Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-3. Lastiseade. Lastiseade. Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest. Vaid teatud kaupu teatud sadamate vahel vedavate laevadel võib lastiseade puududa. Sellisel juhul toimub lastitöötlus sadama vahenditega. Sellised võivad olla konteinerilaevad, mis töötavad vaid konteiner- terminaalide vahel. Ka teatud puistlaste vedavad laevad on lastiseadmeta. Tankerite lastiseadmeks on aga torustike ja pumpade süsteem.
1.Laeva diiselmootoritele esitatavad olulisemad nõuded nagu: töökindlus ja motoressurss. Töökindlus-tõrketa töö tõenäosus kindlates töötingimustes antud tööea jooksul(pidev tõrgeteta töö). Motoressurss-töötundide kogum kuni kapitaal remondini. 2.Rooliseade koosneb põhiliselt roolilehest, mis kinnitub helporti torust tuleva balleri külge. Edasi on ühendatud roolimasina rumpliga. Ajamina kasutatakseelektrimootorit või hüdraulilist ajamit. Vahepeal on ka kindlati amortisaatorid.Rooliseade peab tagama, et rool liiguks ühest pardast teise vähemalt 28 sekundi jooksul. Pöörde ulatus on kuni 45° kummalegi parda poole. Eristatakse balanseeritud, pool balanseeritud, balanseeritud ripprooli ja tavalist rooli. Roolil võib olla ka abiseadmeid, näitesks abisõukruvi, mis asetseb otsas või niiöelda lisalaba rooli otsas. Kuid osadel laevadel on jõusedameks käitur, mis pöörleb 360°. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhtivuse tagamine. 3.Alusraam - mooto...
...........................................................................................................15 .........................................................................................................................................15 3 Nimetu grupp................................................................................................................15 Rahvusvahelise signaalkoodi lipud................................................................................17 Lastiseade ( peelestik ja taglas) ja lastioperatsioonide läbiviimine, lasti kinnitamine.. .19 Sildumisseade.................................................................................................................21 Ankruseade.....................................................................................................................23 Pääste vahendid..............................................................................................................24
3.35. Joon. 3.36. Puistlastilaev, balker (Bulk carrier) (Joon. 3.37 3.42) Veolaev puistlasti tarvis. Paljudel juhtudel on selline laev spetsialiseeritud ühe kindla lasti veoks (vili, maak, süsi, väetis, tsement jne). Konstruktsiooni omapäraks, eriti raskeid puistlaste (maak) vedavatel laevadel on kõrge topeltpõhi ja ülateki alla paigutatud tiibtankid ning pardatankid. Laadluugid ei ole eriti suured. Lastiruum võib omada spetsiaalset kuju. Lastiseade võib puududa, kuid pole välistatud ka oma lastiseade kraanade või konveierite näol. Teatud tüüpi balkeritel (OBO-tüüp, oil-bulk- ore) on võimalik ka vedellastide vedamine. 18 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 3.37.
diameetrit. Kasutamisel taglase ketid aja jooksul pikenevad 3-4%. Taglaseketi puudused: suur kaal, pole elastsed. Laeva võtmisel tuleb kontrollida, et poleks pragusid ega muid defekte – eriti keevituskohtadel. Peab olema sertifikaat vajalike andmetega. Ketti, mille diameeter on kulumise tõttu vähenenud 10%, ei tohi kasutada. Keti pikkust ei tohi vähendada sõlmedega. Pilet No. 16 1. Lastiseade Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest. Vaid teatud kaupu teatud sadamte vahel vedavatel laevadel võib lastiseade puududa. Sellisel juhul toimub lastitöötlus sadama vahenditega. Nendeks võivad olla konteinerlaevad (töötavad teatud terminalide vahel), puistlaste vedavad laevad (ainult luugid) ja
See ruum hoiab ankruketti. Ankrukett koosneb lõhidest, mis ´??????moodustavad umbes 25 meetri pikkused ketilõigud 31. Lastimisseade. Mastid. Otstarve, osade nimetused Lastiseadme kõigi elementide koostis, tugevus, valmistamistehnoloogia, kontrollimise perioodilisus ja ka hooldus laevapere poolt on klassifikatsiooniühingute range järelvalve all. Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest ja paljust muust. Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest. Vaid teatud kaupu teatud sadamate vahel vedavate laevadel võib lastiseade puududa. Sellisel juhul toimub lastitöötlus sadama vahenditega. Sellised võivad olla konteinerilaevad, mis töötavad vaid konteinerterminaalide vahel. Ka teatud puistlaste vedavad laevad on lastiseadmeta.
...................................................................... 16 1.3.1 Ankruseade .............................................................................................................. 16 1.3.2 Sildumisseade .......................................................................................................... 16 1.3.3 Rooliseade ............................................................................................................... 17 1.3.4 Lastiseade ................................................................................................................ 17 1.3.5 Paadiseade ............................................................................................................... 17 1.4 Andmed praktikandi kohta ............................................................................................. 18 2. Laeva peamasin ..................................................................................................
ankrusoleku ajal. Ülesõitudel kui ankrud on klüüsidesse tõmmatud ja mereklaarid, peavad nad olema kinnitatud kolme erinevat liiki piduriga. Üks neist on lintpidur. Muudest on levinud Legofi nukkpidur ja kettpidur. Kasutatakse ka kruvi- ja ekstsentrikpidureid. 34. Lastiseadme otstarve, koosseis ja paigutus laeval. Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest. Vaid teatud kaupu teatud sadamate vahel vedavate laevadel võib lastiseade puududa. Sellisel juhul toimub lastitöötlus sadama vahenditega. Sellised võivad olla konteinerilaevad, mis töötavad vaid konteiner-terminaalide vahel. Ka teatud puistlaste vedavad laevad on lastiseadmeta. Tankerite lastiseadmeks on aga torustike ja pumpade süsteem. Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest,
Ülesõitudel kui ankrud on klüüsidesse tõmmatud ja mereklaarid, peavad nad olema kinnitatud kolme erinevat liiki piduriga. Üks neist on lintpidur. Muudest on levinud Legofi nukkpidur ja kettpidur. Kasutatakse ka kruvi- ja ekstsentrikpidureid. 34. Lastiseadme otstarve, koosseis ja paigutus laeval. Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest. Vaid teatud kaupu teatud sadamate vahel vedavate laevadel võib lastiseade puududa. Sellisel juhul toimub lastitöötlus sadama vahenditega. Sellised võivad olla konteinerilaevad, mis töötavad vaid konteiner-terminaalide vahel. Ka teatud puistlaste vedavad laevad on lastiseadmeta. Tankerite lastiseadmeks on aga torustike ja pumpade süsteem.
ankrusoleku ajal. Ülesõitudel kui ankrud on klüüsidesse tõmmatud ja mereklaarid, peavad nad olema kinnitatud kolme erinevat liiki piduriga. Üks neist on lintpidur. Muudest on levinud Legofi nukkpidur ja kettpidur. Kasutatakse ka kruvi- ja ekstsentrikpidureid. 34. Lastiseadme otstarve, koosseis ja paigutus laeval. Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest. Vaid teatud kaupu teatud sadamate vahel vedavate laevadel võib lastiseade puududa. Sellisel juhul toimub lastitöötlus sadama vahenditega. Sellised võivad olla konteinerilaevad, mis töötavad vaid konteiner-terminaalide vahel. Ka teatud puistlaste vedavad laevad on lastiseadmeta. Tankerite lastiseadmeks on aga torustike ja pumpade süsteem. Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest,
..................50 3.3. Avariidiisel..............................................................................58 4. Laeva abimehhanismid ..............................................................59 4.1. Laeva üldpumbad ....................................................................59 4.2. Roolimasin ..............................................................................64 4.3. Ankrupeli ................................................................................66 4.4. Lastiseade ................................................................................67 4.5. Katlaseade ...............................................................................68 4.6. Laeva veemagestusseadmed ....................................................70 4.7. Laeva külmutusseadmed ..........................................................72 4.8. Võlliliin ja sõukruvi .................................................................75 5. Lisad .......................................
Signaale C, N, NO või RQ ei tohi Mereraadioside eetrisse minemiseks valitud vastusvimpel masti tippu. kasutada koos ühelipuliste signaalidega. raadiojaama kasutamiseks tuleb luba hankida Kuidas lõpetada signaal: saatev laev tõstab 1) Lastiseade 3) Madalikul oleva laeva Tehnilise Järelevalve Ametist (varem vastusvimpli peale viimast signaali, näitamaks, LK 39-41 ning pdf file ,,Lastiseade" päevamärgid Sideametist). Vastava taotluse leiab siit. et signaal on lõpetatud
1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. · Arhitektuuri tüübid on: ahtri ja vööri kuju, tekimajakate asukoht, kerede arv (katamaraan, trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow PÜSTVÖÖR Raked bow KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45°-50° kaldu, hea sõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikeks. Spoon bow LUSIKVÖÖR Clipper bow KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest) Icebraker bow JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse jäämurdj...
sihtotstarbeline kasutamine , rakendada meetmeid laeva püstuvuse taastamiseks. Vedellast , mis täidab suurt hulka ruume vaid oluliselt , tuleb kokku pumbata ruumi , tagadesselle täieliku täitumise Vesiballast vähendab laeva ujuvusvaru ent see eest on väga tõhus vahend püstuvuse taastammiseks. • Juhtimisvõimetu laeva tuled, päevamärk ja udusignaalid. Tuled 2 punast ringtuld. Päevamärk kaks musta kera. Udusignaal 1 pikk, 2 lühikest. • Lastiseade. Kraanad,poomid ja nende taglas, hooldamine, markeerimine ja kontrollimine. Lastiseadme töökorda seadmine. Viimasel ajal ehitatakse enamik universaalseid laevu hoopis ilma lastimisseadmeteta või kui siiski ehitatakse laev lastimisseadmetega, on need kraanad. Kraanasid on tunduvalt lihtsam käsitleda kui losspoome. Eelmisel sajandil ehitati laevad lastimisseadmetega sellepärast, et paljudes väikestes sadamates kraanad puudusid. Nüüd kasutatakse sageli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
