KV11 Abimasin- Abimasin- Ahter- Ahtris- Ahterpiik(viimane sekts. ahtris)- Ahterpiigis- All- Alumine tekk- Alumisel tekil- Jagama- Jagunema- Jõuseadmed- Kaared-() Kaardiruum/kamber- Kajut(id)-() Kaptenisild- Kaptenisillal- Kiil- Kiilust ülesse- Kiilust peatekini- Kinnitama kiilu külge- Käigusild(kaptenisild)- Köis(laeval ei kasutata)- Lastiruum- Lastiruumid- Laevakere- Laevapere-/ Laevaliikmed elavad kajuti(te)s- () Laotakse- Liin- Läheb põhja keskelt- Mahuteid kasutatakse ...- , , , , Masinaruum- Masinaruumis- Masinaruumist ahtrisse- Mehanism- Navigatsioonisild- Nimetatakse pardaks- Nöör(ei kasutata laeval)-/ Ots(taimsest materjalist köis)- Piim- Piimide peale- Peatekk- Peamasin- / Plaadistus- Põhi-- Raadioruum/kamber- Reeling-// Rool- Rooliruum/kamber- Sektsioon- Sektsioonide vahel on veekindlad vaheseinad- Sõuvõll- Sõuvõlli otsas- Sõukru...
1. Laevade ehitus – 46. Liikmed- члены. 2. Laevakere-корпус судно 47. Ühiskajut- кают-кампания. 3. Tala-балка 48. Köök- камбуз. 4. Plaadistus- oбшивка 49. Laoruum- кладовые 5. Põhi- дно 50. WC- галюн 6. Põhja keskel- посредине дно 51. Hoiuruumid- калера хранения 7. Kiil(põhitala)- киль 52. Mast- магта 8. Vööris- в носу 53. Veeväljasurve – водоизмещение. 9. Ahtris- в карма 54. Süvis – осадка. 10. Vöörtääv- форштевень 55. Võimsus- мощность. 11. Ahtertääv- ахтерштевень 56. Kandevõime- грузоподъемность 12. Kiilu külge- к килю 57. Lastimahutavus- грузовместимость. 13. Kinnitama- крепить 58. Püstivus/stabiilsus- остойчивость. 14. Kaar- шпангаут 59. Laevakeretalastik- набор. 15. Piim- билс(-ы) ...
korpusele, mis paneb laeva liikuma.. Võlliliini ehitus, paigutus laeval ja mõõtmed määrab peajõuseadmete tüüp ja sõukruvide arv. Ühe sõukruviga võlliliin: 1. Dedvudseade 7. Masinaruumi vaheseina tihend 2. Sõuvõll 8. Peatugilaager 3. Kandelaager 9. Tugivõll 4. Võllipidur 10. Tugivõlli ja peamasina vahevõll 5. Vahevõllide kandelaagrid 11. Peamasin 6. Vahevõllid Võlliliin koosneb sõuvõllist , vahevõlli(de)st ja tugivõllist . Vahevõllide arv ja võlliliini pikkus oleneb laeva suurusest ja masinaruumi ning peamasina asetusest laevas .Võlliliini pikkus võib olla 100 m ja rohkem. Laeva telgjoone suhtes on võlliliin tavaliselt nurga all kuni 5 o . Kahe võlliliiniga laevadel on võlliliinid laeva diametraaltelje suhtes nurga all kuni 3o . Kui peamasin asub laeva ahtriosas võib sõuvõll olla otseselt ühendatud läbi tugilaagri
......................................................................................5 Joonised .......................................................................................................................................7 Vahitüürimehe vastutus navigatsioonivahis ..............................................................................12 Hea merepraktika navigatsioonivahis....................................................................................12 Peamasin ................................................................................................................................12 Stabilisaatorite kasutamine ....................................................................................................12 Navigatsiooniaparatuuri perioodilised kontrollid ..................................................................12 Navigatsiooniaparatuuri igapäevased testid .......................................................
termilise korrosiooni ja termilise väliskoormuse suurenemisel. pöörde jooksul , kuuluvad need I järgu inertsjõudude hulka. väsimuse piiri, mis on määratud nende valmistamismaterjali Sõukruvi tunnusjooned. Tasakaalustamata tsentrifugaaljõu inertsjõud ja selle jõu momendid füüsikalis-keemiliste omadustega ja millede korduval ületamisel Peamasin , sõukruvi ja laeva kere koos moodustavad nn. laeva tekitavad vibratsiooni, kulutab väntvõlli raam- ja vändalaagreid ning materjali väsimustugevus väheneb. propulsiivkompleksi, mille koostööst ja iga elemendi tööst eraldi nende kaelu
Või muudetakse soovitus viisidel. Automaat regulaator jareguleeritav objekt moodustab süsteemi.Automaatkontroll - kontrollib parameetreid ja vajadusel salvestab neidautomaatselt. Tänapäeva seadmetes võib kontrollitavaid parameetreid ollatuhatkond. Sellest tulenevalt on ka automaat signalisatsioon. Automaatstopp - on ka automaatika üks osa, mille ülesandesk on takistada ebameeldivuste tekkimist, näiteks peamasin seisma panemine. See jaguneb sellisena, et süsteem jääb automaatselt seisma. Või blokeering, millestakistatakse probleemi tekkimist või ei ole võimalik midagi käivitada, näiteks hammasrattad ei ole hambumises ja ei lase käivitada. Samal ajal on ka signalisatsioon töös. 51.Isolatsiooni takistus - on sisuliselt elektrijuhet või kaablit ümbritseva isolatsioonikihi võime takistada elektrivoolu läbi tungimist. Praktiliselt lekib aga väike osa. Aga selle piirnormiks on 1mA.
· Ülevaate nähtavuspiirkonnas asuvate mere- ja maamärkide üle, · Lähenevate laevade liikumistendentside ja peilingute jälgimise, · Kursi pideva jälgimise ning et käsud roolimehele on õigesti täidetud · Radari ja kajaloodi näitude jälgimise, · Ilmastiku ning nähtavuse ja selle muutuste jälgimise, · Masina signalisatsiooni jälgimise. Peamasin. Vahitüürimees peab arvestama sellega, et peamasin on pidevalt tema käsutuses abistamaks vajadusel manööverdamisel. Ta ei tohi kahelda peamasine kasutamise suhtes, kui selleks tkib vajadus. Ta peab olema täielikult kursis laeva manöövriomadustega ja peatumisteekonnaga. Navigatsiooniaparatuuri perioodilised kontrollid. Vahitüürimees peab läbi viima järgnevaid regulaarseid kontrolle: · Roolimehe või autopiloodi poolt hoitav kurss, · Magnetkompassi parandus on määratud vähemalt kord vahi jooksul ning vastavalt
................................................................................ 17 1.3.4 Lastiseade ................................................................................................................ 17 1.3.5 Paadiseade ............................................................................................................... 17 1.4 Andmed praktikandi kohta ............................................................................................. 18 2. Laeva peamasin .................................................................................................................... 18 2.1 Üldandmed peamasina kohta ......................................................................................... 18 2.1.1 Peamasina tüüp ........................................................................................................ 18 2.1.2 Tehniline iseloomustus ...............................................................................
ahtrilainete süsteem stern wave system different trim dünaamilise tõstejõuga laev dynamically supported ship erikaal specific weight Froude arv Froude number gravitatsiooniline takistus gravity-related resistance hõõrdetakistus frictional resistance hõõrdetegur coefficient of friction koosmõju interaction hürdodonaamiline rõhk hydrodynamical pressure hüdromehaanika fluid mechanics hürdrostaatiline rõhk hydrostatical pressure inertsjõud inertial force isepoleeruv värv self-polishing paint jäätakistus residual resistance jäätakistus ice resistance kaal weight käigulained shipborne waves käigulainete interferent wave systems ineraction kaikuvus prop...
Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1. Üldandmed laeva ja laeva seadmete kohta .................................4 1.1. Üldandmed laeva kohta ...........................................................4 1.2. Üldandmed laeva jõuseadmete kohta ......................................8 2. Laeva peamasin ..........................................................................9 2.1. Peamasina üldandmed .............................................................9 2.2. Peamasina konstruktsioon ......................................................10 2.3. Peamasinat teenindavad süsteemid .........................................14 2.4. Peamasina ekspluatatsioon .....................................................31 3. Laeva abidiislid ..........................................................
näitajad 3. Ekspluatatsioonilise võimsuse väliskarakteristika see on tavaliselt mootori täiskäik ja mootorit võib siin ekspluateerida piiramatu aja. 4. Osavõimsuste väliskarakteristika. See on mootori tööreziim kõige väiksemal käigul st miinimum pööretearv 5. Kruvikarakteristiku joon. See on võetud maha mootori tõõtamisel fikseeritud sammuga sõukruvile. See on ligilähedane kuupparabooli joonele. Vaadates seda karakteristikut näeme, et peamasin on koormatud 100% - iliselt ainult täispööretel, kõigil väiksematel käikudel on peamasin alakoormatud ja seetõttu töötab ta vähem ökonoomselt. RSS Sõukruvi labasid on võimalik pöörata ja sellega suurendame või vähendame paisatava vee hulka ja sellega muudame mootori koormust. RSS kasutamine võimaldab 1. Peamasinal töötada laeva kõikidel käikudel 100% koomuse all 2. Sõukruvi ja peamasina töötamine kõige ökonoomsemal reziimil. 3
SPM JAHUTUSSÜSTEEM Kütuse plahvatuslikul põlemisel tõuseb temperatuur silindris 1800 - 2000°C. Et materjalid peaksid sellistele temperatuuridele vastu, selleks tuleb mootorit jahutada st üleliigne soojus tuleb mootorist välja juhtida. Ülekuumenevamad detailid mootoris on: kolvi üleminepõhi silindrikaane aluminepõhi silindrihülsi ülemine osa väljalaskekollektor väljalaskeklapid pihustiots väljalasketorud summutid Jahutava keskonnana kasutatakse: magedatvett merevett õhku. Kaasaegsetes laevades kasutatakse ainult ringvoolu süsteemi, aga avarii olukordades saab selle ümber lülitada otsevoolu süsteemiks ( ≈ 20 – 30 aastat tagasi kasutati diiselmootorite jahutamiseks ainult otsevoolu jahutus süsteemi) OTSEVOOLU JAHUTUSSÜSTEEM 1- kinkstonikast, 2- mereveefilter, 3- mereveepump, 4- SPM, 5- ...
· Põrkevahesein e põrkesott, mille kaugus vöörist peab jääma vahemikku 5-8% laeva kogupikkusest ja ulatuma kuni vabaparda alumise ääreni · Ahterpiigi vahesein, mis peab võllitunneli jaoks moodustama veekindla ruumi · üks vahesein mõlemal pool masinaruumi · kui laeva pikkus ületab 90m, tuleb paigutada veel võimalikult ühtlaste vahedega lisavaheseinad, mille arv sõltub laeva pikkusest ning sellest, kas peamasin asub laeva keskel või ahtris Põrkevahesein peab ulatuma ülatekini välja. Ahterpiigi vahesein seevastu peab ulatuma ainult esimese tekini, mis jääb kõrgemale lastveeliinist, muidugi juhul kui sellega on võimalik moodustada veekindlat ruumi. Kõik teised vaheseinad peavad ulatama vaheseinte tekini, milleks on tavaliselt vabapardatekk. Piki- ja põikvaheseinad moodustavad üksteisest eraldatud ruume (sektsioone), mis tagavad laeva
LAEVA ABIMEHHANISMID SISSEJUHATUS: Abimehhanismide , laevaseadmete ja süsteemide tähtsus ja liigitamine . Laeva energeetikaseade koosneb: 1. Peamasin (ad). 2. Laeva abimehhanismid (AM). Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused. Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks ,
Sisukord LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID...............................................................................................2 4.Aatomi jõuseade........................................................................................................................3 LAEVA DIISELJÕUSEADMED.....................................................................................................3 SPM klassifikatsioon.......................................................................................................................5 SPM Geomeetrilised suhted.............................................................................................................7 SPM TÖÖTSÜKLID JA NENDE VÕRDLUSED...........................................................................8 NELJATAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID..................................................................................9 KAHETAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID.......................
materjalide kogumikus on varasem vorm 1990.a, seal ei olnud konv-st tulenevaid erisusi sees erihüvitise suhtes. Milleks formular - kui oled hädas, laeva peamasinad ei tööta, tuule ja hoovusega viib karidele, ega seal pole aega päästjaga maha istuda ja läbi rääkida päästelepingu tingimustest. Kõige rohkem jur vaidlusi võid tek küs, kas tegu päästega või puksiirimisteenuse osutamisega. Oli keiss, kus Antwerpenist sõitis Schelde äärest laev välja, vool kadus, peamasin out, polnud võimalik peamasinat käivitada. Kutsuti puksiir, kes ei võtnud laevalt otsa, seisis juures ja valvas, et kui vool hakkabteda kuskile viima, siis lükkab või hoiab eemal. Tunni pärast saadi peamootorid käima ja laev sõitis Tallinnasse. Laeval tekilaadundis 8 ostetud pruugitud autot a 1000 Dollarit. Puksiirifirma keeldus aktseptimast ainult puksiiriteenuse arve maksmisest ja nõudis päästetasu osas tagatise andmist ja
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumidek...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
