Koostas: Reppy 21.11.2012 Keevitamine 1. Keevitusprotsesside Liigitus: Käsikaarkeevitus Keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) Kontaktkeevitus Plasmakeevitus 2. Metallide keevitatavus: Keevitatavuseks nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide omadust moodustada kvaliteedinõuetele vastav keevisliide. Keevitatavus sõltub keevitatavast materjalist, kasutatavast keevitustehnoloogiast, samuti keevisliite konstruktsioonist. Praktikas on juurdunud 4 keevitatavuse hindamise astet: hea, rahuldav, piiratud, halb. Hea keevitatavuse
1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: · käsikaarkeevitus · keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) · kontaktkeevitus · plasmakeevitus Argoonkeevitus ehk TIG-keevitus Keevitatav materjal: Al,Cu,Fe,Ss TIG (tungsten inert gas) keevitus on keevitamine sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas. Rahvakeeli lihtsalt argoonkeevitus. Kasutamine: Kaarleek põleb sulamatu volframelektroodi ja põhimaterjali vahel. Kaitsegaas, millena tavaliselt kasutatakse argooni, juhitakse keevituskohani läbi tig-põleti, et kaitsta õhu oksüdeeriva mõju eest nii volframelektroodi kui ka sulametalli.
Elektroodi asend ja liikumine 9 Käsikaarkeevituse seadmed 10 Kaitsegaasis keevitamine 11 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 11 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 12 MIG/MAG keevituse tehnoloogia 13 MIG/MAG keevituse seadmed 15 Kontakt e. punktkeevitus 16 Plasmakeevitus 17 2 Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga
...........11 12. Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus......................................12 13. MIG/MAG keevituse tehnoloogia..........................................................................13 ......................................................................................................................................16 15. Kontakt- ehk punktkeevitus....................................................................................17 16. Plasmakeevitus.......................................................................................................18 2 1. Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus).
sulamine, metallurgiaprotsessid sulametallis, õmblusemetalli kristalliseerumine ja soojuse mõju keevisõmbluse lähiala metallile. Tavalise keevitusmoodustiste puhul kuumutatakse ühendatavate esemete liitekohad suliseni. Ühendatud esemete vahele tekib siis sulametallist nn. keevisvann, mis jahtudes tahkub keevisõmbluseks. Keevitajad on väga nõutud töölised mitmetes töökohtades. Erineva energiaallika põhjal jaotatakse keevitusviisid: · Plasmakeevitus · Elektronkeevitus · Footonkeevitus · Laserkeevitus · Ultrahelikeevitus · Ioonkeevitus · Difusioonkeevitus Tänapäeval kasutatakse peale käsikeevituse veel poolautomaat- ning automaatkeevitust ning rakendatakse arvutiprogrammjuhtimisega keevitusseadmeid ja roboteid. Lihtsamad keevitusmoodused olid tuntud juba aastatuhandeid enne meie ajaarvamist. Vaskesemeid kuumutati ja see järel taoti kokku. Pronksi, tina ning väärismetalli ühendati
..............5 2. MIG/MAG-keevitus e. sulava elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis...........................7 3. TIG-keevitus e. sulamatu elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis...................................8 4. Kaarkeevitus räbustis.......................................................................................................9 5. Elekter-räbukeevitus e. räbukeevitus.............................................................................10 6. Plasmakeevitus...............................................................................................................11 Keevisliidete tüübid..................................................................................................................12 Käsikaarkeevituse seadmed......................................................................................................13 MIG/MAG keevituse seadmed.........................................................................................
121- kaarkeevitus räbustis traatelektroodiga 4. 131- kaarkeevitus inertgaasis (MIG) 5. 135- kaarkeevitus aktiivgaasis (MAG) 6. 136- kaarkeevitus täidistraadiga aktiivkaitsegaasis 7. 137- kaarkeevitus täidistraadiga Keevitusprotsess inertkaitsegaasis 8. 141- kaarkeevitus sulamatu elektroodiga inertgaasis (TIG) 9. 15- Plasmakeevitus 10. 311- atsetüleen-hapnikkeevitus 25.11.12 Aivar Kalnapenkis 3 EN 287-1 135 P FW 1,2 S t5,0 PF ss nb P plaat T toru Liite tüüp BW põkk - õmblus FW - nurkõmblus 25.11.12 Aivar Kalnapenkis 4 EN 287-1 135 P FW 1,2 S t5,0 PF ss nb 1.1 - Terased, millede suurim proportsionaalne voolavuspiir ReH 275 N/mm2
Liite tüüp, lehe Traadi paksus või Keevituskaare Keevitusvool, Kaitsegaasi läbimõõt, nurkõmbluse pinge, V A kulu, l/min mm kõrgus, mm T-liide, a=4 1,0 22,5 215 10-12 mm Alternatiivsed keevitusmeetodid Jootmine Laserkeevitus Plasmakeevitus Eelised *Kõike metalle saab joota *Üsna mitmekülgne, *Suur energia *Jootmine toimub lubades keevitada kontsentrastioon. madalamatel enamus metalle ja Saab teha sügavaid temperatuuridel võrreldes nende sulameid. ja kitsaid keevitusi. keevitusega, seega *Suur energia Üsna stabiilne jahtumisest tingitud kontsentratsioon. Saab kaar.
.................................................................15 6.1 Ettevalmistused alumiiniumi keevitamiseks................................................................................. 16 7. Vase ja vasesulamite keevitamine ......................................................................................................16 8. Hõõrdkeevitus..................................................................................................................................... 20 9. Plasmakeevitus....................................................................................................................................21 Kasutatud materjalid:.............................................................................................................................. 24 2 1. Sissejuhatus
1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: • käsikaarkeevitus • keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) • kontaktkeevitus • plasmakeevitus Kaitsevahendid Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle (Joon. 1). Keevitaja jalanõud peavad olema kinnised.. Võimaluse korral tuleks kasutada spetsiaalseid tugevdatud ninadega saapaid
Puudusteks oleks liite väiksem tugevus (v.a. kõvajoodisega, aga siis ei esine enam eeliseid). Ehk siis valiku tuleb teha liite vastutusrikkuse ja nõuete temperatuurikindlusele põhjal. Laaserkeevitus Põhineb liitekohtade fokuseeritud laserkiire energia kasutamisel. Iseloomustab suur keevituskiirus, minimaalsed toodete kujumuutused, liite kõrged mehaanilised omadused. Ei sobi välistingimusteks. Laserid on kallid. Plasmakeevitus Energiaallikana kasutatakse plasmakaart või plasmajuga. Vajadusel juhitakse detailide vahlisse pilusse lisametalli traadi kujul. Enimlevinud Al-sulamite ja roostevaba terase keevitamisel. Sobib peenemate detaili kokkukeevitamiseks. Ühe läbimiga keevitatakse kuni 3 mm paksud detailid. Seega meie 4 mm detaili keevitamiseks ei ole kõige parem meetod. Lisaks, inertse kaitsegaasi kasutamise tõttu see ei sobi kasutamiseks välistingimustes.
Generaatori soovitavaks ja teoreetiliseks tunnusjooneks oleks järsult langev tunnusjoon. Kuid reaalsuses on üldjuhul tunnusjoon selline: Ülesanne 4 Alternatiivsetete tehnoloogite puhul on jootmise puhul probleemiks madal temperatuur ja väiksem tugevus, kuid tootlikkus on suur. Laserkeevitus vajab kõrget tööjõu kvalifikatsiooni ja on kallis. Tehnoloogia on samas kvaliteetne ning saab teha sügavat ja kitsast keevitust. Antud ülesande puhul pole see aga vajalik. Plasmakeevitus on antud ülesande jaoks liiga kallis ja keeruline (nõuab tööjõult kõrget kvalifikatsiooni).
Osad: Vooluallikas ja juhtimisaparatuur; Traadi etteandeseade; Gaasiseadmed Keevitamine sulava elektroodiga ehk MIG/MAG-keevitus keevitamisel kasutatakse keevitustraati. Kaarleek tekitatakse keevitustraadi ja keevitatava detaili vahele. Keevitustraat antakse etteandemehhanismi abil sulamiskiirusele vastava kiirusega kaarleegi piirkonda. Kaitsegaas võib paikneda eraldi mahutis, kus voolikute abil juhitakse see kaarleegi põlemispiirkonda või paikneda keevitustraadis. 9. TIG- ja plasmakeevitus. TIG Keevituskaar põleb sulamatu volfram elektroodi otsa ja detaili vahel ning on ümbritsetud suudmest väljuva gaasijoaga. Kaitsegaasiks: argoon (harvemalt heelium) kaitseb õhu ning lämmastiku mõju eest, jahutab keevituspõletit. Keevitada võib kõike metalle, paksusega alates 0,1mm, ei kasutaa paksema materjali keevitamiseks, kuna keevituskaar on vähe kontsentreeritud ja väiksema kasuteguriga. Terase keevitamisel kasutatakse päripolaarset
a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kjellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: • käsikaarkeevitus • keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) • kontaktkeevitus • plasmakeevitus Keevitusviisi kasutatakse kõikide keevitatavate metalsete materjalide puhul: mittelegeer-, madallegeer- ja kõrglegeerterased, Al-, Cu- ja Ni- sulamid. Sõltuvalt keevitatavast materjalist valitakse kaitsegaasi liik. Ehk sulatatakse kaks metalli omavahel kokku kasutades keevitusseadeldist protsessis mig-mag keevitust. 4 MIG-MAG Keevitus Traatkeevitus inetgaasi keskkonnas e MIG – metal-arc inert gas,
Materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendiga. 5. Räbustiga 6. Ar, He 7. Kaarkeevitus räbustis, elekterräbukeevitus, elektroodkeevitus. 8. Mõjutab keevisõmbluse metallurgilisi ja mehaanilisi omadusi. 9. Metallide võimet moodustada kvaliteetset liidet kogu keevise ulatuses.?? Täieliku läbikeevitusega õmblused kindlustavad põhimetalliga võrdväärse tulemuse ja liited töötavad ka väsimusele. 10. Plasmakaarkeevitus ja plasmakeevitus. Kõik metallid (süsinikterased, legeerterased, Ti, Al, Cu, Ni, Zr). 11. Keevitusgaasid- atsetüleen ja hapnik balloonides. Gaaskeevitusseade: gaasireduktor, tagasilöögiklapid, keevitusvoolikud, põleti. Põlevgaasina võib kasutada veel vesinikku (kallis), looduslikku gaasi, propaani, butaani või bensiiniaurusid. 12. Elektroodi läbimõõt valitakse materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendi järgi
Budd kasutas esmakordselt punktkeevitust autokere keevitamisel 1928.a. A. Alexander kasutas esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne.Tänapäeval enamkasutatavad elekterkeevituse liigid on: ? käsikaarkeevitus ? keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) ? kontaktkeevitus ? plasmakeevitus 3 Elektrikeevitus 1.Põkkliide – kõige levinum keevitusliide. Kasutatakse lehtmetalli, nurkprofiilide jm keevitamiseks (joonis 1.a). 2.Ülekatteliide – kasutatakse õhukese lehtmetalli kokkukeevitamiseks (joonis 1.b). 3.Vastakliide – kasutatakse ruumiliste konstruktsioonide valmistamiseks (joonis 1.c). 4.Nurkliide – kasutatakse tavaliselt siduvate elementidena (joonis 1.d).
Kasutatakse: piiratud massiga (mõnisada kg) valandite tootmiseks suhteliselt madala sulamistemperatuuriga metallidest (Al-, Mg-, Cu-sulamid). 16. TIG või MIG keevitus, hõõrdkeevitus. (ei oska midag rohkem pakkuda) 17. Alumiiniumsulamite keevitamine. Al on hästi keevitatav. Kasutada võib : sula- ja survekeevitust (kui sulameis on vähe lisandeid). Põhiline meetod on kaarkeevitus: MIG- ja TIG keevitus, MIG täistraatkeevitus, plasmakeevitus, elektroodkeevitus. Survekeevitusprotsessid: punktkeevitus, joonkeevitus, laserkeevitus. Teised keevitusprotsessid: gaaskeevitus, plahvatuskeevitus, elekronkiirkeevitus, hõõrdkeevitus. Keevitatavust raskendavad: põhimaterjal ( sulamistemp., oksiidikiht, soojusjuhtivus, soojuspaisumine, tardumismehhanism), keevitusprotsess, lisamaterjal, keeviskonstruksiooni jäikus. Al.liigitatakse: hästi (konstruktsioonide valmistamiseks), piiratud ja keevitamiseks sobimatud.
See on hambumisoleku ajal. Eelistatuim on evolentprofiil, Liide saadakse detailide liitekoha kuumutamisega sulaks tehnoloogiliselt lihtne valmistada, ülekanne ei ole eriti tundlik või plastiks ja selle koha tardumisel jahtumise koostevigade suhtes(odav), võimalik muuta ülkekande omaduse, kui tulemusena. Viisid:sulatuskeevitus: kaarleekkeevitus, kasutada hamba profiiliks evolendi erinevaid om gaasikeevitus, plasmakeevitus surve e kontaktkeevitus. 35 Sirg- ja kaldhammastega hammasrataste Iseloomustus: + metallisäästlik, suure tootlikusega, hambumismoodulid ja sulatuskeevitatud liide on hea tihedusega, protsessi hea jaotusläbimõõdud. automatiseerimise võimalus – liites metalli truktuuri …………………………………………………….……….. +
ketid, rööpad ja torud PAW (Plasma kaarkeevitus) on protsess, mis sarnaneb paljuski TIG keevitusele. See on TIG meetodi edasiarendus, mis on mõeldud tootlikkuse suurendamiseks. PAW keevituse puhul on kaks eraldi gaasijuga, plasmagaas, mis voolab volframeletroodi ümber ja seejärel moodustab plasmakaare tuumiku ja kaitsegaasi, mis kaitseb sulametalli lompi.. Kolm PAW kasutusviisi: 1. Mikroplasma keevitus, keevitusvool alates 0,1A kuni 20A. 2. Meedium-plasmakeevitus, keevitusvool alates 20A kuni 100A. 3. Punktkeevitus, üle 100A, plasmakaar läbistab seina paksuse. Seda kasutatakse sageli kõrgkvaliteetseteks liideteks lennunduses/kosmoses, protsessi, keemia ja petrooleumitööstustes. Projektsioonkeevitamine Keevitus asetatakse töödetailil spetsiifiliselt vormitud puutepunkti. See puutepunkt võib koosneda näiteks projektsioonist, ringikujulistest või pikergustest projektsioonidest. Korraga on võimalik keevitada mitut projektsiooni
34.Keevitusmeetodid Keevitamine on teraste ja mitterauasulamite enimlevinud liitmismeetod nii tootmises kui remonttöödel Kaarkeevitamise(elektrikaarkeevitamise) alaliigid: Elektroodkeevitus MIG/MAG keevitus TIG keevitus Kaarkeevitus räbustis 38.TIG keevitus Elekter-räbukeevitus TIG- Plasmakeevitus keevitamisel e. sulamatu elektroodiga Kontaktkeevitamine: kaarkeevitamisel
2) Käärlõikamine kus jõu F mõjul tekitavad töödeldavasse materjali surutavad käärid lõikeservi ühendavas pinnas materjali purunemist põhjustavaid nihkepingeid, mille tagajärjel materjal lahutatakse osadeks. 3) Teriklõikamisel laastueemaldusega eraldab lõikuri terik jõu F toimel töödeldava materjali pinnakihi laastuna. 36. Vastufreesimine Freesi ja tooriku kontakti tekkimiskohas on freesi pöörlemis-ja tooriku ettenihke suunad vastassuunalised. 37. Plasmakeevitus Kuulub kaarkeevituse protsesside rühma, energiaallikaks on kontsentreeritud ja ioniseeritud gaasivool, mis on tekitatud keevituskaare kokkusurumise abil. Keevituskaar surutakse kokku plasmatroni kitseneva ja intensiivselt jahutava suudmiku abil. Võib keevitada praktiliselt kõiki metalle, kõrge temperatuur, keevitusdeformatsioonid on üsna väiksed. Küllalt suur keevituskiirus ja läbikeevituse sügavus. TIG keevituse edasiarendus, ei vaja kaitsegaasi. 38.Voolava laastu vältimine
MIG/MAG-keevitus e. sulava elektroodiga Lastutekkeprotsess- kujuneb lokaalses kaarkeevitus kaitsegaasis, nihkeprotsess. TIG-keevitus e. sulamatu elektroodiga Materjali nihkele ja laastu tekkele eelneb lõigatava kaarkeevitus kaitsegaasis, materjali elastne ja plastne survedeformatsioon, Kaarkeevitus räbustis, millega kaassneb meterjali kalestumine. Plasmakeevitus. (Joonis: Lõikur; lõikeserv; Laast; toorik; v) 2. Gaasikeevitus 2) Lõiketöötlemise üldmõisted, protsessi 3. Elektrokontaktkeevitus täpsus Survekeevitus: Seisneb toorikult laastu eraldumises vajaliku kuju, 1. Külmkeevitus mõõtmete ja pinnakvaliteedi saamiseks. 2
metallurgiaprotsessid sulametallis, õmblusemetalli kristalliseerumine ja soojuse mõju keevisõmbluse lähiala metallile. Tavalise keevitusmoodustiste puhul kuumutatakse ühendatavate esemete liitekohad suliseni. Ühendatud esemete vahele tekib siis sulametallist nn. keevisvann, mis jahtudes tahkub keevisõmbluseks. Keevitajad on väga nõutud töölised mitmetes töökohtades. Erineva energiaallika põhjal jaotatakse keevitusviisid: · Plasmakeevitus · Elektronkeevitus · Footonkeevitus · Laserkeevitus · Ultrahelikeevitus · Ioonkeevitus · Difusioonkeevitus Tänapäeval kasutatakse peale käsikeevituse veel poolautomaat- ning automaatkeevitust ning rakendatakse arvutiprogrammjuhtimisega keevitusseadmeid ja roboteid. Lihtsamad keevitusmoodused olid tuntud juba aastatuhandeid enne meie ajaarvamist. Vaskesemeid kuumutati ja see järel taoti kokku. Pronksi, tina ning väärismetalli ühendati
Pulbermetallurgia Referaadi sisu: 1. Keevitamise ülesanne, otstarve 2.Keevitamise põhimõtte kirjeldus, mis toimub 3.Kasutatavad moodused ja seadmed 4.Valitud teema lühike tutvustus: - kasutatavad seadmed - materjalide, keevitusvoolu, gaasi jne. valikute põhimõtted - liikumised keevitusel - kvaliteedi kontrolli vajadus ja võimalusi Teretulnud on lisaks tekstile ka pildid, skeemid Keevitamine Keevitamine Gaas- ja plasmakeevitus Kütuste tekkimine Maal Nafta NAFTA OMADUSED Nafta on iseloomuliku lõhnaga maapõues leiduv pruunikas õline vedelik. Harvemini leidub heledat, värvuselt petrooliga sarnanevat ja musta vaike sisaldavat paksu naftat. Nafta tihedus on 650 ... 1040 kg/m3. Teda iseloomustab elemendiline, rühmaline ja fraktsiooniline koostis. Nafta sisaldab süsinikku 83 ... 87%, vesinikku 11 ... 14%,hapnikku, väävlit ja lämmastikku kokku 1 ... 5%.
1928.a. A. Alexander kasutas esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne.Tänapäeval enamkasutatavad elekterkeevituse liigid on: · käsikaarkeevitus · keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) · kontaktkeevitus · plasmakeevitus Enamik inimesi on kokku puutunud vajadusega keevitada: kas parandada midagi purunenut või ehitada midagi uut. Kui tegemist on keeruka tööga, siis pole valikut tuleb leida meister, kes aitab. Tuleb aga tõdeda, et selliseid meistreid, kelle poole pöörduda, pole palju. Suured metallitöökojad pole huvitatud tootmise kõrvalt väikeste eratööde tegemisest. Seega on valik lihtne: kas jätta töö tegemata või püüda see ise ära teha. Esimene variant pole alati võimalik
kulumiskindlamad. 71. Freesimise ja treimise erinevus? Treimisel on pealiikumine tooriku pöörlemine, mis määrab ära ka laastueraldumise kiiruse. Lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhtelise liikumise kiirus pealiikumise sihis. Freesimisel on pealiikumine freesi pöörlev liikumine. Freesimine on ka treimisest tunduvalt keerukam nii kinemaatika kui ka lõikuri geomeetria poolest 72. Plasmakeevitus- kuulub kaarkeevituse protsesside rühma, energiaallikaks konsentreeritud ja ioniseeritud gaasivool, mis on tekitatud keevituskaare kokkusurumise abil. Keevituskaar surutakse kokku plasmatroni kitseneva ja intensiivselt jahutava suudmiku abil. Võib keevitada praktiliselt kõiki metalle, kõrge temperatuur, keevitusdeformatsioonid on üsna väiksed. Küllalt suur keevitus kiirus ja läbikeevuituse sügavus. TIG keevituse edasiarendus, ei vaja kaitsegaasi 73
katkestused 34.Keevitusmeetodid – keevitamisel ei teki räbu Kaarkeevitamise(elektrikaarkeevitamise) alaliigid: • Ei saa kasutada välitingimustes Elektroodkeevitus MIG/MAG keevitus TIG keevitus Kaarkeevitus räbustis Elekter-räbukeevitus Plasmakeevitus Kontaktkeevitamine: punktkontaktkeevitus – ühendatakse ülekattes olevad detailid ühe või mitme keevispunkti abil, mis elektrivoolu toimel tekivad elektroodide vahel. joonkontaktkeevitus – järjestikused keevituspunktid 38.TIG keevitus tekivaddetailide liikumisel kettakujuliste elektoodide TIG-keevitamisel e. sulamatu elektroodiga vahel.
Viimane on tunduvalt tootlikum 5-10 korda, kvaliteet parem, töö maksumus odavam . Kontaktkeevitus e. rahvapäraselt punktkeevitus on elektersurvekeevituse alaliik, kus kvaliteetne keevisliide saadakse lisametallita, vahelduvvooluga kuumutatud liitekohti lihtsalt kokku surudes. Kontaktkeevituse liigid on punktkeevitus, joonkeevitus ja põkk-keevitus. Levinum elekterkeevitus on kaarkeevitus: -käsikaarkeevitus -automaatkaarkeevitus räbustis -kaarkeevitus kaitse gaasis -plasmakeevitus Elekterkeevitus kõige levinum keevitusliik. Vajalik temperatuur umbes 4000 C saavutatakse elektrivoolu abil. Sobiv pinge ja voolutugevus (20... 600A) saadakse keevitustrafost ( welding transformer), mis lisaks trafole sisaldab voolutugevuse reguleerimiseks kas reostaati või drosselit. Gaaskeevitus. Metalli temperatuur tõstetakse sulamistemperatuurini atsetüleeni leegi survehapnikuga aktiveerimisel.
TiO2, SiO2, CaCO3, K2CO3 jm. Saadakse spets keevitustrafost. Metallelektrood kaetud räbustiga, andes keevisliite jaoks vajalikku lisametalli. Sulakeevitus sobib mitmesuguste metallide puhul, odav, kiire, tehniliselt lihtne, kergesti automatiseeritav, tugev liitekoht, ei nõu pindade puhastamist, puudused- metalli sulamine keevisliite kohal, keevisliite ümbruse tugev kuumenemine, metalli omadused võivad muutuda ja koostis. Termiline keevitus kaarkeevitus, gaaskeevitus, plasmakeevitus, laserkeevitus. Termomeh keevitus kontaktkeevitus, kõrgsagedusvooluga, sepistamine, hõõrdekeevitus. Meh keevitus- ultrahelikeevitus(mikroelektroonikas), külmkeevitus, plahvatuskeevitus. Hästi keevitatavad on süsinikuvaesed terased, alla 0,25%. Süsinikuterased on vaja enne kuumutada 250-300, peale keevitamist kuni 700 ja aeglaselt jahutada. Legeeritud teraste keevitamine keerukas võib vajada eelkuumutamist, järelkuumutamist, noolutmist jne. Al keevitamiseks parim
lühikaar kui pihustuskaar meetodi puhul. See gaas muudab MIG/MAG keevituse senisest paindlikumaks. Kaitsegaasis kaarkeevitus. Selle keevitusviisi puhul juhitakse kaare tsooni kaitsegaas , mille juga, voolates ümber kaare ka keevitusvanni, kaitseb sulametalli õhuhapniku ja lämmastiku eest. Kaitsegaasina on kasutusel heelium, argoon, lämmastik ning süsihappegaas. Kaitsegaasis keevitatakse käsitsi, poolautomaatselt või automaatselt, sulava või mittesulava elektroodiga. 42) Mis on plasmakeevitus (lõikamine). Kirjeldage põhimõtet. Plasmakeevitusel metalli kuumutamise põhiliseks energiaallikaks on plasma s.o. ioniseeritud ja kuumendatud gaas. Gaasidena kasutatakse argooni, heeliumit, lõikamisel ka suruõhku. Plasma saamiseks on kaks skeemi: otsene ja kaudne. Otsese toimega plasmakaare korral keevitatav detail ühendatakse vooluvõrku. Gaas kuumeneb kuni 30 tuhande kraadini. Kaudse toime korral on pinge volframelektroodi ja suudmiku vahel. Gaas voolates
keevitus kaitsegaasis, kaitsegaasi järgi kahte gruppi: · kaarkeevitus räbustis, · MAG-keevitamine e. kaarkeevitamine aktiiv- kaitsegaasis (näiteks süsihappegaasis CO2), · elekter-räbukeevitus e. räbukeevitus, · MIG-keevitamine e. kaarkeevitamine inertgaasis · plasmakeevitus. (näiteks argoonis). 60 Kuna mõlemad keevitusprotsessid erinevad TIG-keevitus on levinud peamiselt käsikeevi- vähe ja kasutatakse samu seadmeid, siis on sageli tusena. Kasutataks õhukeste materjalide, alates 0,1 rahvusvaheliselt käibel lühend MIG/MAG-keevita- mm (võrdlusena: elektroodkeevitamisel alates 1,0 mine
annaabi.ee 
