksuga maksustamise periood? 
 
Sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendrikuu. (SMS § 8 lg 1) 
 
Füüsilisest  isikust  ettevõtja  ettevõtlusest  saadud  tulu  sotsiaalmaksuga  maksustamise 
periood on kalendriaasta. (SMS § 8 lg 2) 
 
54. Mis kuupäevaks tuleb sotsiaalmaks deklareerida ja tasuda? 
 
SMS §-des 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud: (SMS § 9 lg 1) 
- 
üle kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole 
maksustamisperioodile  järgneva  kuu  kümnendaks  kuupäevaks  ja  esitama  samaks 
kuupäevaks  Maksu-  ja  Tolliametile  vastava  maksudeklaratsiooni;  (SMS  §  9  lg 1 
p 4) 
 
55. Kuidas jaguneb sotsiaalmaks pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahel? 
 
Maksu- ja Tolliamet kannab SMS § 9 lg 1 p-de 4 ja 5, lg 12 ning lg 3 p-de 1 ja 2 alusel 
laekunud sotsiaalmaksu üle riigieelarve riikliku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse 
vahenditesse 15 tööpäeva jooksul laekumisest arvates. (SMS § 10 lg 1) 
 
Töötuskindlustuse seadus (TKindlS) 
 
56. Mis on töötuskindlustus? 
 
Töötuskindlustus  on   sundkindlustuse   liik,  mille  eesmärgiks  on  tööturuteenuste 
osutamine, tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse maksmine, kindlustatule töötuse 
korral  tööotsingute  ajaks   kaotatud   sissetuleku  osaline  kompenseerimine,  töötajale 
töölepingu  ülesütlemise  ja  ametnikule  teenistussuhte  lõpetamise  hüvitamine 
koondamise   korral  ning  töötajate  nõuete  kaitse  tööandja  maksejõuetuse  korral. 
(TkindlS § 2) 
 
57. Kes on kindlustatu ja kindlustusandja ? 
TkindlS  tähenduses  on  kindlustatu  töötaja,  ametnik,  võlaõigusliku  lepingu  alusel 
teenust  osutav  füüsiline  isik,  riiklik   lepitaja ,  valla-  või  linnavalitsuse  liige,  osavalla- 
või  linnaosavanem,  pikaajalisse  välislähetusse   saadetud   ametnikuga  kaasasolev 
29 
 
 
mittetöötav abikaasa ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev 
mittetöötav  abikaasa,  kui  nad  on  maksnud  töötuskindlustusmakseid  TkindlS-s 
sätestatud alustel ja korras. (TkindlS § 3 lg 1) 
 
TkindlS mõttes ei ole kindlustatu isik, kes on: (TkindlS § 3 lg 2) 
- 
füüsilisest isikust ettevõtja; (TkindlS § 3 lg 2 p 1) 
- 
notar,  kohtutäitur  või  muu  avalik-õiguslikku  ametit  pidav  sõltumatu  isik,  samuti 
vabakutseline  loovisik  loovisikute  ja  loomeliitude  seaduse  § 3  tähenduses,  keda 
käsitatakse maksustamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana; (TkindlS § 3 lg 2 p 2) 
- 
juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige TuMS § 9 tähenduses, kellele ei 
laiene  töölepingu seadus; (TkindlS § 3 lg 2 p 3) 
- 
Vabariigi   President ,  Riigikogu  liige,  Vabariigi  Valitsuse  liige,  riigikontrolör, 
õiguskantsler ,  kohtunik  ja kohaliku omavalitsuse üksuse  volikogu  liige;  (TkindlS 
§ 3 lg 2 p 4) 
- 
jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka 
(edaspidi vanaduspensioniiga) või kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse 
seaduse §-s 9 sätestatud ennetähtaegne  vanaduspension . (TkindlS § 3 lg 2 p 5) 
Töötuskindlustuse kindlustusandja on töötukassa.  (TkindlS § 3 lg 3) 
 
58. Kes peab töötuskindlusmakset maksma? 
 
Töötuskindlustusmakse 
on 
sundkindlustuse 
makse 
liik 
töötuskindlustuse 
sihtotstarbeliseks rahastamiseks, mida maksavad:  (TkindlS § 4 lg 1) 
- 
kindlustatu; (TkindlS § 4 lg 1 p 1) 
- 
tööandja. (TkindlS § 4 lg 1 p 2) 
 
59. Millised on töötuskindlustuse hüvitise liigid? 
 
TkindlS sätestab järgmised hüvitiste liigid: (TkindlS § 5) 
- 
töötuskindlustushüvitis; (TkindlS § 5 p 1) 
- 
kindlustushüvitis koondamise korral; (TkindlS § 5 p 2) 
- 
hüvitis tööandja maksejõuetuse korral. (TkindlS § 5 p 3) 
 
60. Kellel on õigus saada töötuskindlustushüvitist? 
 
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul: (TkindlS § 6 lg 1) 
- 
kes  on  töötuna  arvele  võetud  tööturuteenuste  ja  -toetuste  seaduse  § 6  kohaselt  ja 
(TkindlS § 6 lg 1p 1) 
- 
kellel  on  töötuskindlustusstaaži  vähemalt  12 kuud  töötuna  arvelevõtmisele 
eelnenud 36 kuu jooksul. (TkindlS § 6 lg 1 p 2) 
 
61.  Mis on töötuskindlustusstaaž? 
 
Töötuskindlustusstaaž (edaspidi kindlustusstaaž) on periood: (TkindlS § 7 lg 1) 
30 
 
 
- 
mille eest kindlustatu sai tasu töölepingu alusel töötamise või avalikus teenistuses 
olemise  eest  või  tasu  riikliku  lepitajana,  valla-  või  linnavalitsuse  liikmena, 
osavalla-  või  linnaosavanemana  või  avaliku  teenistuse  seaduse  §-s  46  või 
välisteenistuse  seaduse  §-s  67  ettenähtud  abikaasatasu,  kui  nendelt  on  kohustus 
TkindlS-s sätestatud korras kinni pidada töötuskindlustusmakse; (TkindlS § 7 lg 1 
p 1) 
- 
millal kindlustatu sai tasu võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest, kui 
sellelt  on  TkindlS-s  sätestatud  korras  kinni  peetud  töötuskindlustusmakse. 
(TkindlS § 7 lg 1 p 2) 
 
62. Millistel tingimustel töötuskindlustushüvitist makstakse? 
 
Kindlustatul  on  õigus  saada  töötuskindlustushüvitist  kogu  töötuna  arvel  oleku  ajal, 
kuid mitte kauem kui:  (TkindlS § 8 lg 1) 
- 
180  kalendripäeva  kindlustatul,  kelle  kindlustusstaaž  on  lühem  kui  5  aastat; 
(TkindlS § 8 lg 1 p 1) 
- 
270 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 5 kuni 10 aastat; (TkindlS 
§ 8 lg 1 p 2) 
- 
360  kalendripäeva  kindlustatul,  kelle  kindlustusstaaž  on  10  aastat  või  enam. 
(TkindlS § 8 lg 1 p 3) 
 
63. Millised on töötuskindlustushüvitise määrad? 
 
Töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on alljärgnev protsent TkindlS 
§ 9 lg-te 1–3 alusel leitud ühe kalendripäeva töötasust: (TkindlS § 9 lg 4) 
- 
50% esimesest kuni 100. kalendripäevani; (TkindlS § 9 lg 4 p 1) 
- 
40% 101-st kuni 360. kalendripäevani. (TkindlS § 9 lg 4 p 2) 
 
64. Millistel alustel töötuskindlustushüvitist makstakse? 
 
Töötuskindlustushüvitise  taotlemiseks  esitab  kindlustatu  töötukassale  avalduse. 
(TkindlS § 10 lg 1) 
 
Töötuskindlustushüvitise 
määramisel 
arvestatakse 
töötuskindlustus-hüvitist 
töötuskindlustushüvitise   taotlemise   avalduse  ja  sellele  lisatud  dokumentide 
töötukassale  esitamise  kaheksandast  päevast  arvates,  kuid  mitte  varem  kui 
kaheksandast 
päevast 
isiku 
töötuna 
arvelevõtmisest 
arvates. 
Kui 
töötuskindlustushüvitise  saamise  õigus  tekkis  TkindlS  §  8  lg  2  alusel,  arvestatakse 
töötuskindlustushüvitist töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud 
dokumentide  töötukassale  esitamise  päevast  arvates,  kuid  mitte  varem  kui  isiku 
töötuna arvelevõtmise päevast arvates. (TkindlS § 11 lg 5) 
 
Töötuskindlustushüvitise  määramisel  TkindlS  §  6  lg 4  nimetatud  juhtumite  korral 
arvestatakse hüvitist samas lg-s nimetatud tähtaja möödumisest arvates, välja arvatud 
31 
 
 
juhul,  kui  avaldus  töötuskindlustushüvitise  saamiseks  esitatakse  pärast  eelnimetatud 
tähtaja  möödumist.  Kui  avaldus  töötuskindlustushüvitise  saamiseks  esitatakse  pärast 
TkindlS  § 6  lg-s   4  nimetatud  tähtaja  möödumist,  arvestatakse  hüvitist  vastavalt 
TkindlS § 11  lg-le 5. (TkindlS § 11 lg 6) 
 
65. Kui suur on kindlustushüvitis koondamise korral? 
 
Kindlustushüvitist makstakse koondamise korral töötajale, kelle  töösuhe  selle tööandja 
juures, või ametnikule, kelle teenistusstaaž on kestnud: (TkindlS § 142 lg 1) 
- 
viis kuni kümme aastat  – ühe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses;  (TkindlS 
§ 142 lg 1 p 1) 
- 
üle kümne aasta – kahe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses.  (TkindlS § 142 
lg 1 p 2) 
 
66. Kuidas toimub hüvitiste maksmine tööandja maksejõuetuse korral? 
 
Tööandja  maksejõuetuse  korral  hüvitatakse  töötajale  järgmised  tasud:  (TkindlS  § 20 
lg 1) 
- 
enne tööandja maksujõuetuks tunnistamist saamata jäänud töötasu; (TkindlS § 20 
lg 1 p 1) 
- 
enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud puhkusetasu;  (TkindlS 
§ 20 lg 1 p 2) 
- 
enne  või  pärast  tööandja  maksejõuetuks  tunnistamist  töölepingu  ülesütlemisel 
saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud  töölepingu seaduses.  (TkindlS § 20 
lg 1 p 3) 
 
67. Mis organisatsioon  on töötukassa ja mis on tema roll? 
 
Töötukassa eesmärk on  tööturupoliitika  elluviimine ja töötuskindlustuse korraldamine 
TkindlS-s,  tööturuteenuste  ja  -toetuste  seaduses,  töövõimetoetuse  seaduses  ja  teistes 
õigusaktides sätestatud korras. (TkindlS § 23 lg 1) 
 
Oma  eesmärgi  saavutamiseks  täidab  töötukassa  järgmisi  ülesandeid:  (TkindlS  § 23 
lg 2) 
- 
maksab TkindlS-s sätestatud hüvitisi; (TkindlS § 23 lg 2 p 1) 
- 
korraldab tööturuteenuste osutamist ja osutab tööturuteenuseid; (TkindlS § 23 lg 2 
p 2) 
- 
maksab tööturutoetusi; (TkindlS § 23 lg 2 p 3) 
- 
hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust; (TkindlS § 23 lg 2 p 31) 
- 
maksab  sotsiaalmaksu  sotsiaalmaksuseaduse  §  2  lg  1  p  8  ning  §  6  lg  1  p-de  6, 
61 ja 7 alusel; (TkindlS § 23 lg 2 p 4) 
- 
peab arvestust töötute, tööotsijate, tööturuteenuste osutamise, tööturutoetuste ning 
TkindlS alusel kindlustatute ja hüvitiste maksmise üle; (TkindlS § 23 lg 2 p 5) 
32 
 
 
- 
koostöös  Sotsiaalministeeriumiga  analüüsib  rakendatavate  tööturumeetmete  mõju 
ja tulemuslikkust; (TkindlS § 23 lg 2 p 6) 
- 
osaleb töötuskindlustuse ja tööturumeetmete planeerimisel ning avaldab arvamust 
töötuskindlustuse  ja  tööturuteenuste  ja  -toetustega  seotud  õigusaktide  eelnõude 
kohta; (TkindlS § 23 lg 2 p 7) 
- 
teeb  koostööd  Euroopa  Liidu  liikmesriikide  ja  välisriikide  töötuskindlustus-  ja 
tööturuasutustega ning täidab oma  pädevuse  piires välislepingutest ning  Euroopa 
Liidu õigusest ja rahvusvahelisest õigusest tulenevaid ülesandeid töötuskindlustuse 
ja tööturu valdkondades; (TkindlS § 23 lg 2 p 8) 
- 
täidab  Euroopa  Parlamendi  ja  nõukogu  määruse  (EL)  nr  492/2011  töötajate 
liikumisvabaduse  kohta  liidu  piires  (ELT  L 141,  27.05.2011,  lk 1–12)  art 11  lg 2 
tähenduses eriasutuse ülesandeid; (TkindlS § 23 lg 2 p 81) 
- 
täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. (TkindlS § 23 lg 2 p 9) 
 
68. Millistelt tasudelt makstakse töötuskindlustusmakset? 
 
Töötuskindlustusmakset makstakse: (TkindlS § 40 lg 1) 
- 
kindlustatule  makstud  töötasult,  palgalt  ja  muudelt  tasudelt  kindlustatule  ja 
tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras; (TkindlS § 40 lg 1 p 1) 
- 
TkindlS  §  3  lg  2  p-s  5  nimetatud  isikutele  makstud  töötasult,  palgalt  ja  muudelt 
tasudelt tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras.  (TkindlS § 40 lg 1 
p 2) 
 
69. Milline on töötuskindlustusmakse määr ja kuidas seda arvutatakse? 
 
Kindlustatu  töötuskindlustusmakse  määr  on  0,5  kuni  2,8 protsenti  TkindlS  §-s 40 
nimetatud summadelt. (TkindlS § 41 lg 1) 
 
Tööandja  töötuskindlustusmakse  määr  on  0,25  kuni  1,4 protsenti  TkindlS  §-s 40 
nimetatud summadelt. (TkindlS § 41 lg 2) 
 
Töötukassa  nõukogu  esitab  valdkonna  eest  vastutava  ministri  kaudu  Vabariigi 
Valitsusele  järgmise  nelja  aasta  töötuskindlustusmakse  määrade  kohta  ettepaneku 
hiljemalt   jooksva   kalendriaasta  21.  augustiks,  tehes  põhjendatud  juhul  ettepaneku 
muuta  kehtestatud  tulevaste  kalendriaastate  määrasid.  Ettepanekuga  koos  esitatakse 
analüüs,  millest  nähtub  töötuskindlustusmakse  määrade  piisavus  töötukassa 
eesmärkide 
saavutamiseks 
järgmise 
nelja 
aasta 
jooksul, 
arvestades 
makromajanduslikku ja tööturu arengu prognoosi. (TkindlS § 41 lg 3) 
 
70. Millal tuleb töötuskindlustusmakset deklareerida ja tasuda? 
Tööandja on kohustatud:  (TkindlS § 42 lg 1) 
- 
arvestama  ja  kinni  pidama  TkindlS  §  40  lg 1  p-s 1  nimetatud  summadelt 
kindlustatu  töötuskindlustusmakseid  iga  kindlustatu  kohta.  Kindlustatu 
töötuskindlustusmaksete arvestamise ja kinnipidamise kohustus lõpeb kindlustatu 
33 
 
 
vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu 
viimasel kuupäeval; (TkindlS § 42 lg 1 p 1) 
- 
maksma  TkindlS  §  40  lg  1  p-des  1  ja   2  nimetatud  summadelt  tööandja 
töötuskindlustusmakseid; (TkindlS § 42 lg 1 p 2) 
- 
üle  kandma  TkindlS  § 42  lg 1  p  1  alusel  kinni  peetud  ja  TkindlS  § 42  lg 1  p 2 
alusel  maksmisele  kuuluvad  töötuskindlustusmaksed  Maksu-  ja  Tolliameti 
pangakontole  hiljemalt  väljamakse  tegemise   kuule   järgneva  kuu  kümnendaks 
kuupäevaks  ja  esitama  samaks  kuupäevaks  Maksu-  ja  Tolliametile  vastava 
deklaratsiooni; (TkindlS § 42 lg 1 p 3) 
 
 
Kogumispensionide seadus ( KoPS ) 
 
71. Millised on kogumispensionide liigid? 
 
Kogumispensioni liigid on: (KoPS § 2 lg 1) 
- 
kohustuslik kogumispension ; (KoPS § 2 lg 1 p 1) 
- 
täiendav kogumispension. (KoPS § 2 lg 1 p 2) 
Kohustuslik  kogumispension  on  seaduse  kohaselt  tagatud  perioodiline  hüvitis,  mille 
saamiseks  omandatakse  KoPS  ja  sotsiaalmaksuseaduse  kohaselt  kohustusliku 
pensionifondi  osakuid  ning  mille  väljamaksmine  toimub  pensionifondist  või 
kindlustusandja poolt. (KoPS § 2 lg 2) 
Täiendav  kogumispension  on  hüvitis,  mille  saamiseks  omandatakse  vabatahtliku 
pensionifondi  osakuid  või  sõlmitakse  täiendava  kogumispensioni  kindlustusleping 
vastavalt 
KoPS 
sätestatud  tingimustele  ning  mille  suhtes  kohaldatakse 
tulumaksuseaduses sätestatud soodustusi. (KoPS § 2 lg 3) 
 
72. Mis on  pensionifond ? 
 
Pensionifond 
on 
lepinguline  
investeerimisfond, 
mille 
põhieesmärk 
on 
kogumispensioni  võimaldamine  pensionifondi  osakuomanikule  KoPS-s  ja 
investeerimisfondide seaduses sätestatud tingimustel ja korras.  (KoPS § 3 lg 1) 
 
73. Kes on kogumispensioniga kohustatud isik? 
 
Kohustatud  isik  on  TuMS  §  6  lg-s  1  sätestatud  residendist  füüsiline  isik,  kelle  eest 
sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes enda eest maksab 
sotsiaalmaksu  ning  kes  on  kohustatud  tasuma  kohustusliku  kogumispensioni  makset 
(edaspidi makse) KoPS §-s 7 sätestatud tasudelt. (KoPS § 6) 
 
34 
 
 
74. Millistelt tasudelt tuleb tasuda kogumispensionimakset? 
Makset tasutakse KoPS § 7 lg-s 3 sätestatud ajavahemikul sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 
1 p-des 1–6, 8 ja 9 ning § 6 lg 1 p-s 2 nimetatud tasudelt. (KoPS § 7 lg 1) 
 
- 
töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt; (SMS § 2 lg 1 p 1) 
- 
ametnikule  makstud  palgalt  ja  muudelt  tasudelt.  Ametnik  SMS  tähenduses  on  ka 
avaliku teenistuse seaduse § 2 lg-s 3 nimetatud isik; (SMS § 2 lg 1 p 3) 
- 
juriidilise  isiku  juhtimis-  või  kontrollorgani  TuMS  § 9  tähenduses  liikmele  ning 
füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele 
makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p-s 2 sätestatud juhul; (SMS § 2 lg 1 p 4) 
- 
füüsilisest  isikust  ettevõtja  ettevõtlusest  saadud  tulult  TuMS  § 14  tähenduses, 
millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, 
arvestades  SMS  §  2  lg-tes 5,  7  ja   8  sätestatut,  kuid  mitte  rohkem  kui 
maksustamisperioodi  kuude  töötasu  alammäärade  15-kordselt  summalt  aastas; 
(SMS § 2 lg 1 p 5) 
- 
füüsilisele  isikule  töövõtu-,  käsundus-  või  muu  teenuse  osutamiseks  sõlmitud 
võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p-s 2 sätestatud juhul; 
(SMS § 2 lg 1 p 6) 
- 
töötuskindlustuse  seaduse  alusel  makstud  hüvitistelt,  välja  arvatud  juhul,  kui 
töötuskindlustushüvitist  saava  isiku  eest  makstakse  sotsiaalmaksu  SMS  § 6  lg 1 
p 7 alusel; (SMS § 2 lg 1 p 8) 
- 
SMS  § 6  lg 2  p-des  1–4  ja  6  nimetamata,  seaduse  või  muu  õigusakti  alusel  töö 
tegemise eest makstavatelt tasudelt. (SMS § 2 lg 1 p 9) 
- 
välisteenistuse seaduse § 67 ja avaliku teenistuse seaduse § 46 alusel abikaasatasu 
saav isik; (SMS § 6 lg 1 p 2) 
 
75. Kui pikk on kogumispensionimakse maksustamisperiood? 
 
Makse tasumise periood on kalendrikuu. (KoPS § 8 lg 1) 
Füüsilisest isikust ettevõtja puhul on makse tasumise periood kalendriaasta. (KoPS § 8 
lg 2) 
 
76. Kui suur on kogumispensionimakse määr? 
 
Makse määr on 2% KoPS § 7 lg-s 1 nimetatud tasudelt. (KoPS § 9) 
 
 
77. Millal tuleb kogumispensionimakset deklareerida ja tasuda? 
 
Sotsiaalmaksuseaduse  §-s  4  sätestatud  sotsiaalmaksu  maksja  on  kohustatud:  (KoPS 
§ 11 lg 4) 
35 
 
 
- 
kandma  kinnipeetud  makse  väljamakse  tegemise  kalendrikuule  järgneva 
kalendrikuu  10.  kuupäevaks  ja  KoPS  §  11  lg  4  p  3  alusel  arvestatud  täiendava 
sissemakse  selle  arvestamisele  järgneva  kalendrikuu  10.  kuupäevaks  Maksu-  ja 
Tolliameti pangakontole ning esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile 
deklaratsiooni; (KoPS § 11 lg 4 p 4) 
 
78. Milline on kogumispensionifondi valiku protseduur? 
 
Pensionifondi osakute omandamiseks peab isik esitama pensionifondi valiku avalduse 
(edaspidi valikuavaldus). (KoPS § 14 lg 1) 
 
Valikuavalduse  esitamisel  peab  isikul  olema  võimalus  tutvuda  võrdselt  kõigi 
registreeritud  pensionifondide  tingimuste,  prospektide  ja  põhiteabega.  (KoPS  § 14 
lg 5) 
 
Valikuavalduse  esitamine  või  kohustusliku  pensionifondi  osaku  omamine  ei  või  olla 
kindlustus -,  finants-  või  investeerimisteenuste  lepingu  sõlmimise  või  muutmise  või 
muu  kohustusliku  pensionifondi  välise  kasu  saamise  eeltingimus,  samuti  ei  või 
nimetatud  lepingute  tingimused  või  muu  kohustusliku  pensionifondi  välise  kasu 
saamine  sõltuda  valikuavalduse  esitamisest  või  kohustusliku  pensionifondi  osaku 
omamisest. (KoPS § 14 lg 6) 
 
79. Mis on pensionikonto? 
 
Registripidaja  avab  valikuavalduse  alusel  kohustatud  isikule  temale  kuuluvate 
pensionifondi osakute arvestamiseks pensionikonto. (KoPS § 17 lg 1) 
 
80. Kuidas tehakse sissemakseid pensionifondi? 
 
Sissemakseid pensionifondi tehakse: (KoPS § 18) 
- 
KoPS  §-s  12  ning  sotsiaalmaksuseaduse  §  10  lg-tes  4  ja  41 nimetatud  vahendite 
laekumisel registripidajale; (KoPS § 18 p 1) 
- 
osakuomaniku  poolt  pensionifondi  osakute  vahetamisel  KoPS  §-des  23–27 
sätestatu kohaselt; (KoPS § 18 p 2) 
- 
pensionifondi  osakute  omandamisel  pensionifondivalitseja  poolt  vastavalt 
investeerimisfondide seaduse §-des 68–71 sätestatule; (KoPS § 18 p 3) 
- 
osakute omandamisel teise pensionifondi likvideerimisel vastavalt KoPS §-des 37–
39 sätestatule; (KoPS § 18 p 4) 
- 
osakute  omandamisel  kahju  hüvitamiseks  KoPS §-des  34  ja  35  ning  tagatisfondi 
seaduse §-des 70–73 sätestatud korras. (KoPS § 18 p 5) 
 
81. Kuidas toimuvad väljamaksed pensionifondist? 
 
36 
 
 
Fondipensioni  kokkuleppimisel  määrab  osakuomanik  väljamaksete  sageduse,  mille 
kohaselt tehakse väljamakseid kas kord kuus, kord kvartalis või kord pensioniaastas. 
Kui  väljamaksete  sagedus  on  kord  kvartalis  või  kord  pensioniaastas,  tehakse 
väljamakse valitud sagedusele vastaval viimasel kuul. (KoPS § 523 lg 5) 
 
Fondipensioni  väljamaksete  aluseks  olev  osakute  arv  leitakse  iga  kord  enne 
väljamakse  tegemist.  Osakuomanikule  tehakse  väljamakseid  vastavalt  osakute 
piirmäärale. (KoPS § 523 lg 6) 
 
82. Kuidas maksustatakse väljamakseid pensionifondist? 
 
Tulumaksumääraga 21% 
 
83. Mis on vabatahtlik pensionifond? 
 
Täiendava  kogumispensioni  saamiseks  omandab  isik  vabatahtliku  pensionifondi 
osakuid  või  sõlmib  kindlustusandjaga  täiendava  kogumispensioni  kindlustuslepingu. 
(KoPS § 53 lg 1) 
 
Isik  võib  samaaegselt omada ja omandada mitme erineva vabatahtliku pensionifondi 
osakuid  ja  sõlmida  täiendava  kogumispensioni  kindlustuslepinguid  ühe  või  mitme 
kindlustusandjaga. (KoPS § 53 lg 2) 
 
84. Kuidas toimuvad sissemaksed vabatahtlikku pensionifondi? 
 
Sissemaksete  tegemisel  vabatahtlikku  pensionifondi  omandab  isik  oma  sissemakse, 
samuti tema eest tööandja poolt tehtud sissemakse suurusele vastava arvu vabatahtliku 
pensionifondi valitseja poolt väljalastavaid osakuid. (KoPS § 54 lg 1) 
 
Kui  vabatahtlikul  pensionifondil  on  mitut  liiki  osakuid,  määrab  isik,  millist  liiki 
osakuid  hakkab  ta  sissemaksete  eest  omandama.  Kui  isiku  eest  teeb  vabatahtlikku 
pensionifondi  sissemakseid  tema  tööandja,  võib  selle,  millist  liiki  osakuid  isik 
tööandja sissemaksete eest omandab, määrata tööandja. (KoPS § 54 lg 11) 
 
Sissemaksed vabatahtlikku pensionifondi tehakse investeerimisfondide seaduse §-s 55 
sätestatud osakute väljalaskehinnaga.  (KoPS § 54 lg 2) 
 
85. Kuidas toimuvad väljamakse  vabatahtlikust  pensionifondist? 
 
Vabatahtlikust  pensionifondist  tehakse  osakuomanikule  väljamakseid  pensionifondi 
tingimustes sätestatud korras. (KoPS § 60 lg 1) 
 
Vabatahtliku  pensionifondi  tingimustega  võib  sätestada,  millisest   vanusest   alates  on 
osakuomanikul õigus väljamaksetele vabatahtlikust pensionifondist, samuti selle, kas 
37 
 
 
osakuomanikul on õigus väljamaksetele osalise või puuduva  töövõime  korral. (KoPS 
§ 60 lg 2) 
 
Vabatahtlikust 
pensionifondist 
tehakse 
osakuomanikule 
väljamakseid 
investeerimisfondide  seaduse  §-s 56  nimetatud  osakute  tagasivõtmishinnaga, 
arvestades sama seaduse §-s 59 sätestatut. (KoPS § 60 lg 3) 
 
86. Kuidas maksustatakse väljamakseid vabatahtlikust pensionifondist? 
 
Vabatahtlikust pensionifondist tehakse väljamakseid isikule, kes on vähemalt 55 aastat vana 
või, sõltumata vanusest, täielikult ja püsivalt töövõimetu. Väljamaksetele rakenduvad 
järgmised tulumaksu erisused: 
- 
21% tulumaksumäär kehtib vabatahtlikust pensionifondist tehtud väljamaksetele 
siis, kui väljamakse tegemiseks tagasivõetavate osakute esmasest omandamisest on 
möödunud vähem kui 5 aastat. 
- 
10% tulumaksumäär kehtib vabatahtlikust pensionifondist tehtud väljamaksele 
siis, kui väljamakse tegemiseks tagasivõetavate osakute esmasest omandamisest on 
möödunud enam kui 5 aastat. 
- 
Sõlmides vabatahtlikku pensionifondi kogutud raha väljamaksmiseks 
elukindlustusseltsiga eluaegse regulaarselt makstava pensionilepingu ( annuiteet ), 
mida hakatakse sooritama mitte harvem kui kord kolme kuu järel, on väljamaksed 
tulumaksuvabad. 
 
87. Mis on täiendav kogumispension? 
 
Täiendava  kogumispensioni  kindlustusleping  on  KoPS-s  sätestatud  kohustuslike 
tingimustega  kindlustusleping,  milles  on  sätestatud  kindlustatud  isikule 
kindlustuspensioni väljamaksmine alates lepingus määratud tähtajast. (KoPS § 62 lg 1) 
 
 Lepingu  sõlmimise  õigus  on  Eestis  kindlustustegevusega  tegelemise  õigust   omaval  
kindlustusandjal, kellel on annuiteedi tegevusluba. (KoPS § 62 lg 2) 
 
 
38