Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1
Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia praktikum 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil ... ... ... Juhendaja: Malle Kreen 2015 Sissejuhatus Selles praktikumis sooritasin töö teemal glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil. Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoois oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. GOx-i süstemaatiline nimetus β,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas näitab, et ta katalüüsib β,D-
4. HARJUTUSTUND SÜSIVESIKUD Mono-, oligo- ja polüsahhariidid 1. Andke definitsioon järgmistele mõistetele: a) süsivesinik (keemia alusel) - Biomolekul, mis koosneb vaid vesinikust, süsinikust ja hapnikust. Süsivesikuteks loetakse polühüdroksüaldehüüde ja -ketoone või aineid, mis annavad hüdrolüüsi käigus vastavaid ühendeid. Nimetus tuleb empiirilisest valemist (CH2O)n b) Oligosahhariid - liitsuhkrud, mis koosnevad 2-10 glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jäägist. Jaotatakse redutseeruvateks - vaba hemiatsetaalrühm on olemas; ja mitteredutseeruvateks - puudub vaba hemiatsetaalrühm. c) Polüsahhariid - liitsuhkrud. Lihtsuhkrute polümeerid, mis koosnevad sadadest kuni tuhandetest kovalentselt glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jääkidest. Jaotatakse kaheks: homopolüsahhariidid - koosnevad ühe monosahhariidi jääkidest; heteropolüsahha...
6 Sõrgatsi pikku, sp - sõrgatsiliigeste keskelt piirdeni. 7 3. Eesti hobuste arvukus Puhast Eesti tõugu hobuste arvukus on aastatega langenud, langeb ka praegu. Tabelist vaadates on näha, et 1969. aastal oli hobuste üldarv 1582, siis 2000. aastaks oli see arv alla 500 (vt tabel 1; Kreen, 2006). Tabel 1. Puhtatõulise eesti hobuse arvukus. Aasta Kokku Märad Sugutäkud 1969 1582 1400 29 1980 986 515 1986 593 20 1987 650 1997 453 165 20
Katse näitas, et melonis on glükoosisisaldus 1,56%. See tähendab, et minu võetud 1 ml-s melonimahlas, mille mass oli ~1,1 g, oli glükoosi 17,2 mg. Kirjanduse järgi on melonis süsivesikuid kokku 4% ja meloni mahlas 10%. Teised allikad annavad tõepoolest teistsuguse glükoosisisalduse (~2%). Arvestades seda, et minu melon oli võrdlemisi kõva ja rohekas ehk siis toores, võin lugeda katse õnnestunuks. Kasutatud kirjandus Malle Kreen, Terje Robal, Tiina Randla „Biokeemia laboratoorsed tööd“ , Tallinn 2010 Internet Glükoos ja selle omadused: http://et.wikipedia.org/wiki/Glükoos Meloni mahla tihedus: http://www.wolframalpha.com/input/?i=melon+juice Joonised Joonis 1: http://umanitoba.ca/Biology/BIOL1020/lab2/images/GlucoseForms.jpg Joonis 2: Malle Kreen, Terje Robal, Tiina Randla „Biokeemia laboratoorsed tööd“ , Tallinn 2010, lk 90
Kui kõrgele see kaldtee viib? 10. Redel toetub maja seinale 35° nurga all. Kui kaugele seinast on redel asetatud, kui maja seinal ulatub see 3,6 m kõrgusele? Kui pikk see redel on? 11. Maantee tõuseb 86 meetri jooksul 7 meetrit. Kui suur on tee tõusunurk ja kui suurt tõusu protsentides näitaks liiklusmärk selle tõusu eel? Tõusunurk ümarda täiskraadideks. 12. Purjeka mast on 35 m kõrge. Tuule tõtt on masti tipp kaldunud 70 cm vertikaalist kõrvale. Kui suur on kreen? 13. Täisnurkse kolmnurga üks kaatet moodustab 25% hüpotenuusist. Leia selle kaateti vastasnurga siinus. 14. Leia ristküliku ümbermõõt ja pindala, kui ristküliku üks külg on 32 mm ning nurk külje ja diagonaali vahel on 75°.
- ECDIS kaartide kasutamist; - Andmeedastust VDR-le (nn. ,,Mustale kastile"); - Oma vajadustelevastavate elektronkaartide tegemist vastava tarkvara olemasolul; - Laeva jõuseadmete info kuvamist; - Meteoroloogiliste andmete kuvamist. Tähtsaimad kuvatavad navigatsiooniandmed saab süsteemi rikke korral ka eraldiseisvatelt displeidelt: - Kurss (heading) - Kiirus vee suhtes - Kiirus maa suhtes - Geograafilised koordinaadid - Süvis, kreen ja different Alljärgnevalt veel integreeritud navigatsioonisüsteemide näiteid: Joon 3. Joon 4. Joon 5. Joon 6. Joon 7
Invertaas ehk sahharaas on ensüüm, mis katalüüsib beeta, D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni vastavalt skeemile: , D - fruktofuranosiid + H2O alkohol + fruktoos Invertaasi aktiivsuse määramine põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisel uuritava ensüümipreparaadi toimel ja vabanenud taandavate monosahhariidide glükoosi ja fruktoosi detekteerimisel reaktsioonisegus. Vastavatalt toodud skeemile leiab invertaasi toimel aset sahharoosi hüdrolüüsi reaktsioon. Tekkinud reaktsiooniproduktide, glükoosi ja fruktoosi, koguse kindlaks tegemiseks kasutatakse antud töös kompleksomeetrilist meetodit, kus põhiliseks reaktiiviks on tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)triloon B kompleksi. Hüdrolüüsisegust võetud, taandavaid suhkruid sisaldava proovi keetmisel komplekslahusega taandub kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)-ks, moodustades vask(I)oksiidi, mis eraldub reaktsioonisegust pun...
35110060017 Marko Erikson Haapsalu 45111240925 Leida Jaanus Tartu 35112180084 Anton Meister Pärnu 45203130136 Mirja Bergmann Tartu 35204170615 Aadu Pulk Kohtla-Järve 35309100049 Madis Maasalu Sindi 45311130888 Sirje Härm Tallinn 35404190222 Kaivo Berk Rapla 45406270104 Sirje Kreen Tallinn 35408020335 Aare Marmor Tamsalu 35506190557 Reijo Meigas Rapla 45601210234 Tiina Toomsalu Loksa 45607080463 Evi Sarapik Kiili 35708140585 Erki Arsenov Loksa 35810190405 Karl Salu Rakvere 35811280456 Argo Salu Jõgeva 35906210936 Jaan Kaasik Rakvere 36001130124 Aarne Oks Paldiski
või paluda kõrvalist abi. Ohud tormiga, ohutud võtted ■Suur laine (eriti pärilaine) peatab laeva, keerab ümber poordi või isegi üle täävi. ■Laineharjale jõudes ja laskudes hoida laev 90° nurga all laine frondiga. ■Murdunud laine ületamine on ohutum . ■Vastulaine korral väike diferent ahtrisse, kui vöör pole liiga kerge (muidu lainele tõusul kuuletub halvasti). ■Tagasipööre sooritada laineharjade vahel. ■Hoiduda madalast veest. Küljega vastu lainet Suur kreen, esemete vallandumine, ümber paiskumine. Risti laineharjaga Laineharjal võib kaotada püstuvuse, kui kauaks sinna püsima jääda, kui laev on kerge. Sõit ahtrilaines Ohtlik siis, kui laine kiirus on võrdne või peaaegu võrdne laeva kiirusega. Randumine tormiga ■Triivankur ahtrist vette. ■Sõita laine merepoolse nõlva peal, kuni laine murdub. ■Oodata järgmist lainet järgi vähendades V või jäädes seisma ja sõita laine peal edasi. ■Kaldale tuleb sõita laineharjal.
Töö 3.1 INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Marilin Karu 142627YAGB22 Juhendaja: Malle Kreen Töö teoreetilised alused Invertaas on ensüüm, mis kuulub glükosidaaside (katalüüsivad O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi) hulka. Invertaas katalüüsib süsivesikute, mis sisaldavad fruktoosi molekule, hüdrolüüsireaktsioone, vabaneb fruktoosi molekul. Kõige sagedamini esineb sellistest süsivesikutest looduses sahharoosi, mille hüdrolüüsireaktsiooni produktideks on E-D-fruktoos ja α-D-glükoos. Seega kasutatakse enamasti invertaasi preparaatide aktiivsuse määramisel
Töö 3.2 PROTEAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Marilin Karu 142627YAGB22 Juhendaja: Malle Kreen Töö teoreetilised alused Proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides. E + S = ES = EP -> E + P Töös kasutati proteaasi alkalaas, mis lagundab valkudes praktiliselt kõiki peptiidsidemeid, saades vabu aminohappeid. Alkalaas kuulub endopeptisaaside rühma. Alkalaasi aktiivsuse määramine toimus pH=8,4 juures (boraatpuhvri pH=8,4), mis tähendas, et tegu oli leelisproteaasiga. Substraadiks kasutati kaseiini (2%)
TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Laboratoorne töö: nr. 4 Töö pealkiri: 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Õpperühm: YAGB22 Töö teostaja: Õppejõud: Malle Kreen Töö teostatud: 3.05.2010 Protokoll esitatud: 13.05.2010 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Töö teoreetilised alused: Invertaas ehk sahharaas on ensüüm, mis katalüüsib ,D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni. Skeem: ,D-fruktofuranosiid + H2O alkohol + fruktoos Kõige levinum invertaasi substraat on sahharoos (koosneb ,D-glükoosist ja ,D-fruktoosist). Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, ka paljud taimed, inimese seedetraktis
Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: 3.4. PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Õpperühm: Töö teostaja: YAGB22 MIHKEL HEINMAA Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: MALLE KREEN 29/04/2010 9/04/2010 Arvutus parandada. Järeldus? 12.04. M.K. 1 PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE (3.4.) Teooria
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö nr: 3.1. Töö pealkiri: INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Töö teostaja: MIHKEL HEINMAA Õpperühm: YAGB22 Õppejõud: MALLE KREEN Töö teostatud: 12/04/2010 INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE (3.1.) TEOORIA Invertaas ehk sahharaas on ensüüm, mis katalüüsib ,D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni vastavlt skeemile: ,D-fruktofuranosiid + H2O alkohol + fruktoos. Ensüüm võib katalüüsida ka fruktoosijäägi ülekannet. Kõige levinumaks substraadiks invertaasile on sahharoos, mis koosneb ,D-glükoosist ja ,D-fruktoosist
ülesandeks, mis nõuab laevaperelt ja esmajoones laevajuhtidelt teadmisi ning kõigi tormiga laevale mõjuvate faktorite arvestamist. Tähtsaimateks sellistest faktoritest on tuul ja lainetus. Tuule mõju oleneb laeva veepealse osa pindalast. Suurte tekiehitistega, eriti veel madala süvisega (näit. ballastis) laevadele on tuule mõju palju märgatavam. Tuul kutsub esile triivi ja kreeni, suurendab õhutakistust liikumisele ja halvendab juhitavust. Tuulest tekitatud kreen ei ole õigesti lastitud ja ballastitud laevale ohtlik. Triiv võib saada ohtlikuks allatuult paiknevate madalike või kalda korral. Vööripoolsetelt kursinurkadelt puhuv tugev tuul avaldab liikumisele märgatavat takistust. Erinevast suunast puhuva tuule mõju juhitavusele on erinev kuid tuntav, üldjuhul suureneb segavus ja laev kuulab halvemini rooli. Peamiseks ohuks laevale tormi ajal on lainetus, mis tekitab õõtsumist, lööke ja ülemääraseid pingeid laevakeres
Geelfiltratsioonikromatograafia ehk geelkromatograafia, mida tuntakse kui kui molekulaarsõelte meetodina, tugines lahuses sisalduvate erinevate molekulmassidega ainete erineval liikuvusel läbi peeneteralise võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Selle meetodi puhul kasutatakse pundunud geeligraanulitega täidetud kolonne. Geeli pooride mõõtmed on makromolekulide dimensioonidega samas suurusjärgus. Geelid, mida seda liiki kromatograafias kasutatakse koosnevad dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Mina tegin antud protseduuri kolonnis nr 2 ja geeliks oli Sefadex G-50. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud: Täidise maht Vt Kolonni vaba maht, st graanilitevahelise medeliku maht Vv Graanilitesisese vedeliku maht Vs Geelimaterjali maht Vg Seega Vt= Vs+Vg Ainete segu juhtimisel läbi geelkromatograafia kolonni toimub molekulide lahutumine vastavalt nende võimele difundeeruda geeli pooridesse. Ainet iseloomus...
TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Laboratoorne töö: nr. 6 Töö pealkiri: 2.3 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1.3 Lipiidide reaktsioonid Õpperühm: YAGB22 Töö teostaja: Õppejõud: Malle Kreen Töö teostatud: 26.04.2010 Protokoll esitatud: 13.05.2010 2.3 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Töö teoreetilised alused: Klorofüllid on fotosünteesi põhipigmenid ja annavad taimedele rohelise värvuse. Abipigmentideks on karotenoidid ja fikobiliinid (kollased, punased, purpursed). Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks. Karoteeni isomeeridest on tähsaim -karoteen, kristalliline vees mittelahustuv aine, selle
kreenide ja trimmide vältimiseks nõuda suurte ballastikoguste liigutamist. See võib saada ohuks püstuvusele, sõltudes peamiselt ballasttankide vertikaalsest paigutusest. Kriitiliste olukordade jaoks peab olema tehtud kreenivate ja taastavate õlgade tasakaalu korralik arvutus ning tulemusi hinnatud Administratsiooni poolt vastuvõetavate kriteeriumite järgi. 6. Raskelasti operatsioonide juures tekkiv kreen võib põhjustada teiste lastiühikute nihkeid, kui need ei ole korralikult kinnitatud. See omakorda suurendab kreeni, mis võib osutuda ohtlikuks. Samuti võib see põhjustada õnnetusi inimestega. Sellepärast peavad last ja lahtine varustus enne raskelasti operatsioonide algust kinnitatud olema. 7. Vabapinnad ballast- ja/või lastitankides vähendavad püstuvuse piiri. Laadimis- lossimisoperatsioonide jooksul võib see põhjustada negatiivse algpüstuvuse tekke ja laeva
TTÜ Keemiainstituut, Biorgaanilise keemia õppetool, YKL0060 Laboratoorne töö: nr. 3 Töö pealkiri: Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Õpperühm: YAGB22 Töö teostaja: Õppejõud: Malle Kreen Töö teostatud: 15.03.2010 Protokoll esitatud: 28.03.2010 3.5 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Töö teoreetilised alused: · Bioloogilistes vedelikes kasutatakse glükoosisisalduse määramiseks enamasti ensümaatilist meetodit. See põhineb kahe ensüümi glükoos oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. · GOD on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes (tänu sellele võimaldab see meetod
Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: 2.5 ja 1.3 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE ja LIPIIDIDE REAKTSIOONID Õpperühm: Töö teostaja: YAGB22 MIHKEL HEINMAA Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: MALLE KREEN 15/03/2010 29/03/2010 2.3 arvest. 1.3 parandada. M.K. 28.03. KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Arvest 28.03. M. K. (2.5.) TEOORIA
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö nr: 3.8. Töö pealkiri: GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Töö teostaja: MIHKEL HEINMAA Õpperühm: YAGB22 Õppejõud: MALLE KREEN Töö teostatud: 26/04/2010 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL (3.8) Teooria Glükoosisisalduse kvanitatiivseks määrmaiseks bioloogilistes vedelikes kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb kahe ensüümi glükoosi oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. GOD on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes, mis võimaldab meetodit
Tallinna Tehnikaülikool Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Töö nr: 3.5 Nimi: Lona Sarapuu Kood: 082631 Õpperühm : YAGB21 Juhendaja nimi: Malle Kreen Tallinn 2009 Sissejuhatus Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes vedelikes (vereseerumis, piimavadakus jm) kasutatakse ensümaatilist meetodit, see põhineb kahe ensüümi: glükoosi oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. See meetod võimaldab määrata glükoosisisaldust ka teiste taandavate suhkrute juuresolekul, tänu GOD-i substraadispetsiifilisusele ,D-glükoosi suhtes.
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Töö number 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Versioon 1 Töö teostaja: Karina Gailit YAGB 134365 Töö juhendaja: Malle Kreen Tallinn 2014 1 Invertaasi aktiivsuse määramine Teooria Invertaas(-D-fruktofuranosiidi fruktohüdrolaas, EC 3.2.1.26) on ensüüm,mis kuulub glükosiidsidemete hüdrolaaside hulka. Sellised ensüümid katalüüsivad O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi vastavlt skeemile: Invertaas katalüüsib -D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule:
Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: 2.2 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Õpperühm: Töö teostaja: YAGB22 MIHKEL HEINMAA Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: MALLE KREEN 1/03/2010 15/03/2010 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL (2.2) TEOORIA Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafia (aka molekulaarsõel, eksklusioonikromatograafia) põhimõtteks on lahuses sisaldavate ainete lahutamine nende molekulmassi suuruse järgi. Erineva molekulaarmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise poorse geeli erineva kiirusega
See tähendab, et üks gramm invertaasi produtseerib 694,755 mikromooli taandavat suhkrut 1 sekundi jooksul 30 °C juures. Kahjuks ei leidnud kirjandusest invertaasi aktiivsuse kohta sobilikke materjale, seega ei saa oma tulemust millegagi võrrelda. Tegelikkuses oleks võinud kahe aktiivsuse vahe olla väiksem, mistõttu ei saa oma katset täiesti õnnestunuks lugeda. Sellegi poolest oli aktiivsuste vahe piisavalt väike, et arvutada nende keskmist. Kasutatud kirjandus Malle Kreen, Terje Robal, Tiina Randla ,,Biokeemia laboratoorsed tööd" , Tallinn 2010
39 - 29 10 Rf = = = 0, 21 75,58 - 29 46,58 Müoglobiini liikuvustegur on 0,21. Järeldused Liikuvusteguri Rf väärtus müoglobiinile on 0,21, mis jääb nõutud vahemikku 0...1. Loen arvutuse ja katse õnnestunuks. Samuti jään rahule koostatud kromatogrammiga. Graafikute erinevad kõrgused on tingitud vaid erinevatel lainepikkustel mõõtmistest. Graafiku üleminekud on sujuvad. Loen ainete lahutamise õnnestunuks. Kasutatud kirjandus Malle Kreen, Terje Robal, Tiina Randla ,,Biokeemia laboratoorsed tööd" , Tallinn 2010 Joonised Joonis 1: http://cnx.org/content/m34657/latest/image3b.jpg
Biokeemia Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: Invertaasi aktiivsuse määramine. See on teema! 3.1 nr? Töö nimetus? Juhendaja: Töö teostaja: Erki Aun Malle Kreen Õpperühm: Üliõpilaskood: Palun parandada YAGB21 112262 ja täiendada. 09.04. M.K. 3. Biokatalüüs 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine · Töö teoreetilised alused Töö eesmärk oli määrata invertaasi aktiivsus. Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhines sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja
Keemiainstituut TTÜ Bioorgaanilise Keemia õppetool Töö nr 1.1; 1.2 Töö AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA: Juhendaj Malle pealkiri VALGUD JA SÜSIVESIKUD a Kreen Üliõpilane Õpperühm KATB41 Töö teostatud 13/02/2012 Arvestatud Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilisi elemendi. Funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnatakse iseloomuliku
03.1959 55 Ost AMiks Aarne Mikson mees 3.03.1973 41 Ost KAgur Karl Agur mees 11.02.1985 29 Tootmine RBaum Reijo Bauman mees 5.04.1954 60 Tootmine OBerk Olav Berk mees 5.04.1939 75 Tootmine EEek Erna Eek naine 15.07.1980 33 Tootmine AElso Aadu Elson mees 9.10.1961 52 Tootmine LJaan Leida Jaanus naine 24.11.1941 72 Tootmine SKree Sirje Kreen naine 27.06.1944 69 Tootmine RKuus Riho Kuusk mees 25.07.1939 74 Tootmine HLind Heli Lind naine 13.05.1970 43 Tootmine RLokk Raivo Lokk mees 6.01.1982 32 Tootmine ELuig Eino Luige mees 18.05.1951 62 Tootmine MMaas Madis Maasalu mees 10.09.1943 70 Tootmine MMaas Margus Maasalu mees 3.09.1950 63 Tootmine KMill Kersti Miller naine 13.09.1981 32 Tootmine
internetist andmed, millega oma tulemust võrrelda. 08.06.15. M.Kreen 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Protokoll on koostatud väga lohakalt. Isegi see pole selge, kas uurisite sidruni või apelsinimahla Palun koostage protokoll oma jõududega, ärge laske end eeskujudest eksitada 22.05. M. Kreen Liina Reimann 134537KATB Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Tänu GOx-i substraadispetsiifilisusele β, D-glükoosi suhtes võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juureolekul. GO x
Astrid Lindgren Reijo Meigas Rapla 67 Hanno Astrid Lindgren Reijo Meigas Rapla 67 Ahto Astrid Lindgren Reijo Meigas Rapla 67 Ahto Astrid Lindgren Reijo Meigas Rapla 67 Ahto Astrid Lindgren Reijo Meigas Rapla 67 Ahto Astrid Lindgren Reijo Meigas Rapla 67 Ahto Astrid Lindgren Reijo Meigas Rapla 67 Ahto Andrus KivirähkKaivo Berk Rapla 68 Ahto Hando Runnel Sirje Kreen Tallinn 68 Ahto Astrid Lindgren Sirje Kreen Tallinn 68 Ahto Astrid Lindgren Sirje Kreen Tallinn 68 Ahto Astrid Lindgren Sirje Kreen Tallinn 68 Aigi Artur Alliksaar Aare Marmor Tamsalu 68 Aigi Andrus KivirähkAare Marmor Tamsalu 68 Aigi Astrid Lindgren Aare Marmor Tamsalu 68 Aigi Andrus KivirähkMadis Maasalu Sindi 69 Aigi Hando Runnel Madis Maasalu Sindi 69 Jana
dzässmuusika osakonna laulu erialal. Aastast 2008 õpetab pop-jazz-teooriat, -klaverit ja ansamblimängu Viljandi Muusikakoolis. Väike MARGUS Gulliver Kenn Pai või Otto Reisser PERENAINE Liivika Hanstin PEREMEES Riho Rosberg VANAEMA Kaire Vilgats LINNSPES Taavi Tõnisson HULL-JASS Silver Laas TIINA ema Triinu Taul Rahvas Andres Roosileht, Ingrid Isotamm, Mihkl Tikerpalu, Alice Kirsipuu, Jevgeni Moiseenko, Toomas Kreen, Reet Loderaud ja Anti Kobin. Hundid Jeanette Täht, Angelika Kusanova, Keisy Põldsam, Sandra Steinberg, Aleksei Troitski, Igor Kudrin, Vahur Agar ja Ahti Kiili. Muusika I vaatlus Jääkülmas öös Tule poole Vaikseks jäänud väljadel Ostke asju Olla ja jääda Lilled juustes Asjatu võitlus Pidu hakkab Sajatus II vaatlus Tulevik algab siin Surun samblasse näo Unenägu Jahe veri Kuulikindel Täiuslik maailm Eluvärvid Muusika oli väga meeldiv
zg - raskuskeskme kõrgus (KG) r - metatsentriline raadius (BM) zb ja r saadakse teoreetilise joonise kõverate järgi või arvutatakse ligikaudsete valemi- te abil, zg leitakse kaalulise koormuse arvutusega nagu näidatud eespool. Joonis 5.10. selgitab staatilise püstuvuse olemust. Joon. 5.10. Staatilise püstuvuse diagramm näitab taastuva õla pikkust olenevalt kreeninurgast. Teatud hetkel (joonisel on see kreen 370) saavutab õlg l maksimaalse väärtuse. Kreeni edasisel suurenemisel jätkab tegutsemist, kuid muutub kreeni suurenedes üha väiksemaks. Lõpuks (joonisel kreen 820) muutub õlg olematuks, l=0. Seda punkti nimetatakse staatilise püstuvuse diagrammi loojanguks ja vastavat kreeninurka kaadumisnurgaks. Kreeni jätkuval suurenemisel muutub õlg negatiivseks ja hakkab soodustama laeva pöördumist kiiluga ülespoole. 8
Sirje Härm naine 5/14/1955 Ost Leida Jaanus naine 1/15/1955 Tootmine Kristjan Jürimäe mees 8/4/1981 Tootmine Jana Kaal naine 3/18/1980 Müük Jaan Kaasik mees 12/20/1960 Transport Meelis Kalju mees 11/16/1992 Ladu Hendrik Kanter mees 9/1/1954 Tootmine Erika Kasemets naine 11/26/1997 Müük Malle Kivioja naine 2/3/1981 Finants Andrus Koort mees 3/5/1972 Tootmine Sirje Kreen naine 12/27/1955 Tootmine Faina Kukk naine 8/29/1992 Müük Riho Kuusk mees 9/14/1952 Tootmine Boris Küünemäe mees 3/13/1987 Transport Einar Laanepõld mees 2/12/1972 Ladu Jaan Laubre mees 1/16/1988 Finants Erki Lepiksoo mees 10/31/1981 Tootmine Faina Lepp naine 4/1/1982 Finants Malle Ligi naine 10/3/1967 Finants Heli Lind naine 11/11/1981 Tootmine
38301080820 Meelis Kalju Jõgeva Vuti 67 vallaline 34107110230 Hendrik Kanter Võru Aegviidu Piibe mnt 44-1 abielus 48801180808 Erika Kasemets Põlva Lasnamäe 50/10-23 vabaabielus 46908050804 Malle Kivioja Tallinn Võru 2-125 lahutatud 36009040214 Andrus Koort Türi Taime 19 - 5 abielus 44406270104 Sirje Kreen Tallinn Ümera 6 -- 53 lahutatud 48210210529 Faina Kukk Loksa Kärberi 14 - 2 vallaline 37509120658 Boris Küünemäe Saue Kopli 65/2-5 vabaabielus 33907250511 Riho Kuusk Saku Mustamäe tee 195-102 lesk 36008130050 Einar Laanepõld Kadrina Tartu mnt 32-22 abielus
www.eaei-ttu.extra.hu Variant 1 1) Ehitusmasinate arengu 1 etappi isel: a) elavjõu kasutamine mehhanismide käitamiseks; b) kaasaegsete mas. Prototüüpide ilmumine 2) Masinaks nimetatakse a) mehhanismi b) mehhanismide kompleksi 3) Masina parameetri määrab kõige täpsemini a) tehnoloogilised ja eksplutatsioonilised võimalused 4) Transpordimasinate püsivust isel a) maksimaalne kreen b) max tõusunurk 5) Diiselmootoril puudub .........süsteem a) süüte 6) Hüdrodünaamilise transmissiooni tüüpilised elemendid on a) hüdropump b) hüdromootor 7) Mis isel ROPS tüüpi kabiini? Kaitseb masinisti masina ümberminekul 8) Auto kolm põhiosa on: a) mootor, kere, sassii 9) Tööorgani järgion konveierid a) lint b) kraap c) tigu d) plaat
Biokeemia Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: Segude lahutamine ja ainete identifitseerimine 1 Juhendaja: Töö teostaja: Erki Aun Malle Kreen Õpperühm: Üliõpilaskood: YAGB21 112262 2. Segude lahutamine ja ainete identifitseerimine 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil · Töö teoreetilised alused Töö eesmärgiks oli segu erinevate komponentide lahutamine. Selleks kasutasin kromatograafilist meetodit segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (= mobiilse) ja liikumatu (=statsionaarse) faasi vahel.
Laboratoorne töö 2.2 ja 1.3 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Lipiidide reaktsioonid Vladlena Siposa 120659 YAGB21 Õppejõud: Malle Kreen, Priit Eek Töö teostatud: 25. 03. 2013 Töö esitatud: 15. 05. 2013 2.2. KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Karotenoidid on arvukas (> 600) ühendite rühm, milliseid klassifitseeritakse kui tetraterpenoide, kuna neil 40 süsiniku aatomit. Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-
Kõige esimene ja oluline samm on võitlus vee sisevooluga ning üksnes erandjuhtudel toimub see teiste uppumatuse eest rakendavate meetmetega samaaegselt. Vee sissevoolu tõkestamisega lõppeb uppumatuse eest võitlemise eesimene etall , mille lõpils peab laev saavutama teatud stabiilse asendi ja püstuvuse. Seejuures võib osutada , et laeva algpüstuvus on väike aga isegi negatiivne , asendit aga iseloomustavad suur kreen ning trimm ning v2ike minimaalse vabaparda kõrgus või isegi teki vettesukeldumine. nendel juhtudel tuleb selleks , et tagada sõidu jätkamise ohutus ning laeva sihtotstarbeline kasutamine , rakendada meetmeid laeva püstuvuse taastamiseks. Kui olukord lubab , tuleb püstuvus taastada samaaegselt vee sissevoolu peatamisega , siiski tuleb seejuures piirduda vaid nende meetmetega , mis kas või lühiajaliselt ei vähenda laeva algpüstuvust
0,175–0,225 at). Rannavõrkpall olümpiamängudel 1992. aasta suveolümpiamängudel Barcelonas oli rannavõrkpall näidisala. Alates järgmistest olümpiamängudest on rannavõrkpall nii meestele kui naistele alati olümpiamängude medaliala olnud. Kõige paremini on rannavõrkpallis esinenud USA ja Brasiilia sportlased, kes on kokku võitnud kaks kolmandikku kõigist medalitest ja kõik olümpiakullad peale ühe. Eestit on rannavõrkpallis olümpiamängudel esindanud Avo Keel ja Kaido Kreen 1996. aasta suveolümpiamängudel Atlantas ning Kristjan Kais ja Rivo Vesik2008. aasta suveolümpiamängudel Pekingis. Seni on kõik Eesti rannavõrkpallurid kõik mängud olümpial kaotanud. Intervjuu Rivo Vesikuga ja Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon (FIVB) Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon (FIVB) nimetas rannavõrkpalli MK-sarja lõppedes erinevate kategooriate parimad, spordimehe arvestuses pälvis esikoha meie Rivo Vesik.
09.1968 45 Müük 34906210936 Jaan Kaasik mees 21.06.1949 64 Transport 38301080820 Meelis Kalju mees 08.01.1983 31 Ladu 34107110230 Hendrik Kanter mees 11.07.1941 72 Tootmine 48801180808 Erika Kasemets naine 18.01.1988 26 Müük 46908050804 Malle Kivioja naine 05.08.1969 44 Finants 36009040214 Andrus Koort mees 04.09.1960 53 Tootmine 44406270104 Sirje Kreen naine 27.06.1944 69 Tootmine 48210210529 Faina Kukk naine 21.10.1982 31 Müük 33907250511 Riho Kuusk mees 25.07.1939 74 Tootmine 37509120658 Boris Küünemäe mees 12.09.1975 38 Transport 36008130050 Einar Laanepõld mees 13.08.1960 53 Ladu 37803090504 Jaan Laubre mees 09.03.1978 36 Finants 37005020007 Erki Lepiksoo mees 02.05.1970 43 Tootmine
1.Nimetage ohutust tagav kindad,jalanõud,matid,tööriistad rajoonides otsuseid ja vältida vigu varastus. -avariiolukorrad -päästevahendid 10.Missugused on ohtlikud -laevakontrollid 24.Mis on laeva töökeel? -tuletõrjevahendid laevaoperatsioonid? -isiklikud mured -laeva töökeel on keel,mille abil -esmaabivahendid -sildumine,laadimine,lossimine antakse edasi -õlireostuse likvideerimise -raskuste tõstmine,töötamine vee 17.Millised on korraldusi,juhiseid,seisukohti ja vahendid all konstruktsioonilised mee...
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö nr 2.1. Geelkromatograafia Anastassia Fedtsenko(120821) YAGB21 Palun teha parandused. 07.03. M.K. Õppejõud: Malle Kreen, Priit Eek Protokoll esitatud: 04.03.2013 Protokoll arvestatud:......................... 2. SEGUDE LAHUTAMINE JA AINETE IDENTIFITSEERIMINE 2. A Kromatograafilised meetodid Kromatograafia on segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval
12.1976 37 Tootmine KAgur Karl Agur mees 11.02.1985 29 Tootmine RBaum Reijo Bauman mees 5.04.1954 60 Tootmine OBerk Olav Berk mees 5.04.1939 75 Tootmine EEek Erna Eek naine 15.07.1980 33 Tootmine AElso Aadu Elson mees 9.10.1961 52 Tootmine LJaan Leida Jaanus naine 24.11.1941 72 Tootmine SKree Sirje Kreen naine 27.06.1944 69 Tootmine RKuus Riho Kuusk mees 25.07.1939 74 Tootmine HLind Heli Lind naine 13.05.1970 43 Tootmine RLokk Raivo Lokk mees 6.01.1982 32 Tootmine ELuig Eino Luige mees 18.05.1951 62 Tootmine MMaas Madis Maasalu mees 10.09.1943 70 Tootmine MMaas Margus Maasalu mees 3.09.1950 63 Tootmine
Püstuvus e. stabiilsus ujuva keha võime vastu panna tasakaaluasendist välja viivatele jõududele ja taastada algasendit pärast nende jõudude mõju lakkamist. Püstuvus või olla absoluutne või suhteline. Absoluutne püstuvus selle puhul paikneb ujuvkeha raskuskese allpool veeväljasurvekeset ja sellist keha ümber ajada ei saa. Selline püstuvus on allveelaevadel ja kiiljahtidel. Muud alused on suhteliselt püstuvad ning võivad ümber minna, kui kreen (külgkalle) ülemäära suureneb. Püstuda saavad vaid sellised alused, mille veealune osa ei ole ümmargune. Silindriline või kerajas ujuvkeha jääb sellesse asendisse, millesse ta keeratakse, sest väljatõrjeruum on alati ühesuguse kujuga. Tasakaal on labiilne. Suhteliselt püstuva ujuvkeha kallutamisel väljatõrjeruumi kuju muutub ja veeväljasurvekese nihkub uude asendisse. Üleslükkejõu kandesirge lõikepunkti keha telgjoonega nimetatakse metatsentriks M
JKaal Jana Kaal naine 9/17/1968 9 sügis JKaas Jaan Kaasik mees 6/21/1949 6 suvi MKalj Meelis Kalju mees 1/8/1983 1 talv HKant Hendrik Kanter mees 7/11/1941 7 suvi EKase Erika Kasemets naine 1/18/1988 1 talv MKivi Malle Kivioja naine 8/5/1969 8 suvi AKoor Andrus Koort mees 9/4/1960 9 sügis SKree Sirje Kreen naine 6/27/1944 6 suvi FKukk Faina Kukk naine 10/21/1982 10 sügis RKuus Riho Kuusk mees 7/25/1939 7 suvi BKüün Boris Küünemäe mees 9/12/1975 9 sügis ELaan Einar Laanepõld mees 8/13/1960 8 suvi JLaub Jaan Laubre mees 3/9/1978 3 kevad ELepi Erki Lepiksoo mees 5/2/1970 5 kevad
36506070555 Karl Agur mees 1965 6/7/1965 37808220891 Reijo Bauman mees 1978 8/22/1978 39101130124 Kaivo Berk mees 1991 1/13/1991 35909140289 Olav Berk mees 1959 9/14/1959 60206070961 Erna Eek naine 2002 6/7/2002 48205090295 Aadu Elson naine 1982 5/9/1982 48105180669 Leida Jaanus naine 1981 5/18/1981 60209190988 Meelis Kalju naine 2002 9/19/2002 47712170754 Sirje Kreen naine 1977 12/17/1977 37408230939 Riho Kuusk mees 1974 8/23/1974 47608150058 Raivo Lokk naine 1976 8/15/1976 34304170615 Eino Luige mees 1943 4/17/1943 35810100356 Madis Maasalu mees 1958 10/10/1958 36002200391 Margus Maasalu mees 1960 2/20/1960 46407080393 Tiina Markus naine 1964 7/8/1964 37705040659 Reijo Meigas mees 1977 5/4/1977 34112150956 Reijo Muld mees 1941 12/15/1941
Raamat Algus Lopp Autor Pealkiri Aasta E/All02 21.09.10 30.09.10 Artur Alliksaar Päikesepillaja 1999 E/Kiv03 31.07.10 26.08.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Kiv03 07.07.10 22.07.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Run01 04.05.10 25.05.10 Hando Runnel Mõtelda on mõnus 1. Filtreerida 1982 aren E/Vil04 04.11.10 19.11.10 Eduard Vilde Mahtra sõda vanuses200930 kuni Ingl/Pra02 04.11.10 19.11.10 Terry Pratchett Nõiad võõrsil linn ja2003 vanus (kin Ingl/Pra03 02.02.10 19.02.10 Terry Pratchett Fantastiline valgus 2005 Swe/Lin01 ...
Saame mingisuguse pildi, kui palju mõjutavad kreeni sildumisotsad. Menüü LOAD TANKS alt võtame valiku TABLE ja sealt alt HWB (heeling water ballast), kus paneme heelingu tankid 22P& 22S võrdseteks. Nüüd sisestame menüü LOAD STORES alt reisijate arvu ja kontrollime erinevate raskuste nagu nt. reisijad, meeskond jne raskuste koordinaate kindluse mõttes. Edasi sisestame menüü LOAD CARGO alt esialgse kauba tonnid. Kauba jaotame parraste vahel, jälgides kreeni. Kui kaup peal ja kreen null, siis ajame paika trimmi. Selle abil saame teada kuidas laeva laadida, et laev väljuks sirge kiiluga. Et sirget kiilu saada, nihutame vastavalt vajadusele kas vööri või ahtri poole mõlema parda kauba vööri ja ahtri koordinaate. Kui kaubameetrite järgi tuleb kasutusele võtta ka platvorm, siis panna vastavalt platvormile plaanitavate autode arvule ka tonnid sinna. 2. VÄLJUMISE PÜSTUVUS.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
