KOMEEDID · · Üldiseloomustus · Komeedid(sabatähed) on pärit päikesesüsteemi äärealadelt · Komeedid on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. · Nad ilmuvad enamasti ootamatult paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab"sabatäheks" · · · · . Komeedi füüsiline loomus · Väike, mõnekilomeetrise läbimõõduga tuum on komeediainus tahke osa. · Tuuma on koondunud kogu komeedi mass. · Komeedi tuum koosneb arvatavasti tolmuosakestest, aine tahkete osakeste ja külmunud gaaside,- süsihappegaasi,ammoniaagi,metaani- segust.Päikesele lähenemisel komeedi tuum soojeneb ja gaasid ning tolm hakkavad tuumast eralduma, tekitades tuuma ümber gaaskesta,mis koos tuumaga moodustavadki komeedi pea. · Hele komeet See kui hele komeet meile taevast paistab sõltub kolmest asjast: · komeedi suurusest, täpsema...
maksuvõla summa suuruses · Lisinguvara arestimiseks 17. Kohalike maksude maksuhalduri määratud trahvid laekuvad: · Omavalitsuse eelarvesse · Riigieelarvesse 18. Vaie haldusakti peale tuleb esitada...................päeva jooksul, arvates päevast , mil vaide esitaja vaidlustatavast toimingust teada sai või pidi teada saama 19. Paadimaksu objektiks on: · Kuni 10 meetri pikkused paadid , jahid ja kaatrid · Kuni 12 meetri pikkused paadid , jahid ja kaatrid · Kuni 15 meetri pikkused paadid , jahid ja kaatrid 20. Maa hindamise toimingud ja tulemused · On avalikud · Ei ole avalikud 21. Maksu ja tolliamet ei arvuta intressi, kui summa on alla · Krooni · 10 krooni · 50 krooni · 100 krooni 22. Riiklikuks maksuhalduriks on : 23. Maksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui summa on alla · 50 krooni · 100 krooni 24. Sunnirahaks nimetatakse tasumata maksuvõlalt määratud trahvi- tõene, väär 25
MARSS Marss on neljas planeet alates Päikesest ja suuruselt seitsmes. · Orbiit: 227, 940, 000 km (1.52 AU) Päikesest · Diameeter: 6.794 km · On olemas aastaajad · Puudub voolav vesi · Silmaga vaadeldav suur punakas täht. Marsi suurus võrreldes Maaga ANDMED ·Tiirlemisperiood 1.881 aastat ·Kaugus Päikesest 288 milj km ·Mass 0.11 M ·Tihedus 4.0 g/cm³ ·Läbimõõt 0.53 D ·Pöörlemisperiood (ööp) 24h 37min 23s ·Atmosfäär väga hõre, 95% CO2 ·Pinna temperatuur 140 kuni +20ºC ·Magnetväli on olemas ·Kaaslaste arv 2 ·Kaugus Maast 55400 milj km Marss MARSI KAASLASED · Phobos (hirm) · Deimos (õudus) Orbits_of_Phobos_and_Deimos.gif Keskmine läbimõõt 22 km Keskmine läbimõõt 13 km Marss (kreeka keeles Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet nime oma punase värvuse jär...
Atmosfäär Pinnaehitus Kaaslased Autom.jaamad Avastajad Merkuur Maa 1 8 88d hõre, aastaaegu pole, kuni kivikõrb, meteo- - Mariner10 - 179kraadi riidi kaatrid, 2km-sed astan- gud, tih=5,4 Veenus Maa 2 6 225d CO" 96,5%, N2 3,4% jms Tih=5,25 - Venera -
Rp (N/mm ) 53,75 37,13 446,62 266,9 L (mm) 60 50 101,3 A (%) 17 0 21 E (GPa) 0,5-3,5 8-45 8-45 210 (g/cm ) 11 1,61 1,61 7,8 Kasutusala Seadmete osad Kaatrid Suusakepid Tööriistad Löökpaindeteimi tulemused Materjal Purustustöö Temperatuur Purunemispinna iseloom KV(soonik) Teras S355 198J ~20 C Kiuline, tuhmhall Teras S355 140J -50 C Kiuline, matt, tuhmhall Teras C45 6,5J ~20 C Teraline, läigib Teras C45 2,42J -50 C Jämedateraline, läigib
Litosfäär-200km paksune väline kiht Geoloogia-on teadus mis uurib maasiseehitust astenosfäär-100km paksune poolvedel kivimimass maakoor jaguneb näitaja mandriline ookeaniline paksus 70km kuni 20km kivimid settekivimid(graniit) settekivimid(basalt) raskus 2,7 kg/m3 3,0 kg/m3 vanus 4 miljardit a. Vana 180 miljardit vana laam- suur litosfääri blokk, liigub vahevööl laamtektootika-õpetus laamade liikumistest laamade eemaldumisel-sukeldub maakoore jupid vahevöösse tekivad süvikud laamade põrkumisel-tekib maakoort juurde, mäed magma -sulanud kivimid laava- maapinnale jõudnud magma maak-metalle sisaldav kivim fossiilid - kivistis Tardkivimid magmast graniit, laavast basalt , pimss Settekivimid- murenemisel ja settimisel fossiilid lubjakivi, liivakivi...
on 20°, madalaim 140°). Marsi pind · Marss on üsna ebatasane planeet. Suurimaks kõrgustevaheks on 27 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Pinnase põhikomponendiks on kvartsliivas olevad limoniidi ja raud(III)oksiidi lisandid. 1. Meteoriitide langemine Marsile on avaldanud suurt mõju maastiku kujunemisele. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud(näiteks Hellase meri, mille läbimõõt on üle 1000 km). Samuti ka kaatrid, neid polaaraladel peaaegu pole. 2. Teine planeeti kujundav faktor on tektooniline liikumine. Selle tagajärjel leidub grandioossed riffe, mis ulatuvad tuhandetesse kilomeetritesse ning hiiglaslikke mitme kilomeetri sügavusi alamikke. (Midagi sellelaadset Maal ei kohta.) 3. Kolmas kujundav faktor, erosioon, toimib peamiselt vaid tuuleerosioonina. (Keeruline reljeef, kilpvulkaanid) ·. Tolmutormid kuni 1 miljard tolmu ·. Voolava vee jäljed Marsi kaaslased ·
· Meenikunno maastikukaitseala Meenikunno raba äärde on ehitatud väike matkaonn, lõkkeplats ja vaatetorn. 2,4 km pikkune laudtee aitab rabas rändajal jalad kuivad hoida. Retke jooksul saame tutvuda omapärase loodusega, kuulatada rabahääli. Raja lõpus asub Päikeseloojangu matkamaja, mille juures on meil võimalik teha lõket ja pikemalt peatuda. · Ilumetsa Ilumetsa meteoriidikraatrid on üks Kagu-Eesti huvitavamaid loodusmäletusi mis avastati aastal 1938.Kokku on meteoriidi kaatrid kokku kolm. Suurim on neist põrguhaua,mille läbimõõt on 75-80 m ja sügavus 12,5 m. · Taevaskoda Suure Taevaskoja kõige suurem kalju , millel kaaarjas kuju on 150 m pikk ja 24m kõrge ja see on ka Ahja jõe ürgoru kõige kõrgem liivakivipaljand. Kaarjas kaljusein mitmekordistab kärestike veevulinat, võimendab linnulaulu ja inimeste kõnekõminat. Lähemalt saab näha ka Väikese Taevaskoja punakat kaljut,mis pole küll väga suur,kuid väga huvitav on vaadelda
8.Iseloomustage Merkuuri liikumist. Pöörleb aeglaselt ja tiirleb kiiresti, orbit on piklik, pöörlemisperiood on 2/3 tiirlemisperioodist. Põöörleb samas suunas, mis tiirleb. 9.Iseloomustage Veenuse liikumist. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline, ning Veenus pöörleb väga aeglaselt. Ta pöörleb oma tiirlemisele vastassuunas (ja seega on päikeseööpäev pöölemisperioodist lühem). 10.Kirjeldage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Pinnal on suured kaatrid, palju vulkaane (osad ka tegevad). Kuna on ülikõrge temperatuuriga on osa ainest vedelas olekus. Tema atmosfäär on väga tihe. ~95% on CO2 ja 3% lämmastik. On kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Teda katavad plaadikujulised tardkivimid. 11.Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Kaetud nii meteoriidi kui vulkaanikaatritega (ka tegevad). Teda katavad plaadikujulised tardkivimid. 12. Miks on Kuul näha vaid üht külge? Sellepärast, et tiirlemis- ja pöörlemisperioodid on võrdsed. Ehk Kuu
· Keemiatooted · Veondusseadmed · Rauatooted · Värvilised metallid · Teras · Paberimass · Kala Trantsport · Sõiduteed Norras on kitsad ja käänulised, kuid on hästi ehitatud ja korras · Rajatakse uusi sildu ja tunneleid · Hästi on korraldatud lennu- ja rongiliiklus · Lennuliinid ühendavad kõiki Norra suuremaid linnu · Rannaäärsetel ja saarterohketel aladel peavad ühendust laevad ja kaatrid Turism · Norra on väga tuntud turismimaa · Peamiselt külastavad Norrat suurema sissetulekuga inimesed · Turism moodustab ligi 3,1% riigi kogumajanduse kogutoodangust Peamised vaatamisväärsused · Olümpiarajatised:Lillehammeris, Holmenkollenis, Hamaris · Looduslikult kaunid Bergeni mäed · Unustamatud laevasõidud fjordide vahel · Oslo kuningaloss koos vahtkonna vahetusega · 11 serpentiiniga Trollide tee
korda ja massilt 81 korda väiksem kui Maa. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kuu kaatrid Kuu pinnas Esimeste automaatjaamade laskumisega Kuule kinnitati, et Kuu pinnas koosneb puudritaolisest ainest, mida nim. regoliidiks. Kuu pinnal olevaid tumedaid laike nimetatakse meredeks ja heledamaid piirkondi mandriteks. Jäljed säilivad aastaid... Looded ehk tõus ja mõõn Märkimisväärsemaid nähtusi Maal, kuidas Kuu mõjutab meie planeeti nimetatakse loodeteks ehk maailmamerede tõusuks ja mõõnaks.
ASTRONOOMIA UURIMISVALDKONNAD PLANEEDID KUU Koostaja : Signe Jaup Klass : 12K5 Mõõtmed · Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. · Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. · Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. · Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. · Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. · Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s · Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Tiirlemine ja faasid · Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. · Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. · Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sid...
Printer/skänner/koopiamasin 100 EUR Mööbel 1000 EUR Kohvi/Tee Masin 500 EUR Kokku: 8345 EUR SWOT ANALÜÜS TUGEVUSED Mitmekesisus Palju kliente Suur atraktsioonide valik Korduv külastus ühe pere poolt Saab arendada veesporti ( skuutrid, kaatrid, veesuusatamine jne) Hetkel puudub konkurent Aastaringne kasutus Tööjõud sisuliselt olemas Töökindel ja ohutu varustus NÕRKUSED Väga raske teostada Kulub mitu aastat Suhteliselt kulukas-nõuab palju investeeringuid 6 Raske leida eriala spetsialiste Tegevus osaliselt hooajaline ja talvine tööhõive väikene Krundi saamine võib osutuda mere ääres raskeks VÕIMALUSED
Kuid sealt vôib leiduda ka suuri kahurimürske. Vôimalik, et need on seotud kuidagi samas asunud rannapatareidega. · Site 3 asub vrakk, mille kohta on olemas ka üksikasjalikum kirjeldus. Ilmselt on ta uputatud (pôletatud!) ning ilmselt on ta nôukogude militaarpäritolu 6.SWOT ANALÜÜS Tugevused: · Mitmekesisus · Palju kliente · Suur atraktsioonide valik · Korduv külastus ühe pere poolt · Saab arendada veesporti ( skuutrid, kaatrid, veesuusatamine jne) · Hetkel puudub konkurent · Aastaringne kasutus · Suur varieeruvus atrektsioonide valikul · Tööjõud sisuliselt olemas · Stratsionaalsed seadmed töökindlamad ja ohutumad võrreldes Tivoliga Nõrkused: · Väga raske teostada · Kulub mitu aastat · Suhteliselt kulukas-nõuab palju investeeringuid · Raske leida eriala spetsialiste · Tegevus osaliselt hooajaline ja talvine tööhõive väikene
...Nii. Natuke veel. Meie fugassike ei jõua teid ära oodata...'' Kaartid avasid äkki tule oma automaatkahuritest ja suurekaliibrilistest kuulipildujatest. Mürsud tungisid kaevikute rinnatisse ja loopisid kildudega segatud mulda mürinal laiali. Pea kohal vihisevad kuulid puurisid end puutüvedesse. ,,Noh, tulge kuradivaimud, veel lähemale!'' karjus hoogu sattunud Hodak. ,,Ärge siis kartke. Me ei ava veel tuld!...'' meelitas ta ja sättis õlga mugavamalt kergekuulipilduja vastu. Kuid kaatrid lõpetasid niisama ootamatult tulistamise, pöörasid ümber ja lahkusid Pärnu suunas. ,,Plehku panid, lurjused! Isegi ühtegi pauku ei lasknud teha!'' vandus Hodak. Igal hommiku ja õhtupoolikul, täpselt samal kellaajal, ilmus Ruhnu kohale Saksa luurelennuk. Tavaliselt tiirutas ta kaua saare kohal aeg-ajalt niitevlennullt üle minne ja lõpuks tulistas huupi rannikut. Garnisonis olid kõik tuttavad luurelennukiga juba niivõrd harjunud, et talle tähelepanu peaaegu enam ei pööratudki
Keegi ei suudaks elada sellises kuumuses, ning ka vett pole. Merkuuril puudub elu. 2.3 Veenus Veenus on meie planeedile maa kõige lähemal. Päikesest on ta 2 planeet ja 110 miljoni km kaugusel. Tema tihe pilvkate peegelbub enamuse päikesekiirgusest tagasi. Seal tekib kasvuhoone efekt. Sellepärast on veenusel tohutult kuum umbes 480 kraadi. Veenuse atmosfäär koosneb süsihappegaasist ja väävelhappest, seega kui sela vihma sajaks siis häviks seal igasugune elu. Ka tema pinnal on kaatrid, kuid mitte nii suured kui Merkuuril. Ka Veenusel puudub elu, kuna sela on liiga kuum. 2.4 Marss Marss on Päikese poolt lugedes neljas planeet ja kaugus 225 miljonit km. Tema pind on äärmiselt tolmune sisaldades liiva ja suhteliselt palju rauda. See teeb ka Marsi roostekarva väljanägemise. Marsil möllavad tugevad tormid, mis võivad kesta nädalaid. Kosmosesondid on Marsilt leidnud pikki ja sügavaid kuivanud jõesänge. Tõenäoliselt on seal kunagi olnud vett ja ookeanid
komposiitmaterjale, et välja tuua erinevate materjalide positiivsed omadused vastupidavus, jäikus, kergus jne. Antud referaadis uurib autor, milliseid komposiitmaterjale kasutatakse veesõidukite ehitamisel nii Eestis kui ka mujal maailmas ning millised on nende komposiitide omadused. Tallinn 2011 3 Tallinna Tehnikaülikool 2. Komposiitplastist sandwich-tüüpi kerega jahid ja kaatrid Eestis 2.1 Tootmisprotsess käsilamineerimine Klaasplastist sändwich-tüüpi kere ja tekiga jahte ehitab käsilamineerimise teel Saare Paat AS, Lindvart OÜ. Tekno Marine Eesti OÜ kasutab oma tootmisprotsessis lisaks käsilamineerimisega ka pihustus-lamineerimist. Klaasplastist käsilamineerimise teel aeru- ja mootorpaate ehitavad Kasse Paadid OÜ, Kompar OÜ ja Ranna Plast OÜ. Muvor OÜ, kes
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus R11 Kaja Abel ja Therese Ilves SUVEPÄEVAD Referaat Tallinn 2012 SISUKORD SISSJUHATUS Järgnevas referaadis koostame suvepäevade paketi enda poolt valitud sihtgrupile, kelleks on raadiojaam Sky Plus'i meeskond. Esmalt teeme selgeks vastava sihtgrupi vanuseklassi, ootused, soovid ning arvu. Seejärel paneme paika suvepäevade eelarve. Järgnevalt otsime potensiaalse koha, kus üritus toimuda võiks. Kuna plaanime mitmepäevast üritust, on vajalik ka majutuskohta ning toitlustusvõimalusi. Kuna plaanime üritust korraldada saarel, ei tohi unustada ka transpordivahendeid, millega saarele on võimalik saada. Olles välja valinud eelnevalt mainitud punktid, on vaja paika panna ka ürituse programm. Programmi paneme paika lähtuvalt üritusel osalevate inimeste va...
Ühest töökaevikust saab 30-80m pikkuse toru Paigaldamine pneumoläbindajaga(Mutiga)-suruõhu toimel liigub kolb edasi-tagasi.90-150mm,kiirusega 30- 40m/h liivas ja 12-15m/h saviliivades. Torustike allveepaigaldus-põhja rajatakse teras ja plasttorudest isevoolu ja survetorustikke e düükreid.Valm. madal veeseisu ajal,tammide ehitusega,jõgede suunamisega või tuukrite abil. Düükrite ehitamiseks tuleb rajada kalda või ujuvmontaaziplats,valmistada ette vintsid,ankrud,jm. Tuua kohale ujuv kaatrid,praamid,pon- toonid.Kontrollida põhja seisukorda,mõõta vee taste ja voolu kiirust.Talvel kontrollida jää paksust.Kaevata kalda ja allvee torukraavid. Protsess:mater.ja seadmete kohale toomone,veealuste torukraavide kaevamine,keevitamine,survestamine, korrosioonivastase tõrje Parvetus meetod-toru valmis vesisisse ja nii viiakse õigesse kohta ja uputatakse ja kinnitatakse Pööramis meetod-kaldal valmistatud toru lastakse vette,ots on kinnitatud kaldasse ja pööratakse risti jõega
sekundis. Ühtlasi toidab ka teisi lähedasi allikaid, sellest tulenevalt ka vastav nimi. Neitsikoopas elab legendi järgi kaunis linalakkjuustega neiu, kes koob kuldtelgedel kangast. Kes näinud, see teab. 6 http://www.ut.ee/BGGM/vaatamis/taevaskoja.html 7 Ilumetsa meteoriidikraatrid Ilumetsa meteoriidikraatrid asuvad Põlva Värska maantee ääres Ilumetsa raudteejaamast veidi lõuna pool. Kaatrid avastati geoloogilise kaardistamise käigus alles 1938. aastal. Kokku on teada 5 kaatrit (Põrgu-, Sügav-, Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud) millest kaks on vaieldamatult meteoriitse päritoluga. Suurim neist on 80-meetrise läbimõõduga 12,5 meetri sügavune Põrguhaud, mille kohal varem olla olnud kirik. See vajunud maa alla, kui sellesse sisenenud kolm jumalakartmatut venda. Seejärel saanud Põrguhaud kuradite asupaigaks, kuhu õhtusel ajal naljalt ei julgetud läheneda. Mõned
Merkuur Merkuur on tuntud juba sumerite ajast peale (3 aastatuhat enne Kristust). Kuni 1962 aastani arvati, et Merkuur hoiab sama külge Päikese poole niisama kaua kui Kuu Maa poole. Merkuur on tihti nähtav binokliga või isegi paljaste silmadega, aga ta on alati väga lähedal Päikesele ja raskesti nähtav hämarikutaevas./4/ Merkuuri päev on 59 Maa päeva ja Merkuuri aasta on 88 Maa päeva. Mariner 10 avastas Merkuuril õhukese atmosfääri. Merkuuri kaatrid on tekkinud ligi 4 miljardit aastat tagasi. Siis kui planet oli alles noor. Pinnases on ka laiad praod ja vallid, mis tekkisid siis kui noor planeet maha jahtus. /5/ Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Merkuuri läbimõõt ekvaatori juurest on 4879,4 km. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa
Maa-tüüpi planeedid Maa-sarnastel planeetidel on tihe, kivine pinnas, vähe või üldse puuduvad kuud ning neil puuduvad rõngad. Nende põhikomponentideks on tulekindlad mineraalid, mis moodustavad nende maakoored ja vahevööd (mantlid), ja metallid, nagu raud ja nikkel, mis moodustavad nende tuumad. Kolmel Maa-sarnasel planeedil (Veenusel, Maal, Marsil) on piisavalt mõjuvõimas atmosfäär, et ilma tekitada. kõigil neil on kaatrid ning tektoonilised nähtused (orud, vulkaanid). Maa sarnased planeedid Merkuur Merkuur on Päikesesüsteemis Päikesele lähim (kaugus=0,4 AU Päikesest) ja ka väikseim planeet (0,055 Maa massi). Merkuuril puuduvad looduslikud kaaslased ja ainukeseks geoloogiliseks nähtuseks planeedil peale kaatrite on kaljud, mis on tõenäoliselt tekkinud kunagi planeedi kokkutõmbumise ajal
suuremad elamiskulud. Vastavalt isule kulub kuus söögile 30006000 Eesti krooni. Norra transport vastab riigi oludele. Sõiduteed on küll kitsad ja käänulised, aga hästi ehitatud ja korras. Ikka rohkem ja rohkem rajatakse uusi tunneleid ja sildu. Lennu- ja rongiliiklus on hästi korraldatud. Raudteid on 4218 km, üle poole neist elektriraudteed. Lennuliinid ühendavad kõiki Norra suuremaid linnu. Rannaäärsetel ja saarterohketel aladel peavad ühendust laevad ja kaatrid. Tihti tuleb laevatransport odavam kui sildade ehitamine. Ühistranspordi odavaim üksikpilet maksab 46 krooni. Soodusbussikaardi hind aga on 760 krooni. 19 3. KOMMUNIKATSIOON Norra info ja kommunikatsioonitehnoloogiatööstusest (IST) on saanud riigi uusim lipulaev. Tööstusharu hõlmab suurt hulka uuenduslikke telekommunikatsiooni, IST riist ja tarkvara, tööstuselektroonika ja konsultatsiooniteenustega tegelevaid
3 AS ProSail tegeleb jahtide ja kaatrite ehitamisega. Tegevuse laiendamiseks vajatakse uut tootmishoonet, mille ehitamiseks on sõlmitud leping AS-iga Gigant Ehitus. Leping näeb ette tööde teostamise ja vastuvõtmise etappide kaupa ning tasumise maksegraafiku alusel. Kui tootmishoone põhikonstruktsioon on valmis ning AS ProSail esindajad saabuvad tehtud tööd üle vaatama, siis selgub, et tootmisruumid ei vasta täpselt projektile, kuna laed on liiga madalad ning uks, mille kaudu valmis kaatrid välja transporditakse, on liiga kitsas. Seega leiavad AS ProSail esindajad, et ehitaja peab kõrvaldama nimetatud puudused ning enne kui see ei ole tehtud, ei maksta ehitajale graafikus ettenähtud makseid. Ehitaja ei ole sellega nõus ning väidab, et maksegraafiku järgsete maksete tähtajad on saabunud, samuti näeb leping maksete hilinemise eest ette viivise. Kui AS ProSail soovib mingite tööde ümbertegemist, siis tuleks tal maksta juba ainuüksi sel põhjusel, et muidu ei
USA lähtus Vietnamis niinimetatud doominoteooriast. See tähendab, et kommunistid tuli selles piirkonnas peatada, sest ühe riigi langemine tooks kaasa ka teiste riikide langemise. Põhja-Vietnamit aitasid Nõukogude liit ja Hiina-RV. Lõuna-Vietnamis toimusid pidevad riigipöörded, kuid demokraatiat ei tulnud. Kodusõja laienedes hakkas sekkuma USA. USA president Johnson teatas kongressile, et Tonkingi lahes olevat põhja-Vietnami kaatrid tulistanud USA laeva ja soovis volitusi armee kasutamiseks. (USA lavastas ise) 1964 augustis pommitasid ameeriklased esimest korda põhja-Vietnami. Ameeriklased ei suutnud partiassani soda pidavast Viet-cong'ist jagu saada. Ameeriklased hakkasid korraldama veresaunu. Nõukogude liit aitas põhja-Vietnamil luua efektiivse õhutõrje süsteemi ja USA kaotas üle 4000 lennuki. Kui sõja koledusi hakati näitama televisioonis, puhkes üle maailmne
1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. · Arhitektuuri tüübid on: ahtri ja vööri kuju, tekimajakate asukoht, kerede arv (katamaraan, trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow PÜSTVÖÖR Raked bow KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45°-50° kaldu, hea sõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikeks. Spoon bow LUSIKVÖÖR Clipper bow KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest) Icebraker bow JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse jäämurdj...
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumidek...
Soome lahest. Sakslaste peamine eesmärk oli takistada Nõukogude sõjalaevade rünnakuid oma Soome ning Põhja-Rootsi vahet sõitvate kauba- ning varustuslaevade vastu (BA MA, RM 45-I/137). Laevaliiklus merel hakkas kohe nõudma ka ohvreid. 29. juunil uppus Soela väinas pommitabamusest aurik ,,Marta". 19. juulil uputasid Saksa lennukid Kuivastu reidil Nõukogude hävitaja ,,Serditõi". 22. juulil tulistasid Saksa kaatrid Abruka juures kahureist Läti jäämurdjat ,,Lcplsis". See sai vigastada ja pukseeriti Vene traaleri poolt Roomassaare sadamasse. Siin võeti talt maha Mõntu määratud torpeedolast, seejärel lasti otse kai ääres uppuda. Sama aasta sügisel tõsteti ,,Lcplsis" üles ja ta sõitis Saksa okupatsiooni ajal Virtsu-Kuivastu liinil. 27. juulil sõitis Irbe väinas miinile Nõukogude hävitaja ,,Smelõi". 30. juulil pommitati Kihelkonna lahes põhja Nõukogude allveelaev S-62. 2
1915. aasta augustis tegid Saksamaa mereväe laevad reidi Pärnu lahte ning dessanti kartes õhiti Pärnus rida ehitisi, sh ka Waldhofi tselluloosivabrik. 1916. aasta suvel tegid 11 Saksa torpeedokaatrit vasturünnaku vene laeva poolse saksa positsioonide pommitamise eest Riia lähistel ning Kuramaal, selleks tungisid nad läbi Vene miiniväljade Soome lahele Paldiski sõjasadamani. Kuna aga Vene sõjalaevu seal parajasti polnud, piirduti vaid sadamaehitiste pommitamisega. Tagasiteel sattusid kaatrid aga miiniväljale ning seitse neist uppus. Keisririigi Balti laevastiku tegevus Eestimaal Kuna otsene sõjategevus Eestimaale jõudis alles 1917. aastal piirdus Venemaa Keisririigi sõjaline tegevus Eestis ainult merekaitseliste ettevalmistuste ning kaitsealase luurega. Keisririigi Balti laevastikus oli I MS ajal kaks põhilist tehnilise luurega tegelevat ja üksteist dubleerivat luureorganit: Laevastiku juhataja juures asuva staabis, kus oli staabi operatiivteenistuses luurejaoskond, mille
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
