lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse. · Protektorkaitse. Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Protektorkaitset rakendatakse näiteks laevakerede kaitseks: rauast laevakerele kinnitatakse Zn - protektor. Roostevaba teras: Roostevaba teras on terasetüüpide üldnimetus, mis sisaldavad vähemalt 12% Cr ning erinevates kogustes Ni, Mo, C, Ti jm. Võrreldes teiste terasetüüpidega on roostevabade teraste ühisomaduseks märkimisväärne korrosioonikindlus oksüdeerivas keskkonnas. Roostevaba terast hakati esmakordselt
Korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Põhiliselt teatakse korrosiooni all metallide oksüdeerimist hapniku toimel. Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste, milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Tähtsamad korrosiooniliigid mehanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon; Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksi...
kuuma, kuna vasel on madal sulamistemperatuur. Kuna kroomi lahused on reeglina tsüaniidlahused, siis nii vedelikud, kui aurud on surmavalt mürgised. Elektrokeemiline kaitse ehk protektorkaitse Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Protektorkaitset rakendatakse näiteks laevakerede kaitseks: rauast laevakerele kinnitatakse Zn - protektor. Metalli isoleerimine väliskeskkonnast Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- või emailikihiga. Korrosioonikindlad on metallkeraamilised ja fosfaatkatted. Korrosiooni aeglustite kasutamine Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse
mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse. lProtektorkaitse. Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Protektorkaitset rakendatakse näiteks laevakerede kaitseks: rauast laevakerele kinnitatakse Zn - protektor. lKokkuvõtteks Korrosioon on looduslik protsess , mis hävitab metalle lihtsalt öeldes. Luuakse järjest uuemaid viise, mismoodi metalle kaitsta selle protsesssi eest ning järk-järgult jõutakse paremate lahendusteni.. lKasutatud kirjandus: Ihttp://web.zone.ee/rauatyy/METALLID/yldteavetmetallidest_5.html IIhttp://miksike.com/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-14-1.htm IIIL.Tamm, H.Timotheus ,,Keemia IX klassile"
mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse • Protektorkaitse - Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Protektorkaitset rakendatakse näiteks laevakerede kaitseks: rauast laevakerele kinnitatakse Zn - protektor KORROSIOONI KAITSE • Korrosiooniinhibiitorid - Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse • Inhibiitorite abil saab vähendada
vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse. Protektorkaitse. Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Protektorkaitset rakendatakse näiteks laevakerede kaitseks: rauast laevakerele kinnitatakse Zn - protektor Kasutatud kirjandus 5 1. H. Karik "Üldine keemia" Tallinn "Valgus" 1981 Lk: 142-151 2. ,,Üldise keemia praktikum" Tallinn ,,Valgus" 1980 Lk: 146 3. Heiki Timotheus ,,Praktiline keemia" ,,Avita" 1999 Lk 262-263 4. http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-14-1.htm 5. http://web.zone.ee/rauatyy/METALLID/yldteavetmetallidest_5.html 6. http://et.wikipedia
mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse. 5. Protektorkaitse. Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Protektorkaitset rakendatakse näiteks laevakerede kaitseks: rauast laevakerele kinnitatakse Zn - protektor. 6. KORROSIOONI EEMALDAMINE Tihti on võimalik keemiliselt eemaldada korrosiooni saadusi. Näiteks fosforhapet saab kasutada rooste eemaldamiseks raua pinnalt. Ta moodustab roostega raud(III)fosfaadi, mis jätab musta kihi, mida on võimalik kergesti eemaldada, kuid mis iseenesest kaitseb edasise roostetamise vastu. Samas ei tohi korrosiooni eemaldamist ajada segi elektrokeemilise poleerimisega, mis eemaldab mõned metallikihid, et tekitada ühtlast pinda
lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse. 5. Protektorkaitse. Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Protektorkaitset rakendatakse näiteks laevakerede kaitseks: rauast laevakerele kinnitatakse tsinkprotektor. 5 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Korrosioon http://miksike.com/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-14-1.htm http://web.zone.ee/rauatyy/METALLID/yldteavetmetallidest_5.html http://www.weckman.ee/?vase-korrosioon-katus http://www.ai.ee/failid/274.ppt http://www.tlu
vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse. Protektorkaitse. Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Protektorkaitset rakendatakse näiteks laevakerede kaitseks: rauast laevakerele kinnitatakse Zn - protektor Puidu korrosioon Puidu korrosioon ( puidu lagunemine õhu ja vee toimel). Korrosiooniks nimetatakse tahke materjali lagunemist ümbritseva keskkonna toimel. Puidul põhjustavad selliseid muudatusi õhk, muld ja keemilised ained. Kui puit on eelnevalt kaitstud seente, putukate ja teiste kahjustuste eest, on ta küllalt vastupidav materjal. Puidu kaitse
olema jahutusega sest töötemperatuur on 18…20°C, suurte voolude kasutusel voolu juhtiv elektrolüüt kuumeneb. Kuumas keskonnas elektrolüüsi protsess aeglustub või ei toimu üldse. Prodektorkaitse Prodektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, millest korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Prodektorkaitset rakendatakse näiteks laevakere kaitseks: rauast laevakerele kinnitatakse Zn – prodektor. 8 Kokkuvõte Korrosiooniga on kokku puutunud iga inimene. Kui asjale läheneda mõistusega, saab ära hoida hullema. Autod hakkavad peale talve roostetama, kuna libeduse ära hoidmiseks soolatatakse teid. Laevad seilavad meredel, mille kõrge soolsus paneb rauast kere roostetama. See on paratamatu, kuid saab hõlpsasti ära hoida metalli
Materjaliõpetus kordamisküsimused 1. Loetle metallide füüsikalised omadused. 2. Loetle metallide mehaanikalised omadused. 3. Loetle metallide tehnoloogilised omadused. 4. Loetle metallide kasutusomadused. 5. Mis on tugevus? Missugused detailid peavad olema tugevast materjalist? 6. Mis on kõvadus? Nimeta 2 kõvat metalli. Missugused detailid peavad olema kõvast materjalist? 7. Mis on sitkus? Missugused detailid peavad olema sitkest materjalist? 8. Mis on valatavus? Kas parem on valada terast või malmi? Miks? 9. Mis on keevitatavus? Kas keevitada on parem musti või värvilisi metalle?Miks? 10. Mis on elastsus?Missugused detailid peavad olema elastsest materjalist? 11. Mis on plastsus? Nimeta mõni plastne metall või sulam. 12. Mis on tihedus?Nimeta 2 kergmetalli ja 2 raskmetalli. 13. Mis on soojusjuhtivus? Nimeta 2 head soojusjuhti. 14. Mis on elektrijuhtivus? Nimeta 2 kõige paremat elektrijuh...
Meresõidu omadused. 1.ujuvus Ujuvuseks nim laeva võimet seista vee peal ( ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide rakusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G , mida nim raskuskeskmeks ( tähistatakse sümboliga G) See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele ( või teisisõnu vee tõstejõududega). Nende ühisnäitaja (kolmnurgamärk) rakenduspunktis on punkt B , mida nim ujuvuskeskmeks või veeväljasurve keskmeks ( ka suuruskeskmeks) See jõud on suunatud vertikaalselt üles. Laev ujub tasakaalus , kus on täidetud tingimused P=(kolmnurgamärk) XG=XB ehk Xg=Xb ja Yg=Yb See tähendab , et iga veepinnalujuv laev kaalub nii palju kui palju kaalub tema poolt välja tõrjutud vesi
5.1. Ujuvus. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 5.1.) Joon. 5.1. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste- jõududega). Nende ühisnäitaja ehk D rakenduspunktiks on punkt B, mida nimetatakse suuruskeskmeks (SK) või veeväljasurve keskmeks (ka ujuvuskeskmeks). See jõud on suunatud vertikaalselt üles. Laev ujub tasakaalus kui on täidetud tingimused: (Vt. Joon. 5.2.) P= xg=xb yg=yb Joon. 5.2. See tähendab, et iga veepinnalujuv laev kaa- lub nii palju kui palju
3. Elektrokeemilised meetodid on kasutatavad seal, kus saab tekitada vooluringi. 3.1 Protektorkaitse. 3.2 Katoodkaitse. 3.3 Anoodkaitse. 8. Milles seisneb protektorkaitse? Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Protektorkaitset rakendatakse näiteks laevakerede kaitseks: rauast laevakerele kinnitatakse Zn - protektor. 9. Mis on inhibiitorid ja kuidas neid kasutatakse? Inhibiitorid on protsessi või reaktsiooni pidurdavad või takistavad ained. Vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes, autode jahutusvedelikes). 10. Millised reaktsioonid toimuvad, kui HCl lahuses olev tsingigraanul viia kontakti vasktraadiga? Anood: Zn(t)-2ē=Zn2+(t,v) Katood: 2H+(v)+2ē=H2(g) 11
võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 4.1.) Joon. 3.3. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõstejõuga või ujuvusjõuga). Selle ühisnäitaja rakenduspunktiks on punkt B, mida nimetatakse suuruskeskmeks (SK) või veeväljasurve keskmeks (ka ujuvuskeskmeks). Ujuvuskese on ühtlasi laeva veealuse osa mahukese. Ujuvusjõud on suunatud vertikaalselt üles. Vee peal ujuva laeva tasakaalutingimuseks on raskusjõu ja ujuvusjõu võrdsus ja nende rakenduspunktide paiknemine ühel vertikaalsel sirgel. (Vt. Joon. 3.4.) P=Δ
Kahe võlliliiniga laevadel on võlliliinid laeva diametraaltelje suhtes nurga all kuni 3o . Kui peamasin asub laeva ahtriosas võib sõuvõll olla otseselt ühendatud läbi tugilaagri peamasina väntvõlliga. Iga vahevõll toetub ühele või kahele kandelaagrile. Tugivõll toetub tugi- kandelaagrile . Vanematel pika võlliliiniga transportlaevadel kasutatakse eraldi peatugilaagrit, mille kaudu sõukruvi poolt arendatav tõukejõud kantakse üle laevakerele. Tänapäeva laevadel integreeritakse peatugilaager reeglina peamasina või peaülekandemehhanismiga (reduktoriga). Võlliliini pikkuse täpseks sobitamiseks ehitamise ajal kasutatakse vajaliku töötlemisvaruga vahevõlli (vahetükki ) peamasina ja tugivõlli vahel. Nimetatud vahetükk on mõeldud ka kaitseelemendina ekstreemkoormustel, mis purunedes kaitseb kallimaid seadmeid ja osi vigastuste eest. Sõuvõll läheb läbi võlliliini dedvudtoru , toetub dedvudlaagritele ja ühele
ziletiterade ümbrispaber immutatakse NaNO2, Na2CrO4 või Na3PO4 vesilahustega. Neid lahuseid võib kanda kaitstava metalli pinnale (kontaktinhibiitor)]. Korrodeeruva metalli külge kinnitatakse aktiivsemast metallist plaadiks: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Niisugust protektorkaitset rakendatakse näiteks laevakerede kaitseks: rauast laevakerele kinnitatakse Zn protektor. * Korrosiooni vastu võitlemise vahendeist annab ülevaate järgmine tabel. Kaitsekatted Keskkonna Elektrokeemiline Metalliline Mittemetalliline Keemiline töötlemine kaitse Tsinkimine Lakkimine Oksüdeerumine Inhibiitorite Protektorkaitse Tinatamine Värvimine sisseviimine Vasetamine Emailimine
jahutus-, määrde-, ja sõuvõlli asendi kontrolli süsteem. Dedvudseade välistab vee sattumist läbi võlliava laevakeresse. Võlliliin Võimsuse ülekanne toimub võlliliini kaudu. Võlliliin koosneb: kruviõllist (koos laevakruviga, sõukruviga), dedvudseadmest ja kruvivõlli laagritest (tugi- ja kandelaagrid). Võlliliini kaudu antakse mootori pöördemoment edasi laevakruvile(sõukruvile), samal ajal toimub kruvi surve võlliliini kaudu laevakerele. 27. Laeva ruumid. Tekiehitused ja tekimajad. Korsten, sõuvõlli tunnel, trapid, uksed. Kingstonid. Laeva ruumid Laevaruumid moodustuvad tekkide, parraste, platvormide ja vaheseinte abil ja liigitatakse sõltuvalt ülesandest ja kasutusotstarbest. Olenevalt ruumi kasutuseesmärgile isoleeritakse nende sisepind soojusisolatsiooniga, mis liimitakse või kinnitatakse tihvtidega. Tänapäeval kasutatakse selleks sünteetilisi kiud- ja vahtaineid. Kui selline
laevadele, mis teatud tüüpi kaide ääres surutakse vendritest eemale kaiseinaga paralleelse hoovuse korral. Mis siis selle põhjustab? Kui laev seisab vees paigal, on ta tasakaaluseisundis. Laeva raskusjõud on täpselt võrdne hüdrostaatilise üleslükkejõuga; ta on hüdrostaatilise tasakaalu seisundis. Kui laev liigub läbi vee, ühineb hüdrostaatiline rõhk teise, liikumisest tuleneva hüdrodünaamilise rõhuga. Need jõud mõjuvad laevakerele ja tekitavad peale muude nähtuste ka takistust liikumisele (mida käiturid peavad ületama) ning iseloomuliku mustri eemalduvatest- ja põiklainetest, mis laeva tema liikumisel saadavad. Tänu laevakere parema ja vasaku poole sümmeetrilisusele on ka hüdrodünaamiline rõhk paremal ja vasakul pool võrdsed (kui laev kiigub täiesti otse vähimagi kõrvalekaldumiseta. Seega saavutatakse tasakaal ka paremal ja vasakul rakenduvate jõudude ning nende momentide tasakaal
10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste- jõududega). Nende ühisnäitaja ehk D rakenduspunktiks on punkt B, mida nimetatakse suuruskeskmeks (SK) või veeväljasurve keskmeks (ka ujuvuskeskmeks). See jõud on suunatud vertikaalselt üles. Laev ujub tasakaalus kui on täidetud tingimused: P=, xg=xb, yg=yb See tähendab, et iga veepinnalujuv laev kaalub nii palju kui palju kaalub tema poolt välja tõrjutud vesi. Kui vesi ei ole mage ja omab teist erikaalu (tihedust) kui magevesi siis =V
10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste-jõududega). Nende ühisnäitaja ehk D rakenduspunktiks on punkt B, mida nimetatakse suuruskeskmeks (SK) või veeväljasurve keskmeks (ka ujuvuskeskmeks). See jõud on suunatud vertikaalselt üles. Laev ujub tasakaalus kui on täidetud tingimused: P=, xg=xb, yg=yb See tähendab, et iga veepinnalujuv laev kaalub nii palju kui palju kaalub tema poolt välja tõrjutud vesi. Kui vesi ei ole mage ja omab teist erikaalu (tihedust) kui magevesi siis =V
10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste- jõududega). Nende ühisnäitaja ehk D rakenduspunktiks on punkt B, mida nimetatakse suuruskeskmeks (SK) või veeväljasurve keskmeks (ka ujuvuskeskmeks). See jõud on suunatud vertikaalselt üles. Laev ujub tasakaalus kui on täidetud tingimused: P=, xg=xb, yg=yb See tähendab, et iga veepinnalujuv laev kaalub nii palju kui palju kaalub tema poolt välja tõrjutud vesi. Kui vesi ei ole mage ja omab teist erikaalu (tihedust) kui magevesi siis =V
alalised või alaliselt mõjuvad, mis avaldavad mõju kogu ekspluatatsiooniaja vältel: kere kaal, mehhanismide ja seadmete kaal,lasti kaal,vee rõhk veealusele osale vaiksel veel ja lainetuse korral, jne. Arvutuslikeks koormusteks tugevusarvutuste tarvis valitakse suurimad koormused, mida laeval ekspluatatsiooni käigus tuleb taluda. Laeval peab olema ka mingi tugevuse varu erakorraliste koormuste talumiseks. Üldpikilaine Raskused ja painutavad jõud, mis laevakerele mõjuvad, on sageli väga mitmekesised ja keerukad, kuid neid on võimalik leida samade meetoditega, mida kasutatakse tavaliste talade juures. Graafilise meetodi korral osutub see töö mitte eriti keeruliseks. EPÜÜRID · Kaalujõudude epüür, mis näitab kaalu jaotust piki laeva. Eri lõikudes kantakse teatud maastaabis laeva jooksva meetri keskmine kaal selles lõigus. Epüüri pindala võrdub teatud maastaabis laeva kogukaaluga.
Ridamootoritel jäätakse tavaliselt tasakaalustamata pöördemomendi võimaldavad suurendada abinõud, mis vähendavad "tõmbetugevust ". reaktiivmoment (ümberlükkav moment), mis võetakse vastu temperatuuripingeid materjali kasulikke mehaanilisi omadusi s.o. mootori omadust ületada välistakistuse moment kütuselati alusraami ja mootori vundamendi kinnitusega laevakerele. halvendamata. Selleks võib olla soojuspaisumisteguri vähendamine, juhtorgani Projekteerimisel püütakse esmalt tasakaalustada väntmehhanismi soojusjuhtivuse , materjali plastsuse, kuumustugevuse ja asendit muutmata. pöörlevate osade ja üles-alla liikuvate osade 1.järgu inertsjõud ja oksüdatsioonikindluse suurendamine. nende jõudude momendid
annaabi.ee 
