Fassaadide soojustusmaterjalid VAHTPOLÜSTÜROOL, VAHTPOLÜURETAAN, FENOPLAST JA VAHTPOLÜETÜLEEN Riina Ratassepp Alice Luik Jan Erik Puss Gertrud Tamm Vahtpolüstürool • Standardikohase nimetusega EPS • Hinna ja kvaliteedi suhte poolest üks efektiivsemaid soojustusmaterjale • Kasutatakse nii uusehitistes kui ka vanemate ehitiste renoveerimisel • Väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal • Avatud mikropoorid • Erinevad andmed EPS-i leiutamise kohta • Alates 1950ndatest on peamiselt kasutatud soojusisolatsioonimaterjalina Omadused • • Hea soojapidavus • Helikindlus ja toimimine tuuletõkkena • Niiskuskindlus • Suur koormustaluvus • Püsivad mõõtmed • Mittevananev • Kasutamismugavus • Keskkonnasõbralikkus • Raskesti...
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.8 2017/2018 Soojusisolatsioonmaterjalide katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSISOLATSIOONMATERJALID 1. Töö eesmärk Paisutatud polüstüreentoodete tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud materjalid EPS mullpolüstüreen, plastvahul põhinev soojustusmaterjal. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest, mis on omavahel veeauru toimel tihedalt ühendatud. 3. Katse metoodikad 3.1. Mõõtmete määramine 3.1.1. Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine Katsekehi hoitakse enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC. Katsekehadel võetakse 2 mõõdet täpsusega 0,5 mm järgmiste eeskirjade järgi: Kui katsekeha mõõtmed on väiksemad kui 1,5 m, s...
4.1.3 Värvilised ja kerged metallid..................................................................................... 23 4.1.4 Alumiinium ja alumiiniumsulamid............................................................................ 23 4.1.5 Vask ja tema sulamid................................................................................................. 23 5 SOOJUSTUS- JA HELIISOLATSIOONIMATERJALID .....................................................26 5.1 Mineraalsed soojustusmaterjalid.......................................................................................27 5.1.1 Klaasvill..................................................................................................................... 27 5.1.2 Kivivill....................................................................................................................... 27 5.1.3 Kergkruus ...........................................................................................................
1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Katsetatud materjalid Katses katsetati kahte erinevat vahtpolüstureentoodet: EPS 60 ja EPS 120. 3. Töökäik 3.1 Mõõtmete määramine 3.1.1 Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine vastavalt standardile EVS EN 822:1999 ,,Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikkuse ja laiuse määramine." Katsekehi hoiti enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril 23±5 oC. Katsed viidi läbi temperatuuril 23±5oC. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võeti mõõdud täpsusega 0,5 mm. Kuna antud katses olevate katsekehade pikkused olid väiksemad kui 1,5 m, siis võeti üks mõõde katsekeha poolest pikkusest ja üks poolest laiusest
Põlev, eritab põledes palju vingugaasi ja musta suitsu. Leegi levimise kiirus pinnal on kiire. 11. Mullpolüstüreenid jagunevad: 12. · Paisutatud polüstüreen EPS 13. · Ekstruuderpolüstüreen XPS, DOW 14. 44. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill, akustilised plaadid 15. MINERAALSETEST SOOJAISOLATSIOONIMATERJALIDEST kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas- ja 16. kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. 17. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. 18. Mineraalvilla tooraineteks on looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...1800 0C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud moodustavad villa meenutava massi. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi
·Alumise korruse põranda, eriti pinnasele ehitatud või madala õhuruumiga laetalade ja põranda mädanemine. U-arv järgi soojustuse valimine Mida väiksem on U-arv seda paremate soojapidavusomadustega on materjal. Erinevate ehitusmaterjalide soojusjuhtivus on enamasti tootekirjeldustes leitav. Kõige parem oleks puitseina soojustada kivivillaga või klaasvillaga, sest nende U-arv on kõige väiksem. Nad on kõige levinumad soojustusmaterjalid ka. Tuuletõkkeplaat tuleb valida täpselt samamoodi, kõige väiksema u-arvu järgi ja võimalikult paks ka, sest seda rohkem ta peab tuult kinni ja hoiab sooja. Tuuletõkkeplaadi paigaldamine 1. Tavaliselt kinnitatakse tuuletõkkeplaadid otse hoone karkassile. Vuukide alla jäävate karkassipostide min laius on puitkarkassil 45 mm 2. Tuuletõkkeplaatide kinnitamiseks kasutatakse kuumtsingitud laiapealisi naelu min
.................................................................................................. 8 2.2. Renoveerimistööd........................................................................................................ 8 2.3. Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad..............................................................................8 3. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE.............................................................................. .9 3.1. Soojustusmaterjalid...................................................................................................... .9 KOKKUVÕTE.................................................................................................................... 11 VIIDATUD ALLIKAD...................................................................................................... 12 3 SISSEJUHATUS Vundament on kindlasti üks hoone olulisemaid osasid, mistõttu on väga oluline et see oleks
ISALATSIOONIMATERJALID Soojus lahkub hoonest: Ventilatsiooniga ( nii avatud akende, uste kui ka ventilatsioonisüsteemi kaudu) Piirete kaudu (seinad, laed, katused, põrandad, suletud aknad ja uksed) Juhuslikult (pragude, ebatiheduste jms kaudu) Soojakadusid saab vältida konstruktsioonide soojustamise ja pragude tihendamisega. Soojaisolatsioonmaterjalideks nimetatakse poorseid (60%) materjale, mille tihedus on väiksem kui ja00kg/mm3 ja mille soojaerijuhtivustegur ole suurem kui 0,18 W/mK. Neid kasutatakse soojase ja külma läbitungivuse vähendamiseks ja hoone soojuskadude vältimiseks. Materjali soojaisolatsiooniomadused on seda paremad: - Mida poorsem ta on - Mida rohkem on kinniseid väikesi poore - Mida vähem õhk temas liigub - Mida väiksem on tema poore ümbritsev materjalid kelme paksus Soojaisolatsiooniomadusi mõjutavaid faktoreid: - Puu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki ...
Keraamilise kiu toote soojusjuhtivus on 0,07 0,1 / kraad[6]. Keraamilise kiu madala soojusjuhtivuse tänu nad kuuluvad soojustusmaterjalidele. 2. KERAAMILINE KIUD ON SOOJUSTUSMATERJAL Keraamilised kiud on kõige sagedamini kasutatavad soojustusmaterjaliks. Soojustusmaterjal on materjal, mis iseloomustavad madal soojusjuhtivus, võime läbida soojust, ja kasutatakse ehituse konstruktsiooni termoisolatsiooniks, tööstusseadmeteks ja torustikuks. Soojustusmaterjalid aitavad vähendada ehitusmaterjali, koondavad kütusekulu hoonete kütmisel. Keraamilised kiud ja materjalid nende alusel on väga tõhusad termoisolatsioon keraamilised materjalid. Nende soojusjuhtivus temperatuuris 1000 ja rohkem on kaks korda madalam, kui pooristruktuuri materjalidel. Soojusisolatsioon materjalid ja tooted on klassifitseeritud jargmisel tundemärgil: struktuuri, kuju, peamise tooraine liiki, tiheduse, jaikuse, soojusjuhtivuse ja süttivuse
Töö eesmärk Vahtpolüstereentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatisoonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Katsetatud vahendid Töökäigus kasutavateks vahenditeks oli nihik, joonlaud (täpsusega 0,1mm), kaal (täpsusega 2g) ning anum vee jaoks. 3. Töö käik 3.1 Mõõtmete määramine Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine vastavalt standardile EVS EN 822:1999 "Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikkuse ja laiuse määramine." Katsekehi hoitakse enne katse algust vähemalt 6 tundi temperatuuril ( 23 +/- 5) ° C. Katsed viiakse läbi temperatuuril ( 23 +/- 5) ° C. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võetakse mõõdud täpsusega 0,5 mm alltoodud eeskirjade järgi: A. Kui katsekeha mõõtmed on väiksemad, kui 1,5 m, võetakse üks mõõde katsekeha poolest pikkusest ja üks poolest laiusest vastavalt joonisele 1. B
............ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................4 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE ...........................................................................................5 1.1 Vundamendi soojustusmaterjalid ..........................................................................................5 1.1.1 Styrofoam XPS ...............................................................................................................6 1.1.2 EPS 120 PERIMEETER Pluss .......................................................................................6 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST................................................................7 2
toote soojusjuhtivus on 0,07 0,1W/m*K. Keraamilise kiu madala soojusjuhtivuse pärast kasutatakse neid soojustusmaterjalidena. 2. KERAAMILINE KIUD SOOJUSTUSMATERJALINA Keraamilised kiud on kõige sagedamini kasutatavad soojustusmaterjalina. Soojustusmaterjal on materjal, mida iseloomustavad madal soojusjuhtivus, võime peegeldada soojust ning kasutatakse ehitusel termoisolatsiooniks, kui ka tööstusseadmete ja torustike termoisolatsiooniks. Soojustusmaterjalid aitavad vähendada kütusekulu hoonete kütmisel. Nende soojusjuhtivus temperatuuril, 1000 ja rohkem on kaks korda madalam, kui poorse struktuuriga materjalidel. Soojusisolatsiooni materjalid ja tooted on klassifitseeritud järgmiste omaduste järgi: struktuur, kuju, peamise tooraine liigi, tiheduse, jäikuse, soojusjuhtivuse ja süttivuse. Soojustusmaterjalidel on erinev struktuur, näiteks kiud, teraline, pooriline. 3. Tooted keraamilise kiu alusel
+ ei tekita kahjulikke jäätmeid + reguleerib õhuniiskust, temperatuuri, hingav materjal + tulekindel + kohalik pikkade traditsioonidega materjal - agressiivne - vajab põletamist, võib tekitada negatiivse CO2 bilansi pilliroog kui ehitusmaterjal Pilliroog kui ehitusmaterjal: + taastuv ressurss + madal primaarenergia sisaldus + ei tekita kahjulikke jäätmeid + hea soojapidavus + hea heliisolaator + kohalik materjal - tuleohtlik tselluvill jt looduslikud soojustusmaterjalid Lina kui ehitusmaterjal: + taastuv ressurss + madal primaarenergia sisaldus + ei tekita kahjulikke jäätmeid + hea soojapidavus + hea isolatsioon + kohalik materjal + hea kliima kujundaja
raskesti süttivus, kasutamismugavus ja keskkonnasõbralikkus [1]. 3. Kasutatavad seadmed ja vahendid Nihik ja nurgik katsekehade mõõtmiseks Kaal täpsusega 0,1 g - katsekehade massi määramiseks; Hüdrauliline press - surve- ja paindetugevuse määramiseks Immutamiseks vajalikud nõud. 4. Katsemetoodikad 4.1. Mõõtmete määramine Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine toimub vastavalt standardile EVS EN 822:1999 "Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikkuse ja laiuse määramine." Katsekehi hoitakse enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC. Katsed viiakse läbi temperatuuril (23±5)ºC. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võetakse mõõdud täpsusega 0,5 mm, võetakse üks mõõde katsekeha poolest pikkusest ja üks poolest laiusest. Tootest väljalõigatud katsekeha mõõtmed võetakse nihikuga täpsusega 0,1 mm. Iga katsekeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest -
Vundamendi alla või ümber oleks soovitav panna drenaaz, mis siis hoiaks pinnasevee taset võimalikult kaugel vundamendist ja põrandast. Sest liigse niiskuse puhul väheneb vundamendi konstruktsioonide vastupidavus. Drenaazi kõrgeim kohta peaks alati olema madalam kui vundamendi põhi ja torustiku soojustus peaks tagama, et oleks külmumispiirist allpool. Jälgima peaks ka seda, et oleks õige kaldega. Drenaaz kogub siis pinnase vett ja juhib selle vundamendist eemale. 2. VUNDAMENDI SOOJUSTUSMATERJALID Olemas on palju erinevaid soojustusmaterjale, kuid igaüks peaks välja valima endale selle kõige sobivama materjal, arvestades kasutuskohta. Soojustus tuleks paigaldada vundamendi sokli osas väliskülgedele nii, et kohakuti põrandaga ei tekiks külmasildasid. Töid tuleks teha õiges järjekorras, vastavalt valitud vundamendi tüübile. Soojustamata vundament on üks suurimaid külmasildasid hoones.
Paremad sarruse liigid. Sarrustamise tagajärjel jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid: • Tavaline raudbetoon • Pingebetoon (eel- või järelpingestatud) Selleks ksasutatakse kõrgtugevat armatuuri Et toode kiiremini tahkuks, siis aurusatakse seda aurustuskambris, aurustusvannis jne. Erinevad mehhaaniliselt töödeldud pinnad kivistunud betoonile: • Lihvitud pind • Liivapritsi pind • Klombitud pind • Soojustusmaterjalid Neli erinevat juhtumit: • Soojuskiirgus • Soojsujuhtivus, • Konvensioon • Veeauru transport Soojustusmaterjalide põhinäitaja on soojuserijuhtivus alfa. Soojuserijuhtivus näitab soojushulka, mis voolab lbi 1m pikkusel 1h jooksul. Soojustusmaterjalid on kerged, poorsed ja juhivad halvasti sooja. Valmsitatud peenpoorilistena, milles on õhu liikumine peatatud. Soojustusmaterjalide jaotamine: • Orgaanilised
tuulutusega kivivooder + tuuletõke + villsoojustus, puittaladel põranda soojusisolatsioon kus õhkvahe on "musta põranda" ja tuuletõkke vahel jt. Vaba külma välisõhuga kokkupuutuvad soojustused, nagu näiteks pööningu lagede soojustused koos tuuletõkkega jt. 2. Mittetuulutatavad ehl soojustusisolatsiooni liitsüsteemid: Õhekrohvi või pakskrohviga kaetud soojustusmaterjalid ehk tüüpiline soojusisolatsiooni liitsüsteem (SILS) Teras- või betoonsandwich paneelides kihtide vahel olev soojustus Palkmaja soojusisolatsioonisüsteem (puit+tihendused) 3. Muud soojustussüsteemid: Pinnases olev külmakerkeisolatsioon, pinnasega kokkupuutuv soojustussüsteem Läbiviikude soojustus- ja tuleisoleerimissüsteemid Poorbetoonplokkide kasutamisel saadav soojusisolatsioon
toode kauaaegsel veega kokkupuutel muutuda kasutamiskõlbmatuks. Samuti negatiivne on see, et kivivilla paigaldamisel peab olema ettevaatlikum ning täpsem, sest toode ei talu kokkusurumist ja loopimist ning võib antud tegevuse käigus kahjustatud saada. Kokkuvõtvalt võin öelda, et kui materjali õigesti kasutada, teades, et ka kivivillal on oma negatiivsed jooned, on see väga hea isolatsioonimaterjal. 21 Raado, L-M.( 2009). Mineraalsed soojustusmaterjalid. Ehitusmaterjalid II loengukonspekt, lk 123-125. 18 8 Kasutatud kirjandus 1. EESTI STANDARDIKESKUS. Ehituslikud soojusisolatsioonitooted : tööstuslikult valmistatud mineraalvillatooted. Spetsifikatsioon = Thermal insulation products for buildings : factory made mineral wool (MW) products. Specification. Tallinn: Eesti Standardikeskus, 2009. 2
hästi nä näha. 12 6 Krohvitud vahtpolüstüreenist soojustus Lisasoojustus kinnitatakse fassaadile kas liimimise teel või mehhaaniliste kinnititega. Soojustus kaetakse üldiselt orgaanilise, õhukese (3-7mm) krohvikihiga. Krohvi armatuuriks kasutatakse plast- või klaaskiudvõrku. Kuna soojustusmaterjalid on suhteliselt jäigad, põhjustab see lisanõudeid soojustatava pinna tasasusele. Samuti peab silmas pidama, et soojustuse ja soojustatava pinna vahele ei jääks kanaleid, kus õhk saab liikuda. Eelistada tuleb täispinnalist soojustuse liimimist seina alustarindile (mitte soojustuse paigaldamist nn. seguplonnidega). 13 Krohvitud vahtpolüstüreenist soojustus Tähelepanekud.
TAllINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 1 2014/2015 Tiheduse määramine Rühm: EAUI31 Sofya Smirnova 131790 Mattias Põldaru 19. september 2014 1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk on korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide absooluutse tiheduse, tiheduse ja poorsuse määramine. 1.1.Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 2. TÖÖ KIRJELDUS 2.1.Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Selleks, et korrapärase kujuga materjali tiheduse määrata on vaja teada tema geomeetrilised mõõtmed ja kaal. ...
+ LAMMUTUSPROJEKT Lammutusprojektis esitatakse: - lammutustööde ohutusnõuded, järjekord ja vajadusel konstruktsioonide ajutise toestamise moodused - demonteeritavate elementide sõlmelahendused ning sõlmede lahtiühendamise viisid ja järjekord - olemasolu korral väljavõtted lammutatava hoone ehitusprojekti sõlmelahendustest - lammutatavate materjalide ligikaudsed kogused, eraldi materjalide kaupa: betoon ja raudbetoon; kivi; puit; teras ja muud metallid; klaas, soojustusmaterjalid (näidates liigi: mineraalvillad, vahtplastid, räbu, termoliit vm.); plastmaterjalid - lammutusmaterjali kasutamise ja jäätmete paigutamise kohad, juhindudes kohalikust ehitusmäärusest või haldusasutuse ettekirjutusest - ohtlike jäätmete kogused liikide kaupa ja iga liigi edasine suunamine - lammutatavate materjalide ja jäätmete käitlemise ohutusnõuded - tehnovõrkude lahtiühendamise tingimused ja kohad
EHITUSMATERJALIDE OMADUSED STANDARDID JA SERTIFIKAADID • Standardid on dokumendid, milledega kehtestatakse nõudmised toodetele või teenustele ning nende vastavuse määramiseks kasutatavad meetodid. Standardite ülesandeks on piiritleda materjalide omadusi, nende omaduste määramise meetodeid ja arendada uute kaasaegsete materjalide kasutamist. • Standardi kehtivusaeg on piiratud. • Materjali vastavust standardi nõuetele tõestab sertifikaat, mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED • Füüsikalised omadused • Mehaanilised omadused • Termilised omadused • Keemilised • Tehnoloogilised (kasutusomadused) FÜÜSIKALISED OMADUSED TIHEDUS • Tihedus (või mahumass) on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 𝑮 𝜸𝟎 = 𝑽𝟎 Ühikud: g/cm3, kg/m3 G – aine mass; 𝑉0 –loomul...
6. Millest on valmistatud ehitusvill? 7. Millest on valmistatud tselluvill? Tselluvill on valmistatud VANAST PABERIST, RAHAST. 8. Millest on valmistatud termoliit? 9. Milliseid kivimeid kasutatakse paisutatud kivimaterjalides? 10. Millised on mineraalsed materjalid? 1.KLAASVILL, 2.KIVIVILL, 3.TUULETÕKKEPLAAT. 11. Millistes piirides on soojaerijuhtivus? Soojaerijuhtivus on 0.041-0.055W/mC. 12. Millised on orgaanilised soojustusmaterjalid? VIIMISTLUSMATERJALID 1. Kuidas jagunevad viimistlusmaterjalid? 1.VÄRVMATERJALID, 2.KLEEPEMATERJALID, 3.PLAATMATERJALID 2. Millised liimid valmistatakse looduslikust toorainest? Looduslikud ja ökoloogilised liimid : MAARLILIIM EHK NAHALIIM, LAUDSEPALIIM, KASEIINLIIM (külm liim), KLIISTER 3. Millist liimi nimetatakse külmaks? KASEIINLIIMI nimetatakse külmaks liimiks. 4. Millest saadakse naturaalne värnits?
Radikaalne erinevus praeguste tehnoloogiatega. Et saaks kasutada ühte elektriautot on vaja süsteemi muuta, laadimiskohad. Kui süsteem on omandanud radikaalsuse, siis tulevad järgmised ... Peame jõudma näiteks järgmise radikaalse innovatsioonini et näiteks bensujaamad välja vahetada elektri autode laadimise jaamadega. Innovatsiooni panevad liikuma: 3 asja. · Otsitakse parimat teed tarbijate uute vajaduste rahuldamiseks. Igast meelelahutused, ehitused, soojustusmaterjalid, passiivmajad, mängukonsoolid, toidutehnoloogiad. Teatakse ja otsitakse neid vajadusi konkreetselt. · Parandatakse täiustatakse olemasolevaid lahendusi eesmärgiga pakkuda laiendada või alandada hinda. Jõuame tagasi toote tsükli juurde. Kui toodet arendatakse siis on stardikulud alati suured. Vaja tootmisprotsess välja mõelda, hiljem vaja tootmist lihtsustada ja odavamaks muuta. Igast süsteeme vaja parandada.
1. Soojustuspaneelid vähesoojustatud paneelmajade lisasoojustamiseks – sünteesi staadium 2. Eesmärk Luua konseptuaalsed alused ehk enda arvamuste kokkuvõte väljapakutud ideede kohta. Leida ideede seast parim ning tuua välja lahenduse puudused, nende eemaldamise võimalused. 3. Töö teoreetilised alused Sünteestistaadium on etapp, kus arvestatakse ka realiseeritavust. Eesmärgiks on luua edasiseks tegevuseks kindlad konseptuaalsed alused. Staadiumi käigus selgub töö eesmärk, määratakse ülesande piirid. Ülesanne jagatakse alaülesanneteks, lihtsustatakse, toonitades olulist ja jäetakse kõrvale ebaoluline. Sünteesi staadium on loominguline ning oluline on projekteerija isiksus. Selles staadiumis tehakse paraku ka kõige suuremad vead. Vigade tegemine on põhjustatud üleliigsest pessimismist või optimismist. Sobiv isik selles staadiumis on nn. „kunstniku“ tüüp, kes on võimeline otsuseid vastu võtma väheste teadmiste baasil. Staadiumi lõpus p...
5) Vundamendi sokli hüdroisolatsioon [14] 8) Vundamendi hüdroisolatsioon ja soojustamine [15] 6 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE KÜLMA EEST Vundamentide ja soklite soojustamisel on määrava tähtsusega lisaks piisavale soojapidavusele ka materjalide hea vastupidavus niiskusele ja koormusele. Meie piirkonna ehituspraktikas enim kasutatavad soojustusmaterjalid on oma soojapidavuselt üldjuhul kõik võrreldavad, s.t. nende soojajuhtivuse näitajad erinevad vähe. Kuid vastupidavus niiskusele või koormustele võib neil materjalidel olla mitmeid kordi erinev. Vundamentide ja soklite soojustamisel on tegemist suurte niiskus- ja kasutuskoormustega: sadeveed, pinnase koormus ning osakeste liikumine, nihked, külmumine-sulamine jm võivad materjale tugevasti kahjustada ning tarindi soojapidavus võib seeläbi oluliselt kannatada. Eesti ja E
paremini vastu kui mittepõlevad mineraalvillad. Tselluvilla omadused: on loodussõbralik, niiskuskindel, ei pehki ega mädane, ei niisku ja laseb seintel hingata, närilised teda ei söö. Süttimiskindel, tuli ei levi, ei põle 45. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas- ja kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne. Kivivill valmistatakse looduslikust kivimist (nt basaldist). Ta on kõige kuumakindlam mineraalvilla liik. Kasutatakse seinte, katuste, põrandate, samuti torustiku isoleerimiseks
Paremad sarruse liigid. Sarrustamise tagajärjel jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid: • Tavaline raudbetoon • Pingebetoon (eel- või järelpingestatud) Selleks ksasutatakse kõrgtugevat armatuuri Et toode kiiremini tahkuks, siis aurusatakse seda aurustuskambris, aurustusvannis jne. Erinevad mehhaaniliselt töödeldud pinnad kivistunud betoonile: • Lihvitud pind • Liivapritsi pind • Klombitud pind • Soojustusmaterjalid Neli erinevat juhtumit: • Soojuskiirgus • Soojsujuhtivus, • Konvensioon • Veeauru transport Soojustusmaterjalide põhinäitaja on soojuserijuhtivus alfa. Soojuserijuhtivus näitab soojushulka, mis voolab lbi 1m pikkusel 1h jooksul. Soojustusmaterjalid on kerged, poorsed ja juhivad halvasti sooja. Valmsitatud peenpoorilistena, milles on õhu liikumine peatatud. Soojustusmaterjalide jaotamine: • Orgaanilised
mso , s-mdry , s c= (1) As t Kus mso,s katsekeha mass pärast vees hoidmist määratud aja vältel (g või kg); mdry,s katsekeha mass pärast kuivatamist (g või kg); As vette asetatud katsekeha külje kogupindala (m2); t immutamise aeg (s või min). 12.5 Laboatoorne töö nr 3. Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikaajalise veeimavuse määramine sukeldamise teel Katse aluseks on EVS-EN 12087:1999 Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikaajalise veeimavuse määramine sukeldamise teel. Pikaajalise veeimavus leitakse katsekeha 28-päevalise sukeldamisjärgse kaalumuutuse kaudu. Pinnale jäänud mitteimendunud vesi eemaldatakse nõrgumise teel. Käesolevas katses lühendatakse katseperioodi 7 päevani. 1. Mõõtmete määramine
1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. · Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed · Tööstushooned · Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. · Puithooned · Plokkhooned · Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus · Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. · Elektrijuhtmetel 10 a. 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Vundament: Hoonet tuleks tõsta nii, et vundament jääks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Eelistada tuleks postvundamenti. Vahelaed: Soojustama peaks ka vahelagesid tänapäevaselt. Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele s...
Põlev, süttivuse vähendamiseks kasutatakse spetsiaalseid lisandeid. Soojajuhtivus =0,02...0,03W/mK. Kasutatakse soojustusena paneelides, tihendusvahuna aga ka niiskusisolatsioonina. Hea nake teiste materjalidega. 57. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill. Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas- ja kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas- ja kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvilla tooraineteks võivad olla looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...18000C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis
pigment). Katusele nad liimitakse voi kinnitatakse plasttuublitega labi soojaisolatsioonikihi. Katusekatte liitekohad keevitatakse kokku. Sageli kasutatakse neid materjale kohtades, kus katusel tuleb kondida. Libeduse valtimiseks tehakse materjali pealispind sageli reljeefne. 43. Orgaanilise paritoluga soojustusmaterjalid tselluvill, mullpoluuretaan, mullpolustureen Soojustusmaterjale valmistatakse nii looduslikest (roogplaat, tselluvill) kui ka sunteetilistest (poluetuleen, poluuretaanid) orgaanilistest ainetest. Tselluvill valmistatakse utiilpaberist. Koosneb 80% makulatuurist ja 20% antiseptikutest ja
1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed Tööstushooned Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. Puithooned Plokkhooned Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. Elektrijuhtmetel 10 a. Külmaveetorustikel 50. a 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4. Olemasolevate taluelamute täi...
sissepoole jääva tarindiosa veeaurutakistus on väga väike, välispind on eriti ebatasane, hoone kasutamine põhjustab ruumides kõrgendatud õhuniiskust vms), tuleb kasutada vooderdus-soojustussüsteemi. Uus välisvooder, tuulutatav õhkvahe, tuuletõke ja Soojustusmaterjalid on põhiliselt samad, mis juba eespool soojusmaterjal see lahendus märgitud. Kuna soojustusmaterjalid on vabad kattest tulevast annab töökindlama koormustest, saab kasutada väiksema jäikusega plaate. lisasoojustuse Samas peab avatud poorsusega soojustusmaterjal olema tuulutuspilu poolt kaetud tuuletõkkeplaadiga, et vältida materjalis õhu konvektsiooni. Soojustusplaadid paigaldatakse tihedalt nii vastu alusseina kui ka tugilattide vahele. Vooderduse kinnitussüsteemid sõltuvad kasutatud materjalide konstruktsioonilistest iseärasustest ja võivad ol1a kas puidust
Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu o...
TALLINNA TEHNIKAULIKOOL Ehitusmaterialid Laboratoorne tOii nr. 8 2007t2008 Soojusisolatsioonikatsetamine 1. Tci6eesmdrk VahtpoliistiteentoodetetnhistuseDniiranine lahtuvalt m66tmtestm66tmete tolerantsidest,swvepingestl0% defomErsioonil,paindetugeersesija sooiuseriiuhti!,usesl 2. Katsetatavadmaterjalid Vahtpolustiireenmate{alid: . paisutatudpotiistiiEen EPS . ekstruuderpoliistiireenXPS 3. Kasutatavadseadmedja vahendid 0,02mm,m66dulinttipsusga0,5 co, kaal upsusega0,19 h0drauliline Nihik tApsusega press,immutamiseksvajalikud n6ud. 4. Tatdkaik 4.'l M66tmetemeeramine 4.1.1Nimimd6tuetega:oote pikkuse.laiusemaaraminevastavaltstandadile EVS EN 822:1999"Ehituseskasutataladsoojustusmaterjalid. Pikkuseia laiusemddramine." Katsekehihoitakseennekatsealustamistvahellalt 6 tmdi temperatuuril(23 : 5fC. Katsedviiakse hbi temperduuril (23 -+5)t. Tasa...
U - arv A seina kogupind t sa siseõhu arvutuslik temperatuur t va välisõhu arvutuslik temp. parandus tegur, mis arvestab erinevaid parandustegureid. Järgmine mis põhjustab soojuskadu(ventilatsioon): v = L r C ( tsa - t va ) L vent õhu kogus C - erisoojus õhutihedus. Kolmas mis põhjustab soojuskadu(infiltratsioon): inf = Linf r C ( t sa - t va ) Linf - loomulik ventilatsioon. Kogu soojuskao saab: = p.k + F v + F inf Soojustusmaterjalid. Piirde konstruktsioonide materjalid on tavaliselt suure tiheduse ja tugevusega millede soojusjuhtivus ( ) on küllalt suur. Soojus kadusid saab vältida konsruktsioonide soojustamisega ja pragude tihendamisega. Soojusmaterjalideks nim poorseid madalatihedusega materjale. Lisaks tüütpilistele materjalidele kasutatakse madala tihedusega konsruktisooni materjale(nt kerg betoon). Nende tugevusnäitajad võimaldavad neid
..2500C. Väike veeimavus. Keemiliselt ja bioloogiliselt püsiv. Põlev, süttivuse vähendamiseks kasutatakse spetsiaalseid lisandeid. Soojajuhtivus =0,02...0,03W/mK. Kasutatakse soojustusena paneelides, tihendusvahuna aga ka niiskusisolatsioonina. Hea nake teiste materjalidega 56. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas- ja kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvilla tooraineteks võivad olla looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...18000C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa meenutava massi. Kiudude jämedus on 0,005...
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumidek...
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
