TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: 2.2 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Õpperühm: Töö teostaja: YAGB22 MIHKEL HEINMAA Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: MALLE KREEN 1/03/2010 15/03/2010 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL (2.2) TEOORIA Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafia (aka molekulaarsõel, eksklusioonikromatograafia) põhimõtteks on lahuses sisaldavate ainete lahutamine nende molekulmassi suuruse järgi. Erineva molekulaarmassiga ained liiguvad...
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö nr: 3.8. Töö pealkiri: GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Töö teostaja: MIHKEL HEINMAA Õpperühm: YAGB22 Õppejõud: MALLE KREEN Töö teostatud: 26/04/2010 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL (3.8) Teooria Glükoosisisalduse kvanitatiivseks määrmaiseks bioloogilistes vedelikes kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb kahe ensüümi glükoosi oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. GOD on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes, mis võimaldab meetodit kasutada ka teiste taandavate suhkrute juuresolekul. GOD katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOD sisaldab flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib kui koensümm. FAD ka...
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: 3.4. PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Õpperühm: Töö teostaja: YAGB22 MIHKEL HEINMAA Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: MALLE KREEN 29/04/2010 9/04/2010 Arvutus parandada. Järeldus? 12.04. M.K. 1 PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE (3.4...
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö nr: 3.1. Töö pealkiri: INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Töö teostaja: MIHKEL HEINMAA Õpperühm: YAGB22 Õppejõud: MALLE KREEN Töö teostatud: 12/04/2010 INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE (3.1.) TEOORIA Invertaas ehk sahharaas on ensüüm, mis katalüüsib ,D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni vastavlt skeemile: ,D-fruktofuranosiid + H2O alkohol + fruktoos. Ensüüm võib katalüüsida ka fruktoosijäägi ülekannet. Kõige levinumaks substraadiks invertaasile on sahharoos, mis koosneb ,D-glükoosist ja ,D-fruktoosist. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, paljud taimed. Inimese seedetraktis toimub sahharoosi hüdrolüüs peensoole limaskesta rakkude poolt toodetava invertaasi toimel. Invertaas...
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: 2.5 ja 1.3 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE ja LIPIIDIDE REAKTSIOONID Õpperühm: Töö teostaja: YAGB22 MIHKEL HEINMAA Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: MALLE KREEN 15/03/2010 29/03/2010 2.3 arvest. 1.3 parandada. M.K. 28.03. KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Arvest 28.03. M. K. ...
W B B1 K N y Joon. 6. Põiki püstuvuse tunnussuurused Stability Nomenclature Kreeninurk () Angle of Heel Raskuskese G Centre of Gravity Ujuvuskese B Centre of Buoyancy Metatsenter M Transverse Metacentre Ujuvuskese kreeni puhul B1 Centre of Buoyancy Shifted Metatsentri raadius BM Metacentric Radius Metatsentri kõrgus GM Metacentric Height Püstuvuse õlg GZ Righting Arm Ujuvuskeskme aplikaat KB Height of Centre of Buoyancy Raskuskeskme aplikaat KG Height of Centre of Gravity Metatsentri aplikaat KM Height of Metacentre Ujuvuskeskme B1 kaugus kiilupunktist K (loodpunkti N) KN Righting Lever
eemaldamise tavalistes eksplotatsiooni tingimustes 1) kondentsvesi 2 )vesi mis tuleb torudele laeva tihedusest ja korpuse pragudest. Vee eemaldussüsteem on ette nähtud süüste veekoguste eemaldamiseks , mis satuvad laeva keresse avarii tagajärjel. Ülelaske süsteem on ette nähtud vee üle ja alla laskmiseks ruumidest kus puudub kuivendussüsteem nendessee ruumidesse kus see süsteem on olemas. Seda süsteemi kasutatakse ka suurte laevade ballastisüsteemdides avarii kreeni tasakaalustamiseks. Süsteemis ei ole pumpasid, juhtimine toimub kaugjuhitava armatuuri abil. Õli sisaldusega pilsivete süsteem- on ette nähtud sellsite vete kogumisteks ümbertöötlemiseks ja äraandmiseks kaldale süsteemi kuuluvad peale pumpade .. tangid , torustikud, mõõteseadmed ja õliste vete separaatorid. Ballastisüsteemid. Ballastisüsteemideks nim süsteemide gruppi , mille ülesandeks on ballastvee sissevõtmine
Eriti ohtlik on olukord siis , kui veega taitunud laevaruumid paiknevad diametraalpinna suhtes ebasümeetriliselt. Niisugune olukord võib tekkida laevadel , mille kere on peale põikvaheseinte ka pikavaheseintega osadega jagatud , või millel paiknevad parraste ääres tsisternid Praktika näitab et kõige sagedamini tekivad laevakere vigastused just parrastel. Seetõttu võib veekindlate piki ja vaheseintega laeval ühe parda ääres asetsevate ruumide veega täitumine põhjustada ohtliku kreeni. Et vähendada kreeni , mis tekib vee sattumisel laeva ühe parda ruumidesse , kasutatakse järgmisi abinõusid: 1.mõlemal parda sümmeetriliselt asuvad ruumid ühendatakse toruotsikuga; 2. Kasutatakse kreenisüsteemi sõjalaevad ja jäälõhkujad mille abil saab pumbata vett ühe parda ruumidest teise parda ruumidesse. 3, võetakse täiendav kogus vett vastas parda ruumidesse , kui seda võimaldab ujuvuse tagavara. Käikuvus. Käikuvus on laeva võime liikuda vees ettenähtud kiirusega
laeva vee alla vajumisel on küllalti aeglane protsess , mida võib teha tunde. Ümberminemine püstuvuse kaotamise tagajärel aga toimub kiiresti , tihtilugu ootamatult, ning on reeglina seotud inimõhvritega. Seepärast peab ruumideks jaotatud olema niisugune , et lalev uppumisel ümber ei läheks. Tähttsaks konstruktsiooniliseks meetodiks uppumatuse tagamisel on veekindlates seintes paiknevadd tugevad veekindlad sulgeseadised , mis peavad tõegereta toimuma nii lainetuse , kreeni kui ka trimmi kroral , ette tuleb näha veekindlad tekid ja platvormid , sest need takistavad vee levikut püstsuunas. Olulone osa on täita sisepõhja plaadistikul ja pardatankidel pikivaheseintel , mis põhja ja pardaplaadistuki vigastuste korral hoiavad ära vee tungimise vaheruumidesse, Lisaks laeva veealusele osale peab veetihe ja tugev olema ka selle veepeale osa , sest just viimasest oleneb ujuvusvaru kahanemine vigastuse tagajärjel.
1 7400 1 7400 Laeva keskmise süvise muutumine koormuse muutudes. (Joon. 5.5.) Joon. 5.5. Lepime kokku, et võtame maha või lisame väikese lasti s.o. alla 10% veeväljasurvest. Olgu see P. Muutub kaaluline veeväljasurve =P. Muutub ka mahuline veeväljasurve V võrra. Kuna =V, siis =V ehk P=V. Kui lasti P lisamine ei tekitanud kreeni ega muutnud trimmi, siis võib seda lugeda kui kere lisamahtu, mis on vette vajunud. Seda mahtu saab leida korrutades tegutseva veeliini pindala S (mööndusega, et süvise vähese muutumise piires veeliini pindala praktiliselt ei muutunud, AW=AW1) süvise muutusega T: V=AWT asendades saame: 3 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias
Vaatamata kaasaegsete laevade täiuslikkusele, jääb laeva juhtimine tormis siiski keeruliseks ülesandeks, mis nõuab laevaperelt ja esmajoones laevajuhtidelt teadmisi ning kõigi tormiga laevale mõjuvate faktorite arvestamist. Tähtsaimateks sellistest faktoritest on tuul ja lainetus. Tuule mõju oleneb laeva veepealse osa pindalast. Suurte tekiehitistega, eriti veel madala süvisega (näit. ballastis) laevadele on tuule mõju palju märgatavam. Tuul kutsub esile triivi ja kreeni, suurendab õhutakistust liikumisele ja halvendab juhitavust. Tuulest tekitatud kreen ei ole õigesti lastitud ja ballastitud laevale ohtlik. Triiv võib saada ohtlikuks allatuult paiknevate madalike või kalda korral. Vööripoolsetelt kursinurkadelt puhuv tugev tuul avaldab liikumisele märgatavat takistust. Erinevast suunast puhuva tuule mõju juhitavusele on erinev kuid tuntav, üldjuhul suureneb segavus ja laev kuulab halvemini rooli.
Laevasüsteemid. Laeva süsteemide all mõistetakse torustikke koos neid teenindavate mehhanismide, abiseadmete, armatuuri ja aparatuuriga, mis on vajalikud laeva normaalseks ekspluatatsiooniks ning meresõidu-ohutuse ja mugavuse tagamiseks. Otstarbe järgi on liigitus järgmine: 1) Trümmisüsteemid (kuivendus- ballasti-, kreeni-, diferendi- ja veeärastussüsteemid); 2) Tuletõrjesüsteemid (vesi-, sprinkler-, vihmutus-, vaht-, vedelik-, süsihappegaas-, aur- ja teised kustutussüsteemid koos signalisatsiooni ning hoiatussüsteemidega); 3) Elutarbesüsteemid (veevarustus-, reo- ja heitvee-, piigati-, ventilatsiooni-, kütte- ja õhu konditsioneerimissüsteemid). Trümmisüsteemid Kuuluvad laeva elutähtsate üldsüsteemide hulka. Trümmisüsteemideks nimetatakse
heitgaasid влыхопоные газы illuminaator trapp лестница mast мачта taak штаг vant ванта lossimisseadmed погрухочное устройства tõstamehhanism laevakraana кран losspoom стрел vints лебедка tõstuk подъемник laadur загрузчик transpotoor sildumisseade швартовое устройства ankruseade якорное rooliseade рулевое kuivendus осушительная ballast баласт kreeni ja diferendi mõõtetorude измерительных трубок õhutorude воздушные vesikustutus тушения tuletõrje sprinkler орасительная aurukustutus пара süsihappegaas vahtkustutus пенная тушение keemilist ja mehaanilis õhkvahtu vedelikkustutus жидкости konditsioneerimis
18. Kas laeva süvise muutumisega XB muutub? 19. Kuidas määrata laeva raskuskeskme koordinaate? 20. Kuidas määrata tühja laeva raskuskeskme kõrgust? 21. Kuidas liigub laeva raskuskese lasti ümberpaigutusel? 22. Kuidas liigub laeva raskuskese laadimisel ja lossimisel? 23. Mis on virtuaalne raskuskese? 24. Mis on dedveit? 25. Mis on laeva kogumahutavus (gross tonnage)? 26. Mis on laeva puhasmahutavus (net tonnage)? 27. Kas laeva raskuskeskme asend muutub kreeni ja trimmi muutusega? 28. Kas laeva mahukeskme asend muutub kreeni ja trimmi muutusega? 29. Mis on metatsenter? 30. Mis on GM? 31. Millest sõltub BM suurus? 32. Missugustes ühikutes väljendub pinna inertsimoment? 33. Milliseid nurki võib lugeda väikesteks kreeninurkadeks? 34. Kuidas käitub laev negatiivse GM puhul? 35. Mis on taastav õlg? 36. Püstuvuse põhivalem 37. Püstuvuse metatsentriline valem 38. Mis on KN? 39. Mis on MS? 40
31. Lastimisseade. Mastid. Otstarve, osade nimetused 32. Luugiseade, luukide katted. Otstarve, osade nimetused 33. Paadiseade. Otstarve, osade nimetused. Päästevahendite liigitus 34. Sildumisseade, pukseerimisseade. Otstarve, osade nimetused 35. Laeva süsteemid, süsteemide liigitus ja ülesehitus. Eriotstarbelised süsteemid. Jõuseadmete süsteemid 36. Laeva tuletõrjesüsteemid, signalisatsiooni- ning hoiatussüsteemid 37. Laeva trümmisüsteemid: kuivendus-, ballasti-, kreeni-, trimmi- (diferendi-) ja veeärastusssüsteem. Pilsiveesüsteem 38. Laeva eluotstarbesüsteemid (joogi-, pesu-, mereveesüsteem). Reo- ja heitveesüsteemid. Ventilatsiooni-, küttesüsteemid 39. Laevade korrosioon ja selle tõrje
Nii oli „Titanicule“ määratud väiksem kogus päästepaate kui tegelikult oleks vaja läinud. Kuna laeva projekteerija ei uskunud, et laev võib kohe esimesel reisil uppud, sest ”Titanic” on uppumatu. Nii otsustati kõigepealt päästa I klassi naised ja lapsed, siis mehed. Esimesed päästepaadid saadeti teele pool tühjadena. Ning alles peale neid hakati päästma II klassi inimesi. Laeva kogunes aina vett juurde ja vajus rohkem kreeni. Sellest järeldame, et kommunikatsioon mängib väga olulist rolli ja võib olla väga suure tähtsusega, et ära hoida suurt katastroofi. Kokkuvõtteks „Titanic“ uppus 15.aprill 1912 aastal ja viis märga hauda üle 1500 inimese. Korralik kommunikatsioon oleks vältinud ”Titanicu” hukku.
Uppumatus. Ujuvus. Käikuvus. Õõtsuvus. Juhitavus (Piki)Püstuvuseks nimetatakse laeva võimet vastu panna teda tasakaalu-asendist hälvitavatele välisjõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi algasendisse. Püstuvuse suurendamiseks : Eemaldada vesi: tankidest ülevalpool veeliini, avarii tõttu vett täis ruumide kõrvalt, vedelkaup kahekordse põhja tankidesse, tahke tekikaup üle parda (võimalusel pargasele), ballasttankid täita veega. Täita(tühjendada) tanke kreeni (trimmi) vähendamiseks Püstuvus vähene v negatiivne : suure pindalaga ruumid on vett täis mittetäielikult, kahekordse põhja tankid on tühjad, kreen ei kao rooli otse pannes, laeva kreen muutub ootamatult ühest pardast teise ,laeva asendi korrigeerimine : kreeni vähendamist alustatakse kreenitankidest ja kui neid pole siis kahekordse põhja tankidest .Peatatakse, kui kreeni on jäänud 5 kraadi
pontoone, mis suurendavad veeliini pindala ja tõstavad seeläbi meetatsentri kõrgust, suurendades püstivust 29. Pilsisüsteem Pilss on koht trümmi alumises osas, kuhu koguneb laeva sisemusse sattunud vesi ja kust see välja pumbatakse Kõik kaubalaevad peavad olema ehitatud võimekusega pumbata ükskõik milline veekindel sektsioon tühjaks kui laeval on kreen 5 ja tasakiilul Reisilaeval peab olema võimalik pumbata sõltumata kreeni olemasolust Laeva tühjaks pumpamise tarvis on vajalik paigutada kumbagi poordi pilsitorustik ja –kaevud Pilsi kaevus asub imitoru, mis on ümbritsetud kattega (strum box), kuhu on tehtud augud, mis peavad takistama prügi sattumise pilsisüsteemi. Kaubalaevadel on vähemalt kaks mootoriga pumpa ühendatud pilsi peamagistraaliga, reisilaevadel vähemalt kolm 30. Ballastisüsteem Ballasti kasutatakse tühjendamiseks ja ümberpumpamiseks laeva trimmi ja püstuvuse muutmise eesmärgil.
Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Joon. 3.10. Lepime kokku, et võtame maha või lisame väikese lasti s.o. alla 10% veeväljasurvest. Olgu see P. Muutub kaaluline veeväljasurve δΔ=P. Muutub ka mahuline veeväljasurve δV võrra. Kuna Δ=ρV, siis δΔ=ρδV ehk P=ρδV. Kui lasti P lisamine ei tekitanud kreeni ega muutnud trimmi, siis võib δV olla loetud kui kere lisamaht, mis on vette vajunud. Seda mahtu saab leida korrutades tegutseva veeliini pindala AW (mööndusega, et süvise vähese muutumise piires veeliini pindala praktiliselt ei muutunud, AW=AW1) süvise muutusega δT: δV=AWδT asendades δV valemis P tarvis, saame: P=AwδTρ P kust juba: δT = ja uus süvis T’=T+δT,
Kiirus – 27 sõlme Ro-Ro tüüpi reisiparvlaev Jääklass A1 11 tekki Registreeritud Eesti lipu alla IMO number 9364722 4 diiselmasinat MaK 12M43C 48,0 MW Reisijate mahutavus – 2200 3 Laevaüldplaan 4 5 6 Rooliseade Reisilaeval „Star“ on rool „ käsirool“ , mis on väga tundlik. Käsirooli vaja keerata rahulikult 2-3 kraadi vasakule või paremale, kui keerad rohkem, siis laev läheb kreeni. Laevas on ka automaatrool, et minna üle käsiroolile, on vaja lülitada sisse 4 pumpa ja siis vajutada nuppu, mis lülitab välja automaatrooli ja lülitab sisse käsirooli. Käsiroolis olles peab madrus kuulama mida kapten ütleb, näiteks kursi ja madrus peab seda kurssi korrata, et kapten teaks, kas madrus sai käsust aruvõi mitte. Kõik kapteni või tüürimehe käsklusi peab korrata. Rooliseade on seadmete kompleks, mis tagab laeva liikumise antud kursil ja vajadusel
Kraanade töötamise ohutuse tagamiseks ja nende õigeks kasutamiseks varustatakse nad mitmete ohtutus- ja signalisatsiooni seadmetega, mis annavad kraanajuhile märki ohtliku olukorra lähenemisest või blokeerivad vastavad ohtlikku olukorda viitavad liikumised. Tornkraanadel on anemomeetrid ja sõiduvankri haarajad. Lisaks on veel mitmesuguse otstarbega piirajad: 1. Kraana tõstekõrguse piiraja 2. Sõidutee pikkuse piiraja 3. Kraana alusvankri kreeni näidik 4. Tõstevõime piiraja 5. Elektromagnetvälja andurid 6. Noole pikkuse näidikud 7. Tõsteraadiuse näidikud 8. Pöördeulatuse piirajad. Tõstemasina püsivust hinnatakse püsivusteguriga mis peab rahuldama järgmist tingimust K=ΣMT/ΣMK>=1,15, milles ΣMT-taastavate jõudude momentide summa ΣMK-kallutavate jõudude momentide summa. Tõstepüsivust võib lugeda ohutuks kui tegelikes töötingimustes ja kõikvõimalike masinale mõjuvate koormuste arvestamisega
), Panamax (50000-80000 t.), Handymax (35000-50000t.),Handysize(10000-35000t.). Tanker laeval on täiesti teine lastiruumi seade. Laevatekk nafta tankris on tavaliselt jagatud vaheseintega, mis paiknevad laeva pikkuse perimeetril. Täite protsessil süstitakse tankid nende torustikkude läbi. Nad on paigutatud tekil. Tühisuse 8 protsessi käigus imetatakse ka torustikude läbi, mis paiknevad laeval. Selleks, et joondada kreeni, süstitakse ahtri tekil merevett. Kuna ballasti mahapanek avatud ookeanile või merele on keelatud, on vajalikud spetsiaalsed mahtid sadamates, kus võikstoimudasaastunudvesipuhastus(..1958). Esimene spetsiifiline grupp on gaasitankerid. Nii nagu gaasid veetakse vedel kujul, need laevad on ka tankerid. Kuid gaasitankerite seade erineb tankeritest. Peamisedlastidon:lähinaftagaas,maagaas,jaammoniaak. Teine grupp on metsalaevad
Tähelepanuta jäeti fakt, et laevale omistatud ohutustunnistused ei vastanud tegelikkusele. Komisjoni töö puudusena märgiti, et on jäetud uurimata rida olulisi küsimusi, nagu keda nägid tuukrid kaptenisillal, kas käidi autotekil jt. Umbusaldust tekitas asjaolu, et osa videolinte tuukrite sukeldumisest olevat kaduma läinud. Samuti jäid vastuseta küsimused, mis ei puudutanud otseselt visiiri, näiteks: kuidas sattus vesi esimesele tekile juba enne suurt kreeni, kas ramp eraldus või mitte jt. Komisjon keskendus ainult visiiri versioonile, jättes teised võimalused uurimisest välja. Hoidudes rangelt süüdlaste nimetamisest, ei käsitlenud komisjon selliseid olulisi küsimusi nagu laeva sertifitseerimine ja tehniline järelevalve. Sellest tulenevalt on nimetatud lõpparuannet ka "kompromiss-seletuseks". Uue versioonina esile kerkinud kuritegevuse võimalust, seoses illegaalse relvaveoga
süsteemid Laeval pumbatakse ümber vett, auru, kütust, õli ja õhku (liigitus teisaldatava keskkonna järgi) Torude võrgustikku koos sinna juurde kuuluvate pumpade, klappide ja kontrollseadmetega nimetatakse laeva süsteemideks. ( ) Pumbad ja torustikud koos klappidega = laeva süsteemid Süsteemide liigitus 1. Laeva üldsüsteemid 2. Eriotstarbelised süsteemid 3. Jõuseadmete süsteemid Laeva üldsüsteemid trümmisüsteemid: kuivendus- (trümmipilsi-, , masina pilsi-), ballasti- () kreeni-, trimmi- (diferendi-) veeärastus-süsteem (- , suure koguse vee laevast eemaldamiseks avarii korral) pilsiveesüsteem: (, ) , masinaruumi pilssides oleva õliseguse vee käitlemiseks (masina kuivendussüsteem, separaatorid) tuletõrjesüsteemid (signalisatsiooni- ja kustustussüsteemid) (vesi-, sprinkler-, vihmutus(drencher), vaht-, vedelik-, süsihappegaas-, auru- kustutussüsteemid eluotstarbesüsteemid veevarustus: joogi- pesu- ja mereveesüsteem;
3. pumbad, torustikud, sauerid, mõõteavad 4. õhutorud, mõõteavad, pumbad, torustikud 55. Milleks on laeval ballastsüsteem? 1. pilssides veetaseme mõõtmiseks 2. vajalike meresõiduomaduste tagamiseks 3. Sprinklersüsteemi varustamiseks veega 4. trümmide tuulutamiseks 56. Milline vaier on kõige painduvavam? 1. esimene 2. teine 3. kolmas 57. Mida nimetatakse laeva püstuvuseks? 1. mingi välisjõu mõjul kreeni kaldunud laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse välisjõu mõju lõppemisel 2. laeva võime püsida alati vertikaalasendis 3. laeva võime mitte kalduda kreeni laeva laadimisel 4. laeva võime sõita väikese püsiva trimmiga 58. Mis on laeva uppumatus? 1. laeva võime peale võtta lasti 2. laeva võime säilitada ujuvus mõne ruumi täitumisel veega 3. laeva võime säilitada vajalik süvis madalas vees
h=zc+rzg h=r(zgzb) kus: zb - suuruskeskme kõrgus (KB) zg - raskuskeskme kõrgus (KG) r - metatsentriline raadius (BM) zb ja r saadakse teoreetilise joonise kõverate järgi või arvutatakse ligikaudsete valemi- te abil, zg leitakse kaalulise koormuse arvutusega nagu näidatud eespool. Staatilise püstuvuse diagramm näitab taastuva õla pikkust olenevalt kreeninurgast. Teatud hetkel (joonisel on see kreen 37 0) saavutab õlg l maksimaalse väärtuse. Kreeni edasisel suurenemisel jätkab tegutsemist, kuid muutub kreeni suurenedes üha väiksemaks. Lõpuks (joonisel kreen 82 0) muutub õlg olematuks, l=0. Seda punkti nimetatakse staatilise püstuvuse diagrammi loojanguks ja vastavat kreeninurka kaadumisnurgaks. Kreeni jätkuval suurenemisel muutub õlg negatiivseks ja hakkab soodustama laeva pöördumist kiiluga ülespoole. Klassifikatsiooniühingud normeerivad eri tüüpi laevade jaoks staatilise püstuvuse
h=zc+r-zg h=r-(zg-zb) kus: zb - suuruskeskme kõrgus (KB) zg - raskuskeskme kõrgus (KG) r - metatsentriline raadius (BM) zb ja r saadakse teoreetilise joonise kõverate järgi või arvutatakse ligikaudsete valemi- te abil, zg leitakse kaalulise koormuse arvutusega nagu näidatud eespool. Staatilise püstuvuse diagramm näitab taastuva õla pikkust olenevalt kreeninurgast. Teatud hetkel (joonisel on see kreen 370) saavutab õlg l maksimaalse väärtuse. Kreeni edasisel suurenemisel jätkab tegutsemist, kuid muutub kreeni suurenedes üha väiksemaks. Lõpuks (joonisel kreen 820) muutub õlg olematuks, l=0. Seda punkti nimetatakse staatilise püstuvuse diagrammi loojanguks ja vastavat kreeninurka kaadumisnurgaks. Kreeni jätkuval suurenemisel muutub õlg negatiivseks ja hakkab soodustama laeva pöördumist kiiluga ülespoole. Klassifikatsiooniühingud normeerivad eri tüüpi laevade jaoks staatilise püstuvuse kõvera
h=zc+rzg h=r(zgzb) kus: zb - suuruskeskme kõrgus (KB) zg - raskuskeskme kõrgus (KG) r - metatsentriline raadius (BM) zb ja r saadakse teoreetilise joonise kõverate järgi või arvutatakse ligikaudsete valemi- te abil, zg leitakse kaalulise koormuse arvutusega nagu näidatud eespool. Staatilise püstuvuse diagramm näitab taastuva õla pikkust olenevalt kreeninurgast. Teatud hetkel (joonisel on see kreen 37 0) saavutab õlg l maksimaalse väärtuse. Kreeni edasisel suurenemisel jätkab tegutsemist, kuid muutub kreeni suurenedes üha väiksemaks. Lõpuks (joonisel kreen 82 0) muutub õlg olematuks, l=0. Seda punkti nimetatakse staatilise püstuvuse diagrammi loojanguks ja vastavat kreeninurka kaadumisnurgaks. Kreeni jätkuval suurenemisel muutub õlg negatiivseks ja hakkab soodustama laeva pöördumist kiiluga ülespoole. Klassifikatsiooniühingud normeerivad eri tüüpi laevade jaoks staatilise püstuvuse
laevastikku. Rünnak õnnestus ja ameeriklaste Yorktown sai mitu tabamust. Esimene pomm tabas lennutekki, teine korstent ja kolmas läbis mitu tekki ja plahvatas katelde juures. Samal ajal kui meeskond võitles tulega, parandas lennutekki ja proovis uuesti katlaid tööle saada, pidid lennukid maanduma lennukikandjal Enterprise. Mõne tunni pärast näitasid radarid uut rünnakut. Seda rünnakut laev enam üle ei elanud. Kahest torpeedotabamusest laev süttis ja vajus kreeni. Umbes kella kolme paiku päeval käskis komandör laeva maha jätta. http://www.bartcop.com/midway.htm 12 Kell 15:30 saadab Enterprise välja 24 pomitajat ja 35 minutit hiljem Hornet 16 pommitajat, et hävitada jaapanlaste viimane lennukikandja. Kuna erilist vastupanu peale parda kahurite pole, siis õnnestus ameeriklastel hävitada viimane lennukikandja, lahingulaev ja ristleja. Tagasi jõudsid lennukid kell 19:25, millega lõppesid 4
meetmeid, mis tuleb tarvitusele võtta lasti laiali puistumise või tulekahju korral. Tekivahi kohustused Tekivahis olev tüürimees peab sobivate ajavahemike tagant sooritama ringkäike laevas, pöörates tähelepanu: - maabumistrepi, kinnitusotste ja ankruketi seisundile eriti sadamates, kus esineb suur veetaseme kõikumine. Kui vaja, tuleb tarvitusele võtta abinõud nende kasutamiskõlblikkuse tagamiseks - süvisele ja sügavusele kiilu all ja ohtliku kreeni vältimisele lastimisel-lossimisel ja ballastimisel - ilma ja mere seisundile - ohutuseeskirjade nõuete täitmisele - pardal olevate inimeste asukohale, eriti neile, kes asuvad suletud ruumides - nõutavate tulede kandmisele ja signaalide andmisele Tormihoiatuse saamisel tuleb tarvitusele võtta abinõud laeva, inimeste ja lasti kaitseks. Kui laeva ähvardab oht, annab vahitüürimees häire ja võtab tarvitusele abinõud laeva, inimeste ja lasti vigastuste vältimiseke
Sellises situatsioonis tekkida võiv avariiolukord ähvardab ühega kolmest nähtusest või nende kombinatsiooniga: märgatav püstuvuse vähenemine laineharja miidlist möödumise hetkel. Eriti ohtlik võib olla situatsioon, mille juures laeva pikkus ja kiirus on lähedased laine pikkusele ja kiirusele. Niisugustes tingimustes võib laine näiva perioodi pikkuse tõttu laev viibida vähendatud püstuvuse seisukorras pikemat aega ja jõuab selle aja jooksul saavutada ohtkiku kreeni või isegi ümber pöörduda. saabub otsene või parameetriline külgkõikumise resonants, mille korral T või 2T. laeva "kaasahaaramine" lainega, juhitavuse kaotus ja iseeneslik pööre pardaga vastu lainet (broaching). Eriti ohtlik on see laine eespoolsel kaldel (frondil), kui laine kiirus on laeva omast suurem ja laine pikkus on 0,8L÷1,3L. Suurim oht ähvardab väiksemaid laevu pikkusega kuni 60 m.
STO-MAR-TAL ja muudame ka lähtesadama nt. STO. 14 Edasi lähme alamenüüdega: LOAD TANKS teeme tankide UPDATE, kõik tangid saavad antud hetke väärtused. LOAD STORES võtame maha eelmisest reisist sisestatud reisijate arvu. LOAD CARGO võtame maha kõik eelmisest reisist sisestatud kauba. Jättes muutmata meeskonna arvu, saame võrrelda IAS'i poolt antavaid süviseid NAPA süvistega ja krenomeetri kreeni võrrelda NAPA poolt antava kreeniga. Saame mingisuguse pildi, kui palju mõjutavad kreeni sildumisotsad. Menüü LOAD TANKS alt võtame valiku TABLE ja sealt alt HWB (heeling water ballast), kus paneme heelingu tankid 22P& 22S võrdseteks. Nüüd sisestame menüü LOAD STORES alt reisijate arvu ja kontrollime erinevate raskuste nagu nt. reisijad, meeskond jne raskuste koordinaate kindluse mõttes. Edasi sisestame menüü LOAD CARGO alt esialgse kauba tonnid. Kauba jaotame parraste
7) Tsement Laeva saabudes ühendatakse laeva lastiruumidega voolikud, läbi mille hakatakse teostama laeva lastimist. Kaup tuuakse sadamasse otse tsemenditehasest tsisternautodega. Tsisternautod ühendatakse kail voolikutega ja last pumbatakse autol oleva kompressori abil läbi vooliku laeva lastiruumi. Kui lastimist teostatakse segalastlaevale tuleb lastimisel jälgida laeva kreeni ja diffrenti ning seejuures ühendada tsisternid vastavalt vajaliku lastiruumi voolikuga. Lastiruumi luukidele ühendatud filterkotid ei tohi olla ummistunud ega püstises asendis. Lastimise lõppedes toimub lasti äravajumine 2-5 tunni jooksul. 8) Klaasimurd Last (purustatud/purustamata) veetakse sadama avatud laoplatsile autodega. Purustatud ja purustamata klaas ladustatakse eraldi. Purustamata last purustatakse
jooksul. Kollektiivsed päästevahendid: Valvepaat resque boat parda taha kukkunud inimese kiireks päästmiseks. Laevahuku korral päästepaatide kokku korjamiseks. Päästepaat välimisel küljel helkurribad, ujuvuse tagamiseks on keresse ehitatud õhupadjad. Samuti peab olema väike redel, et paremini saaksid inimesed pardale. Enne vette laskmist tuleb kontrollida, et paadi põhjas olev kork oleks korralikult kinnitatud. FFB Free Full Boat saab kasutada kuni 20 kraadise kreeni puhul. Meekond on kinnitatud rihmadega seljaga sõidu suunas. Ei tohi kanda kiivreid jms, mis võivad vabalangemise korral ohustada end või kaassüitjaid. Kinnised ja poolkinnised päästepaadid 13. Riski haldamine, ergonoomia Riskiga tuleb õppida elama ja neid haldama. Selleks on teoreetiliselt olemas palju meetodeid, mida laialdaselt üksikisikud kasutavad: *riskiga seotud tegevuse vältminie, *teadlik
tasakaalustatakse raskuse 6 ja häälestusvedru 3 mõjuvate jõudude summaga. hρgfa = FM + a1czo (2.2.14.) kus: ρ – vee tihedus; g – vabalangemise kiirendus; fa – membraani aktiivne pind; FM – raskuse massi poolt tekitatud jõud; a1 – ülekandetegur; zo – seadevedru 3 eelpingestatus; Raskus riputatakse jäiga tsentri külge selleks, et vähendada anduri staatilist ebaühtlust ja laeva kreeni mõju. Veenivoo tase reguleeritakse vedruga 3. 21/27 jklng3.sxw Joonis 0.2.25. Vee tasapinna muutus toob endaga kaasa membraanile mõjuvate jõudude tasakaalu rikkumise, selle läbipainde ja hoova 4, mis on seotud reguleeriva organiga, proportsionaalse liikumise. Nivoo membraananduri eeliseks on hea tundlikkus ja soojusinertsi puudumine. Tema tööd ei mõjuta rõhk katlas, kuna see mõjub membraanile
Pilet 23 1. Kollektiivsed päästevahendid Valvepaat resque boat parda taha kukkunud inimese kiireks päästmiseks. Laevahuku korral päästepaatide kokku korjamiseks. Päästepaat välimisel küljel helkurribad, ujuvuse tagamiseks on keresse ehitatud õhupadjad. Samuti peab olema väike redel, et paremini saaksid inimesed pardale. Enne vette laskmist tuleb kontrollida, et paadi põhjas olev kork oleks korralikult kinnitatud. FFB Free Full Boat saab kasutada kuni 20 kraadise kreeni puhul. Meekond on kinnitatud rihmadega seljaga sõidu suunas. Ei tohi kanda kiivreid jms, mis võivad vabalangemise korral ohustada end või kaassüitjaid. Kinnised ja poolkinnised päästepaadid 2. LSA Code Sisaldab tehnilisi nõudeid individuaalsetele ja kollektiivsetele päästevahenditele: päästerõngastele- laevas vähemalt 8 tk osad varustatud tulepoiga, teised tule-suitsupoiga ning pikkade liinidega. Üks
Mere kaitsega seotud konventsioonid: · Mereohutusega seotud konventsioonid · Merereostuse ennetusega seotud konventsioonid- MARPOL'i konventsioon (MARine and POLlution)- konventsioon laevadelt tuleneva merereostuse vältimiseks, Ballastvee konventsioon- rahvusvaheline laevade ballastvee ja setete kontrolli ning käitlemise konventsioon (ballastvesi- on hõljuvainet sisaldav vesi, mis võetakse ajutiselt laeva ballastitankidesse, et kontrollida laeva trimmi, kreeni, süvist ja püstuvust; oluline, sest Läänemeri on väga vastuvõtlik võõrliikidele ning need mõjutavad tugevalt sealset elu). · Merekeskkonna reostamise korral vastutust ja kahju hüvitamist reguleerivad konventsioonid ÜRO mereõiguste konventsioon: mere kasutamist, merega seotud tegevusi ja merekeskkonna kaitset reguleeriv raamkonventsioon. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992): et saavutada kasvuhoonegaaside
LIISI KINK 1 BIOKEEMIA test I Vastatud 2012 aasta kordamisküsimustele, mis võetud bioorgaanilise keemia kodulehelt. Vastused on leitud N. Sameli loenguslaididelt, M. Kreeni ja T. Randla koostatud ,,Biokeemia õppematerjal" I, II, III ja IV osadest ning kasutades internetti. Sinul pole selle faili üle õigusi! Ära levita edasi! BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS 2 VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED 6 AMINOHAPPED. PEPTIIDID 9 PRIMAARSTRUKTUUR
Valvepaat – resque boat – parda taha kukkunud inimese kiireks päästmiseks. Laevahuku korral päästepaatide kokku korjamiseks. Päästepaat – välimisel küljel helkurribad, ujuvuse tagamiseks on keresse ehitatud õhupadjad. Samuti peab olema väike redel, et paremini saaksid inimesed pardale. Enne vette laskmist tuleb kontrollida, et paadi põhjas olev kork oleks korralikult kinnitatud. FFB –Free Full Boat – saab kasutada kuni 20 kraadise kreeni puhul. Meekond on kinnitatud rihmadega seljaga sõidu suunas. Ei tohi kanda kiivreid jms, mis võivad vabalangemise korral ohustada end või kaassüitjaid. Päästepaadi veeskamine: Free-Fall ehk vabalangemine ja parda pealt lastav. Free-fall asub laeva ahtris, antakse rileiss vuuk ära, stopper antakse ka lahti ja paat praktiliselt kukub vette. Parda pealt lastav: paaditaavet vabastatakse kinnitusest hoova abil, paat
milles on 1…3 silindrilist kollet 1. Kollete otsad suubuvad nn tulekambrisse 2, kus kuumad põlemisgaasid teevad pöörde 1800 ja liiguvad läbi suitsu- (gaasi-) torude 5 suitsukambrisse 3 ning sealt edasi korstnasse. Kütus ja põlemiseks vajalik õhk antakse koldesse põleti 6 abil. Katla kere on osaliselt täidetud veega, mille tase peab olema kõrgemal kõigis soojusvahetuspindadest, s.t suitsutorudest, tulekambrist ja koldest ka laeva ekspluatatsioonilist kreeni ja trimmi arvestades. Katla töö ajal toimub vee loomulik ringlus. Kuumade kolde-, tulekambri ja suitsutorude seintega kokkupuutuv vesi kuumeneb, aurustub osaliselt ja tõuseb tiheduse vähenemise tõttu üles, samal ajal vee tagasivool alla kulgeb suitsutorude ja katlakere mitteköetava seina vahelt. Veepinnale tõusvast vee-auru segust eralduv küllastunud aur koguneb katlakere ülaossa. Leektorukatelde suureks eeliseks on töökindlus, sest veetaseme püsimisel lubatud piirides on
Kokkuvõte: 1905 aasta rev-i tagajärejed ilmnesid pigem ülevenemaalises mastaabis, asendus politiline süsteem, tulid riigiduuma, kodanikuõigused, tööstustööliste olukord paranes. Eestis pigem revolutsiooni varjatud mõju (Eesti rahva kaasa tõmbamine poliitikasse, mis tõi kaasa ka negatiivseid tagajärgi esile tõusid äärmusliikumised, eelkõige sotsialistlikult poolt. Eesti ühiskond sattus poliitilises mõttes kreeni kaldus 13 vasakule. Lisaks tekkis ületamatu lõhe eestlaste ja baltisakslaste vahel. Positiivne pool esimesed poliitilised erakonnad, legaalse poliitilise tegevuse kogemus, arenes poliitiline mõte, eestlastele hakkasid selgeks saama demokraatia, põhiseadus, vabariiklik riigikord, rahvuslik autonoomia jms mõisted). Revolutsioonist ilmasõjani 1906-1914 Poliitilised olud Eestis pärast 1905
annaabi.ee 
