tikksaag лобзик rauasaag ножовка krustangid тески tungraud домкрат pump насос viil напильник käi нажд станок höövel рубанок keevitusaparaat сварочный аппарат keevitus сварка jootekolb паяльник puur сверло eletripuur=trell lööktrell ударная дрель meisel зубило raspel рашпель akutrell lood уровень vaaderpass уровень raaskel шило kaabits скребок liivaprits пескоструйка terashari стальная щетка värvirull валик värviprits краскораспылитель toopink станки tööriistakast инструментальный ящик tööriistakohver инстументальный чемодан nihik штангель циркуль lehtkaliiber щуп mikromeeter микрометр moodulint рулетка möödulatt измерительная рейка möötesirkel измерительный циркуль
35.Raspel- Рашпиль. 36.Peitel- Стамеска. 37.Teritaja- Точилка. 38.Tungraud- Домкрат. 39.Kruustangid- Тиски. 40.Puur- Дрель. 41.Akutrell- Аккумуляторная дрель. 42.Lööktrell- Перфоратор. 43.Pump- Насос. 44.Höövel- Рубанок. 45.Keevitusaparaat- Сварочный аппарат. 46.Lood- Уровень. 47.Kaabits- Скребок. 48.Terashari- Стальная щетка. 49.Liivaprits- пескоструйка. 50.Lihvimismasin- Шлифовальная машина. 51.Liivapaber- Наждачная бумага. 52.Relakas- Шарошка. 53.Värvipintsel- Кисть. 54.Värvirull- Валик. 55.Värviprits- Пульверизатор. 56.Naaskel- Шило. 57.Ämber- Ведро. 58.Tööriistakohver- саквояж. 59.Tööpink- Станок. 60.Töölaud- Верстак. 61.Taskulamp- Фонарь. 62.Kiiver- Каска. 63
Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm varud Eestis 79,4 mln m3 kaevandamisega rikutakse maapõuda Kasutamine ehitusmatejal Liiv Peipsi järve põhjakaldal tööstuslik toore Kauksis valmistatakse betooni ja krohvi liivakotid tulvavete tõkestamiseks sõjanduses kaitseks käsitulirelvade kuulide eest pindade puhastamiseks (liivapaber, liivaprits) lastele mängimiseks mörtide valmistamiseks betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks silikaattoodete valmistamiseks puiste- ja täitematerjalina teedeehituses lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses puhast (Fe2O3 lisandit 0,1- 0,2%) kvartsliiva kasutatakse toorainena klaasi tootmisel liiva kasutavad ka keraamika- ja ehitusmaterjalide tööstus Leiukohad klaasitootmiseks sobivat liiva kaevandatakse Piusal, väiksemas mahus mitmetes teistes leiukohtades
Polümeertellis Keraamika 5.4.Tööriistad,vahendid ja seadmed, nende kasutamistingimused ning hooldus Kirves - tellingute valmistamiseks. Täksvasar ja täksmeisel Metallkraap - pooltardunud krohvide vagude tegemiseks Pahtellabidas - väiksemate pragude täitmiseks kipsmördiga Laehari - tsemendipiima ja vee pealekandmiseks Müürimeisel - kivikrohvile erineva faktuuri andmiseks Müürivasar - krohvikonksude naelutamiseks ja pinna puhastamiseks Liivaprits - seinte puhastamiseks tolmust ja mustusest Traathari - seinte puhastamiseks Käsihari - puhastamiseks ja pinna niisutamiseks Märkenöör Vesilood Elektridrell - segu segamiseks, vajalike aukude puurimiseks Krohvinuga Krohvipalett-siluti - mördi pinnale kandmiseks ja tasandamiseks Naelhari - poolplastse viimistluskihi töötlemiseks selle mustri andmiseks Luud - koristustöödeks, viimistluskrohvi tegemiseks Plekikäärid
Vuugipahtel, viimistluspahtel, pritspahtel, niiskuskindel pahtel, puidupahtel, välistööde pahtlid- hea nakkevõimega ja veeauru läbilaskvusega Kasutus: seinad, laed Säilitus: kuivas, jahedas, aluse peal Nõuded: vaata pakendilt Kulunorm: vaata pakendilt 15. Varem värvitud pindade ettevalmistamine värvimiseks Tehnoloogiline järjekord: Eemaldada lahtine värv järgnevalt: kuumapuhur, kaabist, terashari, liivaprits Puhastada pind tolmust nakkedispersioon Pahteldada Lihvida 100-150 Kruntida 2 korda värvida Töökoha korraldamise põhimõtted: vaata eestpoolt Töövahendid: kraaperid, liivapaber, kuumapuhur, terashari, pintsel, rull, lihvtald, pritsid Materjalid: liivapaber, pahtel, krundid, värvid, nakkedispersioon, Tööohutus: prillid, müts, mask, kindad, turvajalanõud Kvaliteet: visuaalne 9 pilet 16
Vähendamise võimalused: Kõvema pinnaga detail tuleb töödelda võimalikult väikse pinnakareduseni. Pehmema detaili pind teha piisavalt pehme, et kontakti sattunud osake upuks sellesse. Vältida pindade töötlemist, mille osakesi ei ole võimalik hiljem eemaldada (N: Liivaprits). Määrde aine puhtuse tagamine. Korrosioon-kulumine: Detaili pinnalt eraldub korrosiooniproduktide kiht. Vähendamise võimalused: Õige määrdeaine kasutamine (suurem viskoosus, okudeerumist pidurdav koostis). Õigeaegne määrdeaine vahetus. Kontakti määrimise parendamine (suurem pinnakaredus). Pindväsimus:
Korrosiooniga on kokku puutunud iga inimene. Kui asjale läheneda mõistusega, saab ära hoida hullema. Autod hakkavad peale talve roostetama, kuna libeduse ära hoidmiseks soolatatakse teid. Laevad seilavad meredel, mille kõrge soolsus paneb rauast kere roostetama. See on paratamatu, kuid saab hõlpsasti ära hoida metalli täieliku hävinemise. Kõige lihtsam ja odavam viis on roostekolde ning vana värvi eemaldamine mehaaniliselt. Lamell kettaga relakas või liivaprits on selle töö jaoks suurepärased tööriistad. Pori ja rasv on eemaldatavad lahustiga. Puhastatud pinnale kanda peale krunt värv, seda vähemalt kaks kihti. Suurepärane oleks kui esimene kiht on happekrunt. Kuna kruntvärv on poorne ja ei kaitse metalli, tuleb sinna peale kanda põhivärv. Kogemusel näitavad, et auto põhja kaitseks võib veel peale kanda 9
juhtimisel vastavate rullikute vahelt läbi. Nii saadakse väga erinevate pinnakujunditega klaasid. 12 Mustrilisi klaase kasutatakse privaatsust nõudvates kohtades ehk seal kus võõras silm ei pea kõike nägema. Kuid musterklaasid on ka atraktiivsed disainielemendina. Kasutusvõimalused: uksed, aknad, vaheseinad.. [8] 3.10.Matistatud klaasid Matistatud klaasid jagunevad matistamise tehnoloogia järgi satiin klaasideks ja liivaprits- matistautd klaasid. Viimaste puhul on pind pritsitud liivaga tasaselt matiks. Selliselt matistatud klaaside puuduseks on pinna väga kerge määrdumine ja suhteliselt raske puhastatavus. Sellise meetodiga valmistatud klaase soovitame kasutada eelkõige klaaspaketi koosseisus sisemise pinnana. Keemiliselt matistatud ehk söövitatud klaasi puhul töödeldakse klaasi pinda spetsiaalse happega, mille tulemusena muutub klaas matiks. Klaas ei ole mitte läbipaistmatu, vaid pigem läbikumav
Freesimist kasutatakse näiteks siis, kui on vaja metalli sisse teha süvendeid või puurida suurt auku. Ka sellel masinal toimib jahutusvedelikuga jahutussüsteem (H. Kukk). Joonis 5. Freespink Värvimine (joonis 6) toimub tehases suruõhukompressoriga, kõrgsurve pihustiga elektrostaatilises väljas. Enne värvimist töödeldakse värvitava materjali pinnad ära, haaveldamise teel, mida teostab haavli- või liivaprits. Suure õhuga paisatakse väikesed metallitükid vastu töödeldavat pinda, jättes selle krobelise ja puhta struktuuriga. Seejärel viiakse metallitükk värviruumi ja pihustatakse värviga üle (H. Kukk). Joonis 6.Värviruum 12 2.3. Tootmine lumepuhuri korpuse näitel Tooraine tuleb Paide Masinatehasesse peamiselt Venemaalt läbi vahendajate. Kõigepealt lõigatakse lehtmetallist välja sobivad metallitükid plasma-või gaasilõikaja abil. Seejärel suundub materjal
Reguleerima 11. Advance sign 11. Eelsuunaviit 12. Advisory speed 12. Soovitatav kiirus 13. Aerodynamic drag 13. Õhutakistus 14. After-compaction 14. Järeltihenemine 15. Aggregate plant 15. Purusti, purustusjaam 16. Aggregate spreader 16. Kivipuru laotaja 17. Agriculture 17. Põllumajandus 18. Air hammer 18. Suruõhuhaamer 19. Air resistance 19. Õhutakistus 20. Air sand plower 20. Liivaprits 21. Alighting 21. Väljumine (sõidukist) 22. Alignment 22. Suundamine, joondamine 23. All-purpose road 23. Segaliiklusega tee 24. Angle 24. Nurk 25. Angle iron 25. Nurkraud 26. Angle measurement 26. Nurgamõõtmine 27. Anti-brush treatment 27. Võsatõrje 28. Anti-skid treatment 28. Libedustõrje 29. Approach 29. Juurdepääs, sissesõidutee 30. Approval 30
8 33 5 14 36 5 59 52 5,7 10 26 5 10 29 5 66 46 5,6 12 20 4 7 23 5 72 42 5,6 2.6. Matt klaas Matistatud klaasid jagunevad põhiliselt kaheks [11]: 11 keemiliselt matistatud ehk söövitatud klaasid; liivaprits-matistatud klaasid. Viimaste klaaside puhul on pind pritsitud liivaga tasaselt matiks. Selliselt matistatud klaaside puuduseks on pinna väga kerge määrdumine ja suhteliselt raske puhastatavus. Sellise meetodiga valmistatud klaase soovitame kasutada eelkõige klaaspaketi koosseisus sisemise pinnana. Keemiliselt matistatud ehk söövitatud klaasi puhul töödeldakse klaasi pinda spetsiaalse happega, mille tulemusena muutub klaas matiks. Klaas ei ole mitte läbipaistmatu, vaid pigem läbikumav
vormi. Valandivormist välja löömise temperatuur sõltub sulami omadustest ja valandi konstruktsioonist: Terasvalandid 500-700°C Keerulised malvalandid 200-300°C Lihtkujulised malmvalandid 800-900°C Valandi väljalöömiseks (Shake out) kasutatakse väljalöömisseadmeid, levinuimad on väljalöömisrestid. Kärni väljalöömiseks kasutatakse pneumomeisleid või teisi vibroseadmeid. Valanditepuhastamiseks kasutatakse trummelpuhastust, jugapuhastust (liivaprits, haavelprits) ja elektrokeemilist töötlemist. 7 Valu kordkasutusega e. ainukasutusega vormidesse: Liivvormvalu (sand casting) puuduseks on valandi halb pinnakvaliteet ja ebatäpsus, mis ei vasta tänapäeva nõuetele Koorikvalu (shell mould casting) 8-12mm paksuse seinaga vorm mis valmistatakse kuumutatud metallimudeli abil. Vormi materjaliks on liiv ja
Boorkarbiid (B4C) kõvadus üle 9, saadakse booroksiidi ja süsiniku reageerimisel tempil 2000 kraadi. Püsiv õhus kuni 600 kraadi, keemiliselt väga püsiv. Sellest tehakse plaate kuulikindlate vestide jaoks Elektrokorund Al2O3, kõvadus ca 9. Ränikarbiid (SiC) kõvadus üle 9, saadakse ränioksiidi ja süsiniku reageerimisel temp 1600- 2500 kraadi juures. Teemanditaolise kristallvõrega, keemiliselt suhteliselt inertne. Lõikekettad, liivapaber, liivaprits. Räninitriid (Si3N4) abrasiiv musta ja värviliste metallide töötlemiseks Tehisteemant tekib vedela süsiniku jahutamisel kõrgel rõhul, oluline on aeg, sest muidu võib grafiit tekkida. Vana värvkatte eemaldamine. Mida kvaliteetsem värvikiht on seda raskem on seda eemaldada, pöörduvad värvid punduvad lahustites ja kergesti eemaldatavad mehaaniliselt, pöördumatute värvide jaoks on mehhaanilised võtted: liivapaber, liivaprits
tulevad kõige paremini kaabitsaga maha kraapides, kuid tuleb olla ettevaatlik, sest näiteks puidu pinda on lihtne kahjustada. Suurim oht on kaabitsa nurgaga terav kriips puidu sisse tõmmata. Selle vältimiseks võib kaabitsa nurgad luisuga kumeraks lükata. Töötamiseks sobivad nii vahetatavate teradega, kui ka kaabitsad, mida peab luisuga ise teritama. Kaabitsaga tuleb töötada ainult piki puidusüüd! Kasutades jäika pahtlilabidat peab jälgima, et kaabitsat puitu sisse ei lükkaks. Liivaprits Liivapritsi all mõeldakse mitmesuguste pindade puhastamist suruõhujoas liiva abil. Liivapritsi töörõhku saab reguleerida ning tööks saab kasutada erineva fraktsiooniga liiva, mis annab võimaluse paindlikult erinevatele detailidele ja vajadustele läheneda. Liivapritsiga saab töödelda väga erinevaid materjale, k.a klaasi, plastikut, kummi. Saab hõlpsasti eemaldada vana värvi või krohvi. Märgliivaprits
Eriline probleem on laeva veealuse osa värvkate ( mürkvärvid e. kattumisvastased värvid (Antifouling paints A/F paints ). Laeva värvimine: Värvimistöid tehakse vastavalt ilmale (suvi, kuiv) Värvimistöid teostavad: 1) laevapere (madrused, motoristid) 2) tehase töölised tehases, dokis Ettevalmistus: pind puhastatakse õlist, pestakse mustusest, eemaldatakse lahtine värv ja rooste. Tööriistad: elektrilised ja suruõhu harjad, kuumaõhupuhurid, liivaprits, kraabitsad, käsiharjad, haamrid; Pinna puhtuse (kareduse) klassid: SA-1,SA-2, SA2,5, SA-3 (vana värv puhas helkiv metall) Pootsmanitool (boatswain's chair) , talas, pardatõstuk . Kruntimine 2-3 kihti pintsli, rulliga, Värvimine 1-2 kihti pintsli, rulliga, õhuvabapihusti, õhkpihustiga (eriti masinaruumis) Pintsliga: aeganõudev, katab hästi Rulliga: mugav katta suuri, tasaseid pindu, pikendusvars, Pulverisaator: suur jõudlus, kulutab rohkem värvi, ei kata hästi,
Võib lisada ka MnO2, mis kustutab rauaühendite värvuse. Aknaklaasi valmistamisel tõmmatakse klaasimass läbi kitsa pilu lindiks, mis liigub üle kuumade metall-laudade ja lõigatakse pärast kõvastumist parajateks tahvliteks. Värvkatte eemaldamine. Mida kvaliteetsem värvikiht on seda raskem teda eemaldada, pöörduvad värvid punduvad lahustites ja kergesti eemaldatavad mehaaniliselt, pöördumatute värvide jaoks on mehhaanilised võtted: liivapaber, liivaprits. Värvi saab eemaldada ka kuumutades, külmutades. Saab eemaldada ka keemiliselt, aktiivlahustitega ja ka mehaaniliste võtetega või siis igasuguste värviärastamissegudega. Pilet 11. Vask on plastne, pehme, suhteliselt väikse tihedusega (8,9), sulamistemperatuuriga 1083 kraadi. See on väga hea soojus-ja elektrijuhtivusega, 0,02 % alumiiniumit vähendab juhtivust 10% võrra, Sb ja As lubatud olla alla 0,002%-i. Valmistatakse vasest vee ja gaasi
annaabi.ee 
