omakorda panevad liikuma rattad. Kasutatud auru surub kolb tagasikäigul kondensaatorisse, kus külm vesi seda jahutab, nii et aur kondenseerub. Aurumasina mudel Aurikud Aurik ehk aurulaev on laev, mille jõuallikateks on üks või mitu aurumasinat või -turbiini. Aurikute auru tootvad katlad on tänapäeval sageli õliküttega. Auruturbiinid on tänapäeval ühed kõige võimsamad laevajõuseadmed. Neid kasutatakse nt tankeritel, kiiretel konteinerlaevadel jpt. Pyroscaphe Esimese auru jõul töötava laeva mudel. Rataslaevad Rataslaevad on laevad, mis liiguvad edasi kahe külgedel paikneva sõuratta abil. Rataslaevad ilmusid aurikutena, nüüdisajal kasutatakse neid vähesel määral siseveekogudel. Esimene auru jõul töötav laev oli Pyroscaphe, see oli ehitatud Prantsusmaal 1783 Marquise Claude de Jouffroy ja tema kolleegide poolt.
Suurt rolli laeva välisilme kujundamisel mängib (peale kere kuju) ka tekiehitiste ja tekihoonete kuju, korruste hulk neis, korstnakatte disain, lastiseadme kompositsioon, värvigamma ja palju muud. Masinaruumi asetus (koos eluruumidega) (vt. Joon. 3.8.). Keskne - parim koht eluruumi- deks. Vahepealne - seda asetust kasu- tatakse enamikul kaasaegsetel univer- saalsetel kuivlastilaevadel Ahtris - sageli kasutatav variant. Kindlasti on masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel. Võrdluseks vaatleme selle asetuse häid ja halbu aspekte. Joon. 3 8. Hea - 1. Vabastab ülejäänud laevakere täielikult lastile (ka kere kõige laiemas osas). Jätab vabaks teki kuni vöörini. 2. vähendab masinaruumi kubatuuri, 3. lühendab sõuvõlli 4. vabastab võllitunneli vajadusest. Halb - 1
20 märgib 20-jalast konteinerit) konteineri tüübi kood 2 numbrit, millest esimene näitab konteineri põhitüüpi, teine ehitamise vm. numbrit 3 ISO-seeria vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m); 1D 10 jalga (3,05 m); 1B 30 jalga (9,14 m) VII peatükk 7. Vedellastide vedu tankeritel. 7.1. Sissejuhatus Naftat (maaõli) ja naftasaadusi veetakse tänapäeval meritsi aastas umbes 1 miljard tonni. Aastal 1972 veeti meritsi 2,7 miljardit tonni toornaftat. 1970-ndate aastate suure kütusekriisi järel langes meritsi veetava nafta kogus üle kahe korra ja on viimase kümne aasta jooksul jäänud 1 miljardi tonni piiresse. Nafta ja temast toodetav gaas katab praegu 60 % kogu maailma energiavajadusest. Suurimaks nafta tarbijaks on USA 780 miljoni tonniga aastas
Nendeks on *erinevad keskkonnad (magevesi, soolanevesi) *täislastil, tühilastil asub kaptenisillas. Nagu nt. laeva ringi raadius max pöördenurgaga. Nt. laeva hädaolukorra korral pööramise võime Laeva pidurdusvõime 15. Laevaehitusmaterjalid, lühikirjeldus Teras – laeva kere ehitamisel kasutatakse maheterast, mille süsiniku sisaldus on 0,1%, tugevdatud terast, mille süsiniku sisaldus on 1,8%, kasutatakse suurtel tankeritel, puistastilaevadel, konteinerlaevadel, kohtades kus tekivad suuremad pinged. Kumm – Tihendid Klaas – illuminaatorid (laeva aken) Alumiiniumsulam – kõrge korrosioonikindlus (mitte roostetav materjal) plastik - Peamised eelised on materjali kergus, samal ajal olles tugev ja jäik. Sobilik karmidesse mereoludesse. Puit – erinevad laeva detailid või laev tervenisti Erinevad metallid Betoon –levakeresid, põranda tasastamine (harva kasutatakse) 16. Laevaehituse terased
peatekist kõrgemal paikneva varitekiga (varitekklaev), palju-tekiline (ro-ro, parvlaevad), kusjuures osa tekke võib paikneda pidevas tekiehitises (autoveolaevad). Masinaruumi asetus (koos eluruumidega) Keskne - parim koht eluruumi-deks. Vahepealne - seda asetust kasu-tatakse enamikul kaasaegsetel univer-saalsetel kuivlastilaevadel Ahtris - sageli kasutatav variant. Kindlasti on masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel. Võrdluseks vaatleme selle asetuse häid ja halbu aspekte. Hea - 1. Vabastab ülejäänud laevakere täielikult lastile (ka kere kõige laiemas osas). Jätab vabaks teki kuni vöörini. 2. vähendab masinaruumi kubatuuri, 3. lühendab sõuvõlli 4. vabastab võllitunneli vajadusest. Halb - 1. Tühjal laeval tekkib suur trimm (diferent) ahtrisse, 2
PEEGELAHTER uuematel laevadel, kujutab endast ,,lõigatud" ristlejaahtrit · Masinaruumi paiknemine MR keskel parim koht eluruumideks Vahepealne seda asutust kasutatakse enamikul kaasaegsetel universaalsetel kuivlastilaevadel Ahtris sageli kasutatav variant. Kindalsti masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel. 2. Universaalsed kuivlastilaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. Sel laeval on mahukad kaubaruumid e lastiruumid ja soodsad lastimise ning lossimise võimalused, mida võimaldavad avarad lastiruumiluugid. Luugid on ülemisel või seltertekil e kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus tormisel merel. Tekke on laeval
ankru hiivamiseks. Suurematel laevadel on kaks ankrupeli, sel juhul on peli võllil üks trummel ankruketi ja üks või kaks trumlit sildumisotste jaoks. Kepsel on vertikaalse võlliga mehhanism ühe ankru hiivamiseks. On laialt levinud sõja- ja jõelaevadel. Kui laeval on ahtri ankruseade, on see enamasti kepsel. 2 Ankrupeli ja kepsel käitatakse elektrimootori või hüdroajamiga. Kaasaegsetel tankeritel hüdroajamiga. Ankrupeli võlli otstel on kopad kinnitusotste pingutamiseks. Sidurid ühendavad ja lahutavad trumleid võlliga nii, et need võivad töötada teineteisest sõltumatult. Laeva sõidu ajal on ankrud tõmmatud ankruklüüsi. Ankrupeli peab suutma hiivata üheaegselt kahte ankrut 50 m sügavuselt kiirusega 8 m/min. Ankru alla laskmisel väikesel sügavusel (~40m.) lahutatakse ketitrummel võllist ja tema põõrlemiskiirust (ankru langemiskiirust) reguleeritakse lintpiduriga
Ülesanne: Oma liikmete huvide kaitsmine naftaturul Peakorter Viinis Suurimad eksportijad: Venemaa, Norra, Mehhiko Miks tavaliselt ei töödelda naftat ammutamispiirkonnas? Toornafta transport lihtsam ja odavam. Võrdle nafta transporti torujuhtmetega ja tankeritega!!! torusid mööda pidev transport, tankeritega maha ja pealelaadimine vees on reostumise oht suurem Tankeritega on parem suuremaid vahemaid läbida tagasisõit on tankeritel tühi Võrdle maagaasi ja nafta ammutamist ja transporti! Maagaasi ammutamine kergem, nafta transport kergem Tahked kütused Maailmamajanduses ringleb koksisüsi(tooraine mustmetallurgiale(malm,teras)) Koksisüsi on väärtuslikum kivisüsi. Võrdle kivisüsi kaevandamist karjäärides ja allmaakaevandustes!!! Karjäärist on odavam, aga rikub maapinda ja ei saa väga sügavalt, maa alt me ei hävita maapinda ja saab ka sügavamalt, aga vaja rohkem tööjõudu. Tuumaenergeetika
Reisilaevadele kehtestatud nõuded on tunduvalt karmimad kaubalaevadele esitatavatest nõuetest. LL 66-konventsioon määrab laeva veest välja ulatuva parda (vabaparda) kõrguse, mis tagab laevale ohutu ujuvusvaru. Laeva vastavust tõestab Lastiliini tunnistus (The Loadline Certificate). MARPOL-konventsioon nõuab aga laeval Rahvusvahelist õlireostuse kaitse tunnistust (The International Oil Pollution Prevention Certifikate, IOPP) kuivlastilaevadel ja tankeritel erinevat. Rahvusvahelise laevade mõõtmise konventsiooni alusel saab laev Rahvusvahelise Mõõdukirja (International Tonnage Certficate). Sellise ühtlustatud mõõtmise süsteemi alusel on võimalik laevu võrrelda. Samade mõõtmete alusel määratakse võetakse laevadelt riiklikke- ja sadamamakse. Suezi- ja Panama kanali administratsioonid ei tunnista rahvusvahelist mõõtesüsteemi ja annavad välja kumbki
peseb toornafta tankid puhtamaks kui vesi plahvatus-ja tuleohutuse tagamiseks peavad tankid olema täidetud inertgaasiga 44. Miks asendatakse tavaõhk tankeri lastitankides inertgaasiga? Kuidas inertgaasi saadakse? Plahvatus-ja tuleohu vältimiseks asendatakse hapnik tankide atmosfääris inertgaasiga, tavaliselt süsinikdioksiidiga (CO2) ja/või lämmastikuga. Lisaks aeglustab inertgaastankides nende korrosiooniprotsessi. Inertgaasisaadakse tankeritel katlasuitsust gaasi-või diiselkütuse põletamisel inertgaasigeneraatoris. Inertgaasi kasutatakse: tühjade tankide täitmiseks inertgaasiandmiseks tankidesse lossimise, ballasti väljapumpamise või toornaftaga pesemise ajal tankidest süsivesinikgaaside väljatõrjumiseks degaseerimisel ülerõhu tekitamiseks tankides veo ajal 45. Mis on tankide tühik (ullage)? See on vedellastiga konteineri täitmata ruum. Tühikute temperatuuri tuleb veo ajal regulaarselt
Valmistatakse kunstkiust kapronist, nailonist, lavsaanist,polüetüleenist jne. Sünteetilistel trossidel on rida eeliseid võrreldes naturaalsetega: tugevus, paenduvus, elastsus, niiskuskindlus, ei mädane, taluvad hästi dünaamilist koormust. Puudusteks:otsese päikesekiirguse tõttu kaotavad kuni 30% tugevusest. Mõned sordid kaotavad pikaajalisel merevees olekul 15% tugevusest. Hõõrdumisel staatiline elekter,mis on ohtlik tankeritel. Katkemisel tõmbavad kiiresti kokku,mis võib tekitada traumaohtliku olukorra. 28)Taglaseketid: Koosnevad omavahel keevitusega ühendatud teraslülidest. Kasutatakse kohtades,kus on vaja suurt tugevust,vastupidavust mereveele ja otsesele päikesekiirguele. Lülid on ümmargused või ovaalsed. Eristatakse pikkade ja lühikeste lülidega kette. Jagunevad kalibreeritud ja mittekalibreeritud. 29)Mis on plokk? Plokk on seade,mis võimaldab muuta pingutavate
Igale laevapere liikmele, kes osaleb sildumisoperatsioonis, peab olema juhendiga määratud koht. Sildumist juhendavad tüürimehed. Kui laevas on vähe tüürimehi juhendavad sildumist kapteni poolt määratud ja instrueeritud isikud (pootsmann, v.madrus). Tööpiirkonnast peavad lahkuma kõik kõrvalised isikud. Trossi järeleandmisel tuleb jälgida, et ei satutaks jalgupidi trossi lengide (keerdude) sisse. Tankeritel ei ohi kasutada terastrosse!!! Keelatud on: Pingutada või järgi anda otsi ilma vastava käskluseta; Seista ankrupeli kontrolleril ja samaaegselt pigutada kopal olevat otsa; Panna kopale trossi lisakeerde kopa pöörlemise ajal; Haarata kinni kiiresti libisevast trossist; Seista kiipide juures, pingutatava trossi liinil või vahetus lähed.; Kummarduda kaugele reelingu taha; Järgi
3.7. Veeväljasurve, dedveit ja lastikandevõime. Seega kujutab dedveit kõigi muutuvate lastide summat s.t. neid, mis võivad muutuda reisi kestel (nagu laeva varud) või reisist reisi (nagu kasuliku lasti mass). Samal ajal on DW püsiv muutumatu suurus antud laeva jaoks. Dedveit on püsiv muutumatu suurus antud laeva jaoks. Liites tühja laeva veeväljasurve ja dedveidi DTL+DW saame täieliku veeväljasurve. Tänapäeva veolaevadel on DW umbes 65-75% täielikust veeväljasurvest (suurtel tankeritel 82-85%). 3.1.7 Laeva raskuskeskme koordinaatide määramine. Tühja laeva raskuskeskme koordinaadid on teada. Need arvutatakse välja kreenikatse abil. Kasutame raskuste staatiliste momentide teoreemi: p1 x1 p 2 x 2 p3 x3 ... p n x n p x i i Xg= p1 p 2 p3
11.2004. Keskne - parim koht eluruumi-deks. Vahepealne - seda asetust kasu-tatakse enamikul kaasaegsetel univer-saalsetel kuivlastilaevadel Ahtris - sageli kasutatav variant. Kindlasti on masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel. Võrdluseks vaatleme selle asetuse häid ja halbu aspekte. Joon. 3.28. Hea - 1. Vabastab ülejäänud laevakere täielikult lastile (ka kere kõige laiemas osas). Jätab vabaks teki kuni vöörini. 2, vähendab masinaruumi kubatuuri, 3. lühendab sõuvõlli 4. vabastab võllitunneli vajadusest. Halb - 1
stabiilsuse. Põhiliselt kasutatakse Al-Mg- sulameid, kõige populaarsem on sulam 5000 tüüpi sulameid, mis ei ole kuumtöödeldav ja kasutatakse kuumtöödeldatavat sulam 6000 tüüpi sulamied, mis on tugevamad kuida 2-3 korda vähem korrosioonikindlad kui sulam 5000 tüüpi. Sõige tihedamalt kasutatakse 5083 tüüpi Al-Mg sulamit kerekatmiseks ja 6082 tüüpi sulamit konstruktsiooniks. Alumiinium sulamitel on sama tõmbetugevus kui terastel. [16] Alumiiniumit ei kasutata ainult tankeritel, vaid ka jahtidel, mootorpaatidel ja ka allveelaevadel, palju sportpaadid on tehtud alumiiniumist, kiilust mastini, mis annab neile kiiruse eelise. Hinnanguliselt iga aasta 1-1.2 miljonit tonni alumiiniumit kasutatakse laevaehituseks. [16] 1.5 Al-Mg sulam Magneesiumi suure lahustuvuse tõttu sisaldab sulam Mg kuni 10%. Sulam on ligi 2 korda tugevam puhtast alumiiniumist. [17] 1.5.1 Alumiinium sulam 5083 Tõmbetugevus 275-350 Mpa Brinelli kõvadus 75HB [18]
testitakse, kas surve või kriidi testiga. Pilet No. 19 1. Põhilised nõuded päästepaatidele Oma ehituselt erineb päästepaat tavalisest paadist sellega, et ujuvuse tagamiseks veega täitumise korral on ta varustatud keresse ehitatud hermeetiliste õhukastidega. Need peavad tagama päästepaadi püstuvuse ja ujuvuse, kui selles on täiskomplekt inimesi ja varustust, kui korpuses on auk allpool veeliini ja päästepaat on vett täis. Tankeritel kasutatakse ainult kinniseid päästepaate, mis võimaldavad läbida vähemalt 8 minuti jooksul põlevaid naftalaike tankeri ümbruses. Parema parda paatidel on paaritud numbrid, vasaku parda paatidel paaris numbrid. Päästepaadi väliskülgedele kleebitakse kaks rida valgust peegeldavaid plastikribasid, mis kergendavad õnnetuse korral paadi otsinguid pimedas. 2. Lootsi laeva vastuvõtmine ja ärasaatmine, nõuded lootsitrepile
tankideks. Tanke on vaja erinevate lastide üheaegseks veoks, laeva parema püstuvuse tagamiseks ja lõpuks kõige tähtsamaks hoidumaks merereostusest. Viimase nõude jälgimisel on aluseks MARPOL 1973/78rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimiseks(tuletis The International Convention for the Prevention of Marine Pollution from Ships). See konventsioon ja eriti selle täienduste ning paranduste protokoll 1978. a. nõuab, et ehitatavatel tankeritel peavad olema kahekordsed pardad. Ballastlastis ülesõitudel on keelatud lisaballasti võtta kaubatanki. Lossimiseks on tankerite pumbaruumid miidlis ja lossimistorustike kollektorid mõlemas pardas, mida välistorustike ühendamisel abistavad tõsteseadmed. Eluruumid ja masinaruum on reeglina ahtris. Kemikaalide tankerid Paljud keemiakaubad on ohtlikud reageerimis- ja korrosioonivõime, mürgisuse ning tuleohtlikkuse tõttu. Mõned nõuavad jahutamist või kuumutamist (vedel
Tanke on vaja erinevate lastide üheaegseks veoks, laeva parema püstuvuse tagamiseks ja lõpuks kõige tähtsamaks hoidumaks merereostusest. Viimase nõude jälgimisel on aluseks MARPOL 1973/78rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimiseks(tuletis The International Convention for the Prevention of Marine Pollution from Ships). See konventsioon ja eriti selle täienduste ning paranduste protokoll 1978. a. nõuab, et ehitatavatel tankeritel peavad olema kahekordsed pardad. Ballastlastis ülesõitudel on keelatud lisaballasti võtta kaubatanki. Lossimiseks on tankerite pumbaruumid miidlis ja lossimistorustike kollektorid mõlemas pardas, mida välistorustike ühendamisel abistavad tõsteseadmed. Eluruumid ja masinaruum on reeglina ahtris. Kemikaalide tankerid Paljud keemiakaubad on ohtlikud reageerimis- ja korrosioonivõime, mürgisuse ning tuleohtlikkuse tõttu. Mõned nõuavad jahutamist või kuumutamist (vedel väävel) ja
tankideks. Tanke on vaja erinevate lastide üheaegseks veoks, laeva parema püstuvuse tagamiseks ja lõpuks kõige tähtsamaks hoidumaks merereostusest. Viimase nõude jälgimisel on aluseks MARPOL 1973/78rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimiseks(tuletis The International Convention for the Prevention of Marine Pollution from Ships). See konventsioon ja eriti selle täienduste ning paranduste protokoll 1978. a. nõuab, et ehitatavatel tankeritel peavad olema kahekordsed pardad. Ballastlastis ülesõitudel on keelatud lisaballasti võtta kaubatanki. Lossimiseks on tankerite pumbaruumid miidlis ja lossimistorustike kollektorid mõlemas pardas, mida välistorustike ühendamisel abistavad tõsteseadmed. Eluruumid ja masinaruum on reeglina ahtris. Kemikaalide tankerid Paljud keemiakaubad on ohtlikud reageerimis- ja korrosioonivõime, mürgisuse ning tuleohtlikkuse tõttu. Mõned nõuavad jahutamist või kuumutamist (vedel
ka vöörpiiki või ahterpiiki. Erilise konstruktsiooniga spetsialiseeritud laevadel võib ballasti jaoks olla veel ka parda-, kimmi- ja sandekitanke. Joon. 9.15. Erinevate spetsialiseeritud laevade lastiruumide ristlõiked. Eripäraseks tsisterniks on kohverdam. See on veetihedate seintega kitsas ruum, mis paikneb eriotstarbeliste ruumide vahel (näiteks magevee- ja kütuse või õlitankide vahel, meeskonnaruumide ja õlitankide vahel, masinaruumi ja kütusetankide vahel jne.). Tankeritel eraldavad kohverdamid vööriruume ja masinaruumi lastitankidest. Eriti ohtlike ja lenduvate vedelate lastide vedamisel täidetakse need kohverdamid veega. (Vaata Joon. 9.2.). 10 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004.
tsingitud katte korrasolekule, isolatsiooni kera vastussignaaliga. kuuldel kontrollimise luukide, pilsikaevude tihedale 4) Töö tankeritel, iseärasused Identifitseerimine- saatja annab DE ja selle - vastaja: "minu aluse nimi", siin "kutsutava sulgumisele, jahutustorustiku puhtusele ei Laadimisel. järgi oma laev identifitseerimise signaal või aluse nimi", kuuldel tohi olla lumekasukat. Kaubaruumide ventl Puhas ballast pumbatakse parda taha, must nimi
Sellepärast peavad last ja lahtine varustus enne raskelasti operatsioonide algust kinnitatud olema. 7. Vabapinnad ballast- ja/või lastitankides vähendavad püstuvuse piiri. Laadimis- lossimisoperatsioonide jooksul võib see põhjustada negatiivse algpüstuvuse tekke ja laeva ootamatu käitumise rippekreeni (loll angle) vajumisega. Eriti võib see juhtuda õli laadivatel-lossivatel OBO laevadel ja "ainus põiktank- single tank across" kujundusega tankeritel. Neil laevatüüpidel peab täpselt järgima heakskiidetud lastioperatsiooniplaane. Kontrolli meetmed 1. Püstuvuse kontrolli suhtes lastioperatsioonide jooksul peab kompanii andma üldised juhised, mis sobivad antud laeva- ja lastitüübile ning käsitlevad: · Lastimise ja lossimise õige järjekorra planeerimist koos ballasti- ja punkerdusoperatsioonidega · Operatsioonide piisavat kontrolli, sealhulgas kaubamassi pealevõtu perioodilist jälgimist
annaabi.ee 
