Karavell-keskajal ookeani sõiduks sobiv laevatüüp. Orjakaubandus-neegerorjade müümine Ameerikale. Koloonia-väljaspool emamaad paiknev asundus. Konkistadoor-Hispaania ja Portugali seiklejad ja rikkuste otsijad. Uus maailm-Ameerika esialgne nimetus. Eldoraado-kullamaa. Asteegid-Kesk-Ameerika põliselanikud. Indiaanlane-Ameerika põliselanik. Orjakaubanduse kolmnurk-Ameerikas,Aafrikas ja Euroopas inimeste ja kaupade vedu. Piprakott-rikkad inimesed kes ostis kokku palju vürtse. Henrique Meresõitja-portugali prints kes rahastas mereretki mööda Aafrika ida rannikut. Cristoph Columbus-1492 sügisel jõudis ta Ameerikasse, aga ise arvas et Indiasse. Vasco da Gama-avastas meretee Indiasse ümber Hea lootuse neeme kaudu aastal 1498. Hervan Cortes-Hispaania aadlik vallutas asteekide riigi 1519 ja avastas Kesk-Ameerika. Francisco Pizarro-konkistadoor 1532 vallutas inkade riigi. Amerigo Vepucci-sai aru et tegu on uue maailmajao ja mandriga ja pani sellel...
Aurulaev- Allveelaev- Baaslaev- Gaasitanker- Hüdrograafilaev- Hõljuk- Jäämurdja- Jaht- Kaablilaev- Kuivdokk- Kummipaat- Kanuu- Kaubalaev- Konteinerlaev- Kaubapraam- Külmutuslaev- Kalapüügilaevastik- Kalalaev- Kruiisilaev- Kiirlaev- Katamaraan- Kalatöötlemiselaev- Lipulaev- Liinilaev- Lõbusõidulaev- Lootsikaater- Mootorlaev- Metereoloogi laev- Merelaevastik- , Miiniristleja- Mootorpaat- Päästelaev- Puistlastilaev- Puislastilaev- Parvelaev- - Purjelaev- Praam- Pargas- Paat- Purjekas- Päästepaat- Põhjasirvendaja- Reisiparvelaev- Reisilaev- Reisilaev- Sõjalaev- Spordilaev- Süst- Tuukrilaev- Tuletõrjelaev- Tiibur- Tiibur (eba)- , Transpordilaev- Uurimislaev- Ujuvdokk- Ujuvkraana- Õppelaev- Laeva panek kai äärde- y Puksiir tõukab laeva vööri või ahtri kai äärde- o Lõhuvad jääd sadamapiirides- a Puksiir aitab suurtel laevad...
Kuhu viikingid rändasid? · Lääne-Euroopa mandriosa · Island · Sotimaa ja Mani saar · Iirimaa · Inglismaa · Fääri saared · Gröönimaa ja Ameerika Kus tekkisid viikingite kolooniad? · Venemaa · Briti saared · Flandrias · Normandias · Islandil · Gröönimaal · Põhja-Ameerika Milline oli viikingite laev? Laevu oli 3 sorti: · Kõige väiksemad olid kalapaadid · Suurema, aeglasemad ja madala põhjaga laevad olid knarrid · Kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad ehk langskipid Knarr Pikklaev e. langslaev Kasutatud kirjandus · http://www.google.ee/images · raamat Else Roesdahl ,,Viikingite maailm" · EE (Eesti Entsüklopeedia) 10 · http://www.kasmu.ee/kesolidviikingid%3F · http://et.metapedia.org/wiki/Viikingiaeg
nägid, et asula on hästi kaitstud, siis loobusid nad ründamisest ja asusid rahumeelselt kauplema. http://www.cdli.ca/CITE/v_warriors.htm http ://www.chrome.hu/danova/mod/last/prev/unitg/ung01.jpg 3. Millised olid viikingite laevad? Viikingid olid suurepärased laevaehitajad. Nende laevadega sai sõita nii sügavas merevees kui ka madalikel. Viikingilaevadel olid nii aerud kui purjed. Puri oli trapetsikujuline ja triibuline. See oli kinnitatud raa ülemise ristpuu külge. Tormi ajal sai purje pinda rehvimisega vähendada. Selleks lasti raa allapoole. Raapurjega laevad liiguvad kõige paremini pärituulega, kuid suudavad sõita ka külgtuulega. Laevad olid kerged ja võisid
Jakob Westholmi Gümnaasium Keskaegse linlase elu 11.a Tallinn 2017 Keskaegse linlase elu Linnakodanike kodud Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes töökoda, teisel asusid eluruumid, kolmandal aga panipaigad ja ladu. Peamiselt oli töötuba vaid käsitöölistel. Kaupmehed võtsid oma kodudes ka kliente vastu. Kõige suurem ruum oli tiile, mis koosnes köögist, söögitoast ja elutoast. Tiiles oli suur kamin, kus oli avatud tulel sööginõu ja kortsen läbis kõiki korruseid. Magamistuba kutsuti törnseks. Mööblit oli tubades vähe, selle hulk ja kaunidus sõltusid peremehe jõukusest. Asukohal olid kaks mööblieset: söögilaud ja voodi. Söögikorra kätte jõudes teadis iga kodakondne, millisele kohale võis ta laua ääres istuda. Kui seati magama ja peres ...
SHIP DISPOSAL ESTONIAN MARITIME ACADEMY SCHOOL ERIK ALVISTE 2009 SHIP DISPOSAL The Maritime Administration's management approach is to remove all vessels that present the highest risk to the environment as soon as possible, and to have disposal alternatives and the necessary funding in place to ensure that obsolete vessels can be disposed of at a rate greater than obsolete vessels coming into the Maritime Administration's fleets. Ship disposal methods There are 4 methods for ship disposal. 1. Domestic Recycling Through ship sales offers and direct fee-for-service solicitation. The program awards ship recycling contracts to seven domestic ship recyclers. 2. Artificial Reefing The Maritime Administration accepts applications from coastal States, U.S. Territories and possessions and foreign governments for use of obsolete NDRF vessels as offshore reefs for the conse...
lastiruumiluukidega, mitu tekki. Omab lastimis-lossimisseadmeid.Topeltpõhja vahelised ruumid (tankid) on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballastvee tankidena. Külmutus-segalastilaevad Lisaks MO-le peab olema külmutusseadmete osakond, lastiruumid ning tvintekid peavad olema efektiivse isolatsiooniga ja ventilatsiooniga. Sõltuvalt temperatuuri reziimist kauba lastiruumides jagunevad külmutus-laevad: madalatemperatuurilised laevad, mis veavad sügavkülmutatud kaupa; jahutustemperatuurilised laevad, mis veavad jahutusreziimil kaupa; universaalsed külmutuslaevad. Spetsialiseeritud segalastlaevad Liinilaevana on see kasutusel kindla kaubaliigi jaoks. Lastimisel on palju erikinnitusvahendeid, mis kiirendavad oluliselt lastimist ja suurendavad selle ohutust. (Langh Shipping Co) Segalastilaevu võib kasutada selliste kuivpuistlastide nagu näiteks vilja ja maagi transportimiseks, Liinilaev, Tramplaev.
veeteid, sest see oli ohtum ja kiirem. Korralike teid neil ei olnud, enamasti oli tegu sillutamatta radatega. Soistes piirkondades kasutati teede rajamiseks hangu, tihedama liiklusega lõikudel, aga ehitasid nii puust (palkidest või kisklaudadest) kui kivist vankriteid. Sildu ehitasid viikingid harva, jõed ületati koolme kohtadest või parvega. Paljudes kohtades oli talvel palju hõlpsam reisida kui suvel. Laevad: Laevad olid viikingitele väga tähtsad. Viikingid olid euroopa parimad meremehed ja nende laevad olid kõige kaunimad. Tuntuimad on viikingite pikklaevad, mis sõitsid madalas vees, need olid üsna kiired ja neil oli üks suur puri. Neil oli veel mitut sorti laevu ning enamus neist olid väga ära kaunistatud. Laevad ehitati tammest või männist. Kere kinnitati raudnaeltega, mis tihiti looma karvade ja tõrvaga. Laevasepa tööriistadeks olid saag, haamer, kirves ja ristikirves
LOA (length overall) – laeva üldpikkus Draft – süvis Lpp (Length perpendicular) – laeva pikkus loodsirgete vahel Trim – laeva trim Deadweight – laeva kandevõime TPC – laeva süvise muutus kauba tonnides ühe sentimeetri kohta Cubic capacity – laeva kaubaruumide maht kuupmeetrites (puistelasti ja vedellasti puhul) 2) Nimetage kaubalaevade tüübid (2.5p) Segalasti laevad, RO-RO laevad, konteinerlaevad, tankerid, balkerid 3) Laeva kiirust mõõdetakse mis ühikutes? Mida see lahtiseletatuna tähendab? (0.5p) Mõõdetakse sõlmedes. 1 sõlm = 1 meremiil tunnis ehk siis 1,852 km/h. Meremiil on põhiühik kauguste mõõtmiseks merel. 4) Nimetage sadamate haldussüsteemid? (1.5p) Landlord Port, Tool Port, Service Port 5) Miks veetakse kaupu meritsi? (3p)
Tallinna Tööstushariduskeskus Töövedelikud 3 Töövedelikud 3.1 Sissejuhatus Kuna pole olemas universaalset töövedelikku, mis oleks sobilik Töövedeliku põhiliseks ülesandeks kasutamiseks kõigis kasutus- hüdrosüsteemis on kanda edasi energiat. valdkondades, vastates erinevatele Lisaks esitatakse töövedelikele täien- nõudmistele, siis tuleb töövedeliku davaid lisaülesandeid ja nõudmisi, mis valikul arvestada kõiki antud valdkonnas on seotud hüdroseadmete konstrukt- esitatavaid nõudeid, et tagada süsteemi siooniga ja nende erinevate tõrgeteta ja majanduslikult efektiivne kasutusvaldkondadega. ekspluatatsioon (...
juhuslikult, kuna avastasin raamatukogust John Man raamatu ,,Maade avastused", milles oli mitmete avastajate kohta kirjutatud, aga minu jaoks kõige tuntum oli just tema. Alguses käis mõte hoopis kosmoses, nimelt oli ka mõte uurida esimese kosmonaudi Jüri Gagarini elu, aga see jääb edaspidiseks. Christoph Kolumbuse täpset sünniaega ei teata, aga arvatavasti sündis ta 1451 aastal Itaalias,Genova linnas. Juba varakult neljateiskümne aastasena astus ta mereväkke. Laevad, kus ta oli teeninud, käisid Aafrikas, seilasid Vahemeres ja purjetasid Iiri ja Inglismaa jahedate randadeni.Sel ajal, kui ta oli maal, mitte merel, koostas ta kaarte. Tema meelest oli see kõige meeldivam töö. Mered, mille läbimiseks kulub mitmeid kuid, läbid paberil ühe hetkega. /1,lk 294/ Kolumbus kavandas leida meretee Indiasse lääne suunas üle Atlandi ookeani. /2,lk 16/ Kuigi Kolumbus oli sündinud Itaalias, leidis ta omale ekpeditsiooni toetajaskonna
seotud merepõhja uuringutega. Uurimislaevade eeliseks on paindlikkus, teatud parameetreid on siiani võimalik mõõta vaid laevadel. Ning miinuseks on nende kulukus. 3 1. Mis on uurimislaev... Uurimislaev on laev, mis on kujundatud ja varustatud läbi viima uurimistöid merel. Uurimislaev edendab mitmeid ülesandeid. Osad neist on kombineeritud ühte tavalaeva, teised vajavad spetsiaalset erilaeva. Nõudlike tingimuste tõttu on need laevad sageli samaaegselt ka jäälõhkujad, et toime tulla polaarvetes. Uurimislaeva päritolu tuleb varajastest meremeeste uurimisretkedest. Hüdroloogiliste mõõdistuste laev on kujundatud läbi viima hüdroloogilist uurimistööd ja mõõdistusi. See info kantakse merekaartidele, mis tagavad ohutu navigatsiooni sõja- ja tsiviillaevanduses. Need laevad teostavad ka seismilisi mõõdistusi merepõhjas. Praktikas tuleb aga hüdroloogiliste mõõdistuste laeval täita erinevaid ülesandeid.
Ülesanne: AS "Laevad Õige Lipu All", kes teeb nii regulaar- kui ka mitteregulaar- ning kaubareise ja kellel on mitmeid erinevate kogumahutavustega laevu, ldas laevapereliikmetele ja nende perekondadele „vananaistesuve“ jätkuks piduliku lõunasöögi maksumusega 1400 eurot, saatis motoristi lähetusse Kunda kolmeks päevaks, maksis talle lähetusraha 150 eurot ja vanemmehaaniku USA-sse 22 päevaks, makstes talle õigusaktides ette nähtud summas päevaraha. Lisaks ostis reeder kingituse äripartnerile maksumusega 130 eurot, reisijate kostitamiseks kohvi ja küpsiseid 1025 euro eest ning ruumide kaunistamiseks poti- ja lõikelilli maksumuses 250 eurot. Vahimadrusele kingiti 5. aastase tööjuubeli puhuks käekell maksumusega 320 eurot ja lillekimp väärtuses 25 eurot ning madrusele 10. aastase tööjuubeli puhul nutikäekell maksumusega 250 eurot ja lillepott väärtuses 25 eurot. Kuu lõpus selgus, et 200 euro eest ostetud väikevahendite ostudokumendid on puud...
hõbedast. Euroopa majandus sõltus kuld- ja hõberahast, kuid kulla ja hõbeda nappus Euroopas tõi kaasa majanduslanguse suures osas Euroopast. Teine tegur oli sajanditepikkune konflikt hispaanlaste ja portugallaste ning Pürenee poolsaare lõunaosa moslemite vahel. Suutlikkus Põhja-Aafrika moslemite riike tiivalt haarata oli neile elutähtis. Samal ajal õppisid nad palju oma araablastest naabritelt. Nii karakk kui ka karavell kasutasid araablaste ladina purje, mis tegid laevad manööverdamisvõimelisemaks. Araablaste kaudu taasavastati ka vanakreeka geograafia, mis andis aimu Aafrika ja Aasia kujust. Esimese suure ekspeditsioonide laine vallandas Portugali infant Henrique Meresõitja. Atlandi ookeani avamerele purjetades avastati 1419 Madeira saared ja 1427 Assoorid, mis said mõlemad Portugali asumaadeks. Henrique Meresõitja põhiprojekt oli Aafrika lääneranniku uurimine. Sajandeid kulgesid ainsad kaubateed Lääne-
Eesti Ettevõtlus Kõrgkool Mainor Venemaa Turismigeograafia Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Turism Venemaal on kiirelt kasvanud alates nõukogu korda, alguses sisemine turism ja seejärel rahvusvahelise turismi samuti. Rikka kultuuripärandi ja suure loodusliku iluga erinevates kohtades. Suurim turismimarsruut Venemaal on reisimine Golden Ring iidsesse linna, laevareisid suuremate jõgede nagu Volga juurde ja pikamaasõitud kuulsal Siberi raudteel. Erinevate piirkondade ja kultuuride tõttu Venemaa pakub palju erinevaid toite ja suveniire ning näitavad väga erinevaid traditsioone, nagu vene Banya , tatari Sabantuy või Siberi shamanist rituaalid.LÜHITUTVUSTUS Vene Föderatsioon asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Riigi pikkus põhjast lõunasse on üle 4000 km, läänest itta aga peaaegu 10000 km. Geograafiliselt võib Venemaa jaotada kolmeks üsnag...
inimese koht maailmas? Enamik humanistlike ideede kandjaid jutlustas inimese vabastamisest kiriklike autoriteetide eestkoste alt, mistõttu filosoofiline mõtlemine omandas selge ilmaliku ilme. Veovahendid Suured avastusretked olnuksid mõeldamatud ilma heade laevadeta. Inglismaa, Hispaania ja Portugal lõid võimsa laevastiku. 15. saj. Keskpaiku ilmusid Lääne-Euroopas mõnel pool jõgedele vesiratastega laevad, mis liikusid vastuvoolu. Laevu veeti edasi üle kaldal asuvate plokkide tõmmatud trosside abil. Mõte pärines umbes samal ajal Itaalias kasutusele tulnud köisteedelt. Siiani oli jõelaevanduse arengut paljudes kohtades seganud erinev veetase jõgedes. Esimene lüüs rajati Hollandis Amsterdami lähedal (1220). 14.-15. saj. võeti need kasutusele Itaalias, seejärel mujalgi. Edenes tööstusveondus. 16. saj. keskpaigast alates
moodi eristuvad jaapanlased upsakatest jänkidest, kaks küsimust harude kohta-energia kaevandamine/tööstus, teenused. Mis on sektor üldiselt, mahud, olulisus, paiknemine, spetsiifika, demokratiivsed strateegiad ja riiklikud poliitikad. Tekstiil ja õmblustööstus- milliseid strateegiaid inimesed kasutavad- meedia, turu eelis. Suuremate firmade ära nimetamine. Kas kasvav või kahanev sektor, algas tugevalt. Kes on tugevad laevatööstus, lõuna-korea-tugevad laevad (mng levad?)kallimad tööd ja hiina-lihtsad laevad, odavad tööd. Ka euroopas laevad. Norra- Varustus laevad, et nafta tankrile minna. Kruiisi laevad samuti. Saab siin teha kuna läbimõeldus ja disain, siin disainerid juba olemas, muidu peaks endale sisse ostma. Spetsiifiline kruiisilaevadele santehnika, siin klaster olemas. miks eestis, Saaremaa väikelaeva ehitus, - piirivalvelaevad, patrulllaevad. Toodavad eelkõige läänemerele, arvestab piirkonna spetsiifikat, kiire remondi tagamine.
arenenumate paadi mudelite tootmist, teades kus ja mida on vaja parandada ning taas ehitada. Kõige rohkem andmeid laevade ehituse arengu kohta on allikates, mis mainivad Vahemere piirkonna protsessi, mis on ka samuti kõige rohkem säilinud, mujal maailmas on see küll esinenud, kuid mitte nii mahukalt. Vahemere valdkondades on elanud tuntud kirjanikud ja rändurid, kes on jätnud märkimisväärseid kogumeid. Vana-Egiptuse paadid on kõige vanemad hooned. Läbi Niiluse jõe möödunud mere laevad: alguses olid puidust ja papüürusest paadid, hiljem suuremad laevad, millega oli võimalik teha pikki sõite. Kuid merendus sel ajal oli väga napil tasemel, kuna kõik laevad olid nende aastate jooksul lapiku põhjaga ja see takistas rannikust kaugemale reisimist. Enamus laevu juhtis üks inimene, peale seda olid laevas ka meremehed, kes tegid peamist ülesannet, milleks oli aerutamine ja mootori rolli täitmine. Laevas oli 21 sellise tööga
Parv pandi liikuma tõuketeiba abil. Kui jõgesid ja järvi, hiljem ka meresid hakati kasutama kui mugavaid ühendusteid, ilmus aer. Aerust on arheoloogilisi andmeid juba IX aastatuhandest e.m.a. Peaaegu samast ajast on ka esimesed ühest tüvest tehtud paatide leiud. Keskmise kiviaja lõpul kasutusele tulnud ühest puutüvest välja raiutud või välja põletatud paati. tuleb lugeda suureks progressiks. Kuid erinevates maailmajagudes ja erinevates kliimavööndites omasid laevad erinevat kuju ja nende valmistamise tehnoloogia erines suuresti olenevalt maakohast ja oludest. Otsustada selle üle, millised võisid olla veesõidukid, saame säilinud joonistuste ja harvem mudelite järgi. Juuresolev kaart (Joon. 1.1.) näitab selliste leidude kohti ja annab tunnistust sellest, et veel liikumise vahendid (nimetame neid laevadeks) tulid kasutusele juba inimühiskonna varastel arenguetappidel üle kogu maailma. Joon. 1.1.
suhetesse astuda, et moslemid pihtide vahele võtta. Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Sündis 1451 Genova, Itaalia ja suri 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kolumbus oli esimene, kes avastas Ameerika (esimesele ekspeditsioonil avastas ta Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti), kuid arvas ise, et oli jõudnud Indiasse. Kolumbuse retk oli mõeldud peamiselt kulla ja rikkuse leidmiseks. Ka oma päevikus on ta kirjutanud sissekandeid kus ta viitab kulla ja muu säärase asukohtadele.
VIIKINGID - PÕHJAMAA MEHED Umbes 1200 aastat tagasi ilmusid Lääne-ja Põhjamerele pikad ja kitsad ning triibuliste purjedega laevad,mille ninasid kaunistasid lohepead.Neid laevu tunti juba kaugelt ära. Ühel laeval oli kümmekond sõdalast.Nad olid pärit Taanist,Rootsist või Norrast.Nende ees tundsid hirmu paljude maade rannikuelanikud. Sõdalased röövisid ja röövitud saagi viisid koju või müüsid teistes maades maha. Viikingite laevad olid suurepärased.Nendega sai sõita nii sügaval kui ka madalikel.Sageli liikusid nad ka jõesuudmetes,ning sel moel võisid nad pääseda kaugele sisemaale.
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus R11 Kaja Abel TALLINK/TALLINNA SADAM Raport Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tallink on tuntud ettevõtte nii Eestis, Soomes, Rootsis kui ka Lätis. Tema laevad sõidavad mööda merd nendesse riikidesse, et teenindada kliente võimalikult hästi ja parimal viisil. Tallink pakub nii kruiise kui ka lihtsalt liinireise. Võimalik on sõita autoga ning peatuda ka erinevates kohtades nagu näiteks Marienham. Tallinki laevad on suured ja mugavad ning selle tõttu kasutavad laeva ka mitmed töölised, kes ei tööta Eestis ega ka Soomes, Rootsis, Lätis. Selle laevaga on võimalik saada kiiresti üle ja minna toimetama oma asju. Ettevõtte on
mis tähendas seda, et nooremad pidid ise vaatama, kuidas hakkama saada. Viikingite retked Mõned ajaloolased ütlevad, et viikingiaeg sai alguse kaheksanda sajandi keskpaiku, just enne seda, kui nad Lindisfarne’i rüüstasid. Oli see siis nii või teisiti, tõmbas see röövretk neile igal juhul üldsuse tähelepanu. Inglismaalt edasi suundusid nad Iirimaale, kus nende märklauaks olid jällegi kloostrite aarded. Laevad täis sõjasaaki ning orje, pöördusid viikingid talveks koju tagasi. Ent aastal 840 muutsid nad oma traditsioone ning veetsid talve rüüstatud aladel. Iirimaa linn Dublin saigi alguse viikingite enklaavina. Alates 850.aastast hakkasid nad talvituma ka Inglismaal, nende esimene baas oli Thamesi jõe suudmes asuv Thaneti saar. Peale seda ulatusid viikingite retked kõikjale Euroopasse: Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse, Inglismaale, Itaaliasse, Kreekasse
Viikingid Referaat Tallinn 2003 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 1.Viikingite laevad......................................................................................................... 4 1.1 Viikingite Rändamine...........................................................................................4 2.Viikingite kodu............................................................................................................ 6 2.1 Viikingite kirjandus...............................................................................................6 2.2Viikingite usk
saadetud näidatud laeval ja kuupäeval. Saabumisteade Arrival Notification On dokument, mis saadetakse välja ekspedeerija poolt kaubasaadeise importijale teatades kaupade saabumisest ja nõudega vastavasisuliste dokumentide esitamiseks transpordifirmale ja tollile, et see võimaldaks kaubad välja võtta. Bill of Lading Mere- ja õhutranspordi elektroonselt esitatud dokumentide skeem. Laevad Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Kauba- ja segalasti alaliigid
Missugune oli viikingi mees... · Viiking pidi olema usaldusväärne meeskonnaliige, sest tema käekäik sõltus kaaslastest. · Meeskonnaliikmete vahel ei tohtinud olla petmist ega vägivalda. Kogu saak jagati meeste vahel õiglaselt. · Viikingid olid hulljulged sõdijad, sest neile oli lahingus langemine suureks auks. Samas oli surm kodus häbiasjaks. · Sõdalaste põhirelvad oli mõõk, oda ja sõjakirves. Nad eelistasid võidelda mees mehe vastu. Viikingite laevad.... · Viikingilaevadel olid nii aerud kui purjed. · Laevad olid kerged ja liikusid väga kiiresti. · Viikingilaev oli 24 m pikk, 5 m lai ja 2 m kõrge. · Laevad ehitati tammepuust ja laevatekk oli tehtud männilaudadest. Laevaplangud olid kinnitatud sitkete vitsade abil. Niisugune laev paindus tormis igas suunas, kuid jäi veekindlaks. · Laeva ninas oli puust voolitud lohepea. · Meeskonda kuulus 30-40 meest. Viikingid asustasid: Islandi Gröönimaa
Ehitusviimistlus Erik Adra VIIKINGID Referaat Juhendaja: Rita Pilisner Pärnumaa 2013 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Viikingite laevad ....................................................................................................................4 Viikingite rändamine ..............................................................................................................5 Viikingite kodud..................................................................................................................... 6 Viikingite kirjandus .....................................................................................
Laevade jõuseadmete areng Minua arvates on üheks tähtsamaks liiklusvahendiks laev. Lisaks on meritsi võimalik ka tõhus kaubavahetus. Alates 18.- 19. sajandi tööstusrevolutsioonist on tehnika ja tehnoloogia kiire areng muutnud tundmatuseni inimühiskonna kõiki valdkondi. Puutumata pole jäänud ka meretransport ja laevaehitus. Esimesed laevad olid puidust ning liikusid inimjõu abil või siis kasutati tuuleenergiat. U 600eKr ehitati esimesed kolme aerureaga laevad ehk Trieerid, mis said klassikalise Antiik-Kreeka võimsaimateks sõjalaevadeks. Sõudjaiks olid pinkide külge aheldatud orjad, kellele lahingu ajaks puupunnid suhu pandi, et nad haavata saades ei röögiks. Sõudmisel oli tähtsaimaks innustusvahendiks piits, rütmi aitas hoida trumm. Laialtlevinud laeva olid Galeerid, aerude ja
võimalik viikingite tegutsemisest ja ajaloost aimu saada ka noortel ning tulevastel põlvedel. Kuid mind huvitab vikingite ajalugu veel seetõttu, et nad olid erakordselt osavad laevaehitajad, kes leiutasid ka kompassi, viikingid avastasid oma mereretkedel palju uusi maid, sõdalased käisid ära nii Gröönimaal, kui Põhja-Ameerikas.Viikingid avastasid plankude kasutamise, mis muutis nende laeva küllaltki paidlikuks, minu arvates oli paindlikus äärmiselt oluline, sest tormidel pidasid laevad kindlasti paremini vastu, samuti olid viikingitel ka mast, mille külge oli kinnitatud suured nelinurksed purjed, mille tulemusena suutsid viikingid tuulejõudu endakasuks pöörata. Tavaliselt kasutasid mehed laevaehituseks norra kuusepuud, mis oli äärmiselt vastupidav. Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval ka tormi ajal stabiilsena püsida
metsikud mehed –viikingisõdalased – oma hirmuvalitsuse all keskaegset Lääne- Euroopat. Soov saada rohkem kulda-hõbedat, orje ja uusi maavaldusi oli see, mis sundis viikingeid tõstma purjed ning lahkuma oma kodudest tänapäeva Norras, Taanis ja Rootsis. Nende ootamatud ja julmad rüüsteretked olid legendaarsed; kristlikud mungad kirjeldasid õudusega rikaste kloostrite ja linnade rüüstamisi ning hävingut. Viikingite laevad Viikingid olid suurepärased laevaehitajad, nad ehitasid tugevaid ja kiireid laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid ülespoole sõuda. Selleks, et merel sõita, oli viikingi laeval mast, mille külge kinnitati puri. Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist
2014. aastal oli Tallink Gruppi käive 921,47 miljonit eurot.[2] Tallinki juhatuse liikmed on Paavo Nõgene (juhatuse esimees), Janek Stalmeister, Andres Hunt ja Lembit Kitter. Grupi kommunikatsioonijuht on Katri Link ja turundusjuht on Margus Hunt. Tallink Grupi nõukogu esimees on Enn Pant. Sisukord 1 Ajalugu 1.1 Tallinki algus 1.2 Eminre 1.3 Uus kaubamärk Hansatee 1.4 Uus juhatus 1.5 Uus liin 1.6 Kiirlaevad 1.7 Stockholmi liin 1.8 Uued laevad 1.9 Uued liinid 1.10 Uued kiired parvlaevad 2 Börsile minek 3 Silja Line'i ost 4 Saksamaa liini ost 5 Laevastik 5.1 Praegune laevastik 5.2 Teistele reederitele renditud laevad 5.3 Tallinki kaubamärgi all sõitnud laevad 6 Vaata ka 7 Viited 8 Välislingid Ajalugu Tallinki algus Eesti Merelaevanduse ja Palkkiyhtymä Oy ühisettevõte Tallink asutati 1989. aastal. TallinnaHelsingi liini alustas ettevõte Eesti Merelaevanduse laevaga
sobisid avamerepurjetamiseks paremini. Laevastik koosnes neljast alusest. Laevastikku saatsid mitu kogenud ja auväärset lootsi. Neljale laevale paigutati arvukalt mehi, keda võis kokku olla 170. Mõned neist olid süüdimõistetud kurjategijad, kes pidid karistuseks tegema ohtlikke või vastumeelseid töid. · Laevastik asus Restelost India poole teele 8.juulil 1497. 15.juulil märgati Kanaari saari. Järgmisel päeval kaotasid tihedas udus liikunud laevad üksteist silmist, kuid jätkasid teekonda Roheneemesaarte poole, kus oli kokkulepitud kohtumispaik. Eraldi purjetanud laevad hakkasid koonduma Roheneemesaarte juurde 22. juuli paiku, lõplikult saabus kogu laevastik 26.juuliks. · 1.novembril pandi tähele maismaale viitavaid märke. Maa ilmus nähtavale 4.novembril ja laevad lähenesid rannikule. 7.novembril heitis laevastik ankru praeguses Saint Helena lahes. Seal parandati
MULLA JA VEE SAASTUMINE Maris Jõpiselg ja Emma Trumm Kärdla ÜG 13.05.2010 Mulla ja vee saastumise tegurid Keskkonna mürgid Olmeveed Laevad KESKONNAMÜRGID Põllumajanduses, tööstuses, olmes ja mujal kasutatavad keemilised ained, mis ei lagune kiiresti ja jäävad keskkonda. Taimedelt ja mujalt levivad mürgid edasi loomadele. Loomadele tekitab see närvi- ja luukahjustusi. OLMEVEED Tahkete jäätmete kõrval tekib üha rohkem vedelaid jääkaineid, millega kaasneb veekeskkonna reostus. Toiduahelate kaudu mõjuvad olmeveed
Kunda vabadussõja ajal Kunda dessant 16. detsembril 1918. aastal. 15-nda detsembri õhtul paigutati mehed laevadele- suurem osa ''Lainele'' ja väiksem osa ''Lembitule''. Kaasas oli ka kapten Pitka. Laevad liikusid Tallinnast välja: ees kaks Inglise laeva, siis eestlaste oma ja jälle üks Inglise laev. Peale selle oli veel kaasas ka paar transport laeva. 16-ndal detsembril umbes kella 06:00 või 07:00 ajal jõuti Kunda alla, kus asusid punased. ''Lainega'' sõideti Kunda sadamasse sisse, kus meeskond võeti vastu raskekuulipilduja tulega, ilma et oleks kahju sünnitanud. Inglise laevad aga peksid punased vabrikust välja, kus neid oli olnud umbes 120 meest. Punased
Eesti Mereakadeemia Mehaanikateaduskond LAEVADE EHITUSE JA REMONDI EESTI AJALOOLINE ÜLEVAADE Referatiivne ülevaade nimi.... Õppejõud .....nimi Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................... 3 1. Ajaloolised laevad.............................................................................................3 2. Esimesed laevaremondi- ja ehituse tehased Eestis ja nende ajalugu.......................5 3. Laevaehitus tänapäeva Eestis ..................................................................................8 Kokkuvõte..........................................................................................9 Allikate loetelu.............................................................................
sihikindel portugali meremees. Kuigi Kolumbus avastas uue maailmajao, jäi tee leidmine ihaldatud "vürtside maale" Kagu-Aasias saavutamata. Tuli korraldada uusi retki. Suurimaks ettevõtmiseks kujunes Fernao de Magalhaesi ekspeditsioon. Ta oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitav India. Magalhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Magalhaesi juhtimisel Hispaania lippude all teele tundmatusse. 20. septembril 1519. aastal, lahkus viis laeva ja 265 meest Hispaania rannikult, nad ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte. Sealt suundusid laevad lõunasse, purjetades piki tollal veel tundmatut Lõuna - Ameerika rannikut. Avastati La Plata laht ja uuriti Patagoonia rannikut. Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat. Läbipääsu
ning pommitasid kaks päeva Jaapani laevastikku, mille tulemusena uputati üks suurest lahingulaevadest Musashi. Jaapani laevastik ümber ja USA 3. laevastikus oletati, et see taandub, aga vastulöögi andsid maal baseeruvad Jaapani lennukid, uputades ühe lennukikandja ja vigastades ristlejat. 24 oktoober Uputati lahingulaev Fuso ja neli hävitajat Ameerika laevastiku suurtükid ning torpeedod tegid Jaapani laevastikule lõpu, uputades kõik laevad peale ühe hävitaja Usa hakkas läb Surigo väina jälitama Jaapani laevatikku, uputades veel ühe ristleja. 25 oktoober USA sai täieliku üllatuse ja ka mürsurahe omanikuks. Raskemad Jaapani laevad asusid Ameerika abilaevu haamerdama. Üks USA lennukikandja koos kahe hävitajaga uputati, aga USA laevad võitlesid vapralt ja pidasid vastu, kuni teiste Ameerika lennukikandjate lennukid appi jõudsid. Nüüd ei pidanud Jaapani närvid vastu ja ta
Viikingite reisid. Viikingite laevad: Viikingid olid suurepärased laevaehitajad, nad ehitasid tugevaid ja kiireid laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid ülespoole sõuda. Selleks, et merel sõita, oli viikingi laeval mast, mille külge kinnitati puri.Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval ka tormi ajal stabiilsena püsida. Viikingite laevad oli samas väga kerged ja valmistatud puidust. Üldse kasutasid viikingid kolme sorti laevu ja paate:
• Reegel 32 annab vile, lühikese ja pikaajalise plahvatuse definitsioonid. • Reegel 33 hõlmab helisignaalide seadmeid. • Reegel 34 hõlmab manööver- ja hoiatussignaale, kasutades vilet või tulesid. • Reegel 35 hõlmab piiratud nähtavuse korral kasutatavaid helisignaale. • Reegel 36 hõlmab tähelepanu äratamiseks kasutatavaid signaale. • Reegel 37 hõlmab hädasignaale. E osa - Vabastused Reegli 38 kohaselt võivad laevad, mis vastavad 1960. aasta kokkupõrkereeglitele ja mis on ehitatud või juba ehitamisel 1972. aasta kokkupõrkekorralduse jõustumisel, vabastada teatavatest valgus- ja helisignaalide nõuetest kindlaksmääratud ajavahemikuks. Lisad COLREGides on ka neli lisa: I lisa - tulede ja kujundite positsioneerimine ja tehnilised üksikasjad. II lisa - vahetus läheduses kalastavate kalalaevade täiendavad signaalid.
meeste vahel õiglaselt. Viikingid olid hulljulged sõdijad, sest neile oli lahingus langemine suureks auks. Samas oli surm kodus häbiasjaks. Relvad Sõdalaste põhirelvad oli mõõk, oda ja sõjakirves. Nad eelistasid võidelda mees mehe vastu. Kaitseks olid ümmargused puukilbid ja mõni kandis kausikujulist kiivrit. Tänapäeval viikingite tunnuseks peetavat sarvedega kiivrit kasutasid muistsed viikingid ainult ohverdamise ajal. Viikingite laevad Viikingid olid suurepärased laevaehitajad. Viikingilaevadel olid nii aerud kui purjed. Puri oli trapetsikujuline ja triibuline. See oli kinnitatud raa ülemise ristpuu külge. Laevad olid kerged ja võisid liikuda kuni 12 miili tunnis, mis oli sel ajal väga suur kiirus. Viikingilaev oli 24 m pikk, 5 m lai ja 2 m kõrge. Laevad ehitati tammepuust ja laevatekk oli tehtud männilaudadest. Laevaplangud olid kinnitatud sitkete vitsade abil. Aerud olid kuus meetrit pikad,
Siiski võib kindlasti öelda, et hetkel, millal meredes alustasti liikuma kaubalaevadega, siis tekkis piraatlus. Juba tol ajal võib rääkida piraatlusest kui organiseeritud kuritegevusest. Kui vaadata piraatluse nähtust sisuliselt, siis võib leida kõik ,,eeldused", et omistada selle ebaõiglase tegevusele organiseeritud kuritegevuse iseloom. Mere piraatluse tekkimise aluseks, nagu juba mainitud, oli kaubanduslaevade liikumine meredes. Täthis see, et tavaliselt need laevad ei olnud piisavald relvadega varustatud, et ennast kaitsa piraatide rünnetest. Seega said need laevad lihtsaks ohvriks. Arvatavasti, esimesteks piraatideks oli elanikkond, kes elas mere ääres ning samal ajal kaubanduslaevade teedest lähedal. Kaubanduslaevade konstruktsiioon ei võimaldanud neile käima rannikust kaugel. Rannikul olid mitmesugused salased lahtid, kus piraadid peidusid ning remondisid oma laevu. Sellistes kohtades tekkisid mõned tänapäevased sadamad ja linnad.
Kuna Rootsil siinmail ainult üks linn Tallinn oli püüdid ta saada rohkem linnu ja losse enda valdustesse, ka neid mis olid Poola kuninga ja endise heermeistri jagu. Puhkes sõda Rootsi, Poola ja heermeistri vahel. Sellel ajal said moskviidid rahumeeli endid kindlustada. Neil oli sihiks, et kui nn. võimumehed ära vasivad siis saavad moskviidid ka oma tulu sellest. Kuningas Erik soetas oma vaenlaseks ka Lüübeki linna, mille laadungeid ta tavatses ära võtta kui Lüübeki laevad Narvast tulid. Teiseks sai Taani kuningas Frederick II . Tekkis kauaaegne sõda Taani ja Rootsi vahel. Sellel ajal kannatas Rootsi riik suurt kahju. Poolakad pidasid läbirääkimise Riiaga. Poola tahtis, et Rooma riik mille ustavuses riiakad algusest peale oli olnud neid vabaks annaks. Neil ei läinud see aga korda. Aastal 1561 suri Tallinnas üle 2000 Rootsi sõduri. Nad haigestusid ebaharilikku taudi, millesse linna elanikud ja muud kohalikud ei haigestunud
Russalka Tegu on Russalkaga, mis on pühendatud Soome lahes hukkunud soomuslaevale Russalkale. Russalka tuleb tegelikult vene keelest ja tähendab näkineidu. Mälestusmärgil kujutatud ingel näitab ristiga oletatava hukukoha suunas. Russalka tüüpi laevad polnud tegelikult mõeldud sõitma merel, vaid võitlema jõgede suudmetes. Laev valmis 1867a. Peterburis Galeeri saarel ja kaalus 1871 tonni.1892.a arvati Russalka rannakaitse soomuslaevade hulka. Russalka pikkus oli 62,3m , laius 12.8m ja süvis 3.3m. Aurumasina võimsus oli 705 hobujõudu. laev oli ühe vindi ja ühe korstnaga, ning ta võis arendada kiirust kuni 9-sõlme. Laeval oli kaks pöörtorni ning kummaski kaks 229mm suurtükki. Soomuse paksuseks oli 115mm. Russalka sarnanes nn
VENE LIPU ALL ÜMBER MAAILMA. lk.5 VENE AMEERIKA 1741.a. Ületasid V.Beringi laevad Aasia ja Ameerika vahelise väina. Esimest korda jõudsid venelased Ameerika kallastele, Alaskale. Selleks, et pidada indiaanlastega kaubavahetust, moodustasid vene kaupmehed 1799.a. Vene-Ameerika kompanii. Venelased hakkasid ehitama kindlusi, koole, koostama geograafilisi kaarte.Kuid Vene Ameerika oli väga kaugel. Vaat kuidas sõideti sinna Petergurist või Moskvast. Kevadel, aprillis-mais, sõideti hobustel ida suunas. Juunis ületati Volga, juulis sõideti üle Uraalide
selle ise. 90-ndatel kui soomlased plaanisid luua uut üksust eskadron 2000, planeeriti maabumisalusteks Tuuli klassi hõljukeid. Tehnoloogiline lahendus oli laenatud USA-lt. Laevakere oli alumiiniumist ja komposiit materjalidest. Jõuajamiks oli gaasiturbiini mootorid ja kaks õhupropellerit, kiirust arendas kõnealune alus kuni 50 sõlme. Kuna Botnia lahe põhja osa on peaaegu viis kuud aastast kaetud jääkihiga, siis oleksid Tuuli klassi laevad võimelised tegutsema ka jää peal. Esimene alus sai valmis aastal 1999. Relvastuseks oli planeeritud raketikompleksid RBS-15Mk3, mille tööraadius on 250 km ja on võimelised hävitama maa- ja veesihtmärke. Valmis tehti ainult üks laev kuna projekti katkestas uus laevaklass- Hamina. Hamina klassi (FAC-fast attack craft, 4tk) raketipaat ostus paremaks ja vahetas välja vananenud Helsinki klassi alused. Uuel laeval on kasutatud tänapäeva tipptehnoloogiat
Kaide arv 10. Süvis 14,5m Paljassaare sadam On kaubasadam, kus käideldakse segalasti, kivisütt ja naftatooteid, kuid ka puitu ja kiiresti riknevaid kaupu. Sadama infrastruktuuri kasutab ka sadama vahetus naabruses tegutsev toiduõli tehas. Asub Tallinnas Paljassaare poolsaarel, jäädes umbes 6 km kaugusele Tallinna kesklinnast. Omades käitlemisvõimsust 3 milj tonni aastas. Tänu oma geograafilisele asukohale on Paljassaare sadam üks tuulte ja lainete eest kaitstumaid sadamaid Eestis. Laevad sisenevad ja lahkuvad sadamast läbi kanali (kanali pikkus 800 m, laius 90- 150m, sügavus 9.0m). Kaide arv 11. Süvis 9m. Tallinna Vanasadam Vanasadam on Eesti suurim reisisadam olles suurepäraseks sildumispaigaks nii reisiparvlaevadele kui ka kruiisilaevadele ja kiirlaevadele. Vanasadamast väljuvad Tallinki, Eckerö Line'i ja Viking Line'i laevad Helsingisse, Tallinki Tallinn- Stockholmi liini teenindavad reisilaevad ning St. Peterline'i laevad Peterburgi.
ruutkilomeetri kohta. Soome on 3. kõige harvemini asustatud riik Euroopas. Kõige tihemini Soomest on asustatud Lõuna-Soome, sealhulgas Helsinki, Turku ja Tampere. Ülejäänud osa asustusest paikenb peamiselt rannikualadel. Seda just selletõttu, et sealt sai varasemal ajal hästi kaubelda. Sinna saabusid laevad ning sealt ka lahkusid laevad. Selletõttu on peamine asustus samuti lõunas. Aastal 2015 oli Soomes umbes 55 000 sündi ning umbes 52 000 surma, mis tähendab, et sünde on 6% rohkem, kui surme. Kuna selles riigis on kõrge haridustase ning meditsiin on
hoobelnud. Ka soovis ta, et peale tema surma lastaks vabaks tema mongolist teener Pietro. 5 Vasco Da Gama Portugali laevastikus oli palju vilunud kapteneid. Kõige rohkem paistis neist silma Vasco da Gama. 8. juulil 1497 asus neli laeva Vasco da Gama lipu all reisi kaugesse Indiasse. Aafrika ranniku lähedal tõkestasid nende teed lakkamatud tormid. Vasco da Gama tegi julge otsuse: ta viis oma laevad Aafrika rannikust eemale. Üheksakümmend kolm päeva sõitis laevastik keset Atlandi ookeani, et tormide piirkonnast mööda pääseda. Kui portugallased taas Aafrika rannikule lähenesid, nägid nad, et see oli järsult põhja poole pöördunud. Neeme taga, mida kroonis lauda meenutav lame mägi, voogasid India ookeani rohelised lained. Pöörduti põhja suunda. Valitses kuumus, Aafrika rannad olid tühjad. Kolkunud vaadipäradest ammutasid meremehed viimseid veetilku. Madrused hakkasid
Suurteks maadeavastusteks oli väga head tehnilised eeldused näiteks tänu renessansiajastu uuele tehnikale ja uutele ideedele, sealhulgas kartograafia, navigatsiooni ja laevaehituse arengule. Laevaehituses etendas kõige tähtsamat osa karaki ja seejärel karavelli leiutamine. Karavell on pika, kitsa kere ja kõrge ahtriga purjekas . Samuti olid Hispaanias ja Portugalis suurte meresõidukogemustega inimesed. Need laevad ühendasid traditsioonilisi euroopa ja araabia konstruktsioonielemente ning olid esimesed laevad, millega sai Atlandi ookeanil suhteliselt turvaliselt seilata. Samuti avaldasid suurt mõju veneetslase Marco Polo reisikirjeldused Hiinast ja Mongooliast mis tekitasid suurt uudishimu. Põhjusi võtta ette pikk merereis oli palju. Näiteks vajadus idamaiste vürtside järele, uudishimu ja seiklusjanu ning kullajanu sest eurooplased kujutasid idamaid ette väga rikaste maadena
Vaid siis oli kas juttuvestja või enda pere jutud. Arheoloogid on välja kaevanud lelusi , lauamänge, täringuid, puust loomi, mõõke või paate. Need kes purjetasid ida suunas, nimetati neid ka varjaagideks. Viikingite põhi sõidu riist oli laev , mille esiotsa kujutas endas lohe pead. Nende röövretked olid väikses Euroopas või isegi Põhja-Ameerikas.Need kes said surma , nende jaoks püstitati ruunikivi mille peal oli ruuni kirjas surnu nimi. Viikingite laevad olid umbes 24 meetri pikkune. Laeva aere oli 30-40 nii et meeskonda kulus umbes 30-40 meest.Aerutajat pidid olema tugevad võitlejad ja aerutajad.Viikingid olid isegi maadeavastajad.Viikingite laev kannatas välja umbes 80 meest. Viikingid usksusid et on olemas paik nime Valhalla ja kes sõjas ära suri sai Valhallase.Need kes surid olid kangelased. Surnud viikingid maeti koos relvade ja peale kuhjati kääbas.Peamised tegevusalad olid loomade kasvatus või kala püüdmine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
