ANKRUSEADE Jarmo Kõster Ankruseade koosneb: ankrud, ankrukett koos ketihalsiga, ankrupeli, stopparid ankruketi kinnitamiseks, ketikast, ankru- ja ketiklüüs ning juhtpult. Ankruseadme ülesandeks on laeva asukoha säilitamine reidil või kalda lähedal ankrus seistes. Kasutatakse ka laeva kiiruse vähendamiseks sildumisel jne. Ankru tõsteseadmeks on ankrupeli või kepsel. Ankrupeli on horisontaalse võlliga mehhanism ühe või kahe ankru hiivamiseks. Suurematel laevadel on kaks ankrupeli, sel juhul on peli võllil üks trummel ankruketi ja üks või kaks trumlit sildumisotste jaoks. Kepsel on vertikaalse võlliga mehhanism ühe ankru hiivamiseks. On laialt levinud sõja- ja jõelaevadel. Kui laeval on ahtri ankruseade, on see enamasti kepsel. 2
Revolvri juured ulatuvad ajast tagasi aastasse 1597 kuid see revolver hävis kuna see sooritas lasu mis ebaõnnestus ja relv lõhkes. Järgmine revolver mis on säilinud asub Londonis, ja see on pärit 17. sajandist. ,,Korralikke" revolvreid hakati tootma aastast 1836, Samuel Colti poolt. Samuel Colti sõnul, tuli tal idee revolvri ehitamisest merel, kui teda inspireeris kepsel vints, mis töötasid hammasratta ja põrklingi mehhanismi abil. Sarnane mehhanism pani ka keerlema silindri tema relvadel. Revloverid said kuulaks ka kindlasti tänu sellele, et hr. Colt oli müügimees ja, et ta relvad olid väga vastupidavad. Revolver töötab silindri mehhanismil, mille sees on kambrid, kus käivad kuulid. Tavaliselt on silndrites kuus kambrit, mõndadel relvadel esineb ka silindreid kus on kümme või rohkemgi kambreid. Silindri mehhanismi
Joon. 10.6.1. Sildumisseadme skeem, koostisosad ja nende paigutus: 1- automatiseeritud haalamisvints, 2- suunav rull, 3- kuuerullikuline otsaklüüs, 4- trossipidur (antud juhul kettpidur), 5- kolme rulliga kiip, 6- puksiirklüüs (tsentraalklüüs), 7 ja 8 pollarid, 9- tross (sünteetiline), 10- automatiseeritud haalamisvints kopaga, 11- terastross, 12- puksiirtrossi pidur, 13- kahe juhtrulliga kiip, 14- trossipool piduriga, 15- valatud trossiklüüs, 16- ankrupeli (kepsel), 17- lainekaitse. 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-6. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 10.6.2. Sildumisseadme üksikosad: 1- kahe postiga pollar, 2- kahe postiga ristpollar, 3- trossiklüüs umbreelingus, 4- kahe rulliga kiip, 5- kolme rulliga kiip, 6-
22)Millest koosneb rooliseade? Roolileht Baller Roolimasin Rooliülekanne Juhtpult 23)Becker tüüpi rooli erinevus tavaroolist: Tavaline rool-roolileht on tervikuna asetatud pöördteljest ahtri poole. Beckeri rool-balanseeritud rool,mille külge on kinnitatud veel ka lisaroolileht.Lisaroolileht pöördub mehhaanilse konstruktsiooni abil,kui rooli pööratakse. 24)Laevades kasutatavad sildumisseadmed: Sildumisvints Knaap Pollarid Kepsel Kiip Trossipool Haalamiskepsel 25)Ohutusnõuded sildumisel: Iga laevapere liikmel,kes osaleb sildumisel peab olema juhendiga määratud koht.Sildumist juhendavad tüürimehed. Tööpiirkonnast peavad lahkuma kõrvalised isikud. Trossi järelandmisel tuleb jälgida,et ei satuks jalgupidi trossi lengidesse. Keelatud on haarata liikuvast trossist. Kummarduda kaugele reelingu taha. Töötada ilma kinnasteta,kiivrita ja spets jalanõudeta.
ennem gaaside väljumist katlast on sageli nn suitsutorusse paigaldatud õhu-ja vee-eelsoojendid, kateldest väljuvad gaasid, mis omavad veel küllaltki kõrget temperatuuri annavad suure osa jääksoojusest katlasse puhutavale õhule ja katlassepumbatavale toiteveele. Sellist toitevee eelsoojendit nim.Ökonomaiseriks. 14.Ankruseade ja funktsioonid - Ankruseadme ülesandeks on tagada laevaasukoha säilimene reidil või kalda lähedal ankrus seistes. Ankru tõstmiseks on kas ankrupeli või kepsel. Ankrupeli on horisontaalse võlliga ühe või kahe ankru tõstmiseks. Kepsel aga vertikaalse ühe ankru tõstmiseks.Peliga liigutatakse ankrut, mida hoiab ketipidur. Ankrukett lastakse läbi ankrulüüsi.Ankrur, kui see on laeva küljes siis see istub ankrusüvendis parda küljes. Kett koosneb seeklitest. Kett on kinnitatutd ketikasti halsiga ning kett tuleb sealtvälja läbi ketilüüsi. 15.Diiselmootori liigitamine konstruktiivsete lahenduste järgi: 1.ristpeaga ja ristpeata mootorid 2
laotatakse pikkade lengidena tekile, et oleks võimalik otsad kiiresti kaldale anda. Sildumisotste oud viiakse läbi klüüside parda taha ja võetakse tagasi tekile. Oude külge kinnitatakse viskeliinid veeblingu või piraadisõlmega. Sildumisotste nimetused - alustades vöörist -vööri pikiots; põikots; vöörispring; ahtri pikkiots; ahtri spring. Abivahendite nimetused – knaap, pollarid, kepsel, kiip, klüüs, trossipool. • Laeva ettevalmistamine diiselkütuse vastuvõtuks tankerilt. Seda operatsiooni juhib tavaliselt 2 või 3 mehaanik vahitüürimehega. Päeval tõstetakse masti lipp „B”, öösel mastis punane tuli. Tekil piiratakse punkerdamise lähiümbrus lindiga. Nähatavale tuleb panna silt NO SMOKING. Keelata tuleb teise laeva sildumine parda äärde. Ühenduskoha alla tuleb panna vann, et
Sel juhul on peli 4) Mis on Pilot Chart 1) Kuidas identifitseeritakse liikmeid rakendada tööle üksnes võllil üks trammel ankruketi ja üks või kaks Pilot chart on merekaart mille järgi navigeeriv ujuvad navigatsioonivahendid ööl ja päeval edasilükkamatute tööde tegemiseks, välja trumlit sildumisotste jaoks. Kepsel on tüürimees laeva juhib ja kust kohast ta saab Päeval identifitseeritakse ujuvaid arvatud juhul, kui laevapere liikme töö iseloom vertikaalsee võlliga ühe ankru tõstmiseks. informatsiooni eesseisvatest ohtudest. Tõusud navigatsioonivahendeid nende värvuse ja nõuab töötamist vastaval ajal. Laialt levinud sõja- ja jõelaevadel. Ankrupeli mõõnad
Ankruseade koosneb (alates ankrust) · Ankur (ankruseekel lõpuseekel - lõpulüli tugevdatud lüli pöörel - tugevdatud lüli - ketilüli) · Ankrukett (ketilüli - tugevdatud lüli ühenduslüli (lahtivõetav, eraldab keti seekleid ) tugevdatud lüli ketilüli) · Klüüs (ankruklüüs, avaus läbi korpuse, läbi teki ja alla ketikasti) · Pidur (stopper)(kettpidur, vintpidur = tormipidur tekil) · Ankrupeli (kepsel) (ketiratas = veab ketti üles, lintpidur) · Ketikast · Ketihalss (keti kinnitus korpuse külge ketikastis) Ankrute tüübid: · Tokiga ankrud: admiraliteedi ankur, Trotmanni ankur · Tokita ehk patentankrud: Halli ankur (levinuim), Gruzoni ankur · Suurendatud haardejõuga ankur: Denfirdi ankur, Matrossovi ankur 31. Lastimisseade. Mastid. Otstarve, osade nimetused Lastimisseade
Nende abil haalatakse kinnitusotste abil laev kai äärde, misjärel otsad pingutatakse ja kantakse masinatelt üle pollaritele või jäävad nad automaatsete vintside trumlitele Tihti kasutatakse haalamiseks vööris ankrupeli koppa. Ja ahtris haalamiskepslit. Tänapäeval on laevadel ka automaatsed haalamisvintsid, mis peale otste pingile tõmbamist hoiavad neid automaatselt määratud pinge all, andes pinge suurenedes otsa järele ja võttes seda pinge vähenedes sisse. KEPSEL Sildumisots, mooring rope (mooring fast või rope, ) kasutatakse: tehiskiust (polüamiid, polüester, polüpropüleen, nailon) või terasotsi. (Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel Punutud polüpropüleenist otsad taimsetest tugevamad, ei mädane, ohutumad, ujuvad. Ei karda päikest, keemilisi aineid, hõõrdumine klüüsides kulutab ja tekitab staatilist elektrit
annaabi.ee 
