Kiil- Kiilust ülesse- Kiilust peatekini- Kinnitama kiilu külge- Käigusild(kaptenisild)- Köis(laeval ei kasutata)- Lastiruum- Lastiruumid- Laevakere- Laevapere-/ Laevaliikmed elavad kajuti(te)s- () Laotakse- Liin- Läheb põhja keskelt- Mahuteid kasutatakse ...- , , , , Masinaruum- Masinaruumis- Masinaruumist ahtrisse- Mehanism- Navigatsioonisild- Nimetatakse pardaks- Nöör(ei kasutata laeval)-/ Ots(taimsest materjalist köis)- Piim- Piimide peale- Peatekk- Peamasin- / Plaadistus- Põhi-- Raadioruum/kamber- Reeling-// Rool- Rooliruum/kamber- Sektsioon- Sektsioonide vahel on veekindlad vaheseinad- Sõuvõll- Sõuvõlli otsas- Sõukruvi- Tala-- Tekk- Teki pealisehitised- Topeltpõhi- Topeltpõhja vahel- Tross(metallist köis)- Trümm(id)-() Umbreeling- Vahel- Vahetekk- Varustus-/ Vedelikumahuti-() Veekindlad vaheseinad- Väline plaadistus- Vöör- Vööris- Vöörist ahtrisse- Vöörtääv- Vöörpiik(1.sekts vööris)-
Kere корпус tala балка plaadistus обшивка kiil киль vöörtaav форштевень ahtertääv ахтерштевень kaar шпангоут teras сталь piim бимс tekk палуба peatekk bakk бак jüüt ют sektsioon отсеки vöörpiik форпик ahterpiik ахтерпик veekindel водонепронецаемость vahesein переборка reeling леер parras бор poort кайма lastiruum трюм sõuvöll гребной sõukruvi гребной винт rool руль roolileht перо руля topeltpõhi двойное дно varustus снаряжение tross тросс võrk сети köis канат nöör шнур
70. Taak-штаг. 25. Ots- конец(-ы). 71. Signaaltuled- сигнальные огни. 26. Liin- линия. 72. Tõstuk-подъемник. 27. Võrk- Сеть(-ka) 73. Laadur-погрузчик. 28. Alumine tekk- нижняя палуба. 74. Transportöör/lint-транскртер. 29. Ülemine tekk- верхняя палуба. 75. Jõuseadmed-силовая устнавка. 30. Peatekk- главная палуба. 76. Ankruseade- якорное устройство. 31. Vahetekk- 77. Ballastsisüst.- балластная система. 32. Masinaruum- машинное отделение. 78. Veevarustusesüst.- сист. водоснабжечия. 33. Lastiruum-грузовой трюм. 79. Reoveesüst- сточная cuct. 34. Peamasin- главный машина. 80. Korsten-трубa. 35
puhul) või tugi-survelaagrid. Kohta kus baller läbib laevakere nimetatakse helmpordiks. Helmport asub peatekis. Helmpordist allapoole jääb helmpordi toru ehk roolisaabas. Joon. 10.1.7. Helmport. 1- baller, 2- helmpordi toru, 3- puks, 4-tihendi kere, 5- peatekk. Rumpel. Rumpel on rooliülekande osa, kang, mis oma pidemega kinnitatakse balleri ülemise otsa külge splintühendusega. Rumpli ülesanne on roolimasinalt tulev jõud ballerile üle kanda. Balleril võib olla väga erinev kuju ja ta võib balleri otsa seatud olla piki laeva või põiki laeva mõlema parda poole ulatuvate õlgadega jne. Rumpli liikumisel peavad olema piirajad, mis piiravad rumpli liikumist nii, et rool ei saaks kalduda kummagi parda poole üle 350-400
· Samade mõõtmete alusel määratakse võetakse laevadelt riiklikke- ja sadamamakse. · Suessi- ja Panama kanali administratsioonid ei tunnista rahvusvahelist mõõtesüsteemi ja annavad välja kumbki oma süsteemi järgi teostatud mõõtmistele põhinevad mõõtekirjad, mille alusel võtavad kanalimakse. Vabaparda märgistus Laevale määratakse vabaparras nii, et: · Lubatud täislasti korral jääks piisav ujuvusvaru · Peatekk oleks niisugusel kõrgusel, et oleks välditud lainetuses üleuhtumine 9. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Laevade ülevaatused, ülevaatuse liigid ja perioodilisus. Klassifikatsiooniühingud, laevade klassifitseerimine Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle · on laeva ning selle seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimine rahvusvahelistes konventsioonides ning käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
kaudu masinaruumi viia suuri detaile ilma tekkides, vaheseintes või parrastes väljalõikeid tegemata. Vaata Joon. 9.1. Kus on näha ahtris paiknevat tekiehitist ja tekihoonet läbiv masinasaht. Joon. 9.13. Põiklõige läbi masinasahti ja tekiehitise. 1- topeltpõhja plaadistus (tankilagi), 2- peamasina vundament, 3- pillers, 4- tekiehitis, 5- tekihoone, 6- ruumid tekiehitises, 7- valgusluuk, 8- valgusluugi kaan, 9- masinasaht, 10-paaditekk, 11- tekiehitise tekk, 12- peatekk. Peale masinasahti on laevas ka muid sahte: liftide, tõstukite, treppide jm. tarvis. Need vertikaalsed vahetekke läbivad ruumid peavad allpool peatekki omama veetihedaid uksi. Elu- ja reisijateruumide piirkonnas üleval pool peatekki peavad uksed olema isesulguvad (vedrudega) ja tulekindlad. Sel moel hoitakse ära vee ja tulekahju üleminek ühelt tekilt teisele avarii või tulekahju korral. Avariiväljapääsud.
klassifikatsiooniühing).Tkm-süvis kiilult miidlis Tkm=0,5(Tka+Tkf).ttrimm( different)t=Tkf-Tka. AP-ahtri loodsirge.FP-vööri loodsirge.BL-baasliin.Q-Kreeninurk. Vabapardamärgistus Vabaparras (f)- parda kõrgus, mis on mõõdetud vertikaalselt laeva keskkaare kohalt peateki ülemisest servast kuni veeliinini .Minimaalne vabapardakõrgus lubatud täislasti korral jääks ikkagi piisav ujuvusvaru (määrab ära palju lasti, kütet, ballasti jne kokku võib peale võtta)peatekk oleks niisugusel kõrgusel, et oleks välditud (vähendatud) lainetuses üleuhtumine. 9. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Laevade ülevaatused, ülevaatuse liigid ja perioodilisus. Klassifikatsiooniühingud, laevade klassifitseerimine Aegade jooksul kujunesid välja teaduslikult ja praktikaga põhjendatud nõuded ja reeglid laevade ehitamise, nende uppumatuse, töökindluse jne. suhtes
Kasulik koormus: 6100 kg (13,450 naela) Õhkutõusu pikkus: 170 m Maandumise pikkus: 215 m Propellermootor: Glusenkov TVD-10B Propelleri number: 2 Põhivõimsus: 960 hp (720 kW) Maksimumkiirus: 355 km/h (190 sõlme, 220 miili/h) Lennukiirus: 300 km/h Lennukaugus: 510 km (270 meremiili, 320 miili) Maksimaalne kõrgus: 6000 m (? jalga) Tõusukiirus: 12,0 m/s (2360 ft/min) Võimsus/mass: 250 W/kg (0,15 hj/nael) Antonov An-124 Tiivaulatus: 73,2 m. Peatekk: 6,4 lai Kõrge: 4,4 m Antronov An-225 Tiivaulatus: 88,4 meetrit 6 mootorit. Pikkus: 84 m ATR Versioonid ATR 42 versioonid: ATR 42-200 ATR 42-300 ATR 42-320 ATR 42 Cargo ATR 42-400 ATR 42-500 ATR 72-500, Air Dolomiti ATR 72 versioonid: ATR 72-200, originaal tootmis versioon ATR 72-210 ATR 72-500, originaal nimi ATR 72-210A, koos kõrgem kaalud ja täiustatud lennuväli kasutus. ATR 52C, esimene ATR 72 transpordilennuk koos lai kaubauks
metalli ja valmimisaeg on kiirem. Ühekordse põhjaga laev on vees stabiilsem ja mahutab rohkem. Topeltpõhja plaadistusel kasutatakse braketfoori või täisfloori, täisfloor on üks pikk plaat ja braketfloor on lühike avausega plaat. Põhja eshitamisel kasutatakse - põiki ja pikitalastus 19. Laeva tekid, ehitus, tugevdamine Laeva tekid võivad olla: veekindlad, tugevustekid, lastitekk (trümm) või reisilaeval reisijate tekid Laeva peatekk on kõige tähtsam, see peab olema veekindel ja peatekil olevad luugid peavad võimaldma veekindlat sulgemist. Vahetetik ehk twiintekid – ei pea olema veekindlad. Laeva tekid on plaadid, mida on tugevdatud põiki- või piki süsteemis tugevdamisega, ning avauste juures on lisatugevdused Teki plaadistus on pakseim luugi avauste kõrval, ning ka 40% laeva pikkuse ulatuses laeva keskosas, õhenedes vööri ja ahtri suunas, kus pinged on kõige väiksemad
kogu pikkuse). Tekke võib olla üks või mitu. Transpordilaevade vahetekid piiravad lastiruumide kõrgust. See on vajalik selleks, et sügavasse lastiruumi lastitud kaupade mass ei vigastaks alumistes kaubakihtides olevaid kaupu. Nad ei ole harilikult veetihedad, välja arvatud need, mille abil laev jagatakse veetihedateks sektsioonideks uppumatuse nõudest tulenevalt. Tekke, mis katavad vaid osa laeva pikkusest või laiusest, nimetatakse platvormideks. Peatekk ülemine veetihe kogu laeva pikkuses kulgev tekk on üks tähtsamatest piki- sidemetest. Ta kuulub ekvivalentse tala koosseisu ja mängib tähtsat osa laeva üldpiki- tugevuse tagamisel. Ta peab olema küllalt tugev, et kanda tekilasti, tormi ajal tekile sattuva vee koormust, jäätumisel tekkiva jää raskust. Kuid peatekk võtab vastu ka läbi- paine puhul tekkivad surved ja ülepaindest tulenevat tõmbekoormused.
pikkuse). Tekke võib olla üks või mitu. Transpordilaevade vahetekid piiravad lastiruumide kõrgust. See on vajalik selleks, et sügavasse lastiruumi lastitud kaupade mass ei vigastaks alumistes kaubakihtides olevaid kaupu. Nad ei ole harilikult veetihedad, välja arvatud need, mille abil laev jagatakse veetihedateks sektsioonideks uppumatuse nõudest tulenevalt. Tekke, mis katavad vaid osa laeva pikkusest või laiusest, nimetatakse platvormideks. Peatekk ülemine veetihe kogu laeva pikkuses kulgev tekk on üks tähtsamatest piki- sidemetest. Ta kuulub ekvivalentse tala koosseisu ja mängib tähtsat osa laeva üldpiki- tugevuse tagamisel. Ta peab olema küllalt tugev, et kanda tekilasti, tormi ajal tekile sattuva vee koormust, jäätumisel tekkiva jää raskust. Kuid peatekk võtab vastu ka läbi- paine puhul tekkivad surved ja ülepaindest tulenevat tõmbekoormused.
kogu pikkuse). Tekke võib olla üks või mitu. Transpordilaevade vahetekid piiravad lastiruumide kõrgust. See on vajalik selleks, et sügavasse lastiruumi lastitud kaupade mass ei vigastaks alumistes kaubakihtides olevaid kaupu. Nad ei ole harilikult veetihedad, välja arvatud need, mille abil laev jagatakse veetihedateks sektsioonideks uppumatuse nõudest tulenevalt. Tekke, mis katavad vaid osa laeva pikkusest või laiusest, nimetatakse platvormideks. Peatekk ülemine veetihe kogu laeva pikkuses kulgev tekk on üks tähtsamatest piki- sidemetest. Ta kuulub ekvivalentse tala koosseisu ja mängib tähtsat osa laeva üldpiki- tugevuse tagamisel. Ta peab olema küllalt tugev, et kanda tekilasti, tormi ajal tekile sattuva vee koormust, jäätumisel tekkiva jää raskust. Kuid peatekk võtab vastu ka läbi- paine puhul tekkivad surved ja ülepaindest tulenevat tõmbekoormused.
Selle nelja- mootorilise kaubaveoversiooni kasuliku lasti kaal on 150 t. Kolmel tekil paiknevate lastiruumide ruumala on kokku 1134 m3. Lennuki peateki kõrgus on 2,54 m. Lisaks peatekile on lennukil alu- mine tekk kõrgusega 1,80 m ja ülemine tekk kõrgusega 2,23 m. Ülemine tekk mahutab 17, peatekk 28 ja alumine tekk 13 suurt ULD-d. Laia kerega kontinentidevahelisteks lendudeks mõeldud len- nuki lennukaugus on 13 100 km. 6 Õhutransport 105 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Pilt 6
annaabi.ee 
