. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .35 ANNEX IV IMO SN/Circ. 207 Differences between RCDS and ECDIS . . . . . . . . . .47 ANNEX V ECDIS - Procedural and organisational considerations. . . . . . . . . . . . . .49 ANNEX VI Compendium on Flag State ECDIS requirements . . . . . . . . . . . . . . . . . .53 Facts about chart carriage reguirements 3 Introduction The SOLAS Convention includes a requirement for all ships to carry to up-to-date nautical charts and publications for the intended voyage. This carriage requirement may be satisfied fully or partly by electronic means. Feed back from people involved in the use of charts and electronic chart display equipment covering manufacturers, distributors, users, ship owners, regulatory authorities
IMO ja tema komiteed on ette valmistanud ja välja andnud suurel hulgal Protokolle ja Konventsioone, mis peale tunnustamist teatud hulga riikide poolt, kelle lipu all on teatud hulk laevu, muutuvad IMO liikmesriikide jaoks kohustuslikeks ja nende juurutamise ning täitmise eest kannab vastutust iga riigi valitsus. Otsest mõju laevade konstruktsioonile ja ehituslikule mõttele avaldavad tänapäeval rahvusvahelised konventsioonid: SOLAS - vt. Lisa, Tahvel 2.2. COLREG - vt. Lisa, Tahvel 2.3. MARPOL - vt. Lisa, Tahvel 2.4. LL - 66, Rahvusvaheline lastiliini konventsioon, mis määrab ära vabaparda kõrguse ja veeliini asetuse erinevates kliimavööndites, Rahvusvaheline laevade mõõtmise konventsioon 69, annab laevale mõõtekirja. ILO - International Labor Ortganisation, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid (eriti No. 147).
kokkupuute vastasküljele ei tõuseks rohkem kui 225 C üle algtemperatuuri teatud ajavahemike jooksul (15, 0 min), Isolatsiooniks võib kasutada põlevat materjali <2 mm (vineer) NÄIDE: B0 isolatsiooni väärtus ei vasta nõuetele C-klassi vaheseinad on ehitatud tunnustatud mittesüttivatest materjalidest. Neil pole nõudeid kuumuse, suitsu jms. kohta. Nad ei lase läbi SUITSU ja LEEKE, kuid pole teada, kui kaua. Isolatsioon võib olla põlevast materjalist, mille paksus on < 2 mm (vineer) /SOLAS II-2/ MÕISTED: Mittesütiv materjal ei põle ega eralda gaase kui seda kuumutada 750 C vastavalt tulekahju koodeksile (fire test procedure code). Ülejäänud on põlevad materjalid. Algtempertauur-20 C 4. Kustutusvahendid W vesi jahutava toimega. Kasutatakse A-klassi tulekahjude kustutamiseks. Suuremaid tulekoldeid kustutatakse veega, aga laevas ei saa kasutada lõputult vett, sest laev võib kaotada püstivuse ja ümber minna.
veeremiveo laevad e. RO-RO- laevad. Blue Tarpon LO-LO Konteiner Reisilaevad Kui laeval on üle 12 reisija, siis peab laev vastama reisilaeva nõuetele. Reisilaevadel on kõrgendatud nõuded püstuvuse, uppumatuse, tugevuse, navigatsiooniseadmete, päästevahendite ja tuleohutuse osas, mille esitab rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel e. SOLAS (Safety of Life at Sea) ja rida klassi-fikatsiooniühingute eeskirju. Tänapäeval on kõige levinum reisilaeva alaliik mandri ja saarte sadamate vahel ühendust pidav kaubareisilaev e. parvlaev (ferry) ja seda kahel põhjusel: reisija saab kaasa võtta sõiduauto ja laeval olev last treileritel alandab reisipileti hinda. Klassikalised reisiliinilaevad e. lainerid on ookeaniliinidel muutumas haruldaseks kõrge piletihinna ja suure ajakulu tõttu ülesõidul. Silja Europa Täname kuulamast!
Seetõttu on nende veol väga tähtis vältida vigu. Väike eksimus võib maksta terve varanduse kui näiteks laev koos kaubaga põhja läheb. Selleks, et ohtu minimaliseerida on loodud erinevad nõuded ja seadused, mida järgides on võimalik ohtlikke kaupu vedada väiksema riskiga. IMDG koodeks on rahvusvaheline eeskiri, mis paneb paika ohtlike kaupade või materjalide ohutu veo meritsi. Seda peavad järgima kõik riigid, kes on liitunud konventsiooniga SOLAS (Safety of Life at Sea), mis on rahvusvaheline kokkulepe inimelude ohutusest merel. Samuti on see kohustuslik MARPOL (Prevention of Pollution from Ships) 73/78 liitujatele, mis on 1973. aasta rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimisest, mis on põhjustatud laevade poolt ja selle 1978. aasta protokoll. [1], [2] Rahvusvahelist ohtlike kaupade mereveo eeskirja uuendatakse iga kahe aasta tagant. Muudatuste
d) Kui laev vastab kohaliku omavalitsuse poolt esitatud nõuetele. 40. Kas selline tross on kasutuskõlblik? ............................................................. .............................................................. 17 41. Millises rahvusvahelises dokumendis on ära toodud nõuded madruse teadmistele ja oskustele? a) SOLAS b) MARPOL c) STCW d) Meresõiduohutuse seadus 42. Rahvusvaheline konventsioon keskonnareostuse vältimiseks laevadelt käsitleb „prügina” ...... a) toidujäätmed b) laeva eksplateerimisel tekkinud jäätmeid c) olmejäätmeid d) kõike eelnevaid 43. Kas Läänemeres seilamise ajal on lubatud merre visata paberjäätmeid? a) ei ole lubatud b) on lubatud
Korhov. Tehnologia morskih perevozok gruzov. Kuibõsev, 1978. 2. Ravhusvaheline othlike kaupade meritsi veo koodeks (International Maritime Dangerous Good Code) 2003. 3. Puistlastide ohutu veo koodeks (Code of Safe Practice for Solid Bulk Cargoes) 1992. 4. Oram, R.B Cargo handling and the modern port. Oxford, 1996. 5. Woolcott, T.W.V. Liquefied petroleum gas tanker practice. Glasgow, 1987. 6. Knott. Lashing and securing on deck cargoes. London, 1944. 7. SOLAS 74. 8. IMO resolutsioonid. 9. Ohutu puidveo koodeks (Code of Safe Practice for Ships Carrying Timber Deck Cargoes). 1992. 10.Rahvusvaheline laadliini konventsioon (International Conventiuon on Load Lines), 1968 9
MEREPRAKTIKA Üldandmed Built/ Delivered / Converted 2004 Aker Finnyards, Rauma Operator AS Hansatee Cargo Flag / Home port Estonia / Tallinn BV I +HULL, +MACH, RO-RO PASSENGER SHIP, Class UNRESTRICTED NAVIGATION, AUT-UMS, SYS-NEQ-1 Ice class IA SUPER Call sign ESRP IMO No 9281281 Stability SOLAS 74 as Amended / 4,0 Hs Damage compartment no: 2 Length over all 192,90 m Length (Article 2(8)) 175,20 m Breath moulded/max 29,00 m Depth to bhd deck 9,7 m Draught max, 1AS 6,6 m Air draught 42,5 m Gross tonnage 40 975 Net tonnage 24 797 DWT 4 930 t Light weight 15 683 t
necessary performance tests and checks for an IMO-compliant ECDIS. IEC Publication 61174 is the basis for type-approval specifications related to operational methods of testing and required test results for an IMO-compliant ECDIS. IEC 61174 is used as the basis for type-approval/certification by Maritime Safety Administrations for an IMO-compliant ECDIS. ECDIS must comply with five types of standards : As an onboard electronic equipment included in SOLAS convention, ECDIS must comply with IMO standards (Resolution A817 (19) and its amendments MSC.64(67) & MSC.86(70)), As a navigational chart display system, ECDIS must comply with the specifications for chart content and display issued by IHO (publications S-57 et S52), As an electronic equipment, ECDIS must comply with requirements published by IEC (IEC publication 61174, Committee 80-WG 7), Using telecommunications, ECDIS comes under the
päästevahendid -tulekahju,plahvatus,uppumine kasutatakse laevas ja millega -millal märkasite -päästerõngas -ulatuslik õlireostus neid antakse? -päästevest -terroristlik aktsioon -vähemalt 28.Mida tähendavad lühendid? -hüdrotermokostüüm -piraatlus üldhäire(SOLAS:vähemalt 7 -SOLAS-rahvusvaheline -termokott -inimene üle parda,meditsiiniline lühikest ja 1 pikk konventsioon inimelude ohutusest -päästetürp olukord signaal)=>evak,tulekahju,vigastus merel -tehniline rike -võivad olla lisaks muud -MARPOL-rahvusvaheline 7
Economies of scale. The biggest trade lane nowadays is Asia-Europe&Asia-North America. The international shipping industry is the life blood of the global economy. General cargo ships: 39% Tankers: 25% Bulk carriers: 13% Passanger ships: 12% Container ships: 7% SOLAS – Safety of life at sea. MARPOL ensures that we do not cause marine pollution. There are 2 types of general cargo vessels: Conventional cargo vessel: is employed in the carrying of traditional general cargo and ( a part of) bulk cargo. Multi-purpose vessel: part of this vessel is used for general cargo, and a part of the loading capacity has been prepared to carry containers. Postpanamax vessel is a ship, which is more than 13 containers wide.
- masina juhtimispuldi ja juhised toimivad korralikult. Vurr- ja magnetkompassi õiend määratakse vähemalt üks kord vahis ja kui võimalik, siis igat suuremat kursi muutmist. Pea- ja vurrkompassi näite võrreldakse sagedasti. Kursikordajate näidud peavad ühtima emakompassi näitudega. Automaatrool lülitatakse käsijuhtimisele vähemalt üks kord vahis. Vahitüürimes peab alati täitma rahvusvahelise konventsiooni inimelu ohutusest merel (SOLAS) nõudmisi. Vahitüürimees peab arvestama vajadust panna rooli madrus ja varakult üle minna käsijuhtimisele vältimaks ohtliku olukorra tekkimist. Kui hoida laeva automaatjuhtimisel seni, kui olukord on kujunenud ohtlikuks, peab vahitüürimees manöövri sooritamiseks katkestama vaatluse, mis võib olla ohtlik. Vahitüürimees peab oskama vabalt käsitleda kõiki elektroonilisi navigatsiooni riistu, teadma nende piiranguid ja valima kasutamiseks antud olukorras kõige sobivama.
7. Reisilaevad, reisiparvlaevad, RO-RO laevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. Reisilaevad Kui laeval on üle 12 reisija, siis peab laev vastama reisilaeva nõuetele. Reisilaevadel on kõrgendatud nõuded püsivuse, uppumatuse, tugevuse, navigatsiooniseadmete, päästevahendite ja tuleohutuse osas, mille esitab rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel e. SOLAS (Safety of Life at Sea) ja rida klassifikatsiooniühingute eeskirju. Tänapäeval on kõige levinum reisilaeva alaliik mandri ja saarte sadamate vahel ühendust pidav kaubareisilaev e. parvelaev (ferry) ja seda kahel põhjusel: 1. Reisija saab kaasa võtta sõiduauto, 2. Laeval olev last treileritel alandab reisipileti hinda. Klassikalised reisiliinilaevad e. lainerid on ookeaniliinidel muutumas haruldaseks kõrge piletihinna ja suure ajakulu tõttu ülesõidul
konventsioonidega jne. tuleb VTS süsteemide arendamisel arvestada. Kuna VTS süsteemide peaeesmärgiks on tagada liikluse ohutus, siis peab arvestama kehtivate ohutust tagavate konventsioonidega maailmas. üheks selliseks konventsiooniks on IMO poolt loodud konventsioon COLREG 72 (Convention on the International Regulations for Preventing Collisions at Sea) -- Rahvusvahelised kokkupõrke vältimise reeglite konventsioon. Teiseks selliseks konventsiooniks on IMO poolt SOLAS 74 (international Convention for the Safety Of Life At Sea) -- Rahvusvaheline konventsioon inimelude kaitseks merel. TMO-s tegelevad VTS probleemidega mitmed allüksused, nt. IMO Safety of Navigation Committee (NAV 40), Maritime Safety Committee (MSC). Teiseks rahvusvaheliseks organisatsiooniks, kes on tegelenud rohkem VTS probleemidega on IALA (International Association of Lighthouse Authorities) Rahvusvaheline Tuletornitalituste Assotsiatsioon. IALA võttis 1994 a. vastu juhtnöörid
Eesti Veeteede ameti volitusel vaatas Bureau Veritas Estonia üle ja andis 28. jaanuaril 1993 välja uue klassitunnistuse. 23. juunil 1994 andis Bureau Veritase Rootsi-poolne esindaja välja reisilaeva ohutustunnistuse õigusega sõita avamerel piiranguteta. Tegelikult oli Estonia vööriramp ehitatud visiirile lubatust ligemale ning oli seotud visiiriga. Seega ei saanud laev vastata rahvusvahelise konventsiooni "Eluohutus merel" (SOLAS) nõuete järgi klassisümbolile "Deep Sea". (Levald 1996:6; Mayday Estonia II 1995: 23; Meister 1997: 220221; Palmaru 1996: 6) Küsimusi tekitab see, kuidas omistati rannikusõidu õigustega laevale ühel hetkel klassisümbol "Deep Sea" (Lõpparuanne 2006: 22). Tekib küsimus, kas klassisümbolit muudeti enne laeva müüki ärihuvidest? Võimalik, et Eesti poleks meresõidupiirangutega laeva ostnudki või oleks see alandanud laeva hinda. (Levald 1996: 6; Meister 1997: 221;
Harilikult ei õnnestu kogu tekilastist korraga vabaneda ja pardale jäänud tekilasti jäänused võivad külgkallet veelgi suurendada. Laeva aeglane rullamine näitab, et metatsentriline kõrgus on väga väike või hoopis null ja laeva püstuv moment puudub. Metatsentrilist kõrgust saab suurendada topeltpõhja tankide täitmisega (kui leidub mõni tühi tank) või tekilastist vabanemise teel. Vastavuses SOLAS 74 V peatükile peab laev teavitama üle poordi heidetud lastist lähedal olevaid laevu ja lähima riigi pädevat organisatsiooni. 20
ja jälgimiseks siseveelaevanduses. Just AISi toimimine reaalajas ning ülemaailmsete standardite ja suuniste olemasolu on ohutusega seotud rakenduste jaoks kasulik. Et AIS vastaks siseveelaevanduse spetsiifilistele nõuetele, arendati sellest nn sisevee-AISi tehniline kirjeldus, säilitades samas selle täieliku ühilduvuse IMO merelaevanduse-AISi ja olemasolevate standarditega siseveelaevanduses. Kuna sisevee-AIS on IMO SOLAS AISiga ühilduv, võimaldab see otsest teabevahetust segaliiklusvööndites liikuvate mere- ja siseveelaevade vahel. AISi kasutamine automaatseks identifitseerimiseks ning laevade liikumistee kindlakstegemiseks ja jälgimiseks siseveelaevanduses võimaldab järgmist: AIS: - on vastavalt IMO poolt kõigile SOLASe laevadele kehtestatud veonõuetele kasutusele võetud merenavigatsioonisüsteem, - toimib otse laevalt-laevale režiimis, aga ka laevalt-kaldale ja kaldalt-laevale režiimis,
hooldada. Vaheseinad on tavaliselt roostevabast või sööbimiskindlast terasest, kujult lainelised e. gofreeritud. 7.Reisilaevad, reisiparvlaevad, RO-RO laevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. Kui laeval on üle 12 reisija, siis peab laev vastama reisilaeva nõuetele. Reisilaevadel on kõrgendatud nõuded püstuvuse, uppumatuse, tugevuse, navigatsiooniseadmete, päästevahendite ja tuleohutuse osas, SOLAS (Safety of Life at Sea) ja rida klassifikatsiooniühingute eeskirju. Tänapäeval on kõige levinum reisilaeva alaliik kaubareisilaev e. parvlaev (ferry) kuna: reisija saab kaasa võtta sõiduauto ja laeval olev last treileritel alandab reisijapileti hinda. Klassikalised reisiliinilaevad e. lainerid on ookeaniliinidel muutumas haruldaseks kõrge piletihinna ja suure ajakulu tõttu ülesõidul. Selle alaliigi modernseks ekvivalendiks on matkelaev e. turismilaev (kruiisilaev, reisiristleja).
eesmärgil. Määratletud vigastused paraja laevatüübi jaoks võivad olla viitematerjaliks, et otsustada samatüübilise konkreetse laeva tegeliku vigastuse tagajärgede üle.Vigastused on määratletud: · Õlitankeritele MARPOL-is, lisa I, reegel 25 ja reegel 13F ( raking damage) · Kemikaalitankeritele IBC koodeksis, jagu 2.5 ja BCH koodeksis, jagu 2.2 · Gaasitankeritele IGC koodeksis, jagu 2.5 ja GC koodeksis, jagu 2.3 · Reisilaevadele SOLAS-is, jagu II-1, reegel 8 · Üle 80 meetri pikkustele kaubalaevadele püstuvusnõuded tõenäoliste vigastuste korral SOLAS-is, jagu II-1, osa B-1 · Avamere varustuslaevadele IMO resolutsioonis A.469(XII) "Juhtnöörid avamere varustuslaevade projekteerimiseks ja ehituseks Guidelines for the Design and Construction of Offshore Supply Vessels). 2. Vigastatud laeva sisenev vesi koguneb üldjuhul laevakere alaossa, viies sel moel laeva raskuskeset allapoole
Ahtri vahesein on hoidmaks dedvudi toru veekindlas sektsioonis. Tänapäeval võib leida laevadel lainelisi vaheseinu (corrugated bulkhead). Lainelisus võimaldab loobuda tavapärastest tugevdusribidest. Põrkevahesein peab ulatuma ülemise pideva tekini ja ahterpiigi vahesein peab tagama ahtriosa veekindluse. Kõik veekindlad vaheseinad peavad ulatuma ülemise pideva tekini, kuid kui vabaparrast mõõdetakse second tekist, peavad ulatuma need selleni Olenevalt laeva kasutusest, määrab SOLAS vaheseinte arvu. 22. Pillarid: ehitus, vajadus Tugipostid e pillarid (pillars) Tugipostide ülesanna on toestada ja tugevdada laeva kere, peavad vastupidama kokkusuruva jõuga (mitte kõverduma). Kuna pillarid segavad kaubalaadimist, võib leida pigem hõredamalt suuri jämedaid pillareid kui peenikesi pillareid liiga tihedalt. Parim lahendus mida kasutatakse on seest õõnes ehk torukujuline tugipost, et optimiseerida laeva kaalu, samaaeg toestades suuremat pinda. 23
töö; 6) raadioaparatuuri nõuetekohane töö; 7) mehitamata masinaruumi (UMS) juhtimisseadmete, hoiatussignaalide ja näiturite nõuetekohane töö. 98 (3) Vahitüürimees on kohustatud täitma «Rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel» ja selle konventsiooni 1978. aasta protokolli (RT II 2001, 22, 117) ning nende hilisemate muudatuste (edaspidi SOLAS konventsioon) nõudeid ning sealjuures arvestama käsiroolimise vajadust ja õigeaegset üleminekut automaatroolilt käsijuhtimisele, et vältida mis tahes ohtliku olukorra teket. (4) Vahitüürimees peab oskama kasutada kõiki laeva navigatsiooniseadmeid, tundma nende võimalusi ja puudusi. (5) Vahitüürimees peab kasutama radarit alati, kui on satutud või on oodata sattumist piiratud nähtavusega piirkonda, arvestades seejuures radari võimalusi ja piiranguid.
käsitsi.Tõelise liikumise režiimis liikumatud objektid seisavad paigal. Oma laeva kiiruse andurid(stabilisation refrence) Kiirust põhja suhtes määratakse põhiliselt GNSS teabe abil. Võimalik on kasutada ka Doppler logi „põhja” režiimis. Nende allikate andmetesse tuleb suhtuda ettevaatlikult, sest: Doppler logi võib teatud iseloomuga merepõhja (näit, vedel muda) suhtes kiirust valesti mõõta, GNSS andmed pole alati täpsed Vastavalt SOLAS nõudele peavad kõik laevad mahutavusega 50 000 ja enam olema varustatud kauguse mõõtmise seadmega (distance measuring equipment-SDE), mis näitab kiirust ja läbitud vahemaad põhja suhtes laeva piki- ja põikitasandi suunas Automaatne identifitseerimise süsteem Automaatne identifitseerimise süsteem –AIS- on digitaalne sidesüsteem, mis võimaldab laevadel ja teistel objektidel vahetada koordinaatide, liikumise ja muud teavet
PROBOe.naftasaadused/toornafta/puistlast/maak (product/oil/bulk/ore); BORO e. puistlast/toornafta/RO-RO (bulk/oil/RO-RO ship). Ehituslikult on sarnased balkerite ja tankeritega. Laiade kaubaluukidega Reisilaevad Kui laeval on üle 12 reisija, siis peab laev vastama reisilaeva nõuetele. Reisilaevadel on kõrgendatud nõuded püstuvuse, uppumatuse, tugevuse, navigatsiooniseadmete, päästevahendite ja tuleohutuse osas, mille esitab rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel e. SOLAS (Safety of Life at Sea) ja rida klassi-fikatsiooniühingute eeskirju. Tänapäeval on kõige levinum reisilaeva alaliik mandri ja saarte sadamate vahel ühendust pidav kaubareisilaev e. parvlaev (ferry) ja seda kahel põhjusel: reisija saab kaasa võtta sõiduauto ja laeval olev last treileritel alandab reisipileti hinda. Klassikalised reisiliinilaevad e. lainerid on ookeaniliinidel muutumas haruldaseks kõrge piletihinna ja suure ajakulu tõttu ülesõidul. Selle alaliigi modernseks
PROBOe.naftasaadused/toornafta/puistlast/maak (product/oil/bulk/ore); BORO e. puistlast/toornafta/RO-RO (bulk/oil/RO-RO ship). Ehituslikult on sarnased balkerite ja tankeritega. Laiade kaubaluukidega Reisilaevad Kui laeval on üle 12 reisija, siis peab laev vastama reisilaeva nõuetele. Reisilaevadel on kõrgendatud nõuded püstuvuse, uppumatuse, tugevuse, navigatsiooniseadmete, päästevahendite ja tuleohutuse osas, mille esitab rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel e. SOLAS (Safety of Life at Sea) ja rida klassi-fikatsiooniühingute eeskirju. Tänapäeval on kõige levinum reisilaeva alaliik mandri ja saarte sadamate vahel ühendust pidav kaubareisilaev e. parvlaev (ferry) ja seda kahel põhjusel: reisija saab kaasa võtta sõiduauto ja laeval olev last treileritel alandab reisipileti hinda. Klassikalised reisiliinilaevad e. lainerid on ookeaniliinidel muutumas haruldaseks kõrge piletihinna ja suure ajakulu tõttu ülesõidul
PROBOe.naftasaadused/toornafta/puistlast/maak (product/oil/bulk/ore); BORO e. puistlast/toornafta/RO-RO (bulk/oil/RO-RO ship). Ehituslikult on sarnased balkerite ja tankeritega. Laiade kaubaluukidega Reisilaevad Kui laeval on üle 12 reisija, siis peab laev vastama reisilaeva nõuetele. Reisilaevadel on kõrgendatud nõuded püstuvuse, uppumatuse, tugevuse, navigatsiooniseadmete, päästevahendite ja tuleohutuse osas, mille esitab rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel e. SOLAS (Safety of Life at Sea) ja rida klassi-fikatsiooniühingute eeskirju. Tänapäeval on kõige levinum reisilaeva alaliik mandri ja saarte sadamate vahel ühendust pidav kaubareisilaev e. parvlaev (ferry) ja seda kahel põhjusel: reisija saab kaasa võtta sõiduauto ja laeval olev last treileritel alandab reisipileti hinda. Klassikalised reisiliinilaevad e. lainerid on ookeaniliinidel muutumas haruldaseks kõrge piletihinna ja suure ajakulu tõttu ülesõidul. Selle alaliigi modernseks
piki- ja põikvaheseintega (Joon. 3.24) väiksema ruumalaga osadeks - sektsioonideks. Joon. 3.24. Veetihedad vaheseinad Laeva ujuvusvaru peab olema selline, et ühe või ka mitme veetiheda sektsiooni täitumine veega ei vii laeva hukkumisele, kui vesi ei tungi edasi teistesse veetihedatesse sektsioonidesse. Rahvusvaheliste ohutusnõuete kohaselt, mida kirjutab ette Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS 1974/1978), määratakse igale laevale olenevalt kasutuseesmärgist sektsioonide arv, mille täitumisel veega ujuvusvaru peab tagama laeva uppumatuse. Sellised veetihedad vaheseinad olid juba Titanic’ul, kuid jäämägi, mis lõhestas parda, lõikas läbi mitu järjestikust veetihedat vaheseina ja lubatust rohkem sektsioone täitus veega. Lisaks osutusid terveksjäänud vaheseinad liiga nõrgaks, ei suutnud vastu
; Kummarduda kaugele reelingu taha; Järgi lasta vaierit otse poolilt; Sõukruvi pöörlemise ajal anda ahtriotsi kaldale; Vabastada tross põõrlevalt kopalt; Töötada ilma kinnasteta, kiivrita ja spets jalatsiteta. 3. Juhitavuse kaotanud laeva helisignaalid Üks pikk kaks lühikest kahe min järel 4. ISPS Code ISPS Code on jagatud osadeks „A“ ja „B“. „A“ - SOLAS-74 Ptk.Xl-2 ettekirjutuste kohta käivad kohustuslikud nõudmised. ISPS Code nõudmisi rakendatakse rahvusvahelisi reise sooritavatele: Reisilaevadele, kaasa arvatud kiirlaevad; Kaubalaevadele, kaasa arvatud kiirlaevad, suurusega 500 GT ja rohkem; Iseliikuvad puurtornid; ja eelpool loetletuid teenindavaid sadamavahendeid. On kindlaks määratud lepinguosaliste valitsuste kohustused. Lepinguosaline valitsus peab otsustama,
silmusega kinnituv vangliin peab jääma paati. Samal ajal antakse lahti paadi ja taavetite jäigad kinnituselemendid ning sulgetakse mõlemad kuivendusavad paadi põhjas vindiga keeratavate korkidega. Paigaldatakse rool ja roolipinn, kui need on eemaldatavad. Lastakse vabalt rippuma knoopidega otsad paati laskumiseks ja vajadusel eemaldatakse piire paaditekilt. Kontrollitakse üle paadi raadiojaam ja tema toiteallikad. Tuuakse kohale ja paigaldatakse täiendav varustus ning elushoiu-vahendid. SOLAS-74 ja klassifikatsiooniühingute nõuded näevad ette kogu paadi varustuse hoidmist paadis kindlatel ettenähtud kohtadel. Kuid reiside eriolukorrad sunnivad tegema erandeid. Näiteks ei saa keskmistel ja kõrgetel laiuskraadidel talvel hoida paadis joogivett, kuna see külmub ja pressib lõhki mahutid. Seepärast valatakse vesi välja ja täidetakse mahutid uuesti häire väljakuulutamisel või hoitakse veega täidetud mahuteid soojas ruumis paadi lähedal ja tuuakse häire korral paati
..7 Tahm 300 mg/m3 30 mg/m3 Inertgaasi kasutatakse - tühjade tankide täitmiseks - - inertgaasi andmiseks tankidesse lossimise, ballasti väljapumpamise või toornaftaga pesemise ajal - tankidest süsivesinikgaaside väljatõrjumiseks tankide degaseerimisel 18 - ülerõhu tekitamiseks tankides ülesõidul. Tankerite inertgaaside süsteemile esitatavad nõuded määrab SOLAS 74 II peatüki 62. reegel. Reegel 62 § 2.2 Süsteemi võimsus peab olema piisav selleks, et iga tanki ükskõik millises osas säilitada niisugune gaaside koostis, kus hapnikku ei oleks üle 8 % mahust ja tankis valitseks ülerõhk igal ajal sadamas ja merel, välja arvatud juhud, kui tank peab olema degaseeritud. § 3.1 Süsteemi tootlikkus peab olema vähemalt 125% maksimaalse lossimise mahust tunnis. §3.2
Linko, G. Varela, and G. Vos. London: Institute. Elsevier Applied Science. Everington, D. W. 2001. Development of equipment for Bendall, J. R. 1972. The influence of rate of chilling on rapid freezing. In Rapid Cooling of Food, Meeting of the development of rigor and cold shortening. In Meat IIR Commission C2, Bristol, UK, Section 2. Chilling—Why and How? Meat Research Institute Fernandez-Martin, F., L. Otero, M. T. Solas, and P. D. Symposium No 2, C. L. Cutting, 3.1–3.6. Langford, Sanz. 2000. Protein denaturation and structural UK: Meat Research Institute. damage during high-pressure-shift freezing of porcine Bendall, J. R. 1974. The snags and snares of freezing and bovine muscle. Journal of Food Science rapidly after slaughter. In Meat Freezing: Why and 65:1002–1008. How? Meat Research Institute Symposium No. 3, Gilbert, S. E
annaabi.ee 
