· Ookeanipüük- ookeanipüüki saavad teha need, kellel on meri kui ei ole siis saab kas osta või rentida. Tööd tehakse suurte laevastikega, see on võimalik vaid jõuaktel riikidel. Venemaal, Jaapanis · Ülepüük- kui kalapüügipiirkonnad kannatavad ülepüügi all, rohke väljapüük vähendab kalavarusid. Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire areng,, mille tõttu inimese mõju mereelustikule on tohutult kasvand ( nt moodsatrl kalalaevadel on ülitäpsed radarid, mis jälgivad kalaparvede liikumist; hiigelvõrgud saab suunata kalaparve kõige tihedamasse ossa. Peenesilmalistesse võrkudesse satuvad ka need, kalad keda tegelikult püüda ei tahetagi) kui püütakse krevette, siis iga kreveti kilo kohta on keskm, 5kg ,,süütuid kõrvalujujaid" Kalrikkad piirkonnad: külmade ja soojade hoovuste kokkupuute alad, jõgede suudmed,
kogu põhja rannik 10.Nimeta suurimaid kalapüüdjaid riike ja kalu eksportivaid riike, oska kanda kaardile? Kalapüüdjaid riike: Hiina, Peruu, Jaapan. Eksportijad: Norra, Taani, Hiina 11.Nimeta 3 muutust mis on aset leidnud maailma kalapüügis 20. saj. teisel poolel? a) Ookeani püük (USA, Jaapan, Venemaa) b) Kalakasvatus 12. Nimeta kalavarude vähenemise põhjusi maailmameres, milliseid majanduslike tagajärgi see endaga kaasa toob? Ülepüük: kalalaevadel täpsed radarid, hiigelvõrgud, peenesilmalised võrgud. Maailmamere reostumine: maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport, inimtegevus maismaal. Tagajärjed: kalandusega seotud ettevõtted pankrotis, kalurid jäävad tööta, kalandusega seotud asulate areng takerdub, kalatooted lähevad kallimaks 13. Millised on kalandusega seotud keskkonnaprobleemid? 14. Kuidas mõõdetakse ja hinnatakse metsavarusid (4) viis, ühik, eelis, puudus.
vajalik sadamad 5) avaookeani püük (väga kallis), tasub ära aind suurte koguste korral, suurte laevadega ookeanile, Jaapan, Venemaa, USA, Kanada Atlanid ja Vaikne ookean 10. Iseloomusta kalavarude vähenduse põhjusi ja too näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest. Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire arend, mille tõttu inimesed mõju meleelustikule on tohutult kasvanud. Moodsatel kalalaevadel on ülitäpsed radarid, mis jälgivad kalaparvede liikumist. Hiigelvõrgud saab suunata kalaparve kõige tihedamasse ossa. Peenesilmalistesse võrkudesse satuvad ka need kalad, mida püüda ei tahetagi. Maailmamere reostumine. Suur osa avamere sastusest põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport ja inimtegevus maismaal. 11.Iseloomust maailma metsatüüpide paiknemist *Suurema metsamaa pindalaga riigid- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia, Kongo DV
Lisaks sllele kuulub ta ÜROsse, Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) ning NATOsse. Aastal 2001 ühines Island Schengeni lepinguga. Island ei kuulu Euroopa Liitu, kuid selle aasta juuli lõpus astus ta esimese sammu, et liikmeks saada. 4.1 KALANDUS Islandi tähtsaim majandusharu on kalandus, mis moodustab riigituludest suurima osa(16%). Kalapüügialused on modernsed ja tehniliselt hästi varustatud, tänu millele töötab kalastuses ja kalatööstuses vaid 10% islandlastest. Islandi kalalaevadel püütakse aastas umbes kaks miljonit tonni meresaadusi. Norrale, Taanile ja Islandile kuulub rohkem kui pool Euroopa kalaturust. Kalasaagist sõltub riigi heaolu. Kui on hea kala-aasta, tõusevad ka kalatööstuses töötavate inimeste palgad. Tänu kala strateegilisele tähtsusele on riik püüdnud leida üha uusi võimalusi kalale lisaväärtuse andmiseks, et vähendada toorkala hindadest tulenevaid järske lööke riigi sissetulekutele. 4.2 TEENINDUS
on selline vöör supertankeritel ja suurtel maagivedajatel (balkeritel ja OBO-laevadel), lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel. Ahtri kuju (Joon. 3.6.): Joon. 3.6. ristlejaahter - kaasaegsetel kiirekäigulistel reisi- ja veolaevadel (Joon. 3.6. ja Joon. 3.6a.) Joon. 3.6. elliptiline ahter - aeglasekäigulistel laevadel, peegelahter - uuematel laevadel ,
mõõdistusi. See info kantakse merekaartidele, mis tagavad ohutu navigatsiooni sõja- ja tsiviillaevanduses. Need laevad teostavad ka seismilisi mõõdistusi merepõhjas. Praktikas tuleb aga hüdroloogiliste mõõdistuste laeval täita erinevaid ülesandeid. Okeanograafiline uurimistöö: Okeanograafilised uurimislaevad uurivad vee füüsilisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi, atmofääri ja kliimat ning võtavad veeproove erinevatest sügavustest. Kalanduslik uurimistöö: Kalalaevadel on platvormid, mis suutelised pukseerima erinevaid kalapüügivõrke, koguma planktoni ja veeproove erinevatest sügavustest ja kandma akustilist kalaotsimise varustust. Kalanduslikud uurimislaevad on tihti sarnase ehitusega nagu kalapüügilaevad, ainus erinevus on selles, et uurimislaevadel on rohkem ruumi laborite ja varustuse jaoks. Mereväeline uurimistöö: Mereväe uurimislaevad tegelevad allveelaevade ja miinide tuvastamisega, sonari- ja relvakatsetega. Polaaruurimistöö:
supertankeritel ja suurtel maagivedajatel (balkeritel ja OBO-laevadel), 9 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel. Ahtri kuju ristlejaahter - kaasaegsetel kiirekäigulistel reisi- ja veolaevadel (Joon. 3.22.) Joon. 3.22. elliptiline ahter - aeglasekäigulistel laevadel (Joon. 3.23), Joon. 3.23. peegelahter - uuematel laevadel ,
Pära külge õmmeldakse pined kahekordse traalilõnga abil. -6- Kalaotsimine Kalaluure on tööstusliku tähtsusega püügialade või kalaparvede otsimine . Algselt põhines loodusmärkide vaatlusel . Nüüdisajal teostatakse kalaluuret erinevate vahenditega vee all ja õhust . Uurimisluure on tihedas seoses maailmamere teadusliku uurimisega . Seireluureks kasutatavail kalalaevadel on kalaparvede otsimiseks või nende liikumise jälgimiseks erinevad veealused vahendid, tuntuimaks on kajalood . Kuid on veel olemas noodasond ja hüdrolokaatorid . Veealuse radariga saab parve avastada 2—3 miili kauguselt . Kalauure vahendite areng on teinud võimalikuks kalaparvede mõõtmete, tiheduse ja püstpaiknemise, samuti kalaliigi määramise . Kõik need seadmed töötavad ultraheli alusel : mõõdetakse laevalt välja saadetud ja kalaparvelt tagasi
Kutseliseks kalapüügiks merel võib kasutada üksnes kalalaevade riiklikku registrisse kantud kalalaeva, millel on kehtiv kalalaevatunnistus. Kalalaev käesoleva seaduse tähenduses on laev, mis on kohandatud kala- või muu vee-elusvaru kaubanduslikuks kasutamiseks. Kalalaevade riiklikus registris rühmitatakse kalalaevad alajaotustesse nende üldpikkuse, püügipiirkonna, kasutatavate püüniste ja püütavate kalaliikide järgi. Kalalaevadel, mida kasutatakse merel ja mille uue peajõuseadme, asenduspeajõuseadme või komisjoni määruse kohaselt tehniliselt muudetud peajõuseadme võimsus on suurem kui 120 kilovatti, välja arvatud üksnes seisevpüüniseid või tragimisvahendeid kasutavad kalalaevad, abilaevad ja vesiviljeluses kasutatavad laevad, peab mootorivõimsus olema sertifitseeritud nõukogu määruse kohaselt. Mootorivõimsuse sertifitseerib nõukogu määruse
klipperivöör pulbiga e. pirniga - esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiiruse juures tekkivate pritsmete eest (Joon.3.5.), pirnvöör - selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu, püstvöör - veealune osa on silindrilise kujuga, harilikult on selline vöör supertankeritel ja suurtel maagivedajatel (balkeritel ja OBO-laevadel), lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel. 24. Ankruseade, detailide nimetused Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel. Ankrut kasutatakse laeva ühe koha peal hoidmiseks MÕISTLIKES OLUDES AJUTISELT see ei ole mõeldud laeva peatamiseks.Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ahtris. Ankruseade koosneb ankrust, ankruketist, ankruketi pidurist, klüüsitorust ja ankrumasinast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut(mõlemas poordis). Ankruseadme juurde kuulub ka
klipperivöör pulbiga e. pirniga - esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiiruse juures tekkivate pritsmete eest (Joon.3.5.), pirnvöör - selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu, püstvöör - veealune osa on silindrilise kujuga, harilikult on selline vöör supertankeritel ja suurtel maagivedajatel (balkeritel ja OBO-laevadel), lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel. Ahtri kuju ristlejaahter - kaasaegsetel kiirekäigulistel reisi- ja veolaevadel elliptiline ahter - aeglasekäigulistel laevadel peegelahter - uuematel laevadel , kujutab endast "lõigatud" ristlejaahtrit Minimaalse vabapardaga laev - laev raskete ja massilastide (puistlastise) veoks nagu maak, süsi, nafta jne. Kõrgendatud vabapardaga laev - laev tükilasti (generaalkauba) ja kergete lastide, seal hulgas ka veeremi veoks (RO-RO tüüpi laevad)
· Laeva juhtimine kõva ilma tingimustes 2. Enne kõva ilma piirkonda sisenemist peab kapten laevapere liikmeid vajalike ohutusmeetmete ja isikliku käitumise suhtes instrueerima. 3. Kütuse kulu- ja settetankid peavad vajalikul määral täidetud olema, et vältida kütuse kättesaadavuskaotust kõva ilma jooksul. 4. Dünaamilise kandega laevu ei tohiks väljaspool oluliste dokumentidega kehtestatud ilmapiiranguid meelega ekspluateerida. VI Püstuvuse kontroll väikestel kalalaevadel Ekspluatatsiooni üldtingimused 1. Kalalaevu võib ekspluateerida üksnes IMO püstuvuskoodeksi jao 4.2.5 poolt määratud lastimistingimuste piires. 2. Väikeste kalalaevade kaptenid peavad olema varustatud informatsiooniga minimaalsete GM väärtuste ja kohaste maksimaalsete õõtsumisperioodide kohta ülalmainitud lastimistingimuste juures. 3. Tuleb järgida IMO püstuvuskoodeksi jaos 4.2.2 toodud üldisi kaadumisvastaseid ettevaatussoovitusi. 4
, klipperivöör pulbiga e. pirniga - esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiiruse juures tekkivate pritsmete eest pirnvöör - selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu püstvöör - veealune osa on silindrilise kujuga, harilikult on selline vöör supertankeritel ja suurtel maagivedajatel (balkeritel ja OBO-laevadel), lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel elliptiline ahter - aeglasekäigulistel laevadel, peegelahter - uuematel laevadel , kujutab endast "lõigatud" ristlejaahtrit Minimaalse vabapardaga laev - laev raskete ja massilastide (puistlastise) veoks nagu maak, süsi, nafta jne. Kõrgendatud vabapardaga laev - laev tükilasti (generaalkauba) ja kergete lastide, seal hulgas ka veeremi veoks (RO-RO tüüpi laevad) Avatud tekiga laev - tekk on avatav 60% või enama ulatuses. Selline laev on
, klipperivöör pulbiga e. pirniga - esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiiruse juures tekkivate pritsmete eest pirnvöör - selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu püstvöör - veealune osa on silindrilise kujuga, harilikult on selline vöör supertankeritel ja suurtel maagivedajatel (balkeritel ja OBO-laevadel), lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel elliptiline ahter - aeglasekäigulistel laevadel, peegelahter - uuematel laevadel , kujutab endast "lõigatud" ristlejaahtrit Minimaalse vabapardaga laev - laev raskete ja massilastide (puistlastise) veoks nagu maak, süsi, nafta jne. Kõrgendatud vabapardaga laev - laev tükilasti (generaalkauba) ja kergete lastide, seal hulgas ka veeremi veoks (RO-RO tüüpi laevad) Avatud tekiga laev - tekk on avatav 60% või enama ulatuses. Selline laev on mugav
6000 PRA kokku 4000 2000 0 2007 2008 2009 2010 2011 Allikas:Põllumajandusministeerium Sarnaselt Läänemere traalpüügile jaotatakse kaugpüügis Eestile antud aastaks kehtestatud püügivõimalused ettevõtete vahel vastavalt ajaloolisele püügiõigusele, mis võimaldab ettevõtjal oma tegevust teatud määral ette planeerida. Eesti kalalaevadel on ajalooline püügiõigus Teravmägede püügipiirkonnas (krevetipüügipäevad), Kirde-Atlandil (süvaliigid, makrell, meriahven), Loode- Atlandil (krevetipüügipäevad püügirajoonis 3M, krevett püügirajoonis 3L, süvalest 3LMNO, rai 3LNO, meriahvenad 3LMN, tursk 3M). Loode-Atlandi püügirajoonid on toodud kaardil nr 3. Ajavahemikul 2007-2012 on enamus Eestile kehtestatud püügivõimalusi püsinud stabiilsena (Joonis 5). Lisandunud on 3LN meriahvena ja 3M
, klipperivöör pulbiga e. pirniga - esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiiruse juures tekkivate pritsmete eest pirnvöör - selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu püstvöör - veealune osa on silindrilise kujuga, harilikult on selline vöör supertankeritel ja suurtel maagivedajatel (balkeritel ja OBO-laevadel), lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel elliptiline ahter - aeglasekäigulistel laevadel, peegelahter - uuematel laevadel , kujutab endast "lõigatud" ristlejaahtrit Minimaalse vabapardaga laev - laev raskete ja massilastide (puistlastise) veoks nagu maak, süsi, nafta jne. Kõrgendatud vabapardaga laev - laev tükilasti (generaalkauba) ja kergete lastide, seal hulgas ka veeremi veoks (RO-RO tüüpi laevad) Avatud tekiga laev - tekk on avatav 60% või enama ulatuses. Selline laev on
soojendamise võimaluse. Tööandja tagab, et olmeruume hoitakse puhtana ja koristatakse vähemalt üks kord päevas. Joogivesi Töötajatele peab olema tagatud nõuetele vastav kvaliteetne joogivesi koos ühekordsete või pestavate jooginõudega. Töökoht Nõuded töökohale sätestavad: TT ja TO seadus (RT 1999,60,616) ja Töökohale esitatavad TT ja TO nõuded (VV 14.07.2007 määrus nr. 176) Nõuded ei hõlma töökohti ehitustöödel, maavarade kaevandamisel, kalalaevadel, sõidukites ettevõttele kuuluval põllu- või metsamaal Esmaabi korraldus ettevõttes (Sotsiaalministri määrus 13.12.1999) Mis on töökoht? Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja seda ümbritsev töökeskkond või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Tööandjal on kohustus kujundada ja sisustada TÖÖKOHAD nii, et on võimalik vältida
annaabi.ee 
