Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Transpordilaevade üldomadused (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias
Teema 3. Koostatud 30.12..2001.
Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004.
Laevade ehitus. Teema 3.
Transpordilaevade
üldomadused.

  • Transpordilaeva arhitektuurilis -konstruktiivse tüübi üldskeem.
    Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka
    konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja
    konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik.
    Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik .
    Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme,
    mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest , korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust . (Vt. Joon. 3.1. ja Joon. 3.2.)
    Joon. 3.1.
    Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini.
    Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu
    pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid.
    Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis
    vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaeva-del, matkelaevadel,
    parvlae-vadel, autoveolaevadel jne.
    Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp.
    Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära
    suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb
    tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt
    masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumideks laevaperele ning
    reisijatele laeva kõige mugavama tsooni. Kui vahede pikkuse summa
    “saarte” vahel on väiksem kui 25% laeva pikkusest, nimetatakse
    selliseid vahesid kaevudeks ja laeva “kaevlaevaks”.
    Joon.
    3.2.

    Kahesaarelaev - tekiehitisteks on enamasti pakk ja pupp ja
    nende modifikatsioonid.
    Pikendatud pakiga laev - pakk võib ulatuda kuni teise
    laadluugini. Näiteks mere-puksiirid, kus pupp puudub.
    Pikendatud pupiga laev - masinaruum on kesk-kohast tahapoole
    nihuta-tud ja keskmine tekiehitis on ühendatud pupiga.
    Kvartertekiga laev - kvartertekk on peateki osa, mis tagapool
    masina-ruumi on tõstetud kõr-gemale kompenseerimaks võllitunneli
    poolt lasti-ruumist ära võetud mahtu. Selline konstrukt-siooniline
    võte hoiab ära trimmi vööri poole.
  • Laevade konstruktsioonilised iseärasused.
    Laevakeret iseloomustab peateki sadulsus - tekk tõuseb sujuvalt vööri ja ahtri pool, samuti parraste poolt
    diametraaltasandi suunas (vt. Tahvel 3.I). Sadulsus on
  • Vasakule Paremale
    Transpordilaevade üldomadused #1 Transpordilaevade üldomadused #2 Transpordilaevade üldomadused #3 Transpordilaevade üldomadused #4 Transpordilaevade üldomadused #5 Transpordilaevade üldomadused #6 Transpordilaevade üldomadused #7 Transpordilaevade üldomadused #8 Transpordilaevade üldomadused #9 Transpordilaevade üldomadused #10 Transpordilaevade üldomadused #11 Transpordilaevade üldomadused #12 Transpordilaevade üldomadused #13 Transpordilaevade üldomadused #14 Transpordilaevade üldomadused #15 Transpordilaevade üldomadused #16 Transpordilaevade üldomadused #17
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-09-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 65 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Siimkyla Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    29
    doc

    Laevade arhitektuur

    Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade väliskuju ja arhitektuurilis- konstruktsioonilised omapärad. 3.1 Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. Tekiehitiste arvu ja paigutuse järgi liigitatakse laevu järgmiselt: Tekiehitis - see on peatekist (vabapardatekist) kõrgemal

    Laevade ehitus
    thumbnail
    27
    doc

    Laeva ujuvus ja mereomadused

    Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 5. Laeva ujuvus ja mereomadused. 5.1. Ujuvus. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 5.1.) Joon. 5.1. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste- jõududega). Nende ühisnäitaja ehk D rakenduspunktiks on punkt B, mida nimetatakse suuruskeskmeks (SK) või veeväljasurve keskmeks (ka ujuvu

    Laevaehitus
    thumbnail
    14
    doc

    Laevakere kuju ja omadused

    Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 4. Laevakere kuju ja omadused. 4.1. Laevakere põhipinnad ja lõiked. Laevakere kujutab endast pikka voolujoonelist keha, mis väljapoolt on piiratud kõver- pindadega. Laevakere ülalt piiravaid pindu nimetatakse tekkideks, alt - põhjaks ja külgedelt - parrasteks. Laevakere väliskujust võib saada üldise ettekujutuse selle lõikamisel kolme üksteisega risti oleva tasapinnaga: (Joon. 4.1) · laeva laiust poolitava vertikaaltasapinnaga - pikitasandiga ka tsentraaltasand, ka diametraaltasand (DT), · laeva arvutuslikku pikkust poolitava vertikaalse, DT-ga risti oleva keskkaare- ehk miidli tasandiga, · veepinnaga ühtiva horisontaalse tasapinnaga - veeliini tasandiga.

    Laevaehitus
    thumbnail
    34
    doc

    Laevaruumid ja ehituse detailid

    Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 8. Laevaruumid ja ehituse detailid 9.1 Tekiehitised ja tekihooned. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Tekiehitiste ja tekihoonete ülesandeks on mahutada mitmesuguse otstarbega laevaruume. Samuti osalevad nad üldtugevuse tagamisel. Harilikult on tekliehitised ja tekihooned mitmekordsed (välja arvatud pakk). Materjaliks on teras, kuid kaasajal kasutatakse tekihoonetes üha sagedamini kergeid sulameid, mis vähendab laeva kaalu ja viib raskuskeskme madalamale. Kergsulamist tekiehitiste ja -hoonete ühendamisel

    Laevade ehitus
    thumbnail
    12
    doc

    Laeva Sildumisseade

    Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-6. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 10-6. Sildumisseade. Sildumis- ja haalamisseade. Sildumis- ja haalamisseade on mehhanismide, üksikdetailide ja vahendite kogum, mille eesmärgiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste (kaid, estakaadid, ujuvkaid jne), teiste laevade või haalpoide külge. Samuti saab selle seadme abil laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused reglementeerib laeva projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooniühing olenevalt laeva suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne. Enamik klassifikatsiooniühinguid kasutab spetsiaalse

    Laevade ehitus
    thumbnail
    19
    doc

    Laeva Ankruseade

    Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-2. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 10-2. Ankruseade. Ankruseade. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris. Aegade jooksul on ankur ise muutunud nööri otsas üle parda lastavast kivist keeruliseks suure efektiivsusega põhja pinnasesse haakuvaks seadeldiseks (Joon. 10.2.1. ja 10.2.2.) ja laevad tänapäeval peavad omama ankruseadet, kusjuures ankrute arvu, kaalu, ankrukettide pikkust ja kaliibrit reglementeerivad klassifikatsiooniühingute reeglid.

    Laevade ehitus
    thumbnail
    88
    docx

    Ujuvus, mere- ja eksplomadused

    Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Laevade ehitus. Teema 3. Laeva ujuvus, mere- ja ekspluatatsiooniomadused. Selles teemas vaadeldakse laeva mere- ja ekspluatatsiooniomadusi ning neid iseloomustavaid näitajaid. Pärast selle teema omandamist õppur  omab algteadmisi laeva ujuvusest, mahulistest ja kaalulistest näitajatest;  oskab arvutada laeva raskuskeskme koordinaate, kasutada lastiskaalat ja teha arvutusi keskmise süvise muutumisest lasti laadimisel/lossimisel ning veetiheduse muutumisel;  omab ettekujutust laeva hukkumatusest, vabaparda kõrgusest, laadungi- omärgist ja laeva tugevusest;  saab algteadmised laeva püstuvusest, käikuvusest, juhitavusest, meretaluvusest;  omab algteadmisi laeva e

    Ametijuhend
    thumbnail
    14
    doc

    Laeva Lastiseade

    Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-3. Lastiseade. Lastiseade. Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest. Vaid teatud kaupu teatud sadamate vahel vedavate laevadel võib lastiseade puududa. Sellisel juhul toimub lastitöötlus sadama vahenditega. Sellised võivad olla konteinerilaevad, mis töötavad vaid konteiner- terminaalide vahel. Ka teatud puistlaste vedavad laevad on lastiseadmeta. Tankerite lastiseadmeks on aga torustike ja pumpade süsteem. Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest ja paljust muust. Tänapäeva laevadel suureneb spetsial

    Laevade ehitus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun