Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Laevade ehitus EKSAM (0)

Tartu Ülikool - Merendus - Laevandus
5 VÄGA HEA
Punktid
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust , klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses
2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus
  • Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine .
    Lagedatekiline laev - lahtine , lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid.
    Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne.
    Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumideks laevaperele ning reisijatele laeva kõige mugavama tsooni. Kui vahede pikkuse summa “saarte” vahel on väiksem kui 25% laeva pikkusest, nimetatakse selliseid vahesid kaevudeks ja laeva “kaevlaevaks”.
    Kahesaarelaev - tekiehitisteks on enamasti pakk ja pupp ja nende modifikatsioonid.
    Pikendatud pakiga laev - pakk võib ulatuda kuni teise laadluugini. Näiteks mere-puksiirid, kus pupp puudub.
    Pikendatud pupiga laev - masinaruum on kesk-kohast tahapoole nihutatud ja keskmine tekiehitis on ühendatud pupiga.
    Kvartertekiga laev - kvartertekk on peateki osa, mis tagapool masinaruumi on tõstetud kõrgemale kompenseerimaks võlli-tunneli poolt lasti-ruumist ära võetud mahtu. Selline konstruktsiooniline võte hoiab ära trimmi vööri poole.
    Vööri kuju
    Joon. 3.3.
    tavaline kaldvöör annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist,
    lõigatud kaldvöör (jääoludes pooljäämurdevöör) - vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45o-50o kaldu, heasõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikesse,
    jäämurdevöör - veealune osa on 25o-30o kaldu, kasutatakse jäämurdjatel.,
    klipperivöör pulbiga e. pirniga - esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiiruse juures tekkivate pritsmete eest (Joon.3.5.),
    pirnvöör - selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu,
    püstvöör - veealune osa on silindrilise kujuga, harilikult on selline vöör supertankeritel ja suurtel maagivedajatel (balkeritel ja OBO-laevadel),
    lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel .
    Ahtri kuju
    ristlejaahter - kaasaegsetel kiirekäigulistel reisi- ja veolaevadel
    elliptiline ahter - aeglasekäigulistel laevadel
    peegelahter - uuematel laevadel , kujutab endast “lõigatud” ristlejaahtrit
    Minimaalse vabapardaga laev - laev raskete ja massilastide (puistlastise) veoks nagu maak , süsi, nafta jne.
    Kõrgendatud vabapardaga laev - laev tükilasti (generaalkauba) ja kergete lastide, seal hulgas ka veeremi veoks (RO-RO tüüpi laevad)
    Avatud tekiga laev - tekk on avatav 60% või enama ulatuses. Selline laev on mugav kiireks töötlemiseks, luugid on laiad või paiknevad kahes ( kolmes ) reas
    Tekkide arv - laev võib olla üheainsa tekiga ( balkerid , tankerid), peateki all paiknevate vahetekkidega (1-3), peatekist kõrgemal paikneva varitekiga (varitekklaev), palju-tekiline (ro-ro, parvlaevad), kusjuures osa tekke võib paikneda pidevas tekiehitises (autoveolaevad).
    Masinaruumi asetus (koos eluruumidega)
    Keskne - parim koht eluruumi-deks.
    Vahepealne - seda asetust kasu-tatakse enamikul kaasaegsetel univer-saalsetel kuivlastilaevadel
    Ahtris - sageli kasutatav variant. Kindlasti on masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel. Võrdluseks vaatleme selle asetuse häid ja halbu aspekte .
    Hea - 1. Vabastab ülejäänud laevakere täielikult lastile (ka kere kõige laiemas osas). Jätab vabaks teki kuni vöörini.
  • vähendab masinaruumi kubatuuri ,
  • lühendab sõuvõlli
  • vabastab võllitunneli vajadusest.
    Halb - 1. Tühjal laeval tekkib suur trimm ( diferent ) ahtrisse,
  • elutingimused on halvemad ( vibratsioon , müra, õõtsumine),halveneb väljavaade sillalt, (eriti ballastis laevaga ), ees on lasti- seadme konstruktsioonid , nähtavusele avaldab mõju ka kiilõõtsu- mine.
    2. Universaalsed kuivlastilaevad . Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad , lastimise iseärasus. JOONISED
    Universaalsed segalastilaevad on pakendkauba (kastid, kotid jms.), valtsmetalli, autode, konstruktsioonide .... jne. veoks.Laeval on mahukad kaubaruumid (lastiruumid= trümmid) avarate lastiruumiluukidega, mitu tekki.
    Omab lastimis-lossimisseadmeid.Topeltpõhja vahelised ruumid ( tankid ) on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballastvee tankidena.
    Külmutus-segalastilaevad Lisaks MO-le peab olema külmutusseadmete osakond , lastiruumid ning tvintekid peavad olema efektiivse isolatsiooniga ja ventilatsiooniga.
    Sõltuvalt temperatuuri reziimist kauba lastiruumides jagunevad külmutus-laevad:
    – madalatemperatuurilised laevad, mis veavad sügavkülmutatud kaupa;
    – jahutustemperatuurilised laevad, mis veavad jahutusreziimil kaupa;
    – universaalsed külmutuslaevad.
    Spetsialiseeritud segalastlaevad Liinilaevana on see kasutusel kindla kaubaliigi jaoks. Lastimisel on palju erikinnitusvahendeid, mis kiirendavad oluliselt lastimist ja suurendavad selle ohutust. (Langh Shipping Co)
    Segalastilaevu võib kasutada selliste kuivpuistlastide nagu näiteks vilja ja maagi transportimiseks,
    Liinilaev, Tramplaev .
    Puistlastlaevad e balkerid. Ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega.
    Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega
    Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks).
    Maagiveolaevad. Enamik maake on väga rasked.Laev vajub oma lastimärkideni juba enne lastiruumide täitumist.
    Maak on tavaliselt “ühesuunaline” lastiliik.
    Kaasaegsed maagiveolaevad veavad tagasiteel mõnda muud puist- või vedellasti , nagu näiteks vilja või naftat. Põhilised tingimused maagiveolaevale on:
    -piisav vastupidavus kontsentreeritud raskusega lastidele.
    - tavalisest kõrgem topeltpõhi võimaldab hoida püstuvuse normaalse;
    -võrdlemisi väikesed lastiruumid, et kergendada lastimist ja lossimist ning vähendada maagi liikumist
    Konteinerlaevad . Kaup alustel laaditakse konteineritesse.
    Sel moel vähendatakse kauba vedamiskulusid ning kiirendatakse kohaletoimetamist,
    Vähendatakse kauba lugemisega, sorteerimisega, säiluvusega tekkivaid probleeme.
    Isegi suured konteinerilaevad lossitakse mõne tunniga.
    Veetakse ka külmutuskonteinereid. Väheneb vajadus külmutuslaevade järele.
    Lastiruumid sobivate mõõtmetega, varustatud konteinerite paigalhoidmiseks nurkrelssidega.
    Luugiavad suurte mõõtmetega ning küllalt tugevate teraskatetega, et taluda tekil asuvate konteinerite raskust
    Lastiruumide mõlemale küljele moodustatakse ruumid külgmiste tankide , läbikäigukoridoride jms. jaoks.
    Topeltpõhja tugevdatakse, paigutades konteinerite kinnituspesade nurkade alla täiendavaid külgstringereid.
    Konteinerite tüübid : Standartne , klassikaline
    High Cube (HC) — kõrgem
    Külmutuskonteiner
    Soojustatud
    Ventileeritav
    Open Top — ülevalt avatud
    Flatrack  — платформа (nagu voodi)
    Tank - konteiner
    Lihter on ujuv, kinnine konteiner;
    LASH-lihtriveolaev
    Võtavad pardale 40…90 lihtrit ühikkandevõimega 180…370 tonni.
    Lastimisel pukseeritakse lihtrid laeva juurde, kus kuni 500-tonnine laeva pukk - kraana tõstab lihtrid pesadesse
    Horisontaallaadimisega laevad e. ro-ro-laevad võimaldavad väga kiiresti lastida-lossida laeva vööri või ahtri aparellidenkaudu.
    Aparell on laevast kaile väljaulatuv tugev ja lai kaldtee
    Laeva sisemisi kaldteid nimetatakse rampideks.
    Treilerid lastitakse avaratele tekkidele siserampide (või tõstetakse liftiga ) kaudu
    Sageli on treileriteki lae all allalastav vahetekk, nn. sõiduautotekk, autoplatvorm.
    Last kinnitatakse rihmade või kettide abil.
    Vöörisirm e. visor ja põrkevahesein ning tugevdatud
    Ro-ro-laevad võtavad ülemisele tekile konteinerilasti
    3. Puistlastilaevad e. bulkerid, maagiveolaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus
    Puistlastlaevad e balkerid. Ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega.
    Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega
    Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati
    mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks).
    Maagiveolaevad. Enamik maake on väga rasked.Laev vajub oma lastimärkideni juba enne lastiruumide täitumist.
    Maak on tavaliselt “ühesuunaline” lastiliik.
    Kaasaegsed maagiveolaevad veavad tagasiteel mõnda muud puist- või vedellasti, nagu näiteks vilja või naftat.Põhilised tingimused maagiveolaevale on:
    -piisav vastupidavus kontsentreeritud raskusega lastidele.
    -tavalisest kõrgem topeltpõhi võimaldab hoida püstuvuse normaalse;
    -võrdlemisi väikesed lastiruumid, et kergendada lastimist ja lossimist ning vähendada maagi liikumist
    4.Konteinerlaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus.
    Kaup alustel laaditakse konteineritesse.
    Sel moel vähendatakse kauba vedamiskulusid ning kiirendatakse kohaletoimetamist,
    Vähendatakse kauba lugemisega, sorteerimisega, säiluvusega tekkivaid probleeme.
    Isegi suured konteinerilaevad lossitakse mõne tunniga.
    Veetakse ka külmutuskonteinereid. Väheneb vajadus külmutuslaevade järele.
    Lastiruumid sobivate mõõtmetega, varustatud konteinerite paigalhoidmiseks nurkrelssidega.
    Luugiavad suurte mõõtmetega ning küllalt tugevate teraskatetega, et taluda tekil asuvate konteinerite raskust
    Lastiruumide mõlemale küljele moodustatakse ruumid külgmiste tankide, läbikäigukoridoride jms. jaoks.
    Topeltpõhja tugevdatakse, paigutades konteinerite kinnituspesade nurkade alla täiendavaid külgstringereid.
    Konteinerite tüübid : Standartne, klassikaline
    High Cube (HC) — kõrgem
    Külmutuskonteiner
    Soojustatud
    Ventileeritav
    Open Top — ülevalt avatud
    Flatrack — платформа(nagu voodi)
    Tank-konteiner(paak)
    5. Õlitankerid. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus.
    Tankerid on jaotatud piki- ja põikvaheseintega paljudeks tankideks. Tanke on vaja erinevate lastide üheaegseks veoks, laeva parema püstuvuse tagamiseks ja lõpuks kõige tähtsamaks – hoidumaks merereostusest
    Uutel tankeritel peavad olema ka kahekordsed pardad ( double hull)
    Ballastlastis ülesõitudel on keelatud lisaballasti võtta kaubatanki
    Lossimiseks on tankerite pumbaruumid miidlis ja lossimistorustike kollektorid mõlemas pardas, mida välistorustike ühendamisel abistavad tõsteseadmed.
    Eluruumid ja masinaruum on reeglina ahtris. Veetakse õli, nafftat.
    6. Veeldatud gaasi tankerid, vedelkemikaalide tankerid. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus.
    Sõltuvalt lasti veeldumistemperatuurist on kasutusel alljärgnevad alaliigid :
    – kuni -55 °C – puuraugugaas (LPG), ammoniaak ;
    – kuni -104 °C – etaan , eteen;
    – kuni -164 °C – maagaas (LNG), metaan
    • Konstruktiivselt on nad väga hea soojus - isolatsiooniga
    • Tankid on kas sfäärilised, silindrilised või kandilised.
    • Materjaliks peab olema külmarabeduseta metall (näiteks alumiinium ).
    • Ohutusseadmeid (andurid) on eriti palju.
    Ventilatsioon ja tuleohutus on kõrgel tasemel. Keemiakaubad on ohtlikud reageerimis- ja korrosioonivõime, mürgisuse ning tuleohtlikkuse tõttu.
    Mõned nõuavad jahutamist või kuumutamist (vedel väävel) ja mõned survetanke.
    Vaheseinad tankide ümber on võimalikult siledad, et oleks kerge jälgida tankide hermeetilisust ja neid hooldada .
    Vaheseinad on tavaliselt roostevabast või sööbimis­ kindlast terasest , kujult lainelised e. gofreeritud.
    7. Reisilaevad , reisiparvlaevad, RO-RO laevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus.
    Kui laeval on üle 12 reisija, siis peab laev vastama reisilaeva nõuetele.
    Reisilaevadel on kõrgendatud nõuded püstuvuse, uppumatuse, tugevuse, navigatsiooniseadmete, päästevahendite ja tuleohutuse osas, SOLAS (Safety of Life at Sea) ja rida klassifikatsiooniühingute eeskirju. Tänapäeval on kõige levinum reisilaeva alaliik kaubareisilaev e. parvlaev (ferry) kuna: reisija saab kaasa võtta sõiduauto ja laeval olev last treileritel alandab reisijapileti hinda.
    Klassikalised reisiliinilaevad e. lainerid on ookeaniliinidel muutumas haruldaseks kõrge piletihinna ja suure ajakulu tõttu ülesõidul.
    Selle alaliigi modernseks ekvivalendiks on matkelaev e. turismilaev (kruiisilaev, reisiristleja). 
    Avarad salongid , restoranid, ballisaalid, kauplused, promenaaditekid e. jalNeed laevad on kujunduselt e. disainilt pilkupüüdvad.
    Laevad on varustatud stabilisaatoritega õõtse vähendamiseks, reeglina kahe sõuseadmega, vööris/ahtris on põtkur (thruster) manööverdusvõime parandamiseks sadamas.
    utustekid, solaariumid, ujulad
    Horisontaallaadimisega laevad e. ro-ro-laevad võimaldavad väga kiiresti lastida-lossida laeva vööri või ahtri aparellide (bow or stern ramps) kaudu.
    Aparell on laevast kaile väljaulatuv tugev ja lai kaldtee
    Laeva sisemisi kaldteid nimetatakse rampideks
    Treilerid lastitakse avaratele tekkidele siserampide (või tõstetakse liftiga) kaudu
    Sageli on treileriteki lae all allalastav vahetekk, nn. sõiduautotekk, autoplatvorm.
    Last kinnitatakse rihmade või kettide abil.
    Vöörisirm e. visor ja põrkevahesein ning tugevdatud
    Ro-ro-laevad võtavad ülemisele tekile konteinerilasti.
  • Merendusorganisatsioonid, rahvusvahelised konventsioonid . Mõõdukiri. Vabaparda märgistus.
    Vajadus : Mereõnnetused: Hukkuvad inimesed, vara kaotus (kaup, laev, isiklik omand), loodusreostus
    Meresõiduohutuse tagamine: Laeva mereomadused (püstuvus, uppumatus , .. ),laeva üld- ja kohalik tugevus, päästevahendid...
    Reeglid laevade ehitamise, nende uppumatuse, töökindluse jne. suhtes. Asjast huvitatud isikud:
    Kaubaomanikud, laevaomanikud, laevapere liikmed, rannikuriigid
    • SOLAS-konventsiooni nõuetele vastavust tõendavad laevale väljastatavad tunnistused (sertifikaadid)
    • Veeteede Amet (väljastab diplomeid ja kontrollib, juurdleb avariisi)
    • Klassifikatsiooniühingud
    • Euroopa merengusorganisatsioon- rahvusvaheline mereorganisatsioon ÜRO juures, mis tegeleb rahvusvahelise koostööga nii valitsuste tasandil kui ka koostöös tööstusharu ( laevaehitus , sadamad) esindajatega
    • rahvusvaheline Mereorganisatsioon – IMO

    Imo eesmärk : korraldab valitsustevahelist koostööd tehniliste (eriti inimeste ohutust ja turvalisust tagavate) probleemide lahendamisel, ühtlustab riikide meresõidueeskirju ja normatiivakte, vältimaks merede saastamist laevadelt jms.
    Tähtsamad IMO konventsioonid: mis mis puudutavad laevu, nende ehitamist ja varustatust, mehitamist ning mereliiklust: rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel ; rahvusvahelise laadungimärgi (lastliini) konventsiooni -määrab ära vaba- parda kõrguse ja veeliini asetuse erinevates kliima-vööndites,
    kokkupõrke vältimise;rahvusvaheline mereotsingute ja -pääste konventsioon;
    meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon; rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimiseks laevadelt; rahvusvaheline konventsioon laevade mõõtmisest annab laevale mõõtekirja; rahvusvaheline mereliikluse hõlbustamise konventsioon; rahvusvaheline konventsioon ohtudest konteinerite vedudel ;vara merepääste rahvusvaheline konventsioon (SALVAGE 1989).
    ILO -Meremeeste elamistingimuste, töötingimuste ja palgatingimuste miinimumnõudeid sätestavaid konventsioone on ILO-l 41, lisaks sellele 5 kalandusega seotud konventsiooni ja 2 dokitöö(tajate) konventsiooni.
    Eesti on ühinenud 9 ILO merekonventsiooniga, neist kaheksaga aastatel 1922-1938 ja ühega aastal 1996.
    Konventsiooni lisas toodud konventsioonidest on Eesti tänaseks ratifitseerinud:
    Nr 7 – „Minimaalsest vanusest merel töötamisel“ (ratifitseeritud 1922)
    Nr 22 – „Meremeeste töölepingutest“ (1929)
    Nr 23 – „Meremeeste repatrieerimisest“ (1928)
    Nr 53 – „Kaubalaevade juhtkonna kvalifikatsiooni-tunnistustest“(1938)
    Nr 87 – „Ühinemisõigusest ja organiseerumisõiguse kaitsest“(1994)
    Nr 98 – „Organiseerumisõigusest ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitsest“ (1994).
    Mõõdukiri Loa-maksimaalne ehk üldpikkus.B-maksimaalne laius.Tka-maksimaalne süvis ahtri kiilult.(Tkf-vööri).Lpp või LBP-laeva pikkus loodsirgete(ahtri loodsirge AP ja
    vööri loodsirge FP).
    D-laeva parda kõrgus kiilust ülemise tekini.f-vabaparda kõrgus ülemise tekini(määrab klassifikatsiooniühing).Tkm-süvis kiilult miidlis Tkm=0,5(Tka+Tkf).ttrimm(
    different)t=Tkf-Tka.
    AP-ahtri loodsirge.FP-vööri loodsirge.BL-baasliin.Q-Kreeninurk.
    Vabapardamärgistus Vabaparras (f)- parda kõrgus, mis on mõõdetud vertikaalselt laeva keskkaare kohalt peateki ülemisest servast kuni veeliinini .Minimaalne vabapardakõrgus lubatud täislasti korral jääks ikkagi piisav ujuvusvaru (määrab ära palju lasti, kütet, ballasti jne kokku võib peale võtta) peatekk oleks niisugusel kõrgusel, et oleks välditud (vähendatud) lainetuses üleuhtumine.
  • Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Laevade ülevaatused, ülevaatuse liigid ja perioodilisus . Klassifikatsiooniühingud, laevade klassifitseerimine
    Aegade jooksul kujunesid välja teaduslikult ja praktikaga põhjendatud nõuded ja reeglid laevade ehitamise, nende uppumatuse, töökindluse jne. suhtes
    Laevade usaldusväärsusest olid kõigepealt huvitatud lastiomanikud , kes oma kauba kaugele teele saatsid.
    Ka laevaomanikud , kui nad ise olid laevade juhid, mispuhul neid asi huvitas eluliselt, või kui nad ise laevadel ei seilanud, huvitas neid ikkagi oma vara saatus ja hea maine.
    Peale klassi omistamist toimub järelvalve laeva tehnilise seisundi üle kolmes liinis :
    lipuriigi järelvalve,
    klassikinnitus järelvalve,
    eriotstarbelised ülevaatused.
    Lipuriigi järelvalvet teostab kas riigi mereadministratsioon või sõlmib viimane selleks kokkuleppe mõne KÜ-ga.
    Tehniline järelvalve: on laeva ning selle seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimine rahvusvahelistes konventsioonides ning käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
    teostavad Veeteede Amet ja volitatud klassifikatsiooniühing.
    tehniline järelevalve seisneb tehnilises ülevaatuses ja pistelises kontrollimises.
    § 12. Laeva tehnilise järelevalve korraldamine
    teostavad Veeteede Am on laeva ning selle seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimine rahvusvahelistes konventsioonides ning käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. et ja volitatud klassifikatsiooniühing.Tehniline järelevalve seisneb tehnilises ülevaatuses ja pistelises kontrollimises.
    Kuuluvad laevad kogumahutavusega 75 ja enam ning reisilaevad reisijate arvuga 36 ja enam
    Teostavad volitatud klassifikatsiooniühingud , välja arvatud riigihaldusülesandeid täitev laev ja siseveelaev
    • Klassifikatsiooniühingu ja Veeteede ameti poolt nõutavad
    • esmane ülevaatus;
    • iga-aastased ülevaatused
    • täisülevaatus;
    • erakorraline ülevaatus ( täielik või osaline lisaülevaatus)

    Esmane: Laev viiakse dokki
    Kontrollimiseks tühjendatakse lastiruumid, piigid ja punkrid
    Kõiki tanke, sealhulgas ka topeltpõhju ja piike, katsetatakse neile kasutamisel mõjuva maksimaalse survega .
    Mõõdetakse plaadistuse paksust
    Kontrollimisele kuulub rooliseade kõigi oma ühenduste ja varuosadega
    Ventilaatorikraed ja - katted
    Kontrolli takse peelestik ( mastid , poomisambad, poolmastid, losspoom ),, taglastus, varustus , ankrud , ankrupeli , pumbad , veekindlad uksed, õhutorud, tankide peilitorud.
    Lastiruumide l uu kide katted
    Iga-aastane: Erilist tähelepanu pööratakse: luugiavadele, ventilaatoritele, šahtidele, tekiehitiste vaheseintele, avadele kereplaadistuses, ankrupelile, roolile ja rooliseadmele.
    Täisülevaatus: Tankide laed , pillerite aluseid, vaheseinte alusplaadistus ja võllitunnel
    T eki põhjalik ülevaatus
    Mastide kinnitus
    K ereplaadistus kaarte juures
    K ereplaadistuse jääkpaksus
    Lisaülevaatus: täielik v osaline : Erakorraline ülevaatus tehakse pärast laevaavariid või laeva ümberehitamist
    Dokiülevaatus : Kontrollitakse: sõukruvi, täävitoru puksi välimisi osi ja kingstone ning mõõdetakse puksi kulumist.
    Reisielaveade ülevaatus :
    esmane ülevaatus, enne laeva kasutusele võtmist
    täisülevaatus (12 kuu jooksul seoses tunnistuste väljastamisega või nende kehtivuse kinnitamisega ja mis hõlmab ka laeva veealuse osa ülevaatust, veealuse osa dokiülevaatus 1 x 5 aasta jooksul (2x kui laev üle 10a)
    täielik või osaline lisaülevaatus mis tehakse pärast laevaõnnetust, laeva ümberehitamist, laeva kasutusviisi muutmist või enne laeva kandmist Eesti laevaregistritesse või kui selleks tekib vajadus;
    Kauba ja kalalaevad : esmane enne laeva kasutusele võtmist
    täisülevaatus 1x viie aasta jooksul koos dokiga
    vahepealne ülevaatus (2-se või 3-nda igaaastase ülevaatuse asemel)
    iga-aastane ülevaatus
    veealuse osa ülevaatus (kaks korda 5a perioodis, neist üks dokis, kui laev üle 10 a siis kaks dokis)
    täielik või osaline lisaülevaatus sõltuvalt asjaoludest kas pärast laevaõnnetust, laeva ümberehitamist, laeva kasutusviisi muutmist või enne laeva kandmist Eesti laevaregistritesse või kui selleks tekib vajadus.
    L aevale, mida on viimase 12 kuu jooksul laeva kontrollimiste käigus välisriigis kaks korda kinni peetud, korraldatakse täielik või osaline lisaülevaatus hiljemalt ühe kuu möödudes viimasest kinnipidamisest, mis ei pea hõlmama dokiülevaatust.
    Laevade esitamine tehnilisele ülevaatusele : Tagab reeder
    Taotluse laeva tehnilise ülevaatuse korraldamiseks Eesti sadamas või dokis esitab reeder Veeteede Ametile vähemalt viis tööpäeva ning tehnilise ülevaatuse korraldamiseks välisriigi sadamas või dokis vähemalt kaks nädalat enne soovitud ülevaatust.
    Enne taotluse esitamist Veeteede Ametile tasub reeder tehnilise ülevaatuse eest riigilõivu.
    Vigastustest teavitamine : Ülevaatustevahelisel ajal on reeder kohustatud teatama Veeteede Ametile ja laeva tehnilist järelevalvet teostavale klassifikatsiooniühingule avastatud vigastustest või riketest, mis avaldavad mõju laeva merekõlblikkusele või sisevetel sõidukõlblikkusele.
    Eesti riigilippu kandva laeva tehniline ülevaatus tehakse Eesti sadamas.
    Kui reeder taotleb välisriigi sadamas viibiva laeva tehnilist ülevaatust, kannab ta Veeteede Ameti järelevalveametnike lähetuskulud vastavalt riigiteenistujate teenistuslähetuse kulude hüvitamise tingimustele.
    Laeva ja selle seadmete tehnilise seisundi ning varustuse koosseisu kohta peab Eesti riigilippu kandval laeval olema tehnilise ülevaatuse raamat.
    Laevade klassifikatsioon: Sõjalaevad ja tsiviillaevad
    Otstarve, navigeerimispiirkond, jõuseadme tüüp, sõuseadme tüüp(arv), ehitusmaterjal, arhitektuuri tüüp, liikumisviis, ujuvus - ja liikumispõhimõte. Merelaevade klaaifikatsioon: transpordi, kalalaevad, eriotstarbelised, teenistus ja abilaevad. Transpordilaevade alaliigid: segalastilaevad, tankerid, balkerid, konteinerlaevad, RO-RO laevad, reisilaevad
    10.Laeva mahulised andmed. Lastimahutavus
    DISV- laeva mahuline veeväljasurve kuuptmeetrites
    BRT-kogumahutavus ehk brutomahutavus. BRT= 2,83 m3 See on kõigi laevaruumide ja kinniste tekiehitiste täielik ruumala BRT mahumõõdus, millelt on maha arvutatud kahekordse põhja ja mõningate teenistuslike ruumide ruumalad. Nii määrati 1969 aastani.
    NRT-registernetomahutavus. Sama, mis BRT, aga summaarne ruumide maht maha arvutatud (ruumid, mis ei sobi kommerskauba, reisijate, meeskonna, tekimehhanismide, navigatsiooniseadmete paigutamises)
    GT_ kogumahutavus
    NT-puhasmahutavus, arvutatakse
    VALEM: pilt
    Nii GT kui ka NT on ühikuta suurused. NT ei tohi olla väiksem, kui 0.3 GT, kui on väiksem, siis võetakse 0.3 GT
  • Laeva massiandmed. Kandevõime
    DISM-mass-veeväljasurve tonnides
    Laeva mass-veeväljasurve on võrdne laeva poolt väljasurutus vee massiga. Eristatakse kolme mass-veeväljasurvet.
    ∆lt - tühislastis vv. Tühi laev+varustus+kättesaamatud vedellastjäägid
    ∆f- täislastis vv ja 100% varusid deltalight+last+10%varusid+ meeskond +reisijad. Laev on lastitud lastimärgini
    ∆f-täislastis vv ja 10&% varusid -||- . Laev on sihtkohta jõudmas.
    ∆w- dedveit e kandevõime. Puhaslastile lisanduvad kütuse, toitevee, õlide, meeskonna ja tema varrude mass. Delt W = deltaf-deltal
  • Laeva lineaarmõõtmed, põhitasandid, kiirus
    Laeva määrang peab sisaldama põhiandmed: lipp , registreerimis-sadam; ametlik nr: põhiandmed, lisainfo; IMO nr. Juhendis kaptenile on kohustuslikud mõisted, sümbolid ja ühikud toodud tabelitena ja joonistele, mis peaksid vastama ISO standartitele. Tähtsaimad on laevade maksimaalsed ja gabariitsed mõõtmed, mis määravad laeva võimalused sadamaid kasutada, dokkida, kanaleid läbida ja üldist navigatsiooniala e faarvaatrit valida. LOA-max ehk üldpikkus vööri kaugeima ja ahtri kaugeima punkti vahel. B-max laius TKA v TKF-max süvis kiilult. LPPlaeva pikkus loodsirgest D-laeva parda kõrgus kiilust ülemise tekini f-vabaparda kõrgus ülemise tekin(määrab klassifikatsiooniühing) TKM- süvis kiilult miidlis t-trimm KIIRUS- 1 sõlm= 1 meremiil h= 1,825 km/h. Kiirus on tähtis, sest laevadel on projekteerimise algusest mahakandmiseni kasutusel kiirues: projekteeritav kiirus, kiirus katsetussõidul; norm ehk passikiirus( vaiksel veel); ökonoomne kiirus ehk 80% normkiirusest. Põhitasandid.
  • Laeva teoreetiline joonis. Baatoksid, teoreetilised kaared , veejooned
    Õ lk 41-42. Laeva jooned, kõverjooned tekivad kui vöörist , ahtrist 1 m ära võtta. 3 tasapinda. Laev lõigatakse kihtideks, selle abil ehitatakse laev valmis. Kõik arvutused tehakse tabeli järgi, mis moodustub baatoksitest. Teoreetiline joonis, laeva välispinna graafiline kujutis. Teoreetilisel joonisel on laevakere lõiked kolmes ristprojektsioonis: pikilõiked (baatoksid), põiklõiked (kaared) ja rõhtlõiked (veeliinid). T.jle kantakse ka täävid, parda ja killujoon, umbreeling ja parrasteni ulatuvad tekiehitised.
    Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad
    Joonise kõverad: mahuline veeväljasurve, kaaluline veeväljasurve, veeliini pindala raskuskeskme abtsiss, mahukeskuse B kaugus miidlist , Mahukeskuse B kaugus
    kiilujoonest, veeliini täitlustegur, miidli täitustegur, tonne süvise kohta ja blokktegur. Teoreetiline joonis kujutab laeva kere teoreetilist tasapinda arvestamata
    välisplaadistuse paksust jne. Näiteks tema abil saab küllaldase täpsusega määrata laeva rumala. Tj abil saab määrata ka teisi geomeetrilisi tunnuseid nagu
    veeluse osa raskuskesme asend, täitlustegurid.
  • Laeva mereomadused: Püstuvus. Uppumatus. Ujuvus. Käikuvus. Õõtsuvus. Juhitavus
    (Piki)Püstuvuseks nimetatakse laeva võimet vastu panna teda tasakaalu-asendist hälvitavatele välisjõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi algasendisse.
    Püstuvuse suurendamiseks : Eemaldada vesi: tankidest ülevalpool veeliini, avarii tõttu vett täis ruumide kõrvalt, vedelkaup kahekordse põhja tankidesse, tahke tekikaup üle parda (võimalusel pargasele), ballasttankid täita veega. Täita(tühjendada) tanke kreeni (trimmi) vähendamiseks
    Püstuvus vähene v negatiivne : suure pindalaga ruumid on vett täis mittetäielikult, kahekordse põhja tankid on tühjad, kreen ei kao rooli otse pannes, laeva kreen muutub ootamatult ühest pardast teise ,laeva asendi korrigeerimine : kreeni vähendamist alustatakse kreenitankidest ja kui neid pole siis kahekordse põhja tankidest .Peatatakse, kui kreeni on jäänud 5 kraadi
    Ujuvus (плавучесть, floatability) on laeva võime ujuda veepinna suhtes kindlaksmääratud asendis kandes ettenähtud hulgal lasti. Ujuvuse tagavara on laeva korpuse veekindel ruumala ülevalpool lastveeliini (kaubalaevadel 30-50%, tankeritel 15-25% reisilaevadel -100% täisveeväljasurvest). Vee sattumisel laeva avarii tagajärjel, vajub laev sügavamale, kuid tänu ujuvuse tagavarale jääb veepinnale ujuma .Ujuvuse tagavara on laeva korpuse veekindel ruumala ülevalpool lastveeliini (kaubalaevadel 30-50%, tankeritel 15-25% reisilaevadel -100% täisveeväljasurvest)
    Laeva uppumatuseks nimetatakse tema võimet säilitada ujuvus ja püstuvus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Uppumatus tagatakse:
    1. Konstruktiivsete meetmetega projekteerimise ja ehitamise käigus
    2. Organisatsiooniliste meetmetega laeva ekspluatatsiooni käigus
    3. Operatiivsete meetmetega vigastuse korral
    UPPUMATUS = PÜSTUVUS + KORPUSE TUGEVUS + UJUVUS
    Käikuvus on laeva võime liikuda vees ettenähtud kiirusega liikumapaneva jõu mõjul (sõuajam=käitur, puri , puksiirtross, aerud ) .Laevale rakendatud liikumapanev jõud kulutatakse laeva liikumisel tekkiva takistuse ületamiseks (vee-, laevalaine-, õhutakistus)
    NB: liikumapanev jõud = takistusjõud
    (raskusjõud=ujuvusjõud) Käikuvus olene : laevakere kujust , käiturite tüübist, veealuse osa siledusest
    Juhitavus on võime püsida etteantud kursil ja/või muuta seda vastavalt vajadusele ja sõltub sõltub:
    1) laevakere kujust
    2) juhtimisseadmete tõhususest antud kiirusel,
    3) lainetusest ja tuulest
    Juhitavust iseloomustab:
    a) kursilpüsivus ehk suunastabiilsus (directional stability) (laeva omadus säilitada sirgjooneline liikumine).
    b) pööratavus (turnability).
    Laeva liikumiskiirust saab vajadusel muuta kahe jõu: sõukruvi tõmbe muutmise (käik tagasi pidurdab) ja veetakistuse mõjul (pidurdab)(käitur seisma, siis veetakistus pidurdab; käitur tagasi suunas tööle = pidurdama). Laevast endast tulenevad inertsjõud, mis alati takistavad liikumiskiiruse muutmist.
    Õõtsuvus - vabalt veepinnal ujuva laeva võnkuvat liikumist välisjõudude mõjul (külg-, piki- ja vertikaalne õõtsumine.)
  • Laeva püstuvuse mõiste, raskuskese, metatsenter, ujuvuskese, püstuvust mõjutavad tegurid
    (Piki)Püstuvuseks nimetatakse laeva võimet vastu panna teda tasakaalu-asendist hälvitavatele välisjõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi algasendisse.
    Püstuvuse suurendamiseks : Eemaldada vesi: tankidest ülevalpool veeliini, avarii tõttu vett täis ruumide kõrvalt, vedelkaup kahekordse põhja tankidesse, tahke tekikaup üle parda (võimalusel pargasele), ballasttankid täita veega. Täita(tühjendada) tanke kreeni (trimmi) vähendamiseks
    Püstuvus vähene v negatiivne : suure pindalaga ruumid on vett täis mittetäielikult, kahekordse põhja tankid on tühjad, kreen ei kao rooli otse pannes, laeva kreen muutub ootamatult ühest pardast teise ,laeva asendi korrigeerimine : kreeni vähendamist alustatakse kreenitankidest ja kui neid pole siis kahekordse põhja tankidest .Peatatakse, kui kreeni on jäänud 5 kraadi
    Rakuskese 1
    Ujuvuskese 2
    PILDID!
  • Ujuvus, ujuvusvaru. Archimedese seaduse laevaehituses. Esimene tasakaalutingimus
    Ujuvus on laeva võime ujuda veepinna suhtes kindlaksmääratud asendis kandes ettenähtud hulgal lasti
    Ujuvuse tagavara on laeva korpuse veekindel ruumala ülevalpool lastveeliini (kaubalaevadel 30-50%, tankeritel 15-25% reisilaevadel -100% täisveeväljasurvest)
    Vee sattumisel laeva avarii tagajärjel, vajub laev sügavamale, kuid tänu ujuvuse tagavarale jääb veepinnale ujuma
    Ujuvuse tagavara on laeva korpuse veekindel ruumala ülevalpool lastveeliini
    (kaubalaevadel 30-50%, tankeritel 15-25% reisilaevadel -100% täisveeväljasurvest)
    Laeva uppumatuseks nimetatakse tema võimet säilitada ujuvus ja püstuvus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega.
    Uppumatus tagatakse:
    1. Konstruktiivsete meetmetega projekteerimise ja ehitamise käigus
    2. Organisatsiooniliste meetmetega laeva ekspluatatsiooni käigus
    3. Operatiivsete meetmetega vigastuse korral
    UPPUMATUS = PÜSTUVUS + KORPUSE TUGEVUS + UJUVUS
  • Laeva üldine ja kohalik tugevus. Laevale mõjuvad jõud. Ujuvus-ja kaalujõudude epüürid
    Laeva tugevus on laeva võime purunemata või praktilist kasutamist raskendavate deformatsioonideta taluda ekspluatatsioonis esinevaid välisjõude
    Laeva kerele mõjub koormus tema enda massist (pannul, talastik , vaheseinad), veetavast lastist, seadmetest, tagavaradest,see on suunatud alla (need raskusjõud on staatilised jõud)
    Vee üleslükkejõud on suunatud alt üles, (vaikses vees on ka see jõud staatiline)
    Laevale mõjuvad jõud võib jagada kahte kategooriasse:
     alalised või alaliselt mõjuvad, mis avaldavad mõju kogu ekspluatatsiooniaja vältel: kere kaal, mehhanismide ja seadmete kaal,lasti kaal,vee rõhk veealusele osale vaiksel veel ja lainetuse korral, jne.
    Arvutuslikeks koormusteks tugevusarvutuste tarvis valitakse suurimad koormused, mida laeval ekspluatatsiooni käigus tuleb taluda.
    Laeval peab olema ka mingi tugevuse varu erakorraliste koormuste talumiseks. Üldpikilaine Raskused ja painutavad jõud, mis laevakerele mõjuvad, on sageli väga mitmekesised ja keerukad , kuid neid on võimalik leida samade meetoditega, mida kasutatakse tavaliste talade juures.
    Graafilise meetodi korral osutub see töö mitte eriti keeruliseks.
    EPÜÜRID
    • Kaalujõudude epüür, mis näitab kaalu jaotust piki laeva. Eri lõikudes kantakse teatud maastaabis laeva jooksva meetri keskmine kaal selles lõigus. Epüüri pindala võrdub teatud maastaabis laeva kogukaaluga.
    • Ujuvusjõudude epüür näitab ujuvusjõudude jaotust piki laeva. Selle epüüri pindala on võrdeline kogu veealuse osa üleslükkega, ehk laeva poolt välja tõrjutud vee kaaluga .
    • Koormuse epüüril on näha, et laeva erinevates osades mõjuvad jõud ei ole tasakaalus. Selle tagajärjel tekivad põikjõud, mis väldivad osade omavahelise nihke. Meetoditega, mida kajastab kursus Laevaehitusmehhaanika (uurib laeva tugevust), leitakse need põikjõud ja ehitatakse põikjõudude epüür
    • Paindemomentide epüür

    Vaiksel veel sõltub ujuvusjõudude jaotus vaid veealuse osa kujust ehk veealuse osa ruumala jaotusest piki laeva. Seega on ujuvusjõudude epüüri kuju antud veeväljasurvel muutumatu.
    Kaalujõudude epüüri kuju sõltub lasti, kütusevaru, ballastvee ja muude raskuste jaotusest piki laeva.
    Ajas muutuvaid jõude (dünaamilisi) tekitab lainetus (vee üleslükkejõud muutub siis dünaamiliseks), laevale mõjuvad inertsijõud ja veetakistuse jõud;
    Dünaamilised jõud annavad laeva liikumisele 6 vabadusastet
    Staatilised ja dünaamilised jõud põhjustavad laevakere sõlmedes piki-, põik- ja kohtpingeid.
    Pikipinged on laeval tavaliselt suurimad.
    Muutumatud jõud (ajas): laeva korpuse kaal koos kõigi seadmetega, tekiehitused, mast, seadmed , propulsiivseade koos sõuvõlliga, püsiballast = tühja laeva veeväljasurve
    Muutuvad jõud (ajas): kütuse, vee, õli, kauba, ballasti kaal
    Kaalujõud mõjuvad:
    piki kogu korpust (väliskorpus, pikitalastik, peatekk, kahekordne põhi)
    mõjutavad ainult üht osa laeva pikkusest, (tekiehitus, platvorm, peamasin )
    mõjutavad ühte kohta (piki laeva) ( vahesein , põikitalastik, mast )
  • Laevaehituses kasutatavad materjalid. Kereehitus-, viimistlus - ja muud materjalid
    metallkerega laevad, teras, kergsulam ( alumiinium - mangaan ),puitkere,
    raudbetoonist kere,
    plastmassist kere
    , komposiitlaevad.
    Laevakere põhimaterjal tänapäeval on teras
    Teras on raua ja süsiniku sulam süsiniku sisaldavusega alla 1,7%
    Keevitatud laevakeredes kasutatakse pehmemat (väiksema süsiniku sisaldusega mitte üle 0,27%) terast.Miks?
    Suurema süsiniku sisaldusega materjal keevitamisel karastub ja muutub hapraks.Teras on:
    -tugev,
    -tehnoloogiline ( laseb end töödelda: lõigates, keevitades, kuumalt ja külmalt pressides; saab sepistada, painutada, venitada jne.).
    Samas on odav, kuna teda legeeritakse odavate elementidega (räni, kroom, mangaan).
    Terase omaduste parandamine võimaldab muuta konstruktsiooni kergemaks, vähendada materjalikulu, kuid teeb samas materjali kallimaks.
    Malm:
    süsinikku üle 1,7%, see teeb malmi hapraks, lööki kartvaks. On kulumiskindel ja ei korrodeeru.
    kasutatakse valatud detailide: pollarite, kiipide, torustikuarmatuuri, sõukruvide, Deidvuditorude,mootorite korpused, jm. valmistamiseks
    Alumiiniumsulamid on kerged (2,7-2,8 g/cm3), kuid küllalt tugevad. Siiski ei saa neid kasutada vastutavates detailides.
    Duralumiinium (sisaldab teatud hulgal vaske, magneesiumi ja mangaani ) on tugev ja tehnoloogiline, kuid korrodeerub kergesti merevees . Kaitseks kantakse detailidele õhuke puhta alumiiniumi kiht. Duralumiiniumist valmistatakse vaheseinu, ventilatsioonikäike, korstnakatteid, tekiehitisi, paate, maste, trappe jne. Kasutatakse ka väikelaevade kere materjalina ( kaatrid , päästepaadid jne).
    Silumiin (alumiiniumi ja räni sulam) on hästi valatav, korrosioonikindel, kuid väga habras , ei kannata mingeid lööke.
    Alumiinium-mangaan sulamid vastavad kerematerjalile esitatud nõuetele.
    Nende eeliseks on kergus, suur korrosioonikindlus ja plastilisus .
    Puuduseks kõrge hind ja väike elastsus - moodul (kolm korda väiksem terase omast).
    Kasutatakse kiirreisilaevade ehituses, huvilaevad.
    Pronks (vase ja inglistina või vase, alumiiniumi, mangaani ja raua sulam) korrosioonikindel, väike hõõrdetegur, mistõttu temast valmistatakse laagreid , sõukruvisid, tigurattaid, kingstonite korpusi jne.
    Messing (vase ja tsingi sulam, tsinki 30-40%) on suhteliselt odav, küllaltki tugev, korrosiooni-kindel, plastiline, hea soojus- ja elektrijuht. Kasutatakse soojusaparaatide torudes, illuminaatorite detailides, tehakse määrdekarpe ja -nipleid, elektridetaile, sõukruvisid jne.
    Vasesulameid (pronksi ja messingit) kasutati varem laialdaselt laevade interjööris, kuid suhtelise kalliduse tõttu tehakse seda tänapäeval vähem.
    Raudbetoon praktiliselt igavene , tulekindel, tehnoloogiliselt lihtne ja odav.
    Selle eest aga väga raske ja rabe . Kasutatakse ujuv- ja kuivdokkide ja ujuvkraanade keredes, ujuvkaides.
    Betooni kasutatakse ka väiksemate aukude kinnitegemiseks laevakeres, avariimaterjalina ja täitematerjalina paljudes kohtades.
    Puit oli vanasti pea ainuke laevaehitus-materjal, on kasutusel ka tänapäeval.
    Puit on odav, ei upu, kergesti töödeldav. Puidust valmistatakse väikeste kala-, sport - ja lõbulaevade keresid, kasutatakse tekikattematerjalina, laadruumides tankilael vooderdisena, parraste isolatsiooniks.Puitmööbel ja - sisustus on ikka moes.Männist ja lehisest tehakse laevakeresid ja tekikatteid. Kuusk on nõrgem ja praguneb niiskuse kõikumisel, kasutatakse mastides ja veealuses osas. Tamme ja saart kasutatakse puulaevade vastutusrikaste osade ( kiil , täävid, kaared) valmistamiseks. Laudade ja prusside kõrval kasutatakse ka vineeri ja kiudpressplaate.
    Bakeliitvineerid, mis on läbi immutatud sünteetiliste vaikudega, töödeldud kõrge temperatuuri juures ja rõhu all on väga tugevad ja neist tehakse väiksemate laevade keresid.
    Värvid, lakid ja mastiksid
    Linaseemnevärnitsa alusel segatud õlivärvid ja lakid on asendunud sünteetiliste värvide, lakkide, mastiksite, pahtlite laialdase valikuga.
    NB: Tuleb arvestada, et teatud sünteetilised värvid ja lakid mõnede teisel alusel segatud värvide ja lakkidega ei seo ning neid ei saa kasutada teineteise katmiseks.
    Vask: kaablid , veetorud, elektriseadmed
    Babiit: puksid , liuglaagrid
    Tina, tsink, nikkel , titaan : sulamitena
    Tsink: protektorid, kaetakse veetorud
    Plastik: siseruumide viimistluses
    Soojustusmaterjalid
    Puit: siseruumide viimistlus, tekid
    Laevakere valmistamiseks kasutatakse madalalt legeeritud suure tugevusega leht- profiil - ja ribaterast.
    Laeva tugitalastiku talade jaoks kasutatakse fassong -valtsprofiile: võrd- ja mittevõrdhaarseid nurkprofiile, tilkribasid
    Raamtalastiku T-profiilid valmistatakse vahetult tehases laevakere koostamisel, keevitades õhema püstriba külge ribaterasest paksemad ääreplaadid
  • Keevitus - ja lõiketöötlus laevaehituses. Laevaehituses kasutatavate materjalide ühendusviisid
    Laevakere ja muud konstruktsioonid koostatakse (koosnevad):
    -leht- ja profiilterasest,
    - sepistatud ja valatud detailidest.
    Ühtse terviku saamiseks peavad ühendused tagama vajaliku tugevuse ja tiheduse nii ühenduskohtades kui kogu konstruktsiooni ulatuses.
    Neetühendused: Neetühendused olid valdavad laevaehituses kuni käesoleva sajandi 30-ndate alguseni .
    Tänapäeval kasutatakse neetimist keevituse kõrval seal, kus on vaja ühenduse teatavat elastsust (suurte laevade tekistringeri ja siirivöö ühendamisel, kimmivöö ühendamisel põhja- ja pardaplaadistusega, pikkade tekiehitiste nurkade ühendamisel teki ja parrastega jne.).
    Keevisühendused: Keevisühendused( - liited ) on tänapäeva laevaehituses valdav.
    Ühendused on tugevad, tööprotsess kiire, mehhaniseeritav ja automatiseeritav, alandab metalli- ja tööjõukulu.
    Levinumad keevisühendused (-õmblused) on:
    - põkkliide,
    - vastak -põkkliide,
    - ristliide ja
    - nurkliide
    Poltühendus: Vundament ,Lafett, Seib
    Talade ja kere väliskesta eri osad ühendatakse keevitamise teel.
    Kergetest mittekeevitatavatest sulamitest valmistatav laevakere needitakse.
    Laevaehituses toimub elekterkeevitus käsitsi, poolautomaatide või keevitusautomaatide abil.
    Viimane on tunduvalt tootlikum 5-10 korda, kvaliteet parem, töö maksumus odavam .
    Kontaktkeevitus e. rahvapäraselt punktkeevitus on elektersurvekeevituse alaliik, kus kvaliteetne keevisliide saadakse lisametallita, vahelduvvooluga kuumutatud liitekohti lihtsalt kokku surudes.
    Kontaktkeevituse liigid on punktkeevitus, joonkeevitus ja põkk-keevitus.
    Levinum elekterkeevitus on kaarkeevitus:
    -käsikaarkeevitus
    -automaatkaarkeevitus räbustis
    -kaarkeevitus kaitse gaasis
    - plasmakeevitus
    Elekterkeevitus kõige levinum keevitusliik. Vajalik temperatuur umbes 4000 C saavutatakse elektrivoolu abil.
    Sobiv pinge ja voolutugevus (20... 600A ) saadakse keevitustrafost ( welding transformer), mis lisaks trafole sisaldab voolutugevuse reguleerimiseks kas reostaati või drosselit.
    Gaaskeevitus . Metalli temperatuur tõstetakse sulamistemperatuurini atsetüleeni leegi survehapnikuga aktiveerimisel.
    Keevismetallina (täitemetallina) kasutatakse keevitustraati, mille koostis sobib põhimetalliga.
    Gaasikeevituse õmblus on kvaliteetne, kuid gaasiballoonid ja lahtine leek keevitusel on suurendatud ohu allikas.
    Gaasikeevitust kasutatakse kergelt sulavate metallidega tarindite valmistamisel
    Keevitus arc welding on tänapäeval metallide põhiline ühendamise meetod.
    Vajalik sulamistemperatuur saadakse gaasileegist, elektrikaarest või elektritakistusest.
  • Ühe- ja kahekordse põhja konstruktsioon . Topeltpõhja tankid
     Ühekordse põhjaga ehitatakse alla 45m laevu. Kuna üldtugevuse tagamine on lihtne, kasutatakse talastiku põiksüsteemi. 
    Vertikaalkiil on katkematu kogu laeva pikkuses .
    Floorid koosnevad kahest poolest ja keevitatakse kiilu külge.
    Stringerid jagavad koormuse flooride vahel ja koosnevad flooride vahele keevitatud lõikudest.
    Braket ( bracket ) on kolm-, neli- või hulknurkne lehtmetallist detail laevakere talastiku üksikosade tugevdamiseks või ühendamiseks.
    Braketit kasutatakse flooride, kimmitalastiku, vertkiilu tugevdamiseks, ühendamiseks jne.Väiksemaid kolmnurkseid brakette nim kniideks
    Reisilaevadest peavad olema järgmise asetusega topelt põhjad:
    50 … 61 m pikkused laevad: masinaruumist põrkešotini (põrkevaheseinani);
    61…100 m pikkused laevad: piigivaheseinast piigivaheseinani, välja arvatud masinaruuumid;
    Üle 100 m pikkused vöörpiigi vaheseinast ahterpiigi vaheseinani, kaasa arvatud masinaruumid.
    Floorid ühendatakse pardakaartega kniide abil, mille ülemised otsad peavad ulatuma vähemalt floori kahekordse kõrguseni. Kniid on sama paksud kui floorid ja nende vaba serv peab olema tugevdatud vöö või äärikuga.
    FLooride liigitus:
    1.Täisfloorid on a) veetihe ja b) vett läbilaskev
    2.Brakettfloor.
    Täisfloor peab olema vähemalt iga neljanda kaare kohal. Täisfloor paikneb kiilutalaga risti ja kulgeb sellest kuni kimmistringerini.
    Vett läbilaskvates täisfloorides on õhuavad, (ovaalsed) kergendusavad ja läbivooluavad alumises osas.
    Veetihedad täisfloorid paigutatakse põikvaheseinte alla, mis jagavad laeva veetihedateks sektsioonideks.
    Neid floore tugevdatakse vertikaalsete jäikusribidega.
    TOPELTPÕHJA TANKID : Topeltpõhja tankidesse saab nende kontrolliks, puhastamiseks või remondiks siseneda manluukide e. pääsuluukide kaudu, mis on hermeetiliselt suletud.
    Manluugi mõõtmed on ca 600  450 mm. Tankid on varustatud õhutustoruga ja ka vedeliku taseme mõõtmiseks vajaliku peilimistoruga, mille ülaots on tavaliselt suletud vintkorgiga.
    Kõik tankid peavad olema varustatud põhjakorgiga, mida inspekteeritakse dokkimisel, et veenduda tankide lõplikus tühjenemises.
  • Laevakere välisplaadistus. Plaadistuse pinnalaotus , vööde nimetused.
    Kereplaadistuse pinnalaotus on mastaabis joonestatud plaanid, mis näitavad kere kõiki plaate
    Vööd tähistatakse tähtedega alates kiilust.
    Horisontaalse kiilu plaadid tähistatakse numbritega.Iga vöö plaadid nummerdatakse ahtrist vööri suunas
    Välisplaadistus koosneb laeva põhjast, parrastest, tekist ja moodustab laeva veekindla kesta ( shell plating ) mis tagab põhilise seosena laeva üld- ning kohaliku tugevuse.
    Plaadistus on seestpoolt toetatud piki ja põiki vaheseintega, vahetekkide ja platvormidega ja talastiksüsteemidega.
    Kõigi nende osade paigutus , suurus, tugevus sõltub laeva otstarbest.
    RoRo laevadel on palju tekke ja vahetekke samuti reisilaeval
    Välisplaadistuse paksus valitakse lähtudes tugevusnõuetest (üldtugevus, sõit jääs)
    Plaadid ühendatakse omavahel keevitamise teel ja need moodustavad nn.
    Kahekordse põhja kate moodustab põhjadevahelise ruumi (double bottom space , tank top), milles asetsevad tankid kütuse , joogivee ja ballasti jaoks.
    Põhja ja pardaplaadistust ühendab kumer plaadistus, mida nimetatakse kimmivööks .
    Pardaplaadistuse kõige ülemist paksemat, mis ühendatakse tekiplaadistusega, nimetatakse siirivöö ks (širstrek, sandeki pardavöö).
    Širstrekiga kokkupuutuvat tekikatte äärmist vööd nimetatakse tekistringer iks.
    Tekistringer on teistest teki plaatidest paksem ja kulgeb piki laeva kogu korpuse ulatuses.
    Vööd (strakes), mis on pidevad pikisuunalised plaatide read.
  • Põhja-, parda- ja tekisillused, neid toetavad talastiksüsteemid (piki-, põik- ja segasüsteem);
    Põhjasillused.
    Ühekordse põhjaga ehitatakse vaid väikseid laevu pikkusega alla 45 m. Siin on üldtugevuse tagamine lihtne ja seetõttu kasutatakse põiksüsteemi.
    Pikitalastiku moodustavad vertikaalkiil ja stringerid. Siin nimetatakse vertikaalkiilu ka keskmiseks kiilsoniks ja stringereid – külgkiilsoniteks. Põhja põiktaladeks on
    floorid.
    Lattkiil on jäänuk puidust laevast. Tema kõrgus on 3-6 korda suurem laiusest. Ta ei suuda pikale laevale küllaldast tugevust anda, kuna puudub otsene side
    flooridega. Seepärast kasutatakse seda vaid teatud tüüpi väikelaevadel.
    Floorid ühendatakse pardakaartega kniide abil, mille ülemised otsad peavad ulatuma vähemalt floori kahekordse kõrguseni. Kniid on sama paksud kui floorid ja
    nende vaba serv peab olema tugevdatud vöö või äärikuga.
    Vertikaalkiilu, flooride ja stringerite ülemiste servade tugevdamiseks keevitatakse nende külge vööd. Flooril võib vöö asemel olla 90o ära pööratud äärik ehk flants .
    Vaheseinte kohal keevitatakse vööd vaheseina külge kniide lisamisega või tehakse nad laiemaks.
    Vertikaalkiil keevitatakse horisontaalkiilu (plaadistuse kiiluvöö) külge all ja tankilae külge üleval pideva katkematu õmblusega. Laeva keskosas ei tehta vertikaalkiilus
    mingeid väljalõikeid ega kergendusavasid. Ka laeva otste pool peavad need avad olema väiksemad 40% kiilu kõrgusest ning nad peavad olema tugevdatud vööga
    või muul moel.
    Floorid:
    a) veetihe täisfloor,
    b) vett läbilaskev
    kergendusavadega
    täisfloor,
    c) brakettfloor.
    Vundamendid .
    Vundamendid on konstruktsioonid, mille abil kinnitatakse laeva kere kõlge masinad, mehhanismid, seadmed ja aparaadid alates peamasinast, kateldest, vintsidest
    ja pumpadest kuni pesumasina ja ventilaatorini. Vundament võtab vastu laeva õõtsumisest ja masinate tööst tekkivast vibratsioonist tulenevad pinged kandes need
    üle laeva tugikonstruktsioonidele. Vibratsiooni leevendamiseks kasutatakse vahetükke ja kummist või muust materjalist amortisaatoreid
    Veetihedad vaheseinad kuuluvad laeva põhikonstruktsioonide hulka. Kõigil neil on laeva üldise tugevuse seisukohalt kanda tähtis osa toetades põhja, teki ja
    parraste kattesilluseid suurendades seega laevakere väändetugevust ja jäikust. Kuna põikvaheseinte servadele rakendub nimetatud kattesilluste reaktsioon ,
    peavad nad olema küllalt jäigad ja nõtkekindlad.
    Tugevamaid, karlingsite all olevaid vertikaalribisid nimetatakse raamtugedeks. Tugevdatud horisontaalseid ribisid kutsutakse šelfideks.
    Pikitasandisse paigutatakse eriti tugev raamtugi, mis kannab nimetust dokitugi.
    Avariijuhtudel tuleb vaheseinal vastu pidada ühepoolsele vee rõhule, vee tasapind võib ulatuda ülemise tekini.
    Selleks on vaheseina plaadistus toestatud vertikaalsete või horisontaalsete taladega – ribidega. Ribide suund valitakse
    nii, et kõrgeid ja kitsaid vaheseinu toestavad horisontaalsed ribid ja madalaid laiu vaheseinu – vertikaalsed . Seega saab
    kasutada lühemaid ribisid.
    Šahtid on vertikaalseintega piiratud ruumid, mis on ette nähtud erinevate tekkide või tekiehitiste korruste ühendamiseks. Nii on olemas masina, liftide,
    avariiväljapääsude ja muud šahtid.
    Peale masinašahti on laevas ka muid šahte: liftide, tõstukite, treppide jm. tarvis. Need vertikaalsed vahetekke läbivad ruumid peavad allpool peatekki omama
    veetihedaid uksi. Elu- ja reisijateruumide piirkonnas üleval pool peatekki peavad uksed olema isesulguvad (vedrudega) ja tulekindlad. Sel moel hoitakse ära vee ja
    tulekahju üleminek ühelt tekilt teisele avarii või tulekahju korral.
    Pardasilluste, sandeki ja kimmi konstruktsioon.
    Pardaplaadistuse kõige ülemisel vööl, siirivööl, on mängida tähtis roll üldise pikitugevuse tagamisel , kuna parda tekilähedases osas annavad end tunda painetest
    tekitatud venitus- ja survepinged.
    See vöö valmistatakse teistest pardavöödest paksem.
    Parda põiktaladeks on sel juhul raamkaared ja pikitaladeks – pardastringerid ja jäikusribid.
    Jäikusribid läbivad raamkaari katkematult. Vaheseinte kohal tehakse avad nende jaoks täpselt vastavad profiilile ja veetiheduse saavutamiseks keevitatakse hiljem
    täis. Veetihedate vaheseinte korral võib jäikusribisid ka katkestada.Peavaheseinad (avariivahe-seinad, veetihedad vaheseinad) jagavad laeva veetihedateks
    sektsioonideks tagamaks laeva uppumatuse.Kasutatakse piki- ja põikvaheseinu.
    Kimmi piirkonnas ühendatakse floorid pardakaartega kimmikniide abil. Veetihedad täisfloorid paigutatakse põikvaheseinte alla, mis jagavad laeva veetihedateks
    sektsioonideks. Nende flooride vertikaalsele lehele lisatakse vertikaalsed jäikusribid. Vett läbilaskvates täisfloorides on ovaalsed kergendusavad ja läbivooluavad
    alumises osas.
    Kimmi piirkonnas ühendatakse floorid pardakaartega kimmikniide abil. Veetihedad täisfloorid paigutatakse põikvaheseinte alla, mis jagavad laeva veetihedateks
    sektsioonideks. Nende flooride vertikaalsele lehele lisatakse vertikaalsed jäikusribid. Vett läbilaskvates täisfloorides on ovaalsed kergendusavad ja läbivooluavad
    alumises osas.
    Pardasillused talastiku põiksüsteemis.
    Põiksüsteemis moodustavad parraste põiktalastiku kaared.
    Need valmistatakse latt - pulbidest, nurkterasest või
    T-profiiliga taladest. Kimmikniid ühendavad kaari põhjaflooridega.
    Põiksüsteemilises pardasilluses kasutatakse kolme põhilist varianti:
    • tavaliste kaartega,
    • raamkaartega,
    • kombineeritud kaartega.
    24 Tekisilluste konstruktsioon, väljalõiked tekis , šahtid.
    Tekisillus koosneb talastikust ja plaadistusest. Põiktalad – piimid ja pikitalad – karlingsid. Laadluukide kohal ei ulata piimid pardast pardani, vaid ainult pardast
    luugikraeni. Selliseid piime nimetatakse poolpiimideks.
  • Vaheseinad ja pillerid . Nende ehitus ja otstarve
    Vööripoolseim veekindel põikivahesein on vöörpiigi vahesein (põrkevahesein), mis moodustab esimese ruumi – vöörpiigi ( fore peak ).
    Ahtripoolseim veekindel pikivahesein moodustab ahterpiigi (after peak).
    Veekindlate põikvaheseintega on eraldatud masinaruumid, lastiruumid, tankid, kohverdamid (eraldab vee ja õlitanke), ja reisijate kajutid .
    Piki- ja põikvaheseinad moodustavad üksteisest eraldatud ruume (sektsioone), mis tagavad laeva uppumatuse vigastuse korral ja kuuluvad laeva põhikonstruktsioonide hulka.
    Veekindlate põikivaheseinte arv ja asetus laevas määratakse sellise arvestusega, et ühe või mitme veekindla ruumi täitumisel veega jääks laev ujuma vee pinnale ja säilitaks vajaliku püstuvuse . Osa veekindlaid põikivaheseinu tehakse veel tulekindlaks (klass A, B).
    Veekindel vahesein ulatub põhjaplaadistusest kuni peatekini, allpool on vaheseinad paksemast metallist .
    Vaheseinad võivad olla vee- õli- ja gaasikindlad. Mitte kõik pole siiski seda
    Vahesein paigutatakse alati kaare kohale (asemele).
    Vaheseinad seovad tekke omavahel, tekid on pidevad ja vaheseinad on paigutatud paneelidena nende vahele. Tekib kärgstruktuur
    Vaheseina plaate (mitte vööd) paigutatakse tavaliselt horisontaalselt , nii saab allapoole plaatide paksust suurendada.
    Kasutatakse vertikaalseid jäikusribisid (nurkraud, karpraud), nende vahe sõltub vaheseina kõrgusest, (asukohast põrkevahesinas 600mm muidu 750mm. Vaheseinad keevitatakse teki või sisepõhja külge või kasutatakse kniisid.
    Põrkevaheseina ja tankivaheseinte jäikusribid tuleb kniidega kinnitada nii alt kui ülalt.
    Ahterpiigi vaheseina plaadistus täävtoru ümbruses peab olema tugevdatud talumaks vibratsiooni.
    Torude viimisel läbi vaheseina võib neid kohe keevitada või muhvidega (flanets) läbimisel kinnitada tikkpoltidega (шпилькa) (poldi purunemisel ei teki auku ).
    Veekindlad voldik (gofreeritud) vaheseinu kasutatakse õlitankeritel ja vahel ka kuivlastilaevadel. Voldid muudavad plaadistuse
    jäigemaks, jäikusribisid ei kasutata.
    Keevitustöid vähem, lihtsam puhastada .
    Põikvaheseintes vert või horisontaalsed voldid.
    Pikivaheseintes voldid horisontaalsed andmaks pikitugevust.
    Pillerid laeva tekki, vahetekki, platvormi toestav vertikaalne tugipost . Mõnikord teisaldatavad.
    Valmistatakse terastorust, (või koolutatud plaatidest torust, vahel tehakse ka õõnsaid nurgelisi sektsioone,) või pannakse kokku karp või nurkraudadest.
    Pillerite ja tugitalade suurus sõltub nendele langevast koormusest ja ka nende pikkusest (nõtkestabiilsus) .
    Tavaliselt paigutatakse 2..3 pillerit iga lastiruumi mõlemale küljele, vahetekkide pillersid pannakse täpselt trümmi omade kohale.
    Pillersid keevitatakse piimide ja karlingsite ristumiskoha külge kniidega.
    Sisepõhjadel pannakse pillerite alla topelt- või lisaplaat ja toetakse floori ja stringeri ristumiskohale
  • Laeva tekid, platvormid, lastiruumi luugikrae ja komings, umbreeling.
    Tekkideks nimetatakse horisontaalset, veekindlat plaadistust, mis katab laeva kogu laiuses ja pikkuses.
    Laeva tekile antakse väike põikkumerus (camber), 1:50 miidli laiusest (välja arvatud konteinerlaevad), mis tagab tekile sattunud vee kiire äravoolu.
    Teki pikinõgusus e sadulsus (sheer) vähendab teki üleuhutavust lainetuses Vöör on tõstetud ülessepoole
    Laeva korpuse ülemist katkematut tekki nim peatekiks.
    Horisontaalset plaadistust, mis katab ainult teatud osa laeva pikkusest või laiusest nim platvormiks (masinaruumis, autotekil tõstetavad platvormid).
    Kõrge pardaga laevadel on mitu vahetekki (tweendeck) (reisilaevad, autovedajad).
    Suurtel reisilaevadel kuni 15 tekki, numeratsioon algab alt, nulli ei kasutata, kasutati ka tähti
    Transpordilaevade vahetekid piiravad lastiruumide kõrgust, tavaliselt pole veetihedad
    Peatekk ülemine veetihe kogu laeva pikkuses kulgev tekk on üks tähtsamatest pikisidemetest.
    Peatekk peab olema küllalt tugev, et kanda tekilasti , tormi ajal tekile sattuva vee koormust, jäätumisel tekkiva jää raskust.
    Peatekk osaleb üldtugevuse tagamisel: võtab vastu ka läbipaine puhul tekkivad surved ja ülepaindest tulenevat tõmbekoormused.
    Tekisillus koosneb talastikust ja plaadistusest .
    Tekitalastik
    Põiktalad – piimid ja pikitalad – karlingsid .
    Laadluukide kohal ei ulata piimid pardast pardani, vaid ainult pardast luugikraeni. Selliseid piime nimetatakse poolpiimid eks.
    Põiksüsteemis paigutatakse piimid igale kaarele.
    Neid toetavad üks või mitu karlingsit, millest piimid läbi lähevad.
    Mõnikord moodustavad: floorid, (raam)kaared ja (raam)piimid niinimetatud kaareraamid,
    Kõige sagedamini paigutatakse kaareraamid koos raampiimidega teki väljalõigete ( laad luukide ja masinašahtide) otste kohale.
    Pikkade ja peaaegu pardani ulatuvate luugiavade kohale paigutatakse võimsad tugikaared, mis jätkuvad lühikeste poolpiimidena luugikraeni .
    Pikisüsteemis tekitalastik koosneb raam-piimidest, karlingsitest ja pikijäikusribidest.
    Raampiimid kannavad koormust pardasillustele, karlingsid -põikvaheseintele, jäikusribid toetavad tekki piimidevahelises osas.
    Karlings katkestatakse raampiimi kohal, jäikusribid läbivad raampiimi.
    Veetihedaid vaheseinu jäikusribid kas läbivad või jätkatakse neid kniisid kasutades.
    Laadruumide ( lastiruum , trümm) luugiavad ääristatakse tugevate kõrgete luugikraedega – koomingutega, mis suletakse luugiga. Kannavad tekilaadungit.
    Koomingu kõrgus on 0,6 – 1,5 m.
    Tekiplaadistust luugiava ümber tuleb tugevdada ja luugikraed ning nende ühendused peavad olema piisavalt jäigad.
    Avaused võivad olla ellipsi- või paraboolikujulised või siis lihtsalt ümardatud.
    Kuna luugikraed tehakse täisnurksed, siis ulatuvad külgplaatide otsad üle luugi avause nurga, tekivad ahenevad kniid. Tekiplaadistus ulatub luugikraest sissepoole, ava tekis on väiksem kui peale keevitatud ava piire e komings.
    Teki all võib karlings olla joondunud ühele sirgele luugikrae külgplaatidega
    Kui luugikraed on üle 600mm kõrged tuleb neid tugevdada ribidega (kniidega).
    UMBREELING? 1.Gunwale plate umbreelingu latt планширь фальшборта
    2.Flanged bracket umbreelingutugi стойка фальшборта
    3. Deck beam tekipiim палубный бимс
    4.Beam knee piimi knii кница бимса
    5.Side shell plating Sheer strake Pardaplaadistus, siirivöö бортовая обшивка, ширстрек
    6.Freeing port tormipiigat штормовой шпигат
    7.Bulwark umbreeling Фальшборт
  • Vööri konstruktsioon. Vööri laadimisseadmed
    Laeva otstes mõjuvad tugevad dünaamilised koormused: lainete löögid, põrked vastu jääd, sildumisel tekkida võivad koormused, vibratsioon jne.
    Vöörtääv peab vastu võtma ka löögi teise laevaga kokkupõrkel.
    Seetõttu näevad klassifikatsiooniühingute ehitusreeglid ette laeva otste talastiku suuremat tugevust võrreldes laeva keskosaga.
    Vöörpiigi konstruktsioon
    Piigid on laevakere osad, mis paiknevad põrkevaheseinast ette- või tahapoole.
    Tavaliselt ehitatakse piigid nii, et nende alumisest osast moodustuks tank, mida nimetatakse piigitankiks.
    NB: Vöörpiik paikneb vööri põrkevaheseinast ettepoole
    Laeva kõige eesmine osa – vöör – lõpeb vöörtääviga , kõige tagumine osa – ahter, ahtertääviga .
    Täävid kinnituvad alt poolt vertikaalkiilu külge olles selle jätkuks.
    Täävide juurde jooksevad külgedelt kokku ja kinnituvad mõlema parda pikitalad – pardastringerid ja jäikusribid , samuti ka parraste plaadistus ning tekid ülalt
    Vöörtääv võib tehnoloogiliselt olla
    sepistatud, valatud või
    keevitatud konstruktsioon.
    Väikestel laevadel on
    ta ristkülikukujulise
    profiiliga valtsitud või
    sepistatud terastala ,
    latt-tääv , on lattkiilu
    jätk.
    Latt-tääv koosneb neljakandilisest, sepistatud teraslatis t, mis on tühilastiveeliini kohal tavaliselt tappühendusega või keevitusega kokku liidetud.
    Latt-tääv ühendatakse horisontaalkiiluga kingplaadi abil. Kingplaadi nõgus esiots surutakse ümber täävi, lame tagumine ots ühendatakse horisontaalse kiiluga.
    Vertikaalne kiil ühendatakse ühe täävilati küljega. Plaat-tääv. Suuremate laevade vöörtäävid keevitatakse kokku valatud või sepistatud osadest ning painutatud terasplaatidest.
    Vöörtäävi külge keevitatakse ka parraste välisplaadistus.
    Tekid ja pardastringerid keevitatakse vöörtäävi horisontaalsete ribide vöörtükkide (kniide ) külge.
    Vertikaalkiil keevitatakse vöörtäävi vertikaalse ribi külge.
    Jäikuskonstruktsioonid vöörpiikides (panting structure ) tagavad laeva välisplaadistuse ekspluatatsioonis nõutava tugevuse veesurvest, lainelöökidest, jääst ja slämmingust tekkiva ülekoormuse suhtes.
    Vöörpiiki, kõige alumise teki alla, paigutatakse tõusvate ribadena jäikuspiimid mille iga rea kohale pannakse jäikusstringerid.
    Piimide ridu toestatakse või siis on nad pilleritega.
    Vöörist ulatub tugevdatud talastiku piirkond kuni 15%-ni laeva pikkusest. Eriti tugev peab talastik olema vöörpiigis.
    Vöörpiik on vöörtäävi ja esimese veetiheda vaheseina (põrkevaheseina) vahele jääv ruum, mida enamatel juhtudel kasutatakse ballastitsisternina.
    Vöörpiiki ulatuvad pardastringerid ühendatakse ruumpiimidega.
    Kogu tugevdatud vööriosas on kaaresamm lühem kui laeva keskosas. Vöörtükid võivad olla pikendatud horisontaalsete plaatidega .
    Pirnvöörid (Bulbvöörid). Vöörtäävi alumine osa on ümardatud pirnikujuliseks. Kaugele ette ulatuvat bulbvööri nimetatakse taraanvööriks, parandab liikumisefektiivsust ja ökonoomsust.
    Bulbi esiosa võib koosneda suurest valudetailist, mille külge on kinnitatud plaadistik.
    Bulbist ülalpool sarnaneb vöör tavalise plaattääviga.
    Bulbi esiossa paigaldatakse horisontaalsed vaheplaadid.
    Suurtel bulbidel peab keskjoonel olema perforeeritud pikivahesein, väikestel on seal raam
    tavaline kaldvöör annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist,
    lõigatud kaldvöör (jääoludes pooljäämurdevöör) - vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45o-50o kaldu, heasõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi
    jäämurdja ahtriväljalõikesse,
    jäämurdevöör - veealune osa on 25o-30o kaldu, kasutatakse jäämurdjatel.,
    klipperivöör pulbiga e. pirniga - esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiiruse juures tekkivate pritsmete eest
    pirnvöör - selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu,
    püstvöör - veealune osa on silindrilise kujuga, harilikult on selline vöör supertankeritel ja suurtel maagivedajatel (balkeritel ja OBO-laevadel),
    lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel.
    Suuremate laevade vöörtäävid keevitatakse kokku valatud või sepistatud osadest ning painutatud terasplaatidest. Vöörtäävi külge keevitatakse ka parraste
    välisplaadistus. Tekid ja pardastringerid keevitatakse vöörtäävi horisontaalsete ribide vöörtükkide külge. Vöörtükid on vöörtäävi painutatud plaate horisontaalselt
    ühendavad kniid. Vertikaalkiil keevitatakse vöörtäävi vertikaalse ribi külge.
    Eriti keerulise ehitusega on pirnvööri omavate laevade vöörpiigid. Tagapool vöörpiigi vaheseina jätkuvad tugevdused veel vaid parrastel teatud kauguseni vöörist.
  • Ahtri konstruktsioon, ühe- ja kahe sõukruviga laeva ahter. Dedvudseade . Võlliliin
    ristlejaahter - kaasaegsetel kiirekäigulistel reisi- ja veolaevadel .
    elliptiline ahter - aeglasekäigulistel laevadel,
    peegelahter - uuematel laevadel , kujutab endast “lõigatud” ristlejaahtrit
    Ahtertääv on tugev tala , millega lõpeb laeva ahter.
    Ta valmistatakse peamiselt valatud osadest või keevitatakse plaatidest. Ahtertääv võib olla ka kombineeritud mitmest valatud ja keevitatud osast.
    Ahtertäävi tald on eespoolt horisontaalkiilu külge kinnitamiseks lame või künakujuline, tagantpoolt aga tõuseb veidi, et vältida vigastusi vastu põhja puutumisel. Ühe
    sõukruviga laeval läbib ahtertäävi eesmist posti (stärnposti) deidvudi toru, milleks selles on ahtertäävi silm vastava avaga. Üleval kaart ja all talda ühendab roolipost,
    mille küljes olevatele hingedele toetub rool . Kaare küljest ulatuvad ülespoole käpad, mis kinnituvad flooride külge.
    Ahtri konstruktsioon : Laeva ahter ( piik ) on laevakere tagaosa ahterpiigi vaheseinast kuni ahtertäävini
    Ahtri allveeosa ehit atakse nii, et oleks tagatud vee hea juurdepääs ahtriseadmetele (sõu- ja rooliseadmed, винто - рулевая группа ).
    Ahtri pealveeosa on laiem ja see kaitseb sõukruvi ja rooli vigastuste eest sildumisel, sea l asub tavaliselt sildumistekk.
    Ahtertääv Teraslaevade algusaastatel kasutati ahtertäävides neljakandilisi talasid. Praegu on need tavaliselt voolujoonelised valudetailid või terasplaatidest kokku keevitatud sektsioonid. Kuju ja tüüp sõltub kasutatavast roolist.
    ÜHE SÕUKRUVIGA Balanseerimata rooli pöörab rooli paller roolisamba poltide ja aasade peal.
    Rool on voolujooneline seest õõnes sektsioon, millel on kindlate vahedega roolihinge aasad.
    Balanseeritud roolidel pole tavaliselt roolisammast, vaid on jalas mille külge kinnitub rooli alumine laager ja üleval on rooli kronstein
    Kahe sõukruviga laevade ahtertääv
    Puudub (tavaliselt) sõukruviava.
    Balansseerimata rooli korral tehakse tääv lihtsast teraslatist või valuprofiilist.
    Balanseeritud rooli korral on tääv jalasega , mille külge kinnitub rooli alumine laager, või töötab rool ripproolina . Kahe sõukruvi korral kannab ahtertääv vaid rooli (kui rool on CL) , mille konstruktsioon sõltub rooli tüübist.
    Sõuvõllid väljuvad laeva külgedest analoogiliste dedvudseadmete kaudu, kuid neid nimetatakse mortiirideks .
    Vahetult sõukruvide ees on voolujoonelised tugevad kronsteinid, mida kuju järgi nimetatakse A-kronsteinideks.
  • Laeva ruumid. Tekiehitused ja tekimajad . Korsten , sõuvõlli tunnel , trapid, uksed. Kingstonid.
    Tekiehitis on ülatekist pealpool asetsev ehitis, mis ulatub laeva küljest küljeni ning moodustab kerega ühisosa
    Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Tekimaja on suuremal või vähemal määral kastikujuline, võrdlemisi kerge konstruktsiooniga ehitis, mida kasutatakse rooli- ja raadioseadmete paigutamiseks, majutuseks , jne .Tavaliselt ei asetse tekimaja laeva terve laiuse ulatuses, vaid paigutatakse sektsioonina laevakere peale
    Tekiehitiste ja tekihoonete ülesandeks on mahutada mitmesuguse otstarbega laevaruume. Samuti osalevad nad üldtugevuse tagamisel. Harilikult on tekliehitised ja tekihooned mitmekordsed (välja arvatud pakk).
    Sild on laeva tekiehitise ülaosa, kus asuvad juhtimisseadmed või ülekäigusild (ongi silla moodi, tankeritel).
    Tekiehitise esiseinad peavad olema piisavalt vastupidavad, et taluda tugevat lainetust.Plaadistus on küllaltki tugev.
    Pakk on pardast pardani ulatuv tekiehitis laeva vööris.
    Algab vöörtäävist ja võib ulatuda laeva keskosani, sel juhul nimetatakse seda pikendatud pakiks.
    Pakk suurendab peamiselt ujuvusvaru ja laeva tormikindlust ning vähendab teki üleuhutavust.
    Pupp on pardast pardani ulatuv tekiehitis ahtris.
    Algab ahtrikumerusest või ahtripeeglist ja võib ulatuda laeva keskosani, sel juhul nimetatakse seda pikendatud pupiks.
    Pupp suurendab ujuvusvaru ja kaitseb ahtrilaine eest.
    Kui pupp katab masinaruumi või on pikem kui 40% laeva pikkusest, peab pupi esiseina ehitama piisavalt vastupidava, et see taluks tugevat lainetust.
    Tekimajad e. kambrid ei ulatu parrasteni. Neis paiknevad näiteks juhtimis-seadmed.
    Tekimajad kinnitatakse teki külge tavaliselt needitud nurgikute või keevitatud T-pro­fiilidega.
    Plaadistust tugevdatakse jäikusribidega, mis peaksid nii palju kui võimalik olema kohakuti laeva põhikaarestikuga.
    Kõik avad tekimajade külg­plaadistuses peab korralikult raami ja ümarate nurkadega varustama
    Suurtele avadele peaks võimaluse korral kummalegi poole paigaldama raamkaared.
    Uste ja teiste sarnaste avade kohale ja alla peab paigaldama pidevad kraeplaadid.
    Suurte tekimajade aluse tekiosa peab korralikult toestama.
    Pikkade tekimajade nurkade alla on vaja paigaldada kaartevahelised pillerid ja tekitalad või raamkaared.
    NB: Alumiiniumist tekimajad peab teras-tekkidest hoolikalt isoleerima, vältimaks korrosiooni.
    Korstna ülesanne on jõuseadmete ja kütte- ning energiaseadmete heitgaaside välja- juhtimine.
    Kuna korsten on suhteliselt mahukas ja kõrgele ulatuv voolujooneline konstruktsioonielement, siis on ta kaugele nähtav ja seega oluline disainerite kujunduselement.
    Reederid kasutavad korstnate külgpindu firma logode paigutamiseks.
    Korstna tegelik heitgaaside jaoks vajalik maht on minimaalne, piisaks vaid mõnest isolatsiooniga torust. Ülejäänud mitut tekki läbiva ruumi osades paiknevad ventilatsioon, pootsmani- ja tuletõrjevarustus, katlad .
    Lastiruumid veetava kauba mahutamiseks (tankeritel nimetatakse tankideks või tsisternideks)
    Varude paigutamise ruumid, kütusevaru hoidmiseks, joogi- ja pesuvee hoidmiseks, toiduvarude hoidmiseks, kulumaterjalide ja varuosade hoidmiseks
    Ballasti jm mahutid (tankid ja tsisternid) topeltpõhja tankid, piigid, pardatankid, tekialused tankid,
    süvatankid, kohverdamid
    Uksed, nende ehitus sõltub otstarbest: kerged ( tavalised ), vee- ja gaasitihedad (veekindlad), tulekindlad A B, klinkettuksed, laatspordid: uksed, luugid väliskorpuses.
    Kerged (tavalised) uksed pannakse kajutite, üldruumide, majandusruumide ette. Valmistatakse plastmassist, puust, kergsulamistest, terasest
    Ukse allosas avatav luugike
    Vee ja gaasitihedad (veekindlad) uksed pannakse sissepääsudele tekimajja avatud tekilt, laoruumide, töökodade ette.
    Valmistatakse terasest ja varustatakse kiiludega varustatud kiirsulgemisseadmega. Tihedus kummitihendiga. Veekindel uks tehakse veekindlasse seina.
    Tulekindlad uksed paigutatakse tule-kindlatesse vaheseintesse, mis jagavad laeva tulekindlateks vert tsoonideks. Reisilaevadel tulekindlate vaheseinte kaugus ei ole üle 40 m.
    Valmistatakse terasest ja kaetakse tulekindla materjaliga .
    Tavaliselt avatud, sulguvad tulehäire korral automaatselt, võib sulgeda ka kohapeal mõlemalt poolt ust. A-60 ei lase läbi tuld ja suitsu tunni jooksul kuigi temperatuur on 927 kraadi.
    Tuldtõkestavad B-30 takistavad tule levimist läbi ukse 30 min jooksul kuigi temperatuur on 843 kraadi
    Klinketuksed paigaldatakse veekindlatesse vaheseintesse allpool vaheseinte tekki võimaldamaks laevaperel ja reisijatel läbida veekindlaid vaheseinu.
    Trümmide vahel ja põrkevaheseinas uksi pole. Pannakse masinaruumide vahele. Pole vaja ülevalt minna.
    Uks kujutab endast tugevdusribidega toestatud kilpi, mis libiseb vaheseina paigutatud suunajatel.
  • Sõuseadme e. käiturite tüübid: FSSK, RSSK, tiivik - ja jugakäitur, düüsiga ümbritsetud sõuseade, asimutaalsõuseadmed. Sõukruvi ehitus ja kinnitus
    Laeva käiturid muudavad laeva peamootorite energia veojõuks. Suuremas osas laevades on enim kasutusel sõukruvi
    See on efektiivne ja töökindel.Klassikalised käiturseadmed on aerud ja purjed ning sõurattad.Viimasel ajal on laienenud hüdro(juga)käiturite kasutatamine ( kiiretes
    reisilaevades)
    Fikseeritud sammuga sõukruvi (FSK) iseloomustab kruvipinna moodustaja samm.
    Ühe sõukruviga laevadel pöörleb tavaliselt kellaosuti liikumise suunas. Kahe sõukruviga laevadel vasakpoolne vastu kellaosuti liikumise suunda.
    Sõukruvi iseloomustavad veel: läbimõõt, sirgestatud labade kogupindala suhe sõukruvi läbimõõduga ketta pindalasse, käigusamm jne.
    Sõukruvi kulumisest, vigastustest või ebakvaliteetsusest tekib ahtri täävtoru vahetus läheduses tugev vibratsioon , se lle mõju vähendamiseks tuleb laeva ahtrit SK juures tugevdada .
    Floorid ulatuvad tavaliselt tääv i torust kõrgemale.
    T äävtoru kohal tugevdatakse: kereplaadistust , a hterpiigi vaheseina plaadistust ,
    Reguleeritava sammuga (RSK-ВРШ), (conrollable pitch propeller CPP) sõukruvid võimaldavad muuta laeva sõidukiirust muutmata peamasina pöörlemissagedust anda tagasikäik ilma reversiivseadet kasutamata.
    Sõuseadme juhtimine toimub vahetult roolikambrist.
    Kasutatakse sageli muutuva käigurežiimiga laevadel (parvlaevadel).
    Juhitakse sõuseadet, mitte mehaanikut,
    Mehaanik suurendab või vähendab (reverseerib) jõuseadme pöörlemissagedust, siis muutub ka sõuseadme pöörlemissagedus ja sellega muutub ka laeva sõidukiirus
    Tiivikpropeller
    ehk Voith-Schneideri sõuseade, Voith-Schneideri sõuseade, kus 4...8 vertikaalselt laeva põhja all pöörl e vat püsttiiba, mille atakinurk on reguleeritav, tekitavad tõukejõu mistahes vajalikus suunas.
    Rooli pole vaja.
    Kasutatakse aeglasel käigul head manööverdamisvõimet vajavatel laevadel näit puksiiridel ja ujuvkraanadel.
    Suurem kaal 10x, kõrge hind.
    Düüsiga ümbritsetud sõuseade e Kort Nozzle sõuseade parandab käiguomadusi, kaitseb sõukruvi vigastuste eest ja vähendab vibratsiooni.
    Düüsiga ümbritsetud sõuseade e. Kort Nozzle sõuseade parandab käiguomadusi, kaitseb sõukruvi vigastuste eest ja vähendab vibratsiooni
    Asimutaalsõuseadmed (asimuutkäiturid), toodab Soome „Kvaerner Masa -Azipod Unit “ on elektrilised rippsõuseadmed, mis on pööratavad täisringini, nn „Azipod” tüüpi elektrilised käiturid
    Rool puudub.
    Fantaasia –klassi matkelaevade seeria kahel viimasel laeval on kummalgi kaks Azipodi sõuseadet, igaüks võimsusega 14 MW.
    Vahelduvvoolu elektrimootor asetseb laeva ahtri alla riputatud gondlis ja tema võllil on laeva sõukruvi. Gondlit saab pöörata 360
    Jugakäiturid, jet süsteem, peamasinaga käitatav võimas pump paneb vee profiilitud veetorus kiirenevalt liikuma ning paiskab veejoa laevakerest välja.
    Veejoa reaktiivjõud paneb laeva liikuma.
    Veejoa suunda muudetakse roolide ja siibritega.
    Konstruktiivselt keeruline. Rooli pole.
    Sõukruvi kinnitus : Sõuvõlli ots on ahtris sõukruvi kinnitamiseks kiilsoonega.
    Võlli otsa keeratakse suur voolujooneline sõukruvi keerlemisele vasupidise suunaga keermaga mutter, mis julgeststakse lukustusvahendiga, (stopperiga) .
    Sõuvõlli ots on ahtris sõukruvi kinnitamiseks kiilsoonega.
    Võlli otsa keeratakse suur voolujooneline sõukruvi keerlemisele vasupidise suunaga keermaga mutter, mis julgeststakse lukustusvahendiga, (stopperiga) .
  • Rooliseade. Otstarve, osade nimetused, roolide tüübid. Põtkuri ehitus ja otstarve
    Rooli ülesanne on tagada laeva juhitavus.
    Rooliseade koosneb: roolileht, baller (vertikaalne võll), rumpel, roolimasin , rooliülekanne ja juhtpult.
    Roolimasinate ajamina kasutatakse elektrimootorit või hüdraulilist masinat.
    Rooliülekanne on mehhanism , mis kannab roolimasinalt roolile üle viimase pööramiseks vajaliku jõu.
    Roolimasin peab suutma pöörata täiskäigul sõitva laeva roolilehe ühest pardast teise 28 sek jooksul.
    Roolilehe pöörde suurim ulatus on 45 kraadi diametraaltasapinnast kummalegi poole
    Roolimasin asub rumpliruumis, ajamina kasutatakse elektrimootorit või hüdraulilist masinat.
    Rooliülekanne (rooli rumpel) on mehhanism, mis kannab roolimasinalt roolile üle viimase pööramiseks vajaliku jõu . 28 sek jooksul pardast pardasse. Kuni 35-45 kumbassegi pardasse.
    Rooli juhtpult asub roolikambris, avariijuhtimispult (tlf, kompass, juhend) rumpliruumis.
    Automaatrooliseadmed ka roolikambris. Tavaliselt elektrilised.
    Aksiomeeter näitab millise nurga all asub roolileht laeva diametraaltasapinna suhtes CL-
    Roolide tüübid olenevalt pöörlemistelje paigutusest 1.tavalised (balansseerimata) roolid – pöördetelg läbib roolilehe esiserva, 2.balansseeritud – pöördetelg paikneb esiservast ahtri poole. Viimane variant võimaldab rooli keeramisel kasutada tunduvalt väiksemat jõudu. 
    Kinnituse meetodi järgi kere külge eristatakse hingedel paiknevat, poolrippuvat ja rippuvat rooli.
    Põtkur (traster) võib asuda võõris ja /või ahtris. Väga suurtel 4 vööris 2 ahtris
    Tunnelpõtkur – laeva diametraaltasapinnaga risti olevasse ja läbi kere ulatuvasse tunnelisse, mille otsad on lahtised , on paigutatud elektri (hüdro) ajamiga , fikseeritud või reguleeritava sammuga sõukruv i.
    Tekitab laevaga risti suunatud jõu.
    Võimsus 100kW kuni 2500kW
  • Ankruseade. Otstarve, osade nimetused, ankrute tüübid
    Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ahtris. Ankruseade koosneb ankrutest, ankrukettidest, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankrumasinast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut. Mõnel laeval võib olla
    ka abiankruid mida kasutatakse laeva hoidmiseks ettenähtu asendis peaankrutel seismise ajal. Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruumketikast.See ruum hoiab ankruketti. Ankrukett koosneb lõhidest, mis ´??????moodustavad umbes 25 meetri pikkused ketilõigud
  • Lastimisseade. Mastid. Otstarve, osade nimetused
    Lastiseadme kõigi elementide koostis, tugevus, valmistamistehnoloogia, kontrollimise perioodilisus ja ka hooldus laevapere poolt on klassifikatsiooniühingute range järelvalve all. Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest ja paljust muust. Lastiseade on konstruktsioonide ja
    mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks.
    Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest .
    Vaid teatud kaupu teatud sadamate vahel vedavate laevadel võib lastiseade puududa . Sellisel juhul toimub lastitöötlus sadama vahenditega.
    Sellised võivad olla konteinerilaevad, mis töötavad vaid konteinerterminaalide vahel. Ka teatud puistlaste vedavad laevad on lastiseadmeta.
    • Laeva lastimisseadmeteks on losspoomid ja kraanad ning torustike ja pumpade süsteem.
    • Mõnikord polegi laevadel lastimisseadmeid.
    • Laevakraanasid on lihtsam käsitseda.

    Sadamates mõnikord mobiilsed autokraanad
    Mastid kannavad endal poome ja muud varustust: tulesid , antenne, signaalraasid
    Ilma lastiseadmeta laevadel on ikkagi mastid navigatsioonitulede kandmiseks ja signaal -märkide, signaallippude ning spetsiaalsete signaaltulede jaoks (signaalmast)
    Mastid valmistatakse terastorust. Harilikult on nad alt jämedamad kui ülevalt.
    Raskekaalu poome toetavad üksikud või paaris jämedad sambad – Samsonid või Samsonpostid, mis mõnel juhul paigutatakse kaldega parraste suunas. Eriti raskete lastide tõstmisel seatakse mastidele toeks lisaotsi – forduune ja taake.Masti alumine ots ( kand ) kinnitatakse alumisel tekil asuvasse pesasse ( kannu )Masti kinnitus seotakse piki- ja põiktalastusega. Masti ülemises osas asub saaling, sealt kõrgemal olev masti osa on teng. Grootmasti ahtripoolses osas on kaldkahvel, sinna kinnitatakse merel riigilipp . Kogu metallist (või puust) detailide kompleksi, mis kuulub mastide juurde nimetatakse peeledeks, peelestikuks või rangoudiks. Mastide toetavaid terasotsi (kinnitatakse putensite abil siirivöö ja tekistringeri külge) kutsutakse seisvaks taglaseks: vandid, taagid, kontrataagid, forduunid
    Farelli süsteem ehk lossipoomide paaristöö (телефоном): kaipoolne losspoom paigutatakse kaide abil vaguni kohale ja kinnitatakse kaide ja kontrakai abil. Teine poom trümmi luugiava kohale ja kinnitatakse kaidega.
    Poomi nokkade vahel olev tali (toprik) pingutatakse. Poomid on fikseeritud, ei liigu.
    Ronnerid ühendatakse kokku ja jäetakse üks laadkonks. Eelis: tööks on vajalik üks vintsimees.
    Losspoomidega lastiseade.
    Selle lastiseadme konfiguratsioon ja koostis on välja kujunenud pikaajalise merevedude praktika käigus. Paljud elemendid on standardiseeritud . Kaasaeg viib
    klassikalistesse süsteemidesse üha uusi variante , detaile ja võimalusi.
    Kerged losspoomid
    tagavad lastide horisontaalse liikumise (lastiruumist parda taha ja vastupidi). Tõstevõime ei ületa harilikult 10-15 tonni. Poomid valmistatakse terastorust, mis keskel
    on jämedam ja otstes väiksema diameetriga. Poomi kand kinnitatakse kahvli abil masti külge keevitatud alustoes pöörleva pööreli külge. Pöörel annab poomile tuge
    ja võimaldab talle pööret vertikaaltelje ümber. Pöörel läbib teljena ka plokiaasa, mille külge riputatakse juhtplokk.
    Lasti saab horisontaalselt liigutada ka fikseeritud poomidega. Selleks fikseeritakse üks poom selliselt , et tema ots ulatuks parda taha. Teine poom aga selliselt, et ta
    oleks lastiluugi kohal. Kaid kinnitatakse ja poomide otste vahele seatud tali (“telefon”) tõmmatakse pingule. Kui last on tõstetud poomiga luugikrae kõrgusele,
    hakatakse teda parda taga oleva poomi runneriga tõmbama parda poole . Nii, pardataguse poomi runnerit tõmmates ja teise poomi runnerit järele andes saab lasti
    horisontaalselt kanda parda taha. Seejärel antakse mõlemaid runnereid järele ja last lastakse kaldale. Seda paarispoomidega töömeetodit nimetatakse “telefonil”
    töötamiseks. Liikumatute poomidega on runnerite käsitamine lihtne, kuid selle meetodi puhul saab tõsta lasti kaaluga vaid pool ühe poomi tõstevõimest.
    Kraanad
    Laevad võivad olla varustatud kõige mitmesuguse komplektiga mitme liikumisvabadusega üksik- ja paariskraanadega. Kraanad võivad pöörelda ümber vertikaalse
    telje üksi ja paarikaupa, liikuda piki ja põiki laeva. Kraanad võivad olla paigutatud diametraaltasandisse või parda äärde
    Kraanade tõstevõime peab tänapäeval tagama 20-tonnise konteineriga töötamise. Paariskraanadega peab olema võimalik tõsta 40- tonnist konteinerit. Kraana võimaldab tööd 360–se pöördenurga ulatuses.
  • Luugiseade, luukide katted. Otstarve, osade nimetused
    Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas. Vahel loetakse luugiseadet ka lastiseadme osaks, eriti horisontaalse lastitöötlusega laevadel.
    Luugiseadme osad peavad tagama laeva kohaliku tugevuse ettenähtud töötingimustes. Vajadusel peavad nad kandma tekilasti raskust. Samuti osalevad suured massiivsed luugikaaned koos luugikraedega üldise tugevuse tagamisel.
  • Paadiseade. Otstarve, osade nimetused. Päästevahendite liigitus
    Paadiseade on ette nähtud inimeste päästmiseks laevahuku korral, laevalt merre kukkumise korral aga ka inimeste ja väiksemate lastide veoks kalda ja laeva või reidil seisvate laevade vahel.
    Paadiseadme kui päästevahendi kohta kehtivad ranged klassifikatsiooniühingute ja rahvusvaheliste konventsioonide (eriti SOLAS) nõuded.
    Paadiseadme koosseisu kuuluvad päästepaadid, valvepaadid, kiirvalvepaadid, tööpaadid, sõidukaatrid, paatide veeskamise ja veest pardale võtmise seadmed,
    paatide pardal mereklaarina hoidmise vahendid.
    Klassikaline paadi uppumatuse tagavad sisse ehitatud õhukasti, mis ei lase tal ka veega täidetuna ja ette nähtud inimeste arvuga pardal uppuda. Päästepaadi parraste ümber on tõmmatud leier, millest vees olijad saavad kinni haarata ja hoida. Paadi kiilu alt on läbi tõmmatud kaks sõlmedega otsa, mis võimaldab ronida
    ümberpööranud paadi põhjale.
    Paate tehakse puust, kergesulamist, plastmassist ja terasest. Igal materjalil on omad eelised ja omad puudused.
    Päästepaadid.
    Paate lastakse vette paaditaavetite abil. Paaditaaveteid on mitmesuguse printsipiaalse ehitusega.
    Radiaalsed paaditaavetid.
    Need on klassikalised seadmed paatide veeskmiseks, mida tänapäeval enam ei kasutata. Paat tõsteti kohalt, keerates taaveteid lükati alul üks paadi ots, seejärel
    teine parda taha nii, et paat jäi taavetite otsa vee kohale rippuma. Seejärel anti talisid järele ja paat lasti vette. Vees anti lahti paadihaagid vabastades paadi talidest.
    Päästevahendite liigtus : Päästevahendid (kasutatakse hädaolukorras) on värvitud oranziks, kontrollitakse (kogus, seisukord jne) vastavalt nõuetele.Päästerõngaste arv sõltub laeva suurusest ja on määratud SOLASega.
    Vööris ahtris, siis mõlemas pardas ,silla juures valguse ja suitsuga.
    Päästerõngastel on neli valgust peegeldavat kleepsu ja laeva kodusadam.
    Päästevestid (peatoega, kilest näokattega, vilega, valgusega , valgust peegeldavad kleepsud , laeva nimi) on kõikide laevapereliikmetele, reisijatele , lastele .
    Lisaks veel vahiteenistusele
    Veeülikond (veetürp) immersion suits – inimene on 6 tundi vees t= 0+2 keha t ei langeks rohkem kui 2 kraadi
    Kaitseülikond: tagab, et inimese t ei langeks rohkem kui 1,5 C poole tunni jooksul vees t=+5 kraadi
    Termokott soojust hoidev kott või tekk (thermal protective aids) kasutatakse pääste- valvepaatides inimeste soojuse hoidmiseks.
    Kollektiivsed päästevahendid :Päästepaadid, valve- ja kiirvalvepaadid koos paatide veeskamise ja veest pardale võtmise seadmetega, päästeparved, liugteed, liugtoru, tõsteparv.
  • Sildumisseade , pukseerimisseade. Otstarve, osade nimetused
    .. on ette nähtud laeva kindlaks (tuul, hoovus , laine) hoidmiseks kai või teise laeva ääres
    Laeva ümberpaigutamine piki sildumiskaid või teise laeva suhtes on haalamine või ka ümbersildumine
    Sildumisseadmed asuvad peamiselt vööris ja ahtris, seadmete elementide mõõtmed on klassifikatsiooniühingu poolt rangelt standardiseeritud. Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused reglementeerib laeva projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooni-ühing olenevalt laeva suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne
    Enamik klassifikatsiooniühinguid kasutab spetsiaalset valemit, mille üks komponente on veeväljasurve täislastis, kuhu kuulub ka laeva purjesuspinna suurus tühjalt ja muud laeva andmed
    Selle valemi tulemi järgi määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed.
    Haalamismasinad paiknevad laeva vööriosas ja ahtriosas. Nende abil haalatakse kinnitusotste abil laev kai äärde, misjärel otsad pingutatakse ja kantakse masinatelt üle pollaritele või jäävad nad automaatsete vintside trumlitele
    Tihti kasutatakse haalamiseks vööris ankrupeli koppa. Ja ahtris haalamiskepslit.
    Tänapäeval on laevadel ka automaatsed haalamisvintsid, mis peale otste pingile tõmbamist hoiavad neid automaatselt määratud pinge all, andes pinge suurenedes otsa järele ja võttes seda pinge vähenedes sisse.
    KEPSEL
    Sildumisots, mooring rope (mooring fast või rope, швартов) kasutatakse: tehiskiust (polüamiid, polüester, polüpropüleen, nailon ) või terasotsi.
    (Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel
    Punutud polüpropüleenist otsad taimsetest tugevamad, ei mädane, ohutumad, ujuvad. Ei karda päikest, keemilisi aineid, hõõrdumine klüüsides kulutab ja tekitab staatilist elektrit. Elastsed, venivad ja katkemisel lendab tagasi kinnituskoha suunas (punutud otsad vähem)
    Sildumisotsad trossipoolil ja alusel, merel kaetakse pealt kattega (päikese eest)
    Puksiirseade , koostis, paigutus.
    Puksiirseade on detailide ja mehhanismide kompleks , mis võimaldab ühel laeval teist pukseerida või ise pukseeritud saada. Vahendid teise laeva pukseerimiseks
    paiknevad ahtriosas. Vööriosas on aga koondatud vahendid selleks, et vajadusel lasta end pukseerida.
    Puksiirseadme elemendid valitakse klassifikatsiooniühingu normide kohaselt olenevalt laeva suurusest, tegevuseesmärgist ja sõidurajoonist.
    Puksiirtross seob puksiiri pukseeritava objektiga.Puksiirtrossi jämedus oleneb pukseeritavast objektist ja pukseerimispiirkonnast.Saateots kerge tugev teras- või
    sünteetiline ots, mis esmalt antakse pukseeritavale objektile, et selle abil vastu võtta või edasi saata puksiirtross.Puksiirvintsid on ette nähtud lühikese või pika
    trossiga pukseerimiseks, trossi pikkuse reguleerimiseks pukseerimise käigus ja trossi hoidmiseks trumlitel ajal mil pukseerimist ei toimu. PUKSIIROTSA ÜHELE, KAHELE ANKRUKETILE, KINNITAMINE
  • Laeva süsteemid, süsteemide liigitus ja ülesehitus. Eriotstarbelised süsteemid. Jõuseadmete süsteemid
    Laeva süsteemid on kompleks sisseseadet, mis koosneb torudest koos armatuuri , mehhanismide, aparaatide, mõõteriistade ja mahutitega gaaside ja vedelike
    ümber- paigutamiseks. Süsteemid täidavad igaühele neist ette nähtud laeva ekspluatatsiooniga seotud ülesannet.
    Tühjendussüsteemid. Kuivendussüsteem .Vee-eemaldus- ehk päästesüsteem .Naftaseguste trümmivete süsteem.
    Ballastisüsteemid. Ballastisüsteem. Kreenisüsteem. Trimmisüsteem ehk diferendisüsteem. Naftaseguste ballastvete süsteem.
    Tulekaitse signalisatsiooni süsteemid.Suitsuavastussüsteemi. Elektriline temperatuurijälgimise süsteemid .Mahulise kustutuse käitamise heli- signaali süsteemid.
    Vesikustutussüsteemid. Vesikustutussüsteem. Sprinklersüsteem. Veepiserdussüsteem. Udutekitussüsteem. Välise jahutamise(ülekastmise) süst.Vesikardina
    süsteem.Uputussüsteem.
    Mahulised kustutus Süsteemid. Süsihappegaasi süsteem.Aurukustutussüsteem.Inertse gaasi süsteem.
    Vahukustutussüsteemid. Mehhaanilise vahu süsteem.Keemilise vahu süsteem.
    Keemilised kustutussüsteemid.Pulberkustutussüsteem.Keemiline vedelik-kustutussüsteem.
    Kanalisatsioonisüsteemid. Reovete süsteem.Majandus-heitvete süsteem.Piigatisüsteem.
    Ventilatsioonisüsteemid.Loomulik ventilatsioon.Kunstliku- ja sundventilatsiooni süsteemid.
    Küttesüsteemid. Aurukütte süsteem.Vesiküttesüsteem.Õhkküttesüsteem.
    Jahutus- ja külmutussüsteemid.
    Õhujahutus spetsruumides.Õhu jahutus proviandiruumides.Lastiruumide külmutusseadmete.
    Õhukuivendussüsteemid.Sorbentidel põhinev kuivendussüst.Õhukuivenduse süst. lastiruumides.
    Õhu konditsioneerimise süsteemid.Õhu konditsioneerimise süsteem elu- ja tööruumides.
    Üldkasutatavad suruõhu- ja hüdraulikasüsteemid.Suruõhusüsteem.Hüdraulikasüsteem
    Lastisüsteemid.Lastisüsteem.Puhastussüsteem.
    Abisüsteemid.Gaasieemaldussüsteem.Inertgaasi süsteem.Tekiniisutuse süsteem.Tankide pesemise süsteem.Lasti soojendamise süsteem. Süsteemide ülesehitus:
    -autonoomne: igas veekindlas sektsioonis iseseisev süsteem koos pumbaga (mehanismiga);
    + töökindel, torustike minimaalne pikkus;
    - reservi puudumine, kallis]
    -grupiviisiline: üks pump teenindab mitmes veekindlas sektsioonis asuvaid tarbijaid
    -keskne (tsentraliseeritud): üks pump teenindab kõiki laevas asuvaid süsteemi tarbijaid;
    + vähe pumpasid, keskne juhtimine, suhteliselt väiksem tarbitav võimsus;
    - dubleerimise vajadus, pikad torustikud ]
    Eriotstarbelised süsteemid tagavad laeva spets funktsioonide täitmise (tankeritel: lasti-, inertgaasi-, lastitankide pesu) Kuivendussüsteem võimaldab pumbata vett välja iga trümmi ahtriosa mõlemas pardas asuvatest pilssidest (из льял).
    Vesi satub sinna: metalli higistamine , trümmide pesu, torude leke, leke korpuses.
    Veetaseme kontrolli teostatakse iga vaht (vahel sagedamini) mõõdetakse läbi mõõtetoru (peilimistoru) andur .
    Kuivendussüsteem on kaubalaevadel on harilikult keskne e. tsentraalne vaid mõni kaugemal asuv ruum (ketikast, vöörpiik jt.) on autonoomse kuivendusega, vältimaks liiga pikki torustikke.
    Kaevud (bilge well) on pumpade imitorude ummistuste vältimiseks varustatud kaitsesõeltega
    Neid puhastatakse peale iga lossimist, eriti puistlasti lossimist .
    Ballastisüsteem – on vajalik ballastvee võtuks, ümber- ja väljapumpamiseks. (differendi (trimmi) või kreeni muutmiseks, süvise suurendamisekst, kui laev on ilma lastita=ballastis, püstuvuse muutmiseks
    Ballasttankid asuvad: kahekordse põhja vahel, vöör- ja ahterpiigis (диптанки), pardatankid (tsisternid)
    Nõuded ballastisüsteemile: vältida vee pääsu lasti juurde või kõrvalruumidesse.
    Pilsi- ja ballastitorustike ühendus peab olema suletav tagasilöögiklapiga.
    Sulgemisseadmed on ette nähtud süvatankide ootamatu tühjenemise või täitumise puhuks.
    Nõuded ballastisüsteemile: vältida vee pääsu lasti juurde või kõrvalruumidesse.
    Pilsi- ja ballastitorustike ühendus peab olema suletav tagasilöögiklapiga.
    Sulgemisseadmed on ette nähtud süvatankide ootamatu tühjenemise või täitumise puhuks.
    Veeärastussüsteemid on lisaks kuivendus -süsteemidele reisilaevadel
    Masinaruumist vee ära pumpamiseks saab kasutada ka peamasinate jahutusvee pumpasid
    Veeärastussüsteemide torustikud on sõltumatud kuivendussüstemide torustikest ja viidud igasse sektsiooni
    Torustiku vigastuse korral ei tohi vesi laeva tungida (sulgearmatuur eraldab vigase osa torustikust, tagasilöögi sulgventiilid)
    Pilsiveesüsteem Bilge Water Cleaning System
    Masinaruumis segunevad pilsiveed naftaproduktidega
    Naftane pilsivesi kogutakse, puhastatakse (separeeritakse) ja eemaldatakse eraldi
    Naftareostuse vältimise konventsioon MARPOL
    Eritsoonid: Läänemeri, Must meri, Vahemeri ,
    Separaator puhastab vähemalt 15 ppM
    „Naftaraamat
    Jõuseadmete süsteemid tagavad pea- ja abimasinate ning katelde töö (õpitakse koos vastavate energeetikaseadmetega) kütuse-, õli-, jahutus-, õhu-, ja heitgaaside, auru-, toitevee-, käivitus- ning reverseerimis-, automaatika-, kaugjuhtimis-, kaitse- ja signalisatsioonisüsteemid
    vedellastilaevadel moodustavad pumbad ja torustik peamise lastimis-lossimis-seadme
  • Laeva tuletõrjesüsteemid, signalisatsiooni- ning hoiatussüsteemid
    NB: Tulekahju kustutamise efektiivsus sõltub paljus tulekolde avastamise ja sellest teavitamise kiirusest.
    Tuletõrjesüsteemid on tulekahju kiireks avastamiseks ja kustutamiseks (laevade eluvõime tagamiseks tulekahju korral) Signalisatsioonisüsteem(suitsuandurid, kuumuse andurid) tagavad tulekolde kiire avastamise, käsitsi teavitamise nupud. Signaal saabub juhtimispulti, vahimees reageeribkoheselt, muidu kõlab ülelaevaline tuletõrjealarm,uksed sulguvad, mõningatel juhtudel käivitub sprinklersüsteem mis pihustab ruumi veeuduga üle.
    Drenchersüsteemis on vaja käivitada tuletõrje-pump ja avada vajalikud klapid.
    Tulekustututssüsteem : veega kustutus: jahutatakse põlevat ainet; kompaktne juga, pihustamine, veeudu Lihtne odav, palju vett ümberringi (kui pumbad töötavad), rikub kaupa, mõnda kaupa ei tohigi, seadmeid, voolu all olevaid seadmeid ei tohi, põlevat vedelikku raske kustutada
    Auruga kustutus: ruum täidetakse auruga, surub õhu välja Kasutatakse suletud mitteeluruumides (trümmid, kütuse tankid, laoruumid, korstnad , kofferdamid). Vaja hermetiseerida ruum, rikub kaupa mehanisme, igat kaupa ei tohigi.
    Gaasidega (CO2 või inertgaasid ) ruum täidetakse gaasiga Saab kasutada suletud ruumis, (masinaruumid, trümmid, korstnad, köögi ventkanalid). Vedel süsihappegaas mööda torusid jaamast hermeetiliselt suletud ruumi, kus aurustub . Balloon 40ltr sisaldab 30 kg CO2; Kiire effektiivne, ei riku kaupa, võib eljuhtmeid ja seadmeid. Palju balloone, kallis
    – suitsugaasidega kustutus;
    – vahtkustutus.
    - pulberkustutid
  • Laeva trümmisüsteemid: kuivendus -, ballasti-, kreeni-, trimmi- (diferendi-) ja veeärastusssüsteem. Pilsiveesüsteem.
    Trümmisüsteemid on süsteemide grupp, mis on ette nähtud normaalse ekspluatatsiooni käigus laevakeresse koguneva vee eemaldamiseks aga ka avarii korral
    laeva tungiva vee välja pumpamiseks. Siia kuuluvad: kuivendus-, vee-eemaldus-, ülelaske- ja õliste pilsivete süsteemid koos vastavate
    tarvikutega
    Kuivendussüsteem on ette nähtud igapäevaseks laeva alumistesse osadesse koguneva vee eemaldamiseks tavalistes ekspluatatsioonitingimustes.
    Ballastisüsteemideks nimetatakse süsteemide gruppi, mille ülesandeks on ballastvee (merevee ballasti) sissevõtmine, hoidmine ja välja pumpamine laeva süvise,
    trimmi või kreeni muutmiseks.
    Kreenisüsteem on vajalik kreeni kõrvaldamiseks. Kuid spetsiaalsetel laevadel (näiteks jäämurdjad) kasutatakse teda kreeni tekitamiseks ja kiireks muutmiseks.
    Selline “kõigutamine” võib aidata vabaneda jää pressist.
    Trimmi- ehk diferendisüsteem on ette nähtud ballastvee sissevõtmiseks ja eemaldamiseks aga ka ümberpaigutamiseks piki laeva vajaliku trimmi saavutamiseks
    või olemasoleva trimmi muutmiseks.
    Veeärastussüsteemid on lisaks kuivendus-süsteemidele reisilaevadel
    Masinaruumist vee ära pumpamiseks saab kasutada ka peamasinate jahutusvee pumpasid
    Veeärastussüsteemide torustikud on sõltumatud kuivendussüstemide torustikest ja viidud igasse sektsiooni
    Torustiku vigastuse korral ei tohi vesi laeva tungida (sulgearmatuur eraldab vigase osa torustikust, tagasilöögi sulgventiilid)
  • Laeva eluotstarbesüsteemid (joogi-, pesu-, mereveesüsteem). Reo- ja heitveesüsteemid. Ventilatsiooni-, küttesüsteemid
    Veevarustussüsteemid:
    -joogivesi: kambüüsid, sööklad, medruumid, nõudepesuruumid, kõik kraanikausid (50ltr)
    -pesuvesi: dušid, saunad, pesumasinad (100)
    - merevesi : loputusvesi WC, masinate jahutusvesi
    Joogivee jaoks eraldi mahutid, süsteemid.
    Joogiveemahutid (2tk) ei tohi külgneda välispardaga, ega vedelikke sisaldavate tankidega, ei tohi asuda masinaruumis, samas ruumis heitvee kogumispaakidega, seadmed taseme määramiseks.
    Õhutoru tekil otsas tihe võrk, ujukklapp
    Mahutid kaetud spets kattega, värviga
    Pidev veesurve tagatakse hüdrofooriga (rõhurelee, nivoonäidik) on hermeetiline surveanum, mis on osaliselt täidetud suruõhu ja osaliselt (2/3) veega
    Pesuvesi ei vaja mineraliseerimist ja aereerimist
    Kasutatakse ühtset olme-mageveesüsteemi, mis peab vastama joogivee nõuetele
    Merevesi: loputusvesi WC, masinate jahutusvesi
    Reo ja heitvee süsteem : Kogutakse kogumistankidesse (150 ltr päevas inimese kohta) ja antakse ära kaldal (tehniliselt lihtne, tagab keskkonnanõuete täitmise)
    Tankid (roostevabast) terasest, õhutustorud viiakse korstnasse, mastidesse.
    Seadmed paakide puhastamiseks settest, pesemiseks ja aurutamiseks, nivooandur .
    Pumbad: tunniga tühjaks, väljaviigud mõlemas pardas .
    Töödeldakse ja kahjutustatakse ning pumbatakse merre
    - Keemiline töötlemine: steriliseeritakse, muudetakse lõhnavabaks ja värvituks
    Bioloogiline töötlemine: orgaanilised ühendid lagundatakse aeroobsete bakterite abil süsihappegaasiks ja mitteorgaaniliseks aineks
    Füüsikalis-keemilised, elektrokeemilised, termilised töötlemise meetodid
    Heitveest eraldatakse tahke faas, mis purustatakse, töödeldakse: üle parda, põletatakse jäätmepõletusahjudes (insineraator), antakse kaldal ära.
    Puhastatud (desinfitseeritud) vesi lastakse merre
    NB! Bakterite abil töötavad puhastus-seadmed peavad alaliselt töötama ettenähtud režiimil
    1. Mehaaniline faas: jämefilter eraldab tahke osa vedelast, tsenrifugaalpumppurusti purustab tahked osad ja pumpab heitvee läbi filtri paisupaaki,
    2. Aereerimise faas: reovesi pumbatakse survepaaki, sealt töövedelikuna ejektorisse, imeb õhku sisse, org ained lagunduvad süsihappegaasiks ja mitteorgaaniliseks aineks
    3.Keemiline töötlemise ja separeerimise faas: õhuga küllastunud heitvesi läheb selituspaaki, sinna lisatakse flokulenti, ( kemikaal , mis soodustab hõljuvate ainete kleepumist õhumullikeste ja üksteise külge, tekivad helbed) vahukiht eemaldatakse mudakogujasse, vesi koguneb puhastatud vee mahutisse, sealt üle parda
    Ventilatsiooni, küttesüsteem : Toime põhimõtte järgi: loomulik- (deflektorite, ejektorid abil) ja sundventilatsioon
    Õhu liikumise suuna järgi: puhk -, tõmbe-, kombineeritud
    Otstarbe järgi: üldventilatsioon: (elu-, teenistuslike-,meditsiiniliste-, kambüüsi) ja spetsventsüsteem: MKO, akuruumid, tankerite lastipumbaruumid ,
  • Laevade korrosioon ja selle tõrje
    Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel .Raua korrosiooni nimetatakse roostetamiseks Korrosiooni kiirendavad - soojus, niiskus ( aurutoru , tuletõrjevee toru), aeglustavad - õhu kuivus (kõrbes)
    Korrosioon laevadel: Laevaehitusmetallide enamiku – raua ja terase puhul on probleemiks keemiline või elektrokeemiline korrosioon
    Atmosfäärihapnik on metallidele keemiline keskkond ja merevesi elektrokeemiline keskkond.
    Metallide korrosioonikindlus väheneb pingetest tekkinud struktuuri muutumisel, mida nimetatakse ka metalli väsimiseks.
    Tõrje: Peamine korrosioonitõrje vahend teraslaevadel on alati olnud korralik värvkate
    Eriline probleem on laeva veealuse osa värvkate ( mürkvärvid e. kattumisvastased värvid (Antifouling paints – A/F paints ). Laeva värvimine: Värvimistöid tehakse vastavalt ilmale (suvi, kuiv)
    Värvimistöid teostavad: 1) laevapere (madrused, motoristid) 2) tehase töölised tehases, dokis
    Ettevalmistus: pind puhastatakse õlist, pestakse mustusest, eemaldatakse lahtine värv ja rooste.
    Tööriistad: elektrilised ja suruõhu harjad, kuumaõhupuhurid, liivaprits , kraabitsad, käsiharjad, haamrid;
    Pinna puhtuse (kareduse) klassid: SA-1,SA-2, SA2,5, SA-3 (vana värv – puhas helkiv metall)
    Pootsmanitool (boatswain's chair ) , talas, pardatõstuk . Kruntimine 2-3 kihti pintsli , rulliga ,
    Värvimine 1-2 kihti pintsli, rulliga, õhuvabapihusti, õhkpihustiga (eriti masinaruumis)
    Pintsliga : aeganõudev, katab hästi
    Rulliga: mugav katta suuri, tasaseid pindu, pikendusvars,
    Pulverisaator: suur jõudlus, kulutab rohkem värvi, ei kata hästi,
    Värvid: Füüsiliselt kuivavad (pehme värv) – lahusti aurustub välja ja pind muutub kuivaks
    Keemiliselt kuivavad (kõva värv) – värvikihis toimub kuivamiseks keemiline protsess (alküüd ja epo värvid)
    Lahusti test – lahustis niisutatud lapiga hõõrutakse testitavat värvi, kui lapp muutub värviseks on tegu füüsiliselt kuivava värviga, kui ei muutu on keemiliselt kuivanud värv
    Värvimise reeglid: Pehme värv värvitakse kõva värvi peale; Metall – epo värvid – akrüül, kloorkautšuk, polüretaan, bituumen ja mürkvärvid;
    Epovärvide peale ei värvita alküüdvärve.
    Alküüdvärvid: sideaineks on alküüdvaik, lahustiks lakibensiin , ksüleen
    Akrüülvärvid: veeslahustuvad (kuivanud värv ei lahustu) värvid
    Tutvu värvi spetsifikatsiooniga – kahekomponentsete värvide säilivusaeg, värvimiseks lubatud temperatuur, värvikihi vajalik paksus, ülevärvimise (kuivamise) aeg , lahustid ,
    Alumiiniumist laevade puhastamiseks ja värvimiseks võib kasutada ainult spets vase, nikli ja raua vabu abrassiivmaterjale ja värve
    Värvitud pinna kuivanud värvikihi paksus mõõdetakse üle, värvi pinna kvaliteeti kontrollitakse tugeva valgusega
    “Värvimise tehnoloogiline kaart”- väljastab töid teostanud firma,
    Värvifirmad: Hempel -Taani; Jotun-Norra; International-IngliseHollandi; Chugoku-Jaapan; Relius-Saksamaa; Sigma -PoolaHolland; Ameron-USA
    Elektrokeemiline korrosioonitõrje:
    levinum on pinna kaitsmine aktiivsest anood -metallist kaitsekehaga (protektoriga)
    Aktiivseks metalliks on tavaliselt tsingi ja alumiiniumi sulam
    Välise alalisvooluallikaga elektrokeemiline kaitse e. katoodkaitse
    • .DOC Laadi alla originaalfail 39 lk · .doc · 112 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Laevade ehitus EKSAM #1 Laevade ehitus EKSAM #2 Laevade ehitus EKSAM #3 Laevade ehitus EKSAM #4 Laevade ehitus EKSAM #5 Laevade ehitus EKSAM #6 Laevade ehitus EKSAM #7 Laevade ehitus EKSAM #8 Laevade ehitus EKSAM #9 Laevade ehitus EKSAM #10 Laevade ehitus EKSAM #11 Laevade ehitus EKSAM #12 Laevade ehitus EKSAM #13 Laevade ehitus EKSAM #14 Laevade ehitus EKSAM #15 Laevade ehitus EKSAM #16 Laevade ehitus EKSAM #17 Laevade ehitus EKSAM #18 Laevade ehitus EKSAM #19 Laevade ehitus EKSAM #20 Laevade ehitus EKSAM #21 Laevade ehitus EKSAM #22 Laevade ehitus EKSAM #23 Laevade ehitus EKSAM #24 Laevade ehitus EKSAM #25 Laevade ehitus EKSAM #26 Laevade ehitus EKSAM #27 Laevade ehitus EKSAM #28 Laevade ehitus EKSAM #29 Laevade ehitus EKSAM #30 Laevade ehitus EKSAM #31 Laevade ehitus EKSAM #32 Laevade ehitus EKSAM #33 Laevade ehitus EKSAM #34 Laevade ehitus EKSAM #35 Laevade ehitus EKSAM #36 Laevade ehitus EKSAM #37 Laevade ehitus EKSAM #38 Laevade ehitus EKSAM #39
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 39 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 112 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kiiisumiisu Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Laevade ehituse eksamiküsimuste vastused
    laevad eksam vastused atspol Kahesaarelaev Pikendatud pakiga laev Pikendatud pupiga laev

    Sarnased õppematerjalid

    Laevade ehitus eksam
    34
    docx

    Laevade ehitus eksam

    sellest teatud kogus tavaliselt vahetekkidele, kuid laeva alumisse ossa koguneb suur raskus. Nimetatud asjaolu ülepingutab laeva konstruktsiooni. Maak on tavaliselt ,,ühesunaline" lastiliik ning sellistele laevadele tagasisõiduks sobiva lasti leidmine osutub keeruliseks. Seepärast on paljud kaasaegsed maagiveolaevad ehitatud nii, et nendega saask tagasiteel vedada mõnda muud puist- või vedellasti, nagu näiteks vilja või naftat. Seega erineb nende ehitus mõneti tavalise maagiveolaeva ehitusest, et neil oleks võimalik peale võtta antud piirkonnas saadaolevat tagasiveolasti. Põhilised tingimused maagiveolaevadel on: · Piisav vastupidavus kontsentreeritud raskusega lastidele. · Meetmed raskuse kiilust sobival kõrgusel hoidmiseks metatsentrilise kõrguse vähendamise nimel; tihti kasutatakse selleks otstarbeks tavalist kõrgemat topeltpõhja;

    Laevade ehitus
    Exami küsimused ja vastused laevaehituses
    70
    doc

    Exami küsimused ja vastused laevaehituses

    Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: ­ kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; ­ tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: ­ kaubalaevad; ­ kauba-reisilaevad;

    Laevaehitus
    Eksamipiletite küsimused ja vastused
    75
    doc

    Eksamipiletite küsimused ja vastused

    Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: ­ kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; ­ tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: ­ kaubalaevad; ­ kauba-reisilaevad; ­ reisilaevad

    Laevaehitus
    Laevade ehitus
    75
    doc

    Laevade ehitus

    Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: ­ kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; ­ tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: ­ kaubalaevad; ­ kauba-reisilaevad; ­ reisilaevad

    Laevandus
    Laevade arhitektuur
    29
    doc

    Laevade arhitektuur

    Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade väliskuju ja arhitektuurilis- konstruktsioonilised omapärad. 3.1 Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust.

    Laevade ehitus
    laevade ehituse kordamisküsimused
    25
    docx

    laevade ehituse kordamisküsimused

    Yaw: laeva kursist kõrvalekaldumine külgsuunas halva roolimise tagajärjel või tugeva, eriti taganttuleva laine korral; Pitch: laeva pikiõõtsumine https://www.youtube.com/watch?v=wdxls4-OuZI 13. Süvisekamm Süvisekamm näitab ära laeva maksimaalsed süvised erinevates vetes erinevatel aastaaegadel L või S tähega tähistatakse laeva maksimaalne suvine süvis soolases vees. See joon tõmmatakse Plimsolli ketta keskosa läbiva joonega samal tasemel. "T" tähistab troopikas sõitvate laevade maksimaalset süvist. "P või F" määratleb maksimaalse süvise, mille laev saab suvel magevette laadida. "TP või TF" tähistab maksimaalset süvist, milleni laeva saab troopikas magevette laadida "W" tähistab laeva maksimaalset talvist süviset. 14. Wheelhouse poster - mida sisaldab? Kirjeldab laeva manööverdamise omadusi, kuidas ta käitub erinevates oludes Nendeks on *erinevad keskkonnad (magevesi, soolanevesi) *täislastil, tühilastil asub kaptenisillas. Nagu nt

    Laevade ehitus
    LAEVAEHITUS
    1
    doc

    LAEVAEHITUS

    2012/2013 LAEVAEHITUS Loengute teemad ja eksamiküsimused . MM, MK, KS Loengud 32, harjutused 24, iseseisev töö 48 , Kokku 104h Eksamipiletis on kolm küsimust: 1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 3. Kolmas on lastiskaala abil ülesannete lahendamine, viib läbi I. Golovin 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. 2. Universaalsed kuivlastilaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 3. Puistlastilaevad e

    Laevaehitus
    Transpordilaevade üldomadused
    17
    doc

    Transpordilaevade üldomadused

    Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade üldomadused. 1. Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. (Vt. Joon. 3.1. ja Joon. 3.2.) Joon. 3.1. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini.

    Laevaehitus


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Vasakule Paremale

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun