Kiil- Kiilust ülesse- Kiilust peatekini- Kinnitama kiilu külge- Käigusild(kaptenisild)- Köis(laeval ei kasutata)- Lastiruum- Lastiruumid- Laevakere- Laevapere-/ Laevaliikmed elavad kajuti(te)s- () Laotakse- Liin- Läheb põhja keskelt- Mahuteid kasutatakse ...- , , , , Masinaruum- Masinaruumis- Masinaruumist ahtrisse- Mehanism- Navigatsioonisild- Nimetatakse pardaks- Nöör(ei kasutata laeval)-/ Ots(taimsest materjalist köis)- Piim- Piimide peale- Peatekk- Peamasin- / Plaadistus- Põhi-- Raadioruum/kamber- Reeling-// Rool- Rooliruum/kamber- Sektsioon- Sektsioonide vahel on veekindlad vaheseinad- Sõuvõll- Sõuvõlli otsas- Sõukruvi- Tala-- Tekk- Teki pealisehitised- Topeltpõhi- Topeltpõhja vahel- Tross(metallist köis)- Trümm(id)-() Umbreeling- Vahel- Vahetekk- Varustus-/ Vedelikumahuti-() Veekindlad vaheseinad- Väline plaadistus- Vöör- Vööris- Vöörist ahtrisse- Vöörtääv- Vöörpiik(1.sekts vööris)- Vöörpiigis-
75. Jõuseadmed-силовая устнавка. 30. Peatekk- главная палуба. 76. Ankruseade- якорное устройство. 31. Vahetekk- 77. Ballastsisüst.- балластная система. 32. Masinaruum- машинное отделение. 78. Veevarustusesüst.- сист. водоснабжечия. 33. Lastiruum-грузовой трюм. 79. Reoveesüst- сточная cuct. 34. Peamasin- главный машина. 80. Korsten-трубa. 35. Abimasin- вспомогательная машина. 81. Laeva nimi-название судна. 36. Teki ehitis- палубная надстройка. 82. Laeva tüüp- Тип судна. 37. Vööris on pakk- в носу бак, 83. Kodusadam- порт приписки. 38. Ahtris on pupp- в корме юм. 84. Max. pikkus- максимальная длина. 39
korpusele, mis paneb laeva liikuma.. Võlliliini ehitus, paigutus laeval ja mõõtmed määrab peajõuseadmete tüüp ja sõukruvide arv. Ühe sõukruviga võlliliin: 1. Dedvudseade 7. Masinaruumi vaheseina tihend 2. Sõuvõll 8. Peatugilaager 3. Kandelaager 9. Tugivõll 4. Võllipidur 10. Tugivõlli ja peamasina vahevõll 5. Vahevõllide kandelaagrid 11. Peamasin 6. Vahevõllid Võlliliin koosneb sõuvõllist , vahevõlli(de)st ja tugivõllist . Vahevõllide arv ja võlliliini pikkus oleneb laeva suurusest ja masinaruumi ning peamasina asetusest laevas .Võlliliini pikkus võib olla 100 m ja rohkem. Laeva telgjoone suhtes on võlliliin tavaliselt nurga all kuni 5 o . Kahe võlliliiniga laevadel on võlliliinid laeva diametraaltelje suhtes nurga all kuni 3o . Kui peamasin asub laeva ahtriosas võib sõuvõll olla otseselt ühendatud läbi tugilaagri
.....................................................................................5 Joonised .......................................................................................................................................7 Vahitüürimehe vastutus navigatsioonivahis ..............................................................................12 Hea merepraktika navigatsioonivahis....................................................................................12 Peamasin ................................................................................................................................12 Stabilisaatorite kasutamine ....................................................................................................12 Navigatsiooniaparatuuri perioodilised kontrollid ..................................................................12 Navigatsiooniaparatuuri igapäevased testid ......................................................
termilise korrosiooni ja termilise väliskoormuse suurenemisel. pöörde jooksul , kuuluvad need I järgu inertsjõudude hulka. väsimuse piiri, mis on määratud nende valmistamismaterjali Sõukruvi tunnusjooned. Tasakaalustamata tsentrifugaaljõu inertsjõud ja selle jõu momendid füüsikalis-keemiliste omadustega ja millede korduval ületamisel Peamasin , sõukruvi ja laeva kere koos moodustavad nn. laeva tekitavad vibratsiooni, kulutab väntvõlli raam- ja vändalaagreid ning materjali väsimustugevus väheneb. propulsiivkompleksi, mille koostööst ja iga elemendi tööst eraldi nende kaelu
jätta ning uuesti tööle panna ning laev peab töötama ka madalatel pööretel. Näiteks kui laeva täispöörete arv on 100 siis peab töötama vähemalt 25 pöörde juures. Osadel laevadel on kasuks põtkurid. Ökonoomsus - on kütuse erikulu ja kasuteguri suhe.Kütuse erikulu arvestatakse g/1kw h. Kasutegur näitab, et kui palju energiat muudetakse kasulikuk tööks 8.Diiselmootori liigitamine tööprotsessi ja kasutusotstarbe järgi. Kasutusotsarbe järgi: 1.Peadiiselmootor (peamasin) mille otstarve on leava edasi tagasi käikuvuse tagamine. 2.Abidiiselmootor(abimasin)generaatoritel. 3.Autonoomsed diiselmootorid - kasut nt kantavate pumpadekäivitamiseks,päästepaatide mootorina. Tööprotsessi järgi-jagunevad diiselmootorid nelja-ja kahetaktilisteksmootoriteks: 4.taktilises diiselmootoris toimub töötsükkel igas silindris 4 takti e väntvõlli kahe täispöörde jooksul (720kraadi) jooksul 2
· Tähelepaneliku audio-visuaalse vahi kindlustamaks olukorra täielikku valdamist, · Ülevaate nähtavuspiirkonnas asuvate mere- ja maamärkide üle, · Lähenevate laevade liikumistendentside ja peilingute jälgimise, · Kursi pideva jälgimise ning et käsud roolimehele on õigesti täidetud · Radari ja kajaloodi näitude jälgimise, · Ilmastiku ning nähtavuse ja selle muutuste jälgimise, · Masina signalisatsiooni jälgimise. Peamasin. Vahitüürimees peab arvestama sellega, et peamasin on pidevalt tema käsutuses abistamaks vajadusel manööverdamisel. Ta ei tohi kahelda peamasine kasutamise suhtes, kui selleks tkib vajadus. Ta peab olema täielikult kursis laeva manöövriomadustega ja peatumisteekonnaga. Navigatsiooniaparatuuri perioodilised kontrollid. Vahitüürimees peab läbi viima järgnevaid regulaarseid kontrolle: · Roolimehe või autopiloodi poolt hoitav kurss,
............................................................................... 17 1.3.4 Lastiseade ................................................................................................................ 17 1.3.5 Paadiseade ............................................................................................................... 17 1.4 Andmed praktikandi kohta ............................................................................................. 18 2. Laeva peamasin .................................................................................................................... 18 2.1 Üldandmed peamasina kohta ......................................................................................... 18 2.1.1 Peamasina tüüp ........................................................................................................ 18 2.1.2 Tehniline iseloomustus ..............................................................................
võimsus kestval koormusel rating, MCR manööverdamisvõime manoeuvrability mitmeotstarbeline saate- ja multi-purposeescort and salvage ship päästelaev monoliitne monolithic mutri kate, voolundi boss cap,fairwater nikkel-alumiiniumpronks NiAl bronze otsakaod tip vortex losses paindlikkus flexibility parempoolne (päripäeva) clockwise rotation direction pöörlemissuund peamasin main engine polt bolt pööratav gondelkäitur, podded azimuthing drive asimuutkäitur pronks bronze propulsiivdüüs shrouding puri sail põtkur thruster pöördeomenditegur torque coefficient pöördemoment torque pöörlemiskese center of rotation
Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1. Üldandmed laeva ja laeva seadmete kohta .................................4 1.1. Üldandmed laeva kohta ...........................................................4 1.2. Üldandmed laeva jõuseadmete kohta ......................................8 2. Laeva peamasin ..........................................................................9 2.1. Peamasina üldandmed .............................................................9 2.2. Peamasina konstruktsioon ......................................................10 2.3. Peamasinat teenindavad süsteemid .........................................14 2.4. Peamasina ekspluatatsioon .....................................................31 3. Laeva abidiislid .........................................................
näitajad 3. Ekspluatatsioonilise võimsuse väliskarakteristika see on tavaliselt mootori täiskäik ja mootorit võib siin ekspluateerida piiramatu aja. 4. Osavõimsuste väliskarakteristika. See on mootori tööreziim kõige väiksemal käigul st miinimum pööretearv 5. Kruvikarakteristiku joon. See on võetud maha mootori tõõtamisel fikseeritud sammuga sõukruvile. See on ligilähedane kuupparabooli joonele. Vaadates seda karakteristikut näeme, et peamasin on koormatud 100% - iliselt ainult täispööretel, kõigil väiksematel käikudel on peamasin alakoormatud ja seetõttu töötab ta vähem ökonoomselt. RSS Sõukruvi labasid on võimalik pöörata ja sellega suurendame või vähendame paisatava vee hulka ja sellega muudame mootori koormust. RSS kasutamine võimaldab 1. Peamasinal töötada laeva kõikidel käikudel 100% koomuse all 2. Sõukruvi ja peamasina töötamine kõige ökonoomsemal reziimil. 3
hammasratas, 14- käigulülitus hoovastik, 15- edasikäigu friksioon ketas koos veovõlliga. VÕLLILIIN Ülesanne: Kanda väntvõllil või reduktori pöörded üle sõukruvile I 1- sõukruvi, 2- täävitoru, 3- kandelaagrid, 4-6- vahevõllid, 5- kandetugilaager, 7- ühendusmuhv, 8- Peamasin. II 1- sõuvõll, 2- vavevõll, 3- peaelektrimootor, 4- peaelektrikilp, 5- peageneraator, 6- diiselmootor. PEATUGILAAGER Ülesanne: võtta vastu sõukruvi tõmbe või tõuke jõud ja anda see edasi laeva kerele 1- sõuvõll 2- kandelaager 3- laagri korpus 4- tugiketas 5- tugisegmendid 6- tugisegmendi pesa 7- laagri karter 8- jahutusspiraal 9- tugisegmendi svääriline kinnitustivt
· Pikipinged on laeval tavaliselt suurimad. · Muutumatud jõud (ajas): laeva korpuse kaal koos kõigi seadmetega, tekiehitused, mast, seadmed, propulsiivseade koos sõuvõlliga, püsiballast = tühja laeva veeväljasurve · Muutuvad jõud (ajas): kütuse, vee, õli, kauba, ballasti kaal · Kaalujõud mõjuvad: a) piki kogu korpust (väliskorpus, pikitalastik, peatekk, kahekordne põhi) b) mõjutavad ainult üht osa laeva pikkusest, (tekiehitus, platvorm, peamasin) c) mõjutavad ühte kohta (piki laeva) (vahesein, põikitalastik, mast ) Ujuvus- ja kaalujõudude epüürid Kaalujõudude epüür näitab kaalu jaotust piki laeva ( ) Lõikudesse kantakse teatud maastaabis laeva jooksva meetri keskmine kaal (P) selles lõigus
LAEVA ABIMEHHANISMID SISSEJUHATUS: Abimehhanismide , laevaseadmete ja süsteemide tähtsus ja liigitamine . Laeva energeetikaseade koosneb: 1. Peamasin (ad). 2. Laeva abimehhanismid (AM). Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused. Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks ,
sõuvõll sõukruvi LAEVA DIISELJÕUSEADMED 1. Otseülekandega diiseljõuseade: (tagasikäik saadakse peamasina reverseerimise teel) peadiisel sõuvõll sõukruvi 2. Diisel reduktor jõuseade: (( RSS) revers sooritatakse reversr- reduktori abil) Peamasin; 1- sidur; 2- reduktor; 3- sõuvõll; 4- sõukruvi 3. Diisel elekteiline jõuseade: (reverseeritakse sõuelektrimootori reverseerimise teel) 4.Gaasiturbiin laeva jõuseade peagaasiturbiin turbokompressorid ( õhu pumpamiseks põlemiskambrisse) peaülekanne (reduktor) sõuvõll sõukruvi SPM klassifikatsioon I taktilisuse järgi: 2 – taktilised 4 – taktilised II otstarbe järgi
materjalide kogumikus on varasem vorm 1990.a, seal ei olnud konv-st tulenevaid erisusi sees erihüvitise suhtes. Milleks formular - kui oled hädas, laeva peamasinad ei tööta, tuule ja hoovusega viib karidele, ega seal pole aega päästjaga maha istuda ja läbi rääkida päästelepingu tingimustest. Kõige rohkem jur vaidlusi võid tek küs, kas tegu päästega või puksiirimisteenuse osutamisega. Oli keiss, kus Antwerpenist sõitis Schelde äärest laev välja, vool kadus, peamasin out, polnud võimalik peamasinat käivitada. Kutsuti puksiir, kes ei võtnud laevalt otsa, seisis juures ja valvas, et kui vool hakkabteda kuskile viima, siis lükkab või hoiab eemal. Tunni pärast saadi peamootorid käima ja laev sõitis Tallinnasse. Laeval tekilaadundis 8 ostetud pruugitud autot a 1000 Dollarit. Puksiirifirma keeldus aktseptimast ainult puksiiriteenuse arve maksmisest ja nõudis päästetasu osas tagatise andmist ja
Pikipinged on laeval tavaliselt suurimad. Muutumatud jõud (ajas): laeva korpuse kaal koos kõigi seadmetega, tekiehitused, mast, seadmed, propulsiivseade koos sõuvõlliga, püsiballast = tühja laeva veeväljasurve Muutuvad jõud (ajas): kütuse, vee, õli, kauba, ballasti kaal Kaalujõud mõjuvad: piki kogu korpust (väliskorpus, pikitalastik, peatekk, kahekordne põhi) mõjutavad ainult üht osa laeva pikkusest, (tekiehitus, platvorm, peamasin) mõjutavad ühte kohta (piki laeva) (vahesein, põikitalastik, mast ) 18. Laevaehituses kasutatavad materjalid. Kereehitus-, viimistlus- ja muud materjalid metallkerega laevad, teras, kergsulam (alumiinium-mangaan),puitkere, raudbetoonist kere, plastmassist kere , komposiitlaevad. Laevakere põhimaterjal tänapäeval on teras Teras on raua ja süsiniku sulam süsiniku sisaldavusega alla 1,7% Keevitatud laevakeredes kasutatakse pehmemat (väiksema süsiniku sisaldusega mitte üle 0,27%) terast
annaabi.ee 
