Üha enam tuli müügile uusi tooteid, mida võis inimestele pakkuda: Elektrilised kodumasinad(tolmuimeja, külmkapid, pesumasinad jne), mehaanilised tööriistad, samuti raadiod ja hiljem televiisorid Tänu televiisoritele, sai suurema tõuke ka filmikunst Tänu toodetele muutus ka kodu sisemine välimus Reisimine ja transport Kasutusele tulid üha kiiremad ja mugavamad transpordi vahendid: autod, bussid, rongid ja suured reisilaevad Tänu sellele oli inimestel palju mugavam sõita ühest punktist teise Vaba aeg Rohkem tekkis nii meestel kui naistel sõja järgsel ajal vaba aega Käidi rohkem seltskondlikel üritustel, pöörati rohkem tähelepanu sellele Samuti oli rohkem aega mõelda enda peale enda heaolule ehk siis inimesed muutusid vabamaks Seltielu kasvamisel muutus ka mood (soeng, riietus, muud stiilid) Inimeste väljavaated ja hoiakud muutusid
Mis on säästlik tarbimine? Maailma jätkuva saastumise peamiseks põhjuseks on raiskav tarvitamine ja tootmine, mida saame muuta me kõik nii tarbijatena kui ka ettevõtjatena. Inimesed elavad üle oma võimete ja selline eluviis on meie planeedile koormav. Meie tegevus avaldab üha suuremat survet loodusressurssidele ja keskkonnale, sealhulgas veele, maapinnale ja õhule. Kui me enda tegevust ei muuda, seisame peagi silmitsi ebastabiilse tulevikuga, kus inimesed peavad võitlema pidevalt vähenevate ressursside eest. Lahenduseks tulevikus on teadlik ja säästev tarbimine. Kui palju ja milliseid asju meil tegelikult vaja läheb? Meil on ainult 1 planeet! Kui kogu maailm elaks ja tarbiks nii nagu eurooplased, läheks vaja kolme maakera ressursse. Mida saaksid teha sina? · Eelista kohalikke, hooajalisi ja mahekasvandusest pärit puu- ja köögivilju. · Ära unusta, et enamus ostetud asjadest muutuvad ühel päeval prügiks. · Hoia toitu õig...
Ühe olulisema rahvusvahelise keskkonnakonventsiooni MARPOL 73/78 tingimustel peavad laevad paigaldama merekeskkonna säästmise nimel oma pardale reovee puhastusseadmed. Eraldi Läänemere kaitseks on loodud Helsingi 1992. aasta konventsioon, mille rakendamist juhib Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon HELCOM. Minuarust on see vägagi vajalik, sest läänemeres liikleb igapäevalselt sadu laevu, olgu need siis kas kruiisid, kauba või reisilaevad, kes ka oma sõitudega väljastavad hulganisti reovett, see on ka vägagi tähtis kuna Läänemere vesi vahetub alles iga 2530 aasta tagant täies ulatuses. Viimase paarikümne aastaga on just riikide koostöös õnnestunud Läänemere seisundi edasist halvenemist pidurdada, mõned näitajad viitavad isegi paranemisele. Üheks olulisemaks mureküsimuseks on aga jäänud eutrofeerumine ehk toitainete rohkus ja selle tagajärjel taimestiku vohamine
3. Puistlastilaevad e. bulkerid, maagiveolaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus 4. Konteinerlaevad Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 5. Õlitankerid. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 6. Veeldatud gaasi tankerid, vedelkemikaalide tankerid Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 7. Reisilaevad, reisiparvlaevad, RO-RO laevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 8. Merendusorganisatsioonid, rahvusvahelised konventsioonid. Mõõdukiri. Vabaparda märgistus. 9. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Laevade ülevaatused, ülevaatuse liigid ja perioodilisus. Klassifikatsiooniühingud, laevade klassifitseerimine 10. Laeva mahulised andmed. Lastimahutavus 11. Laeva massiandmed. Kandevõime 12. Laeva lineaarmõõtmed, põhitasandid, kiirus 13
harvadel juhtudel – oht korraga suurele arvule inimeludele (osa laevahukuga lõppevatest avariidest); harvadel juhtudel – korraga suure koguse kauba kaotsiminek (laevahukk), kauba vigastamine või riknemine. 2. Kaupade ja reisijate merevedude liigitus Kaubalaevad (Cargo vessels) Kuivlastilaevad Tankerid Kombineeritud lasti laevad (Combined cargo vessels) Reisilaevad Kauba-reisilaevad (Cargo-passenger vessels) Abilaevad (Auxiliary vessels) Kalalaevad (Fishery vessels) Õppelaevad (Training vessels) Uurimislaevad (Research vessels) Eriotstarbelised - tuletornilaevad, kaablilaevad (Light vessels, Cable vessels) Sportlaevad (Sport boats) 3. Merevedude liigitus töökorralduse vormi järgi (tramplaevandus, liinilaevandus) 4
Ida- ja Põhjapool domineerib loomakasvatus. Lapimaal kasvatatakse põhjapõtru. TÖÖSTUS Energiamajandus Tuumaenergia – osatähtsus üle 30%. Tuntuimad : OLKILUOTO ja LOVIISA Taastuvad – puit, hüdroenergia ~25%. Maagaas ja nafta – import. Masinatööstus Väga kõrgelt arenenud ja suures osas põhineb kõrgtehnoloogial. HARUD: Laevaehitus – a) jäälõhkujad b) luksus reisilaevad c) allveelaevad (teadlastele) Elektroonikatööstus – a) telekommunikatsioonivahendid b) mõõteriistad ilmajaamadele Veel tooteid – a) liftid b) kraanad c) naftapuurimis seadmed Metsatööstus - ~30% (langeb) Väljaveetavad kaubad – a) tselluloos b) paber c) mööbel
transpordi merele. Läänemerel on tohutult tihe laevaliiklus. Kuni 15% maailma kaubaliiklusest toimub just seal, mis teeb sellest ühe aktiivseima mereruumi maailmas. Läänemere piirkonnas on 4 igal hetkel umbes 2000 laeva ja ligikaudu 3500-5000 liiklevad Läänemere kaudu ühes kuus. Üle 50% laevadest on üldised kaubalaevad. Umbes 20% Läänemere laevadest on üle 200 miljonit tonni õli vedavad naftatankerid, ligikaudu 11% reisilaevad umbes 50 miljoni reisijaga. Samas on meri juba pikemat aega laevanduses tuntud kitsaste väinade, madala vee ja mitmete saarte poolest, mis ei jäta palju ruumi navigeerimiseks. Hooajatranspordist sõltuvalt tuleb tegeleda ka karmide ilmastikutingimustega (tugevad tormid sügisel, hoovused väinadel ning jäised veed talveperioodil). Lisaks looduslikele piirangutele on viimastel aastatel suurenenud
Nendest valmistatakse miljoneid erinevaid laeva osasid. [8] Foto 5. Allveelaeva ehitamine [11] 7 KOKKUVÕTE Laevade ehitamises kasutatakse erinevaid materjale alates puidust lõpetades metalli ja klaasiga. Kuna on olemas erinevaid laevaliike nagu purjelaevad, mis peavad olema kerged, allveelaevad, mis peavad olema rasked ja tugevad, reisilaevad ja kaubalaevad, mis peavad olema vastupidavad, innovaatilised, siis kasutatakse materjale erinevalt. Kergematel laevadel rohkem puitu, raskematel rohkem terast. Tänapäeval Laeva ehituses aga peamiselt kasutatakse terast, väiksemate detailide puhul vaske, messingut, plasti ja klaasi. 8 KASUTATUD ALLIKAD [1] „Eesti Entsüklopeedia,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://entsyklopeedia
sadamaid Eestis. Laevad sisenevad ja lahkuvad sadamast läbi kanali (kanali pikkus 800 m, laius 90- 150m, sügavus 9.0m). Kaide arv 11. Süvis 9m. Tallinna Vanasadam Vanasadam on Eesti suurim reisisadam olles suurepäraseks sildumispaigaks nii reisiparvlaevadele kui ka kruiisilaevadele ja kiirlaevadele. Vanasadamast väljuvad Tallinki, Eckerö Line'i ja Viking Line'i laevad Helsingisse, Tallinki Tallinn- Stockholmi liini teenindavad reisilaevad ning St. Peterline'i laevad Peterburgi. Täna käitlevad Vanasadama kaubaterminalid põhiliselt Ro-Ro kaupu (veeremit) ja vähesel määral segalasti. Kaide arv 24. Süvis 11m. Saaremaa sadam (Reisisadam) Saaremaa sadam on reisisadam, mis asub Saaremaal Ninase külas Küdema lahe ääres. Kevadel 2006 valminud süvasadamas on 2 kaid kuni 200 meetri pikkuste laevade teenindamiseks, lisaks kai sadama abilaevastikule ja ujuvkai väikelaevade teenindamiseks.
tankerid; spetsialiseeritud segalastilaevad; kombineeritud lasti laevad. puistlastilaevad e. balkerid; konteinerilaevad; horisontaallastimisega e. veeremiveo laevad e. RO-RO- laevad. Blue Tarpon LO-LO Konteiner Reisilaevad Kui laeval on üle 12 reisija, siis peab laev vastama reisilaeva nõuetele. Reisilaevadel on kõrgendatud nõuded püstuvuse, uppumatuse, tugevuse, navigatsiooniseadmete, päästevahendite ja tuleohutuse osas, mille esitab rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel e. SOLAS (Safety of Life at Sea) ja rida klassi-fikatsiooniühingute eeskirju. Tänapäeval on kõige levinum reisilaeva alaliik mandri ja saarte sadamate vahel ühendust pidav kaubareisilaev e. parvlaev (ferry)
Ökoloogiliste globaalprobleemide vähendamine Maailmas on väga palju erinevaid probleeme, mis puudutavad nii meie elusid kui ka meid übritsevat loodust. Paljudega neist saaks võidelda üsna hästi ja efektiivselt kui oleks tahtmist, tesistega tuleb lihtsalt leppida, sest hetkel pole olemas paremat varianti, mis oleks meile lihtsam või, mis reostaks loodust vähem. Metsade kadu on praegu suur probleem, eriti seal, kus asuvad vihmametsad. Puid võetakse maha, et saada juurde põllupinda või selleks, et laiendada linna. Aga samal ajal ei mõelda, et sellega kaovad metsade ökosüsteemid ja lisaks avatakse tee paljude uutele probleemidele. Üks variant, et sellega võidelda oleks see, et hakatakse uusi puid istutama, aga see ei ole vist väga reaalne, sest puid just selleks maha võetakse, et nende all olev maa vabaks saada. Praegu sellepärast ongi raske selle probleemiga võidelda, kuna maailm vajab järjest rohkem toi...
1. I maailmasõja põhjused - selgitus (näited) 1) Suurriikide imperialistlik poliitia – soov oma mõjuvõimu maailmas suurendada, tehes seda teiste riikide arvelt (Eurotsentrism, koloniaalpoliitika, Aafrika 1878 ja 1914, Maroko kriisid 1905-1906 ja 1911, ) 2) Liidusüsteemide kujunemine – Tekkis palju sõjalisi liite ning lõpuks kujunes välja 2 suuremat vastasleeri liitude näol (Kolmikliit – Itaalia, Saksamaa ja A-U ja Antant – Inglis-, Vene-, Prantsusmaa) 3) (Sõja)tehnika areng ja võidurelvastumine – ratsavägi ei mängind enam olulist rolli, sõda oli (Kuulipilduja, sidevahendid, miinipilduja) 4) Olukord Balkanil – (Balkani sõjad 1912-1913) 5) Rahvuslus – (A-U mitmekesine rahvuslik koosseis) 2. I maailmasõja ajend ning sõjani viinud sündmused A-U troonipärija Franz Ferdinani tapmine 28.06.1914 serbia koolitusega terroristi poolt. Venemaa toetas Serbiat -> Saksamaa õhutas A-U’d Serbiale sõda kuulutama –> Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni ...
peamiselt tekitasid paanikat. Pärast Somme lahingut tõstis Venemaa pead. 1916suvel otsustas Venemaa alustada pealetungi edelarindel Austia- Ungari vastu. Suured kaotused. Venevägedel lõppes laskemoon. Augustis läks sõtta Rumeenia(antantide poole) . Rumeenia armee sai lüüa. Sakslased said oma kasutusse Rumeenia nafta. SÕDA MEREL 1915.a veeb kuulutasid sakslased välja piiramatu alvesõja, sakska alveelaevad uputasid ära kõik kauba ja isegi reisilaevad ja vaatamata millal laevad sõitsid. JÜÜTI MERELAHING Saksa-Inglise laevastiku vahel , kukku 250 laeva . Kaotused suured. Mõlemad kuulutasid oma pooled võitjateks. Võitjaks oli Inglismaa Alveesüda oli üks peamisi põhjusi, miks Ameerika Ühendriigid 1917.a aprillis Antanti poolel sõtta astusid. LAHINGUD LÄÄNERINDEL 1917.A Nivelle'i lahing 1917. Aasta aprillis lõid sakslased just seda taktikat kasutades tagasi liitlaste
võimu eksisteerimise ja riigi võimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Riigi territooriumi hulka arvatakse: riigi piiriga piiratud maismaa osa rriigi territorial ja siseveed õhu ruum, maismaa, sise ja territorial vete kohal athmosfääris auvad riigi lennu aj kosmose aparaatide kabiinid maa põu riigi piiriga piiratud riigi territooriumi all riigi lipu alla kauba ja reisilaevad avamerel sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territorial ja sisevetes Rahvas täidab riigivõimu suhtes üheaegselt 2 sugust rolli: on vaadeldav inimhulgana, kes aub riigivõimule allutatud territooriumil ja seega on selle võimu tegevuse objektiks riigi arengu protsessis üha enam muutunud riigivõimu teostajaks ehk riigivõimu subjektiks. Kodakontsus – isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis õiguslik seos, milel alusel isikule
Eesti suurimatest sadamatest kaks asuvad Eesti ühes suurimas lahes. Millised need on saate teada referaadiga tutvumise käigus. 3 1. Suurimad sadamad 1.1 Vanasadam Vanasadam on Eesti suurim reisisadam olles suurepäraseks sildumispaigaks nii reisiparvlaevadele kui ka kruiisilaevadele ja kiirlaevadele. Vanasadamast väljuvad Tallinki, Eckerö Line'i ja Viking Line'i laevad Helsingisse, Tallinki Tallinn-Stockholmi liini teenindavad reisilaevad ning St. Peterline'i laevad Peterburgi. Reisijaid teenindatakse kolmes reisiterminalis: D-terminal - Tallinki laevad A-terminal - pealeminek Eckerö Line'i, Viking Line'i ja St. Peterline'i laevadele B-terminal - mahatulek Eckerö Line'i, Viking Line'i ja St. Peterline'i laevadelt Selleks, et toime tulla aasta-aastalt kasvava kruiisireisijatevooga, on AS Tallinna Sadam alustanud uue kruiisikai rajamist.
1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Avalik võim- seadusandlik,täidesaatev,kohtuvõim. Territoorium-riigipiiriga piiratud maismaa,territoriaal-ja siseveed, õhuruum nende kohal,maapõu nende all,atmosfääris asuvad riigi lennu-ja kosmoseaparaadid,kauba-ja reisilaevad avamerel riigi lipu all,sõjalaevad. Rahvas- kodanikud,kodakondsuseta isikud. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia,vabariik. Persident on täidesaatva riiigivõimu tipuks,teine aga rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. 3. Millised on riikliku korralduse vormid?unitaarriik,föderatsioon. 4. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? See kujutab endast poliitilise võimu teostamise
Vahtrepa sadam, Virtsu kalasadam (ka Virtsu Vanasadam), Virtsu sadam, Vene-Balti sadam, Veere sadam, Vergi sadam, Väike-Pakri sadam, Vätta sada Tallinna Sadamad. Eesti suurim reisisadam. Vanasadam on Eesti suurim reisisadam olles suurepäraseks sildumispaigaks nii reisiparvlaevadele kui ka kruiisilaevadele ja kiirlaevadele. Vanasadamast väljuvad Tallinki, Eckerö Line'i ja Viking Line'i laevad Helsingisse, Tallinki Tallinn-Stockholmi liini teenindavad reisilaevad ning St. Peterline'i laevad Peterburgi. Reisijaid teenindatakse kolmes reisiterminalis: D-terminal - Tallinki laevad A-terminal - pealeminek Eckerö Line'i, Viking Line'i ja St. Peterline'i laevadele B-terminal - mahatulek Eckerö Line'i, Viking Line'i ja St. Peterline'i laevadelt Selleks, et toime tulla aasta-aastalt kasvava kruiisireisijatevooga, on AS Tallinna Sadam alustanud uue kruiisikai rajamist.
realiseerumiseks. Territoorium – on ruumiline ala mille piirides teostakse riigi võimu, see on riirgi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Riigi territooriumi hulka arvestakse: 1)riigipiiriga piiratud maismaa osa; 2) riigi territoriaal- ja siseveed; 3)õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvetete kohal; 4)atmosfäärisasuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid; 5) maapõu riipiirigapiiratud territooriumi all; 6) kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all; 7) sõjalevad avamerel ja teiste riikide territorial- ja sisevetes. Rahvas täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kahesugust rolli, ühelt poolt on vaadeldav inimhulgana, kes asub riigivõimule allatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks, teiselt poolt on rahvas riigi arengu protsessis üha enam muutunud riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks. 2. (l.25-28) Riigiorganeid võib liigitada mitmesugustel alustel. Kõige levinumaks ja
territoorium - ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigivõimu. Riigi territooriumi hulka arvatakse: 1) riigipiiriga piiratud maismaa osa; 2) riigi territoriaal- ja siseveed; 3) õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal; 4) atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid; 5) maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all; 6) kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all; 7) sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes. rahvas (kodanikkond), kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Üldjuhul kodakondsus kas omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras. Sünniga omandab laps kas vanemate kodakondsuse või sünnikoha riigi kodakondsuse, sõltuvalt riigis kehtivast korrast.
tuleohtlikkuse tõttu. Mõned nõuavad jahutamist või kuumutamist ja mõned survetanke. Reeglina on see alaliik tankereid kohekordse pardaga. Vaheseinad tankide ümber on võimalikult siledad, et oleks kerge jälgida tankide hermeetilisust ja neid hooldada. Nad on tavaliselt roostevabast või sööbimiskindlast terasest, kujult lainelised e gofreeritud. See tankide alaliik on kohane ka toiduainete, taimeõlide, veinide transpordiks. 7. Reisilaevad, reisiparvlaevad, RO-RO laevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. Reisilaevad Kui laeval on üle 12 reisija, siis peab laev vastama reisilaeva nõuetele. Reisilaevadel on kõrgendatud nõuded püsivuse, uppumatuse, tugevuse, navigatsiooniseadmete, päästevahendite ja tuleohutuse osas, mille esitab rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel e. SOLAS (Safety of Life at Sea) ja rida klassifikatsiooniühingute eeskirju.
sviitrid, lühikesed juuksed ja lokid mehed: smoking, viltkübar o Naised said valimisõiguse ja töö 1920.-1930. aastatel muutus suuresti ka inimeste igapäevaelu ning seda eriti arenenud riikides. See, mis varem tundus uskumatuma v6i millest kirjutati vaid ulmeraamatutes, sai täiesti tavaliseks. Paljudesse kodudesse ilmusid tolmuimejad, külmkapid, pesumasinad, raadiod ja isegi telsviisorid. Autod, bussid, üha kiiremad rongid, suured reisilaevad andsid inimestele võimaluse rohkem reisida. Muutuma hakkasid ka ühiskondlikud arusaamad ning hoiakud. Side- ja filmi- tehnika areng andsid aga riigivõimule võirnaluse mõjutada inimeste meelsust. Kultuur EST-s o Tekkis kõrgkultuur Iseseisvusaastate suurimaks saavutuseks oli kultuuri arendamine. Esimest korda kadus oht kaotada rahvuslik kultuur saksastudes või venestudes. Suurt tähelepanu pöörati haridusolude parandamisele, pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele
jõudnud Riia-Daugavpilsi-Pinski-Tsernovtsõ joonele. Vene vägede võitlusvõime oli 1915. a. lahingutes murtud. Kuigi 1916. a. suvel otsustas Vene väejuhatus kindral A. Brussilovi juhtimisel alustada veel kord suurt vastupealetungi sakslastele edelarindel, otsustavat edu siiski ei saavutatud. TEISED SÕJATANDRID. 1915. a. veebruaris olid sakslased välja kuulutanud piiramatu allveesõja. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saksa allveelaevad uputasid kõik kauba- ja reisilaevad vaatamata lipule. Nii hukkus ka Inglise reisilaev Lousitania ligi 1200 inimesega. Rahvusvahelise üldsuse survel loobus hiljem Saksamaa reisilaevade uputamisest. 23. V 1915. a. kuulutas Itaalia Austria-Ungarile sõja. Pärast sõja algust oli ta läbirääkimisi pidanud mõlema poolega, et välja selgitada, kummal poolel oleks kasulikum sõdida. Kasulikumaks osutus Antandi riikide blokk. Kuigi Itaalia armee oli nõrk, sidus see Saksamaa liitlaste jõud. 11. X 1915. a
V Riigi territoorium Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu. Territoorium on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Riigi territooriumi hulka arvestatakse: 1. Riigipiiriga piiratud maismaa osa 2. Riigi territoriaal- ja siseveed 3. Õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal 4. Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid 5. Maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all 6. Kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all 7. ja Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territorial- ja sisevetes. Riigi juhtimissüsteemide töö tulemuslikkuse huvides jaotatakse riigi territoorium haldusterritoriaalseteks üksusteks. Riigi haldusterritoriaalne korraldus sõltub riigi suurusest, riikliku korralduse vormist, ajaloolistest traditsioonidest ja rahvuslikust koosseisust. Vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusele on Eesti territoorium jaotatud maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.
§ 12. Laeva tehnilise järelevalve korraldamine teostavad Veeteede Am on laeva ning selle seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimine rahvusvahelistes konventsioonides ning käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. et ja volitatud klassifikatsiooniühing.Tehniline järelevalve seisneb tehnilises ülevaatuses ja pistelises kontrollimises. Kuuluvad laevad kogumahutavusega 75 ja enam ning reisilaevad reisijate arvuga 36 ja enam Teostavad volitatud klassifikatsiooniühingud , välja arvatud riigihaldusülesandeid täitev laev ja siseveelaev · Klassifikatsiooniühingu ja Veeteede ameti poolt nõutavad · esmane ülevaatus; · iga-aastased ülevaatused · täisülevaatus; · erakorraline ülevaatus ( täielik või osaline lisaülevaatus) Esmane: Laev viiakse dokki Kontrollimiseks tühjendatakse lastiruumid, piigid ja punkrid
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärikoolituse õppetool Organisatsiooni arengustrateegia pagariettevõtte näitel Kursusetöö Juhendaja: Henn Tarro Väimela 2009 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Ettevõtte üldiseloomustus................................................................................................... 4 1.1 Missioon........................................................................................................................ 4 1.2 Visioon........................................................................................................................... 4 2. Väliskeskkonna analüüs...................................................................................................... 5 2.1 Põhiteguri...
Usaldusühingu asutajaid peab olema vähemalt Select one: kolm üks kaks Feedback The correct answer is: kaks Question 2 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Aktsia väikseim nimiväärtus Eestis on 1 € Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 3 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Aktsia väiksem nimiväärtus Eestis on 10 senti Select one: True False Feedback The correct answer is 'True'. Question 4 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Aktsiaseltsi aktsiakapital peab olema vähemalt 2500 € Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 5 Correct Mark 1.00 out of 1.00 ...
Kordamisküsimused Põhiseadus määrab ära riigi õigussüsteemi. Eksamil! 1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) Riigivõim (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) Territoorium (riigipiiriga piiratud maismaa, territoriaal- ja siseveed, õhuruum nende kohal, maapõud nende all, atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid, kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all, sõjalaevad) Püsielanikud (kodanikud, kodakondsuseta isikud) Suveräänsus (võime astuda suhetesse teiste riikidega) 2. Võimude lahususe printsiip. Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahushoidmise põhimõte. Et võim ei koonduks ühe inimese/inimesterühma kätte. 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele
1.44.) abil. Kuna selline dokk (isikliku peajõuseadme ja käituritega) on tunduvalt laiem laevast, siis on nende kahe laeva summaarne süvis kui dokk tõstab üles lastis laeva, tunduvalt väiksem laeva süvisest. Seda võtet on kasutatud ka muudel juhtudel. Siis saab suure süvisega laeva viia ka suhteliselt madalaveelisse sadamasse. Joon. 1.44. Dokklaev. Veel midagi sarnast moodullaev (Joon. 1.45.). Sellised võivad olla ka moodulitest koostatud reisilaevad, ujuvkasarmud, sõjaväetranspordid vägede veoks, staabilaevad jne. Suurte laevade ehitus on pidurdunud kahel põhjusel: 1) loodushoid, kuna suur laev merel kujutab endast küllalt suurt potentsiaalset ohtu. Ei ole vaja vist suurt kujutlusvõimet, et mõista, mis juhtub mere ja kaldaga kui seal teeb avarii 1000000 tonnine tanker. Tankerite suhtest üldse viiakse sisse uued reeglid, mis muudavad need laevad, aga eriti väga suured laevad tunduvalt kallimateks.
1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) 1. Avalik võim a. Seadusandlik b. Täidesaatev c. Kohtuvõim 2. Territoorium a. Riigipiiriga piiratud maismaa b. Territoriaal- ja siseveed c. Õhuruum nende kohal d. Maapõu nende all e. Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid f. Kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all g. Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes 3. Rahvas a. Kodanikud b. Kodakondsuseta isikud Avaliku võimu all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi, nagu armee, politsei, luure, vastuluure, aga ka samuti sunniasutusi (nt vanglaid), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks.
Riigi TERRITOORIUM on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Riigi territooriumi hulka arvatakse: 1) riigipiiriga piiratud maismaa osa 2) riigi territoriaal- ja siseveed 3) õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal; 4) atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid; 5) maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all; 6) kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all; 7) sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes. Riigi haldusterritoriaalne korraldus sõltub riigi suurusest, riikliku korralduse vormist, ajaloolistest traditsioonidest, rahvuslikust koosseisust ja riigi ülesannetest. RAHVAS (kodanikud ja kodakondsuseta isikud) täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kahesugust rolli: ühelt poolt on ta vaadeldav inimhulgana, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on
2) riigi territoriaal- ja siseveed; 3) õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal; 4) atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid; 5) maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all; 2 6) riigilipu all kauba- ja reisilaevad avamerel; 7) sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaalvetes. (Eest maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruaril Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega.) 8. ÕIGUSSUHTE SPETSIIFILISED TUNNUSED 1) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel peamine erisus teiste ühiskonnasuhetega võrreldes. Õigusnormita ei saa tekkida suhet, millel on õiguslik, juriidiline iseloom
Avaliku võimu ülesehitus, eesmärgid ja meetodid olenevad poliitilisest reziimist, ühiskonna poliitilisest struktuurist, ajaloost jm. 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu. Selle hulka arvatakse: maismaa, territoriaal- ja siseveed, õhuruum maismaa ja territoriaal- ja sisevete kohal, atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid, maapõu, kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all, sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes. Territooriumi vägivaldset muutmist välisriikide poolt loetakse riigi suveräänsuse ohustamiseks. Rahvas täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kahesugust rolli: ühelt poolt on ta vaadeldav inimhulgaga, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks, teisalt on rahvas riigi arengu protsessis üha enam muutunud riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks
lepitakse kokku vastavate naaberriikidega. 3. Õhuruum maismaa ja sise- ning territoriaalvete kohal Kuni lennuki lennukõrguseni 4. Atmosfääris asuvad vastavate riikide lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid 5. Maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all Huvid on määratud majanduslik-tehniliste võimalustega. 6. Kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all Kui reisi- või kaubalaev läheb teise riigi territooriumile, kehtivad seal teise riigi seadused. 7. Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetel .............. Kas ühe riigi territooriumil teise riigi seadused ei kehti? Üldiselt mitte. Kriminaalvastutusele võetakse isik seal riigis, kus ta teo toime pani. Tsiviilvaidlused, kui
vastavate naaberriikidega. 3. Õhuruum maismaa ja sise- ning territoriaalvete kohal Kuni lennuki lennukõrguseni 4. Atmosfääris asuvad vastavate riikide lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid 5. Maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all Huvid on määratud majanduslik-tehniliste võimalustega. 6. Kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all Kui reisi- või kaubalaev läheb teise riigi territooriumile, kehtivad seal teise riigi seadused. 7. Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetel .............. Kas ühe riigi territooriumil teise riigi seadused ei kehti? Üldiselt mitte. Kriminaalvastutusele võetakse isik seal riigis, kus ta teo toime pani. Tsiviilvaidlused, kui need puudutavad kinnisvara,
vastavate naaberriikidega. 3. Õhuruum maismaa ja sise- ning territoriaalvete kohal Kuni lennuki lennukõrguseni 4. Atmosfääris asuvad vastavate riikide lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid 5. Maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all Huvid on määratud majanduslik-tehniliste võimalustega. 6. Kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all Kui reisi- või kaubalaev läheb teise riigi territooriumile, kehtivad seal teise riigi seadused. 7. Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetel .............. Kas ühe riigi territooriumil teise riigi seadused ei kehti? Üldiselt mitte. Kriminaalvastutusele võetakse isik seal riigis, kus ta teo toime pani. Tsiviilvaidlused, kui need puudutavad kinnisvara,
Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaalsed segalastilaevad, nn. multipurpose e. mitmeotstarbelised laevad; spetsialiseeritud segalastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; konteinerilaevad; horisontaallastimisega e
Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaalsed segalastilaevad, nn. multipurpose e. mitmeotstarbelised laevad; spetsialiseeritud segalastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; konteinerilaevad; horisontaallastimisega e
Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaalsed segalastilaevad, nn. multipurpose e. mitmeotstarbelised laevad; spetsialiseeritud segalastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; konteinerilaevad; horisontaallastimisega e
Territoriaalmerest väljapoole jääb vastava riigi majandustsoon, mille laius lepitakse kokku vastavate naaberriikidega. 3) Õhuruum maismaa ja sise- ning territoriaalvete kohal kuni lennuki lennukõrguseni 4) Atmosfääris asuvad vastavate riikide lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid 5) Maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all. Huvid on määratud majanduslik-tehniliste võimalustega. 6) Kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all Kui reisi- või kaubalaev läheb teise riigi territooriumile, kehtivad seal teise riigi seadused. 7) Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetel .............. Kas ühe riigi territooriumil teise riigi seadused ei kehti? Üldiselt mitte. Kriminaalvastutusele võetakse isik seal riigis, kus ta teo toime pani. Tsiviilvaidlused, kui need puudutavad kinnisvara, lahendatakse kinnisvara asukohamaa seaduste järgi
isiku soovil;3.ustavusvanne riigile.4.keeletundmine;5.põhiseaduse tundmine;6.võime ennast ja perekonda ülal pidada;7.võlgnevuse puudumine kodakondsuse riigis. Territoorium ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu:1.riigipiiriga piiratud maismaa osa2.territoriaal- ja siseveed3.õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal 4.atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid5.maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all6.kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all7.sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes. Igal riigil on oma territooriumi üle võimutäius nii seadusandluse, täitevkorraldava tegevuse kui ka õigusemõistmise valdkonnas. 5. Riigi mõiste.- Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval terri- tooriumil suveräänset võimu. Riiki iseloomustavad avalik võim, territoorium ja rahvas. 6. Riigi funktsioonid
ustavusvanne riigile.4.keeletundmine;5.põhiseaduse tundmine;6.võime ennast ja perekonda ülal pidada;7.võlgnevuse puudumine kodakondsuse riigis. Territoorium ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu:1.riigipiiriga piiratud maismaa osa2.territoriaal- ja siseveed3.õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal 4.atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid5.maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all6.kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all7.sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes. Igal riigil on oma territooriumi üle võimutäius nii seadusandluse, täitevkorraldava tegevuse kui ka õigusemõistmise valdkonnas. 5. Riigi mõiste.- Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval terri- tooriumil suveräänset võimu. Riiki iseloomustavad avalik võim, territoorium ja rahvas. 6. Riigi funktsioonid
-territoriaal- ja sisseveed k -õhuruum nende kohal kodakondsuseta -täidesaatev -maapõu nende all -atmosfääris asuvad riigi lennu- ja isikud -kohtuvõim kosmoseaparaadid -kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all -sõjalaevad Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutuste kõrval ka aparaadi relvastatud struktuuri üksusi (armee, politsei, luure) ja sunniasutused (vangla). Avaliku võimu ülesehitus, eesmärgid ja kasutavad
Konvensioon-leping (rahvusvaheline leping) Tunnused: 1)Territoorium-Eesti maismaa piir on määratud Tartu rahuga (2.02.1920). Hetkel Tartu Rahu järgi maismaa piir ei kulge. VenemaaGA ON PIIRILEPING SÕLMIMATA TÄNASENI. 2)Territoriaal veed-12 meremiili on territoriaal vete suurus rannikust. 1 meremiil=1km. Kus pole võimalik seal rakendatakse riikide vahelised kokkulepped. 3)Õhuruum antud ter. kohal 4)Antud riigilipu all sõitvad laevad ja lennukid-Reisilennukid ja reisilaevad, kaubalaevad, siis kui nad asuvad rahvusvahelises..... Sõjalennukid ja laevad on alati oma lipu all igal pool. 5)Saatkonnad on selle riigi territoorium, milles nad asuvad. Saatkondadele on antud puutumatus vastavalt diplomaatilisele kokkuleppele. Riigi põhitunnus on rahvas(elanikkond)-antud riigi territooriumil viibivad inimesed. Tuleb eristada: a)Antud riigi kodanikud b)Välismaalased c)Määramata kodakondsusega inimesed(kodakondsuseta) d)Topelt kodakondsusega
Suveräänne võim- riigi täielik välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest ja võimu ülimuslikkus sisepoliitilises elus. Territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu. (Riigipiiriga piiratud maismaa, Territoriaal- ja siseveed, Õhuruum eelnevate kohal, Atmosfääris asuvad riigi lennu ja kosmoseaparaatide kabiinid, Maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all, Kauba ja reisilaevad avamerel riigilipu all, Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes) Rahvas on inimhulk, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ning samas ka riigivõimu teostaja. Kodakondsus- isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis-õiguslik seos (kasutab riigis kehtivaid õigusi ja vabadusi ning kannab kodanikele pandud kohustusi. Kas omandatakse sünniga v saadakse naturalisatsiooni korras ( paiksustsensus-
50% hüvitatakse riigi poolt leidjale. Illegaalne müük ja omamine on kriminaalkorras karistatav. Üldine hüve ei kuulu kellelegi, kuid selle rikkumine toob kaasa karistuse. Territooriumi laiendatud mõiste riigi territoorium teiste riikide territooriumil (saatkonnad). Laevad, mis sõidavad lipu all. Eesti territoorium atmosfääris lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid. Sõjalaevad avamerel Kauba- ja reisilaevad lipu all avamerel Rahvas on inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi võim. Rahvas ei võrdu rahvus. Rahvus on etnus(?). Eestis ~140 erinevat rahvust. Sisseränne Eestisse 6000 inimest aastas. Kodakondsus on isikusuhe riigiga ning seda saadakase: o eriteenete eest (on võimalik ära võtta, kohus võtab ära) o sündides (pole võimalik ära võtta) o naturaliseerimine- isik peab tegema keeleeksami, eesti ajaloo testi.
Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Riigi territooriumi hulka arvatakse: 1) riigipiiriga piiratud maismaa osa; 2) riigi territoriaal- ja siseveed; 3) õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal; 4) atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid; 5) maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all; 6) kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all; 7) sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes. Riigi juhtimissüsteemide töö tulemuslikkuse huvides jaotatakse riigi territoorium haldusterritoriaalseteks üksusteks. Riigi haldusterritoriaalne korraldus sõltub riigi suurusest, riikliku korralduse vormist, ajaloolistest traditsioonidest, rahvuslikust koosseisust, aga samuti riigi ees seisvatest mitmesugustest konkreetsetest ülesannetest
territooriumil. Riigi territoorium, millel kehtivad õigusaktid, määratakse kindlaks omapäraselt. Riigi territooriumi hulka arvatakse (Eksam!) : 1) riigipiiriga piiratu maismaa osa 2) riigi territoriaalveed ja siseveed 3) õhuruum maismaa, territoriaalvete ja sisevete kohal 4) atmosfääris asuvate lennu ja kosmoseaparaatide kabiinid 5) maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all 6) riigi lipu all sõitvad kauba ja reisilaevad avamerel 7) sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaalja sisevetes Kehtib põhimõte, et ühe riigi territooriumil teise riigi seadused ei kehti. Nii võetakse kriminaalvastutusele selles riigis ja selle riigi seaduse järgi, kus ta kuriteo toime pani. Tsiviilvastutused ja vaidlused, mis tekivad suhetega välismaalastega või suhted, mis puudutavad välismaal asuvat vara või kui õigussuhe üldse tekib, muutub või lõpeb väljaspool Eesti Vabariigi
Territoorium – on ruumiline ala, mille piirdes teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Territooriumi hulka arvestatakse: riigipiiriga piiratud maismaa osa riigi territoriaal- ja siseveed õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all sõjalaevad avamerrel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes 3 Territooriumi ulatust määrav Eesti riigipiir on katkematu ja suletud mõtteline joon ning seda mööda kulgev vertikaalpind, millega piiritletakse Eesti maa-ala, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestilie kuuluvad osad, maapõu ja õhuruum. Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2
See on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Riigi territooriumi hulka arvatakse: 1) riigipiiriga piiratud maismaa osa; 2) riigi territoriaal- ja siseveed; 3) õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal; 4) atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid; 5) maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all; 6) riigilipu all kauba- ja reisilaevad avamerel; 7) sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes. Igal riigil on oma territooriumil võimutäius nii seadusandluse, täitev-korraldava tegevuse kui ka õigusemõistmise valdkonnas, teiste riikide omavoliline sekkumine riigi asjadesse tema territooriumil on välistatud. Riigi juhtimissüsteemide töö tulemuslikkuse huvides jaotakse riigi territoorium haldusterritoriaalseteks üksusteks. Riigi haldusterritoriaalne korraldus sõltub riigi
Vedellastilaevadel veetakse peamiselt toornaftat, mootorikütuseid, vedelgaasi ja vedelas olekus keemiatööstuse tooteid. Segalastilaevadel veetakse eriliigilisi laste, valdavalt tühisõitude vältimiseks ühes suunas üht, tagasisuunas teist liiki lasti. Reisilaevad jaotatakse reisiparvlaevadeks, kruiisilaevadeks ja kruiisiparvlaevadeks. 82 5 Veetransport Pilt 5.11 Ro-pax laev Pilt 5.12 Multifunktsionaalne laev Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Reisiparvlaevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
