süstemaatiline hooldamine ning kõikide sulgseadiste korrashoidmine õhuvahetussüsteemi torustike , nende sulgurite ja reguleerimisseadmete korrashoid -pardavaade kontrollimine , eriti laeva dokkimisel -veekindlate ruumide ja laevakere üksikute tarindite tiheduse süstemaatilise katsetamine -kütuse pardalevõtmise ja kulutamise eeskirjade range järgimine -laeva ülekoormuste kõrvaldamine lasti , iseäranis vedellasti arvel , millal vedamist pole ette nähtud - lasti kinnitamine nõutaval moel ja selle ümberpaiknemise tõkestamine laeva õõtsumisel. - laeva jäätumisest tingitud püstuvuskao kompenseerimine vedelballasti pealevõtmise teel , abinõude rakendamine jää kõrvaldamiseks selle raiumine tekkidelt ja parrastelt , tulise soola veega mahauhtimine -laeva ballastimine tormise ilmaga -vedellasti vabapinna kõrvaldamine
Kaide arv 29 Kaide kogupikkus 6.4 km Suurim sügavus kai ääres 18 m Suurim laeva pikkus 300 m Suurim laeva laius 48 m 6 Terminalid: 6 vedellasti terminali 2 multiotstarbelist terminali (ühes terminalis ka külmkompleks) konteinerterminal ja ro-ro kaupade terminal puistlasti terminal viljaterminal teraseterminal söeterminal Ladustamisvõimalused: Laopinnad: 151 000 m² Laoplatsid: 670 000 m² Külmlaod: 11 500 m² Mahutipark vedellasti ladustamiseks: 1 550 150 m³ Elevaator: 300 000 t 7 Vaade Muuga sadamale 8 1.3 Paljassaare sadam
Geeth 1) Mis tähendab: (4p) LOA (length overall) – laeva üldpikkus Draft – süvis Lpp (Length perpendicular) – laeva pikkus loodsirgete vahel Trim – laeva trim Deadweight – laeva kandevõime TPC – laeva süvise muutus kauba tonnides ühe sentimeetri kohta Cubic capacity – laeva kaubaruumide maht kuupmeetrites (puistelasti ja vedellasti puhul) 2) Nimetage kaubalaevade tüübid (2.5p) Segalasti laevad, RO-RO laevad, konteinerlaevad, tankerid, balkerid 3) Laeva kiirust mõõdetakse mis ühikutes? Mida see lahtiseletatuna tähendab? (0.5p) Mõõdetakse sõlmedes. 1 sõlm = 1 meremiil tunnis ehk siis 1,852 km/h. Meremiil on põhiühik kauguste mõõtmiseks merel. 4) Nimetage sadamate haldussüsteemid? (1.5p)
XXL terminal Muuga sadam on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam, mis oma sügavuse ja kaasaegsete terminalidega on üks moodsamaid sadamaid Euroopas. Muuga sadama akvatooriumi sügavus ulatub 18 meetrini, mis võimaldab teenindada kõiki Taani väinu läbivaid laevu. Muuga sadamas on võimalik lastida-lossida ja ladustada toornaftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu. Terminalid: 6 vedellasti terminali 2 multiotstarbelist terminali (ühes terminalis ka külmkompleks) konteinerterminal ja ro-ro kaupade terminal puistlasti terminal viljaterminal teraseterminal söeterminal
Naftareostus=keskkonnakatastroof Riigijuhid: julgeolekuoht nr1: keskkonnakatastroof Läänemerel ja Soome lahel sõitvate tankerite maht võib ulatuda 150 000 tonnini Toornafta ja naftatooted on Eesti transiitkaupadest laias laastus 80%. Vene naftatrantsiit moodustab 4,5 % Eesti SKPst Naftavärav, mis ühendab Venemaa Euroopaga. Rongidega trantsporditakse laevadele u. 30 miljoni tonni naftat aastat. Õnnetused parvlaevadega, kaubalaevadega, tankeritega Vedellasti veoste teostamine ühepõhjaliste naftatankeritega Tõenäoline toimumisaeg: halvad ilmastikuolud sügistalvel, kevadel NarvaTapa Tallinn liin, tankerid 19932007 on laevadelt merekeskkonda sattunud suurel hulgal naftasaadusi 5 korral, see on keskmiselt 0,36 õnnetust aasta kohta Liigirikkuse vähenemine, mürgid toiduahelas Hädaolukordade analüüs: merereostus Eestis oht nr 1, mille tõenäosust on hinnatud kategoorias suur/väga suur ning tagajärgi
Lähiaastate mahukaimad arendusprojektid Muuga sadamas on seotud transiitkaupade teenindamise, kaubavoogude mitmekesistamise ja kaupade vääristamisega: tööstuspargi ja sadama idaosa arendamine, uute kaide ja terminalide rajamine. Info: Territoorium 524,2 ha Akvatoorium 752 ha Kaide arv 29 Kaide kogupikkus 6.4 km Suurim sügavus kai ääres 18 m Suurim laeva pikkus 300 m Suurim laeva laius 48 m Terminalid: 6 vedellasti terminali 2 multiotstarbelist terminali (ühes terminalis ka külmkompleks) konteinerterminal ja ro-ro kaupade terminal puistlasti terminal viljaterminal teraseterminal söeterminal Suure potentsiaaliga regionaalne sadam Paldiski Lõunasadam Paldiski Lõunasadam on suure potentsiaaliga regionaalne sadam, mille põhitegevus on suunatud Eesti eksport- ja importkaupade ning transiitkaupade käitlemisele. Paldiski Lõunasadamas
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA Rotterdami sadam Referaat Üliõpilane: Rühm: TALLINN 2015 Rotterdam kui Euroopa suurim sadam Aastatel 1996–2002 oli maailma suurimaks sadamaks Hollandis asuv Rotterdami sadam. Rotterdami sadama ajalugu ulatub 14. sajandisse, mil väikesest kalurikülakesest hakkas arenema suur kaubanduskeskus. Oma hea geograafilise asukoha tõttu on sadamal hea ühendus sisemaaga ning kogu ülejäänud Euroopaga. Ookeanilaevadega saabunud kaupu veetakse edasi väiksemate merelaevadega, jõealustega, raudteel ja maanteel. Sadamaala on Rotterdami ajaloolisest südamest pidevalt mere poole arenenud. 1960. aastal otsustati avada rannikul uus piirkond nime all Maasvlakte, mis võimaldas lisada uusi konteinerterminale. 2008. aastal hakati rajama Maasvlakte2 projekti – kasvades Põhjamere arvelt 2000 hektari võrra ehk ligikaudu 20 protsenti...
veoks, toornafta veoks töötlemistehastesse ja töötlemisjääkide veoks töötlemistehasest ladustamispaika. Väikesi tankereid (alla 40 000 t) kasutatakse valmisproduktide veoks. 7.2. Nafta ja naftasaaduste omadused Tankeritel veetavate vedellastide hulka kuuluvad põhiliselt nafta ja naftasaadused, samuti taimse või loomse päritoluga õlid, piiritus, veinid. 4 Kõigi tankeritel veetavate vedellastide ühiseks omaduseks on laeva kaldumisel voolata tanki madalamasse ossa. Vedellasti vabapind tekitab kallutava momendi, mille suurus on võrdeline tanki pikkuse ja laiuse kuubi korrutisega. Momendi vähendamiseks jagatakse tankid pikivaheseintega kas kaheks või kolmeks osaks. Nafta on tume õlitaoline põlev maavara tihedusega 800...950 kg/m 3, mis koosneb põhiliselt süsivesinikest. Naftat toodetakse puuraukude kaudu, mõnikord võib see purskuda gaaside survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse seda kompressorimeetodil.
Terminalid: reisiterminal naftaterminal 2 autoterminali ro-ro terminal üldkaupadeterminal puiduterminal 2 metalliterminali puidugraanuli terminal turbaterminal biodiisli terminal Ladustamisvõimalused: Laopinnad: ca 15 000 m² Laoplatsid: ca 500 000 m² Mahutipark vedellasti ladustamiseks: ca 357 900 m³ 4 Paldiski Lõunasadama Tööstuspark Paldiski Lõunasadam asub Tallinnast umbes 50 km lääne suunas ning on AS-le Tallinna Sadam kuuluvast viiest sadamast suuruselt kolmas. Sadama põhitegevus on suunatud Eesti eksport- ja importkaupade ning transiitkaupade käitlemisele.
tankeris oli Ventspilsi sadamas tangitud Vene nafta. Venemaa naabrus ning olemasolev arenenud infrastruktuur pakuvad Eestile suurepäraseid võimalusi naftasaaduste transiidiks Ida-Euroopast Lääne Euroopasse, Ameerikasse ja Aasiasse. Tallinna Sadamas tegutsevate naftaoperaatorite mahutipark moodustab ca 2,0 mln m3. Eestis käideldakse naftasaadusi Muuga sadamas, Paldiski lõunasadamas ja Paljassaare sadamas. Naftasaaduste transiit on koondunud peamiselt Muuga sadamasse, kus on kolm suurt vedellasti ladustamisega ja ümberlaadimisega tegelevat terminali. Neste Eesti tegeleb vedelkütuse ja määrdeõlide jae- ning hulgimüügiga, Nynas bituumeni, bituumenõlide ja bituumenemulsiooni impordi- ja turustamisega. Töötlemine 1. Töötlemata toornafta on põhiliselt naftakeemia tooraine (~10% naftatoodangust). 2. Nafta eeltöötlemine algab gaaside (maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest,
Territoorium 524,2 ha Akvatoorium 752 ha Kaide arv 28 Kaide kogupikkus 5.9 km Suurim sügavus kai ääres 18 m Suurim laeva pikkus 300 m Suurim laeva laius 48 m 19 Teriminalid · 6 vedellasti terminali · 2 multiotstarbelist terminali (ühes terminalis ka külmkompleks) · konteinerterminal ja ro-ro kaupade terminal · puistlasti terminal · viljaterminal · teraseterminal
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse- ja kaubandusosakond Emmi Ojala KAUBAVEO KORRALDAMINE ARVUTIL Iseseisevtöö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2010 1. KAUBAVEO LEPING Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Kaubaveolepingule kohaldatakse töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti.See ei sätestu veose vedamisele merel. 2. VEOTEENUSTE KORRALDAMINE Reisijateveo teenus maksustatakse Eestis, kui teenust osutatakse täies ulatuses Eestis. Reisijateveo teenused, mis täielikult osutatakse välisriigis, maksustatakse 0%-lise maksumääraga. Reisijateveo teenuse maksustamisel 0%-lise maksumäärag...
Meretranspordikasutadeskaubaveo tunnused Teadustööalused referaat Juhendaja/õppejõud: MaretGüldenkoh Üliõpilane: JuliaKalasnikova 178374VDSR Üliõpilasemeiliaadress: julia.kalasnikova@mail .ru Õppekavanimetus: Mereveonduseja sadamatöö korraldamine Tallinn2017 Sisukord Joonisteloetelu 2 Sissejuhatus 3 1MERETRANSPORTMINEVIKUSJATÄNAPÄEVAL 5 1.1Meretransporditekkiminejakujunemine 5 Meretransporditüübid 7 MERETRANSPORDIVEDUDEORGANISATSIOON 10 Meretranspordivedudeeelised 10 Meretranspordivedudepuudused 12 Kokk...
M M x = m0 x0 + M xw ; XG = x . Tühilastis laeva mass ja selle raskuskeskme koordinaadid kantakse tabelisse 3.1 esimese reana laeva dokumentidest (tavaliselt kehtivast kreenikatse aktist). 3.2.2. Vedellasti vabapinna mõju algpüstuvusele Kui vedellast täidab kinnise mahuti täielikult, s.t. mahuti on täitetoru ülesurve all, siis laeva staatika ülesannetes on see last nagu sama massiga tükilast. Kuid kui vedellast täidab ainult osa mahutist ja on vabapind, siis on laeva kreeni puhul võimalus ümber paigutuda. Selle tulemusena muutub mahutis 28 3. Laeva püstuvus
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Heleri Milber Veod Läänemerel ja läbi Eesti sadamate Referaat õppeaines Ärilogistika Õppejõud: lektor Tarvo Niine Tallinn 2014 SISUKORD Sisukord...........................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 1. Veod Läänemerel...........................................................4 1.1 Suurimad Läänemere-äärsed sadamad...............................5 2 Eesti sadamad................................................................8 2.1 Muuga sadam....................................................................8 2.2 Paldiski lõunasadam..........................................................9 2.3 Tallinna...
Veeväljasurve. ( või D) (Tahvel 3.VI) Tühja laeva veeväljasurve ehk laeva enda kaal kujutab endast kõigi alatiselt kohal olevate masside summat ja hõlmab laevakere massi koos mehhanismide, seadmete, süsteemide, sisustuse, alatise inventari ja varustusega (näit. avariivarustus, klassifikatsiooniühingu nõuetes ette nähtud varuosad), veega kateldes ja õliga mehhanismides ja alalise kuiva ballastiga (kui selline on olemas). Siia kuulub ka "surnud varu" - vedellasti ja kütuse jäägid tsisternides, mida on võimatu välja pumbata. Liites tühja laeva veeväljasurve ja dedveidi DTL+DW saame täieliku veeväljasurve. Tänapäeva veolaevadel on DW umbes 65-75% täielikust veeväljasurvest (suurtel tankeritel 82-85%). Lastimahutavus. W (Tahvel 3.VII) Ruume laevas, mis on ette nähtud lasti veoks iseloomustab nende kubatuur - maht. Kõigi lastiruumide summaarset mahtu nimet. lastimahutavuseks. Mõõdetakse kuupmeetrites (ja ikka veel ka kuupjalgades).
vähendades selle sattumist tekile. Pakk suurendab laeva tormikindlust, ujuvusvaru ja mõjutab püstuvust. Poolpakk on väiksematel laevadel esinev madalam tekiehitis. Enamasti kasutatakse paki ruume lao- ja hoiuruumidena. Harvemini on pikendatud pakis ka esimese lastiruum tvintekk. Süvatank, (deep tank, ) Topeltpõhjast kõrgemal paiknev piki- ja põikvaheseintest moodustuv, üles teki või platvormini kõrguv tsistern vedelkütuse, määrdeõli, magevee, ballastvee või vedellasti mahutamiseks. Lastiruum, laadruum, (trümm), (cargo hold, ) Laeva lasti paigutamiseks ette nähtud ruum. Olenevalt laeva spetsialiseerumisest segalastile (universaalsed kuivlastilaevad) või mingile konkreetsele lastile, võib lastiruumi ehitus olla väga erinev. Kuivlasti puhul paikneb lastiruum topeltpõhja ja teki või vaheteki vahel. Lastitvintekk, (cargo tween-deck space, ) Kahe teki (vahetekkide või vaheteki ja peateki või peateki ja ülateki) vahele jääv ruum lasti paigutamiseks.
hüdraulilise purustamise seadmega. Frontaallaaduri abil kuhjatakse last laoplatsil. Laeva lastimiseks veetakse last laost kaile stividori poolt tellitud kallurautodega, need koormatakse laoplatsil frontaallaaduriga. Laeva lastimine laadimiskastist toimub greifer-kopaga. Lastimise ajal abistab mobiilkraanat frontaallaadur, lükates lasti laadimiskastis kraana töötsooni. 9) Vedellastid Vedellastide lastimine/lossimine toimub pumpamise teel laevast Baltic Tanki vedellasti terminali või vastupidi. Laeva saabumisel ühendatakse voolik laeva laadimispunkti ja toruliini vahel. Baltic Tanki terminali esindaja ja laeva kapteni vahel lepitakse kokku lastimis/lossimis protseduurid ja reeglid (allkirjastatakse vastav kontroll-leht) sh ULL sidekanal ning kontrollitakse sidet liinil stividor Baltic Tank laev vaatleja. Olles edastanud allkirjastatud kontroll-lehe stividorile, alustatakse lastimist/lossimist
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 5. Laeva ujuvus ja mereomadused. 5.1. Ujuvus. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 5.1.) Joon. 5.1. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste- jõududega). Nende ühisnäitaja ehk D rakenduspunktiks on punkt B, mida nimetatakse suuruskeskmeks (SK) või ve...
Germanischer Lloyd - Hamburg; American Bureau of Shipping - Houston; Registro Italiano Navale - Rooma. 2.4.2. Laeva mass-veeväljasurve mass-veeväljasurve tonnides. Laeva mass-veeväljasurve on võrdne laeva poolt väljasurutud vee massiga = , kus - vee tihedus. Praktikas eristatakse kolme mass-veeväljasurvet: light tühilastis veeväljasurve, s.o. summaarne mass: tühi laev + varustus + kättesaamatud vedellasti jäägid; full täislastis veeväljasurve ja 100% varusid: light + last + 100% varusid + meeskond ja reisijad. Laev on lastitud lastimärgini (Plimsolli ketas) lubatud süvisel; full täislastis veeväljasurve ja 10% varusid: light + last + 10% varusid + meeskond ja reisijad. Laev on sihtkohta jõudmas. W dedveit e. lasti kandevõime. Puhtale lastile lisanduvad kütuse,
nõuded rangemad. Meretranspordi liigid : Merekaubavedusid võib klassifitseerida: veetavate kaupade, kasutatavate laevatüüpide, sõidupiirkonna jms järgi. Kõige laiemalt võib merevedusid jagada tramp-ja liinivedudeks. · Tramplaevandus Tramplaevandus (ingl. Tramp- hulkur, rändur ) on iseloomulik nn lahtiste veoste suurte partiide vedu ühekordsete või suhteliselt lühiajaliste prahilepingute ehk tsarterite alusel. Trampvedusid võib jagada kuivpuistlasti ja vedellasti vedudeks. Tramplaevanduse omapära tuleneb ennekõike veetavate kaupade ja kaubavoogude iseloomust. Tegemist on enamasti suhteliselt odavate ( ühe ühiku kohta) ja tervete laevapartiidena ( üks kaubasaatja-üks kaubasaaja ) veetavate kaupadega: teravili, rauamaak, kivisüsi, mineraalväetis, toornafta, ümarpuit jms. Tramplaevade reisid on enamasti ebaregulaarsed, see tähendab, et laeva iga järgmine reis toimub prahiturul sõlmitava uue prahilepingu alusel
laeva veeväljasurve Δ0. Suurim on veeväljasurve täislastis ΔTL. Tühja laeva veeväljasurve ehk laeva enda kaal kujutab endast kõigi alatiselt kohal olevate masside summat ja hõlmab laevakere massi koos mehhanismide, seadmete, süsteemide, sisustuse, alatise inventari ja varustusega (näit. avariivarustus, klassifikatsiooniühingu nõuetes ette nähtud varuosad), veega kateldes ja õliga mehhanismides ja alalise kuiva ballastiga (kui selline on olemas). Siia kuulub ka “surnud varu” - vedellasti ja kütuse jäägid tsisternides, mida on võimatu välja pumbata. Veeväljasurve täislastis on suurima normaalse ekspluatatsiooni käigus lubatava süviseni (kõrgeima lubatud veeliinini) lastitud laeva mass. Täislastis laeva ja tühja laeva veeväljasurve vahet nimetatakse dedveidiks. 3.1.6 Dedveit, täielik kandevõime, Dedveit on lubatud maksimaalse süviseni laaditud laeva täielik kandevõime, mis
laevaga, paigutatakse sellest teatud kogus tavaliselt vahetekkidele, kuid laeva alumisse ossa koguneb suur raskus. Nimetatud asjaolu ülepingestab laeva konstruktsiooni. Spetsiaalsetes maagiveolaevades on probleem küllalt lihtsalt lahendatav. Maak on tavaliselt "ühesuunaline" lastiliik ning sellistele laevadele tagasisõiduks sobiva lasti leidmine osutub keeruliseks. Seepärast on paljud kaasaegsed maagiveolaevad ehitatud nii, et nendega saaks tagasiteel vedada mõnda muud puist- või vedellasti, nagu näiteks vilja või naftat. Seega erineb nende ehitus mõneti tavalise maagiveolaeva ehitusest, et neil oleks võimalik peale võtta antud piirkonnas saadaolevat tagasiveolasti. Põhilised tingimused maagiveolaevale on: piisav vastupidavus kontsentreeritud raskusega lastidele. Selle saavutamiseks kasutatakse tavaliselt pikikaarestikku põhjas ja alumistes tekkides koos pikivaheseintega; meetmed raskuse kiilust sobival kõrgusel hoidmiseks metatsentrilise kõrguse
paigutatakse sellest teatud kogus tavaliselt vahetekkidele, kuid laeva alumisse ossa koguneb suur raskus. Nimetatud asjaolu ülepingestab laeva konstruktsiooni. Spetsiaalsetes maagiveolaevades on probleem küllalt lihtsalt lahendatav. Maak on tavaliselt "ühesuunaline" lastiliik ning sellistele laevadele tagasisõiduks sobiva lasti leidmine osutub keeruliseks. Seepärast on paljud kaasaegsed maagiveolaevad ehitatud nii, et nendega saaks tagasiteel vedada mõnda muud puist- või vedellasti, nagu näiteks vilja või naftat. Seega erineb nende ehitus mõneti tavalise maagiveolaeva ehitusest, et neil oleks võimalik peale võtta antud piirkonnas saadaolevat tagasiveolasti. Põhilised tingimused maagiveolaevale on: piisav vastupidavus kontsentreeritud raskusega lastidele. Selle saavutamiseks kasutatakse tavaliselt pikikaarestikku põhjas ja alumistes tekkides koos pikivaheseintega; meetmed raskuse kiilust sobival kõrgusel hoidmiseks metatsentrilise kõrguse
laevaga, paigutatakse sellest teatud kogus tavaliselt vahetekkidele, kuid laeva alumisse ossa koguneb suur raskus. Nimetatud asjaolu ülepingestab laeva konstruktsiooni. Spetsiaalsetes maagiveolaevades on probleem küllalt lihtsalt lahendatav. Maak on tavaliselt "ühesuunaline" lastiliik ning sellistele laevadele tagasisõiduks sobiva lasti leidmine osutub keeruliseks. Seepärast on paljud kaasaegsed maagiveolaevad ehitatud nii, et nendega saaks tagasiteel vedada mõnda muud puist- või vedellasti, nagu näiteks vilja või naftat. Seega erineb nende ehitus mõneti tavalise maagiveolaeva ehitusest, et neil oleks võimalik peale võtta antud piirkonnas saadaolevat tagasiveolasti. Põhilised tingimused maagiveolaevale on: piisav vastupidavus kontsentreeritud raskusega lastidele. Selle saavutamiseks kasutatakse tavaliselt pikikaarestikku põhjas ja alumistes tekkides koos pikivaheseintega; meetmed raskuse kiilust sobival kõrgusel hoidmiseks metatsentrilise kõrguse
piirnev kõrge tsistern. Süvatanke kasutatakse veel ka õli- ja magevee (eriti joogivee, mille jaoks on erinõuded) varude hoidmiseks. Kuid neid võib olla ehitatud olenevalt laeva spetsialiseerumisest ka ballastvee või vedellasti tarvis. Vahel kutsutakse kõrgemal paiknevaid süvatanke ka ripptankideks. (Joon. 9.14.) Ballastitankid on ette nähtud vedela ballasti veoks. Enamatel juhtudel kasutatakse nendena topeltpõhja tanke. Kuid paljud laevad võtavad vajadusel ballasti ka vöörpiiki või ahterpiiki
Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Maagiveolaevad. Enamik maake on väga rasked.Laev vajub oma lastimärkideni juba enne lastiruumide täitumist. Maak on tavaliselt "ühesuunaline" lastiliik. Kaasaegsed maagiveolaevad veavad tagasiteel mõnda muud puist- või vedellasti, nagu näiteks vilja või naftat. Põhilised tingimused maagiveolaevale on: -piisav vastupidavus kontsentreeritud raskusega lastidele. -tavalisest kõrgem topeltpõhi võimaldab hoida püstuvuse normaalse; -võrdlemisi väikesed lastiruumid, et kergendada lastimist ja lossimist ning vähendada maagi liikumist Konteinerlaevad. Kaup alustel laaditakse konteineritesse. Sel moel vähendatakse kauba vedamiskulusid ning kiirendatakse kohaletoimetamist,
Kui maaki veetakse tavalise laevaga, paigutatakse sellest teatud kogus tavaliselt vahetekkidele, kuid laeva alumisse ossa koguneb suur raskus. Nimetatud asjaolu ülepingutab laeva konstruktsiooni. Maak on tavaliselt ,,ühesunaline" lastiliik ning sellistele laevadele tagasisõiduks sobiva lasti leidmine osutub keeruliseks. Seepärast on paljud kaasaegsed maagiveolaevad ehitatud nii, et nendega saask tagasiteel vedada mõnda muud puist- või vedellasti, nagu näiteks vilja või naftat. Seega erineb nende ehitus mõneti tavalise maagiveolaeva ehitusest, et neil oleks võimalik peale võtta antud piirkonnas saadaolevat tagasiveolasti. Põhilised tingimused maagiveolaevadel on: · Piisav vastupidavus kontsentreeritud raskusega lastidele. · Meetmed raskuse kiilust sobival kõrgusel hoidmiseks metatsentrilise kõrguse vähendamise nimel; tihti kasutatakse selleks otstarbeks tavalist kõrgemat topeltpõhja;
Tanker (tanklaev) on vedellastilaev, milles laevakeresse ehitatud mahuteis ehk lastitankides veetakse vedelaid laste. Tankide täitmine ja tühjendamine toimub lastitorustiku abil. Masinaruum ja tekiehitis on ühetekilise aluse ahtris. Tankerid valmistatakse tavaliselt kindla vedellasti veoks. Nii kasutatakse toornafta, bituu- meni, naftasaaduste, vedelgaasi, kemikaalide, toiduõli, mahla jms kaupade veoks mõeldud tanke- reid. Tankerite laevaehituslikud erinevused tulenevad lasti iseärasustest ja selle veole esitatavaist nõudeist. Eri lastitankides võivad tankerid vedada erinevaid mootorikütuseid või naftaprodukte.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
